See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Dokument 52012DC0582
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A Stronger European Industry for Growth and Economic Recovery Industrial Policy Communication Update
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis
/* COM/2012/0582 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis /* COM/2012/0582 final */
SISUKORD KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tugevam
Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks.................................................................................. Error!
Bookmark not defined. I............ Partnerlus tugevama euroopa
tööstuse nimel.................................................................... 3 II........... Poliitiline ja majanduslik taust:
tööstuse keskne roll........................................................... 4 III.......... Tugevdatud tööstuspoliitika
sambad: investeeringud innovatsiooni, paremad turutingimused, parem juurdepääs
kapitalile, inimkapitalile ja oskustele................................................................................. 6 A........... Hõlbustada investeeringuid uutesse
tehnoloogiatesse ja innovatsiooni................................ 7 1. Prioriteetsed meetmed............................................................................................................... 8 i) Keskkonnasõbraliku tootmise jaoks mõeldud
arenenud tootmistehnoloogiate turud...................... 8 ii) Progressi võimaldavate tehnoloogiate turud................................................................................ 9 iii) Bioressursipõhiste toodete turud............................................................................................... 9 iv) Säästev tööstuspoliitika, ehitus ja
toormaterjalid...................................................................... 10 v) Keskkonnahoidlikud sõidukid ja laevad................................................................................... 12 vi) Arukad võrgud....................................................................................................................... 13 2. Kaasnevad meetmed............................................................................................................... 14 B........... Juurdepääs turgudele.................................................................................................... 16 1. Kaupade siseturu parandamine................................................................................................ 16 2. Ettevõtluse edendamine eesmärgiga muuta
siseturg dünaamilisemaks......................................... 18 3. Tehnoloogia siseturg, ühtne patent ja intellektuaalomandi
õigused.............................................. 19 4. Rahvusvahelised turud............................................................................................................. 21 C........... Juurdepääs finants- ja
kapitaliturgudele.......................................................................... 23 1........... Avaliku sektori toetus tööstuse
juurdepääsu parandamiseks kapitalile............................. 24 2. Juurdepääs kapitaliturgudele.................................................................................................... 25 D........... Inimkapitali otsustav roll................................................................................................ 26 IV......... Kokkuvõte: haldamine ja eesmärgid.............................................................................. 28 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja
taastumiseks Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis I. Partnerlus tugevama
euroopa tööstuse nimel Finantsprobleemide jätkumise tingimustes on
Euroopal oma reaalmajandust vaja rohkem kui kunagi varem, et toetada
majanduskasvu ja töökohtade loomist. ELi tööstus on selle rolli jaoks heas
olukorras: Euroopa on liidripositsioonil mitmes strateegilises sektoris, nagu
autotööstus, lennundus, inseneriteadus, kosmosetööstus, keemia- ja
farmaatsiatööstus. Tööstustoodang moodustab siiani neli viiendikku ELi
ekspordist ning 80 % erasektori investeeringutest teadus- ja
arendustegevusse on seotud tootmisega[1].
Siiski survestab jätkuv majanduskriis Euroopa
tööstust: toodangut on 10 % vähem kui enne kriisi ning tööstuses on
kadunud üle 3 miljoni töökoha. Tarbija- ja ärikindlus on madalal tasemel.
Probleemid pangandussektoris muudavad rahastamisvõimalused keeruliseks.
Investeeringud on pidurdunud ning tehaseid ähvardab sulgemine. Selline olukord valitseb ajal, mil
innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu kiiruse tõttu on maailm tööstusliku
läbimurde lävel. Mitmed uued tehnoloogiad on üksteisele lähenemas, et luua alus
uuele tööstusrevolutsioonile, mis põhineks rohelisel energial,
keskkonnasõbralikul transpordil, uutel tootmismeetoditel, uudsetel materjalidel
ja arukatel kommunikatsioonisüsteemidel. Nimetatud valdkonnad muudavad
globaalset tööstusmaastikku ning meie konkurendid USAs ja Aasias teevad
nendesse sektoritesse suuri investeeringuid. Euroopa vajab uusi investeeringuid
tööstusesse, sest usalduse puudumine, turgude ebakindlus, rahastamisprobleemid
ja oskuste puudumine on hetkel piduriks. Euroopa peab 21. sajandil tööstuse rolli
suurendama. See on ainus viis kestliku majanduskasvu
tagamiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja sotsiaalsete probleemide
lahendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on vaja igakülgset visiooni, mis
keskenduks investeeringutele ja innovatsioonile, kuid mobiliseeriks Euroopa
ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ka kõik ELi tasandil võimalikud
poliitilised hoovad, eelkõige ühtse turu, kaubanduspoliitika, VKEde poliitika,
konkurentsipoliitika, keskkonna- ja teaduspoliitika. Käesoleva teatisega tehakse ettepanek ELi,
liikmesriikide ja tööstuse partnerluseks, et märgatavalt suurendada
investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ning anda Euroopale konkurentsieelis
uues tööstusrevolutsioonis. Pärast ulatuslikku konsultatsiooni avalikkusega
teeb komisjon ettepaneku ühiselt keskenduda investeeringutele ja
innovatsioonile kuues prioriteetses valdkonnas: arenenud
tootmistehnoloogiad, progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised
tooted, kestlik tööstus- ja ehituspoliitika ning toormaterjalid,
keskkonnasõbralikud sõidukid ja arukad võrgud. Komisjon koostab iga valdkonna tarbeks oma
lähenemisviisi, luues selleks spetsiaalsed partnerlusel põhinevad rakkerühmad.
Komisjon näitab, kuidas EL kavatseb kasutada poliitilisi hoobi Euroopa tööstuse
taastamiseks, kasutades selleks integreeritult kõiki kättesaadavaid vahendeid.
Eesmärk on, et tööstus täidab oma rolli, tehes vajalikud investeeringud ja
luues tooted, ning liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused kohandavad neid
prioriteete vastavalt oma riigi vajadustele[2]. Liikmesriikide ja ELi regioonide vahel
esinevaid konkurentsivõime erinevusi aitaks vähendada ka tööstuse ja
ametiasutuste ühised meetmed. Käesolevas dokumendis esitatud meetmetega
soovitakse tuua uut dünaamikat paljutõotavatesse kasvuvaldkondadesse, eelkõige ühtsele
turule ja rahvusvahelistele turgudele. Ei ole võimalik stimuleerida
uusi investeeringuid, kui on kahtlusi müügivõimalustes või hirm tehnoloogilise
oskusteabe ebaseadusliku omastamise ees. Sise- ja välisturgude potentsiaali
vabastamisel on juba saavutatud märkimisväärset edu ettevõtete turulepääsu
võimaluste parandamisega. Seepärast keskendub komisjon teatavatele teemadele,
kus on veel märkimisväärset parandamisruumi: kulude vähendamine, kindluse
suurendamine, ettevõtlikkuse toetamine ning intellektuaalomandi kaitsmine. Lisaks käsitleb komisjon kahte valdkonda, mida
majanduskriis ja kiiresti muutuv tööstusmaastik on nõrgendanud. Investeeringud
innovatsiooni ei ole võimalikud ilma rahastamiseta. Majanduskriis ja
pangandussektori raskused on avaldanud negatiivset mõju reaalmajandusele
laenamisele ning käesolevas teatises pakutaksegi välja mitmeid meetmeid
olukorra parandamiseks. Lisaks ei saa uusi tehnoloogiaid arendada ja turule
tuua, kui Euroopa töötajatel puuduvad vajalikud oskused. Seepärast
tugevdab komisjon oma strateegiat mitme meetmega, mis annaksid eurooplastele
vajalikud oskused tuleviku jaoks ning lihtsustaksid tööstuse
restruktureerimist. Käesolevas teatises esitatud uuendatud
tööstusstrateegia tulemusena loodab komisjon tööstuse rolli Euroopas
suurendada, kasvatades 2020. aastaks tööstuse osakaalu SKPst praeguselt 16%-lt[3] 20%-ni.
Selle arengu mootoriks peaks olema investeeringute märkimisväärne taastumine
(kapitali kogumahutus põhivarasse ja investeeringud seadmetesse), kaubavahetuse
laienemine siseturul (eesmärgiks 25 % SKPst 2020. aastal) ning
kolmandatesse riikidesse eksportivate VKEde arvu oluline suurenemine. II. Poliitiline ja majanduslik
taust: tööstuse keskne roll Käesoleva teatise aluseks on dokument
„Üleilmastumise ajastu integreeritud tööstuspoliitika”,[4] mille
komisjon strateegia „Euroopa 2020” osana 2010. aastal vastu võttis ning mida
käesoleva teatisega ka uuendatakse. Kõnealune dokument keskendus tööstuse
konkurentsivõime tugevdamisele, et toetada majanduse taastumist ning võimaldada
üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele. 2010.
aastal vastu võetud strateegiline lähenemisviis on jätkuvalt sobilik pikaajaliste
eesmärkide saavutamiseks ning selle rakendamine on olnud edukas[5]. Siiski
on majanduskriisi ränk mõju mitmele liikmesriigile, sellest tulenev
majandusseisak ELis ning maailmamajanduse halvenenud väljavaade põhjustanud
vajaduse tööstuspoliitika kiireks vahepealseks läbivaatamiseks[6]. Tänavuses iga-aastases majanduskasvu analüüsis
rõhutati kasvu toetavate meetmete vajadust selleks, et kiirendada majanduse
taastumist, püsida ühes tempos meie peamiste konkurentidega ning liikuda
strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide suunas. Mitmel 2011. ja 2012. aastal
toimunud Euroopa Ülemkogu istungil nõuti meetmeid käesolevas teatises
käsitletud valdkondades. President Barroso tegi teatise avalikuks oma 12.
septembril 2012 peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta. Uuendatud
tööstusstrateegia on osaliselt vastus nendele soovidele, eelkõige pärast
majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepet Euroopa Ülemkogus 2012. aasta
juunis. Tööstusele pööratav poliitiline tähelepanu
põhineb arusaamal, et tugev tööstusbaas on rikka ja majanduslikult eduka
Euroopa jaoks ülioluline. On äärmiselt vajalik stimuleerida majanduse
taastumist, luua kvaliteetseid töökohti ning tugevdada meie üleilmset
konkurentsivõimet. Tööstus võib oluliselt suurendada tootlikkust, mida on vaja
kestliku majanduskasvu taaskäivitamiseks: tööstuse tootlikkus on suurenenud 35 %
alates kriisi raskemast hetkest 2009. aastal. Lisaks võib ainult tööstus
parandada majanduse energia- ja ressursitõhusust globaalse ressursivähesuse
lävel ning aidata leida lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele. Praegu on kiiresti vaja uusi investeeringuid,
et stimuleerida majanduse taastumist ning tuua tehastesse tagasi innovatsioon
ja uued tehnoloogiad. Kui Euroopa ei suuda sammu pidada investeeringutega nende
tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja levitamiseks, siis on tema konkurentsivõime
tulevikus tõsiselt ohus. Investeeringute väljavaade on siiski kehvapoolne[7].
Ajavahemikul 2008–2011 vähenesid investeeringud 2,5 protsendipunkti võrra SKPst
ning praegused majandusprognoosid ennustavad üksnes aeglast taastumist.
Investeeringute taaselustamine nõuab ärikindlust, turunõudlust, rahastamist ja
oskusi, mis moodustavad ka meie poliitika neli sammast. Järjest olulisemaks muutub ka soodne ja kindel
juurdepääs energiale ja toormaterjalile, sest need moodustavad paljudes
tööstusharudes märkimisväärse kuluosa. Euroopa tööstuse jaoks kallinesid
energiahinnad ajavahemikus 2005. aastast 2012. aasta alguseni reaalselt 27 %,
mis on rohkem kui enamikus muudes tööstusriikides, eriti aga USAs.
Elektrienergia hinnad on Euroopa tööstuse jaoks keskmiselt kallimad kui muudes
tööstusriikides, näiteks USAs, Kanadas, Mehhikos ja Koreas, ning see vahe on
viimasel kümnendil suurenenud[8].
Tulevase energiapoliitika väljatöötamisel tuleb hoolikalt arvesse võtta
Euroopa energiahinna mõju. Selles valdkonnas on põhilisteks elementideks
täielikult toimiva energia siseturu tõhus rakendamine, suuremad investeeringud
energiataristusse, energiaallikate jätkuv mitmekesistamine ning suurem
energiatõhusus. Tööstustoodangu konkurentsivõime sõltuvus
palgaerinevustest hakkab tulevikus järk-järgult vähenema,[9] mistõttu
on ELi tööstusel head väljavaated taastada Euroopa atraktiivsus
tootmiskohana, eeldusel et suudetakse kasutada võimalusi, mida pakuvad uued
tehnoloogiad ja ELi turu suurus. III. Tugevdatud
tööstuspoliitika sambad: investeeringud innovatsiooni, paremad turutingimused,
parem juurdepääs kapitalile, inimkapitalile ja oskustele Komisjon pakub välja ennetava lähenemisviisi
tööstuspoliitikale, mis põhineb järgmisel neljal põhielemendil. 1. EL peab looma õiged
raamtingimused, et stimuleerida uusi investeeringuid, kiirendada uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu ning suurendada energiatõhusust. Nendeks oleks
tehnilised eeskirjad ja siseturu reeglid, samuti nendega kaasnevad meetmed,
nagu taristuprojektid ning teadus- ja arendustegevuse / innovatsiooni
projektid. Esimese sammuna on käesolevas teatises esitatud kuus
prioriteetset valdkonda, mis nõuavad kiiret tegutsemist. 2. Teiseks on vaja kiiresti
parandada siseturu toimimist. Need parandused esitatakse käesolevas
teatises ja II ühtse turu aktis ning neid on ka kajastatud liikmesriikidele
Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes. Parandused aitavad
hoogustada kaubandust siseturul. Rahvusvaheliste turgude avanemine aitab
samuti taastumist kiirendada. Tärkava turumajandusega kiiresti kasvavad riigid
pakuvad ELi ettevõtetele, eriti VKEdele, uusi ekspordivõimalusi. 3. Investeeringud ja
innovatsioon ei ole võimalikud ilma asjakohaste rahastamisvõimalusteta.
Juba on kasutatud avalikke ressursse, et säilitada investeeringud
innovatsiooni, eelkõige VKEde puhul. Siiski suudab vaid erakapitali kaasamine
tagada sellise taseme ja kestlikkuse, mida on vaja ELi ettevõtete
investeeringute rahastamiseks. ELi konkurentsivõime seisukohast on seega
ülimalt oluline kapitaliturgudele juurdepääsu parandamine. 4. Tööstuspoliitika edukuse
võtmeks on kaasnevad meetmed, mis suurendavad investeeringuid inimkapitali
ja oskustesse. Poliitikad, mis on suunatud töökohtade loomisele, ning
vahendid, mis aitavad prognoosida oskuste vajadust, on vajalikud tööjõu
ettevalmistamiseks tööstuse muutuste jaoks. Kõnealune lähenemisviis keskendub nende
raamtingimuste parandamisele, mis tugevdavad ELi tööstuse kasvupotentsiaali.
Ollakse täiesti teadlikud konkurentsi edendamise vajadusest, et tagada
ressursside tõhus jaotus ning dünaamiline majandus. Riiklik sekkumine peaks
looma õige turukeskkonna ning võimaldama parandusmeetmeid turuprobleemide
korral. Tööstus peab ise välja arendama oma konkurentsieelised ja tugevused. Tööstuspoliitika
eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet, kuid oma edu või ebaedu eest
maailmaturul vastutavad ettevõtted alati ise. A. Hõlbustada
investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni Teadus- ja arendustegevus on ettevõtete
innovatsiooni kõige olulisem tegur. Komisjon peab teadus- ja arendustegevust
prioriteediks, nagu on sätestatud strateegilises juhtalgatuses „Innovaatiline
liit”[10].
Hoolimata sellest, et Euroopa teadustegevus on olnud kõrgel tasemel ning
arendanud välja palju üleilmselt kasutatavaid uusi tehnoloogiaid, ei ole me
alati olnud edukad, kui edukat teadustegevust on vaja muuta tööstuslikuks
konkurentsieeliseks. Kõnekas näide on liitiumakud, kus Euroopa firmad
omavad rohkem kui 30 % asjaomastest patentidest, kuid nende akude tootmist
ELis ei toimu. Investeeringud uute tehnoloogiate
kasutuselevõtu ja levitamise algetapis annavad meile tehnoloogilise edumaa,
tagades selle, et Euroopa saab oma innovatsioonist kasu majanduskasvu ja
töökohtadega. Esimese turuletulija eelis võib suurendada tootlikkust,
ressursitõhusust ja turuosa. Kahjuks selgus sidusrühmadega konsulteerimise
käigus, et ebakindlus uute turgude tulevase arengu suhtes mõjub pärssivalt
ärikindlusele ja pidurdab investeeringuid. Seetõttu on oluline uute turgude
ebakindlust vähendada, luues selleks lihtsa, stabiilse ja prognoositava
pikaajalise raamistiku siseturu eeskirjadest, standarditest ja muudest
õigusaktidest. Pärast ulatuslikku konsultatsiooni
avalikkusega ja analüüsi on välja valitud kuus kiiresti arenevat valdkonda prioriteetseteks
meetmeteks. Need prioriteetsed meetmed mõjutavad positiivselt nii lühiajalist
kui ka keskpikka majanduse taastumist ning mõjutavad oluliselt ka ELi
pikaajalist majanduskasvu. Kõnealuste meetmetega luuakse tööstustaristu, mida
on vaja nn kolmanda tööstusrevolutsiooni jaoks[11]. Sellise
taristu abil saab luua tuhandeid uusi ettevõtteid ja miljoneid uusi töökohti
ning moodustada kestliku maailmamajanduse baasi 21. sajandil. Prioriteetsed
meetmed hõlmavad keskseid komponente, mida on vaja uue tööstusühiskonna jaoks,
kus uued energia-, info- ja tootmistehnoloogiad muudavad tööstuslikku tootmist
ja turgusid. Mitte kuskil mujal ei ole mõju tugevam kui nendes kuues
prioriteetses valdkonnas. Investeeringud kõnealuste valdkondade uutesse
tehnoloogiatesse aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” kestliku ja kõrge
tööhõivega majanduse eesmärki. Prioriteetsed valdkonnad on tihedalt seotud
ühtekuuluvuspoliitika investeeringuvaldkondadega ajavahemikus 2014–2020[12]. Kõikide
puhul on tegemist turgudega, kus uued tehnoloogiad võivad pakkuda uusi tooteid
või suurendada tootlikkust. Kõnealused uued tehnoloogiad muudavad
revolutsiooniliselt inseneriteadust (nt arukad materjalid), kujundavad ümber
tootmise (nt 3D printimine) ning pakuvad uusi aluspõhimõtteid traditsioonilistele
turgudele, nt arukad võrgud, keskkonnasõbralikud sõidukid ja bioplastid.
Seepärast peavad liikmesriigid neid arvestama nii oma tööstuspoliitikas kui ka
piirkondade sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu strateegiates. Loomulikult ei tähenda nendele prioriteetidele
keskendumine, et eiratakse teiste sektorite praegust tööd 2010. aastal
määratletud tööstuspoliitika juhtalgatuse raames. Näiteks strateegia LeaderSHIP
2015 läbivaatamine aitab parandada ELi laevaehitustööstuse konkurentsivõimet,
mis omakorda edendab kestlikku meretransporti, taristut ning mereenergia
tootmist. Euroopa terasesektori tulevikku käsitlev kõrgetasemeline ümarlaud
määratleb faktorid, mis mõjutavad kõnealuse tööstusharu konkurentsivõimet, ning
avaldab konkreetsed soovitused konkurentsivõime säilitamiseks. Sellist
ennetavat lähenemisviisi tööstuspoliitikale laiendatakse ka muudesse
võtmevaldkondadesse, nagu loovtööstus, kosmos, tervishoiutehnoloogiad, eelkõige
vananeva elanikkonna jaoks, meditsiinivahendid ja turism. 1. Prioriteetsed meetmed i) Keskkonnasõbraliku tootmise jaoks mõeldud arenenud
tootmistehnoloogiate turud Arenenud tootmistehnoloogiad, mis võimaldavad
keskkonnasõbralikku tootmist, on uue tööstusrevolutsiooni oluline osa. Näiteks 3D
printimine võimaldab toota oluliselt väiksemaid koguseid, kui on praegu
majanduslikult mõttekas, võimaldades uute nišitoodete tootmist madala hinnaga
ning avades uusi turuvõimalusi innovaatilistele VKEdele. Tulevikutehased
hakkavad energiat ja materjale tarbima väga säästlikult, kasutama taastuvaid ja
ringlussevõetavaid materjale ning järjest enam üle minema kestlikele
ärimudelitele, nagu tööstussümbioos, mis aitab taaskasutada materjale ning
kaotsiminevat soojust ja energiat. Kõnealused tehnoloogiad kujutavad endast
olulist ärivõimalust, mille globaalne turg võib 2020. aastaks kahekordistuda
üle 750 miljardi euroni. ELi tööstus on nende tehnoloogiate valdkonnas juba
praegu maailmas liidrite hulgas, omades turuosa üle 35 %[13] ning üle
50% patentidest[14].
ELi ja liikmesriikide poliitikat ning
sidusrühmade pingutusi saaks paremini koordineerida spetsiaalse
keskkonnasõbraliku tootmise jaoks mõeldud arenenud tootmistehnoloogiate
rakkerühma kaudu. Selline rakkerühm võimaldaks juhtimist ja koordineerimist
ning tagaks avaliku ja erasektori partnerluste tulemuste laiema levitamise ja
turustamise. See aitaks ka edendada innovaatilisi meetmeid nõudluse poolel,[15]
sealhulgas õigeaegset siseturu reguleerimist ja standardimist ning
innovaatilisi riigihankeid. Kulukad ja kõrge riskiga investeeringud
kontseptsiooni tõestamise näidisprojektidesse ja katsetootmisliinidesse vajavad
õigeaegse turustamise tagamiseks avaliku ja erasektori partnerlusi tööstusega
ELi tasandil. Olulist rolli mängivad avaliku ja erasektori partnerlused
programmi Horisont 2020 raames, nt robootika ja kestlikele protsessidele
tugineva tööstuse valdkonnas, samuti progressi võimaldavate tehnoloogiate
näidisprojektid. Olulisel kohal on ka innovaatilised vähese CO2-heitega
energia näidisprojektid ning vähese CO2-heitega jätkusuutliku
tööstuse toetuskava (SILC), millega toetatakse innovatsiooni kasvuhoonegaaside
heite tõhusal vähendamisel. Komisjon
hakkab 2013. aastal juhtima keskkonnasõbraliku tootmise jaoks mõeldud arenenud
tootmistehnoloogiate rakkerühma, et edendada nende tehnoloogiate arendamist ja
kasutuselevõttu Euroopa tööstuses. Pärast tööstusharuga konsulteerimist hindab
komisjon võimaliku avaliku ja erasektori partnerluse mõju kestlikele
protsessidele tugineva tööstuse valdkonnas. Liikmesriike
kehutatakse edendama arenenud tootmistehnoloogiate turustamist ja
kasutuselevõttu ning tegema piiriülest koostööd, võttes arvesse riikide
spetsialiseerumist ja vajadusi. ii) Progressi võimaldavate tehnoloogiate turud Progressi võimaldavate tehnoloogiate (mikro-
ja nanoelektroonika, uudsed materjalid, tööstuslik biotehnoloogia, fotoonika,
nanotehnoloogia ja arenenud tootmissüsteemid) üleilmne turg kasvab
prognooside kohaselt 2015. aastaks üle 50% – 646 miljardilt eurolt üle 1
triljoni euroni, mis moodustab umbes 8 % ELi SKPst. Euroopa on
progressi võimaldavate tehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse globaalne
liider, kelle osa maailma patentidest on üle 30%. Siiski on EL minevikus tihti
olnud oma kaubanduspartneritest aeglasem teadustegevuse muutmisel
turustatavateks toodeteks ja teenusteks. 2012. aasta juunis avaldatud teatises[16]
sätestati ELi strateegia progressi võimaldavatel tehnoloogiatel põhinevate
toodete kiiremaks arendamiseks ja tööstuslikuks kasutuselevõtuks. Uus
strateegia tugineb neljale sambale: ELi poliitikavahendite vastuvõtmine ja
tõhustamine; ELi ja liikmesriikide poliitikate parem koordineerimine, et
saavutada sünergiat ja vastastikust täiendavust; asjakohaste ja
sihtotstarbeliste juhtimisstruktuuride loomine nii komisjoni sees kui ka
väljaspool seda, et tagada tõhus rakendamine ning olemasolevate
kaubandusmeetmete mobiliseerimine, et tagada aus konkurents ja võrdsed
rahvusvahelised tingimused. Tähelepanu tuleb pöörata ka innovaatiliste toodete
siseturu arendamisele, et propageerida teaduse ja tehnoloogiaga seotud oskusi
ning õhutada progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud ettevõtlikkust[17]. On vaja
uurida, kuidas on kõige parem säilitada ja arendada progressi võimaldavate
tehnoloogiate Euroopa pakkumise baasi, nt komponentide puhul, mida kasutatakse
telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia sektoris. Komisjon
rakendab progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegiat, tagades
parema koordinatsiooni ELi ja liikmesriikide tehnoloogiapoliitika vahel,
rahastades olulisi näidisprojekte, katsetootmisliine ja valdkondadevahelisi
progressi võimaldavate tehnoloogiate projekte ning arendades õigeaegselt välja
nendel tehnoloogiatel põhinevate toodete siseturu. Asjakohaste Euroopa
innovatsioonipartnerluste oluliseks osaks on tagada progressi võimaldavate
tehnoloogiate tööstuslik kasutuselevõtt. Liikmesriike
ja piirkondi kutsutakse kasutama arukat spetsialiseerumist käsitlevaid
teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiaid, toetama arendustegevusega seotud
uuringuid (k.a katsetootmisliine ja näidisprojekte) ning edendama koostööd kogu
väärtusahela ulatuses. iii) Bioressursipõhiste toodete turud Bioressursipõhised tootmisharud kasutavad
taastuvaid ressursse või on oma tootmisprotsessi korraldanud
bioressursipõhiselt. Bioressursipõhistel toodetel on tööstusliku
konkurentsivõime ja keskkonna seisukohalt palju eelised. Fossiilkütusel
põhinevate protsessidega võrreldes tarbib bioressursipõhine tootmine vähem
energiat, selle käigus paiskub atmosfääri vähem süsinikdioksiidi ja lenduvaid
orgaanilisi ühendeid ning tekib vähem mürgiseid jäätmeid. Bioressursipõhiste
protsesside abil on võimalik vähendada kulusid ja parandada keskkonnatoimet.
ELi bioressursipõhiste keemiatoodete (sh bioplasti, biomäärdeainete,
biolahustite, biopindaktiivsete ainete ja keemiatööstuse tooraine) maht
suureneb 2020. aastaks hinnanguliselt 5,3 % võrra aastas – seega oleks
selle valdkonna turu väärtus 40 miljardit eurot ning juba ainuüksi
biokeemiatööstuses loodaks rohkem kui 90 000 töökohta[18]. Bioressursipõhiste toodete siseturu loomine
eeldab standardite väljatöötamist ja eeskirjade ajakohastamist[19]. Euroopa
Standardikomitee (CEN) on juba alustanud tööd standardimisvolituste andmiseks
biokütuse ja bioressursipõhiste toodete jaoks üldiselt ning ka erivolituste
andmiseks biopolümeeride, biomäärdeainete, biolahustite ja biopindaktiivsete
ainete jaoks[20].
Majanduskasvu toetavat bioressursipõhist
tööstust käsitleval ühisel tehnoloogiaalgatusel põhineva institutsioonilise
avaliku ja erasektori partnerluse abil saaks võimendada erasektori
investeeringuid, hõlbustada biomassitarnete tõhusat ja säästvat suurendamist,
toetada biokütuse rafineerimistehaste suuremahulisi näidisprojekte, edendada
keskkonnahoidlikke riigihankeid ning töötada välja uusi bioressursipõhiseid
tooteid ja materjale. Innovatiivsed protsessid ja tehnoloogiad soodustavad seni
kasutamata põllukultuurijääkide ja veeorganismide biomassi kasutuselevõttu. Komisjon
rakendab biomajanduse strateegiat ja edendab bioressursipõhiste toodete turgu,
toetab standardite väljatöötamist ja nende rahvusvahelist tunnustamist, edendab
toodete märgistamist ja keskkonnahoidlikke riigihankeid ning töötab koos
tootmisharuga välja üksikasjalikud ettepanekud biomajanduse avaliku ja
erasektori partnerluse tarbeks (alates 2013.–2014. aastast). iv) Säästev tööstuspoliitika, ehitus ja toormaterjalid Kulude vähendamine, energia- ja
ressursitõhususe suurendamine ning jäätmete hulga vähendamine parandavad
ehitussektori konkurentsivõimet. Elamutes ning kommerts- ja avaliku sektori
ehitistes kasutatav energia moodustab 40 % energia lõpptarbimisest ELis
ning suurendab seega CO2-heite hulka ja õhusaastet. Elamute ja
avaliku sektori hoonete energiatõhususse tehtavad uued investeeringud
suurenevad tulevikus märkimisväärselt ja jõuavad 2020. aastaks
eeldatavasti tasemele 25–35 miljardit eurot aastas[21]. Lisaks
on tehtud ettepanek suunata oluline osa struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide
vahenditest vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks. Säästvate ehitustoodete, -protsesside ja
-tööde tarvis on vaja uusi Euroopa standardeid, et säiliks nii toodete kui ka
teenuste ühtne siseturg. ELi ehitusteenuste rahvusvahelist konkurentsivõimet
saaks parandada muu hulgas sellega, et tagatakse ehitusstandardite
eurokoodeksite rahvusvaheline kasutuselevõtmine. Energiatõhusate ehitistega
seotud avaliku ja erasektori partnerlus peaks kiirendama teadusuuringute
rakendamist turul. Uues ökodisaini direktiivis[22] on
sätestatud paljude energiamõjuga toodete, sh mootorite, pumpade, ventilaatorite
ja jahutite suhtes kohaldatavad nõuded. Muude kodumasinate ja tööstustoodete suhtes
kohaldatavad meetmed on praegu koostamisel. Kuigi seni on keskendutud peamiselt
energiale, nähakse direktiiviga ette positiivsed muudatused kõikide
keskkonnaaspektide, muu hulgas materjalitõhususe osas. Direktiivi kohaldamisala
laiendatakse järk-järgult suuremale hulgale suure keskkonnamõjuga
tööstustoodetele. Samuti on vaja meetmeid, et arendada edasi
kogu ELi hõlmavat jäätmete ringlussevõtu turgu ning liikuda suletud
majandusahela suunas. Turgude arengut toetaksid ka uued Euroopa standardid
ringlussevõetud materjalide (nt metall, puu ja tekstiil) kvaliteeditaseme
kohta. Ringlussevõtu-, lammutus- ja sorteerimistehnoloogiate vallas
vajatakse konkreetsete rakenduste jaoks kiiresti uusi näidisprojekte, nagu
pilootprojekt RECAP plastisegude tõhusamaks ringlussevõtmiseks. Jäätmekäitluse
ja ressursihalduse valdkonna uudseid tehnoloogiaid saaks tutvustada heade
tavade vahetamise teel. Ühtekuuluvus- ja struktuurifondide ning muude
avaliku sektori rahastamis- ja toetuskavade ning hinnasignaalide kaudu tuleks jäätmepõletuse
asemel üha enam toetada ringlussevõttu, uuendamist ja korduskasutamist. Oluline tegur Euroopa Liidu tööstuse
konkurentsivõime suurendamisel on juurdepääs mittepõllumajanduslikule ja
mitteenergiamahukale toormele. Innovatsiooni abil saab vähendada tarnimisega
seotud survet. Seda on võimalik saavutada, kui töötatakse välja uued
kaevandamis- ja töötlemismeetodid (k.a merepõhjast kaevandamise meetodid),
luuakse tooted kvaliteetse ringlussevõtu lihtsustamiseks ning soodustatakse
kasulike materjalide eraldamist olmeprügist (ingl k urban mining). EL
peab parandama liikmesriikidevahelist toormaterjale käsitlevat koostööd ja
teabevahetust, et saavutada kriitiline mass, mis on vajalik suletud ahela
rakenduste väljatöötamiseks toormaterjalide väärtusahelate jaoks. Tooraineid
käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus[23] koondab kõik asjaomased sidusrühmad, et
kiirendada tehnoloogiliste ja muude rakenduste turul kättesaadavaks tegemist.
Komisjon koostab selle strateegilise rakenduskava alusel tegevuskava. Säästvate
ehitustoodete ja -protsesside jaoks töötatakse välja uued Euroopa standardid
ning edendatakse eurokoodeksite rahvusvahelist kasutuselevõttu osana
ehitussektori jätkusuutliku konkurentsivõime tegevuskava rakendamisest koostöös
kolmepoolse strateegilise foorumiga[24]
(2013–2014). Selleks et
kiirendada uuringutulemuste rakendamist turul, tehakse energiatõhusate
ehitistega seotud avaliku ja erasektori partnerluse algatuse raames ning
säästvaid hooneid käsitlevas teatises (2013) ettepanekud konkreetsete meetmete
võtmiseks. Komisjon
rakendab spetsiaalseid ökodisaini määrusi tööstustoodete suhtes (eelkõige
selliste toodete suhtes, millel on olelusringi jooksul oluline keskkonnamõju);
toetab ökodisainiga seotud poliitiliste eesmärkide kiiremat ja odavamat
saavutamist vabatahtlike sektorisiseste kokkulepete kaudu; vaatab läbi
energiamärgistuse direktiivi ja ökodisaini käsitlevate direktiivide teatavad
aspektid, et suurendada nende tulemuslikkust ning toetab Euroopa
ettevõtlusvõrgustiku kaudu ökodisaini käsitlevaid nõuandeteenuseid, et paremini
vastata VKEde vajadustele (alates 2012. aastast). Komisjon
jätkab stabiilse ringlussevõtuturu arendamist ja suurendab kogumise määrasid
ELi jäätmepoliitika teatavate aspektide kavandatud läbivaatamise kaudu (2014)
ning analüüsides olemasolevaid tootja laiendatud vastutuse skeeme eesmärgiga
selgitada välja kõige kulutõhusamad skeemid ning teha kindlaks parimad tavad ja
suunised (2013−2014). Pärast
tooraineid käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse käivitamist 2012. aasta
novembris koostab komisjon strateegilisel rakenduskaval põhineva tooraineid
käsitleva tegevuskava (septembris 2013). Liikmesriike
kutsutakse üles koostama oma eripäradele kohandatud strateegiaid, et edendada
ringlussevõtmist ja madalenergiamajade ehitamist. v) Keskkonnahoidlikud sõidukid ja laevad Alternatiivse jõuseadmega ja/või
alternatiivseid kütuseid kasutatavatel sõidukitel on oluline roll teel säästva
liikuvuse poole. 2020. aastaks on vooluvõrgust laetavate
elektrisõidukite ja hübriidsõidukite turuosa kasvanud eeldatavasti 7 %-ni.
Ka sisepõlemismootoriga sõidukid on üha enam elektrifitseeritud. Peale
majanduskasvu stimuleerimise ja töökohtade loomise toovad keskkonnahoidlikku
liikuvusse tehtavad investeeringud täiendavat kasu parema õhukvaliteedi ja
väiksemate terviseriskide näol. Keskkonnahoidlike sõidukite ja laevade turu
väljaarendamiseks on vaja laiaulatuslikku koordineerimist. Elektritranspordi
kasutuselevõtt eeldab tööstuslike väärtusahelate, ärimudelite, kutseoskuste ja
tarbijate hoiakute põhjalikku muutmist ning laadimisjaamade infrastruktuuri
loomist. Käimasolev töö koostalitlusvõime ja ühenduvuse standardimiseks tuleb
kiiresti lõpule viia ning sellele peab järgnema täiendavate standardite loomine
sõidukite ja infrastruktuuride jaoks. Kohandamist vajavad nii kõikide osade ja
süsteemide (k.a akud) ohutuse suhtes kehtivad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
(UNECE) nõuded kui ka ELi keskkonnaalased õigusaktid. Standardeid ja eeskirju
käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, eelkõige UNECE raames sõlmitud kokkulepped,
aitavad vähendada kulusid ja kiirendada turu kasvu. Suurimate
kaubanduspartneritega tehtav koostöö standardite, teadusuuringute ja õiguslike
aspektide valdkonnas toetab ühtlasi nende kasutuselevõtmist. Heaks näiteks on
siin Atlandi-üleses majandusnõukogus heakskiidetud ELi-USA e-liikuvuse töökava. Arukaid võrke, üleeuroopalist transpordivõrku[25] ja
alternatiivkütuse infrastruktuuri käsitlevate seadusandlike ettepanekute
eesmärk on hõlbustada laadimise/tankimise infrastruktuuri rajamist eelkõige
linnades. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid samuti julgustama
uute ideede jõudmist turule, arendades selleks infrastruktuuri, korraldades
keskkonnahoidlikke riigihankeid ning kasutades mitterahalisi stiimuleid, nagu
eelisjärjekorras pääs linnakeskustesse. Projekti Green eMotion jätkuna peaksid
liikmesriigid Horisont 2020 raames välja töötama teadus- ja arendusprojektid ja
näidisprojektid, kasutades selleks ühtekuuluvus- ja struktuurifondide vahendeid
ning Euroopa Investeerimispanga laene. CARS21 töörühma
lõpparuande kohaselt koordineerib komisjon kõiki keskkonnahoidlike sõidukite
turulepääsu toetavaid poliitilisi meetmeid, sh tagab vooluvõrgust laetavate
elektrisõidukite ja hübriidsõidukite kasutuselevõtmiseks vajalike eeskirjade ja
standardite kiire vastuvõtmise, hõlbustab laadimisjaamade infrastruktuuri
rajamist ning võib anda stardikapitali olulisematele teadus- ja
arendusprojektidele ning näidisprojektidele (CARS 2020 teatis novembriks 2012. 2011. aasta
transporti käsitlevas valges raamatus[26] on märgitud, et komisjon esitab alternatiivkütuste strateegia, milles
käsitletakse ka asjakohast laadimise/tankimise infrastruktuuri. Komisjon
annab praegu tööstusharuga peetavate konsultatsioonide põhjal hinnangu
üksikasjalikele ettepanekutele, mis käsitlevad kütuseelementide ja vesiniku
valdkonna ning energiasäästlike autode avaliku ja erasektori partnerluse
järelmeetmeid. Liikmesriike
kutsutakse oma eripärasid ja vajadusi arvesse võttes toetama keskkonnahoidlikke
sõidukeid ja laevu käsitlevaid näidisprojekte ning rajama oma vajadustele
kohandatud infrastruktuure, milles on arvesse võetud Euroopa poolaasta
soovitusi. Liikmesriike
ja piirkondi kutsutakse üles kasutama arukat spetsialiseerumist käsitlevaid
teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiaid, toetama arendustegevusega seotud
uuringuid (k.a katsetootmisliine ja näidisprojekte) ning edendama koostööd kogu
väärtusahela ulatuses. vi) Arukad võrgud Selleks et integreerida taastuvenergia
elektrisüsteemi, suurendada energiatõhusust ja lisada uut nõudlust näiteks
elektrisõidukite järele, on vaja piisavat infrastruktuuri (sh arukaid võrke,
salvestus- ja võimsuse tasakaalustamise rakendusi). Energiaturu
liberaliseerimist käsitleva kolmanda õigusaktide paketi nõuete kohaselt peaksid
2020. aastaks olema arukad arvestisüsteemid paigaldatud vähemalt 80 %
majapidamistes − see oleks esimene samm arukate võrkude
kasutuselevõtmiseks ELis. Arukaid võrke käsitlevas teatises[27]
kirjeldatakse üldist poliitikaraamistikku võrkude kasutuselevõtmise
edendamiseks. Aastaks 2020 peab EL nendesse võrkudesse investeerima hinnanguliselt
60 miljardit eurot, aastaks 2035 suureneb see summa 480 miljardi
euroni. On äärmiselt oluline luua asjakohane
õigusraamistik, et tööstusharu saaks nende investeeringute tegemiseks vajaliku
tehnoloogia ja tootmisvõimsuse välja arendada[28]. EL peab samal ajal looma standardid,
millega tagatakse arukate võrkude piiriülene koostalitlusvõime, ning sätestama
ühised miinimumnõuded arvestitele ja arukate arvestite taristutele. Komisjon
andis juba 2011. aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele volituse M/490
esimese arukaid võrke käsitleva standardikogumi väljatöötamiseks 2012. aasta
lõpuks. Rahvusvaheliste osapooltega, näiteks USA riikliku standardite ja
tehnoloogia instituudiga vahetatakse korrapäraselt teavet eesmärgiga luua
võimaluse korral ühildatavad standardid. Tuleks kehtestada arukate seadmete
laiemat kasutuselevõttu käsitlev üldine raamistik, mis hõlmab ka
madalpingeseadmete tõhusamat kasutamist. Tasuvusanalüüsile tuginedes tuleks
koostada tulemuslikkuse põhinäitajad riigihangete jaoks, et tagada võimaliku
kasu kindlakstegemine. Integreeritud, tõhusate ja paindlike väikeste
põletuskäitiste potentsiaali kasutamiseni võib jõuda asjakohaste
heitkogusenormide õigeaegse kinnitamisega. Peale selle tuleb elektrivõrke
käsitlevate Euroopa tööstusalgatuste, energiatehnoloogia strateegilise kava
(SET-kava) ning arukaid linnu ja kogukondi ühendava Euroopa
innovatsioonipartnerluse abil välja töötada asjakohased teadus- ja
arendusprojektid ning innovaatilised näidisprojektid[29]. Komisjon
määratleb arukate võrkude töökonna tulevase aruande alusel arukate võrkude
komponentide kasutuselevõtuga seotud täiendavad eesmärgid, vaatab läbi
standardimisvolitused ja laiendab neid, koostab suunised tulemuslikkuse
põhinäitajate kohta ning määrab kindlaks võimalikud ühist huvi pakkuvad
projektid[30]
üleeuroopalise energiainfrastruktuuri valdkonnas (2012. aasta lõpuks). 2. Kaasnevad meetmed Eespool kirjeldatud koordineerivad asutused –
või vajaduse korral uued spetsialistidest koosnevad rakkerühmad – peavad oma
poliitiliste eesmärkide täideviimiseks tegema tihedat koostööd tööstusharu ja
liikmesriikidega. Nende rühmade ülesehitus ja tegevuse tähtajad sõltuvad
tegevusvaldkonna vajadustest. Kõigisse neisse on siiski koondatud asjaomased
sidusrühmad ja riigiasutused, kelle ülesanne on kindlaks määrata meetmed,
millega kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist ja stimuleerida
investeeringuid[31].
· Esiteks tuleks niipea kui võimalik kokku leppida lihtsas,
prognoositavas ja stabiilses siseturgu reguleerivas raamistikus uute
toodete ja teenuste jaoks, mis hõlmaks ka asjakohaseid standardeid ja
sertifitseerimist, ning sellest teada anda. ELi reguleerivad asutused ja
standardiorganisatsioonid peavad õigeaegselt koostama eeskirjad ja standardid
uute tehnoloogiate jaoks enne nende esmakordset turuleviimist – heaks näiteks
on siin CENi standardimisvolitused elektriautode ja bioressursipõhiste toodete
jaoks. Rakkerühmad annavad soovitusi regulatiivse ja halduskeskkonna
lihtsustamiseks oma vastavas turuvaldkonnas, seda eelkõige VKEde abistamiseks.
Liikmesriikidel on soovitatud muuta lihtsamaks ka majanduspoliitika
koordineerimise Euroopa poolaasta regulatiivset keskkonda. ·
Infrastruktuuri arendamine peab olema
koordineeritud ja sünkroniseeritud tootmisvõimsuse kasvuga. Näiteks on investeeringud ELi peamistesse energiainfrastruktuuridesse,
nagu arukatesse võrkudesse ja energia salvestamisse, äärmiselt olulised
taastuvenergia ja IKT-lahenduste laiema kasutamise ning elektri- ja
hübriidsõidukite kasutuselevõtmise seisukohast. Piisava ja tõhusa transpordiinfrastruktuuri,
koostalitleva logistikasüsteemi ja kiirete lairibavõrkude olemasolu on
tööstusliku arengu eeltingimus. Samuti tuleb kiiresti välja arendada
tootmistehnoloogiate uus tööstuslik võimsus, investeerides madala
energiatarbega ressursitõhusatesse masinatesse ja seadmetesse. ·
Kolmandaks on eluliselt vajalik, et teadus- ja
arendustegevust ning innovatsioonimeetmeid koordineeritaks kogu ELis, et
tagada tehnoloogiate kiire turulepääs ja kasutuselevõtmine. Kontseptsiooni
tõestamise näidisprojektid ja katsetootmisliinid on eeltingimus tehnoloogiate
kasutuselevõtmiseks tööstuses. Avaliku ja erasektori partnerlus saab tagada
selliste algatuste rahastamise struktuurifondide kaudu, programmi Horisont 2020
raames või muude ühenduse programmide kaudu. Peale selle saab rahastamisel
kasutada avalikust ja eelkõige erasektorist pärit riskikapitali. · Lisaks võtab komisjon täiendavaid meetmeid, et tagada nende turgude
arendamiseks vajalike oskuste olemasolu ja stimuleerida nõudlust
uuenduste kasutuselevõtmiseks. Uued töötavad aitavad ettevõtetel värvata
vanemaealisi inimesi ning meelitada tootmisse kõrge kvalifikatsiooniga
töötajaid. Uudsed tehnoloogiad muudavad töökohtade ja vajalike oskuste
kooslusi. Komisjon toetab töökohtade muutumist, millega stimuleeritakse
uute nn aktiivsete töökohtade loomist ja julgustatakse omandama uusi oskusi,
kaasa arvatud digitaaloskusi. Disaini ja muude mittetehnoloogiliste
uuenduste laiem kasutamine on üks olulistest
teguritest kõrgekvaliteediliste toodete loomises, tootlikkuse suurendamises ja
ressursitõhususe parandamises. Selleks et disaini rolli innovatsioonis
esile tõsta, on Euroopa disainikomitee koostanud muu hulgas järgmised
soovitused: lihtsustada ettevõtete juurdepääsu disainile; edendada disainiga
seotud innovatsiooni tootmissüsteemides; edendada disainiga seotud pädevusi;
tõsta esile disaini osatähtsust ELi teadus- ja innovatsioonisüsteemis;
laiendada disaini kasutamist avalikus sektoris ja pöörata ülemaailmsel tasandil
tähelepanu Euroopa disaini eripäradele. Innovatsioonipoliitika mõju majanduskasvule
saab võimendada, kui ühendada uute tehnoloogiate ja töötavade kasutuselevõtmine
sujuvalt selliste nõudlusele suunatud meetmetega, nagu standardimine, uuenduste
rakendamise toetamine ülemaailmsetes tarneahelates või regulatiivsete
stiimulite pakkumine. Euroopal on kogemusi nõudluse poole meetmetega, heaks
näiteks on siin edukas juhtivate turgude algatus, mille raames töötati välja
turupõhised tegevuskavad ja nõudlusega seotud poliitikavahendid. Viimasel ajal
on välja kuulutatud viis Euroopa innovatsioonipartnerlust, mille eesmärk on
koordineerida nõudlusega seotud küsimusi ning teadus- ja arendustegevuse
valdkonna poliitikavahendeid. 2012. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu üleskutset
järgides on oluline veelgi edendada nõudlusest lähtuvat uuendustegevust
ning luua ettevõtjate jaoks parim võimalik keskkond oma ideede turuleviimiseks.
Komisjon alustab 2012. aasta lõpus kolmest etapist koosneva horisontaalse
tegevuskava elluviimist, mille eesmärk on suurendada nõudlust Euroopa innovaatiliste
toodete ja teenuste järele. Esimesel etapil määratakse kindlaks turud,
töövahendid ja nõudlusest lähtuvad mudelid. Järgmisel etapil koostab komisjon
koos sidusrühmadega strateegilised tegevuskavad nõudluse poole meetmete
rakendamiseks laiemate algatuste raames. Lõppjärgus toimub teise etapi
strateegilistes tegevuskavades ettenähtud meetmete rakendamine. Samal ajal
hinnatakse uue järelevalvesüsteemi abil nõudluse poole meetmete mõju ja
strateegiliste tegevuskavade elluviimist. Komisjon
koostab horisontaalse tegevuskava, mille eesmärk on suurendada nõudlust
innovaatiliste Euroopa toodete ja teenuste järele, ja rakendab seda alates 2012.
aastast. Komisjon
asutab Euroopa töökohtade innovatsiooni käsitleva õppevõrgustiku, et edendada
tööviljakust ja töökohtade kvaliteeti (2013) ning rakendab tegevuskava disaini
osakaalu suurendamiseks innovatsioonipoliitikas (alates 2012. aastast). 2013.
aastal käivitab komisjon sõltumatu läbivaatamise, et hinnata, kas Euroopa
standardisüsteem suudab kiiresti areneva keskkonnaga kohaneda ja Euroopa
strateegiliste sise- ja väliseesmärkide saavutamisele kaasa aidata. B. Juurdepääs
turgudele 1. Kaupade siseturu parandamine Kaupade siseturg moodustab 75 % ELi
sisesest kaubandusest ning selles on tohutud kasutamata võimalused ELi
konkurentsivõime ja majanduskasvu parandamiseks. See on peamine vahend
konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse saavutamiseks. Globaliseerumine,
spetsialiseerumine ja innovatsioon avaldavad sügavat mõju tootmisprotsessidele
ning samal ajal on vahe toodete ja teenuste vahel üha enam ähmastumas. Samas
võib see protsess luua uusi tõkkeid ja takistusi, mistõttu peavad ühtse turuga
seotud eeskirjad ja menetlused ajaga kaasas käima. Kakskümmend aastat pärast 1992.
aasta strateegia vastuvõtmist on terve hulk tooteid veel ühtlustamata ning
vastastikuse tunnustamise klausleid liikmesriikide õigusaktides ei ole alati
korrektselt kohaldatud. Komisjon korraldab järgmisel aastal õigustiku
kriitilise hindamise tööstuskaupade valdkonnas, sh uuringu ja laiaulatusliku
konsultatsiooni, ning koostab tööstustoodete siseturu reformikava. Teatavates valdkondades, nagu julgeoleku-
ja kaitseküsimused, on siseturu täielikuks integreerimiseks vaja teha veel
edusamme. Hoolimata kaitsemeetmete paketi rakendamisest on kaitsesektor
suuresti säilitanud riikliku mõõtme ega saa seega kasu võimalikust
mastaabisäästust, mis on vajalik konkurentsivõime ja kasumlikkuse
parandamiseks. Tsiviiljulgeoleku valdkonnas on ettevalmistamisel uued ELi
tasandi teadus- ja innovatsioonialgatused. Kaitseküsimuste töörühm aitab
koostada terviklikku strateegiat maailma juhtivale kaitsetööstusele, mis on
konkurentsivõimeline nii Euroopas kui ka väljaspool. Samamoodi on suur
majanduskasvu potentsiaal satelliidiandmetel põhinevatel toodetel ja teenustel ning
nende turgu tuleks edendada ja toetada. Komisjon töötas 2010. aastal osana aruka
reguleerimise strateegiast[32]
välja toimivuskontrolli, et hinnata üldist õigusraamistikku teatavates
poliitikavaldkondades. Selliste kontrollimiste eesmärk on tuvastada ülemäärane
halduskoormus, teha kindlaks kattuvused, lüngad ja ebakõlad õigusaktides ning
hinnata õigusaktide kumulatiivset mõju. Kontrolli tulemuste põhjal tehakse
poliitilised otsused asjaomase õigusraamistiku tuleviku kohta. Toimivuskontroll
on käimas teatavates poliitikavaldkondades, nagu töötajate teavitamine ja
ärakuulamine, mootorsõidukite tüübikinnitus ja ELi magevett käsitlev
keskkonnapoliitika. Teostamata on veel ambitsioonikas kava koostada ülevaade
üht konkreetset majandussektorit mõjutavatest peamistest
poliitikavaldkondadest. Seepärast korraldab komisjon horisontaalsete
valdkondlike toimivuskontrollimiste pilootprojektid. Kaks esimest on suunatud naftatöötlemis-
ja alumiiniumisektorile. Mõlemad valdkonnad on olulisel kohal ELi tööstuse
väärtusahelas, kuid vajavad tugevneva rahvusvahelise konkurentsi tingimustes
kiiresti uusi investeeringuid. Toimivuskontrollil keskendutakse nende sektorite
konkurentsivõime seisukohast kõige olulisemate meetmete rakendamisele ja
nendevahelisele koostoimele[33].
Edaspidi tehakse toimivuskontrolli ka muudele tööstustoodetele. Juhtimisalased ja õiguslikud siseturutakistused võivad tekkida ka
liikmesriikide reguleeritavates poliitikavaldkondades; nendeks võivad olla
tehnilised eekirjad, vastastikusest tunnustamisest keeldumine või ebakõlad
27 erineva maksueeskirjade kogumi vahel. Tehniliste eeskirjade eelnõu
analüüs algetapis võib ära hoida regulatiivsete takistuste tekkimise. See
eesmärk on seatud ka direktiivis 98/34/EÜ[34] sätestatud teavitamismenetluses, mille
kohaselt tuleb õigusakti eelnõu, mis sisaldab toodete või infoühiskonna
teenuste tehnilisi eeskirju, enne selle vastuvõtmist esitada komisjonile. Selle
menetluse tõkestava iseloomu tõttu on ära hoitud palju kaupade vaba liikumist
käsitlevate eeskirjade rikkumisi. Seda teavitamismenetlust saab kasutada ka
siseriiklike õigusaktide parandamiseks kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega
ning võrdlusanalüüsi abil. Selle võimalusi saab täielikumalt ära kasutada, kui
soovitada liikmesriikidel kasutada konkurentsivõime kontrolli siseriikliku
mõjuhindamise kontekstis. Keskkonnasäästlikud tooted ja teenused esindavad
dünaamilist, innovaatilist ja kasvavat turgu. Kuid erinevate ja sageli
vastuoluliste tehniliste eeskirjade ja märgistussüsteemide väljatöötamine
liikmesriikides ja eraalgatuste kaudu tekitab segadust tarbijate hulgas ning
takistab toodete ja teenuste vaba liikumist siseturul. Komisjon uurib
praegu, millised on parimad võimalikud viisid keskkonnasäästlike toodete ja
teenuste integreerimiseks siseturule, kasutades sealjuures ka ökoloogilise
jalajälje arvutamist[35]. Ravimite hinnakujunduse/hüvitamise meetodite
ja otsustuskriteeriumide puudulik kooskõlastamine liikmesriikide vahel
põhjustab ebaühtlust ja viivitusi juurdepääsus uuenduslikele ravimitele. Kuigi
selle küsimusega tegeletakse osaliselt juba läbipaistvusdirektiivi ja
tervishoiutehnoloogia hindamise vallas tehtava töö kaudu, on vaja ka üldisemat
poliitilise strateegia tegevuskava ja -juhiseid, et kindlustada ELi
farmaatsiatööstuse konkurentsivõime ja pikaajaline elujõulisus. ELi turujärelevalve raamistiku tõhustamiseks on veel võimalusi.
Üldise tooteohutuse direktiivi (GPSD) kohaldatakse kõikide, nii ühtlustatud kui
ka ühtlustamata tarbekaupade suhtes. Praegu määruses (EÜ) nr 765/2008 ja
valdkondlikes õigusaktides sisalduvaid sätteid turujärelevalve kohta
kohaldatakse aga vaid ühtlustatud kaupade suhtes, mis võivad olla nii tarbe-
kui ka tööstuskaubad. Sellepärast võib nii riikide ametiasutuste kui ka
ettevõtjate hulgas tekkida segadus selles suhtes, millist süsteemi tuleks
kohaldada. Uues turujärelevalve määruses, mida praegu ette valmistatakse,
ühendatakse kõik need turujärelevalve sätted ja kõrvaldatakse kehtiva
õigusraamistiku puudused. Turujärelevalvega kaitstakse Euroopa kodanikke nõuetele mittevastavate
toodete eest (mis võivad ohtu seada nende tervise ja ohutuse) ning tagatakse
õiglased kaubandustingimused. Siseturgu kontrollitakse riiklikul tasandil ja
liikmesriigid vastutavad nii järelevalve kui ka nõuete täitmise eest. Eriti
mahukas ülesanne on järelevalve. Leidub tõendeid selle kohta, et mõningate
kaupade (näiteks Euroopa masinatööstuses valmistatud kapitalikaubad)
turujärelevalve on nõrk[36].
Üleeuroopalise turujärelevalve ergutamiseks tuleb koostada turujärelevalve
mitmeaastane tegevuskava ning tõhustada koostööd ja vastastikust abistamist.
See muudaks petturitest ettevõtjate elu palju keerulisemaks ning aitaks ühtset
turgu nõuetele vastavate ja ohutute toodetega veelgi tugevdada.
Vastutustundlikud ettevõtjad ei peaks enam tegutsema ebasoodsates
konkurentsitingimustes. Teenuseid ja tooteid eraldav piir muutub
hägusamaks ning seetõttu mõjutavad teenusekaubandust takistavad tegurid aina
enam ka kaubavahetust. Tööstusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni
seisukohalt on eriti kesksed äriteenused; kõige olulisemad on need VKEde puhul,
kes sõltuvad rohkem teenuste ostmisest turult kui suurtelt ettevõtetelt. 2012. aasta
lõpuks võtab komisjon vastu tooteohutuse ja turujärelevalve paketi, mis koosneb
üldise tooteohutuse muudetud direktiivist, uuest turujärelevalve määrusest ja
teatisest, milles käsitletakse turujärelevalve mitmeaastast tegevuskava
aastateks 2012–2015. Komisjon
hindab õigustiku hetkeolukorda tööstustoodete valdkonnas tervikuna eesmärgiga
valmistada ette tööstustoodete siseturu reformikava (2013). Komisjon viib
läbi toimivuskontrolle alumiiniumi ja naftat töötlevates tööstustes,
keskendudes konkurentsivõime seisukohast kõige olulisemate strateegiate
elluviimisele ja nendevahelisele koostoimele. Komisjon
töötab välja ka põhjaliku strateegia kaitsetööstuse konkurentsivõime
toetamiseks ja kaitseturu tõhustamiseks. Teatist on oodata 2013. aasta
aprilliks. Komisjon
esitab täiendavaid algatusi siseturu integratsiooni edendamiseks julgeoleku ja
kosmose vallas. Komisjon
kasutab täielikumalt ära võimalusi, mida pakub 98/34 menetlus kui
tööstuspoliitika vahend, ning aitab juhtida ELi õigusloomega seotud tulevasi
prioriteete, eelkõige soovitades liikmesriikidel oma seadusandlike menetluste
esialgses etapis kasutusele võtta mõjuhinnangud ja konkurentsivõime tagamise
kontrolli. Komisjon
algatab poliitilise strateegia tegevuskava farmaatsiatööstuse konkurentsivõime
tugevdamiseks. Kõrgetasemeline
äriteenuste töörühm luuakse 2012. aasta lõpuks. Pärast seda, kui rühm on
esitanud aruande, töötab komisjon 2014. aastaks välja edaspidise töökava koos
poliitiliste soovitustega. 2. Ettevõtluse edendamine eesmärgiga muuta siseturg
dünaamilisemaks Kuigi enam kui kolmandik uusi töökohti tekib
suure kasvupotentsiaaliga väikeettevõtetes, ei kasva väikeettevõtted ELis
sugugi nii kiiresti kui USAs[37].
Euroopa väikeettevõtlusalgatusel „Small Business Act” põhinev ettevõtluse
tegevuskava on dokument, mille abil edendatakse idufirmade kasvu, hõlbustatakse
ettevõtete üleminekut, toetatakse ettevõtteid, mis on alles käivitusetapis,
ning töötatakse välja tõhusaid pankrotimenetlusi, mis annaksid ettevõtjatele
veel ühe võimaluse. Euroopa peaks täielikult ära kasutama ka
võimalusi, mida pakub digitaalne ühtne turg, mille eeldatav kasv aastani 2016
on 10 % aastas[38].
Komisjon on seadnud interneti ja digitaaltehnoloogia arendamise kesksele kohale
oma strateegias „Euroopa 2020” Euroopa digitaalarengu tegevuskava[39] ja
tööstuspoliitika juhtalgatuste kaudu. ELi poliitikas on kehtestatud digitaalse
ühtse turu raamtingimused, sealhulgas ka e-kaubanduse õiguslik alus (direktiiv 2000/31/EÜ)[40].
Edaspidi antakse ühtsed eeskirjad piiriülese internetikaubanduse
reguleerimiseks Euroopa ühise müügiõiguse kaudu ja digitaalne mõõde moodustab
ühe peamise osa Euroopa tarbijakaitse tegevuskava strateegiast[41]. Liikmesriigid ja komisjon peavad panustama
digitaalse ühtse turu täieliku rakendamise kiirendamisse. Liikmesriigid peavad
lihtsustama käibemaksukohuslasena registreerimise protseduure ja looma ühtse
elektroonilise registreerimissüsteemi, et lihtsustada piiriülest e-kaubandust,
millega tegelevad väikeettevõtted. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku abil
koolitatakse neid VKEsid, kes soovivad internetikaubandust arendada, ning
teavitatakse neid piiriülese müügiga kaasnevatest kohustustest. E-oskuste
alaste juhiste ja kvaliteedimärgistega antaks nii ELi kui ka liikmesriikide
tasandi haridus- ja koolitusteenuste osutajatele ühiselt kokkulepitud oskuste
kogum. Standardid ja juhised on digitaalse koostalitlusvõime jaoks
tarneahelates esmatähtsad. Kuid ainult raamtingimuste väljatöötamisest ei
piisa, samuti üksnes ettevõtjate innustamisest kasutama digitaalse ühtse turu
võimalusi. Euroopa peab edu saavutamiseks hoogustama ka digitaalmajanduse
valdkonna ettevõtlust. Komisjon
esitab ettepaneku ettevõtluse tegevuskava kohta, milles on soovitused
liikmesriikidele raamtingimuste parandamise ja ettevõtlust toetavate meetmete
kohta (november 2012), samuti lisameetmed digitaaltehnoloogiate ja e-kaubanduse
juurutamise stimuleerimiseks. Komisjon teeb ettepaneku sihipäraste meetmete
kohta 2013. aasta esimeses kvartalis, et toetada võrguettevõtlust ELis. 3. Tehnoloogia siseturg, ühtne patent ja
intellektuaalomandi õigused Intellektuaalomandi õigused on innovatsiooni
ja majanduskasvu seisukohalt esmatähtsad, sest need pakuvad kaitset
ettevõtetele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse. Tunnustades
loovust ja leidlikkust ning kaitstes ettevõtteid ja innovatsiooni ebaseadusliku
omastamise ja tehnilise oskusteabe lubamatu kasutamise eest, moodustavad
intellektuaalomandi õigused innovatsioonisüsteemi tuuma ning tehnoloogiasiirde
aluse. Tuleb tagada, et intellektuaalomandi õiguste raamistik vastab uue
majanduse vajadustele, eelkõige pidades silmas avatud ja koostöötahtelist
innovatsiooni. Ühtse patendi
juurutamine ja ühtse Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemi
väljatöötamine vähendab kulusid[42]
ja patendikaitse killustatust ühtsel turul ning kõrvaldab seeläbi ebavajalikud
kohtumenetlustega seotud kulud ja suurendab õiguskindlust. Lisaks on 2014.
aasta lõpuks kõigis Euroopa keeltes kättesaadav tasuta masintõlkevahend[43].
Patendikaitset taotlevate leiutajate kasutada on vahendid, millega saab
menetlust kuni patendi väljastamiseni kiirendada. Algatused, mis põhinevad
muudes patendiametites tehtud töö kasutamisel ja patendiõiguse rahvusvahelisel
ühtlustamisel (arvestades ka üleilmset ühtlustatud ajapikendust ning kõiki
sellega seotud küsimusi), võivad patendisüsteemi pikemas perspektiivis veel
tugevamaks muuta ja aidata kaasa kulude vähendamisele. Patendisüsteemi täiendamiseks võib kasutada
ka muid vahendeid. Ärisaladuste kasutamise ja kaitse
optimeerimine on üks nendest. Kõik innovatsiooni etapid ei ole patenditavad,
kuid nende tulemused võivad vajada seadusevastase omastamise eest kaitset.
Kuigi mõningaid leiutisi saab patentida, võivad äriühingud teha otsuse, et need
on paremini kaitstud salastamisega. Innovaatorid võivad sellepärast vahel teha
otsuse kaitsta uuendusi (ja neist saadavat tulu) üksnes ärisaladuste hoidmise
abil. Ärisaladuste kaitsmist ei käsitle ükski ELi õigusakt ning seda valdkonda
reguleeritakse riiklikul tasandil. Riikide õigusaktid aga sätestavad saladuste
kaitsmise laadi ja ulatust, samuti õiguskaitsevahendeid ja hüvitamist väga
erinevalt. Komisjon kontrollib praegu, kas riikide lähenemisviiside erinevuste
tõttu võivad piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele tekkida takistused ja
tehingukulud, pidades silmas ka VKEsid. Börsil noteerimata äriühingute suhtes
kohaldatakse lähtuvalt raamatupidamise aastaaruannet käsitleva neljanda
direktiivi ülevõtmisest riiklikke raamatupidamiseeskirju. Kuigi kõnealune
direktiiv võimaldab liikmesriikidel selles vallas töötada välja eeskirju, ei
tunnustata praegu üldises mõttes patentide ja muude intellektuaalomandi õiguste
väärtust, eriti VKEde finantsaruannetes. Astutakse samme selleks, et leida
viise, mis annaksid firmadele võimalusi neile kuuluvate patentide väärtuse
tegelikuks tunnustamiseks (ka finantsaruannetes) ning sellise suurema
avalikustamise võimalike heade külgede teadvustamiseks, pidades silmas
juurdepääsu rahastamisele. Lisaks omandavad aina enam tähtsust
intellektuaalomandi õigustega seotud vaidluste puhul kasutatavad
kindlustusskeemid. Tõhus intellektuaalomandi õiguste süsteem peab
hõlmama eelnevaid kaitsemeetmeid ja tagantjärele jõustamist nende isikute
suhtes, kes eeskirju ei järgi. Nn patentide salakaitsmine, tõkestamine,
patendisõjad ja õiguste rikkumised (näiteks võltsimine ja piraatlus) tekitavad
ohvritele otsest kahju ning vähendavad usaldust intellektuaalomandiõiguste
süsteemi suhtes. Kiire tehnoloogiline areng kogu majandust
mõjutavates tööstustes on viinud patendipadrikutest[44] ja
patentide salakaitsmisest[45]
tuleneda võivate ohtudeni. Uuringute käigus on patendipadrikuid avastatud 30
tehnoloogiavaldkonnast üheksas. Tõhus ja proportsionaalne õiguslik
raamistik võib soodustada konkurentsi soodustava vastastikuse litsentsimise eri
vorme või patendipuulialaseid kokkuleppeid kui tulemuslikke turupõhiseid
vahendeid riskide leevendamiseks. Sellise õigusliku raamistiku osana
ajakohastab komisjon tehnosiirde kokkuleppeid käsitlevaid eeskirju. Lisaks saab
jätkata tööd olemasolevate kaitsemeetmetega nagu litsentsimine õiglastel,
mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel. Kaitsemeetmete täiendamine ning
patendiametite ja standardiorganisatsioonide vaheline tihedam koostöö ning
teabevahetus võib olukorda lähiajal märkimisväärselt parandada. Intellektuaalomandi õiguste kaitsmist takistab
ka aina enam maad võttev toodete võltsimine ja piraatlus. Komisjoni
aruannetest ELi piiridel tollis konfiskeeritud kaupade kohta ilmneb, et
konfiskeerimised on 2000. aastast saati oluliselt sagenenud.
Intellektuaalomandi õigused, mis tegelikkuses ei kehti, on mõttetud.
Sellepärast on 2004. aastast kehtinud minimaalne ühine raamistik (direktiiv 2004/48/EÜ),
mis reguleerib intellektuaalomandi õiguste tsiviilmeetmete jõustamist ja
võimaldab võtta meetmeid nii otseste rikkujate vastu kui ka nii internetis kui
ka mujal tegutsevate vahendajate vastu, kelle teenuseid kasutavad õiguste
rikkumiseks kolmandad osapooled. Raamistik, mida praegu läbi vaadatakse,
võimaldab intellektuaalomandi õiguste valdajatel end selliste rikkumiste puhul
kaitsta. Lisaks seadusega ettenähtud meetmete,
õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide kasutamisele saab vabatahtlike ühiste
lähenemisviiside kaudu väga pragmaatiliselt tõhustada võltsimise ja piraatluse
vastast võitlust; näitena võib tuua intellektuaalomandiga seotud
õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse[46]. Ka vastastikuse mõistmise memorandum
võltsitud kaupade internetimüügi kohta[47] on osutunud tõhusaks abivahendiks sellise
müügi piiramisel. –
Komisjon vaatleb praegu ärisaladuse kaitset
reguleerivat õigusraamistikku, mis on väga killustatud, ning töötab võimalike
variantidega, kuidas teadusasutused ja äriühingud saaksid tõhusamalt ja
säästlikumalt investeerida väärtuslikesse teadmistesse ning sellist teavet
siseturul kasutada lubada, edasi anda ja jagada. –
Komisjon kaalub, millised on kõige
väärtuslikumad hindamismeetodid ning intellektuaalomandi õiguste turu,
asjakohaste hindamiste ja intellektuaalomandi õiguste raamatupidamises
avalikustamise vaheline seos vastavalt eksperdirühma 2013. aasta järeldustele
nende valdkondade kohta. –
Komisjon kaalub meetmete võtmist selleks, et
suurendada läbipaistvust ja parandada intellektuaalomandi õiguste käsitlemist
standardimises. –
Komisjon tõhustab patendiametite ja standardeid
kehtestavate organisatsioonide vahelist koostööd, muu hulgas ka selliste
algatuste kaudu nagu patentide kaardistamine ja andmebaaside ühendamine. –
Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid kiiresti
vastu võtma õiguste rikkumise korral võetavaid tollimeetmeid käsitleva määruse
(EÜ) nr 1383/2003 muudatused. 4. Rahvusvahelised turud Euroopa Liidu kaubandus on maailma suurim,
kuid maailmamajandus muutub kiiresti ja jaguneb aina rohkem paljude jõukeskuste
vahel. Olulisimate tärkava turumajandusega riikide (eelkõige Brasiilia,
Venemaa, India ja Hiina) kasv on jätkuvalt kiire ning enamikul neist on
ambitsioonikad tööstuspoliitilised tegevuspõhimõtted, mille keskmes on
tehnoloogiad ja tööstusinnovatsioon ning mille eesmärk on tõusta nn
kvaliteediredelil kõrgemale ja liikuda keskkonnasäästlikuma tootmise poole.
Kahjuks esineb ka häiriv tendents rakendada protektsionistlikke meetmeid ja
diskrimineerivaid tavasid[48]. Komisjon töötab selle nimel, et turud
avaneksid ja Euroopa oleks ühendatud üleilmse kasvu peamiste allikate ja
piirkondadega. Komisjon jätkab ambitsioonika kaubandus- ja investeerimiskava[49]
propageerimist vastastikkuse põhimõtte ja hüvangu vaimus; samuti toetab ta
üksikasjalikku elluviimiskava, keskendudes eelkõige turulepääsule, tõkete
kõrvaldamisele, riigihanketuru avamisele, kaubanduseeskirjade tulemusliku
kehtestamise tagamisele (nt seoses subsiidiumidega), rahvusvaheliste
investeeringute parimatele kaitsestandarditele ja intellektuaalomandi õiguste
täielikule kaitsmisele. Konkurentsivõime tagamise kontrolli järjepidev
rakendamine mõjuhinnangutes kaubandus- ja investeerimisalaste läbirääkimiste
alguses ning põhjaliku analüüsi esitamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule
pärast läbirääkimiste lõppu aitavad optimeerida vabakaubanduslepingute mõju
tööstusele ja ELi majandusele. WTO tehniliste kaubandustõkete (TBT)
teavitamise kord on mõjus vahend turulepääsu parandamiseks, kuid sidusrühmad
(eriti VKEd) ei kasuta seda piisavalt. Komisjon tagab, et TBT teavet
turulepääsunõuete kohta oleks lihtsam saada ning muudab teavitamise korra
sidusrühmade jaoks nähtavamaks ja juurdepääsetavamaks. Kooskõlas Lissaboni lepinguga töötatakse
välja ulatuslikku rahvusvahelist investeerimispoliitikat[50]
kahepoolsete läbirääkimiste, peamiste partnerite vaheliste dialoogide ja aktiivse
osavõtu kaudu rahvusvahelistest foorumitest. Seeläbi peaksime saavutama parema
juurdepääsu olulistele turgudele, kolmandatesse riikidesse tehtavate ELi
investeeringute ranged kaitsestandardid ja võrdsete võimaluste tagamise ELi
äriühingutele. Samal ajal tuleb säilitada avatud ja diskrimineerimisvaba
keskkond, et suurendada ELi investeerimise atraktiivsust[51], eriti
seoses keskkonnasäästlike välismaiste otseinvesteeringutega, mille abil
toetatakse majanduskasvu ja luuakse uusi töökohti, ning vajadusel suurendada
välismaiste otseinvesteeringute läbipaistvust ELis. Et kindlustada juurdepääs toormaterjalile ja
kaubanduspoliitika algatustele[52],
jätkab komisjon nn toorainediplomaatia[53] kujundamist ning parandab regulatiivse
koostöö suunitlust selles vallas. Sihtpiirkondade ja -riikide hulgas on näiteks
Gröönimaa[54],
Vahemere piirkonna partnerriigid, Lõuna-Kaukaasia riigid, Ladina-Ameerika,
Aafrika ja Aasia. ELi äriühingutel peab nende
rahvusvahelistumisprotsessi ajal olema rohkem tuge, et suureneks ELi
rahvusvaheliselt tegutsevate VKEde osakaal (mis praegu on hinnanguliselt 13 %).
Komisjoni korraldatud nn majanduskasvu missioonid kolmandatesse
riikidesse koos ELi tööstuse ja VKEde esindajatega (mida ei tohiks segamini
ajada tavaliste kaubanduse edendamise kampaaniatega) võivad positiivselt
mõjutada ühise raamistiku kehtestamist tööstuse ja VKEde koostööle ning
edendada ärilisi suhteid. EL vaatab praegu läbi intellektuaalomandi
õiguste järgimise tagamise strateegiat, mis moodustab olulise
osa komisjoni võltsimisvastastest algatustest. Komisjon toetab VKEsid otseselt
intellektuaalomandi kaitsmisel välismaistel võtmeturgudel VKEde
intellektuaalomandi õiguste kasutajatugede ja kasutajasõbralike veebipõhiste
vahenditega (näiteks atlandiülene intellektuaalomandi õiguste ELi ja USA
ühisportaal). Samuti tugevdatakse ELi ettevõtluse tugistruktuuride tõhusust
kolmandates riikides. Viimaks täiendab komisjon välistegevusi
liidusiseste algatustega ning taotleb seda, et ühtse turu tegevuspõhimõtted ja
seadusandlikud algatused täiendaksid välistegevuse prioriteete, vältides
kaubandust moonutavat õigusloomet. Komisjon: –
võtab meetmeid TBT teavitamise korra nähtavuse
suurendamiseks ning sellele juurdepääsetavuse parandamiseks tööstuses, eriti
pidades silmas VKEsid. –
Arendab sihtotstarbeliselt edasi nn
toorainediplomaatiat ja viib täiel määral ellu VKEde rahvusvahelistumise
strateegia[55]. –
Toetab intellektuaalomandi õiguste järgimist
kolmandates riikides ja laiendab vahendeid VKEde intellektuaalomandi õiguste
tagamiseks rahvusvahelistel turgudel (sealhulgas VKEde intellektuaalomandi
õiguste kasutajatoed Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi) ja Mercosuri
riikides) ning parandab ELi ettevõtluse tugistruktuuride tõhusust kolmandates
riikides, ühendades need Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga. –
Edendab rahvusvahelist regulatiivset koostööd ja
normide ühtlustamist, eriti suhetes naaberriikidega, et täiendada uute toodete
ja tehnoloogiate turgude loomist ning tagada ühtse turu algatuste ja
välistegevuse prioriteetide vastastikune täiendavus. C. Juurdepääs finants- ja kapitaliturgudele Euroopa tööstuse taastumine ja edasine kasv
sõltub juurdepääsust kapitalile, mida on vaja investeeringuteks uute
tehnoloogiate ja seadmete juurutamisse meie konkurentsivõime tõstmise nimel.
Kahjuks ilmneb sidusrühmadega konsulteerimisest ja vastavatest uuringutest
selgelt, et juurdepääs kapitaliturgudele ja krediidile on Euroopa
äritegevuse jaoks tõsine probleem. Vähene laenunõudlus selgitab osaliselt
laenuandmise praegust madalat taset, kuid ka pakkumise poole piirangud on
olulised.[56]
Vajalik finantsvõimenduse vähendamine ja pangandussektori restruktureerimine
pidurdab tõenäoliselt pankade laenutegevuse taastumist. Probleem on eriti
tõsine VKEde jaoks. Vastavalt aprillikuu VKEde rahastamisele juurdepääsu
uuringule, mille viis läbi EKP, teatasid VKEd laenutaotluste mitterahuldamise
kõrgematest määradest (13 %, võrreldes 10 %ga). Enamik Euroopa tööstusettevõtteid sõltub
suuresti pangalaenudest. USAs ületab nii võlaväärtpaberite kui ka aktsiaturu
kapitalisatsioon pankade varade kogumahu. Kapitaliturulaenud äriühingute
rahastamiseks moodustavad Euroopas ainult 7 % SKPst, võrreldes 35 %ga
USAs[57].
ELi majanduse seesugune struktuuriline iseärasus muudab ELi tööstuse
vastuvõtlikumaks panganduskriisi mõjule, arvestades alternatiivsete
rahastamisallikate piiratud kättesaadavust. Sellega seoses kavandab komisjon mitmeid
meetmeid, kuidas parandada tööstuse juurdepääsu kapitalile. Esimese rühma
meetmed põhinevad avaliku sektori toetusel, teise rühma meetmete abil võib
lihtsustuda juurdepääs kapitaliturgudele. 1. Avaliku sektori toetus tööstuse
juurdepääsu parandamiseks kapitalile 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku uus kavandamine lihtsustab ja tõhustab finantsinstrumente eesmärgiga
toetada innovatiivset tegevust. Võimalus kasutada programmi „Horisont 2020”
jaoks eraldatud ressursse koos COSME programmiga hõlbustab üleminekut
tehnoloogiliselt arengult uute tehnoloogiate tööstuslikule ja kaubanduslikule
kasutamisele. Riskijagamisrahastu laiendamine aitab maandada suure
kasvupotentsiaaliga ettevõtete riske. Ühtekuuluvuspoliitika pakub integreeritud lähenemisviisi VKEde vajaduste rahuldamisele,
hõlmab ettevõtte rajamise ja arendamise kõiki aspekte ning kujutab endast ELi
peamist VKEde toetamise vahendit kogumahus 25 miljardit eurot, mis on
käesoleval eelarveperioodil (2007–2013) otseselt ette nähtud VKEde jaoks
(regionaalpoliitika ettevõtluse toetamiseks ette nähtud 55 miljardist eurost).
VKEde konkurentsivõime on ühtekuuluvuspoliitika tulevase rahastamise selge
prioriteet. Toetavad meetmed ühendavad nii tagastamatu abi kui ka
finantsinstrumentide vormis antava otsese rahalise toetuse nõustamise ja
tugiteenustega, seda ka kutseõppe ja ettevõtluse jaoks. Ühtekuuluvuspoliitika
eesmärk on aidata VKEdel kasu saada omavaheliste võrgustike ja klastrite
rajamisest, arendada uusi ärimudeleid ning tuua värsked ideed endisest
kiiremini kohalikele ja üleilmsetele turgudele. Komisjon
teeb koostööd EIP ja EIF-ga, et kindlustada programmide "Horisont 2020” ja
COSME raames eraldatud ressursside investeerimiseks vajalike tõhusamate
finantsinstrumentide kasutuselevõtt. Liikmesriigid
peaksid tagama, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide tulemuslik kasutamine
(mida täiendab nn aruka spetsialiseerumise kontseptsioon) aitab kaasa
majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamisele tööstusliku konkurentsivõime
tõstmise teel (2013). Et
lihtsustada rahastamisele juurdepääsu[58], avab komisjon ühtse portaali, mis pakub teavet selle kohta, kuidas
saab taotleda rahastamist ELi eri programmidest igas riigis.[59] Lisaks seesugustele lühikese ja keskpika
perspektiivi meetmetele prognoositakse, et Euroopa Investeerimispanga
kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra loob lähitulevikus 60 miljardi
euro ulatuses täiendavat laenuandmisvõimet. Põhimõtteliselt eraldatakse 10–15
miljardit eurot VKEdele, sama summa innovatsioonile ning 15–20 miljardi euro
vahemikku jääv summa ressursitõhususele[60]. Taastumise
ja kasvu kiirendamiseks tehakse järgmist. –
Suurem laenuandmisvõime, mis tuleneb EIP
kapitali suurendamisest, muudetakse kättesaadavaks juba 2013. aastal EIP
praegusi laenuvõimalusi kasutades. Uued vahendid, mis on välja töötatud uue
finantsraamistiku jaoks, võetakse kasutusele pärast 2014. aastat. –
Liikmesriigid peaksid struktuurifondide praeguse
programmiperioodi (2007–2013) raames kasutama iga võimalust, et suunata
olemasolevad ressursid käesolevas teatises sõnastatud kuue prioriteetse
tegevussuuna elluviimisesse ning projektidesse, mis on välja töötatud nimelt
VKEde konkurentsivõime tõstmiseks. –
VKEde rahastamisvõimaluste parandamise
tegevuskava elluviimine on endiselt oluline ELi tasandi prioriteet selleks, et
parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Liikmesriigid peaksid võtma ka
meetmeid rahastamise hõlbustamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul
tasandil. –
Liikmesriigid peaksid samuti võtma meetmeid
finantskeskkonna lihtsustamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil
kooskõlas riigiabi eeskirjadega. 2. Juurdepääs kapitaliturgudele Kriisi tõttu on veelgi kahanenud niigi vähesed
rahastamisvõimalused, mida VKEd ja keskmise kapitaliseeritusega ettevõtted
kasutada saavad. VKEde laenude väärtpaberistamise turg on endiselt madalseisus.
Turu elavnemine usaldatavusnõuete täitmise tõhusama järelevalve ja
reguleerimise keskkonnas eesmärgiga säilitada finantsturgude stabiilsus võib
kaasa aidata projektide pikaajalisele rahastamisele. Ka majanduse halvenenud väljavaade on
riskikapitali kättesaadavust mõjutanud. Paljud riskikapitalifondid rahastavad
ainult oma ettevõtteportfelle ja väldivad uute lepingute sõlmimist. Euroopa
riskikapitalifondid on endiselt suuresti siseriikliku suunitlusega, liiga
väikesed ja sageli võimetud tehinguvooge tagama, sest raamtingimused ei ole
piisavalt soodsad. VKEde juurdepääsu hõlbustamisest
kapitaliturgudele on saanud oluline eesmärk nii ELi kui ka riiklikul tasandil. 2011.
aasta detsembris võttis komisjon vastu tegevuskava VKEde juurdepääsu
parandamiseks rahastamisele[61].
Muude meetmete hulgas on kavas ka ettepanek luua Euroopas ühtne
riskikapitalifondide turg ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde käsitlev
uus kord, mida esitles komisjon 2011. aasta detsembris. Nõukogu ja Euroopa
Parlament peaksid nende ettepanekute suhtes kiiresti kokkuleppele jõudma,
arvestades meetmete olulisust kiiresti kasvavate VKEde jaoks. Lisaks omakapitalile võiks kaaluda ka muid
rahastamiskanaleid.[62]
Neist tavapäraseim on väärtpaberite suunatud emissiooni süsteem (toimib hästi
USAs), mis annab kindlustus- ja pensionifondidetööstusele võimaluse suunata
kapital panga vahenduseta otse ettevõttesse. Muud kanalid on näiteks rahastamine
tarneahela kaudu, varadel põhinev rahastamine, faktooring või arvete
diskonteerimine, liising, äriinglid ja vastastikused laenud. Loetletud rahastamisvõimaluste edasiarendamine
võtab aega ja eeldab usaldatavusnõuete täitmise kontrollimist reguleerija
poolt. Hiljuti finantsinstrumentide turgude direktiivi muudatuses
ettepanekuna esitatud VKEde turumärgistused võivad osutuda investorite kaitse
tõhustamisel väga tulemuslikeks. Vahepeal saab lühiajaliselt kasutada teatavaid
elemente piiriülest äritegevust takistavate tegurite kõrvaldamiseks. Näiteks
võiks esitada juhised VKEde hindamise ühtlustamiseks üle kogu ELi. Need
muudaksid piiriülesed tehingud VKEde ja keskmise kapitaliseeritusega ettevõtete
jaoks lihtsamaks. ELis
tehtavate pikaajaliste investeeringute rahastamise rohelises raamatus, mida
esitletakse 2012. aasta lõpupoole, tegeleb komisjon üksikasjalikumalt
küsimusega, kuidas lihtsustada ja mitmekesistada VKEde ja keskmise
kapitaliseeritusega ettevõtete juurdepääsu
rahastamisele. Komisjon
edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses VKEde ja
keskmise kapitaliseeritusega ettevõtete alternatiivsete
rahastamisvahenditega. Riigid, kus riskikapitaliturud on endiselt vähearenenud,
peaksid riskikapitalifondide töökeskkonna läbi vaatama, et anda oma hinnang
asjakohastele meetmetele, mis parandaksid suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete
juurdepääsu omakapitalile. Samuti peaks äriinglitel olema piisavalt stiimuleid
investeerimise atraktiivsuse suurendamiseks. Komisjon
kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles võtma kiiresti vastu määruse
ettepanekut Euroopa riskikapitalifondide kohta[63]. 2012.
aastal lõpetab komisjon piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega
seotud tõkete analüüsi ja esitab vajadusel ettepanekud nende investeeringute
hõlbustamiseks, takistades samal ajal maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise
vältimist. D. Inimkapitali
otsustav roll 1. Praeguste probleemidega
tegelemine: töökohtade loomine Kriisiaegsed ja -järgsed turukohandused
eeldavad tihedat koostööd ELi asjaomaste poliitikavaldkondade vahel ning ELi ja
liikmesriikide pingutuste ühendamist. Sellepärast on komisjon kutsunud
liikmesriike üles[64]
asetama rohkem rõhku töökohtade loomise poliitikale, nagu märgitud aprillikuus
Euroopa Komisjoni esitatud tööhõivepaketis. Liikmesriigid peavad rohkem
tähelepanu pöörama töökohtade loomise poliitikale, eelkõige uute tehnoloogiate
potentsiaali ja keskkonnasäästliku majanduse kaudu ning noorte töötusele
lahenduste otsimise abil. Majanduse ümberkujundamine sel viisil tõstab konkurentsivõimet
ja pakub häid võimalusi töökohtade loomiseks, mis on hädavajalik selleks, et
saavutada ELi 75 %lise tööhõive eesmärk 2020. aastaks 17,6 miljoni uue
töökoha abil. Ka konkurentsivõimeline ja tõhus
tööstuspoliitika põhineb dünaamilisel tööturul ning peamine tegur selles
protsessis on töötajate liikuvus. Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES)
muutmine Euroopa töö- ja töötajate otsimise vahendiks on kavandatud nii, et
sobiva töökoha leidmine ja värbamine ELis oleks endisest lihtsam. Kriis on näidanud, et sisemine paindlikkus
võib majanduslanguse ajal olla väga tõhus vahend tööhõive säilitamiseks ja
kohandamiskulude vähendamiseks. See leidis kinnitust restruktureerimise
rohelise raamatu[65]
alase konsultatsiooni raames, kuid vaja on meetmeid, mis muudaksid tööalased
üleminekud sujuvaks nii tööturu osapoolte kui ka ametiasutuste jaoks.
Liikmesriigid peaksid tähelepanu pöörama töökaitsealaste õigusaktide kohandatud
ja tasakaalustatud reformidele, et vähendada killustatust või panna piir
ebastandardsete lepingute ülemäärasele kasutamisele ja fiktiivse füüsilisest
isikust ettevõtjana tegutsemisele. Ametipraktika kvaliteedi parandamine
Euroopas lihtsustab üleminekut õppimiselt töötamisele ja tõstab noorte tööalast
konkurentsivõimet. Tugev sotsiaalne dialoog on ühine neile
riikidele, mille tööturud on kriisitingimustes paremini vastu pidanud.
Sellepärast on oluline, et Euroopa ja liikmesriikide tööturu osapoolte
mõttevahetus oleks järjepidevam. Komisjon
ergutab liikmesriike võtma osana riiklikest tööhõivekavadest vastu
ambitsioonikas töökohtade loomise strateegia. Euroopa
tööturuasutuste võrgustiku reform EMPs aitab kaasa oskuste ja töökohavahetuste
juhtimisele. 2012.
aastal tuleks lõplikult välja töötada raamistik, mis kaasaks tööturu osapooled
tööhõivepoliitika kavandamisse (sealhulgas ka oskuste ja väljaõppe vallas)
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames. Komisjon
töötab praegu välja praktika kvaliteediraamistikku, mis peaks innustama
ettevõtteid looma praktikavõimalusi, mis pakuvad kvaliteetset õppesisu ja
korralikke töötingimusi ning oleksid sobivaks lävepakuks tööturule sisenemisel. 2. Investeeringud oskuste täiendamisse ja
koolituste läbiviimisse struktuurimuutuste lisana Euroopa tööstuse edusammud sõltuvad tema
võimest kasutada ära Euroopa inimkapitali olemasolevat ja tulevast
potentsiaali, keskendudes eriti käesolevas teatises määratletud kuuele
prioriteetsele tegevussuunale. Meie konsultatsioonidel on esile tõstetud asjaolu,
et tööstus omistab konkurentsivõimet tõstvatele oskustele suurt tähtsust.
Algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused“[66] eksperdirühm tõi selgelt esile vajaduse
ühitada haridus ja koolitus tööstusega selleks, et paremini prognoosida
tulevast nõudlust oskuste järele. Oskused on majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime
seisukohalt üks olulisim tegur: nad moodustavad tootlikkuse ja innovatsiooni
aluse. Oskuste tagamise osas seisab Euroopa aga silmitsi tõsiste
väljakutsetega. Juba praegu pidurdavad oskuste ja vajaduste omavaheline sobimatus
(ning mõnes liikmesriigis isegi oskuste puudumine) majanduskasvu ja
tööhõivet. Haridussüsteem peab eelkõige kooli- ja ülikoolilõpetajatele
andma oskused, mis sobivad tööstuse vajadustega. Investeerimine väljaõppesse on
samuti investeerimine innovatsiooni, sest tehnika areneb edasi enamasti tänu
tehastes tegutsevate oskustööliste ja inseneride järkjärgulistele uuendustele[67]. Kuid
uutesse oskustesse ja väljaõppesse investeerimise eelduseks on vajadus edasi
arendada oskuste valdkonna vajaduste ja mittevastavuste jälgimise ja prognoosimise
vahendeid. Euroopa tasandil töötatakse praegu selle eesmärgi saavutamise nimel
välja mitut vahendit. 3. Tööjõu ja oskuste vajaduste
prognoosimine ja restruktureerimise korraldamine ettevõtetes Tööjõu ja oskuste vajaduste prognoosimine on
esmatähtis iga ettevõtte jaoks; see mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet ja
pikaajalist perspektiivi olenemata tööstussektorist, milles nad tegutsevad.
Seda silmas pidades võib läbimõeldud prognoosimine ja hästi ettevalmistatud
restruktureerimine positiivselt mõjutada ettevõtete püsivat konkurentsivõimet
ning avaldada positiivset edasikanduvat mõju muudele turgudele ja sektoritele,
tõstes samal ajal töötajate tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustades nende
üleminekut uutele töökohtadele. Vastused komisjoni rohelisele raamatule
„Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile
õpetanud?” kinnitavad, et prognoosimine on inimkapitali investeerimisel
esmatähtis. Samas on endiselt lahendamata tööjõu ja oskuste vajaduste
määratlemise ning vastavate investeeringute probleem. Kiire kasvuga VKEde
suutlikkus prognoosida tööjõu ja oskuste vajadusi on võrreldes suurte
äriühingutega palju piiratum. Sellest tuleneb möödapääsmatu vajadus niisugust
suutlikkust suurendada ja teha inimkapitali investeerimisel mõistlikke
valikuid, pidades silmas ka nende potentsiaali innovatsiooni ja majanduskasvu
edendamisel Euroopas. Et viia
oskused tööturu vajadustega vastavusse, teeb komisjon järgmist: 1. töötab välja
Euroopa mitmekeelse oskuste, pädevuste ja elukutsete klassifikatsiooni; 2. edendab Euroopa
valdkondlike oskuste nõuandekogude ning valdkondlike teadmiste ja oskuste
ühenduste rajamist ning toetab mitme sidusrühma partnerluste loomist IKT
sektoris, et leevendada sealset oskuste nappust. Komisjon
toetab aastatel 2013−2014 Euroopa aruka energia programmiga oskuste
standardiseeritud sertifitseerimiskavade kasutuselevõttu. Komisjon
toetab liikmesriike nn oskuste ümberhindamisel, pakkudes neile novembrikuu
teatises poliitilisi suuniseid reformide tulemusliku rakendamise ja paremate
oskuste tagamiseni viivate tõhusate haridus- ja koolitussüsteemide arendamise
kohta. IV. Kokkuvõte:
haldamine ja eesmärgid Tööstuse osa ELi majanduse taastamisel
kriisist võib olla väga suur. Käesolevas teatises on visandatud aktiivne tööstuspoliitika,
mis võib tõsta meie konkurentsivõimet ning luua aluse Euroopa
taasindustrialiseerimisele. Kavandatud meetmete eesmärk on tõhustada ja
tugevdada strateegilist lähenemisviisi 2010. aastal esitatud
tööstuspoliitikale. Et tagada
nende meetmete nõuetekohane rakendamine, jälgib komisjon tähelepanelikult mitut
põhimuutujat. 1.
Investeerimine –
Kapitali kogumahutus põhivarasse moodustas 2011.
aastal 18,6 % SKPst. Enne kriisi, 2007. aastal, saavutas see 21,25 %
SKPst. Meie tootlikkuse tõstmiseks vajalikud investeeringud peaksid olema 2015.
aastal samal tasemel kriisieelsete investeeringutega ning investeeringute
keskmine tase peaks aastani 2020 ületama 23 %. Investeeringud seadmetesse
jäävad praegu 6 ja 7 % vahele SKPst. Tootlikkuse tõstmiseks ja uute tehnoloogiate
juurutamiseks peaksid need saavutama kriisieelse taseme ja pidevalt kasvama,
ulatudes aastani 2020 üle 9 % SKPst. 2.
Siseturukaubandus –
Siseturul kauplemise tase on praegu veidi alla 21 %
SKPst[68].
Uuendatud siseturul peaks tase 2020. aastaks saavutama 25 %. 3. VKEd –
Komisjoni digitaalarengu tegevuskavaga seotud
juhtalgatuse kohaselt peaks e-kaubandusega tegelevate väikeettevõtete osakaal
tõusma 2015. aastaks 33 %-ni. Nende VKEde osakaal, kes eksportisid
siseturu piires, oli 2009. aastal läbiviidud uuringu kohaselt 25 %[69].
Keskpikk eesmärk on luua sellised tingimused, mis võimaldaksid VKEde võrdväärse
esindatuse nii kolmandate riikide turgudel kui ka siseturul. Nende eesmärkide saavutamine võimaldab
liidul taasindustrialiseerida, tõstes tööstuse osa SKPst praeguselt tasemelt
(umbes 16 %) lausa 20 %lisele tasemele aastal 2020. Tööstuspoliitika edusammud sõltuvad paljuski
meie võimest kasutada ära koosmõjusid. Ühenduse põhimõtted peavad
olema nõuetekohaselt kooskõlastatud ja sünkroniseeritud. ELi tegevusi
olulistes valdkondades, mis aitavad kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide
saavutamisele (näiteks investeeringud infrastruktuuridesse, teadus- ja
arendustegevusse ning innovatsiooni, digitaalarengu tegevuskava väljatöötamine,
oskuste ja tööhõivega seotud poliitikameetmed, kaubandus- ja
investeerimispoliitika, siseturupoliitika, konkurentsipoliitika, transpordi- ja
merenduspoliitika, energia-, keskkonna- ja kliimapoliitika) kooskõlastatakse
üksikasjalikult tööstuspoliitikas toimuvate arengutega. Meie edusammude ulatus
sõltub suuresti meie võimest ühendada jõud kõigis nimetatud valdkondades. Koostoimet ELi juhtimisel võetavate
meetmete ja liikmesriikide tööstuspoliitika vahel tuleb parandada. Ühtekuuluvuspoliitika uued vahendid aastateks 2014–2020 aitavad
liikmesriikidel konkurentsivõimet tõsta. Vaja läheb aruka spetsialiseerumise
strateegiat, mis on eeltingimus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite
kasutamiseks temaatilise eesmärgi „Teaduse, tehnoloogiaarenduse ja
innovatsiooni edendamine” kohaselt (eriti VKEdes). Strateegia hõlmab enamikku
investeerimisprioriteete, mis on käesolevas teatises esitatud kui prioriteetsed
tegevusvaldkonnad. Liikmesriigid peaksid järgima Euroopa Ülemkogu poolt juunis
heaks kiidetud riigipõhistes soovitustes määratletud reforme. Tööstuspoliitika rakendamine eeldab ka tõhusamat
Euroopa haldusstruktuuri. Selle loomisel on 2010. aasta teatise
avaldamisest saati juba edusamme tehtud: · Saavutatud on tihedam koostöö liikmesriikidega Euroopa poolaasta
väljatöötamise kaudu, samuti konkurentsivõime ja tegevuskavade korrapärane
järelevalve ELi ja liikmesriikide tasandil Lissaboni lepingu artiklis 173
sätestatud menetluse abil. Uuest häid tavasid käsitlevate projektide seeriast
esimene, võtmetehnoloogiate alane projekt, on lõpule viidud. Sellele järgneb
välismaiste otseinvesteeringute projekt. · Komisjoni uute ettepanekute konkurentsivõime tagamise kontroll on
edukalt mõjuhindamisprotsessi kaasatud. Arenguruumi on veel haldamise parandamise
osas. ·
Konkurentsivõime ja kasvu kõrgetasemelise töörühma
abiga hindab konkurentsivõime nõukogu igal aastal struktuurireformide
elluviimist ja konkurentsivõime tõstmise tööstuspoliitiliste meetmete tõhusust,
et tagada nende sobivus Euroopa poolaastaga. ·
VKEde saadikud annavad iga-aastaselt Euroopa
poolaasta raames aru sellest, kui tõhusad on riikliku ja ELi tasandi meetmed,
mida on VKEde konkurentsivõime tõstmiseks vastavates riikides võetud. ·
Esimesel võimalusel luuakse prioriteetsete
tegevussuundade töörühmad. Nad annavad kord aastas aru konkurentsivõime nõukogule.
Töörühmad võtavad oma töös arvesse ka teavet, mis saadakse struktuurifondide
kavandamisel. ·
Komisjon kutsub piirkondi üles töötama välja
aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiaid, et anda oma
panus käesoleva teatise eesmärkide saavutamisse. Strateegiad tuleb välja
töötada tihedas koostöös erasektoriga ning teadusuuringute ja innovatsiooni
osalistega, et määratleda teadmispõhiste investeeringute esmatähtsad
strateegilised valdkonnad. ·
Vaja on teha veel täiendavaid jõupingutusi selleks,
et tagada ühenduse vahendite (näiteks „Horisont 2020” ja COSME) kasutamine koos
struktuurifondide ja liikmesriikide rahaliste vahenditega eelkõige eesmärgiga
viia ellu ulatuslikke investeerimisprojekte, sealhulgas näidis- ja
katseprojekte. Lisa: tööstuspoliitika teatise peamised meetmed || Vahend || Põhimeede || Komisjoni ettepanek Uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute hõlbustamine 1 || Prioriteetsed tegevussuunad || Võtta koos tööstuse ja liikmesriikidega meetmeid tootmise ja turgude kiireks arendamiseks -keskkonnasäästliku tootmise jaoks mõeldud arenenud tootmistehnoloogiate turud -progressi võimaldavate tehnoloogiate turud -bioressursipõhiste toodete turud -säästev tööstuspoliitika, ehitus ja toormaterjalid -keskkonnahoidlikud sõidukid -arukad võrgud || Enne 2012. aasta lõppu luuakse spetsiaalsed töörühmad, et määratleda iga tegevussuuna jaoks tegevuskavad. 2 || Kaasnevad meetmed || Tagada lihtsustatud, prognoositav ja stabiilne õiguslik raamistik uute toodete ja teenuste jaoks, mis hõlmaks ka asjakohaseid standardeid ja sertifitseerimist. || Lisameetmeid võetakse 2013. aastal standardimise, infrastruktuuride edendamise ja digitaalse turu vallas Juurdepääs turgudele 3 || Kaupade siseturu parandamine || Siseturgu käsitlevate õigusaktide lihtsustamine ja parem järelevalve eesmärgiga muuta need stabiilsemaks ja prognoositavamateks. Kodanike tõhusam kaitsmine nõuetele mittevastavate toodete eest ja õiglased turutingimused. || Võtta 2012. aasta lõpuks vastu tooteohutuse ja turujärelevalve pakett, mis koosneks üldise tooteohutuse muudetud direktiivist, uuest turujärelevalve määrusest ja teatisest, mis käsitleb turujärelevalve mitmeaastast tegevuskava aastateks 2012–2015. Kaupade siseturu reformi rakenduskava koostatakse 2013. aastal 4 || Toimivuskontroll || Konkurentsivõime seisukohalt kõige tähtsamate strateegiate elluviimise ja vastastikuse toime ühtsuse parandamine. || Alumiiniumi ja naftat töötlevate tööstuste toimivuskontroll alates 2012. aastast. 5 || Ettevõtlus || Ettevõtlust toetavate meetmete ja raamtingimuste parandamine ning meetmed digitaaltehnoloogiate ja e-kaubanduse juurutamise stimuleerimiseks || Esitada ettevõtluse tegevuskava, milles on soovitused liikmesriikidele. 2012. aasta november. 6 || Intellektuaalomand || Kaaluda meetmete võtmist selleks, et suurendada läbipaistvust ja parandada intellektuaalomandi õiguste käsitlemist standardimises. Toetada VKEsid intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ja tõhusal kasutamisel kolmandates riikides, sealhulgas Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi) ja Mercosuri riikides || Luuakse uued intellektuaalomandi õiguste kasutajatoed VKEde abistamiseks, mis alustavad tööd 2013. aastal. 7 || Toorained || Arendada edasi nn toorainediplomaatiat ning edendada rahvusvahelist regulatiivset koostööd ja normide ühtlustamist eriti suhetes naaberriikidega, et täiendada uute toodete ja tehnoloogiate turgude loomist. || Varasematel missioonidel alla kirjutatud lepingute elluviimine ja edasiarendamine ning uued missioonid Marokos ja Tuneesias, mis algavad 2012. aasta novembris. Juurdepääs finants- ja kapitaliturgudele 8 || VKEd || Lihtsustada ja tõhustada finantsinstrumente, millega toetatakse VKEde innovatiivset tegevust. Parandada ja mitmekesistada reaalmajanduse juurdepääsu rahastamisele. || EIP kapitali suurendamisega luuakse lisavahendid laenuandmisvõime tõstmiseks, mis tehakse kättesaadavaks 2013. aastal. Ettepanekud esitatakse ELis tehtavate pikaajaliste investeeringute rahastamise rohelise raamatu (mille valmimist oodatakse 2012. aasta lõpuks) järelduste alusel. 9 || Arukas spetsialiseerumine || Liikmesriigid saavad majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamiseks tulemuslikult kasutada struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, mida tugevdab nn aruka spetsialiseerumise kontseptsioon. Struktuurifondide praeguse programmiperioodi (2007–2013) raames peaksid liikmesriigid kasutama iga võimalust suunata olemasolevad ressursid innovatsiooni investeerimisse. || Uue ühtekuuluvuspoliitika sätted 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku ning programmide COSME ja „Horisont 2020” väljatöötamiseks. Inimkapitali otsustav roll 10 || Oskused ja väljaõpe || Viia omavahel vastavusse oskused ja tööturu vajadused Euroopa mitmekeelse oskuste, pädevuste ja elukutsete klassifikatsiooni väljatöötamise abil. || Euroopa valdkondlike nõuandekogude ning valdkondlike teadmiste ja oskuste ühenduste loomine; mitme sidusrühma partnerluste loomine IKT sektoris, et leevendada sealset oskuste nappust. (2013) EURESi muutmine üleeuroopaliseks töö- ja töötajate otsimise vahendiks. Praktika kvaliteediraamistiku loomine, mis ergutaks ettevõtteid noortele praktikakohti pakkuma. [1] Tööstustegevus
mõjutab oluliselt ka teiste sektorite toodangut ja tööhõivet. Iga tööstuses
loodud 100 töökoha kohta luuakse hinnanguliselt 60–200 uut töökohta muudes
majandusharudes, sõltuvalt sektorist. Vt lisatud talituste töödokument. [2] Vt
riigipõhised soovitused, mis on lisatud 30. mai 2012. aasta dokumendile COM(2012)299
„Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed”. [3] Manufacturing
% of GDP at factor cost, 2011: Eurostat (nama_nace_10_c) [4] KOM (2010)
614. [5] Vt talituste
töödokument SWD(2012) 297 nende meetmete üksikasjaliku rakendamise kohta. [6] Käesolevale
teatisele on lisatud töödokument 2010. aasta teatise rakendamise kohta ning
tõendid käesolevas teatises esitatud poliitiliste meetmete toetuseks.
Täiendavat tuge pakuvad 2012. aasta konkurentsivõime aruanne ning dokument
„Report on Member State competitiveness Performance and Policies”, mis põhineb
ELi toimimise lepingu artiklil 173. Käesoleva teatise koostamisel on peetud
põhjalikke diskussioone liikmesriikide ja sidusrühmadega ning konsultatsiooni
avalikkusega. Lisateavet saadi 29. mail 2012. aastal Brüsselis toimunud
tööstusinnovatsiooni konverentsilt „Mission Growth”. [7] Vt ECFINi prognoos kevadel 2012: http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/ee1upd_en.htm [8] Rahvusvaheline
Energiaagentuur: Energy Prices and Taxes, Second Quarter 2012 [9] Vt Boston
Consulting Group: „US manufacturing nears the tipping point”, märts 2012. [10] Strateegiline
juhtalgatus „Innovaatiline liit”, KOM(2010)546, 6. oktoober 2010. [11] Vt Rifkin
J. „The Third Industrial Revolution: How Lateral Power Is Transforming Energy,
the Economy, and the World” Palgrave McMillan, New York 2011. [12] Ühtekuuluvuspoliitika
2014-2020: Investeeringud majanduskasvu ja töökohtadesse, KOM(2011)614, 6.
oktoober 2011. [13] Roland
Berger „GreenTech Made in Germany: update 2012” http://www.rolandberger.com/media/pdf/Roland_Berger_Umbau_Energiesystem_20120208.pdf [14] „European
Competitiveness Report 2010” SEK(2010) 1272 [15] Vt mõiste kohta „Trends and challenges in demand-side
innovation policies in Europe” veebisaidilt http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=5532&lang=en&tpa_id=135 [16] „Progressi
võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja
uuteks töökohtadeks” COM(2012)341 [17] Progressi
võimaldavad tehnoloogiad on prioriteetne valdkond ka laenude andmise puhul, mis
on võimalikus osutunud seoses EIP kapitali suurendamisega. [18] Europe
Innova aruanne „Assessment of the Bio-based Products Market Potential for
Innovation” 2010 [19] „Innovatsioon
ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus”, COM (2012) 60, 13.2.2012. [20] http://www.cen.eu/cen/Sectors/Sectors/Biobased/Pages/default.aspx [21] „Impact
Assessment of Energy Efficiency Directive” SEK(2011) 779, 22.6.2011. [22] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sustainable-business/ecodesign/index_en.htm [23] „Toorainete
kättesaadavus Euroopa heaoluks tulevikus – Ettepanek tooraineid käsitlevaks
Euroopa innovatsioonipartnerluseks”, COM(2012) 82. [24] Esitatud
teatises „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime
strateegia”, COM(2012) 433. [25] Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta, KOM(2011)650/3. [26] Euroopa
ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas, KOM (2011) 144. [27] KOM(2011) 202,
12. aprill 2011. [28] Vt
Komisjoni teatis „Arukad võrgud – innovatsioonist kasutuselevõtuni”, KOM(2011) 202. [29] Investeerimine
infrastruktuuridesse on prioriteetne valdkond ka laenude andmise puhul, mis on
võimalikuks osutunud seoses EIP kapitali suurendamisega. [30] Määruse
ettepanek, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid, KOM(2011)
658. [31] Rakkerühmade
loomisel järgitakse komisjoni eeskirju eksperdirühmade ja muude organite kohta
(K(2010) 7649 ja SEK(2010) 1360). [32] „Arukas
reguleerimine Euroopa Liidus”, KOM(2010)543, 8. oktoober 2010. [33] Näiteks
komisjoni korraldatud ELi naftatöötlemise ümarlaual 15. mail 2012
liikmesriikide poolt esitatud hinnangud, mis käsitlesid ELi meetmete
kombineeritud mõju naftatöötlemisele. [34] Direktiiv 98/34/EÜ,
millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. [35] Ökoloogilist
jalajälge käsitlev ettepanek, mida on nimetatud ühtse turu aktis, esitatakse 2013.
aastal komisjoni teatises. [36] Ettevõtluse
ja tööstuse peadirektoraadi turujärelevalve ja masinatööstuse alane konverents,
24. nov. 2011: http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/mechanical/machinery/market-surveillance/index_en.htm [37] Albert
Bravo-Biosca "The dynamics of Europe's industrial structure and the growth
of innovative firms" JRC Conference Seville, oktoober 2011. [38] Boston
Consulting Group’i uuring „G20 internetimajandus”, märts 2012. [39] KOM (2010)
245. [40] KOM(2011) 942
„Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses
e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega”. Vt ka KOM(2011) 942 lõplik „Ühtne
raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja
internetipõhiste teenustega”. [41] COM(2012)225
„Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv”. [42] Tõlke- ja
registreerimiskulud, mis on seotud patendikaitse hankimisega Euroopas,
vähenevad kuni 80 %. [43] Vt
"Patent Translate",
http://www.epo.org/searching/free/patent-translate.html. [44] Nn
patendipadrikud tekivad siis, kui konkreetsel tootel on tähelepanuväärselt
palju patente ning need kuuluvad eri omanikele. Litsentsitasude kuhjumine
tuleneb selliste täiendavate patentide sõltumatust hindamisest. Patendipadrikud
on enam levinud kommunikatsioonitehnoloogia, pooljuhtide, optika,
elektrimasinate ja meditsiinitehnoloogia vallas. [45] Nn
patentide salakaitsmised ilmnevad juhul, kui standardite kehtestamise protsessi
mõni osaline avaldab, et tal on standardimisele kuuluva tehnoloogiaga seotud
patent või patenditaotlus(ed) alles siis, kui standard on juba vastu võetud
ning keeldub seejärel patentidele luba andmast või annab selle vaid
ebaõiglastel, ebamõistlikel või diskrimineerivatel tingimustel. [46] Määrus
(EL) nr 386/2012, 19.4.2012; ELT L 129, 16.5.2012, lk 1. [47] http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/stakeholders/index_en.htm#maincontentSec2 [48] COM(2012)70
„2012. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruanne”. [49] KOM(2010) 612
„Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika”. Vt ka SWD(2012) 219. [50] KOM(2010) 343
„Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole”. [51] Euroopa
Parlamendi 3. juuli 2012. aasta resolutsioon Euroopas investeerimise
atraktiivsuse kohta. [52] Kaubanduse
peadirektoraat „EU Trade Policy for Raw materials. Second Activity Report” (ELi
kaubanduspoliitika toorainete osas: teine tegevusaruanne). [53] Selles
vallas töötab komisjon välja ka muid algatusi, näiteks nn riikide kaupa toimiv
aruandlus. [54] 2012.
aasta juunis kirjutati alla mineraalide valdkonna koostööd käsitlevale
lepingule Gröönimaaga – Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine, JOIN(2012) 19
(lõplik). [55] KOM(2011) 702
„Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa
üleilmsetest võimalustest”. [56] EKP finantsintegratsiooni
2012. aasta aruandes on öeldud, et euroala pankade rahastamiskanalite nõrkus ja
killustatus mõjutas edastuskanali kaudu ka reaalmajandusele kättesaadavaid
laenutingimusi”. EKP finantsintegratsiooni aruanne, aprill 2012, lk 57. [57] Standard
& Poors, "The Credit Overhang", RatingsDirect, 31. juuli 2012, lk
5. [58] ELi
rahastamisvahenditega tutvumiseks ning teie riigis ELi-poolset rahastamist
pakkuvate pankade või riskikapitalifondide leidmiseks külastage veebisaiti http://access2finance.eu
[59] KOM(2011) 870
(lõplik) [60] Kapitali suurendamisega seotud EIP laenude andmise
prioriteedid: Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisaruanne
Euroopa Ülemkogule. Kättesaadav võrguaadressil http://www.eib.org/attachments/lending-policy-associated-with-a-capital-increase-final.pdf [61] KOM(2011) 870
(lõplik). [62] Mitu
liikmesriiki pakub juba VKEdele ja keskmise kapitaliseeritusega ettevõtetele
alternatiivseid rahastamisvahendeid. Saksamaal on viis börsi korraldanud 50
võlakirjaemissiooni (mille mahud jäävad tavaliselt 30 ja 100 miljoni euro
vahemikku) keskmise kapitaliseeritusega ettevõtetele. Sel sügisel käivitatakse
kaks uut alternatiivset turgu Prantsusmaal ja Rootsis. Itaalias avardab
kauplemisvõimalusi fikseeritud tulumääraga turg, mis hõlmab ka varem
noteerimata väärtpabereid. Äri-, innovatsiooni- ja kutseoskuste ministeerium
Ühendkuningriigis on algatanud alternatiivsete rahastamiskanalite põhjaliku
läbivaatamise, jätmata tähelepanuta ka fikseeritud tulumääraga turge. [63] KOM(2011) 860
(lõplik) [64] COM(2012) 173
lõplik „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”, COM(2012) 299 lõplik
„Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed”. [65] „Restruktureerimine
ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?” COM(2012) 7. [66] Uute töökohtade jaoks uued oskused: tegutseda on vaja
kohe. Algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” eksperdirühma aruanne
Euroopa Komisjonile, veebruar 2010; kättesaadav võrguaadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=568&langId=et [67] Euroopa
Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut mängib peamist rolli andekate inimeste
toetamisel piiriüleselt ja inimestest lähtuva innovatsiooni edendamisel
teadusuuringute, kõrghariduse ja äri (teadmiste kolmnurga) integreerimise abil.
Teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu loob EIT kõrgharidus- ja erasektorit
ühendavaid uusi karjäärirööpaid ning uuenduslikke programme erialaseks
arenguks. EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade programmide peamine osa on
ettevõtlus. Programmide abil saavad maailmatasemel teadlased ja üliõpilased
omandada teadmisi ja suhtumist selles osas, kuidas muuta ideed uuteks
ärivõimalusteks. [68] Allikas:
Eurostat „Statistics in focus”, 3/2012. [69] Ettevõtluse
ja tööstuse peadirektoraat „Uuring VKEde rahvusvahelistumise kohta”, 2010.