52012PC0512

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Praegu on pangandussektori usaldusväärsus paljudel juhtudel endiselt tihedalt seotud liikmesriigiga, kus pangad on asutatud. Kahtlused avaliku sektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ja finantssüsteemi stabiilsust ning tõsiselt koormata asjaomase liikmesriigi juba niigi pingelist riigirahandust.

Olukord toob kaasa spetsiifilised riskid euroalal, kus ühisraha suurendab tõenäosust, et arengud ühes liikmesriigis ohustavad majandusarengut ja euroala kui terviku stabiilsust. Lisaks kahjustab praegune finantssektori riikidevahelise killustatuse oht märkimisväärselt finantsteenuste ühtset turgu ega lase sel aidata kaasa majanduse elavdamisele.

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) loomine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamine on juba parandanud koostööd liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ning aidanud kaasa finantsteenustealaste ühtsete eeskirjade väljatöötamisele ELis. Siiski teostatakse pankade üle järelevalvet peamiselt riigisiseselt ning seega ei vasta see integreeritud pangandusturgude arengule. Järelevalvealased puudused on alates panganduskriisi algusest oluliselt vähendanud usaldust ELi pangandussektori vastu ning suurendanud pingeid euroala võlakirjaturgudel.

Seepärast kutsus komisjon 2012. aasta mais majandusliku ja fiskaalse integratsiooni pikemaajalise arengu osana üles looma pangandusliitu, et taastada usaldus pankade ja euro suhtes. Pangandusliidu ühe osa peaks moodustama ühtne järelevalvemehhanism, mis teostab otsest järelevalvet pankade üle, jõustab rangelt ja erapooletult usaldatavusnõudeid ning valvab tõhusalt piiriüleste pangandusturgude järele. Selle tagamine, et panganduse järelevalve kogu euroalal järgib ühtseid kõrgeid standardeid, aitab luua liikmesriikide vahel vajalikku usaldust, mis on eeltingimus ühtsete kaitsemehhanismide kehtestamiseks.

Euroala tippkohtumisel 29. juunil 2012 kutsusid riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles „varsti esitama ettepanekud ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks. Kui selline mehhanism on euroala pankade jaoks kehtestatud, võiks ESMil olla võimalik pärast tavapärast otsust rekapitaliseerida panku otse.” Euroopa Ülemkogu 28.−29. juuni 2012 istungi järeldustes märgitakse, et selles euroala avalduses ning ettepanekutes, mille komisjon vastavalt esitab, tuleks arvesse võtta „konkreetse ja tähtajalise tegevuskava väljatöötamist tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks”.

Uue mehhanismi alusel täidab EKP euroala liikmesriikide krediidiasutustega seoses mitmesuguseid peamisi järelevalveülesandeid. Siseturu säilitamiseks ja tugevdamiseks võivad muud liikmesriigid sisse seada tiheda koostöö EKPga.

Et vältida siseturu killustumist pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist, tuleb tagada EBA nõuetekohane toimimine. EBA peab seepärast oma rolli säilitama, et jätkata ühtsete eeskirjade väljatöötamist ja tagada järelevalvetavade ühtlustumine kogu ELis.

Koos ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega antakse EKP-le kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikega 6 eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva poliitikaga, tehakse ettepanekuga sihipärased muudatused määrusesse, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon võttis arvesse analüüsi, mis viidi läbi seoses nn järelevalvepaketi vastuvõtmisega Euroopa järelevalveasutuste loomiseks, ning milles hinnati ühtse järelevalvemehhanismi loomise peamisi tegevuslikke, valitsemisalaseid, finants- ja õiguslikke aspekte. Ametlikku mõjuhinnangut ei olnud võimalik euroala 29. juuni tippkohtumisel kehtestatud ajakava arvestades koostada.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, kuna sellega muudetakse samal õiguslikul alusel vastu võetud määrust (EL) nr 1093/2010.

Ettepanek piirdub EBA tegevuse menetluskorra kohandamisega, et võtta arvesse järelevalveülesannete andmist EKP-le ja anda EBA-le võimalus jätkuvalt täita oma ülesandeid siseturu terviklikkuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise kaitsmisel ja finantssüsteemi stabiilsuse säilitamisel siseturul. See ei muuda EBA ja riikide pädevate asutuste pädevuste vahelist tasakaalu. Ettepaneku sätted ei lähe kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanek on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5 ette nähtud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

4.           Ettepaneku üksikasjalik selgitus

EBA volitused, eelkõige siduv vahendajaroll / eriolukorrad

Artikli 4, artikli 18 lõike 1 ja artikli 35 lõigete 1−3 sõnastust muudetakse nii, et EBA saaks täita oma ülesandeid ka EKP suhtes, täpsustades, et mõiste „pädevad asutused” hõlmaks sarnaselt teiste „pädevatele asutustele” osutavate artiklitega ka EKPd.

Et EBA saaks täita oma ülesandeid erimeelsuste lahendamisel ja eriolukorras ka EKP suhtes, lisatakse artiklitele 18 ja 19 lõige 3a, millega nähakse ette erimenetlus seoses artikli 18 lõikel 3 ja artikli 19 lõikel 3 põhinevate EBA otsustega. Menetlusega nähakse ette, et kui EKP ei järgi mõnd EBA võetud meedet erimeelsuse või eriolukorra lahendamiseks, peab ta esitama põhjendused. Sellisel ebatõenäolisel juhul ja kui vahetult kohaldatavates liidu õigusaktides on sätestatud asjaomased nõuded, saab EBA oma meetme jõustamiseks võtta vastu asjaomasele finantseerimisasutusele adresseeritud üksikotsuse, ning üldjuhul oodatakse EBA-lt sellise otsuse vastuvõtmist. Sellega tagatakse EBA erimeelsuste lahendamise ja eriolukorras toimimise täielik jõustatavus.

Hääletuskord

Asjaolu, et EKP koordineerib euroala liikmesriikide seisukohta, nõuab praegu EBA määrusega ette nähtud hääletuskorra läbivaatamist, et EBA otsused oleksid tehtud finantsteenuste siseturu säilitamise ja kindlustamise huvides.

EBA määruse kohaselt teeb reguleerimisega seotud küsimustes (artiklites 10, 15 ja 16 sätestatud siduvad tehnilised standardid, suunised ja soovitused ning otsused artikli 9 lõikega 5 ette nähtud finantstegevuse piirangute ümberhindamiseks) ja eelarveküsimustes (VI peatükk) otsused järelevalvenõukogu oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, mis on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli nr 36 artiklis 3.

Muid küsimusi (nt artiklis 17 sätestatud õigusrikkumine, artikli 19 kohane erimeelsuste lahendamine, juhatuse valimine) käsitlevad otsused võtab järelevalvenõukogu vastu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamuse alusel põhimõttel „üks inimene, üks hääl”.

Kui hääleõigus jääb muutmata, ei ole võimalik tagada, et lihthäälteenamusega tehtud otsused kajastavad alati liidu kui terviku huve. Seepärast tuleb hääletuskorda mõnel konkreetsel lihthäälteenamuse erijuhul muuta, et tagada siseturu terviklikkuse säilimine, halvamata samas EBA otsuste tegemise võimet.

Parim võimalus selle eesmärgi saavutamiseks on anda otsustamispädevus sõltumatule töörühmale ja näha ette töökindel ümberpööratud enamushääletuse mehhanism, millega tagatakse, et sõltumatu töörühma ette valmistatud ettepanekut toetavad nii euroalasse kuuluvad kui ka euroalavälised liikmesriigid. Sellega tagatakse ka, et euroala liikmesriigid ei saa endi seast kellegi vastu võetavate meetmete puhul moodustada blokeerivat vähemust.

EBA määruse artiklit 41 muudetakse seepärast nii, et anda sõltumatule töörühmale suurem otsustuspädevus ELi õiguse rikkumisi ja erimeelsuste lahendamisi puudutavates küsimustes ning muuta vastavalt töörühma koosseisu käsitlevaid eeskirju.

EBA määruse artiklit 44 muudetakse nii, et sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsused võetakse vastu juhul, kui neid ei lükata tagasi lihthäälteenamusega, mis hõlmaks vähemalt kolme häält osalevatelt ja kolme häält mitteosalevatelt liikmesriikidelt. Lisatakse erisäte sõltumatu töörühma ametissemääramise kohta.

Juhatuse koosseis

Pidades silmas ühtses järelevalvemehhanismis osalevaid või sellega tihedat koostööd tegevaid liikmesriike esindavate liikmete otsustavat mõju juhatuse valimisel (hääletamine toimub kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel) ei saavuta ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevatest liikmesriikidest pärit liikmed juhatuses piisavat esindatust. Et juhatuse koosseis oleks tasakaalus ja peegeldaks ELi tervikuna ning hõlmaks ka liikmesriike, kes ühtses järelevalvemehhanismis ei osale, muudetakse käesoleva ettepanekuga EBA juhatuse koosseisu nii, et sellesse kuuluks vähemalt kaks liiget ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevatest liikmesriikidest.

EBA määruse artiklit 45 muudetakse seepärast nii, et juhatusse kuuluks vähemalt kaks liikmesriiki, mis ühtses järelevalvemehhanismis ei osale.

Hääletuskorra läbivaatamine edasisi arenguid silmas pidades

Et võtta arvesse mis tahes arenguid liikmesriikides, kus on kasutusel euro või kelle pädevad asutused on määruse …/… artikli 6 kohaselt seadnud sisse tiheda koostöö, peab komisjon kavandatavad sätted läbi vaatama, et kontrollida, kas selliseid arenguid arvesse võttes on vaja täiendavaid muudatusi, et tagada, et EBA on otsused teinud finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

5.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2012/0244 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses selle koostoimega nõukogu määrusega (EL) nr .../…, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       29. juunil 2012 palusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjonil esitada ettepanekud, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes Euroopa Ülemkogu eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste ühtse turu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta ning milles võetaks arvesse euroala avaldust ja komisjoni kavatsust esitada ettepanekud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 127.

(2)       Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja hõlmaks ka ühist hoiuste tagamise ja kriisilahenduse süsteemi.

(3)       Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr …/…[3] [artikli 127 lõikel 6 põhinev määrus] EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga euro kasutusele võtnud liikmesriikides. Muud liikmesriigid võivad seada sisse tiheda koostöö EKPga. Käesoleva määruse kohaselt koordineerib ja väljendab EKP selliste liikmesriikide seisukohta EBA järelevalvenõukogu otsuste suhtes EKP pädevusse kuuluvates küsimustes.

(4)       Pangandussektori järelevalveülesannete andmine EKP-le liidu osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Pärast kõnealuste ülesannete andmist on seepärast vaja tagada EBA nõuetekohane toimimine.

(5)       Pidades silmas EKP-le nõukogu määrusega (EL) nr .../... [artikli 127 lõike 6 kohane määrus] antud järelevalveülesandeid, peaks EBA saama täita oma ülesandeid ka EKP suhtes. Et tagada erimeelsuste lahendamise menetluste ja eriolukorras võetavate meetmete jätkuvalt tõhus toimimine, tuleb ette näha erimenetlus. Menetlusega nähakse ette, et kui EKP ei järgi mõnd EBA võetud meedet erimeelsuse või eriolukorra lahendamiseks, peab ta esitama põhjendused. Sellisel juhul ja kui EBA saab vahetult kohaldatavate liidu õigusaktide sätete alusel võtta vastu asjaomasele finantseerimisasutusele adresseeritud üksikotsuse, peaks EBA seda tegema.

(6)       Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada EBA-l nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta järelevalvenõukogu hääletuskorda, eelkõige seoses EBA poolt lihthäälteenamusega vastu võetud otsustega.

(7)       Liidu õiguse rikkumisega ja erimeelsuste lahendamisega seotud otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu töörühm, kellel puuduvad huvide konfliktid ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Sõltumatu töörühma poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks lugeda vastuvõetuks, kui neid ei lükata tagasi lihthäälteenamusega, mis hõlmaks piisaval arvul hääli ühtses järelevalvemehhanismis osalevatelt ja mitteosalevatelt liikmesriikidelt.

(8)       Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 41 lõike 2 kohaselt loodud sõltumatu töörühma liikmete puhul ei tuleks näha huvide konflikti üksnes asjaolu tõttu, et nad esindavad ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvaid pädevaid asutusi ning juhtum, mille suhtes töörühm peab võtma vastu otsuse, on seotud ühtse järelevalvemehhanismiga. EBA peaks töörühma jaoks välja töötama kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.

(9)       Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.

(10)     EBA nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskord, juhatuse koosseis ja sõltumatu töörühma koosseis sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse kogemusi ja edasisi arenguid.

(11)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada usaldatavusnõuete ja nende järelevalve pidevalt kõrge tase ja tõhusus kogu Euroopa Liidus, kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1.           Artikli 4 lõike 2 punkt i asendatakse järgmisega:

„i) Pädevad asutused, mis on määratletud direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, sealhulgas EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr …/…* [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesannetega seotud küsimustes, direktiivis 2007/64/EÜ ja millele on osutatud direktiivis 2009/110/EÜ.

__________________________

* ELT L …, ….., lk…. "

2.           Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.”

b) lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:

„3a       Kui Euroopa Pangandusjärelevalve nõuab EKP-lt kui pädevalt asutuselt lõike 3 kohaselt vajalike meetmete võtmist, täidab EKP seda nõuet või esitab hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Pangandusjärelevalvele piisavad põhjendused, miks ta nõuet ei täida.”

3.           Artikli 19 lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:

„3a       Kui Euroopa Pangandusjärelevalve nõuab EKP-lt kui pädevalt asutuselt lõike 3 kohaselt teatavate meetmete võtmist või meetmete võtmisest hoidumist, täidab EKP seda nõuet või esitab kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest Euroopa Pangandusjärelevalvele piisavad põhjendused, miks ta nõuet ei täida.”

4.           Artikli 35 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

"1. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel annavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve võib pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.”

5.           Artikli 41 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

"2. Artiklite 17 ja 19 sätete järgimiseks loob järelevalvenõukogu sõltumatu töörühma, mis koosneb eesistujast ja kahest liikmest, kelle järelevalvenõukogu on valinud oma hääleõiguslike liikmete seast. Vähemalt üks sõltumatu töörühma liige esindab liikmesriiki, mis ei ole vastavalt määrusele (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] osalev liikmesriik.

Töörühma liikmed töötavad artikli 42 kohaselt sõltumatult ja objektiivselt ning ei esinda asjaomast pädevat asutust ega eri meelt olevaid pädevaid asutusi.

3. Töörühm teeb otsuse ettepaneku, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 44 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

4. Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra, sealhulgas eeskirjad kõnealuse lõike teises lõigus osutatud nõude rakendamiseks.”

6.           Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik:

„Esimene ja teine lõik ei mõjuta EKP-le määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] antud ülesandeid.”

7.           Artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10−16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3.

Artiklite 17 ja 19 kohaste otsuste puhul loetakse sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsused vastuvõetuks, kui neid ei lükata tagasi lihthäälteenamusega, mis hõlmaks kolme häält osalevate liikmesriikide esindajatelt ja kolme häält selliste liikmesriikide esindajatelt, kes ei ole määruse [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] kohaselt osalevad liikmesriigid ega ole sisse seadnud tihedat koostööd EKPga kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus].

Erandina kolmandast lõigust loetakse alates kuupäevast, kui neli või vähem liikmesriiki ei ole kooskõlas määrusega (EL) nr …/… [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] osalevad liikmesriigid ega ole kõnealuse määruse kohaselt sisse seadnud tihedat koostööd EKPga, loetakse sõltumatu töörühma poolt ette pandud otsus vastuvõetuks, kui seda ei lükata tagasi lihthäälteenamusega, mis hõlmaks vähemalt ühte häält selliste liikmesriikide esindajatelt.

Igal liikmel on üks hääl.

Artikli 41 lõike 2 kohase töörühma koosseisu suhtes püüab järelevalvenõukogu jõuda konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.”

8.           Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks selliste liikmesriikide esindajat, kes ei ole määruse [ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 kohane nõukogu määrus] kohaselt osalevad liikmesriigid ega ole sisse seadnud tihedat koostööd EKPga kooskõlas kõnealuse määrusega. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.”

Artikkel 2

Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 1. jaanuariks 2016 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:

(a) hääletuskorra sobivus;

(b) juhatuse koosseis; ja

(c) artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid ette valmistava sõltumatu töörühma koosseis.

Aruandes võetakse eelkõige arvesse mis tahes arenguid liikmesriikides, kus on kasutusel euro või kelle pädevad asutused on määruse …/… artikli 6 kohaselt seadnud sisse tiheda koostöö, ning uuritakse, kas selliseid arenguid arvesse võttes on vaja kõnealuste sätete täiendavaid muudatusi, et tagada, et EBA on otsused teinud finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C., lk..

[2]               ELT C., lk..

[3]