EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012PC0729
Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION On Establishing a Youth Guarantee
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS noortegarantii loomise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS noortegarantii loomise kohta
/* COM/2012/0729 final - 2012/0351 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS noortegarantii loomise kohta /* COM/2012/0729 final - 2012/0351 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Tööpuudus
noorte hulgas süveneb ja avaldab meie majandusele, ühiskonnale ja noortele
endile ränka mõju. Noorte
töötuse määr kogu ELis on tõusnud juba 22,7 %ni (2012. aasta kolmanda
kvartali andmed), mis on kaks korda suurem kui täiskasvanute töötuse määr,[1] ja vähenemistrendi ei ole ette
näha. Ligikaudu 5,5 miljonil noorel ei ole tööd ja üle 7,5 miljoni kuni
25aastase noore ei tööta ega osale ka hariduses ega koolituses. Ehkki
praegust olukorda võib pidada kriisi otseseks tagajärjeks, on noorte töötus ja
tööturult kõrvalejäämine – isegi madalamate määrade korral – ühiskonnale
kulukas ja laastava mõjuga. Kulud väljenduvad väljamakstavates toetustes,
saamata jäänud sissetulekutes ja maksudes ning kanduvad ka tulevikku, sest töötus
jätab jälje, mis avaldub pikaajalise pärssiva mõjuna sissetulekutele, töö
saamisele tulevikus, tervisele, heaolule ja pensionireservidele. Euroopa ei saa
endale lubada oma potentsiaali ja tulevikuväljavaadete raiskamist. Juba
kriisieelsetel aastatel tõsteti esile vajadust toetada noori inimesi üleminekul
koolielust tööellu. 2005. aastal lepiti nõukogus perioodiks 2005–2008 koostatud
tööhõivepoliitika suuniste kontekstis kokku, et poliitikameetmetega tuleks
tagada, et iga noor saaks 6 kuu jooksul alates töötuseisuse algusest võimaluse
uueks alguseks. 2008. aastal vähendas nõukogu seda ajavahemikku 4 kuuni koolist
lahkuvate noorte jaoks. 2010.
aasta seisuga ei olnud seda meedet üheski ELi riigis veel rakendatud, mistõttu
nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa noortefoorum asusid jõuliselt propageerima
noortegarantii algatust ELi tasandil. Strateegia
„Euroopa 2020” ja selle juhtalgatuse „Noorte liikuvus“ raames kutsus komisjon
eelkõige liikmesriike üles tagama olukorda, kus kõigil noortel on töökoht või
nad jätkavad haridusteed või osalevad aktiveerimismeetmetes 4 kuu kestel pärast
koolist lahkumist, ning pakkuma seda välja kui noortegarantiid. Aastatel
2011 ja 2012 on seda üleskutset pidevalt korranud nii Euroopa Ülemkogu, Euroopa
Parlament kui ka Euroopa noortefoorum, kuid tegelikku olukorda on see vähe
muutnud. 2012.
aasta aprilli tööhõivepaketis teatas komisjon, et ta teeb aasta lõpuks
ettepaneku nõukogu soovituseks noortegarantii loomise kohta. 29.
juunil 2012 soovitas Euroopa Ülemkogu tungivalt liikmesriikidel tegutseda
tõhusamalt noorte tööhõive suurendamise nimel ja võtta eesmärgiks, et noored
saaksid mõne kuu jooksul pärast koolist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee
jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid
meetmeid võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid
kasutama fondist saadavaid toetusi ajutiste töökohtade rahastamiseks. Iga-aastases
majanduskasvu analüüsis 2013. aastaks[2]
rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele turvalise ülemineku
koolist tööle ning välja töötama noortegarantii, mille käivitamisel saab iga
kuni 25aastane noor hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või
formaalharidusest lahkumisest töö- või haridustee jätkamise pakkumise või õpipoisiõppe-
või praktikavõimaluse. Selliseid meetmeid võib kaasrahastada Euroopa
Sotsiaalfondi vahenditest Komisjon
teeb ettepaneku nõukogu soovituseks eesmärgiga tagada, et noored saaksid
hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest
lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise.
Ettepanekus on ka suunised noortegarantii väljatöötamise kohta. Ettepanekus on
esitatud suunised kuues valdkonnas: tugevate partnerluste loomine kõigi
sidusrühmadega; varase sekkumise ja aktiveerimise meetmed, välistamaks noorte
kõrvalejäämist tööhõivest, haridusest ja koolitusest; toetavate meetmete
rakendamine tööturule integreerumiseks, kasutades täiel määral ELi rahastamist;
noortegarantii pidev hindamine ja täiustamine; noortegarantii kiire elluviimine.
Ettepanekus antakse ülevaade ka sellest, kuidas komisjon liikmesriikide
tegevust toetab. Selleks luuakse ELi rahastamise raamistik, korraldatakse heade
tavade vahetust liikmesriikide vahel, jälgitakse liikmesriikide tegevust
Euroopa poolaasta raames ja toetatakse teadlikkust suurendavaid meetmeid. Ettepanekuga
on kaasas komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb üksikasjalikumalt
noortegarantii sisu, kulude ja tuludega seotud küsimusi ning eraldi ka kõiki
noortegarantii eduks vajalikke tegureid. Komisjoni talituste töödokumendi lisas
on esitatud 27 liikmesriigis ja Horvaatias juba võetud noorte tööhõivet
toetavad meetmed, see kajastab konkreetset olukorda, mis noortegarantii
rakenduskava väljatöötamise algmomendil asjaomases riigis valitseb. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE Eesistujariik
Taani korraldas 24.–25. aprillil 2012 Horsensis toimunud tööhõive- ja
sotsiaalküsimuste valdkonna ministrite mitteametliku kohtumise raames seminari
arutlemaks, kuidas noortegarantii ideed ellu viia. Sellel kohtumisel rõhutati,
et haridus- ja koolituspoliitikat tuleb käsitleda koos tööhõivepoliitikaga, et
tegeleda tuleb eelkõige problemaatiliste elanikkonna rühmadega, st nendega,
kellel puudub kvalifikatsioon või kooli lõputunnistus ning et meetmete
kavandamisel tuleb lähtuda asjaomase riigi olukorrast ja konkreetsetest
vajadustest. Kokkuvõtteks toonitati, et riik peaks noori toetama, eriti kõige
haavatavamaid rühmi, kuid ka seda, et noored peaksid ise olema aktiivsed, võtma
vastutust ja täitma kohustusi. Võimaliku rahastamisallikana nähti Euroopa
Sotsiaalfondi, eriti võttes arvesse vajadust rakendada eelarve konsolideerimise
ja kasinusmeetmeid Noorte
töötust käsitleti ka riiklike tööturuasutuste võrgustikule saadetud iga-aastases
kriisiga toimetuleku suutlikkust käsitlevas küsimustikus 2012. aasta kohta, kus
probleemi lahendamiseks võetud meetmete jaoks oli lisatud eraldi moodul.
Tööturuasutuste saadetud vastuseid võeti arvesse komisjoni talituste
töödokumendis, mis on mõeldud käesoleva ettepaneku toetamiseks. Taani
eesistumisperioodil juunis 2012 toimunud riiklike tööturuasutuste juhtide
kohtumisel küsiti neilt tagasisidet jaanuarist 2012 alates saavutatud tulemuste
kohta noorte töötuse valdkonnas. Sotsiaalpartneritega
arutati noortegarantii algatust kui tööhõivepaketi jätkumeedet 19.‑20. juunil
2012. 6.–7.
septembril 2012 toimus Brüsselis kõigi asjaomaste sidusrühmade,
sotsiaalpartnerite ja noorteorganisatsioonide osalemisel konverents,[3] mis oli pühendatud töökohtade
loomisele Euroopas ja kus valdav enamus esinejaid väljendas toetust
noortegarantii loomisele kogu ELis, tunnistades vajadust tagada noortele
elluastumiseks kindel stardipositsioon, eriti praegusel raskel ajal. Septembris
2012 kohtuti Euroopa noortefoorumi ja sotsiaalpartnerite valdkondadevaheliste
organisatsioonide esindajatega. Noortegarantii
algatust arutati sotsiaalpartneritega veel kord sotsiaaldialoogi komitees
23. oktoobril 2012. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Õiguslik alus: ELi
toimimise lepingu artikkel 292 on asjakohane õiguslik alus soovituse
vastuvõtmiseks ettepaneku põhjal, milles käsitletakse peamiselt
tööhõivepoliitikale (ELi toimimise lepingu IX jaotis) suunatud noortegarantii
loomist. Liidu pädevus tööhõivepoliitika valdkonnas on määratletud ELi toimimise
lepingu IX jaotises, kus ei ole soovituse vastuvõtmiseks sätestatud eraldi
õiguslikku alust. Artiklis 149 on üksnes käsitletud „stimuleerivaid meetmeid,
mis on kavandatud riikidevahelise koostöö soodustamiseks ning nende
tööhõivealase tegevuse toetamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teabe ja
parimate tavade vahetuse arendamine”, mida käesolev soovitus ei hõlma. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus: Komisjon,
nagu ka kõik liikmesriigid, on tõsiselt mures noorte üha halveneva olukorra
pärast tööturul. Noorte töötuse häirivalt kõrge tase mõjutab kogu Euroopat. See
läheb kalliks maksma nii praegu kui ka tulevikus. Noortegarantii aga toob kaasa
säästu ja seda mitte üksnes sotsiaalkaitse kulude kokkuhoiu näol. Töötuks
jäämist ja oskuste kaotsiminekut ennetades on võimalik saavutada pikaajalist
kasu nii noorte endi kui ka majanduse jaoks, sest nii toimides väheneb töötus
kogu eluringi kestel, kasvab sissetulek ja tekib vähem sotsiaal- ja
terviseprobleeme[4].
Kuna
noortegarantii algatus ei ole nõukogu ega ka Euroopa Parlamendi korduvatele
poliitilistele üleskutsetele vaatamata rakendamist leidnud, tuleb kõnealune
soovitus nüüd adresseerida liikmesriikidele. Seni on tõepoolest vaid mõni üksik
liikmesriik võtnud meetmeid ulatusliku noortegarantii rakendamiseks. ELi
tasandi suunised tõhusate noortegarantiide väljatöötamiseks aitavad
liikmesriikidel kõige tulutoovamal viisil kasutada ühtekuuluvusfonde, eriti
Euroopa Sotsiaalfondi, et võidelda noorte töötuse ja tööturult kõrvalejäämise
vastu. Ettepanekus
on arvestatud asjaolu, et olukord on liikmesriigiti erinev, mistõttu
noortegarantii koostamine ja selle edasine elluviimine võib samuti
liikmesriigiti erinev olla. 4. MÕJU EELARVELE Ei kohaldata 5. TÄIENDAV TEAVE Ei kohaldata 2012/0351 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS noortegarantii loomise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 292, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Euroopa noortesse praegu
tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu ja aitavad saavutada
säästlikku ja kaasavat majanduskasvu. Euroopa võidaks aktiivse, innovatiivse ja
kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks äärmiselt suuri kulutusi,
mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja
koolitusest; neid kulusid hinnatakse praegu 1,2 %-le SKTst[5]. (2) Noori on kriis tabanud eriti
rängalt. Nad on haavatavad, sest nende elus on parajasti üleminekuperiood, mil
neil puuduvad töökogemused, jääb vajaka haridusest ja koolitusest, tihtipeale
ka sotsiaalkaitsevahenditest, nende juurdepääs rahalistele vahenditele on
piiratud ja töötingimused ebakindlad. Kõige rohkem mõjutab madal palk ja
ebakindel tööhõive ilmselt noori naisi, sest noortel lastevanematel, eelkõige
naistel, puuduvad piisavad vahendid töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Lisaks
on noori, kes on eriti ebasoodsas olukorras või diskrimineerimisohus. Seepärast
on vaja asjakohaseid toetavaid meetmeid. (3) Euroopas on praegu 7,5
miljonit noort, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, s.o 12,9 %
Euroopa noortest vanuses 15–24. Paljudel neist on ainult teise taseme alumise
astme haridus, nad on haridus- ja koolitussüsteemist välja langenud ja sageli
ka sisserändaja või ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga. Selliste noorte
rühm, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, hõlmab väga erinevate
vajadustega noorte alarühmi. (4) 30,1 % kuni 25aastastest
töötutest on olnud ilma tööta rohkem kui 12 kuud. Järjest enam on noori, kes ei
otsigi aktiivselt tööd, mistõttu nad võivad jääda struktuurse toetuseta, mis
aitaks neil tööturule naasta. Uuringud näitavad, et noorte töötus võib
põhjustada püsivat kahju: suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda
sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest põlvkonnast teise
või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilisi
trende. (5) Mõiste „noortegarantii”
tähistab käesolevas kontekstis asjaolu, et noored saavad hiljemalt nelja kuu
möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse
töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. (6) Noortegarantii aitab kaasa
kolme strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi saavutamisele: vanuserühmas
20–64 peab tööhõive määr olema 75 %, kooli poolelijätnute protsent peab
jääma alla 10 ning vähemalt 20 miljonit inimest tuleb vaesusest ja sotsiaalsest
tõrjutusest välja tuua. (7) Liikmesriikide
tööhõivepoliitika suunistes,[6]
eriti 7. ja 8. suunises kutsutakse liikmesriike üles noori tööturule
integreerima ja koostöös sotsiaalpartneritega aitama neid, eriti tööturul,
hariduses ja koolituses mitteosalevaid noori esimese töökoha leidmisel ja
töökogemuse saamisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas
praktikakohtade leidmisel, ning viivitamata sekkuma noorte töötuks jäämise
korral. (8) Juba 2005. aastal lepiti
nõukogus perioodiks 2005–2008 koostatud tööhõivepoliitika suuniste[7] kontekstis kokku, et igale
noorele antakse hiljemalt 6 kuu möödudes töötuks jäämisest võimalus uuesti
alustada. 2008. aastal[8]
vähendas nõukogu seda ajavahemikku 4 kuuni koolist lahkuvate noorte jaoks. (9) 2010. aastal õhutas Euroopa
Parlament oma resolutsioonis „Noorte tööturule juurdepääsu soodustamine ning
praktika, internatuuri ja õpipoisiõppe staatuse tugevdamine”[9] komisjoni, liikmesriike,
sotsiaalpartnereid ja muid huvirühmi toetama riiklikku tööturu-, haridus- ja
koolituspoliitikat noortegarantii loomise abil. See tagaks igale noorele
inimesele ELis, et talle pakutakse tööd, väljaõppe- või lisakoolitusvõimalust
või töö ja koolituse kombinatsiooni enne nelja kuu möödumist töötuks jäämisest. (10) 2010. aasta teatises „Noorte
liikuvus“ kutsus komisjon liikmesriike üles käivitama ikka veel vähest kasutust
leidnud noortegarantiid. Teatises on veelgi rõhutatud, et liikmesriikidel on
vaja see eesmärk täita, ja lisatud ka nõuandeid rakenduskava koostamiseks,
teostamiseks ja hindamiseks. (11) 2011. aasta juunis avaldatud
nõukogu järeldustes noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020”
eesmärkide saavutmiseks kutsuti liikmesriike üles viivitamata tegelema
noortega, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, samuti koolist
väljalangenutega, ja pakkuma neile võimalust haridusteed jätkata, osaleda
välja- ja ümberõppes ning aktiveerimismeetmetes. Eesmärgiks on tuua need noored
võimalikult kiiresti tagasi haridus- ja koolitussüsteemi või tööturule ning
seega vähendada vaesuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse riski. (12) 2011. aasta juunis avaldatud
nõukogu soovitustes[10]
koolist väljalangevuse vähendamiseks keskenduti faktidel põhineva ja kompleksse
valdkondadevahelise strateegia väljatöötamisele, mis hõlmaks meetmeid
haridustee poolelijätnute kaasamiseks ning haridus- ja koolitussüsteemi ja
tööhõivesektori vahelise sidususe tugevdamiseks. (13) 2012. aasta eelarvet ette
valmistades toetas Euroopa Parlament kirjeldatud lähenemisviisi ja palus
komisjonil rakendada ettevalmistavaid meetmeid liikmesriikide toetamiseks
noortegarantii käivitamisel. (14) Tööhõivepaketis
„Töövõimalusterohke majanduse taastumine“[11]
ergutas komisjon liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi aktiivselt
otsima lahendusi ELi praegustele tööhõiveprobleemidele, eriti noorte töötuse
probleemile Komisjon tõstis esile selliseid
suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektoreid nagu keskkonnasäästlik
majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning IKT ja sellest lähtudes avaldas
kolm tegevuskava. Seejärel juhtis komisjon
tähelepanu ka kuuele tööstusinnovatsiooniks võimalusi pakkuvale valdkonnale,
mida eelisarendades saab kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega ja
ressursitõhusale majandusele[12].
Tööhõivepaketis rõhutas komisjon samuti, et tähtis on edendada ettevõtlikku
meelelaadi, tagada parem juurdepääs idufirmade tugiteenustele ja
mikrokrediidile ning luua süsteem töötushüvitise asemel starditoetuse
andmiseks, seda ka noorte puhul. Lisaks on paketis on ettepanek kasutada
palgatoetusi, et hoogustada uute töötajate värbamist, ja sihipäraselt vähendada
maksukoormust (peamiselt tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakse), et
parandada tööhõivet, samuti teha tasakaalukaid reforme töökaitsealastes
seadustes, et võimaldada noortele juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele. (15) 2012. aasta mais pöördus
Euroopa Parlament[13]
liikmesriikide poole, et need võtaksid kiireloomulisi ja konkreetseid meetmeid
riiklikul tasandil tagamaks, et noored leiaksid nelja kuu jooksul pärast
koolist lahkumist kas mõistliku töökoha või võimaluse edasi õppida või saada
välja-või ümberõpet. Parlament rõhutas, et kui noortegarantiiga tahetakse
tõepoolest parandada selliste noorte olukorda, kes ei osale tööhõives,
hariduses ega koolituses ja tõepoolest lahendada noorte töötuse probleem ELis,
peaksid need meetmed olema õiguslikult jõustatavad. (16) 29.
juunil 2012 toonitas Euroopa Ülemkogu tungivalt vajadust tõhusamalt tegutseda
noorte tööhõive suurendamise nimel ja võtta eesmärgiks, et noored saaksid mõne
kuu jooksul pärast koolist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise,
õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid meetmeid
võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid kasutama
fondist saadavaid toetusi ajutiste töökohtade rahastamiseks. (17) Komisjoni 20. novembri 2012.
aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine”[14]
selgitatakse ELi haridusalast panust sellesse tegevusse. Teatis käsitleb
reformi ja haridus- ja koolitussüsteemide toimimisega seotud peamisi
ülesandeid: viia oskuste pakkumine vastavusse tööturu praeguste ja tulevaste
vajadustega, stimuleerida avatud ja paindlikke õppimisviise ning edendada
koostööd kõigi sidusrühmade vahel, sh ka rahastamisküsimustes. (18) Iga-aastases majanduskasvu
analüüsis 2013. aastaks[15]
rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele turvalise ülemineku
koolist tööle ning välja töötama noortegarantii, mille käivitamisel saab iga
kuni 25aastane noor hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või
formaalharidusest lahkumisest töö- või haridustee jätkamise pakkumise või
õpipoisiõppe- või praktikavõimaluse. (19) Noortegarantii elluviimiseks
tuleb luua toetavate meetmete süsteem, mida kohandatakse vastavalt riiklikele,
piirkondlikele ja kohalikele oludele. Sellised meetmed koonduvad kuue keskse
teema ümber: partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane
sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, ELi
struktuurifondide kasutamine, süsteemi hindamine ja pidev täiustamine ning
selle kiireloomuline elluviimine. Peamine eesmärk on ennetada koolist
väljalangevust, parandada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada praktilised
tõkked tööhõives. Meetmeid võib toetada ELi struktuurifondide vahenditest ja
neid tuleb pidevalt jälgida ja täiustada. (20) Selleks et luua kvaliteetseid
töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi, on äärmiselt oluline tagada tõhus
koordineerimine ja partnerlus valdkondade vahel (tööhõive, haridus, noored,
sotsiaaltöö jne). (21) Noortegarantii rakendamisel
tuleb võtta arvesse, et noorte töötuse, institutsionaalse korralduse ja
tööturul osalejate suutlikkuse poolest on liikmesriigid ja nende
stardipositsioonid erinevad. Erinev on ka riikide eelarveline olukord ja
finantsvõimekus vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks[16]. 2013. aastat käsitlevas
iga-aastases majanduskasvu analüüsis on komisjon märkinud, et haridusse
investeerimist tuleb pidada prioriteediks ja võimaluse korral suurendada, samas
tagades selliste kulude tasuvuse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka
tööturuteenuste ja aktiivse tööturupoliitika – näiteks töötutele suunatud
väljaõppe ja noortegarantii meetmete – ulatuse ja tõhususe säilitamisele ning
tugevdamisele. Selliste süsteemide loomine on oluline pikas perspektiivis, kuid
vaja on ka kiiresti toimivaid lahendusi, et leevendada majanduskriisi laastavat
mõju tööturule,
SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:
(1)
Tagada, et kuni 25aastased noored saavad hiljemalt
nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest
kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Noortegarantiid luues arvestavad liikmesriigid
selliseid üldisi probleeme nagu asjaolu, et noored ei ole homogeenne ja sarnase
sotsiaalse taustaga rühm, vastastikustel kohustustel põhinevat lähenemisviisi
ning vajadust tegeleda korduva tööturult eemaloleku riskiga. Noortegarantii süsteemid, mis lähtuvad
riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning võtavad arvesse sihtrühmaks
olevate noorte soolisi erinevusi ja sotsiaalset mitmekesisust, põhinevad
järgmistel suunistel. Partnerluspõhiste lähenemisviiside
väljatöötamine (2)
Määrata riigiasutus, kes vastutab noortegarantii
väljatöötamise ja haldamise ning sektoritevaheliste partnerluste
koordineerimise eest eri tasanditel. (3)
Tagada noortele kogu teave saadaolevate teenuste ja
toetuse kohta, tugevdades koostööd tööturuasutuste, karjäärinõustajate,
haridus- ja koolitusasutuste ja noorte tugiteenuste osutajate vahel, kasutades
selleks täiel määral kõiki asjakohaseid teabekanaleid. (4)
Tugevdada partnerlussuhteid tööandjate ja
asjakohaste tööturul osalejatega (tööturuasutused, eri tasandite
valitsusasutused, ametiühingud, ja noorteasutused) eesmärgiga luua noorte jaoks
töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi. (5)
Luua partnerlussuhteid riiklike ja erasektori
tööturuasutuste ning karjäärinõustajate vahel, kaasates ka eraldi noortele
teenuseid pakkuvaid asutusi (vabaühendused, noortekeskused ja ühingud), kes
aitavad töötusest, tööturult eemalolekust või haridussüsteemist sujuvalt
tööturule siseneda. (6)
Tagada sotsiaalpartnerite aktiivne osalemine
noortele suunatud meetmete kavandamise ja rakendamise kõigil tasanditel;
suunata koostöös tekkiv sünergia õpipoisiõppe- ja praktikaskeemide
väljatöötamisse. (7)
Kaasata noortegarantii kavandamisse ja rakendamisse
noorte ja/või noorteorganisatsioonide esindajaid, kes teadlikkuse
suurendamiseks kavandatud tegevuse kaudu noortegarantiid reklaamiksid ja
aitaksid teenuseid abivajajate vajadustele vastavaks kohandada. Varane sekkumine ja aktiveerimine (8)
Töötada välja tõhusad teavitusstrateegiad, mis
mõjutaksid noori end registreerima tööturuasutustes, keskendudes haavatavatele,
paljude raskete probleemidega (sotsiaalne tõrjutus, vaesus või
diskrimineerimine) silmitsi seisvatele noortele ja sellistele noortele, kes ei
osale tööhõives, hariduses ega koolituses, võttes arvesse noorte erinevat
tausta (vaesus, puuded, madal haridustase, sisserändaja taust, kuulumine
rahvusvähemusse). (9)
Kaaluda keskuse loomist, mis aitaks noori
tõhusamalt toetada ja võimalikku infopuudust leevendades teavitada
olemasolevatest võimalustest; selleks võiks näiteks luua organisatsiooni, mis
tagaks kõikide asjaomaste asutuste ja organisatsioonide, eriti noortegarantii
loomise eest vastutava riigiasutuse koordineeritud tegevuse ning mille kaudu
oleks võimalik jagada teavet koolist lahkuvate ja eriti selliste noorte kohta,
kes tõenäoliselt jäävad hätta töö leidmisel ega jätka ka haridusteed. (10)
Tagada tööturuasutuste suutlikkus koostöös muude
noori toetavate partneritega pakkuda personaalset nõustamist ja personaalse
tegevuskava koostamist, nt iga isiku jaoks personaalselt koostatud toetusskeem,
mis põhineb vastastikuste kohustuste põhimõttel juba algetapist alates. Tööturule integreerumist toetavad meetmed Oskuste edendamine (11)
Pakkuda kooli pooleli jätnud ja väheste oskustega
noortele võimalusi haridus- ja koolitustee jätkamiseks või uueks alguseks, mis
tähendab sellise õpikeskkonna loomist, mis vastab noore konkreetsele vajadusele
ja võimaldab tal omandada puuduva kvalifikatsiooni. (12)
Tagada, et noortegarantii raames oskuste ja
pädevuste arendamiseks võetavate meetmetega aidatakse lahendada tööturul
valitsevat ebakõla oskuste pakkumise ja nõudluse vahel ning et lähtutakse
tööjõuvajadusest, eriti keskkonnasäästliku majanduse, IKT ja tervishoiu
sektoris. (13)
Tagada, et oskuste ja pädevuste edendamine hõlmab
ka IKT ja digitaalseid oskusi. Edendada erialaste teadmiste ja oskuste
staatust; tagada, et IKT õppekavad ja tunnistused oleksid standarditega
kooskõlas ja rahvusvaheliselt võrreldavad. (14)
Innustada koole (alg- ja keskkoole), sh
kutsehariduskeskusi ja tööturuasutusi pidevalt tegelema noorte ettevõtlusalase
ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alase nõustamisega ja korraldama
selleks ettevõtluskursusi. (15)
Tagada mitteformaalses ja informaalses
õppeprotsessis omandatud oskuste, teadmiste ja pädevuste valideerimine nende
ametliku tunnustamise teel ja tunnistada, et sel viisil omandatu suurendab
tööturul tööotsija võimalusi. Tööturumeetmed (16)
Vähendada palgaväliseid tööjõukulusid, et
suurendada noorte töövõimalusi. (17)
Kasutada sihipäraseid ja otstarbekaid palga- ja
värbamishüvitisi, et julgustada ettevõtjaid looma just noorte, eriti tööturult
eemale jäänute jaoks uusi töövõimalusi, nagu õpipoisiõpe, praktika või tööle
suunamine, järgides seejuures kehtivaid riigiabi eeskirju. (18)
Edendada tööalast liikuvust, teavitades noori eri
piirkondades ja riikides saadaolevatest tööpakkumistest, praktika- ja
õpipoisiõppevõimalustest ning vastavatest toetustest, kasutades selleks agentuure
ja skeeme, nagu EURES, mis toetab inimeste tööalast liikumist ELis. Tagada, et
noored, kes leiavad tööd teises piirkonnas või liikmesriigis, saaksid piisavat
toetust uue keskkonnaga kohanemiseks. (19)
Tagada rohkem tugiteenuseid idufirmade jaoks,
tihendades koostööd tööturuasutuste ning äritegevust toetavate ja
(mikro)krediiti pakkuvate asutuste vahel. (20)
Luua vahendid selliste noorte toetamiseks, kes
aktiveerimisskeemidest välja langevad ega saa enam hüvitisi. ELi struktuurifondide kasutamine (21)
Kasutada täielikult ja igakülgselt ära
ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendeid ajavahemikuks 2014–2020, et toetada
noortegarantii loomist. Tagada, et noortegarantii loetakse prioriteediks ja
selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatakse vastavad ressursid, sh sihipäraste
värbamishüvitiste võimalik rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist. Kasutada
täielikult ära 2007–2013 programmiperioodi raames veel saadaolevad rahalised
vahendid. (22)
Eelseisvaks 2014-2020 programmiperioodiks
partnerluslepingut ette valmistades tõsta noortegarantii rakendamisega seotud
eesmärgid vajalikul määral esile ning esitada tegevuskavas meetmete kirjeldus,
mille rahastamist taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi asjakohaste prioriteetsete
investeeringute raames. Eelkõige puudutab see selliseid meetmeid nagu
tööhõives, hariduses ja koolituses mitteosalevate noorte jätkusuutlik
integreerimine tööturule, toetus noortele ettevõtjatele ning sotsiaalsete
ettevõtete ja nende eriotstarbelise tegevuse toetamine. Noortegarantii hindamine ja pidev
täiustamine (23)
Jälgida ja hinnata kõiki noortegarantii meetmeid ja
programme, et välja selgitada hästi toimivad tavad, mille alusel välja töötada
faktipõhised strateegiad ja sekkumismeetmed, tagades seeläbi ressursside tõhusa
kasutuse ja positiivse investeeringutasuvuse. Pidada ajakohastatud arvestust
noortegarantii väljatöötamiseks ja käivitamiseks eraldatud rahaliste vahendite
üle, eriti ühtekuuluvuspoliitika tegevuskava raames eraldatud vahendite üle. (24)
Edendada vastastikust õppimist riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlmates kõiki asjaomaseid noorte töötuse
vastases võitluses osalevaid pooli, et täiustada noortegarantii meetmeid ja
nende rakendamist tulevikus. Kasutada täielikult ära noortegarantii
ettevalmistamise käigus toetust saanud projektide tulemusi. (25)
Tugevdada kõikide noortegarantii väljatöötamise,
rakendamise ja hindamisega seotud sidusrühmade, sh asjaomaste tööturuasutuste
võimekust, et kõrvaldada kõik algatuse arengut takistavad sisemised ja
välimised strateegilised ja praktilised tegurid. Noortegarantii rakendamine (26)
Rakendada noortegarantii võimalikult kiiresti ja
tagada, et see integreeritakse nõuetekohaselt tulevastesse ELi
kaasrahastatavatesse programmidesse, soovitavalt perioodiks 2014–2020
kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku algusest,
NING MÄRGIB, ET KOMISJON
Rahastamine (27)
Julgustab liikmesriike, kooskõlas Euroopa
Sotsiaalfondi poolt programmiperioodiks 2014–2020 määratud asjakohaste
investeerimisprioriteetidega, kasutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et
toetada noortegarantii kui noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja
selliste nähtuste vastu võitlemise poliitikavahendi väljatöötamist ja
rakendamist. (28)
Toetab ELi ühisesse strateegilisse raamistikku
kuuluvate fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond,
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond)
programmitööd, sh vastastikuse õppimise, võrgustikutöö ja tehnilise abi kaudu. Hea tava (29)
Kasutab uut sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni
programmi, et koguda hea tava näiteid noortegarantii kohta riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul tasandil. (30)
Kasutab ELi tööhõivealast vastastikuse õppe
programmi, et ergutada liikmesriike vahetama kogemusi ja häid tavasid. Jälgimine (31)
Jälgib pidevalt noortegarantii arengut ja annab
regulaarselt aru selle meetmete rakendamise tulemuste kohta Euroopa
tööturuasutuste võrgustiku iga-aastase tööprogrammi raames. (32)
Jälgib käesoleva soovituse rakendamist ja kehtestab
tööhõivekomitee kaudu mitmepoolse järelevalve noortegarantii rakendamise üle
Euroopa poolaasta raames, analüüsides kehtestatud strateegia toimimist ja
käsitledes vajaduse korral riigipõhiste soovituste järgimist liikmesriikides. Teadlikkuse suurendamine (33)
Toetab meetmeid, mis on mõeldud teadlikkuse
suurendamiseks noortegarantii loomisest liikmesriikides, kasutades selleks
Euroopa noorteportaali, eriti selle teabekampaaniaid. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] Eurostati tööjõu-uuringu põhinäitajad, sesoonselt
korrigeeritud kvartaliandmed; noorteks loetakse alla 25aastased ja täiskasvanuteks
üle 25aastased. [2] KOM(2012) 750, 28.11, 2012. [3] Lisateave: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=88&eventsId=641 [4] Lisateave noortegarantiide rakendamise kulude ja tulude
kohta on lisatud komisjoni talituste töödokumendis. [5] Eurofound (2012) NEETs – Young people not in employment,
education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe
(Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg). [6] Nõukogu otsus 2010/707/EL (ELT L 308, 24.11, lk 46) [7] Nõukogu otsus 2005/600/EÜ (ELT L 205, 6.8.2005, lk 21) [8] Tööhõivepoliitika suunised (2008-2010), nõukogu otsus 2008/618/EÜ
(ELT L 198, 26.7.2008, lk 51) [9] P7-TA(2010) 0262, 6.7, 2010. [10] ELT C 191, 1.7, 2011, lk 1 [11] COM(2012) 173, 18. 4, 2012. [12] COM(2012) 582, 10. 10, 2012. [13] Euroopa Parlamendi resolutsioon noortele pakutavate
võimaluste algatuse kohta (2012/2617(RSP), 24.5.2012) [14] COM(2012) 669, 20.11, 2012. [15] COM(2012) 750, 28.11, 2012. [16] Noortegarantii kulud ei kuulu rahvamajanduse arvepidamises
kululiiki „kapitali kogumahutus põhivarasse”.