52012DC0626

SISUKORD

1........... Kokkuvõte..................................................................................................................... 3

2........... Tegelikud edusammud aastatel 1990–2010..................................................................... 5

2.1........ Kasvuhoonegaaside heite suundumused liikmesriikides..................................................... 5

2.2........ Kasvuhoonegaaside heitemahukus ja heide inimese kohta 2010. aastal............................. 6

2.3........ Kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga...................................... 7

2.4........ Heitesuundumused peamistes sektorites........................................................................... 8

3........... Prognoositud edusammud Kyoto eesmärkide saavutamisel.............................................. 9

3.1........ Kasvuhoonegaaside heite prognoosid.............................................................................. 9

3.1.1..... EL 27 riigid.................................................................................................................... 9

3.1.2..... EL 15 riigid.................................................................................................................... 9

3.1.3..... EL 12 riigid.................................................................................................................. 10

3.2........ Liidu kliimamuutuste poliitika rakendamise olukord........................................................ 11

3.3........ ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) rakendamine.......................................... 15

3.3.1..... Teine kauplemisperiood (2008–2012)........................................................................... 15

3.3.2..... Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt....... 15

3.4........ Valitsuste plaanid kasutada Kyoto mehhanisme............................................................. 15

3.5........ CO2 sidujate kavandatud kasutamine............................................................................ 16

4........... 2020. aasta eesmärgi saavutamine................................................................................. 16

4.1........ Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2020. aastaks.............................. 16

4.2........ Eesmärkide saavutamist toetav poliitika......................................................................... 16

4.3........ Kui kaugel eesmärkidest ollakse?.................................................................................. 17

5........... Kliimamuutustega kohanemine....................................................................................... 19

6........... Olukord liidu kandidaatriikides...................................................................................... 19

1.           Kokkuvõte

Kyoto eesmärkide saavutamine toimub kavakohaselt, 2008–2012

Arvestamata maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsandusega seotud heidet ja selle kõrvaldamist, oli EL 27 riikides kasvuhoonegaaside koguheide 2010. aastal1 15 % võrra väiksem kui 1990. aastal. Heitkogused suurenesid 2,4 % võrreldes 2009. aastaga. Sellega tasakaalustatakse osaliselt 2009. aastal majanduslangusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärset vähenemist (–7,3 %). Kui 2009. aasta erakorraline vähenemine kõrvale jätta, jätkus 2010. aastal kasvuhoonegaaside heite vähenemine vastavalt 2004. aastast ilmnenud üldisele suundumusele.

Lisaks vähenes 2011. aasta esialgsete andmete2 kohaselt EL 15 riikides ja EL 27 riikides kasvuhoonegaaside heide 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes vastavalt 3,6 % ja 2,5 %. Kõnealuste hinnangute põhjal on EL 15 riikide heide 14 % allpool võrdlusaasta taset. EL 27 riikide heide 2011. aastal oli ligikaudu 18 % allpool 1990. aasta taset. SKP muutus ajavahemikul 1990–2011 EL 15 riikides 43 % ja EL 27 riikides 48%; ajavahemikul 2010–2011 oli muutus ligikaudu 1,5 %. Kuigi majandus on oluliselt kasvanud, on nii EL 27 kui ka EL 15 riikide heitkogused vähenenud, mis annab tunnistust sellest, et majanduskasvu lahutamises kasvuhoonegaaside heitest on alates 1990. aastast tehtud järjepidevaid edusamme.

Vastavalt Kyoto protokollile on EL 15 riigid nõustunud vähendama kasvuhoonegaaside heidet aastateks 2008–2012 võrdlusaasta tasemega võrreldes 8 %. Uusimate saadaolevate 2010. aasta1 seireandmete kohaselt oli EL 15 riikides kasvuhoonegaaside koguheide ilma maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust arvestamata 11 % väiksem kui võrdlusaastal. Üldiselt näitavad joonisel 1 kasvuhoonegaaside koguheite kohta esitatud prognoosid,3 et EL 15 riigid püsivad hästi Kyoto eesmärgi saavutamise graafikus. Hinnangust ilmneb, et eesmärk tõenäoliselt ületatakse.

Joonis 1. EL 15 riikide tegelik ja kavandatud heide (miljonit tonni CO2 ekvivalenti)

Märkus: nooled põhinevad aastate 2008–2012 keskmisel ega vasta seetõttu täpselt 2010. aasta prognoositud heiteväärtustele. Allikas: Euroopa Komisjon, EEA

Vastavalt kasvuhoonegaaside heite prognoosidele, mis esitati 2011. aastal ja mida ajakohastati 2012. aastal, on kuus EL 15 liikmesriiki (Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Rootsi ja Ühendkuningriik) kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise graafikus, nagu on näidatud joonisel 5. Võttes arvesse Kyoto paindlike mehhanismide kavandatud kasutust, uute ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalejate reservi kasutamata saastekvoote, CO2 sidujaid ja täiendavaid poliitikameetmeid, ei ole eesmärkide saavutamise graafikus ainult üks liikmesriik (Itaalia).

Prognooside kohaselt suurenevad heitkogused aastatel 2009–2012 vähehaaval enamikus 2004. aastal liiduga ühinenud 12 liikmesriigist. Neist üheksas riigis, kes on liitunud Kyoto eesmärgiga, saavutatakse või ületatakse võetud eesmärgid ainult olemasolevate tegevuspõhimõtete ja meetmete abil. Sloveenia peaks oma eesmärgi saavutama juhul, kui kõik olemasolevad ja kavandatud meetmed, sealhulgas Kyoto arvestusühikute ostmine, annavad oodatavaid tulemusi.

Uued meetmed strateegia „Euroopa 2020” ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks

2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapakett4 moodustab tervikliku ning kõrgete eesmärkidega poliitika- ja meetmepaketi kliimamuutuste ohjamiseks 2020. aastani ja pärast seda. See on üks tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” viiest peamisest eesmärgist. Alates 2013. aastast jaotatakse liidu ühine töö selle nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 20 %,5 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate ja ülejäänud sektorite vahel. Eelmises osas kasvuhoonegaaside kohta esitatud andmed kehtivad Kyoto protokolli esimese kohustusteperioodi suhtes ning kuna see hõlmab mitmeid sektoreid, ei saa nende põhjal otseselt hinnata liidusiseselt 2020. aastaks võetud eesmärkide saavutamist.

2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamiseks võetud kohustuste täitmise ettevalmistus on peaaegu lõpule viidud. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul on alates viimase eduaruande avaldamisest 2011. aasta oktoobris tehtud suuri edusamme kolmandaks etapiks (2013–2020) valmistumisel, sealhulgas seoses enampakkumisplatvormi, liidu ühtse registri ning seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmisega. Jõupingutuste jagamise otsusega reguleeritakse kasvuhoonegaaside heidet ELi HKSist välja jäävates sektorites, kehtestades igale liikmesriigile iga-aastased siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttasemed ning sellega seoses jätkub töö rakendusmeetmete, eriti liikmesriikide sihttasemete absoluutväärtuste määramise ja vastavuse tagamise süsteemi kallal, mis luuakse liikmesriikide tegevuse iga-aastaseks jälgimiseks ning eesmärkide mittesaavutamise korral nende abistamiseks vajalike parandusmeetmete rakendamisel.

Eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 % sisaldub tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2010. aasta juunis. Heitkoguste vähendamine on üks strateegia viiest peamisest eesmärgist. Nagu on märgitud komisjoni 2011. aasta majanduskasvu analüüsis, ei ole kliimamuutuste leevendamise valdkonnas olemas olevad ja kavandatud meetmed veel piisavad 2020. aasta peamiste eesmärkide saavutamiseks. Paljud liikmesriigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et täita jõupingutuste jagamise otsusest tulenevaid kohustusi.

Joonisel 2 on näidatud, kui suuri jõupingutusi on vaja teha heitkoguste vähendamisel, et ületada lahknevus senise olukorra jätkumist kirjeldava 2020. aasta stsenaariumi ja liidu 2020. aasta sihttasemete vahel (vastavalt –20 % ja –30 %). 2011. aastal oli EL 27 riikide heitetase (sealhulgas rahvusvahelise lennundusest tulenev heitetase) 16 % madalam 1990. aasta tasemest. Senise olukorra jätkumise stsenaarium põhineb mudelil PRIMES/GAINS, milles arvestatakse liidus ja riikides 2009. aasta keskpaiga seisuga rakendatud poliitikameetmeid ning vaadeldakse kliima- ja energiapaketiga hõlmatud heitkoguseid. Kõnealuse strateegia järgimine vähendaks ajavahemikus 1990–2020 heidet ligikaudu 15 % võrra.

Vastavalt kasvuhoonegaaside kohta saada olevatele viimastele prognoosidele, mis hõlmavad kliima- ja energiapaketi rakendamist, täidaks EL ühiselt oma 2020. aasta eesmärgi (vt üksikasju joonisel 6). Kuid üksnes 13 liikmesriiki võiksid eeldada, et nad täidavad 2020. aastaks võetud kohustused üksnes kehtestatud poliitikaga ning veel kaheksa liikmesriiki jõuaksid eesmärgile juhul, kui nende täiendavad tegevuspõhimõtted ja meetmed annavad oodatud tulemusi. Ülejäänud kuus liikmesriiki peavad eesmärkide saavutamiseks välja töötama uued tegevuspõhimõtted ja/või kasutama kliima- ja energiapaketiga loodud paindlikke võimalusi.

Joonis 2. EL 27 riikide tegelik ja kavandatud heide (miljonit tonni CO2 ekvivalenti)

Märkus: heitkoguste muutus aastatel 2010–2020 on leitud prognoosimudeli PRIMES/GAINS3 abil.

Allikas: Euroopa Komisjon, EEA

2.           Tegelikud edusammud aastatel 1990–2010

2.1.        Kasvuhoonegaaside heite suundumused liikmesriikides

ELi kasvuhoonegaaside koguheite arengut määravad kaks suurimat heite tekitajat, Saksamaa ja Ühendkuningriik, kelle heide moodustab EL 27 riikide kasvuhoonegaaside koguheitest umbes kolmandiku. Nende kahe liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheide on 1990. aastaga võrreldes vähenenud 483 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra. Positiivsete arengusuundade peamised põhjused Saksamaal olid elektri- ja küttejaamade suurenev tõhusus ning viie uue liidumaa majanduse ajakohastamine pärast Saksamaa taasühinemist. Kasvuhoonegaaside heite vähenemine Ühendkuningriigis saavutati peamiselt energiaturgude liberaliseerimisega ja sellele järgnenud üleminekuga elektritootmises kütusena kasutatud naftalt ja kivisöelt maagaasile ning meetmete võtmisega N2O-heite vähendamiseks adipiinhappe tootmisel.

Prantsusmaa ja Itaalia olid 2010. aastal EL 27 suuremate heitetekitajate seas kolmandal ja neljandal kohal ning nende heide moodustas EL 27s kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt 11,1 % ja 10,6 %. Prantsusmaa heitkogus oli 2010. aastal 1990. aasta kogusega võrreldes 6,6 % väiksem. Prantsusmaal vähendati adipiinhappe tootmisest tulenevat N2O-heidet oluliselt, kuid autotranspordist lähtuv CO2-heide ning halogeensüsivesinike tarbimisest lähtuv fluorosüsivesinike (HFC-) heide suurenes aastatel 1990–2010 märkimisväärselt. Itaalias oli kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal 3,5 % väiksem 1990. aasta kogusest. Heide suurenes pärast 1990. aastat eeskätt seoses maanteetranspordiga, elektri- ja soojatootmisega ning bensiini rafineerimisega, kuid riigi kasvuhoonegaaside koguheide on alates 2008. aastast oluliselt vähenenud (7,2 %).

Poola ja Hispaania on EL 27s suuremate heitetekitajate seas viiendal ja kuuendal kohal, nende heide moodustas 2010. aastal EL 27 kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt 8,5 % ja 7,5 %. Poola vähendas kasvuhoonegaaside heidet aastatel 1990–2010 12,4 % võrra ning 28,9 % võrra alates võrdlusaastast, mis Poola puhul on 1988. Peamised heite vähenemist soodustavad tegurid olid Poolas (nagu teisteski uutes liikmesriikides) energiat raiskava rasketööstuse langus ja majanduse üleüldine ajakohastamine 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Märkimist väärivaks erandiks oli transport (eriti maanteetransport) – selles valdkonnas heide nimelt suurenes. Hispaania heide suurenes aastatel 1990–2010 25,8 % võrra ning võrdlusaastat aluseks võttes 22,8 % võrra. See tulenes suuresti maanteetranspordiga, elektri- ja soojatootmisega ning tootva tööstusega seotud heite suurenemisest.

Aastal 2010 oli kuues liikmesriigis kasvuhoonegaaside heide võrdlusaastate (milleks enamasti on 1990) tasemest suurem, samas kui ülejäänud 19 liikmesriigis oli heide võrdlusaastate tasemest väiksem. Kasvuhoonegaaside heite protsentuaalsed muutused võrdlusaastast 2010. aastani ulatuvad –56 %st (Rumeenia) kuni +23 %ni (Hispaania). Küprosel ja Maltal puuduvad Kyoto protokolli kohased kohustused heite vähendamiseks. Neis kahes liikmesriigis olid 2010. aasta heitkogused suuremad kui 1990. aastal.

2.2.        Kasvuhoonegaaside heitemahukus ja heide inimese kohta 2010. aastal

Heide on vähenenud nii EL 27 kui ka EL 15 riikides, samas kui majandus on oluliselt kasvanud. Joonis 3 näitab, et majanduskasvu lahutamises kasvuhoonegaaside heitest on alates 1990. aastast tehtud järjepidevaid edusamme.

Joonis 3. Kasvuhoonegaaside, kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside heitemahukuse (toodetud kasvuhoonegaaside heitkoguste suhe SKPsse) muutumine – indeks (1990 = 100)

Allikas: EEA, majanduse ja rahanduse peadirektoraat (Ameco andmebaas), Eurostat

Ajavahemikul 1990–2010 kasvas EL 27 riikide SKP 46 %, samas kui kasvuhoonegaaside heide vähenes 15 %, ning EL 15 riikide SKP kasvas 41 % ja heide vähenes 11 %. Ajavahemikul 2009–2010 kasvas SKP 2 % ja heide suurenes 2,2 %. Seetõttu suurenes ka kasvuhoonegaaside heitemahukus. Sabas võib täheldada, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse näitaja oli 2010. aastal parem kui 2008. aastal.

Ajavahemikul 1990–2010 vähenes kasvuhoonegaaside heitemahukus kõigis liikmesriikides. Kõige suurem oli langus Eestis (–75 %), Slovakkias (–72 %), Rumeenias (–63 %), Leedus (–62 %) ja Bulgaarias (–62 %),. Muutused olid kõige väiksemad Portugalis (–18 %), Küprosel (–18 %), Itaalias (–21 %), Hispaanias (–22 %) ja Maltal (–23 %).

EL 27 riikides oli heide inimese kohta 2010. aastal 9,4 CO2 ekvivalenttonni. Heide inimese kohta vähenes 2,4 CO2 ekvivalenttonni ehk 21 % võrra 1990. aastaga võrreldes. Siiski oli heide inimese kohta liikmesriikides 2010. aastal jätkuvalt väga erinevad, ulatudes 5,4 CO2 ekvivalenttonnist (Läti) kuni 24,1 CO2 ekvivalenttonnini (Luksemburg). Suuresti sõltub see iga riigi energiamahukusest ja energiaallikate jaotusest. Lisaks on liikmesriikide vahel ka suured erinevused inimese kohta arvestatud heitkoguse suundumustes. Alates 1990. aastast on heide inimese kohta kõige rohkem vähenenud Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides, Luksemburgis, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal ja Belgias. Kuues liikmesriigis on heide inimese kohta 1990. aastaga võrreldes suurenenud. Kõnealustes riikides on heide inimese kohta siiski alla liidu keskmist, kui Kreeka ja Küpros välja arvata (vt ka komisjoni talituste töödokumendi joonis 2).

2.3.        Kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga

Pärast seda, kui Euroopa kasvuhoonegaaside heide olid 2009. aastal järsult vähenenud (–7,3 %) peamiselt majanduslanguse tõttu, suurenes see 2010. aastal (+2,4 %) tingituna majanduskasvu taastumisest ning tavalisest külmemast talvest.

Tööstussektoris suurenes heide kokku enim töötlevas tööstuses ja ehituses (sealhulgas raua- ja terasetöötlemisega seotud heide) ning riiklikus sooja- ja elektritootmises. 2009. aasta tugevale langusele järgnenud tööstustegevuse kasv 2010. aastal on tõenäoliselt toonud kõnealustes sektorites kaasa energia lõppnõudluse ja heitkoguste järsu kasvu. 2010. aastal andis suurima panuse heite suurenemisse ELis siiski elamu- ja ärihoonete sektor, mis suures osas ei kuulu ELi HKSi reguleerimisalasse. Peamine põhjus, miks kõnealuses sektoris suurenes heide 43 miljoni tonni võrra, oli 2010. aasta külm talv, mis suurendas eelkõige kodumajapidamiste nõudlust kütte järele. Kasvuhoonegaaside heite veelgi järsema suurenemise hoidsid ära taastuvenergia kasutamise jätkuv suurenemine ja fossiilkütuste CO2-mahukuse paranemine ning ka maagaasi ulatuslik tarbimine.

Umbes 56 % ELi kasvuhoonegaaside suurenenud heitest võib omistada Saksamaale (+3 %), Poolale (+5 %) ja Ühendkuningriigile (+3 %). Protsentuaalselt suurenes heide enim Eestis (+25 %), Soomes (+13 %), Rootsis (+11 %) ja Lätis (+10 %). Seevastu Hispaanias, Kreekas, Portugalis, Rumeenias, Küprosel ja Iirimaal vähenes kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal jätkuvalt. Heite suurenemine 2010. aastal oli osaliselt tingitud sellest, et majandus taastus 2009. aastal paljudes Euroopa riikides kogetud majanduslangusest, mis oli põhjustanud heite märkimisväärse vähenemise kõigis liikmesriikides aastatel 2008 ja 2009. Energia lõppnõudlus kasvas 2010. aastal 3,7 %, ületades majandustoodangu kasvu (2,0 %).

2.4.        Heitesuundumused peamistes sektorites

Joonisel 4 on näidatud, et energiavarustus ja -tarbimine koos transpordiga on kõige olulisemad sektorid, millest 2010. aastal tulenes 78 % liidu koguheitest. Kasvuhoonegaaside koguheitest pärineb põllumajandusest 10 %, tööstustootmisest 7 % ja jäätmesektorist 3 %. Alates 1990. aastast on energiasektori, põllumajanduse, tööstustootmise ja jäätmesektori heite vähenemisele vastukaaluks oluliselt suurenenud transpordisektori heide (täpsemad andmed on esitatud komisjoni talituste töödokumendis). Kuid ka transpordisektori koguheide on alates 2007. aastast vähenenud.

Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heite muutumine EL 27 riikides sektorite kaupa ja sektorite osakaal koguheites

Allikas: riiklikud andmekogud, 2012

3.           Prognoositud edusammud Kyoto eesmärkide saavutamisel

3.1.        Kasvuhoonegaaside heite prognoosid

3.1.1.     EL 27 riigid

Prognooside kohaselt on EL 27 riikides kasvuhoonegaaside koguheide Kyoto kohustusteperioodil võrdlusaasta kogusest umbes 18,2 % võrra väiksem. See hinnang põhineb liikmesriikide prognoosidel3 ning selles võetakse arvesse olemasolevaid tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. Prognoositav vähenemine on veel suurem, kui võtta arvesse Kyoto arvestusühikute omandamist valitsuste poolt, CO2 sidujaid ning täiendavaid meetmeid (täpsemalt vt komisjoni talituste töödokumendi tabelid 7a ja 7b).

3.1.2.     EL 15 riigid

Kõigi sektorite koondprognoosi kohaselt on EL 15 riikides kasvuhoonegaaside koguheide Kyoto kohustusteperioodil võrdlusaasta kogusest tõenäoliselt 11,3 % võrra väiksem. Kui võtta arvesse seda, et

(1)          Kyoto mehhanismide kasutamine valitsuste poolt peaks heidet täiendavalt vähendama 1,8 % ning

(2)          CO2 sidujate abil toimuv heite kõrvaldamine Kyoto protokolli artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud tegevusega EL 15 riikides vastab heite vähenemisele 1,4 % võrra,

võib eeldada EL 15 riikide heite veelgi suuremat vähenemist. Arvestades ka heitkoguste vähendamise ühikutega kauplemist ELi HKSi raames, võib prognoosida kasvuhoonegaaside heite üldist vähenemist Kyoto kohustusteperioodil kuni 12, 6% võrra võrdlusaastaga võrreldes.

Joonisel 5 on esitatud erinevused HKSi välise prognoositava heite ning vastavate sektorite sihttasemete vahel iga liikmesriigi kohta. Analüüsist ilmneb, et olemasolevatest tegevuspõhimõtetest ja meetmetest piisab selleks, et EL 15 riigid täidaksid oma osa HKSi väliste sektorite arvele langevast üldisest Kyoto eesmärgist. Kuid kõik 15 liikmesriiki peavad täitma Kyoto protokolli kohase ühiste kohustuste täitmise lepingust tulenevaid vastavaid võetud kohustusi. Arvestades esitatud andmeid, ei pruugi kaks liikmesriiki eesmärki täita.

3.1.3.     EL 12 riigid

Alates 2004. aastast liiduga ühinenud 12 liikmesriigis prognoositakse olemasolevate riiklike tegevuspõhimõtete ja meetmete kasutamise korral koguheite jäämist 2010. aasta heitega võrreldes sarnasele tasemele ning Kyoto kohustusteperioodil jääb see nende riikide võrdlusaastate kogusest siiski umbes 37,9 % võrra väiksemaks. Sloveenia on EL 12 riikidest ainus, kes kavatseb Kyoto mehhanismidesse investeerida. Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia kavatsevad võtta arvesse CO2 sidujaid. Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia on müünud või kavatsevad müüa osa oma kasutamata lubatud koguse ühikutest (LKÜd).

Joonis 5. Suhteline erinevus HKSi väliste sektorite kasvuhoonegaaside heiteprognooside ja perioodi 2008–2012 vastavate sihttasemete vahel, lähtudes kasvuhoonegaaside heiteprognoosidest ning Kyoto mehhanismide ja CO2 sidujate kasutamisest Negatiivsed ja positiivsed väärtused osutavad vastavalt võrdlusaasta heite protsentuaalsele ületamisele või saavutamata jätmisele.

Märkus: Iirimaa puhul võetakse HKSi väliste sektorite sihttaseme puhul arvesse uute osalejate reservist saadud kasutamata HKSi saastekvootide kasutamist.

Allikas: EEA, Euroopa Komisjon

3.2.        Liidu kliimamuutuste poliitika rakendamise olukord

Euroopa kliimamuutuste programm

EL 27 riikide tegevuspõhimõtete ja meetmete hindamise käigus tehti kindlaks kaheksa ühist ja kooskõlastatud tegevuspõhimõtet ja meedet, mis peaksid aitama liidus kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada. Eeldatavasti vähendatakse heidet kõige rohkem seoses ELi HKSi muudetud direktiiviga (2003/87/EÜ) ja taastuvenergia direktiiviga (2009/28/EÜ), millega edendatakse energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Transpordisektoris on väga tähtsad kütuse kvaliteeti reguleerivad õigusaktid ja autode CO2-heite vähendamine. Lisaks vähendatakse energianõudlust hoonete energiatõhususe, ökodisaini nõuete, energia maksustamise ning soojuse ja elektri koostootmise edendamise direktiivide abil. Samuti prognoositakse, et Kyoto protokolli paindlikud mehhanismid aitavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada.

Lisaks loetletud kaheksale tähtsaimale tegevuspõhimõttele ja meetmele tehti kindlaks veel viis ühist ja kooskõlastatud tegevuspõhimõtet ja meedet, mis samuti peaksid aitama heidet kogu liidus oluliselt vähendada. Need viis tegevuspõhimõtet on järgmised: prügiladirektiiv (99/31/EÜ), uute kuumaveekatelde tõhususe normid, kodumasinate märgistamise direktiiv (2010/30/EL), tööstusheite direktiiv (2010/75/EÜ) ning programm „Motor Challenge”, mille eesmärk on parandada tööstuslike elektrimootorite energiatõhusust. Komisjoni aruandes määruse (EÜ) nr 842/2006 kohaldamise, mõju ja piisavuse kohta järeldatakse, et tänu kõnealusele määrusele on juba saavutatud fluoritud gaaside heite teatav vähenemine võrreldes olukorraga, kui määrust ei oleks vastu võetud41. Nimetatud määrus ja liikuvate kliimaseadmete direktiiv (2006/40/EÜ) võivad aidata prognoositavat heidet 2020. aastaks ja pärast seda oluliselt vähendada.

Loetletud kaheksa tähtsama tegevuspõhimõtte arvele langeb EL 27 riikides 92 % eeldatavast koguheite vähenemisest selles osas, mis saavutatakse ühiste ja kooskõlastatud tegevuspõhimõtete ja meetmetega. See näitab, kui olulised on kõnealused tegevuspõhimõtted, et aidata liikmesriikidel täita heitkoguste vähendamise kohustusi.

Hiljutised arengusuunad

Alates kliima- ja energiapakettide vastuvõtmisest töötatakse pidevalt rakendusmeetmete kallal. Enne 2012. aasta lõppu tuleb vastu võtta umbes 20 uut õigusakti ja dokumenti, et tagada ELi muudetud HKSi nõuetekohane toimimine ning luua eeldused kasvuhoonegaaside heite riiklike sihttasemete saavutamiseks HKSi välistes sektorites.

ELi HKSi muudetud direktiiviga on ette nähtud ELi HKSi toimingute koondamine Euroopa Liidu ühtsesse registrisse, parandades samas selle turvalisust. Uut registrit peab komisjon ning sellega asendatakse kõik senised liikmesriikides peetud ELi HKSi registrid. Komisjon võttis määruse, millega luuakse liidu register, vastu 2011. aasta novembris. 2012. aasta juunis aktiveeriti edukalt liidu register, sealhulgas võeti riiklikest registritest üle rohkem kui 30 000 ELi HKSi kontot.

Komisjon on teist korda muutnud nende sektorite loetelu, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks, lisades sellesse mineraalvilla. Komisjon hindab praegu, kas liikmesriikide kavad tööstusele saastekvootide tasuta eraldamist käsitleva komisjoni otsuse rakendamiseks on eeskirjadega kooskõlas.

Alates 2012. aastast kohaldatakse ELI HKSi raames lennundusest tuleneva heite ülemmäära. Selle muudatusega laiendatakse süsteemi reguleerimisala ligikaudu 10 % võrra. Kõnealuse muudatuse rakendamise vallas on palju ära tehtud, sealhulgas seoses järelevalve, nõuetele vastavuse hõlbustamise ning vajaduse korral ka jõustamismeetmete ettevalmistuse ja kooskõlastamisega.

Praegu on läbivaatamisel enampakkumise määrus. Seejuures keskendutakse eelkõige oksjoni ajakavale, et tagada turu nõuetekohane toimimine ning lahendada nõudluse ja pakkumisega seotud tasakaalutus, mille põhjustajaks oli üleminek kolmandale etapile ja mida süvendas majanduskriisist tulenev saastekvootide ülejääk. Sellega seoses on komisjon teinud ka ettepaneku võtta vastu otsus, et selgitada ELi HKSi direktiivi sätteid, mis käsitlevad komisjoni volitusi kohandada saastekvootide enampakkumiste ajakava selliste erandlike asjaolude korral.

Euroopa Komisjon kiitis heaks seitsme liikmesriigi taotluse eraldada pärast 2012. aastat ajutiselt tasuta saastekvoote nende elektritootmissektorile. Kõnealuste otsuste tegemisel järgiti rangelt direktiivi sätteid, mis võimaldavad teatavatel tingimustel teha ajaliselt piiratud ja vähenevas mahus erandeid enampakkumise üldeeskirjadest.

Jätkub töö ELi HKSi kuuluvate käitajate kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluseeskirjade, heitearuannete tõendamise ning tõendajate akrediteerimise ja järelevalve nõuete tõhustamise kallal, et kohaldatavaid eeskirju paremini ühtlustada. 2012. aasta juunis võeti vastu kaks uut määrust ning kolmandaks HKSi perioodiks võetakse õigel ajal vastu ka juhenddokumendid.

Jätkub jõupingutuste jagamise otsuse rakendusmeetmete ettevalmistamine ja praegu keskendutakse liikmesriikide heite iga-aastaste sihttasemete absoluutväärtuste kindlaksmääramisele aastateks 2013–2020 ning liikmesriikide vahel aastaste saastekvootide üleandmise eeskirjade kehtestamisele ja nende läbipaistvuse tagamisele. Eeldatavasti võetakse vastavad õigusaktid vastu 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses.

Lisaks on praegu nõukogus ja parlamendis arutamisel ELi järelevalvesüsteemi läbivaatamine ning ettepanek maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse hõlmamiseks. Nende ajendiks on eelkõige aruandlus- ja arvepidamisvajadus seoses kliima- ja energiapaketi, strateegia „Euroopa 2020” ning Durbani otsustest tulenevate uute nõuetega, samuti praeguseks omandatud kogemused.

2012. aasta juunis saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppe energiatõhususe direktiivi vallas. Kõnealune direktiiv aitab saavutada 2020. aastaks Euroopale seatud 20 % energiatõhususe eesmärki.

Jätkub töö autode CO2-heitega seonduva määruse (EÜ) nr 443/2009 ning väikeste tarbesõidukite CO2-heitega seonduva määruse (EL) nr 510/2011 rakendusmeetmetega. Autodega seonduvate meetmete rakendamise vallas on väikeste tarbesõidukite meetmetest kaugemale jõutud, kuid need saavad olema omavahel kooskõlas. Komisjon on praeguseks esitanud ettepanekud 2020. aasta CO2-eesmärgi rakendamiseks autode ja väikeste tarbesõidukite suhtes ning nõukogu ja parlament hakkavad neid nüüd arutama.

Seoses kliimameetmete süvalaiendamisega ELi poliitikavaldkondades hõlmab järgmist mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlev komisjoni ettepanek esmakordselt eesmärki suunata vähemalt 20 % kogueelarvest kliimameetmetele. Eeskätt on ühtekuuluvuspoliitika puhul lisaks vähese CO2-heitega temaatilisele eesmärgile püstitatud eraldiseisev temaatiline eesmärk seoses kliimamuutustega kohanemisega ning energiatõhususe suurendamisele suunatud meetmete vallas on miinimumkünniseks välja pakutud 20 % enam arenenud piirkondadele ja 6 % vähem arenenud piirkondadele. Läbivaadatud ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ettepanekutega on ette nähtud ka uued keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed ning 35 % ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 tuleks suunata kliimaga seonduvale teadus- ja innovatsioonitegevusele. Programmi LIFE täiendatakse uue kliimameetmete alaprogrammiga, mis moodustab ligikaudu 25 % kogu kõnealusest programmist. Komisjon tagab, et jälgitakse edusamme, mida tehakse seoses püstitatud eesmärgiga suunata 20 % kulutustest kliimale, ja selle kohta koostatakse aruandeid.

Lõpetuseks esitati 2012. aasta alguses komisjoni talituste töödokument (SWD(2012) 5 (final)), milles hinnatakse heite täiendava vähendamise (20 %-lt 30 %-le) mõju igas liikmesriigis.

Hiljuti vastu võetud õigusaktid

Kliima- ja energiapaketi rakendamine:

(1) enampakkumine ELi HKSis – varajased enampakkumised: komisjoni määrus (EL) nr 1210/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 eelkõige, et määrata kindlaks enne 2013. aastat enampakkumisel müüdavate kasvuhoonegaaside saastekvootide maht;

(2) ELi HKSi register – liidu register: komisjoni määrus (EL) nr 1193/2011, millega luuakse liidu register 1. jaanuarist 2013 algavaks kauplemisperioodiks ja sellele järgnevateks kauplemisperioodideks liidu heitkogustega kauplemise süsteemis;

(3) ELi HKSi saastekvootide eraldamise ühtlustatud eeskirjad: komisjoni otsus 2011/278/EL,8 millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks;

(4) ELI HKSi seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise eeskirjad: komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist ning komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta;

(5) rahvusvaheliste ühikute kasutamine ELi HKSis: komisjoni määrus (EL) nr 550/2011, millega määratakse kindlaks teatavad piirangud, mida kohaldatakse tööstusgaasiprojektide eest saadud rahvusvaheliste ühikute kasutamise suhtes10.

Muud:

(6) lennundus ja ELi HKS: komisjoni määrus (EL) nr 394/2011,11 millega muudetakse määrust (EÜ) 748/2009 õhusõiduki käitajate nimekirja kohta;

(7) CO2 ja autod: komisjoni määrus (EL) nr 63/2011,13 millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted süsinikdioksiidi eriheite sihttasemetest erandi taotlemiseks;

(8) CO2 ja kaubikud: komisjoni rakendusotsus 2012/99/EL uute väikeste tarbesõidukite ülemäärase CO2-heite maksu kogumise üksikasjaliku korra kohta.

3.3.        ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) rakendamine

2012. aasta on ELi HKSi teise kauplemisperioodi (2008–2012) viimane aasta. 2013. aastal hakkab kehtima oluliselt muudetud süsteem.

3.3.1.     Teine kauplemisperiood (2008–2012)

Kogu ELis on saastekvootide ülemmäär 2008–2012. aastal 2081 miljonit saastekvooti aastas. 2011. aastal hõlmas ELi HKS enam kui 12 000 elektrijaama ja tööstuskäitist. Kõnealustest käitistest pärinev tõendatud kasvuhoonegaaside heide vähenes 2011. aastal 1904 miljoni tonni CO2 ekvivalendini, olles seega 2010. aasta kogusest üle 2 % väiksem ning ülemmäärast peaaegu 9 % väiksem, ning seda hoolimata Euroopa majanduskasvust.

Käitiste vastavuse tase oli väga kõrge. Üksnes alla 1 % ELi HKSis osalevatest käitistest ei tagastanud 2011. aasta kõigile heitkogustele vastavat kogust saastekvoote tähtajaks, st 30. aprilliks 2012.

3.3.2.     Ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt

Teise perioodi riiklikus saastekvootide eraldamise kavas kehtestas iga liikmesriik käitajatele projektipõhiste (ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektid) arvestusühikute kasutamise piirangu. Kokku ja keskmiselt võivad HKSi kuuluvad käitised kõikidest liikmesriikidest kasutada teisel kauplemisperioodil kuni 278 miljonit tõendatud heitkoguste vähendamise ühikut (THV) või heitkoguste vähendamise ühikut (HVÜ) aastas, mis vastab 13,4 %-le selle perioodi saastekvootide piirmäärast ELis. Aastatel 2008–2011 kasutasid käitajad 555 miljonit THVd või HVÜd, mis moodustas 7 % kõigist nõuete täitmiseks tagastatud ühikutest. Alates 2013. aastast vaadatakse ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi krediidi kasutamise eeskirjad läbi vastavalt ELi HKSi direktiivis16 sätestatule.

3.4.        Valitsuste plaanid kasutada Kyoto mehhanisme

Kümme EL 15 liikmesriiki ning Sloveenia on otsustanud osta ja kasutada Kyoto mehhanismide rahvusvahelisi ühikuid Kyoto eesmärkide saavutamiseks. Need EL 15 liikmesriigid omandaksid Kyoto protokolli esimesel kohustusteperioodil nõuete täitmiseks kokku 76 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas. Sellega liiguksid EL 15 riigid umbes 1,8 % võrra lähemale EL 15 riikides seatud Kyoto-eesmärgile, milleks on –8 % (vt komisjoni talituste töödokumendi tabel 12).

Kõnealused kümme liikmesriiki on otsustanud investeerida kuni 3,0 miljardit eurot, et omandada ühikuid ühisrakendust ja puhta arengu mehhanisme kasutades või LKÜdega kauplemise kaudu. Austria, Madalmaad, Hispaania, Iirimaa ja Belgia eraldasid viieaastaseks kohustusteperioodiks suurima eelarve (vastavalt 611 miljonit, 500 miljonit, 382 miljonit, 290 miljonit ja 276 miljonit eurot). Sloveenia eelarve on hinnanguliselt 80 miljonit eurot. Ent arvestades hiljutise majanduslanguse mõju kasvuhoonegaaside heitele, ei pruugi liikmesriigid vajada rahvusvahelisi ühikuid algselt kavandatud hulgal. Seni näib seda oletust kinnitavat asjaolu, et registrites on rahvusvahelisi ühikuid reaalselt liikmesriikide kontodele kantud ainult umbes 32 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses.

Seoses liikmesriikide müüdud LKÜdega on registriandmete kohaselt seni üle kantud ligikaudu 68 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, kuid mõned kokkulepitud summad ei pruugi veel olla üle kantud. Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia on teatanud soovist veel LKÜsid müüa. Üks liikmesriik (Ühendkuningriik) on sätestanud, et Ühendkuningriigi poolt ühepoolselt kehtestatud „CO2-eelarve” ja Kyoto sihttaseme vahe tõttu tekkiv LKÜde ülejääk kõrvaldatakse käibelt pärast esimese kohustusteperioodi lõppu.

3.5.        CO2 sidujate kavandatud kasutamine

Lisaks kasvuhoonegaaside heite erinevate allikate jaoks mõeldud tegevuspõhimõtetele ja meetmetele võivad liikmesriigid kasutada CO2 sidujaid. Seni esitatud andmetest selgub, et kohustusteperioodi jooksul seotakse EL 15 riikides Kyoto protokolli artikli 3 lõike 3 kohase metsastamise ja taasmetsastamise tulemusena aastas kokku ligikaudu 14,8 miljonit tonni CO2. Lisaks sellele prognoositakse, et artikli 3 lõike 4 kohase tegevuse tulemusel peaks EL 15 riikides kohustusteperioodil seotama aastas 30,6 miljonit tonni CO2. EL 12 riike arvesse võttes on kõnealuste meetmete tulemusena see kogus kokku 25,8 ja 38,4 miljonit tonni CO2 aastas (täpsemalt vt komisjoni talituste töödokumendi tabel 13).

Kokku peaks artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohane tegevus EL 15 liikmesriikides vähendama kohustusteperioodil heitkogust aastas 57,9 miljoni tonni CO2 võrra. See moodustab veidi rohkem kui 1 % EL 15 riikide kohustusest vähendada heidet esimese kohustusteperioodi jooksul võrdlusaastaga võrreldes 8 %.

4.           2020. aasta eesmärgi saavutamine

4.1.        Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2020. aastaks

Kliima- ja energiapaketis on EL 27 riikidele seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 20 %, mis 2005. aastaga võrreldes tähendaks vähendamist 14 % võrra. Vastav tegevus jaotatakse ELi HKSi kuuluvate ja ülejäänud sektorite vahel järgmiselt:

(a) ELi HKSi kuuluvate sektorite heite vähendamine 2020. aastaks 2005. aastaga võrreldes 21 %;

(b) ELi HKSi väliste sektorite heite vähendamine 2020. aastaks 2005. aastaga võrreldes umbes 10 %.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise nimetatud eesmärgid sisalduvad ka tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”.

4.2.        Eesmärkide saavutamist toetav poliitika

Heite vähendamise eesmärgid aastateks 2013–2020 on määratletud jõupingutuste jagamise otsuses ja HKSi muudetud direktiivis. ELi HKS on turupõhine mehhanism, mis hõlmab üle 12 000 käitise. Jõupingutuste jagamise otsusega kohustatakse liikmesriike vähendama aastatel 2013–2020 oma heidet lineaarselt vastavalt iga-aastastele siduvatele sihttasemetele, millega tagatakse järkjärguline liikumine 2020. aasta kokkulepitud eesmärkide poole. Jõupingutuste jagamise otsusega reguleeritakse kasvuhoonegaaside heidet kõikides sektorites, välja arvatud ELi HKSi ning maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse arvestussüsteemi kuuluvates käitistes ja lennunduses ning rahvusvahelises meretranspordis. Jõupingutuste jagamise otsusega reguleeritud sektorites aidatakse liikmesriikidel oma sihttaset saavutada selliste üksteist täiendavate üleliiduliste poliitikameetmetega nagu siduvad eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks, energiatõhususe meetmed, uute kergeveokite heitenormid, süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise direktiiv, fluoritud gaaside määrus või kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti võib siin oma osa olla komisjoni ja liikmesriikide jõupingutustel soodustada kasvuhoonegaaside heite vähendamise uuenduslike tehnoloogialahenduste tutvustamist ja kasutamist näiteks SET-kava ja NER300 programmi raames.

Jõupingutuste jagamise otsuse kohaselt on liikmesriikide ülesanne rakendada selliseid üleliidulisi tegevuspõhimõtteid ja meetmeid nimetatud sektorites ning vajadusel töötada heite vähendamiseks välja täiendavaid riiklikke tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. Liikmesriikide tegevuse jälgimiseks ning nende abistamiseks vajalike parandusmeetmete rakendamisel, kui nad oma sihttasemeid ei saavuta, võetakse kasutusele töökindel aruandluse ja vastavuse tagamise süsteem.

4.3.        Kui kaugel eesmärkidest ollakse?

Vaatamata aastateks 2008–2012 tehtud prognoosidest ilmnevatele positiivsetele suundumustele Kyoto protokolliga võetud kohustuste saavutamise suunas, on liidu 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks vaja rohkem jõupingutusi ja täiendavaid poliitikameetmeid. Jõupingutuste jagamise otsuse ja HKSi muudetud direktiiviga loodud paindlikud võimalused, näiteks rahvusvaheliste ühikute kasutamine, aitavad samuti kaasa eesmärkide saavutamisele. Joonisel 6 on näidatud esialgu prognoositud erinevus HKSi välise kasvuhoonegaaside heite 2020. aastani tehtud prognooside ja 2020. aasta sihttasemete vahel.

Nende esialgsete prognooside kohaselt peavad liikmesriigid tegema veel palju jõupingutusi, et saavutada 2020. aastaks HKSi välistele sektoritele seatud eesmärgid. Ainult 13 liikmesriiki täidavad eeldatavasti oma kohustused üksnes olemasolevate tegevuspõhimõtete ja meetmetega. Veel kaheksa liikmesriiki võiksid saavutada eesmärgi, kui nad võtavad kasutusele kavandatud täiendavad tegevuspõhimõtted ja meetmed. Kuuel liikmesriigil ei õnnestu tõenäoliselt oma kohustusi täita isegi praeguseks ette nähtud lisameetmetega. Samas näitab EL 27 riikide kohta tehtud prognoos, et HKSi väliste sektorite üldine sihttase saavutatakse. Selles analüüsis ei ole veel arvesse võetud jõupingutuste jagamise otsusega loodud paindlike võimaluste, näiteks rahvusvaheliste ühikute kasutamist.

2020. aasta eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks on esmatähtis, et lisaks heite õigeaegsele vähendamisele olemasolevate tegevuspõhimõtete ja meetmetega kiirendaksid liikmesriigid ka täiendavate tegevuspõhimõtete ja meetmete väljatöötamist ja täielikku rakendamist ning kaaluksid muude võimaluste, kaasa arvatud rahvusvaheliste ühikute kasutamist. 2012. aasta juulis esitas nõukogu Euroopa poolaasta 2012 raames üksikasjalikumad riigipõhised soovitused.

Joonis 6. Prognoositav puudujääk 2020. aasta eesmärkide saavutamisel HKSi välistes sektorites. Negatiivsed ja positiivsed väärtused osutavad vastavalt 2005. aasta heitkoguste protsentuaalsele ületamisele ja saavutamata jätmisele.

Märkus: 1) arvutuse aluseks on vajaduse korral3 täiendatud ja korrigeeritud liikmesriikide prognoosid HKSi väliste sektorite heite kohta 2020. aastani ning liikmesriikide HKSi väliste sektorite hinnangulised sihttasemed 2020. aastaks (need võivad veel veidi muutuda). Mitu liikmesriiki (CZ, EE, FI, LT, NL, PL) ei ole esitanud eraldi riiklikke prognoose HKSi väliste sektorite kohta, mistõttu nende heite osakaal tuli leida hinnanguliselt. 2) Metodoloogia ja eelduste erinevuste tõttu tuleks joonisel esitatud hinnangut käsitada ligikaudsena. Mõned andmed, näiteks Kreeka ja Leedu prognoosid, erinesid oluliselt väljaandes „Euroopa energia ja transpordi arengutendentsid aastani 2030 (ajakohastatud 2009. aastal)” (väljaandja: Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat koostöös kliimameetmete peadirektoraadi ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga, ISBN 978-92-79-16191-9) esitatud prognoosidest.

Allikas: EEA, Euroopa Komisjon

5.           Kliimamuutustega kohanemine

Heite vähendamisega eelolevatel aastakümnetel on veel võimalik ära hoida ohtlikke suuri kliimamuutusi. Ent isegi kui maailmal õnnestub hoida aastast ülemaailmset temperatuuritõusu alla kahe kraadi, mõjutavad paratamatute kliimamuutuste negatiivsed tagajärjed sellegipoolest Euroopa kodanikke ja ettevõtteid, kes peavad seetõttu võtma kliimamuutustega kohanemiseks kulutõhusaid meetmeid.

Euroopa Komisjon võttis 2009. aasta aprillis vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva valge raamatu, kus kirjeldatakse liidu poliitilist tegevusraamistikku, mille abil suurendada Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutustele. Valges raamatus välja kuulutatud 33 meetme rakendamine on nüüd lõppetapis (vt komisjoni talituste töödokumendi tabel 15).

Euroopa kliimamuutustega kohanemise platvorm Climate-ADAPT (http://climate-adapt.eea.europa.eu/), mille eesmärk on jagada teavet, käivitati edukalt 2012. aasta märtsis. Iga päev külastatakse seda ligikaudu 1 000 korda. Climate-Adapt aitab paremini mõista kliimamuutustega kohanemist käsitlevate teadusuuringute seisu, aga ka sellega seotud põhimõtteid, projekte, programme ja raamistikke. Selle kaudu tehakse kättesaadavaks vastavad juhtuuringud ja head tavad ning kaardistatakse riiklikud ja rahvusvahelised meetmed.

Euroopa Liidu kohanemisstrateegia on väljatöötamisel ning see kavatsetakse vastu võtta 2013. aasta kevadel. ELi kohanemisstrateegia üldeesmärk on tuvastada ELi tasandi meetmed, mis teevad Euroopa kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ning seda võimalikult väikeste kuludega. See tähendab, et tugevdatakse ELi valmisolekut ja suutlikkust reageerida kliimamuutuste mõjule. Seejuures keskendutakse eelkõige piiriülestele küsimustele ning sektoritele, mis on ELi tasandil ühiste põhimõtete kaudu omavahel tihedasti seotud.

6.           Olukord liidu kandidaatriikides

Aastatel 199017 kuni 2010 vähenes Horvaatias kasvuhoonegaaside heide 9 % ning 2009. aastaga võrreldes on heide vähenenud 2 %. Kuid viiendas riiklikus teatises kasvuhoonegaaside kohta esitatud prognooside kohaselt tekib Horvaatial raskusi Kyoto eesmärgi saavutamisega olemasolevate poliitikate ja meetmete abil.

Islandis suurenes kasvuhoonegaaside heide aastatel 1990–2010 30 % ning oli 2010. aastal 3,4 % väiksem kui 2009. aastal. Võttes arvesse otsust 14/CP.7 ning viiendas riiklikus teatises esitatud kasvuhoonegaaside prognoose, on Island Kyoto eesmärgi täitmisel tegutsenud kavakohaselt.

Türgis suurenes kasvuhoonegaaside heide 115 % aastatel 1990–2010 ning 8,7 % ajavahemikul 2009–2010 Türgi on küll protokolli I lisa osaline, kuid tal ei ole Kyoto protokolli praegusel esimesel kohustusteperioodil kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Puudub ajakohastatud aruanne kasvuhoonegaaside heite kohta endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Ajavahemikul 1990–2005 vähenes kasvuhoonegaaside heide seal ligikaudu 19 %.

Lisateavet kasvuhoonegaaside heite kohta liidu kandidaatriikides võib leida komisjoni talituste töödokumendi 2. jaost.