SELETUSKIRI

1.           Ettepaneku taust

•           Üldine taust

Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel mängivad suurt rolli Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”), mis on loodud 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel, ja selle edasiarendus SIS 1+.

Teise põlvkonna SISi (edaspidi „SIS II”) arendamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001[1] ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[2]. SIS II asendab süsteemi SIS 1+. SIS II arendamisel arvestatakse infotehnoloogia viimaseid arengusuundi ning see võimaldab kasutusele võtta täiendavaid funktsioone.

SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevad sätted on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist,[3] ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[4]. Vastavalt nendele õigusaktidele kohaldatakse neid sätteid süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nõukogu otsusega, mille teevad ühehäälselt süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavad liikmed. Alates nendest kuupäevadest asendatakse SIS 1+ käsitlevad Schengeni acquis’ sätted, eelkõige Schengeni konventsiooni asjakohased sätted, nimetatud aktidega.

Enne nimetatud asendust peavad SIS 1+ kasutajad migreeruma SIS II keskkonda. Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsiooni õigusraamistik kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008[5] ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[6] (ühiselt „migratsiooni käsitlevad õigusaktid”).

2.           Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on ühesainsas õigusaktis uuesti sõnastada määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja nõukogu otsus 2008/839/JSK. Selles esitatakse süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migratsiooni uus õiguslik kord, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada kogu SIS II funktsionaalsust alates süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II ülemineku hetkest.

Euroopa Parlamenti teavitatakse SIS II arendamise käigust aruandekohustuse kohaselt.

3.           Ettepaneku õiguslik külg

•           Õiguslik alus

Kuna käesolevas määruses käsitletakse meetmeid, millega tagatakse nii liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vaheline kui ka selliste asutuste ja komisjoni vaheline koostöö küsimustes, mis on seotud turvalisuse tagamisega Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, on selle aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 74.

•           Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanekus on kinni peetud subsidiaarsuse põhimõttest, sest kavandatava meetme peamist eesmärki, nimelt migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei saa saavutada liikmesriigid üksinda, vaid seda on parem täita liidu tasandil.

•           Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek ei ole ulatuslikum sellest, mis on vajalik tema eesmärgi saavutamiseks. Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna mõjutab peamiselt liikmesriikide migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

•           Õigusakti valik

Määruse (EÜ) nr 1104/2008 ja otsuse 2008/839/JSK uuesti sõnastamiseks sobib kõige paremini nõukogu määrus, kuna uuesti sõnastatavate õigusaktide hulgas on määrus. Peale selle tuleb kehtestada SIS II arendamise ja migratsiooni ühtsed eeskirjad ja kord. Määruse ettepanek on selgelt sõnastatud ning tingimusteta ja vahetult kohaldatav ega nõua oma olemuse tõttu liikmesriikidelt meetmeid selle ülevõtmiseks siseriiklikku õigusse.

•           Komiteemenetlus

Kuna 1. märtsil 2011 muutus kehtetuks nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[7] tuleb osutada uutele komiteemenetlust käsitlevatele sätetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes[8]. Endise komiteemenetluse raames kohaldatud regulatiivkomitee menetluse asemel kasutatakse käesoleva ettepaneku puhul kontrollimenetlust.

Komitee loomist käsitlevas määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK on esitatud eeskirjad varasema regulatiivmenetluse kohta. Vastavalt määruses (EL) nr 182/2011 ettenähtud üleminekusätetele peaksid olemasolevad komiteed alates 1. märtsist 2011 kasutama uusi eeskirju, käesoleval juhul kontrollimenetlust. Määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK ei ole vaja muuta.

4.           Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Käesolev ettepanek sisaldab täielikult või osaliselt uusi sätteid, mis käsitlevad järgmist:

(a) Uuesti sõnastamine

Parema õigusloome põhimõttele vastab kõige paremini õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika, kuna:

a) migratsiooni käsitlevaid õigusakte tuleb oluliselt muuta ja

b) pärast Lissaboni lepingu jõustumist ei kehti enam nn sammaste struktuur, mille kohaselt tuli vastu võtta kaks ühesuguse sisuga õigusakti.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 28. novembri 2001. aasta institutsioonide­vahelises kokkuleppes õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[9] (punkt 2) on sätestatud, et varasema õigusakti sisulise muutmise korral kasutatakse uuesti sõnastamist, kuna see võimaldab vastu võtta ühe õigusakti, millega tehakse soovitud muudatused, kodifitseeritakse muudatused varasema õigusakti muutmata sätetega ja tühistatakse nimetatud õigusakt. Institutsioonid tõdesid ühisdeklaratsioonis, et uuesti sõnastamine võib olla vertikaalne, mille puhul uus õigusakt asendab ühe varasema õigusakti ning selle hilisemad muudatused, või horisontaalne, mille puhul uus õigusakt asendab samaaegselt mitu samateemalist varasemat õigusakti.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt ei ole võimalik muuta endise kolmanda samba õigusakti. Seetõttu on ainsaks sobivaks õigustehnikaks määruse (EÜ) nr 1104/2008 ja otsuse 2008/839/JSK ühendamine üheks õigusaktiks, millel on üks ja sama õiguslik alus. Seega kätkeb migratsiooni käsitlevate õigusaktide uuesti sõnastamine nii vertikaalset kui ka horisontaalset uuesti sõnastamist.

Ettepanekus on selgelt eristatavad uued ja kohandatud sätted. Lisaks sisaldab see kehtetuks tunnistamise sätet ja vastavustabelit.

(b) Migratsiooni õigusrežiimid

Ettepaneku kohaselt kohaldatakse süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise kummagi etapi suhtes eri õiguslikku lähenemisviisi. Migratsioonil on kaks etappi:

(1) N.SIS II andmete laadimine

N.SIS II andmete laadimise etapi aluseks on endiselt Schengeni konventsioon.

(2) Üleminek süsteemi N.SIS kasutamiselt süsteemi N.SIS II kasutamisele.

Selline eristamine võimaldab liikmesriikidel kasutada SIS II kõiki funktsioone alates süsteemi SIS 1+ kasutamiselt süsteemi SIS II kasutamisele ülemineku hetkest, kuna nähakse ette lähtumine määrusest (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusest 2007/533/JSK.

Migratsiooni käsitlevate õigusaktide artikli 12 senise sõnastuse kohaselt toimub migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II vastavalt Schengeni konventsiooni IV jaotisele. See aga takistab liikmesriikidel kasutada kõiki SIS II funktsioone kohe alates süsteemi SIS 1+ kasutamiselt süsteemi SIS II kasutamisele ülemineku hetkest peale. Seetõttu peavad liikmesriigid seniks, kuni nõukogu langetab otsuse määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamise tärmini kohta, lülitama välja need SIS II funktsioonid, mida süsteemis SIS 1+ ei ole.

23. veebruaril 2011 esitasid liikmesriigid SISi-VISi komitee raames komisjonile üleskutse algatada viivitamatult migratsiooni õigusraamistiku kohandamine, et viia see vastavusse migratsioonikavas esitatud tehnilise lahendusega. Migratsioonikava kohaselt lähevad kõik liikmesriigid lühikese üleminekuperioodi jooksul üksteise järel oma siseriikliku SIS I rakenduse kasutamiselt üle SIS II rakenduse kasutamisele. Oleks hea, kui ülemineku sooritanud liikmesriik saaks kõiki SIS II funktsioone tarvitama hakata kohe uuele süsteemile ülemineku järel ega peaks ootama, kuni SIS II on kasutama hakanud kõik liikmesriigid. Seepärast peaks määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine algama kohe, kui esimene liikmesriik on süsteemile SIS II üle läinud. Migreerumise ajavahemik peaks olema võimalikult lühike. Määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine ei takista liikmesriikidel, kes ei ole SIS II-le veel üle läinud või kellel tuleb intensiivse seire perioodil minna üle varurežiimile, kasutada ka SIS II puhul ainult neid funktsioone, mis on olemas süsteemis SIS 1+.

Ettepanek võimaldab liikmesriikidel täielikult ära kasutada kõik SIS II pakutavad uued võimalused ja lisaks saavutada märkimisväärset kokkuhoidu.

(c) Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 52 lõikele 1 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 68 lõikele 1 asendavad Schengeni konventsiooni artiklid eespool osutatud õigusaktide artiklid 64 ja 92–119a, välja arvatud artikli 102a. Schengeni konventsiooni artiklis 92a on esitatud üksikasjalikud eeskirjad migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri kohta, mistõttu on soovitav, et see artikkel kehtiks kuni migratsiooni lõpuni.

SIS 1+ toimimise ajutise arhitektuuri abil saavad SIS 1+ ja SIS II teatavad tehnilised osad, mis peavad olema kasutuses järkjärgulise ühest süsteemist teise migreerumise võimaldamiseks, toimida teatava üleminekuaja jooksul samaaegselt.

Seetõttu tuleb Schengeni konventsiooni artikli 92a asjaomased sätted üle võtta migratsiooni õigusraamistikku.

•           Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

– Konventsioon, 19. juuni 1990, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta[10] (edaspidi „Schengeni konventsioon”);

– nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[11];

– nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[12];

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

– nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)[13];

– komisjoni otsused 2007/170/EÜ ja 2007/171/EÜ, 16. märts 2007, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule[14];

– nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[15];

– nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[16];

– nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[17];

– nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[18];

– komisjoni otsus 2009/724/JSK, 17. september 2009, millega nähakse ette Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) migratsiooni lõppkuupäev[19].

5.           Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

•           Konsulteerimine huvitatud isikutega

Liikmesriikide eksperdid osalevad SIS II arendamises eelkõige SISi-VISi komitee ja üldprogrammi nõukogu raames. SIS II arendamist arutatavad korrapäraselt ka nõukogu ettevalmistavad organid.

Kuna migratsiooni käigus laaditakse süsteemi ka isikuandmeid, on aruteludes osalema kutsutud ka Euroopa andmekaitseinspektor.

•           Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse liikmesriikidega nõukogu raames, eelkõige nõukogu SISi tehniliste küsimuste (SIS-TECH) ja Schengeni küsimuste (SIS-SIRENE) töörühmades peetud laiaulatuslike arutelude tulemusi ning üldprogrammi nõukogu liikmete seisukohti. Lisaks on arvestatud ka liikmesriikide komisjonile esitatud ettepanekuid võtta migratsiooni õigusraamistiku väljatöötamisel arvesse liikmesriikide ekspertide koostatud tehnilist stsenaariumi.

•           Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel ei kasutatud väliseksperte.

•           Mõju hindamine

Käesoleva ettepaneku mõju ei ole vaja hinnata, kuna sellega jätkatakse tehnilist projekti, mille majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju ei ole selgelt kindlaks tehtav.

6.           Mõju eelarvele

Määrusega (EÜ) nr 2424/2001 ja otsusega 2001/886/JSK kehtestati, et süsteemi SIS II arendamise kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklile 5 ja nõukogu otsuse 533/2007/JSK artiklile 5 kaetakse SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud liidu üldeelarvest. Liikmesriigid kannavad ise oma N.SIS II testimise, toimimise ja hooldusega seotud kulud.

Määruse (EÜ) nr 1104/2008 ja nõukogu otsuse 2008/839/JSK puhul lähtuti samast kulude jaotuse põhimõttest ning kehtestati uus kululiik, nimelt süsteemist SIS 1 süsteemi SIS II migreerumise kulud. Vastavalt kummagi õigusakti artiklile 15 nähakse kesksel tasandil migratsiooni ning SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri testimise, hoolduse ja arendamise kulud ette Euroopa Liidu üldeelarves. Siseriiklike süsteemide N.SIS II kulud jäävad endiselt liikmesriikide kanda.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013,[20] võib liikmesriikide SIS II arendustöödele anda rahalist toetust Välispiirifondist. Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta,[21] nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas, pidades silmas, et lisaks kesksele SIS II-le on oluline toetada ka siseriiklike projektide järjekindlat ja õigeaegselt arendamist.

2010. aastal, pärast eespool osutatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania (nn 1. vaheeesmärgi) lõpuleviimist, muudeti märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust. Sedamööda, kuidas SISi kasutajad (liikmesriigid) süsteemi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, kuna pärast üheksa uue liikmesriigi ja Šveitsi ühinemist suurenes sellekohane vajadus oluliselt. Täiustatud funktsioonid leidsid kajastamist liidese juhenddokumendi uues (3.0) versioonis. Muudatused mõjutasid projekti kesktasandi ja riikliku tasandi kulusid.

Mis puudutab migratsiooniprotsessi, siis nõuete muutumine ja projekti edenemine tingivad migratsiooni arhitektuuri ja ajakava ning testimisnõuete muutmist. Määruse (EÜ) nr 1104/2008 ja nõukogu otsuse 2008/839/JSK vastuvõtmise ning rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide koostamise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus.

Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1 süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid. Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt. Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige seoses konkreetsete ja täpselt kindlaksmääratud meetmetega, mis ei kattu muude Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmetega, vaid täiendavad neid. Seega käesoleva ettepaneku kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.

Kuna oma süsteemide väljatöötamine on eelkõige liikmesriikide eneste kohustus, ei oleks liidu osalemine sellistes meetmetes kohustuslik ja käesoleva ettepanekuga ei võeta liidu jaoks mingeid kohustusi. Kindlaks on vaja määrata ka liidu toetuse ülemmäär iga liikmesriigi kohta. Käesolev ettepanek ei tingi täiendavate assigneeringute eraldamist, kuna 2012. aasta kulude kogusumma ja 2012. aasta eelarves SIS II real ettenähtud assigneeringute vahe kaetakse 2011. aasta kasutamata assigneeringutest.

Komisjon hindab, otsustab ja haldab kaasrahastamist vastavalt eelarve- ja muudele eelkõige finantsmääruses ettenähtud menetlustele. Liikmesriigid peavad kinni pidama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige ökonoomsuse ja kulutasuvuse põhimõtetest. Komisjonil on õigus teha kontrolle ja järelevalvet, mis on vajalikud liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning tema finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Euroopa Kontrollikojal on õigus teha kontrolle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

SIS 1+ suhtes võetavate meetmetega, sealhulgas süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimel tegutseva Prantsusmaa täiendava tegevusega seotud kulud kaetakse endiselt vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 119. Kõnealuse artikli kohaselt katavad liikmesriigid ühiselt konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni paigaldus- ja tegevuskulud, sealhulgas Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise toe funktsiooni vahelise side loomiseks vajaliku kaabelduse kulud. Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa paigaldamise ja kasutamise kulud kannab iga liikmesriik ise.

Komisjon koostas finantsselgituse, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.

7.           Täiendav teave

•           Seniste õigusaktide muutmine

Ettepanekuga sõnastatakse uuesti üheksainsaks määruseks määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK.

•           Kehtivusaja lõppemise kuupäeva väljajätmine

Kuna migratsioon on keeruline ning selles esineb märkimisväärseid tehnilisi riske hoolimata sellest, et kõik sidusrühmad on põhjalikult valmistunud, nähakse käesoleva ettepanekuga ette paindlikkus, mis võimaldab kiiresti reageerida, kui kesksüsteemis või ühe või mitme siseriikliku süsteemi migratsiooni ajal tekivad ootamatud raskused. Seetõttu jäetakse kehtivusaja lõppemise kuupäev välja.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklile 55 ja otsuse 2007/533/JSK artiklile 71 peab nõukogu kindlaks määrama nende õigusaktide kohaldamise ja migratsiooni aja. Kuna tehnilises dokumentatsioonis on migratsiooni järgseks ajaks ette nähtud ühekuine periood, mille jooksul võib vajaduse korral kasutada varurežiimi, peaks määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamise alguse kuupäev olema vähemalt üks kuu varasem kui migratsiooni käsitlevate õigusaktide kehtivusaja lõppemise kuupäev.

•           Ajakava

Selleks et tagada ettevalmistuste jätkumine ja õigeaegne migratsioon, tuleb käesolev ettepanek vastu võtta hiljemalt 2012. aasta teises kvartalis.

2012/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

ê 1104/2008

ð uus

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 7466,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[22],

ð olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga ï

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)       Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II),[23] ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II),[24] on märkimisväärselt muudetud. Kuna nendesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 1104/2008 (kohandatud)

ð uus

(2)       19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta,[25] edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ mängivad olulist rolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel.

(3)       Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II”) arendamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001[26] ning nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[27]. ð Mõlemad õigusaktid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2008, kui SIS II arendustööd ei olnud veel lõppenud. Seetõttu tuli neid õigusakte täiendada kõigepealt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK ning seejärel ka käesoleva määrusega, mille kehtivuse lõppkuupäeva määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist,[28] ï ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[29].

(4)       SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[30]. Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide sätete kohaldamist.

(5)       Teatud SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008[31] ja nõukogu otsuses 2008/173/JSKEÜteise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[32] .

(6)       SIS II tuleks edasi arendada ja lõplikult viimistleda ð komisjoni poolt 2010. aasta oktoobris esitatud ï nõukogu poolt 6. juunil 2008 kinnitatud SIS II rakendamise üldise ajakava raames.

(7)       SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määrusega sätetega. Pärast testimise läbiviimist tuleks see vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK sätestatule esimesel võimalusel valideerida. ð Igakülgseks testimiseks tuleks kasutada ainult testiandmeid. ï

(8)       Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(9)       Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise toe funktsioon tehnilise abi üksus (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise toe funktsioonist tehnilise abi üksusest ja ühtsest siseriiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise toe funktsioontehnilise abi üksus hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(10)     Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua SISiSchengeni infosüsteemi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(11)     Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama SISiSchengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(12)     Komisjon peaks jääma vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja arendamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele kesksel SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivtoetust, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(13)     Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jääma vastutama oma siseriiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(14)     Prantsusmaa peaks jääma vastutama SIS 1+ tehnilise toe funktsioonitehnilise abi üksuse eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(15)     Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

ò uus

(16)     Selleks et aidata liikmesriikidel valida tehniliselt ja rahaliselt kõige soodsamat lahendust, peaks komisjon viivitamatult algatama käesoleva määruse kohandamise ning esitama ettepaneku sellise õigusrežiimi kohta, mis vastab paremini liikmesriikide poolt 23. veebruaril 2011 heakskiidetud SISi projekti migratsioonikavas kindlaksmääratud migreerumise tehnilistele põhimõtetele.

(17)     Migratsioonikava kohaselt lähevad liikmesriigid üleminekuperioodi jooksul üksteise järel SIS I rakenduse kasutamiselt üle siseriikliku SIS II rakenduse kasutamisele. Tehnilisest seisukohast lähtudes on soovitav, et SIS II-le üle läinud liikmesriigid saaksid kõiki SIS II funktsioone kasutada kohe üleminekust alates ega peaks ootama, kuni SIS II-le on üle läinud kõik liikmesriigid. Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakata kohaldama kohe, kui SIS II-le on üle läinud esimene liikmesriik. Migreerumise ajavahemik peaks olema võimalikult lühike. Määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine ei takista liikmesriikidel, kes ei ole SIS II-le veel üle läinud või kellel tuleb intensiivse seire perioodil minna varurežiimile, kasutada ka SIS II puhul ainult neid funktsioone, mis on olemas süsteemis SIS 1+.

(18)     Schengeni konventsiooni IV jaotise teatavate sätete kohaldamist tuleb ajutistel alustel jätkata ja need sätted käesolevasse määrusesse üle võtta, kuna neis on esitatud konverteri ja migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri õigusraamistik. SIS 1+ toimimiseks vajaliku ajutise arhitektuuri abil saavad SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatavad tehnilised osad toimida lühikesel üleminekuperioodil samaaegselt, mis võimaldab migreeruda järk-järgult.

ê 541/2010

(19)     Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK sätestatakseon sätestatud, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga. Paralleelselt on viidud läbi uuring, mis puudutab SIS 1+ edasiarendusele (SIS 1+ RE) tugineva alternatiivse tehnilise stsenaariumi väljatöötamist situatsiooniplaanina SIS II arendamiseks, juhul kui testid näitavad, et vahe-eesmärkide nõudeid ei suudeta täita. Tuginedes nendele parameetritele, võib nõukogu otsustada kutsuda komisjoni minema üle alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile.

(20)     Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, ningeelkõige SIS 1+ RE keskse SIS II arendamiseks. SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(21)     SIS 1+ RE kujutab endast SIS 1+ ja SIS II vahelist arenguetappi ja selle arendamisel on kasutatud ainulaadseid vahendeid. Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis nende lahenduste tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.

ê 541/2010

ð uus

(22)     Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s. ð Andmete laadimise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud kustutatud andmeid ei migreerita süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. ï

ê 1104/2008

(23)     Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[33] (edaspidi „finantsmäärus”).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks järgida SISi suhtes kohaldatavaid andmekaitseisikuandmete kaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust, ning arvestada asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

ê 541/2010

(24)     Alternatiivsel tehnilisel lahendusel põhineva keskse SIS II arendamist tuleks rahastada liidu üldeelarvest, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Vastavalt finantsmäärusele võib komisjon delegeerida eelarve täitmise ülesanded riiklikeleriigi avaliku sektori organitele. Järgides poliitilist seisukohta ning finantsmääruses sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.

ò uus

(25)     Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013,[34] võib liikmesriikide SIS II arendustöid kaasrahastada Välispiirifondist. Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta,[35] nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas ning tõdeti, et lisaks keskse SIS II arendamisele on oluline toetada ka siseriiklike projektide järjekindlat ja õigeaegset elluviimist.

Pärast nimetatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania (nn 1. vahe-eesmärgi) lõpuleviimist muudeti 2010. aastal märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust. Sedamööda, kuidas liikmesriigid SISi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, mis mõjutas projekti kulusid kesk- ja riiklikul tasandil.

(26)     Migratsiooniprotsessi käsitlevate nõuete muutumine ja projekti edenemine on tinginud migratsiooni arhitektuuri, ajakava ja testimisnõuete muutmist. Määruse (EÜ) nr 1104/2008, nõukogu otsuse 2008/839/JSK, rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide vastuvõtmise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus.

Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid. Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt. Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige sellistele konkreetsetele ja täpselt kindlaksmääratud meetmetele, mis ei kattu muude ka edaspidi Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmega, vaid täiendavad neid. Käesoleva ettepaneku kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.

(27)     Käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamist silmas pidades tuleks võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud ja ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[36] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[37] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[38].

(28)     Käesoleva määruse ühtsete rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[39].

ê 541/2010 (kohandatud)

(29)     Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis arendus- ja migratsioonietappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge. Töörühma positiivsed tulemused ning vajadus projektialast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada, õigustavad kõnealuse rühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri. Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada Ö SIS II Õ praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata. Eksperdirühm ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.

ê 1104/2008

(30)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)[40] kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

ê 1104/2008 (kohandatud)

ð uus

(31)     Euroopa andmekaitseinspektori, kes on ametisse nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus) kohaselt,[41] ð ülesanne on jälgida ja tagada määruse nr 45/2001 kohaldamist ning ta ï on pädev kontrollima ühenduse Ö liidu Õ institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. ð Käesolev määrus ei tohiks piirata Schengeni konventsiooni, määruse (EÜ) nr 1987/2006 ega otsuse 2007/533/JSK isikuandmete kaitset ja turvalisust käsitlevate erisätete kohaldamist. ï

ò uus

(32)     Migratsioon on keerukas protsess, millega kaasnevad märkimisväärsed tehnilised riskid hoolimata sellest, et kõik sidusrühmad teevad ulatuslikke ettevalmistusi. Õiguslik raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et reageerida migratsiooni käigus keskses või ühes või mitmes siseriiklikus süsteemis tekkida võivatele ootamatutele probleemidele. Seetõttu ei tohiks käesolevas määruses sätestada tähtaegu. Migratsiooni tähtpäeva määrab kindlaks nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.

ê 1104/2008 (kohandatud)

(33)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduseliidu tasandil, võib ühendusliit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepinguEuroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(21)     Schengeni konventsiooni tuleks muuta, et lubada süsteemi SIS 1+ integreerimist migratsiooniks vajalikku ajutisse arhitektuuri.

(35)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis’l, peaksotsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 45 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

ê 2008/839/JSK

ð uus

(36)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik osaleb vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[42] artikli 8 lõikele 2, ð niivõrd kui nimetatud artikkel osutab Schengeni konventsiooni SISi asutamist käsitlevale sättele, välja arvatud artiklile 96. ï

(37)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa osaleb vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2000/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[43] artikli 6 lõikele 2, ð niivõrd kuivõrd nimetatud artikkel osutab Schengeni konventsiooni SISi asutamist käsitlevale sättele, välja arvatud artiklile 96. ï

(38)     Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt nõukogu otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(39)     Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riiginende riikide osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[44] tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[45] artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(40)     Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[46] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[47] artikliga 3.

(41)     Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EÜ[48] artikliga 3.

ò uus

(42)     Küprose puhul on käesolev määrus Schengeni acquis’ edasiarendamine või muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

ê 1104/2008 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk

1. 1990. aasta Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 Ö ja otsusega 2007/533/JSK Õ .

2. Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas määruses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt kui ühtse ja tervikliku süsteemi ning valmistavad ette selle toimimise.

ê 541/2010 artikli 1 lõige 1

3. SIS II võib arendada, rakendades alternatiivse tehnilise stsenaariumi, millel on talle omased tehnilised spetsifikatsioonid.

ê 1104/2008 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise toe funktsioontehnilise abi üksus, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne siseriiklik liides (NI-SIS);

b) „C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsioontehnilise abi üksus, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset siseriiklikku liidest (N.COM).

c) „N.SIS” – süsteemi SIS 1+ siseriiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

d) „N.SIS II” – süsteemi SIS II siseriiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

e) „konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonide täitmise, ð ning võimaldades konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel; ï

f) „igakülgne testimine” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktis c Ö ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktis c Õ osutatud testimine;

g) „täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid täiendava teabe vahetamise testimiseks.

Artikkel 3

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas määruses määratakse kindlaks komisjoni ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded ja kohustused järgmiste ülesannete osas:

a) SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b) SIS II igakülgne testimine;

c) täiendava teabe vahetamise testimine;

d) konverteri edasiarendamine ja testimine;

e) migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f) migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

Artikkel 4

Migratsiooniks vajaliku arhitektuuri tehnilised komponendid

ê 541/2010 artikli 1 lõige 2

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise tagamiseks tehakse vajalikul määral kättesaadavaks järgmised komponendid:

ê 1104/2008

a) C.SIS ja ühendus konverteriga;

b) süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

c) N.SIS;

d) keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II-l suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

e) N.SIS II;

f) konverter.

Artikkel 5

Peamised kohustused SIS II edasiarendamisel

1. Komisjon jätkab keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri edasiarendamist.

2. Prantsusmaa teeb C.SIS-i kättesaadavaks ja rakendab seda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

3. Liikmesriigid jätkavad süsteemi N.SIS II arendamist.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid hooldavad N.SIS-i vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

5. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid teevad SIS 1+ sideinfrastruktuuri kättesaadavaks ja rakendavad seda.

6. Komisjon koordineerib tegevust ja annab vajalikku abi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

ê 1104/2008 (kohandatud)

Artikkel 6

Edasiarendamine

SIS II edasiarendamiseks vajalike meetmetena, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ja eelkõige vigade parandamiseks vajalike meetmetena käsitatakse rakendusakte. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli Ö 17 lõikes 2 Õ osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

SIS II edasiarendamiseks vajalike meetmetena, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, niivõrd kui see puudutab ühtset siseriiklikku liidest, mis tagab N.SIS II ühilduvuse keskse SIS II‑ga, käsitatakse rakendusakte. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli Ö 17 lõikes 2 Õ osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 7

Põhitegevused

1. Komisjon viib koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega läbi igakülgse testimise.

2. Komisjon loob koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega SIS-i migratsiooni ajutise arhitektuuri ja testib seda arhitektuuri.

3. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

4. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi täiendava teabe vahetamise testimise.

5. Komisjon annab lõigetes 1–4 osutatud tegevusteks vajalikku abi keskse SIS II tasandil.

6. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koordineerivad nõukogu raames lõigetes 1–3 osutatud tegevusi.

Artikkel 8

Igakülgne testimine

1. Igakülgne testimine ei alga enne, kui komisjon on teatanud, et ta peab määruse (EÜ) nr 189/2008 artiklis 1 Ö ja otsuse 2008/839/JSK artiklis 1 Õ nimetatud teste piisavalt edukaks igakülgse testimise alustamiseks.

2. Viiakse läbi igakülgne testimine, mille eesmärk on eelkõige kinnitada, et komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid on lõpule viinud SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused, ja näidata, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

3. Süsteemi N.SIS II testivad igakülgselt süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja keskset SIS II testib komisjon.

4. Igakülgne testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

5. Igakülgne testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

6. Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, määravad kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused on lõpule viidud ja kas SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

7. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, ja komisjon analüüsivad testimise tulemusi käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud osutatud kriteeriumide põhjal. Testimise tulemused valideeritakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktile c Ö ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktile c Õ.

8. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise testimine

1. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi SIRENE funktsionaalsed testid.

2. Komisjon teeb keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri kättesaadavaks täiendava teabe vahetamise testimisel.

3. Täiendava teabe vahetamise testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4. Täiendava teabe vahetamise testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

5. Testimise tulemusi analüüsivad nõukogu raames süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

6. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 10

Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

1. 1. SIS-iMigratsiooniks luuakse ajutine arhitektuur. Konverter ühendab üleminekuperioodil keskset SIS II ja C.SIS-i. N.SIS on ühendatud C.SIS-iga ja N.SIS II on ühendatud keskse SIS II-ga.

2. Komisjon loob SISi migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri osana konverteri, keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri.

ê 541/2010 artikli 1 lõige 3

3. Konverter konverteerib andmeid vastavalt vajadusele kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.

ê 1104/2008

4. Komisjon testib keskse SIS II ja konverteri vahelist sidet.

5. Prantsusmaa testib C.SIS-i ja konverteri vahelist sidet.

6. Komisjon ja Prantsusmaa testivad keskse SIS II ja C.SIS-i vahelist konverteri kaudu toimuvat sidet.

7. Prantsusmaa ühendab koos komisjoniga C.SIS-i konverteri kaudu keskse SIS II-ga.

8. Komisjon testib koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega SIS-imigratsiooniks vajalikku ajutist arhitektuuri tervikuna vastavalt komisjoni koostatud testimise kavale.

9. Prantsusmaa teeb vajaduse korral kättesaadavaks testimiseks vajalikud andmed.

ê 1104/2008

ð uus

Artikkel 11

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II

1. C.SIS-ilt kesksele SIS II-le üleminekuks teeb Prantsusmaa kättesaadavaks süsteemi SIS 1+ andmebaasi ja komisjon liidab SIS 1+ andmebaasi keskse SIS II-ga. ð Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud SIS 1+ andmebaasi andmeid ei kanta kesksesse SIS II. ï

ê 541/2010 artikli 1 lõige 4

2. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.

ê 1104/2008 (kohandatud)

Ö 3. Siseriikliku süsteemi migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II algab andmete laadimisega süsteemi N.SIS II, kui süsteem N.SIS II peab sisaldama andmefaili „siseriiklik koopia”, mis sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat. Õ

Ö Pärast esimeses lõigus kirjeldatud andmete laadimist lähevad liikmesriigid süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele. Õ

Ö Migratsioon toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames koostanud komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid. Õ

ê 1104/2008

ð uus

4. Komisjon aitab migratsiooni ajal ühiseid tegevusi koordineerida ja toetab neid.

ð 5. Uue süsteemi kasutamisele minnakse üle pärast artikli 8 lõikes 7 nimetatud valideerimist kuupäeval, mille määrab kindlaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikega 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikega 2. ï

ê 1104/2008

Artikkel 12

Sisuline õiguslik raamistik

ò uus

Artikli 11 lõike 3 esimeses lõigus osutatud andmete laadimise ajal kohaldatakse süsteemi SIS 1+ suhtes endiselt Schengeni konventsiooni IV jaotist.

Alates hetkest, kui esimene liikmesriik läheb käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele, hakatakse kohaldatama määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK.

ê 1104/2008

Artikkel 13

Koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates tegevustes kooskõlas oma vastavate kohustustega.

2. Komisjon annab eelkõige keskse SIS II tasandil vajalikku abi süsteemi N.SIS II testimiseks ja migratsiooniks.

3. Liikmesriigid annavad eelkõige N.SIS II tasandil vajalikku abi migratsiooniks vajaliku ajutise infrastruktuuri testimiseks.

ò uus

Artikkel 14

Siseriiklike osade asendamine N.SIS II-ga

1. Liikmesriik võib Schengeni konventsiooni artiklis 92 nimetatud siseriikliku osa asendada süsteemiga N.SIS II ega pea sellisel juhul siseriiklikku andmefaili säilitama.

2. Kui liikmesriik asendab oma siseriikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad Schengeni konventsiooni artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise toe funktsiooni kõnealuse siseriikliku osaga seotud kohustuslikud ülesanded keskse SIS II-ga seotud kohustuslikeks ülesanneteks, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

ê 1104/2008

Artikkel 15

ò uus

Andmete töötlemine ja registrite pidamine keskses SIS II-s

1. Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

2. Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SIS 1+ andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks ning süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

ê 1104/2008

3. Piiramata Schengeni konventsiooni IV jaotise asjakohaste sätete kohaldamist, tagab komisjon, et iga juurdepääs keskses SIS II-s asuvatele isikuandmetele ja selliste isikuandmete igasugune vahetamine registreeritakse, et kontrollida otsingute seaduslikkust, jälgida andmetöötluse seaduslikkust ning tagada keskse SIS II ja siseriiklike süsteemide nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

4. Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, otsingute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

5. Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

6. Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

7. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad otsingu seaduslikkust, jälgivad andmetöötluse seaduslikkust, vastutavad enesekontrolli eest ning tagavad keskse SIS II nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse, on oma ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires ja vastava taotluse korral juurdepääs kõnealustele registritele.

ê 1104/2008

ð uus

Artikkel 16

Kulud

1. Keskse SIS II tasandil süsteemi migratsiooni, igakülgse testimise, täiendava teabe vahetamise testimise ning hooldus- ja arendamismeetmetega, samuti sideinfrastruktuuriga seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Siseriiklike süsteemide ð paigaldamise, ï migratsiooni, testimise, hoolduse ja arendamise ð ning käesolevast määrusest tulenevate siseriiklike süsteemide ülesannete täitmisega ï seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

ò uus

3. Liit võib anda rahalist toetust liikmesriikides käesoleva määruse alusel toimuva migratsiooni ja sellega seotud testimise kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud Välispiirifondi raames, kui asjaomane liikmesriik tõendab vajadust täiendavate vahendite järele.

Liit toetab esimeses punktis nimetatud meetmeid finantsmääruse VI jaotises ettenähtud toetustega. Liidu toetus ei tohi ületada 75 % liikmesriigi abikõlblikest kuludest ega olla ühegi liikmesriigi puhul suurem kui 750 000 eurot. Komisjon hindab, otsustab ja haldab kaasrahastamist vastavalt eelarvemenetlusele ja muudele eelkõige finantsmääruses ettenähtud menetlustele.

Rahalist toetust taotlev liikmesriik koostab finantsprognoosi, milles on esitatud testimisest ja migratsioonist tulenevate tegevus- ja halduskulude jaotus. Kulud, mida liikmesriigid kannavad liidu vahenditest, peavad olema põhjendatud ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige ökonoomsuse ja kulutasuvuse põhimõtetega. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande liidu toetuse kasutamise kohta hiljemalt kuus kuud pärast kuupäeva, mille määrab kindlaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikega 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikega 2.

Kui liidu rahalist toetust ei rakendata või kui seda rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib liit oma toetust vähendada või selle andmise peatada või lõpetada. Kui liikmesriigid ei osale lõikes 1 osutatud meetmete rahastamises või rahastavad neid ainult osaliselt või hilinemisega, võib liit oma rahalist toetust vähendada.

4. Euroopa Kontrollikojal on õigus teha kontrolle koostöös riigi auditeerimis- ja muude pädevate asutustega. Komisjonil on õigus teha kontrolle ja järelevalvet liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning tema finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Selleks teevad liikmesriigid komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks kõik asjakohased dokumendid.

5. Liikmesriigid kannavad ühiselt Schengeni konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise toe funktsiooni paigaldus- ja tegevuskulud, sealhulgas süsteemi SIS 1+ siseriiklike osade ja tehnilise toe funktsiooni vahelise side loomiseks vajaliku kaabelduse kulud ning kulud, mis tulenevad Prantsusmaale määratud käesoleva määruse eesmärgile vastavate tegevuste täitmisest.

Artikkel 16

Schengeni konventsiooni sätete muutmine

Schengeni konventsiooni sätteid muudetakse järgmiselt:

              1. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 92A

              1. Alates nõukogu määruse (EÜ) nr 1104/2008[49] ja nõukogu otsuse 2008/839/JSK[50] jõustumisest ning tuginedes käesoleva määruse artiklis 2 esitatud mõistetele, võib Schengeni infosüsteemi tehnilist arhitektuuri täiendada järgnevaga:

         a) täiendav keskne süsteem, mis koosneb järgmistest osadest:

– Prantsusmaal asuv tehnilise abi üksus (keskne SIS II) ja Austrias asuv keskse SIS II varusüsteem, mis sisaldab SIS II andmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (NI-SIS);

– C.SIS-i ja keskse SIS II vaheline tehniline ühendus konverteri kaudu, mis võimaldab konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

         b) siseriiklik süsteem (N.SIS II), mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest siseriiklikest andmesüsteemidest;

         c) keskse SIS II ja süsteemi N.SIS II vaheline sideinfrastruktuur, mis on ühendatud NI-SIS-iga.

              2. Käesoleva konventsiooni artiklis 92 nimetatud siseriikliku osa võib asendada süsteemiga N.SIS II ja sellisel juhul ei pea liikmesriigid siseriiklikku andmefaili säilitama.

              3. Keskset SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

              4. Kui liikmesriik asendab oma siseriikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise abi üksuse kohustuslikud ülesanded seoses kõnealuse siseriikliku osaga kohustuslikeks ülesanneteks seoses keskse SIS II-ga, ilma et see piiraks otsuses 2008/839/JSK ning määruse (EÜ) nr 1104/2008 artikli 5 lõikes 1 ja, artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

              5. Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks, süsteemi N.SIS II siseriiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II siseriiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

              6. Prantsusmaa, kes vastutab tehnilise abi üksuse eest, teised liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd tagamaks, et otsing süsteemi N.SIS II andmefailides või SIS II andmebaasis annab tulemuse, mis on võrdne artikli 92 lõikes 2 nimetatud siseriikliku osa andmefailis tehtud otsingu tulemusega.”»

              2. Artikli 119 esimese lõike esimene lause asendatakse järgmisega:

              „Liikmesriigid kannavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse loomisega Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, ning kulud, mis tulenevad nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 Prantsusmaale määratud ülesannetega seonduvate tegevuste täitmisest.”

              3. Artikli 119 teine lõige asendatakse järgmisega:

              „Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa paigaldus- ja tegevuskulud ning nõukogu otsusega 2008/839/JSK ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1104/2008 siseriiklikele süsteemidele määratud ülesannete täitmisest tulenevad kulud kannab iga liikmesriik iseseisavalt.”»

ê 1104/2008 (kohandatud)

Artikkel 171

Komitee

Ö 1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 ja otsuse 2008/533/JSK artikli 67 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Õ

Ö 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Õ

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

ê 541/2010 artikli 1 lõige 5

ð uus

Artikkel 18

Üldprogrammi nõukogu

1. Ilma et see piiraks komisjoni, artiklis 17 nimetatud komitee, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesolevaga tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse üldprogrammi nõukoguks. Üldprogrammi nõukogu on nõuandev organ keskse SIS II projekti toetamiseks ning keskse ja siseriiklike SIS II projektide vahelise sidususe edendamisekshõlbustamiseks. Üldprogrammi nõukogul ei ole otsuste langetamise ega komisjoni ja liikmesriikide esindamise volitusi.

2. Üldprogrammi nõukogusse kuulub kuni 10 liiget, kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogu raames tegutsevad ð süsteemis SIS 1+ osalevad ï liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks eksperti ja kaks asendajat.

Üldprogrammi nõukogu koosolekutel võivad oma vastavate asutuste või institutsioonide kulul osaleda muud liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projekti arendusega.

Üldprogrammi nõukogu võib vastavalt lõikes 5 osutatud töökorras kindlaksmääratud tingimustele kutsuda üldprogrammi nõukogu koosolekutele osalema muid eksperte nende vastavate asutuste, institutsioonide või ettevõtete kulul.

3. Eksperte, kelle on nimetanud liikmesriigid, kes on eesistujariigid või tulevased eesistujariigid, kutsutakse alati üldprogrammi nõukogu koosolekutel osalema.

4. Üldprogrammi nõukogu sekretariaaditeenused tagab komisjon.

5. Üldprogrammi nõukogu koostab ise oma töökorra, mis sisaldab eelkõige järgmisi küsimusi käsitlevaid menetlusi:

– komisjoni ja eesistujariigi vahelduv eesistujaks olemine;

– koosolekute toimumiskohad;

– koosolekute ettevalmistamine;

– muude ekspertide koosolekule lubamine;

– teavitamiskava, millega tagatakse mitte osalevatele liikmesriikidele täielik teave.

Volitused jõustuvad pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt ning ð süsteemis SIS 1+ osalevatelt ï liikmesriikidelt, kes tulevad kokku artiklis 17 osutatud komitee raames.

6. Üldprogrammi nõukogu edastab korrapäraselt kirjalikke aruandeid edusammude kohta projekti alal, sealhulgas saadud nõuannete ja nende põhjenduste kohta artiklis 17 osutatud komiteele või vajaduse korral asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele.

7. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 2 kohaldamist, kaetakse liidu üldeelarvest need üldprogrammi nõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogu raames tegutsevate ning ð süsteemis SIS 1+ osalevate ï liikmesriikide nimetatud üldprogrammi nõukogu liikmete ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide üldprogrammi nõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.

ê 1104/2008

Artikkel 19

Aruandlus

Iga kuue kuu järel ja esimest korda 2009. aasta esimese kuuekuulise ajavahemiku lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis käsitleb SIS II arendamist ning migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

ò uus

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1104/2008 ja otsus 2008/839/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusele 2008/839/JSK käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

ê 1104/2008 (kohandatud)

è1 541/2010 artikli 1 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Ö Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Õ è1 Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533 artikli 71 lõikele 2, ning igal juhul hiljemalt 31. märtsil 2013, või juhul kui minnakse üle artikli 1 lõikes 3 sätestatud alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile, 31. detsembril 2013. ç

Ö Käesolev määrus on Euroopa Liidu toimimise lepingu Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Õ

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

é

I LISA

Kehtetuks tunnistatud õigusaktid ja nende hilisemad muudatused

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008

(ELT L 299, 8.11.2008, lk 1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 541/2010

(ELT L 155, 22.6.2010, lk 19)

Nõukogu otsus 2008/839/JSK

(ELT L 299, 8.11.2008, lk 43)

Nõukogu otsus 542/2010/JSK

(ELT L 155, 22.6.2010, lk 23)

II LISA

Vastavustabel

Nõukogu määrus         (EÜ) nr 1104/2008 || Nõukogu otsus           2008/839/JSK || Käesolev määrus

Artikkel 1 || Artikkel 1 || Artikkel 1

Artikkel 2 || Artikkel 2 || Artikkel 2

Artikkel 3 || Artikkel 3 || Artikkel 3

Artikkel 4 || Artikkel 4 || Artikkel 4

Artikkel 5 || Artikkel 5 || Artikkel 5

Artikkel 6 || Artikkel 6 || Artikkel 6

Artikkel 7 || Artikkel 7 || Artikkel 7

Artikkel 8 || Artikkel 8 || Artikkel 8

Artikkel 9 || Artikkel 9 || Artikkel 9

Artikkel 10 || Artikkel 10 || Artikkel 10

Artikkel 11 || Artikkel 11 || Artikkel 11

Artikkel 12 || Artikkel 12 || Artikkel 12

Artikkel 13 || Artikkel 13 || Artikkel 13

- || - || Artikkel 14

Artikkel 14 || Artikkel 14 || Artikkel 15

- || - ||

Artikkel 15 || Artikkel 15 || Artikkel 16

Artikkel 16 || Artikkel 16 || -

Artikkel 17 || Artikkel 17 || Artikkel 17

Artikkel 17a || Artikkel 17a || Artikkel 18

Artikkel 18 || Artikkel 18 || Artikkel 19

- || - || Artikkel 20

Artikkel 19 || Artikkel 19 || Artikkel 21

- || - || I lisa

- || - || II lisa

FINANTSSELGITUS

1........... ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK................................................................ 35

1.1........ Ettepaneku/algatuse nimetus.......................................................................................... 35

1.2........ Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile  35

1.3........ Ettepaneku/algatuse liik................................................................................................. 35

1.4........ Eesmärgid.................................................................................................................... 35

1.4.1..... Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse 35

1.4.2..... Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile         35

1.4.3..... Oodatavad tulemused ja mõju....................................................................................... 36

1.4.4..... Tulemus- ja mõjunäitajad.............................................................................................. 36

1.5........ Ettepaneku/algatuse põhjendus...................................................................................... 36

1.5.1..... Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused................................................ 36

1.5.2..... Euroopa Liidu meetme lisaväärtus................................................................................. 36

1.5.3..... Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid............................................................ 37

1.5.4..... Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega................................... 37

1.6........ Meetme kestus ja finantsmõju....................................................................................... 37

1.7........ Ettenähtud eelarve täitmise viisid.................................................................................... 38

2........... HALDUSMEETMED.................................................................................................. 39

2.1........ Järelevalve ja aruandluse eeskirjad................................................................................ 39

2.2........ Haldus- ja kontrollisüsteem........................................................................................... 39

2.2.1..... Tuvastatud ohud........................................................................................................... 39

2.2.2..... Ettenähtud kontrollimeetod(id)...................................................................................... 39

2.3........ Pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmine...................................................................... 39

3........... ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU........................... 40

3.1........ Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub....... 40

3.2........ Hinnanguline mõju kuludele........................................................................................... 41

3.2.1..... Üldine hinnanguline mõju kuludele................................................................................. 41

3.2.2..... Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele................................................................... 43

3.2.3..... Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele..................................................................... 45

3.2.3.1.. Kokkuvõte................................................................................................................... 45

3.2.3.2.. Hinnanguline personalivajadus....................................................................................... 46

3.2.4..... Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga....................................................... 48

3.2.5..... Kolmandate isikute rahaline osalus................................................................................ 48

3.3........ Hinnanguline mõju tuludele............................................................................................ 49

ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud).

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[51]

Jaotis 18: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine (peatükk 18 02)

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[52]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Stockholmi programmis[53] esitatud ELi teabehalduse strateegia kuulub 2010. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel kindlaksmääratud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala arendamise prioriteetide hulka. Schengeni infosüsteem on eriti oluline kompenseeriv meede, mis aitab tagada julgeolekut pärast sisepiiride kaotamist.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: Võimaldada isikutel ületada sisepiire ilma piirikontrollita, parandada piiride turvalisust ning tõkestada ebaseaduslikku rännet, täiustades välispiiri haldamise integreeritud süsteemi ja kõrgetasemelisi piirikontrollistandardeid, mis muu hulgas hõlmavad ka Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamist ja Välispiirifondist eraldatavat finantstoetust.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Peatükk 18.02. Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Migratsiooni käsitlevad õigusaktide[54] eesmärk on tagada edukas migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, kehtestades tehnilised tingimused, migratsiooni etapid ning komisjoni ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded.

Ettepaneku peamine eesmärk on võtta migratsiooni õiguslikus raamistikus arvesse liikmesriikide ekspertide koostatud tehnilist stsenaariumi[55] ja lisada sellele mõned paindlikkust parandavad elemendid (vt punkt 1.5.3).

Ettepanekus võetakse arvesse ka Lissaboni lepingu jõustumist, koondades eelmiste lepingute sammaste struktuurile vastavad kaks õigusakti ühestainsast õigusaktist koosnevaks migratsiooni õigusraamistikuks.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ettepaneku põhiline eesmärk on täidetud, kui süsteemi SIS 1+ andmed on laaditud SIS II kesksüsteemi (ja riikide süsteemidesse), siseriiklikele rakendustele on edukalt üle mindud ning kõik liikmesriigid saavad kasutada kõiki SIS II funktsioone.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Liikmesriigid ja komisjon peavad rajama kõik tehnilised osad ja edukalt teostama testid, mida on vaja migratsiooni ettevalmistaval etapil igakülgse testimise lõpuleviimiseks.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

SIS II peaeesmärk on võimaldada Schengeni riikide õiguskaitse-, piirivalve-, tolli-, viisa- ja kohtuasutustel ühiselt kasutada teavet teatavate isikute ja esemete kategooriate kohta. Komisjoni ülesanne on jätkata keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri arendamist. Lisaks kavatseb komisjon koordineerida SIS II arendamist ja toetada liikmesriike nende ülesannete täitmisel, tagades keskse tasandi ja liikmesriikide projektide sidususe.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Õigusraamistik peab olema piisavalt paindlik, et vältida migreerumisel tarbetuid kulutusi. Eelkõige peaksid SIS II kasutamisele juba üle läinud liikmesriigid saama kasutada selle kõiki funktsioone, ilma et nad peaksid ära ootama, kuni SIS II kasutamisele lähevad üle kõik liikmesriigid.

Et migratsioon oleks sujuv ja nõuetekohane, tuleb ette näha võimalus kaasrahastada Euroopa Liidu üldeelarvest teatavaid liikmesriikide migreerumismeetmeid, eelkõige liikmesriikide osalemist migratsiooniga seotud testides.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek põhineb määrusel (EÜ) nr 1987/2006[56] ja otsusel 2007/533/JSK[57], mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist. Käesoleva määruse kehtivusaeg määratakse kindlaks vastavalt nendele õigusaktidele. Käesolev ettepanek on kooskõlas muude õigusaktidega, mis käsitlevad SIS II testimist, võrku ja turvalisust.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1 juulist 2012[58] kuni migratsiooni lõpuleviimiseni, st arvatavasti mitte kauem kui 30. juunini 2013.

– xFinantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2013

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Märkus

Migratsiooniperioodi lõpu kuupäeva ei kehtestata käesoleva ettepanekuga, vaid selle määrab kindlaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikega 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikega 2.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[59]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[60]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon kontrollib ja jälgib töövõtja tööd rangelt ja järjepidevalt ning tihedas koostöös kvaliteedi tagamise eest vastutava alltöövõtja ja üldprogrammi nõukoguga.

Lepingust tulenevalt hindab komisjon SIS II projekti edusamme korrapäraselt ning koostöös kvaliteedi tagamise eest vastutava alltöövõtjaga mõõdab süsteemi suutlikkust kehtestatud nõuete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel.

Eduaruandes kirjeldatakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamisel tehtud tööd ja ettevalmistusi migratsiooniks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. Vastavalt migratsiooni käsitlevate õigusaktide artiklile 18 esitatakse aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kuue kuu tagant. Aruannetes esitatakse järjekindlalt ka keskse SIS II projekti eelarve täitmist (kulukohustusi ja makseid) käsitlev osa.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.     Tuvastatud ohud

1. Kesksel tasandil: risk, et üldist ajakava ei suudeta täita ootamatute sündmuste või arendamise eest vastutava peatöövõtja saamatuse tõttu.

2. Liikmesriikide tasandil: risk, et üldist ajakava ei suudeta täita, kuna üks või mitu liikmesriiki ei suuda lõpule viia siseriikliku süsteemi arendamist (mõni liikmesriik ei ole valmis osalema etappide üldise ajakava raames ette nähtud testimisetappides hangete hilinemise, tehniliste probleemide või arendamise ja migratsiooni puuduliku rahastamise tõttu)

SIS II kasutuselevõtmise võib ohtu seada ka ainult ühe liikmesriigi hilinemine, kuna sel juhul jäävad täitmata süsteemi kasutuselevõtmise õiguslikud eeltingimused (pidades silmas, et kõigil liikmesriikidel tuleb teatada oma valmisolekust ja igakülgse testimise edukast lõpuleviimisest).

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Komisjon jälgib pingsalt projekti riske koostöös üldprogrammi nõukogu, liikmesriikide ja kvaliteedi tagamise eest vastutava alltöövõtjaga.

Kaasrahastamise suhtes kohaldatakse komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja kontrolle.

2.3.        Pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmine

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Komisjon teeb liidu üldeelarvest kaasrahastamise (toetuste) suhtes otsuseid ning hindab ja haldab seda kooskõlas finantsmääruse nõuetega. Komisjon võib oma rahalist toetust vähendada ning selle andmise peatada või lõpetada. Komisjonil ja kontrollikojal on õigus teha kontrolle ja järelevalvet liidu finantshuvide nõuetekohaseks kaitseks pettuse ja eeskirjade rikkumise eest.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem || Liigendatud[61] || EFTA[62] riigid || Kandidaatriigid[63] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3A || 18 02 04 || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: puudub

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3 A || Vabadus, turvalisus ja õigus

Siseasjade peadirektoraat || || || Aasta 2012 (proportsionaalselt alates 1. juulist) || Aasta 2013 (proportsionaalselt kuni 30. juunini) || Aasta N+3 || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || ||

Eelarverida 18 02 04 || Kulukohustused || (1) || 28,120 || 7,120 || || || || || 35,240

Maksed || (2) || 18,184 || 17,056 || || || || || 35,240

Eelarverida || Kulukohustused || (1a) || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || ||

Eriprogrammide eelarvest rahastatud haldusassigneeringud[64] || || || || || || ||

Eelarverida || || (3) || || || || || || ||

Siseasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a,+3 || 28,120 [65] || 7,120 || || || || || 35,240

Maksed || =2+2a +3 || 18,184 || 17,056 || || || || || 35,240

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2012 (proportsionaalselt alates 1. juulist) || Aasta 2013 (proportsionaalselt kuni 30. juunini) || Aasta N+3 || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Siseasjade peadirektoraat || || ||

Ÿ Personalikulud || 2,675 || 2,439 || || || || || 5,114

Ÿ Muud halduskulud || 0,152 || 0,152 || || || || || 0,304

Siseasjade peadirektoraat KOKKU || 2,827 || 2,590 || || || || || 5,418 || 5,418

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma =          maksete kogusumma) || 2,827 || 2,590 || || || || || 5,418

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Aasta N+3 || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1,6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 30,947 || 9,710 || || || || || 40,658

Maksed || 21,011 || 19,646 || || || || || 40,658

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2012 (proportsionaalselt alates 1. juulist) || Aasta 2013 (proportsionaalselt kuni 30. juunini) || KOKKU ||

|| || Väljundi liik[66] || Väljundi keskmine aastane maksumus || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogumaksumus ||

|| ERIEESMÄRK nr 1[67] Ettevalmistused SIS II käitamiseks || || || || || ||

|| - 1. väljund || SIS II muudatused || || || 0 || || 0 || || 0

|| - 2. väljund || Kvaliteedi tagamine || || || 1,250 || || 1,250 || || 2,500

|| - 3. väljund || sTESTA (sideinfrastruktuur) || || || 7,500 || || 0 || || 7,500

|| - 4. väljund || Turbeauditid || || || 0,500 || || 0 || || 0,500

|| - 5. väljund || Turbealane valikuvõimalus || || || 0,500 || || 0 || || 0,500

|| - 6. väljund || Liikmesriikidepoolse kaasrahastamise puhul[68] || || || 15,750 || || 5,250 || || 21,000

|| - 7. väljund || Projekti üldjuhtimine || || || 0,120 || || 0,120 || || 0,240

|| - 8. väljund || Uuringud || || || 2,000 || || 0 || || 2,000

|| - 9. väljund || Teavituskampaania || || || 0,500 || || 0,500 || || 1,000

|| Erieesmärk nr 1 kokku || || 28,120 || || 7,120 || || 35,240

|| KULUD KOKKU || || 28,120 || || 7,120 || || 35,240

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2012 (proportsionaalselt alates 1. juulist) || Aasta 2013 (proportsionaalselt kuni 30. juunini) || || Aasta N+3 || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 2,675 || 2,439 || || || || || || 5,114

Muud halduskulud || 0,152 || 0,152 || || || || || || 0,304

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 2,827 || 2,590 || || || || || || 5,418

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[69] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 2,827 || 2,590 || || || || || || 5,418

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || 2012. aasta || 2013. aasta || || || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorter ja esindused) || 33 || 32 || || || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[70] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 17 || 12 || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 aa[71] || - peakorteris[72] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 50 || 44 || || || || ||

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarvepeatükk.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. See aga ei piira vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti asutamist[73] ega ameti ülesannete täitmist allhanke teel, mis võimaldab 2013. aasta lõpuks vabastada SIS II, VISi ja EURODACi töötajaid 50 täistööajale taandatud ametikoha ulatuses (27 ametikohta ja 23 täistööajale taandatud koosseisuvälise töötaja ametikohta).

2012

Arvutus: Ametnikud ja ajutised töötajad

AD/AST – 127 000 eurot aastas * 33 töötajat = 4,191 miljonit eurot

          1. juuli – 31. detsember: 2,096 miljonit eurot

Arvutus: Koosseisuvälised töötajad

lepingulised töötajad: 64 000 eurot aastas * 9 töötajat = 0,576 miljonit eurot

liikmesriikide eksperdid: 73 000 eurot aastas * 8 töötajat = 0,584 miljonit eurot

Koosseisuvälised töötajad kokku: 1,160 miljonit eurot

          1. juuli – 31. detsember: 0,580 miljonit eurot

2013

Arvutus: Ametnikud ja ajutised töötajad

AD/AST – 127 000 eurot aastas * 32 töötajat = 4,064 miljonit eurot

          1. jaanuar – 30. juuni: 2,032 miljonit eurot

Arvutus: Koosseisuvälised töötajad

lepingulised töötajad: 64 000 eurot aastas * 7 töötajat = 0,448 miljonit eurot

riikide eksperdid: 73 000 eurot aastas * 5 töötajat = 0,365 miljonit eurot

Koosseisuvälised töötajad kokku: 0,813 miljonit eurot

          1. jaanuar – 30. juuni: 0,407 miljonit eurot

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Programmi koordineerimine, projektijuhtimine, hindamine ja aruandlus, avalikud hanked, lepingute haldamine

Koosseisuvälised töötajad || Tehniline haldamine, IT- ja haldustoetus

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[74].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2012. aasta || 2013. aasta || || || lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– x Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):            Ei kohaldata

· Norra ja Islandi osamaks moodustab Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) artikli 12 lõike 1 teise lõigu kohaselt vastavalt 2,406882 % ja 0,073102 % tegevuskuludest (2010. aasta andmed)[75].

· Šveitsi ja Liechtensteini osamaks moodustab Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt vastavalt 3,043387 % ja 0,026579 % tegevuskuludest (2010. aasta andmed)[76].

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[77]

2012. aasta || 2013. aasta || || || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Norra osamaks || || 0,438 || 0,411 || || || || ||

Islandi osamaks || || 0,013 || 0,012 || || || || ||

Šveitsi osamaks || || 0,553 || 0,519 || || || || ||

Liechtensteini osamaks || || 0,005 || 0,004 || || || || ||

KOKKU artikkel xxxx || || 1,009 || 0,947 || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Vt eespool

[1]               EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[2]               EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[3]               ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[4]               ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[5]               ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[6]               ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[7]               EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8]               ELT L 55, 28.2.2011, lk.13.

[9]               EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

[10]             EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19 (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

[11]             EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[12]             EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[13]             ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

[14]             ELT L 79, 20.3.2007, lk 20 ja ELT L 79, 20.3.2007, lk 29.

[15]             ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

[16]             ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

[17]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[18]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[19]             ELT L 257, 30.9.2009, lk 41.

[20]             ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

[21]             ELT L 233, 5.9.2007, lk 3.

[22]             ELT C …

[23]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[24]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[25]             EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

[26]             EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[27]             EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[28]             ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[29]             ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[30]             ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[31]             ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

[32]             ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

[33]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[34]             ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

[35]             ELT L 233, 5.9.2007, lk 3.

[36]             EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[37]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[38]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[39]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[40]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[41]             ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

[42]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[43]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[44]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[45]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[46]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[47]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[48]             ELT L 160, 18.5.2011, lk 19.

[49]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[50]             ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[51]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[52]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[53]             Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel, ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[54]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11, 2008, lk 1); nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11, 2008, lk 43).

[55]             Liikmesriigid kiitsid tehnilise stsenaariumi („migratsioonikava") SIS-VIS komitees ühehäälselt heaks 23. veebruaril 2011.

[56]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

[57]             Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

[58]             Ettepanekuga hõlmatud muudetud nõukogu määruse jõustumise kavandatav kuupäev.

[59]             Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[60]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[61]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[62]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[63]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[64]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[65]             Kasutusele võetakse veel kasutamata summad. Seetõttu ei tule eelarvet muuta.

[66]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[67]             Punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkide „Erieesmärk/eesmärgid” kohaselt.

[68]             Kulud, mis on seotud liikmesriikides migratsiooni ettevalmistamisega, eelkõige testide koordineerimisega. Hinnangute kohaselt peaksid migratsiooni ettevalmistamisega seotud täiendavad kulud olema kõikides liikmesriikides enamvähem ühesuurused ega sõltu liikmesriigi suurusest: 1 projektijuht 1 500 eurot päevas, 4 spetsialisti 1 200 eurot päevas (andmebaasihaldur, süsteemispetsialist ning rakenduse spetsialistid ja arendajad) ja 2,5 operaatorit 700 eurot päevas – kokku 8050 eurot päevas 120 päeva jooksul = 966 000 eurot iga SIS 1+ osaleva liikmesriigi kohta. Eeldatavasti seotakse 75 % assigneeringutest kohustustega 2012. aastal ning ülejäänud osa 2013. aastal.

[69]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[70]             Lepingulised töötajad, renditööjõud („Intérimaire”); noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[71]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[72]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[73]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

[74]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[75]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[76]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52 ja ELT L 160, 18.6.2011, lk 84.

[77]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.