52012DC0714

komisjoni aruanne 29. aastaaruanne eli õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011)

Sissejuhatus

Euroopa Liit ei suuda saavutada oma poliitikaeesmärke, kui liikmesriikides ei kohaldata ELi õigust tõhusalt. Komisjoni ja liikmesriikide vastutus on selgelt määratletud aluslepingutes. Liikmesriigid vastutavad acquis[1] nõuetekohase kohaldamise eest, kusjuures neil on kohustus võtta direktiivid üle nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Komisjonil on kohustus jälgida liikmesriikide sellekohast tegevust ja tagada vastavus ELi õigusega, sealhulgas pöörduda abi saamiseks kohtu poole.

Poliitika tõhusa rakendamise eesmärgil teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et püüda enne ametliku rikkumismenetluse algatamist tõhusalt ja rahuldavalt lahendada kodanikelt, ettevõtjatelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja teistelt sidusrühmadelt ELi õiguse kohaldamise kohta laekunud küsimusi ja kaebusi.

Juhul kui need püüdlused ei kanna vilja, võib komisjon algatada ametliku rikkumismenetluse (Euroopa Liidu toimimise lepingu[2] artikli 258 alusel). Rikkumismenetlusega võidakse käsitleda direktiivide hilinenud või nõuetele mittevastavat ülevõtmist või õiguse puudulikku kohaldamist.

Käesolevas aruandes vaadeldakse ELi õiguse kohaldamise põhiaspektide tulemuslikkust ja antakse ülevaade strateegilistest teemadest. Käesolevale aruandele on lisatud talituste töödokument, milles analüüsitakse ELi õiguse kohaldamise edukust ja esinevaid raskusi sektorite ja liikmesriikide kaupa.

1. Direktiivide üle võtmine 1.1. Ülevaade 2011. aastal ülevõtmisel tehtud tööst

Võrreldes varasemate aastatega tuli liikmesriikidel 2011. aastal võtta üle rohkem direktiive (131 direktiivi võrrelduna 111 direktiiviga 2010. aastal).

2011. aastal on võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurenenud hilinenud ülevõtmine. Komisjon algatas 2011. aastal 1185 korral rikkumismenetluse seoses hilinenud ülevõtmisega, samas kui 2010. aastal tuli seda teha 855 korral ja 2009. aastal 531 korral. Võrreldes 2010. aasta lõpuga, oli 2011. aasta lõpus pooleli 763 hilinenud ülevõtmise juhtumit, mis kokku moodustasid 60 %lise kasvu. Hilinenud ülevõtmise üle järelevalve tegemine on komisjoni prioriteet[3] ning kui liikmesriigid ei võta direktiive õigeaegselt üle, teeb komisjon ettepaneku määrata neile trahve Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõikes 3 kehtestatud karistuste erikorra alusel (täpsemalt punktis 1.2 allpool).

Järgmises tabelis on esitatud põhinäitajad[4] hilinenud ülevõtmise tõttu komisjoni poolt algatatud rikkumismenetluste kohta 2011. aastal:

Järgmises tabelis on esitatud hilinenud ülevõtmised liikmesriigiti:[5]

Kolm poliitikavaldkonda, kus algatati 2011. aastal enim rikkumismenetlusi, olid transport (240 menetlust), siseturg ja teenused (198) ning tervise- ja tarbijaküsimused (164).

Paljud neist puudutasid mitut liikmesriiki. Näiteks algatas komisjon menetluse 23 liikmesriigi vastu seoses energiatõhusaid maanteesõidukeid käsitleva direktiivi hilinenud ülevõtmisega[6]. Sarnaselt olid 22 liikmesriiki seotud hilinenud ülevõtmise tõttu algatatud rikkumismenetlusega maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist käsitleva direktiivi[7] alusel, 23 korral algatati menetlus kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas riigihankelepingute sõlmimist käsitleva direktiivi[8] alusel ning sama palju tuli menetlusi algatada seoses direktiiviga vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta[9]. Rikkumismenetlused hilinenud ülevõtmise tõttu algatati 12 liikmesriigi vastu seoses ravimite müügilubadega.[10]

1.2. Kohtusse andmine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 ja artikli 260 lõike 3 alusel

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaselt võib komisjon siis, kui ta annab hilinenud ülevõtmise juhtumi kohtule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel, määrata kindlaks rahalised karistused ilma esimest kohtuotsust ära ootamata.

Selle Lissaboni lepingus tehtud uuenduse eesmärk on pakkuda liikmesriikidele suuremat stiimulit võtta direktiive üle seadusandja kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja tagada seeläbi ELi õigusaktide tõhusus.

Komisjon andis esimese hilinenud ülevõtmisjuhtumi koos taotlusega kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 alusel rahalisi karistusi kohtusse 2011. aasta lõpus.[11] 2011. aastal tehti üheksa sellekohast otsust, mis hõlmas viite liikmesriiki: Austria (1 juhtum), Saksamaa (3), Kreeka (1), Itaalia (1) ja Poola (3). Ettepandud igapäevane karistusmakse ulatus 44 876,16 eurost 215 409,60 euroni (põhisumma maksmist ei taotletud).

Talituste töödokumendis, kus kirjeldatakse liikmesriikide rikkumiskäitumist, on nende juhtumite kohta esitatud üksikasjalikumat teavet.

2. ELi õiguse nõuetele mittevastav ülevõtmine ja puudulik kohaldamine

Kui asutamislepingu täitmise järelevalvajana viib komisjon ELi õiguse rikkumiste avastamiseks ise läbi uurimisi (punkt 2.1.2), siis kodanikud, ettevõtjad ja sidusrühmade organisatsioonid aitavad olulisel määral seda ülesannet täita, teatades liikmesriikide ametiasutustes ELi õiguse ülevõtmisel ja/või kohaldamisel esinevatest puudujääkidest (vt kaebused punktis 2.1.1). Rikkumiste avastamise järel käsitletakse neid komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vaheliste arutelude käigus, et neid võimalikult ulatuslikult parandada, kasutades selleks katseprojekti „EU Pilot” platvormi.

2.1. Probleemide avastamine ja mitteametlikud lahendused 2.1.1. Kaebused

Kaebusi esitavad kodanikud, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid või muud organisatsioonid. Neid menetletakse kooskõlas komisjoni teatisega, milles käsitletakse Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemist,[12] kus seatakse eesmärgiks kaebus pärast registreerimist 12 kuu jooksul lõpetada või algatada ametlik menetlus. Allpool esitatud tabelis on 2011. aastal kodanikelt laekunud kaebuste peamised andmed[13]:

3115 uut kaebust – kolm liikmesriiki, kelle suhtes on esitatud kõige rohkem kaebusi, on Itaalia (386 kaebust), Hispaania (306) ja Saksamaa (263). Kodanikud, ettevõtjad ja asutused teatasid puudujääkidest eelkõige seoses keskkonna, siseturu ja teenuste ning justiitsküsimustega (vastavalt 604, 530 ja 434 kaebust).

3078 menetletud kaebust – pärast esialgse hinnangu andmist rohkem kui kolmele tuhandele kaebusele, mis 2011. aastal esitati, alustas komisjon kahepoolsed läbirääkimised asjaomase liikmesriigiga 619 kaebuse puhul, et selgitada ELi eeskirjade rikkumise võimalikkust[14]. Kaebused, millele järgnesid kahepoolsed arutelud, olid kõige sagedamini seotud keskkonna, siseturu ja teenuste ning maksunduse ja tolliliiduga (vastavalt 149, 101 ja 87 rikkumismenetluse eeltoimikut). Kahepoolseid arutelusid liikmesriikidega käsitletakse katseprojekti „EU Pilot” raames (vt punkt 2.1.3).

Euroopa Parlamendile kodanikelt laekuvates avaldustes toodi esile puudujääke ELi õiguse kohaldamisel liikmesriikides. Keskkond, tööhõive, justiitsküsimused ja põhiõigused, regionaalpoliitika ning tervise- ja tarbijaküsimused pälvisid Euroopa Parlamendilt kõige rohkem tähelepanu. Avalduste kohta leiab üksikasjalikumat teavet talituste töödokumendist (II osa).

2.1.2. Komisjoni algatatud juhtumid

Komisjoni enda tähelepanekud võimaldavad samuti paljastada ELi õiguse võimalikke rikkumisi. Sarnaselt kaebustele alustab komisjon kiire lahenduse leidmiseks kõigepealt kahepoolseid läbirääkimisi asjaomase liikmesriigiga. 2011. aastal algatati 1271 uurimist. Keskkond, transport ning maksundus ja tolliliit on kolm peamist poliitikavaldkonda, kus tehti kindlaks kõige rohkem potentsiaalseid rikkumisi (vastavalt 376, 178 ja 177 uut toimikut). Liikmesriikidest olid sagedamini esindatud Itaalia, Hispaania ja Poola (vastavalt 125, 113 ja 81 uut toimikut).

Komisjon algatas ise, ilma „EL Piloti” abita, mõned ametlikud rikkumismenetlused, saates Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase märgukirja. Nende erijuhtumite hulka kuuluvad:

· 20 liikmesriigi tegevus Rahvusvahelises Veiniametis (Organisation Internationale de la Vigne et du Vin) ning

· Itaalia ja Hiina kahepoolne leping, millega vabastatakse diplomaatilise passi kasutajad viisanõudest.

2.1.3. Partnerlus liikmesriikidega: katseprojekt „EU Pilot”

„EU Pilot” on komisjoni algatus, mille eesmärk on vastata küsimustele ja leida lahendusi ELi õiguse kohaldamisega seotud probleemidele. Algatust toetab veebipõhine andmebaas ja suhtlemisvahend. „EU Pilot” annab võimaluse lahendada küsimusi enne ametliku rikkumismenetluse algatamist. Arvestades, et juhtumid tuleks põhimõtteliselt lahendada 20 nädalaga, aitab „EU Piloti” raames peetav dialoog leida küsimustele kiiresti lahenduse.

Liikmesriigid on alustanud osalemist „EU Pilotis” etapiviisiliselt. 2011. aasta lõpuks oli end registreerinud 25 liikmesriiki ning kahe ülejäänuga edenesid ettevalmistustööd hästi.[15] Järgmises tabelis on esitatud „EU Piloti” põhinäitajad[16] 2011. aastal:

1201 uut faili 2011. aasta jooksul – siia kuuluvad 510 komisjoni kinnitatud kaebust ja 691 uut komisjoni enda algatatud toimikut.

2011. aastal suleti 700 toimikut – 2011. aastal avatud 700st „EU Piloti” toimikust sulges komisjon 508, kuna liikmesriigid esitasid rahuldava selgituse. See on liikmesriikide jaoks 72,5 %line juhtumite lahendamise määr (8,5 % langus võrreldes 2010. aasta määraga 81 %).[17]

1096 toimikut on pooleli – 2011. aasta lõpu seisuga oli suurem osa „EU Piloti” toimikutest jaotunud järgmiselt: Itaalia (371), Hispaania (365) ja Saksamaa (193). Poliitikavaldkondade jaotus kujunes järgmiselt – esikohal oli keskkond 335 poolelioleva toimikuga, seejärel siseturg ja teenused (129) ning maksundus ja tolliliit (117).

Komisjon sulges möödunud aastal 183 EU Pilot toimikut ning algatas ametliku rikkumismenetluse. „EU Piloti” raames toimunud menetluse käigus said negatiivse lahenduse kõige sagedamini keskkonnajuhtumid (49), maksundus ja tolliliit (24) ning transport (21). Itaalia, Poola ja Hispaania puhul esines sellist üleminekut rikkumismenetlusele kõige sagedamini (vastavalt 21, 15 aja 14 toimikut).

Viimases „EU Piloti” hindamisaruandes[18] on esitatud üksikasjalikumat teavet.

2.2. Rikkumismenetlused

Kui liikmesriik ei lahenda väidetavat ELi õiguse rikkumist, algatab komisjon rikkumismenetluse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258[19] alusel ning võib anda vaidluse Euroopa Liidu Kohtusse (kohtusse).

2011. aasta lõpus algatati 1775 rikkumismenetlust.1[20] Rikkumismenetluste arv on aasta-aastalt vähenenud – 2010. aastal oli neid 2100 ning 2009. aastal peaaegu 2900. Järgmises tabelis on rikkumised esitatud liikmesriikide ning poliitikavaldkondade kaupa:

Ametliku menetluse ajal jätkuvad arutelud liikmesriigi ja komisjoni vahel, et ühtlustada riiklikku õigust ELi õigusaktidega. Statistikast võib leida kinnitust liikmesriikide tõsiste pingutuste kohta, et lahendada rikkumised ilma kohtumenetluseta.[21] 2011. aastal:

· lõpetas komisjon 203 rikkumismenetlust pärast märgukirja saatmist;

· veel 167 juhtumit lahendati pärast põhjendatud arvamuse saatmist liikmesriikidele; ning

· 29 rikkumismenetlust lõpetati (või võeti kohtust tagasi) pärast komisjoni otsust asi kohtusse anda.

Kokku lõpetati 399 rikkumismenetlust, kuna liikmesriigid tõendasid oma õigusaktide vastavust ELi õigusele. 2011. aastal on kohus teinud 62 otsust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 258, millest 53 otsust (85 %) tehti komisjoni kasuks.

Liikmesriigid võtavad tavaliselt kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed õigeaegselt. Siiski, 2011. aasta lõpus tuli komisjonil Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel jätkata 77 rikkumismenetlust, kuna liikmesriigid ei täitnud kohtu otsust. Enamasti oli vastaspooleks Kreeka (13), Itaalia (12) või Hispaania (8). Peaaegu pooled Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohased rikkumisjuhtumid olid seotud keskkonnaga (36) ning mõned siseturu ja teenuste (10) ning transpordiga (8).

2011. aasta lõpu seisuga oli 77 juhtumist 11antud kohtusse juba teist korda. Vaid kaks kohtuotsust tehti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 alusel, üks Kreeka[22] ja teine Itaalia[23] suhtes. Põhimõtteliselt määratakse rikkumise toime pannud liikmesriigile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 alusel põhisumma ja/või igapäevane karistusmakse. Põhisumma tuleb liikmesriigil kohe tasuda, kuid igapäevaseid karistusmakseid tehakse seni kuni saab täidetud kohtu esimene otsus.

3. Rikkumised poliitika kujundamise käigus 3.1. Andmed rikkumiste kohta – märguanne tegutsemiseks

Andmeid liikmesriikide tulemuslikkuse kohta ELi õiguse kohaldamisel kasutatakse poliitika kujundamises. Sagedad rikkumised viitavad võimalikele tõlgendusraskustele, mis vajavad lahendamist (nt muuta kehtivaid eeskirju, selgitada kehtivate õigusaktide tõlgendamist või vajaduse korral koostada uued õigusaktid). Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi osad strateegilised algatused olid kavandatud spetsiaalselt vastusena rakendusprobleemidele.

· Uue töötajate lähetamist käsitleva seadusandliku ettepanekuga püütakse parandada „direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) tegelikku rakendamist ja kohaldamist”.[24]

· Ettepanekus koostada kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist käsitlev uus õigusraamistik tunnistatakse, et ELi õigusraamistiku ebaselguse tõttu „on mitu sätet riiklikesse õigusaktidesse üle võtmata ja neid ei ole nõuetekohaselt rakendatud”;[25]

· Kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) muutmise algatuses väideti, et „varasemas CRDs sisalduvad mitu siseriiklikku valikuvõimalust ja kaalutlusõigust ei võimaldanud kapitalinõudeid kogu Euroopas ühtselt rakendada …” [26]

3.2. Parem ettevalmistamine ja rakendamise kavandamine

Õiguse ülevõtmisel ja kohaldamisel esinevate raskuste mõistmine on poliitika arendamise varases etapis oluline (näiteks mõjuhinnangu tegemisel). Selleks et suuta hinnata ettepaneku mõistlikkust, on komisjonil vaja varakult teada, kuidas seda võidakse rakendada liikmesriikides.

Tegeledes rakendamisel esineda võivate probleemidega juba mõju hindamise etapis, võimaldab edasist rakendamisalast tööd lihtsamalt korraldada. Komisjon saab toetada pädevaid riiklikke asutusi ELi eeskirjade nõuetekohase ülevõtmise ja kohaldamise tagamisel ning aidata määrata kindlaks peamised riskid, mis esinevad uute (või muudetud) õigusaktide õigeaegselt ja nõuetekohasel rakendamisel, ja soovitada rakenduskavades esinevate riskide leevendamiseks meetmeid.

2011. aastal valmistas komisjon ette mitu strateegiliste algatuste rakenduskava. Nende hulgast võib leida algatuse siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta[27]; tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta[28]; muudatused direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit[29]; ja ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[30].

Liikmesriike saab toetada samuti riiklike asutuste ja komisjoni vaheliste kahepoolsete kontaktide abil, kutsudes kokku ekspertrühmi ning andes välja suuniseid, käsiraamatuid, tõlgendusmärkusi ja töödokumente.

3.3. Teabe jagamine – parema teadmusbaasi suunas

Aruka reguleerimise eesmärkide saavutamiseks on oluline, et kodanikud ja ettevõtjad mõistavad, kuidas ELi õigusakte kohaldatakse liikmesriikides. 2011. aastal lahendati ELi institutsioonide vaheline kauakestnud erimeelsus. See oli seotud viisiga, kuidas liikmesriigid peavad selgitama üksikasjalikult direktiivide ülevõtmist oma õigusesse (vt varasemates aastaaruannetes ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta „Vastavustabelite” osa).

ELi institutsioonide vahel kokku lepitud lahendus on esitatud ühises poliitilises deklaratsioonis ja see jõustus 1. novembril 2011.[31] Sealse korra kohaselt võib komisjon üksikjuhtumi kaupa ja piisava põhjendusega taotleda, et liikmesriigid edastaksid selgitavaid dokumente. Kui liikmesriik peab seda vajalikuks, võib need esitada vastavustabelitena. Selgitavad dokumendid peavad näitama seost siseriiklike ülevõtmiseeskirjade ja asjaomase direktiivi konkreetsete sätete vahel. Direktiivi preambulisse lisatakse põhjendus, milles viidatakse liikmesriikide poliitilisele kohustusele esitada komisjonile selgitavaid dokumente.

Esimene aruanne selle kohta, kas need deklaratsioonid saavutasid oma eesmärgi, esitatakse 1. novembril 2013.

4. Kokkuvõte

ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine on liikmesriikidele endiselt keeruline. Raskusi esineb tihti rakendamise varases etapis ja seetõttu esineb üha sagedamini hilinenud ülevõtmist. Viimase kolme aasta jooksul on hilinenud ülevõtmisi esinenud aina sagedamini ja see valmistab muret. Siiski, nii pea, kui komisjon algatab rikkumismenetluse, antakse siseriiklikest meetmetest üsna kiiresti teada.

Probleemide lahendamismehhanismid toimivad. 2011. aasta jooksul ühines katseprojektiga „EU Pilot” veel seitse liikmesriiki, mis teeb osalejate koguarvuks 25. 2011. aastal EU Piloti raames probleemide lahendamiseks korraldatud arutelud võimaldasid õigel ajal ära hoida peaaegu kaks kolmandikku võimalikest rikkumistest.

Ametlikult algatatud rikkumismenetluste arv vähenes veelgi, nagu ka kohtusse antud juhtumite arv. See peegeldab osaliselt EU Piloti edu ja ka liikmesriikide tõsiseid pingutusi oma õiguse ja tavade ühtlustamisel ELi õigusega pärast menetluse algatamist.

Asutamislepingu täitmise järelevalvajana jätkab komisjon aktiivselt järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle. Kuna rakendamine on ELi-ülese eduka ja tõhusa poliitika kujundamisel kõige tähtsam ning komisjoni aruka reguleerimise tegevuskava lahutamatu osa, siis võetakse ka rikkumiste tulemusnäitajad süsteemsemalt arvesse poliitika arendamisel, eelkõige hindamisetappides.

[1]               2011. aasta lõpul koosnes ELi acquis 8862 määrusest (2010. aastal ligikaudu 8400) ja 1885 direktiivist (2010. aastal ligikaudu 2000), millele lisandub esmane õigus (aluslepingud).

[2]               Teadmiseks, et rikkumismenetlust saab algatada ka ELi õigusaktide teiste sätete alusel, näiteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 106 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 või 102.

[3]               Komisjoni teatis „Tulemuslik Euroopa – Ühenduse õiguse kohaldamine”, COM(2007)502 final, lk 9.

[4]               2010. aasta pooleliolevatest menetlustest ja 2011. aasta uute menetluste summast (470+1185=1655) on lõpetatud menetluste arv maha arvatud (1655–893=763).

[5]               Alltoodud tabelis on esitatud pooleliolevate hilinenud ülevõtmiste arv seisuga 31. detsember 2011, olenemata menetluse algatamise aastast. Võrdluseks, I lisa liikmesriikide lehekülgedel esitatud osas ”Direktiivide ülevõtmine” on näidatud, kui palju uusi rikkumismenetlusi algatati liikmesriikide vastu seoses hilinenud ülevõtmisega 2011. aastal.

[6]           Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

[7]               Direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta.

[8]               Direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ.

[9]               Direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

[10]             Direktiiv 2009/53/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2009/53/EÜ ja direktiivi 2001/83/EÜ seoses ravimite müügilubade tingimuste muutmisega.

[11]             Komisjoni teatis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamine sisaldab üksikasjalikke suuniseid selle kohta, kuidas komisjoni nimetatud artiklit kohaldab.

[12]             KOM(2002)141 (lõplik) See teatis on asendatud 2. aprillil 2012 teatisega COM(2012)154 .

[13]             2010. aastal laekunud lahendamata kaebuste ja 2011. aasta uute kaebuste summast (2197+3115=5312) on maha arvatud menetletud kaebused (5312–3078=2234).

[14]     Ülejäänud kaebusi ei ole edasi menetletud, kuna leiti, et ELi õigust ei ole rikutud või komisjonil puudub selleks pädevus või teadet ei saa käsitleda kaebusena. Samuti tuleb märkida, et kiireloomuliste ja erakorraliste juhtumite puhul võib komisjon otsustada saata liikmesriigile märgukirja (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 258) ilma eelneva kahepoolse aruteluta.

[15]     Belgia, Poola, Läti ja Rumeenia ühinesid „EU Pilotiga” jaanuaris 2011; seejärel ühines märtsis Küpros. Pärast Prantsusmaa ja Kreeka ühinemist 2011. aasta septembris ei olnud vaid Luksemburg ja Malta süsteemiga ühinenud.

[16]             2010. aastal avatud „EU Piloti” toimikute ja 2011. aastal avatud „EU Piloti” toimikute summast (1384+1201=2585) on maha arvatud menetletud toimikud (2585–804=1781).

[17]             28. aastaaruanne ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2010)

[18]             Katseprojekti „EU Pilot” teine hindamisaruanne avaldati 21. detsembril 2011.

[19]             Või Euroopa Liidu toimimise lepingu muu sätte alusel, vaata allmärkust 2 eespool.

[20]             Siia kuuluvad kõik menetlused, mille puhul on liikmesriigid saanud komisjonilt märgukirja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel.

[21]             Järgmised näitajad arvutati kaebuste ja komisjoni algatatud juhtumite põhjal ning siia ei ole sisse arvatud andmeid hilinenud ülevõtmise kohta, mida arutatakse eespool punktis I.

[22]             Komisjon vs. Kreeka C-407/09 (3 000 000,00 euro suuruse põhisumma määramine)

[23]             Komisjon vs. Itaalia C-496/09 (30 000 000,00 euro suuruse põhisumma määramine)

[24]             Direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise direktiivi tegevuskava and ettepanek (inglise keeles)

[25]             Kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi tegevuskava (inglise keeles) ja ettepanek.

[26]             Kapitalinõuete direktiivide (CRD IV) 2006/48/EC ja 2006/49/EC muutmise tegevuskava (inglise keeles) ja ettepanekud (1, 2).

[27]             KOM(2011) 651(lõplik)

[28]             KOM(2011) 793 (lõplik)

[29]             KOM(2011) 778

[30]             KOM(2011) 121/4

[31]          28. septembri 2011. aasta (ELT C 369, 17.12.2011, lk 14–14OJ C 369, 17.12.2011, p. 14–14) ja 27. oktoobri 2011. aasta (ELT C 369, 17.12.2011, lk 15–15) ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta.