52012DC0735

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Õiguskaitsealase koostöö tugevdamine ELis: Euroopa teabevahetusmudel (EIXM)

1.           Sissejuhatus

ELis ja Schengeni alal kõrgetasemelise julgeoleku tagamine nõuab kuritegelike võrgustikega võitlemist kooskõlastatud Euroopa meetmete abil[1]. Neid on vaja nii võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega, näiteks inim-, uimasti- ja relvakaubandusega, kui ka kergemate rikkumistega, mille on suures ulatuses toime pannud liikuvad organiseeritud kuritegelikud rühmitused, ja kuritegudega, mille on toime pannud üksikult tegutsevad kurjategijad üle liikmesriikide piiride.

Liikmesriikidevaheline teabevahetus on selles kontekstis õiguskaitseasutuste põhitööriist. Seetõttu on rahvusvahelisi ja kahepoolseid lepinguid täiendatud ELi vahendite ja süsteemidega, mille hulgas on näiteks Schengeni infosüsteem ja Europoli infosüsteem, mis hõlmavad eraelu ja isikuandmete kaitsmise meetmeid vastavalt põhiõiguste hartale. Käesolevas teatises käsitletakse seda, kuidas sellest tulenev piiriülene teabevahetus praegu ELis töötab, ühtlasi esitatakse soovitusi selle parandamiseks.

Dokumendis jõutaks järeldusele, et teabevahetus töötab üldiselt hästi, mille näitlikustamiseks tuuakse allpool edukate tulemuste näiteid. Seetõttu ei ole käesolevas etapis vaja uusi ELi-tasandi õiguskaitseandmebaase ega teabevahetusvahendeid. Olemasolevaid ELi vahendeid oleks aga võimalik paremini rakendada ja seda tulekski teha, samuti tuleks teabevahetuse korraldust muuta järjepidevamaks.

Nii esitatakse käesolevas teatises liikmesriikidele soovitusi, kuidas parandada olemasolevate vahendite rakendamist ning kooskõlastada kasutatavad teabevahetuskanalid. Teatises rõhutatakse vajadust tagada andmete kõrgetasemeline kvaliteet, turvalisus ja kaitse. Samuti selgitatakse seda, kuidas komisjon liikmesriike toetab, muu hulgas rahastamise ja koolitusega. Seeläbi kujundatakse mudel ELi ja liikmesriikide tegevuse suunamiseks.

Käesoleva teatisega reageeritakse Stockholmi programmiga komisjonile esitatud üleskutsele hinnata vajadust Euroopa teabevahetusmudeli järele, tuginedes olemasolevate vahendite hindamisele. Teatise tugineb komisjoni 2010. aasta teatisele, milles anti ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (edaspidi „2010. aasta ülevaateteatis”)[2] ning 2009. aasta ELi infohaldusstrateegiale sisejulgeoleku valdkonnas,[3] samuti liikmesriikide, komisjoni ja Europoli meetmetele selle rakendamiseks (edaspidi „infohaldusstrateegia meetmed”). Samuti tuginetakse liikmesriikide ja muid (Euroopa andmekaitseinspektori, ELi asutuste, Interpoli) eksperte kaasanud ELi teabevahetuse kaardistamisele, õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlevale uuringule[4] ning aruteludele sidusrühmade, sealhulgas andmekaitseasutustega.

2.           Praegune olukord

Õiguskaitseasutused vahetavad teavet eri eesmärkidel: kriminaaluurimiseks, ennetamiseks, avastamiseks (nt kriminaaljälitustoiminguid kasutades) ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. Piiriülese teabevahetuse mahu osas ilmneb eespool nimetatud 2010. aasta uuringu raames antud liikmesriikide asutuste vastustest, et teistele ELi või Schengeni liikmesriikidele saadeti ligikaudu neljandik uurimis- ja kriminaaljälitustoimingute taotlustest.

2.1.        Vahendid

2010. aasta ülevaateteatises kirjeldati kõiki ELi tasandi meetmeid, millega reguleeritakse isikuandmete kogumist, säilitamist või piiriülest vahetamist õiguskaitse või rände haldamise eesmärgil. Käesolevas teatises keskendutakse liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks teabevahetuseks kasutatavatele vahenditele. Vahendite kasutamise näited on esitanud liikmesriigid.

Rootsi algatusega[5] kehtestati liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise eeskirjad, sealhulgas tähtajad, et viia läbi kriminaaluurimist või -jälitustoiminguid. Sellega nähakse ette „võrdse juurdepääsu” põhimõte: teave tuleb taotlevale liikmesriigile esitada tingimustel, mis ei ole rangemad liikmesriigi tasandil kohaldatavatest. Teavet tuleb jagada ka Europoli ja Eurojustiga ulatuses, mil teave käsitleb nende volituste hulka kuuluvaid rikkumisi.

2012. aastal meelitas tuntud Itaalia kelm Rootsi ettevõtte maksma 65 000 eurot Itaalia arveldusarvele. Rootsi ühtne kontaktpunkt (vt punk 3.2 allpool) sai Itaaliast SIRENE (vt allpool) kaudu taotluse kontakteeruda ettevõtte juhiga, et kontrollida, kas makse on tehtud, millisel juhul Itaalia külmutaks vahendid. Rootsi võttis meetmeid ja vastas Rootsi algatuse raames vähem kui 24 tunni jooksul. Kiire tegutsemise tulemusel sai Rootsi politsei infot, et ettevõte oli osutunud kelmuse ohvriks, ja Itaalia ametivõimud said tegutsemiseks vajalikku teavet ning raha saadakse tõenäoliselt tagasi.

2012. aastal andis Belgias sündinud mees Pariisi-lähedase haigla erakorralise meditsiini osakonnas vastuolulisi selgitusi selle kohta, kuidas ta oli saanud raske kuulihaava. Tema kaaslase avaldus suunas uurijaid võimalike Belgias toimepandud tegude suunas. Esmase uurimise käigus selgus, et mees oli Belgias tuntud, sealhulgas seoses mõrvaga. Prantsuse ametivõimud saatsid Rootsi algatuse raames viivitamatult infot Belgia politseile, kes seostas loo kiiresti Belgias kaks päeva varem aset leidnud sündmustega, kui neli relvastatud meest röövisid juveelipoe töötaja. Politsei sekkumine pani mehed põgenema, mis neil õnnestus, kuid üks sai politseiga peetud tulevahetuses haavata. Selle teabe alusel võtsid Prantsuse ametivõimud mehe vahi alla, et oodata ära Euroopa vahistamismäärus, mille Belgia samal päeval väljastas ja SIRENE kaudu Prantsusmaale edastas.

Prümi otsusega[6] nähakse ette DNA-profiilide, sõrmejäljeandmete (SJ) ja sõidukite registreerimisandmete (SRA) automatiseeritud vahetamine, et uurida kuritegusid (DNA, SJ, SRA), neid ennetada (SJ, SRA) ja tagada avalik julgeolek (SRA). Biomeetriliste andmete (DNA, SJ) võrdlemine toimub „kokkulangevuse/mittekokkulangevuse” põhimõtte alusel: kui taotleva liikmesriigi edastatud DNA-profiil või sõrmejäljeandmed langevad kokku teise liikmesriigi valduses olevatega, on automatiseeritud võrdluse tulemuseks anonüümne „kokkulangevus”. Seonduvad isikuandmed või andmed juhtumi kohta edastatakse alles pärast eraldi esitatud täiendavat taotlust.

Saksamaa linnas asuvast korterist leiti surnuks pussitatud mees. Uksepiidalt leiti sõrmejälg. Prümi otsuse kohane automatiseeritud otsing tuvastas kokkulangevuse Bulgaaria andmebaasiga. Järgmisel päeval Bulgaarialt taotletud täiendav teave esitati kolme tunni jooksul ja see lisati viivitamatult Schengeni infosüsteemi (SIS – vt allpool). Asjaga seotud isik vahistati järgmisel päeval Austrias.

Prümi teabevahetuse alguses, 2007. aastal, varastati Viinis politseiautost varustust. Autost pärit DNA-proov viidi kokku Austria andmebaasis leiduva tõendiga sarnase juhtumi kohta, kuid Poola sarisissemurdja tuvastamiseni viis Prümi otsuse kohane kokkulangevus Saksamaa andmebaasis. Austria andis välja Euroopa vahistamismääruse. Kahtlusalune peeti kinni Poolas (SISi hoiatusteate alusel tuvastatud kokkulangevuse abil) ja mõisteti hiljem Austrias süüdi.

Europol toetab liikmesriikide meetmeid ja koostööd võitluses kaht või enamat liikmesriiki mõjutava organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude raskete kuriteoliikidega (loetletud nõukogu Europoli käsitleva otsuse lisas[7]) ning nende ärahoidmisel. Europoli riiklike üksuste kaudu pakub ta liikmesriikidele platvormi kriminaaljälitusteabe vahetamiseks. Europoli infosüsteem on andmebaas, mis sisaldab liikmesriikide esitatud teavet Europoli pädevusse kuuluvate piiriüleste kuritegude (183 000 kirjet) ja nendega seotud isikute kohta (41 000 kirjet) ja muid seonduvaid andmeid. Europol kasutab seda oma analüüsides ja liikmesriigid võivad seda kasutada uurimiseks. Alates 2011. aastast võivad liikmesriigid määrata muid õiguskaitseasutusi kui Europoli riiklikud üksused, kellele võib anda andmebaasile juurdepääsu otsinguteks kokkulangevuse/mittekokkulangevuse põhimõtte alusel. Analüüsimiseks koostatud tööfailid lubavad Europolil teha piiriülese uurimise toetamiseks operatiivanalüüsi.

Võltsitud maksekaartidega võeti välja suuri summasid mitmes Sloveenia paigas asuvatest sularahaautomaatidest. Uuriti kaht Bulgaaria kodanikku ja Europoli infosüsteemi kasutamise teel tuvastati kokkulangevus: üks neist oli pannud sarnaseid tegusid toime Prantsusmaal ja Itaalias. Prantsusmaa sisestas Europoli infosüsteemi üksikasjaliku teabe. Prantsusmaa (SIENA kaudu (vt allpool) antud) kiire vastuse abil, millele järgnes sõrmejälgede kontroll ja juurdepääsupiirangu tühistamine, said Sloveenia ametiasutused andmeid kasutada tõenditena kohtus. Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaili abil tuvastati side Sloveenias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias ja Norras toime pandud juhtumite vahel.

Schengeni infosüsteem (SIS) sisaldab hoiatusteateid isikute ja esemete kohta. Seda sisepiiridel piirikontrolli kaotamist kompenseerivat meedet kasutatakse nii Schengeni alal kui ka selle välispiiridel, et säilitada alal kõrgetasemeline julgeolek. Tegu on mahuka süsteemiga (mis hõlmab üle 43 miljoni hoiatusteate), milles piirivalveametnikud saavad teha otsinguid kokkulangevuse/mittekokkulangevuse põhimõtte alusel. Kokkulangevuse järel (st isiku või eseme andmed vastavad hoiatusteatele) on võimalik täiendavat teavet saada SIRENE büroode kaudu (vt allpool). SIS asendatakse süsteemiga SIS II, misläbi olukord paraneb, näiteks luuakse seotud hoiatusteadete (nt isikut ja sõidukit käsitlevate hoiatusteadete) sidumise võimalus, uued hoiatusteadete liigid ning vahend sõrmejälgede, fotode ja Euroopa vahistamisvääruse koopiate salvestamiseks. Nõukogu SIS II otsuses[8] määratakse kindlaks hoiatusteadete liigid, et toetada politsei ja kohtuasutuste koostööd kriminaalasjades. Nende puhul osalevad SIS II-s kõik ELi liikmesriigid ning Europolil ja Eurojustil jääb alles juurdepääs süsteemile. SIS II kesksüsteemi haldus antakse üle IT-ametile[9].

Muude ELi vahendite või IT-süsteemidega nähakse ette õiguskaitsealase teabe vahetamine tolliasutuste (Napoli II konventsioon, tolliinfosüsteem Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt hallatava pettustevastase infosüsteemi osana), rahapesu andmebüroode, kriminaaltulu jälitamise talituste ja küberkuritegevuse hoiatussüsteemide vahel[10]. Terrorismi ja muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks nähakse õiguskaitseasutustele ette juurdepääs muudele suuremahulistele ELi süsteemidele (viisainfosüsteem) või tehakse vastav ettepanek (EURODAC[11]). Peagi esitatava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käsitleva ettepaneku praeguse ettevalmistustöö hulka kuulub ka küsimus, kas õiguskaitseasutustele tuleks anda asjaomane juurdepääs ja kui, siis millistel tingimustel.

Selleks et parandada teadlikkust olukorrast ja reageerimissuutlikkust ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse vältimiseks ELi välispiiridel, arendatakse riiklike koordineerimiskeskuste ja Frontexi teabevahetuseks ja operatiivkoostööks Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR). Selleks et võimaldada seitsme asjaomase sektori (sealhulgas üldise õiguskaitse valdkonna) riigiasutuste ja piiriülest teabevahetust, parandades samas olemasolevate ja tulevaste seiresüsteemide (näiteks EUROSURi) koostalitlusvõimet, arendatakse ELi merealade seireks ühist teabejagamiskeskkonda, mille eesmärkide hulgas on teadlikkuse suurendamine merealade olukorrast.

Liikmesriigid vahetavad teavet ka riiklike õigusaktide ja kahepoolsete lepingute alusel. Nad kõik on ka Interpoli liikmed, mille kaudu saab vahetada teavet terve maailma riikidega kas Interpoli teadaannete ja andmebaaside (nt teave varastatud ja kaotatud reisidokumentide kohta) kaudu või kahepoolselt Interpoli kanali kaudu.

2.2.        Kanalid ja teabevahetusvahendid

Piiriüleseks teabevahetuseks kasutatakse kolme peamist kanalit, millest igaüks põhineb iga liikmesriigi riiklikel üksustel, mis kasutavad seonduvat teabevahetusvahendit:

(1) SIRENE[12] büroo saab pärast SISi hoiatusteate kokkulangevust hankida hoiatusteate väljastanud liikmesriigile täiendavat teavet.Büroo töötab iga päev ööpäev läbi ja järgib SIRENE käsiraamatu kohaseid menetlusi.Praegu vahetab ta teavet süsteemi SISNET abil, mis asendatakse 2013. aasta märtsi lõpuks SIS II teabevahetusvõrgustikuga.

(2) Europoli riiklikud üksused vahetavad teavet Europoliga. Samuti võivad nad kahepoolselt vahetada teavet Europoli pädevusse mittekuuluvate kuritegude kohta ja Europoli kaasamata. Europoli riiklikud üksused võivad teavet vahetada otse või Europoli kontaktametniku kaudu, kes kuuluvad riikliku üksuse koosseisu, kuid töötavad Europoli peakorteris. Turvalise teabevahetusvahendi SIENA[13] töötas Europol välja teabevahetuseks Europoliga ja liikmesriikide vahel. 2011. aastal kasutasid liikmesriigid SIENAt 222 000 sõnumi edastamiseks, 53 % puhul jagati sõnumis olevat teavet Europoliga.

(3) Interpoli riiklik keskasutus, mis töötab iga päev ööpäev läbi, vahetab teavet nii Interpoliga kui ka kahepoolselt, Interpoli kaasamata. Riiklik keskasutus kasutab Interpoli poolt väljatöötatud teabevahetusvahendit I-24/7.

Muude kanalite hulka kuuluvad kahepoolsed kontaktametnikud (kes töötavad teistes liikmesriikides ja keda tavaliselt kasutatakse keerukamate juhtumite korral) ning politsei- ja tollikoostöö keskused (asutatud naaberliikmesriikide poolt, et toetada teabevahetust ja operatiivkoostööd piirialadel).

Kanali valikut reguleeritakse osaliselt ELi õigusaktidega: SISi kokkulangevusejärgse täiendava teabe taotlused tuleb esitada SIRENE büroo kaudu ja teabevahetus Europoliga peab toimuma Europoli riiklike üksuste kaudu. Muudel juhtudel võivad valiku teha liikmesriigid.

2.3.        Erinevate kanalite ja vahendite suhestumine

Kanaleid ja vahendeid on palju ning igaüks on mõeldud konkreetseks eesmärgiks. Kriminaaluurimise raames võidakse paralleelselt või üksteise järel kasutada rohkem kui üht vahendit. Raske või organiseeritud piiriülese kuriteo puhul võib isikut või eset kontrollida nii Europoli infosüsteemist kui ka SISist ning kui tuvastatakse kokkulangevus, võib täiendavad taotlused esitada vastavalt kas Europoli või SIRENE kanalite kaudu. Biomeetrilise tõendi puhul võib kasutada Prümi teabevahetust, millele kokkulangevuse korral järgneb Rootsi algatuse kohane taotlus SIENA kaudu.

Milline kombinatsioon või järjestus ka ei oleks, tuleb iga vahendi puhul kinni pidada selle eeskirjadest. Eeskirjad hõlmavad andmekaitset, andmete turvalisust ja kvaliteeti ning eesmärke, milleks vahendeid võib kasutada. Andmete töötlemisel liikmesriigis nende piiriülese vahetamise korral tuleb täita ka ELi õigusakte isikuandmete kaitse kohta[14]. Kinni tuleb pidada proportsionaalsuse põhimõttest, nt Rootsi algatuse raames võib taotluse tagasi lükata, kuid teabe andmine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne taotluse eesmärgiga. Nende eeskirjade täitmise eelduseks on taotluste ja vastuste kinnitamine kõrgelt kvalifitseeritud ja sobivate teabevahenditega varustatud töötajate poolt.

2.4.        Suhe õigusalase koostööga

Kriminaalasjades õigusemõistmises osalevad nii õiguskaitse- kui ka kohtuasutused, kuid liikmesriikide vahel esineb erinevusi selles, mis määral kohtuasutused (sealhulgas prokurörid) kriminaaluurimist juhivad või kontrollivad. Kui kohtuasutustel on juhtroll ning juhul, kui teavet on vaja tõenditeks, on tavapäraselt vaja vastastikuse õigusabi õigusalase koostöö menetlusi.

Lisaks võib ühe liikmesriigi õiguskaitseasutustele piiranguteta kättesaadava teabe kasutamiseks olla teises liikmesriigis nõutav kohtu luba. Rootsi algatusega nõutakse, et kui taotletavat teavet võib anda kohtu loal, peab taotluse saanud õiguskaitseasutus esitama taotluse kohtule, kes peab kohaldama samu eeskirju kui täiesti riigisisese juhtumi korral.

Kaardistamisel leiti aga, et õiguskaitseeksperdid tunnetavad erinevaid eeskirju piiriülese uurimise viivituste põhjustajana. Ehkki see jääb käesoleva teatise teemavaldkonnast väljapoole, võib märkida, et Eurojust võiks õigusalast koostööd soodustada. Asjasse puutuks ka praegu arutlusel olev Euroopa uurimismäärus, mis võiks vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendades asendada tõendite piiriülese hankimise praegused eeskirjad. Euroopa uurimismäärust tuleks tunnustada ja täita sama kiiresti kui analoogset siseriiklikku määrust ning igal juhul kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

2.5.        Põhimõtted

Oma 2010. aasta ülevaateteatises sätestas komisjon peamised protsessile suunatud põhimõtted uute algatuste väljatöötamiseks ja praeguste vahendite hindamiseks.

Aluspõhimõtete hulka kuuluvad:

(1) Põhiõiguste (eelkõige õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele) kaitsmine. Tegu on harta artiklitest 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artiklist 16 tulenevate õigustega.

(2) Vajalikkus. Eraelu puutumatust käsitleva õiguse piiramine on õigustatud ainult siis, kui see on seaduslik, sellel on seaduslik eesmärk ja see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

(3) Subsidiaarsus.

(4) Täpne riskihaldus. Olulised on meetmete vajalikkuse kontroll ja eesmärgi piiramine.

Protsessile suunatud põhimõtete hulka kuuluvad:

(1) Kulutasuvus. See nõuab olemasolevate lahenduste arvestamist ja selle hindamist, kas ettepaneku eesmärke oleks võimalik saavutada olemasolevate vahendite parema kasutamisega.

(2) Altpoolt tulevatest algatustest lähtuv poliitikakujundamine. Selle näiteks on õiguskaitseekspertide kaasamine kaardistamisse käesoleva teatise ettevalmistamisel.

(3) Ülesannete selge jaotus. 2010. aasta ülevaateteatises märgiti, et liikmesriikidel puudub projektijuht, kelle poole pöörduda nõu küsimiseks Prümi otsuse rakendamise küsimuses. Komisjoni Prümi aruandes märgitakse, kuidas nüüd korvatakse seda puudujääki osaliselt Europoli toetusega. Rääkides aga 2010. aasta ülevaateteatise mõttest, et tehnilist tuge võib pakkuda IT-amet, ameti praegused prioriteedid on teised. Prioriteetide ümberhindamiseks avaneb võimalus 2015. aasta lõpuks koostatavas kolme aasta hindamisaruandes.

(4) Läbivaatamine ja aegumisklausel. Komisjon koostas Rootsi algatuse ja Prümi otsuse kohta aruanded. Käesolevas teatises võetakse neid arvesse.

3.           Hindamine ja soovitused

Käesolevas osas keskendutakse Rootsi algatusele, Prümi otsusele ja Europoli kanalile. Ehkki SISi ja SIRENE kanal moodustavad teabevahetusest suure osa, nende kohta soovitusi ei anta, kuna ulatuslik teabevahetus on juba käimas, eelkõige seoses eelseisva üleminekuga süsteemile SIS II.

3.1.        Olemasolevate vahendite kasutuse parandamine

Jättes kõrvale Europoli eelseisva reformi, ei kavatse komisjon lühiajalises perspektiivis esitada eespool nimetatud ELi vahendite muutmise ettepanekuid. Samuti ei ole uusi vahendeid praegu vaja. Esiteks tuleb rakendada olemasolevaid vahendeid.

Eelkõige on see nii Prümi otsuse puhul. Käesolevale teatisele lisatud komisjoni aruandes Prümi otsuse kohta leitakse, et Prümi teabevahetus on uurimistöö puhul kõrgelt hinnatud, kuid selle rakendamine on tõsiselt mahajäänud. Mitu liikmesriiki ei vaheta veel Prümi otsuse raames andmeid, kuigi ülevõtmise tähtaeg oli 26. august 2011[15]. Peamised põhjused on tehnilised ning seonduvad liikmesriikide inim- ja rahalise ressursi puudumisega. Arvestades aga ELi toetusvõimalusi (rahastamine, liikuv ekspertide rühm, kasutajatugi), näib ennekõike puudu jäävat poliitilisest tahtest vahendeid rakendada. Nagu aruandes öeldud, jätkab komisjon abistamist, pakkudes ELi rahalisi vahendeid. Kontekst muutub aga 2014. aasta detsembris, mil komisjon saab võimaluse alustada rikkumismenetlusi. Selle ajani riikliku rakendamise kontrollieeskirju ei kohaldata, kuna Prümi otsus ja Rootsi algatus võeti vastu endise kolmanda samba alusel.

Rootsi algatuse osas teatas komisjon 2011. aastal, et vahend ei ole oma täit potentsiaali veel saavutanud, kuid selle tähtsus peaks suurenema[16]. Hinnang on endiselt pädev: mitte kõik liikmesriigid ei ole algatust veel rakendanud[17]. Suurem osa liikmesriike on teatanud, et nad on algatuse oma riiklikesse õigusaktidesse üle võtnud,[18] kuid mõned on teatanud, et nad ei pidanud seda üle võtma, kuna nende riiklikud õigusaktid on sellega juba kooskõlas[19]. Kuid algatuse eelistest, sealhulgas võrdse juurdepääsu põhimõttest ja tähtaegadest hoolimata seda praktikas veel laialdaselt ei kasutata. Põhjuste hulka kuulub see, et alternatiive peetakse piisavaks ja et taotlusvorm on kohmakas (isegi selle 2010. aasta lihtsustatud versioon[20]).

Komisjonil paluti hinnata algatuse kasulikkust Prümi kokkulangevusjärgsete täiendavate taotluste seisukohast[21]. Kui täiendavat teavet on vaja tõendina kohtus, on tavapäraselt vaja õigusalase koostöö taotlust. Kui tõenditena kasutamist ei ole aga (veel) vaja, tuleks edendada Rootsi algatuse kui õigusliku aluse ja SIENA kui teabevahetusvahendi süstemaatilist kasutamist, et täielikult ära kasutada kummagi eeliseid ja ühtlustada liikmesriikide tavad ühe parima tavaga.

Europoli osas kinnitas 2012. aasta hindamine[22] teisi järeldusi, et liikmesriigid ei jaga Europoliga (ja seega ka üksteisega) piisavalt teavet. Komisjon tegeleb probleemiga Europoli õigusliku aluse muutmise ettepanekus. Nõukogu on omalt poolt kutsunud liikmesriike üles rohkem kasutama Europoli infosüsteemi[23].

Stockholmi programmi kohaselt tellis komisjon võimalikku Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi käsitleva uuringu[24]. Võttes arvesse kuritegevuse suuremat piiriülesust, on eesmärk reageerida vajadusele, et ühe liikmesriigi politseinik teaks, kas kahtlusalune on tuttav teise liikmesriigi politseile. Võttes arvesse, et olemasolevaid vahendeid, mis võiks parema või intensiivsema kasutamise korral osaliselt või täielikult täita Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi ülesandeid, ei kasutata täielikult, on komisjon kulutasuvuse põhimõttest lähtudes seisukohal, et süsteemi loomine ei ole praegu õigustatud. See hõlmab eelkõige Europoli infosüsteemi (täiendamine asjakohaste andmetega ja juurdepääsu laiendamine riiklikule tasandile), süsteemi SIS II (asjaomaste isikuid või sõidukeid käsitlevate hoiatusteadete suurem kasutamine kontrolliks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte), SIENAt (riikliku tasandi juurdepääsu edasiarendamine, ühendamine riiklike süsteemidega ja vajaduse korral ülesannete automatiseerimine) ning Prümi otsust (täielik rakendamine eri liikmesriikides tegutsevate kurjategijate edukamaks tuvastamiseks).

Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist:

· Rootsi algatuse, sealhulgas selle võrdse juurdepääsu põhimõtte täielik rakendamine.

· Prümi otsuse täielik rakendamine, kasutades olemasolevat ELi toetust.

· Prümi kokkulangevusjärgsete täiendavate taotluste puhul Rootsi algatuse ja SIENA kasutamine.

Komisjon kavatseb teha järgmist:

· ELi-poolne jätkuv rahastamine, et toetada Prümi otsuse rakendamist.

· 2014. aasta detsembriks: selles valdkonnas ELi õigusaktide riigisisese rakendamise tagamise eeskirjade kohaldamiseks valmistumine.

3.2.        Kanalite ühtlustamine ja haldamine

Kanali valik. Kuna liikmesriigid saavad kanalit vabalt valida (jättes kõrvale SIRENE büroode ja Europoli riiklike üksustega seonduvad õigusnõuded), on üheks tulemuseks see, et nad kasutavad eri kanaleid erineval määral. ELi politseijuhtide egiidi all koostatud liikmesriikide tasandi rahvusvahelisi politseikoostöö üksusi käsitlev heade tavade käsiraamat („2008. aasta käsiraamat”)[25] sisaldab kriteeriume,[26] kuid need ei ole siduvad ega ole kaasa toonud liikmesriikide tavade ühtlustamist. Mõni liikmesriik on hakanud süstemaatilisemalt kasutama Europoli kanalit. Teised kasutavad Interpoli kanalit jätkuvalt suures ulatuses, kusjuures selle atraktiivsus näib osaliselt seisnevat selles, et Interpolil on traditsiooniliselt olnud rahvusvahelises politseikoostöös keskne roll, ja osaliselt kanali kasutuslihtsusel. Mõned liikmesriigid kasutavad SISNETi SISi mittekäsitlevates küsimustes, nt Rootsi algatuse kohaste taotluste puhul.

Komisjon usub, et ELis on saabunud aeg ühetaolisemaks lähenemisviisiks, mis annaks Europoli kanalile keskse rolli. Sellise lähenemisviisi raames peaks juhul, kui kanal ei ole juriidiliselt kindlaks määratud, vaikimisi kanaliks saama SIENAt kasutav Europoli kanal, välja arvatud juhul, kui on konkreetseid põhjuseid muu kanali kasutamiseks. Nii peaks näiteks praegu SISNETi (mis süsteemi SIS II käivitudes suletakse[27]) kaudu esitatavad politseikoostöö taotlused tulevikus esitatama SIENA kaudu.

Mõni liikmesriik eelistab lähenemisviisi, mis jätab suure paindlikkuse erinevate kanalite kasutamiseks. Komisjon sellise lähenemisviisiga ei nõustu. Kanali valikut käsitlevate riiklike eeskirjade väljatöötamine kõigi liikmesriikide poolt ja nende ühendamine ühiseks lähenemisviisiks oleks praegusest killustatud lähenemisviisist parem. Europoli kanali valimist õigustavad selle eelised. Vajaduse korral võib paluda sekkuda Europoli kontaktametnikel. SIENAt saab kasutada vahetuks kahepoolseks teabevahetuseks, aga süsteem lihtsustab teabejagamist ka Europoliga vastavalt Europoli otsuse ja Rootsi algatuse õigusnõuetele. SIENA sõnumid on struktureeritud, süsteemi abil saab käidelda suuri andmehulki ja andmeid vahetatakse kõrgel turvalisuse tasemel. Andmekaitset tõhustatakse, vahetades teavet struktureeritult, nt SIENA kaudu. Väljapakutud lähenemisviis on täielikus kooskõlas komisjoni peagi esitatava ettepanekuga Europoli reformi kohta ja Euroopa Ülemkogu strateegiliste suunistega Stockholmi programmi kohta, milles sätestatakse, et EUROPOList peaks saama liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus, teenusepakkuja ja õiguskaitseteenistuste platvorm.

Kanalite haldamine. Ühtne kontaktpunkt on rahvusvahelises politseikoostöös koht, kust saab teavet ühest kohast, mis töötab iga päev ööpäev läbi ja kuhu liikmesriigid koondavad oma SIRENE büroo, Europoli riiklikud üksused ja Interpoli riiklikud keskasutused, samuti kujutab see endast teiste kanalite kontaktpunkte. Igas liikmesriigis ühtse kontaktpunkti loomine (isegi kui alati ei ole kasutatud seda terminit) kujutas endast 2007. aasta vastastikuste hindamiskülastuste kolmanda vooru järeldust,[28] mida soovitati 2008. aasta käsiraamatus. Suuremal osal liikmesriikidest on rahvusvahelise politseikoostöö üksused, kuid vaid mõnda neist võib nimetada täiemõõduliseks ühtseks kontaktpunktiks. 2012. aastal kutsus nõukogu liikmesriike üles uurima ühtse kontaktpunkti loomise võimalusi[29]. Komisjon läheks kaugemale: terve ELi õiguskaitsealase teabevahetuse parandamiseks peaksid kõik liikmesriigid looma teatavatele miinimumnõuetele vastavad ühtsed kontaktpunktid.

Teise liikmesriiki edastatavate taotluste puhul tagab erinevate kanalite koondamine ühte organisatsioonilisse struktuuri (mille puhul järgitakse liikmesriigipoolset kanalit käsitlevate eeskirjade valikut) õige ja järjepideva kanalivaliku ning taotluste kvaliteedi. Kvaliteet tagatakse sellega, et ühtsed kontaktpunktid kinnitavad taotlused, et kinnitada nende vajalikkust ja asjakohasust. Kui teavet ei vahetata ühtse kontaktpunkti enda (vaid tehakse seda nt politsei- ja tollikoostöö keskuste või liikmesriikide asutuste kaudu, kes vahetavad teavet otse SIENA vahenduselt) kaudu, võib ühtne kontaktpunkt tagada kooskõlastamise riigi tasandil. Sissetulevate taotluste puhul peaks ühtsetel kontaktpunktidel, kui see on õigusaktidega lubatud, olema otsejuurdepääs riiklikele andmebaasidele, et vastata taotlustele kiiresti, eelkõige Rootsi algatuse kohaste tähtaegade puhul. Kõigi kanalite töö järjepideva korraldamise aluseks võiksid olla SIRENE käsiraamatu eeskirjad (nt turvalisuse, töökorraldussüsteemide, andmete kvaliteedi ja personali kohta). Selliste ressursside nagu töötajate ja taristu jagamine võib aidata säästa kulusid või vähemalt ressursse paremini kasutada.

Ühtsed kontaktpunktid peaksid hõlmama kõiki õiguskaitseasutusi, sealhulgas tolli. Piirihalduseks tuleks sisse seada ühtsete kontaktpunktide ja riiklike koordineerimiskeskuste koostöö. Kui see on kooskõlas riiklike õigussüsteemidega, tuleks luua sidemed õiguskaitseasutustega, eelkõige juhul, kui need teostavad järelevalvet kriminaaluurimise üle.

Järjest suurem arv politsei- ja tollikoostöö keskusi[30] vahetavad edukalt teavet kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Iga-aastased ELi tasandi konverentsid lubavad jagada kogemusi ja arutada ühiseid lähenemisviise. Ehkki mahuka teabevahetuse raames ei käsitleta tavaliselt kõige raskemaid ja organiseeritud kuritegusid, on üheks probleemiks selle tagamine, et teave edastataks vajalikel juhtudel liikmesriigi tasandile (ühtne kontaktpunkt) ja vajaduse korral Europolile. Sellega seoses on (infohaldusstrateegia meetmete raames) käimas pilootprojekt, kus kasutatakse SIENAt politsei- ja tollikoostöö keskuses ja mille tulemusi komisjon huviga ootab.

Teabevahetusplatvorm on Europoli juhitav infohaldusstrateegia meede, et välja töötada ühine portaal juurdepääsuks olemasolevatele kanalitele ja süsteemidele, pidades täielikult kinni nende turva- ja andmekaitseeeskirjadest. Komisjon on seisukohal, et olemasolevate kanalite ja süsteemide kasutamise innustamisel on eeliseid, kuid täiendavalt peab hindama teabevahetusplatvormi kulusid ja tulusid, rahastajaid ja projekti haldamist. Hindamisse tuleks kaasata ka IT-amet[31].

Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist:

· Juhul, kui kanal ei ole juriidiliselt kindlaks määratud, peaks teabevahetuseks vaikimisi kanalina kasutama SIENAt, välja arvatud juhul, kui on konkreetseid põhjuseid muu kanali kasutamiseks.

· Kanali valimiseks riiklike suuniste koostamine.

· Pärast SIS II kasutuselevõttu ja SISNETi sulgemist eelkõige Europoli kanali ja SIENA kasutamine teabevahetuseks politseikoostöö raames, milleks praegu kasutatakse SISNETti.

· Kui see veel puudub, siis ühtse kontaktpunkti loomine, mis hõlmaks kõiki peamisi kanaleid ja töötaks iga päev ööpäev läbi, ühendades kõiki õiguskaitseasutusi ja pakkudes juurdepääsu riiklikele andmebaasidele.

· Selle tagamine, et politsei- ja tollikoostöö keskuste kaudu vahetatav teave edastatakse vajaduse korral riiklikule tasandile või Europolile.

· Ühtsete kontaktpunktide ja EUROSURi riiklike koordineerimiskeskuste koostöö algatamine.

Nõukogu kutsutakse üles:

· ELi tasandi juhiste muutmine, et arvesse võtta eespool soovitatud kanali valimise suuniseid.

Komisjon kavatseb teha järgmist:

· osalemine teabevahetusplatvormi tasuvuse hindamise töös.

3.3.        Andmete kvaliteedi, turvalisuse ja kaitse tagamine

Tähelepanelikult tuleb arvesse võtta olemasolevate vahendite andmekaitsemeetmeid. Vastavalt komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekule direktiivi kohta, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikide poolt kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil,[32] tuleb olemasolevate vahendite andmekaitseeeskirjad läbi vaadata, et hinnata vajadust viia need direktiiviga kooskõlla.

Kõrgetasemeline andmeturve on vajalik vahetatavate isikuandmete terviklikkuse kaitsmiseks ja selle tagamiseks, et liikmesriigid peaksid teabe vahetamist usaldusväärseks. Ahel on nii tugev kui tema nõrgim lüli: liikmesriigid ja ELi ametid peavad tagama, et andmeid vahetataks võrkude kaudu, mille turvalisus on kõrge. Eespool nimetatud direktiivi ettepanek hõlmab eeskirju andmeturbe kohta[33] ja ELi tasandil on olemas üksikasjalikud turvaeeskirjad ELi salastatud teabe kaitsmiseks[34].

Samavõrra tähtis on andmete kõrgetasemeline kvaliteet. Selles kontekstis on oluline, kuidas teabevahetus tegelikkuses toimub. Selle üheks aspektiks on võimaluse ja vajaduse korral konkreetsete ülesannete automatiseerimine. Näiteks teise liikmesriiki edastatava teabenõude koostamine nõuab riiklikku süsteemi salvestatud andmete taassisestamist kasutatavasse teabevahetusvahendisse: selle käsitsi tegemisel esineb vigade tegemise oht ja kulub aega. Järjekordse infohaldusstrateegia meetme UMF II[35] puhul saab võimalikuks selliste ülesannete automatiseerimine. Selle Europoli juhitava ja ELi rahastatava projekti eesmärk on arendada teabe hankimiseks ja vastuste andmiseks kasutatavate sõnumite vormingu standardit. See lubaks automatiseerida andmete edastamist eri süsteemide, nt riiklike juhtumite haldussüsteemide ja SIENA vahel. Lisaks võimalikule kulude kokkuhoiule või vähemalt ressursside paremale kasutamisele on ka andmete käsitsi taassisestamise kaotamisel kaks eelist: see vabastab töötajaid kinnitamisülesannete täitmiseks ja lisaks parandab taassisestamisest tulenevate vigade vähendamine ja struktureeritud vormingus teabevahetuse soodustamine andmehaldust ja ‑kaitset.

Ülesannete automatiseerimine ei tähenda, et igal ELi politseinikul peaks olema juurdepääs tervele ELi politseiteabele. Teabevahetus peab piirduma vajaliku ja asjakohasega ning seda tuleb hallata nii, et oleks tagatud selle püsimine kõnealustes piirides. Automatiseeritud otsingud (suutlikkusprobleemide ületamise vahendina) toimivad seega olemasolevate ELi teabevahetusvahendite raames kokkulangevuse/mittekokkulangevuse põhimõtte alusel (nt SIS, Prüm DNA ja sõrmejäljed) või on muidu piiratud kitsalt määratletud andmeliikidega (nt Prümi sõidukite registreerimisandmetega). Teatavaid ülesandeid ei ole võimalik automatiseerida ja seda ei tohikski teha, eelkõige kehtib see taotluste ja vastuste kinnitamise puhul. Eriti oluline on see Rootsi algatuse raames, mille puhul tuleb taotlusi põhjendada.

Samuti võib eri riiklike süsteemide ja haldusstruktuuride koostalitlusvõime tuua kasu järjepidevate menetluste, lühema reageerimisaja, parema andmekvaliteedi ning lihtsustatud ülesehituse ja arenduse seisukohast. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus[36] on kindlaks määratud koostalitlusvõime neli taset: tehniline, semantiline, organisatsiooniline ja õiguslik. UMF II raames arendatakse semantilist tasandit[37]. Ühtlustamine ühiste tavadega (ühtsed kontaktpunktid, kanali valik) edendab organisatsioonilist tasandit. Teavet tohib aga tegelikult vahetada ja kasutada üksnes siis, kui see on õigusaktide alusel lubatud.

Europoli ja liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist.

· UMF II standardi jätkuv arendamine.

3.4.        Koolituse parandamine ja teadlikkuse suurendamine

Õiguskaitseametnike varustamiseks tõhusaks koostööks vajalike teadmiste ja oskustega valmistab komisjon ette Euroopa õiguskaitsealase koolituskava. Kaardistamisel ilmnes, et asjaomaseid ELi teabevahetusvahendeid käsitletakse õiguskaitseasutuste põhikoolitustel, kuid kaardistamisel ei hinnatud koolituse kvaliteeti. Spetsialistidest ametnikud, näiteks ühtsetes kontaktpunktides töötavad, vajavad rohkem süvakoolitust. Ka selliste töötajate vahetamist peetakse[38] kasulikuks ja seda tuleks innustada.

Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist:

· Kõigi õiguskaitseametnike nõuetekohase koolitamise tagamine piiriülese teabevahetuse valdkonnas.

· Ühtsete kontaktpunktide töötajate vahetamise korraldamine.

Komisjon kavatseb teha järgmist:

· Selle tagamine, et Euroopa õiguskaitsealane koolituskava hõlmab koolitamist piiriülese teabevahetuse valdkonnas.

3.5.        Rahastamine

Kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise fondist on eraldatud ELi vahendeid teabevahetusprojektidele nagu UMF II (830 000 eurot) ja Prümi otsuse rakendamisele (11,9 miljonit eurot). Fond asendatakse 2014.–2020. aastal ELi sisejulgeolekufondiga, millest võib toetada ka ELi teabevahetusprojekte.

Osa sisejulgeolekufondist hallatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames vastavalt mitmeaastastele programmidele. Vastavalt käesoleva teatise soovitustele tuleks nende programmide puhul lähtuda asjaomastest riiklikest teabevahetusprioriteetidest. Komisjon kaalub samal ajal, kuidas otseselt tema poolt hallatavatest sisejulgeolekufondi osadest on võimalik toetada eelkõige pilootprojekte, nt arendades edasi standardit UMF II.

Liikmesriikide endi kulude osas võiks juba nimetatud kulude säästmisele või vähemalt ressursside paremale kasutamisele kaasa aidata muude soovitustega (ühtsete kontaktpunktide ja UMF II kohta).

Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist:

· Asjaomaste teabevahetusprioriteetide kaalumine 2014.–2020. aasta ELi sisejulgeolekufondist rahastatavate riiklike mitmeaastaste programmide puhul.

Komisjon kavatseb teha järgmist:

· Teabevahetuspoliitika kaasamine liikmesriikidega peetavasse sisejulgeolekufondi programmitöö dialoogi.

· Üleskutse esitada taotlusi asjaomaste pilootprojektide (komisjonipoolseks) otserahastamiseks.

3.6.        Statistika

Olemasolev statistika ei ole täielik, ehkki mõnes valdkonnas on see hea (nt SIS, SIENA). Parem statistika parandaks teadmisi Rootsi algatuse (mille kohta on teada vaid SIENA kaudu esitatud arvud) ja Prümi otsuse kasutamise kohta.

Statistika kogumine võib aga osutuda ressursimahukas, eriti kui see ei kuulu tavapärase tööprotsessi hulka. Ebajärjepidevat statistikakogumist tuleks vältida. Parim oleks arenev lähenemisviis, mis tugineks juba alanud protsessidele, näiteks sellistele, mida kirjeldatakse Prümi otsuse aruandes, kirjeldades Prümi otsuse kohaseid kokkulangevusi, mis aitasid uurimisele kaasa. Eespool soovitatud SIENA suurem kasutamine Rootsi algatuste kohaste taotluste puhul toob kaasa selliste taotluste ulatuslikuma kajastamise SIENA statistikas.

Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist:

· Prümi otsusega seotud statistika parandamine.

4.           Kokkuvõte

Piiriülese teabevahetuse parandamine ei ole eesmärk iseendas. Eesmärgiks on tulemuslikum võitlus kuritegevuse vastu ning seeläbi ohvritele ja ELi majandusele tekkiva kahju vähendamine.

Piiriülene teabevahetus toimib üldiselt hästi ja nagu ilmneb eespool esitatud näidetest, annab see äärmiselt väärtusliku panuse võitlusse raske ja piiriülese kuritegevuse vastu ELis. Arenguruumi aga on. Kokkulepitud õigusakte peavad täielikult rakendama kõik liikmesriigid. Tulevikku vaadates peaksid kõik liikmesriigid eelkõige liikuma Europoli kanali süstemaatilisema kasutamise suunas ja looma ulatuslikud riiklikud ühtsed kontaktpunktid.

Komisjon jätkab omalt poolt selle läbivaatamist, kuidas vahendeid rakendatakse ja kasutatakse, ELi rahaliste vahendite pakkumist ja järjepidevuse tagamiseks erinevate aspektide koondamist. Komisjon ei soovi esitada ühegi uue vahendi ettepanekut. Kui ta teeb seda tulevikus, lähtub ta 2010. aasta ülevaateteatise aluspõhimõtetest: põhiõiguste kaitse ning vajalikkuse, subsidiaarsuse ja nõuetekohase riskihalduse tagamine.

Endiselt tuleb teha suuri jõupingutusi selle tagamiseks, et olulist teavet jagataks Europolis, et koostada tervet ELi hõlmav pilt piiriülesest kuritegevusest. Selle vajadusega tegeletakse komisjoni peatse ettepaneku raames, milles käsitletakse Europoli reformi. Europoli teavitamise tõhusust oleks aga võimalik suurendada juba käesoleva teatise soovituse täitmisega: kasutada Europoli kanalit ja selle turvalist teabevahetusvahendit SIENA süstemaatilisemalt.

Selle teatise valdkonna arengute jälgimiseks jätkab komisjon tööd liikmesriikidega ELi sisejulgeoleku valdkonna infohaldusstrateegia raames ja ta teeb ettepaneku, et nõukogu korraldaks oma sisejulgeoleku komitees iga-aastase arutelu. Komisjon kutsub oma soovituste üle arutlema ka Euroopa Parlamenti, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjonis.

[1]               ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine, KOM(2010) 673.

[2]               KOM (2010) 385.

[3]               Nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldused 16637/09.

[4]               http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/categories/studies/index_en.htm

[5]               Nõukogu raamotsus 2006/960/JSK.

[6]               Nõukogu otsus 2008/615/JSK.

[7]               2009/371/JSK.

[8]               2007/533/JSK.

[9]               Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.

[10]             Eelseisev Euroopa küberjulgeoleku strateegia annab võimaluse hinnata võrgu- ja infoturbeasutuste ning õiguskaitseasutuste tulevast teabevahetusvajadust nt Euroopa Küberkuritegevuse Keskuse kaudu.

[11]             ELi andmebaas varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike piiriületajate sõrmejälgedest.

[12]             Lisateabe päring riiki sisenemisel.

[13]             Turvaline teabevahetusvõrk.

[14]             Nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

[15]             Järgnevad liikmesriigid on rakendanud: DNA: BG/CZ/DE/ES/EE/FR/CY/LV/LT/LU/HU/NL/AT/PT/RO/SI/SK/FI; SJ: BG/CZ/DE/EE/ES/FR/CY/LT/LU/HU/NL/AT/SI/SK; SRA: BE/DE/ES/FR/LT/LU/NL/AT/PL/RO/SI/FI/SE. Täpsemalt Prümi otsuse aruandes.

[16]             SEK(2011) 593.

[17]             Järgnevatel liikmesriikidel on rakendusaktid veel vastu võtmata: BE/EL/IT/LU.

[18]             BG/CZ/DK/DE/EE/ES/FR/CY/HU/LT/LV/NL/PL/PT/RO/SI/SK/FI/SE.

[19]             IE/MT/AT/UK.

[20]             9512/1/10.

[21]             Nõukogu 27.–28. oktoobri 2011. aasta järeldused 15277/11.

[22]             https://www.europol.europa.eu/sites/default/files/publications/rand_evaluation_report.pdf

[23]             Nõukogu 7.–8. juuni 2012. aasta järeldused.

[24]             http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/categories/studies/index_en.htm

[25]             7968/08.

[26]             Korratud Rootsi algatuse rakendamise suunistes 9512/1/10.

[27]             SIS II teabevahetusvõrgustik on juriidiliselt piiratud SIS II andmete ja täiendava teabega.

[28]             13321/3/07.

[29]             Nõukogu 7.–8. juuni 2012. aasta järeldused 10333/12.

[30]             2011. aasta lõpus 38.

[31]             Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet.

[32]             COM (2012) 10.

[33]             Ettepaneku artiklid 27–29.

[34]             Nõukogu otsus 2011/292/EL.

[35]             Universaalne sõnumivorming.

[36]             KOM (2010) 744.

[37]             UMF II puhul võetakse arvesse semantika valdkonna muid töid, näiteks ühiseid andmemudeleid, mida arendatakse Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ELi programmi raames.

[38]             10333/12.