52012DC0347

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) kohaldamine

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus

1.           Käesolevas aruandes vaadatakse üle direktiivi 2004/25/EÜ[1] (ülevõtmispakkumiste kohta, edaspidi „ülevõtmispakkumiste direktiiv” või „direktiiv”) kohaldamine vastavalt direktiivi artiklile 20.

2.           Ülevõtmispakkumiste direktiiv sisaldab miinimumnõudeid sellise ülevõtmispakkumiste menetluse, sealhulgas teavitamise kohta, mis hõlmab nende liikmesriikide õigusnormidega reguleeritud äriühingute hääleõigusega väärtpabereid, kus kõigi nende aktsiatega või osaga neist on reguleeritud turul lubatud kaubelda.

3.           Ülevõtmispakkumiste direktiivi abil püütakse saavutada finantsturgude ja börsinimekirja kantud äriühingute aktsionäride jaoks olulisi eesmärke. Konkreetsemalt on direktiivi eesmärgid järgmised:

· tagada ülevõtmispakkumiste menetluse õiguskindlus ning kogu ühenduse ulatuses selgus ja läbipaistvus seoses ülevõtmispakkumistega;

· kaitsta aktsionäride, eelkõige vähemusaktsionäride, ning töötajate ja teiste sidusrühmade huve läbipaistvuse ja teabe saamise õiguse abil, kui äriühingu suhtes on tehtud ülevõtmispakkumine või toimub muutus kontrollis selle äriühingu üle;

· hõlbustada ülevõtmispakkumiste tegemist, suurendades äriühingute väärtpaberitega kauplemise vabadust ja nendega seotud hääleõiguse vaba kasutamist ning hoides ära pakkumise nurjamiseks tehtavaid toiminguid;

· tugevdada ühtset turgu, võimaldades kapitali vaba liikumist kogu ELis.

4.           Ülevõtmispakkumiste direktiiv tugineb üldpõhimõtetele,[2] mida liikmesriigid peavad direktiivi ülevõtmiseks järgima. Need põhimõtted hõlmavad järgmist:

· aktsionäride võrdne kohtlemine;

· vähemusaktsionäride kaitsmine, kui toimub muutus kontrollis äriühingu üle;

· turuga manipuleerimise või turu kuritarvitamise keelustamine ning

· aktsionäridele piisava aja ja teabe võimaldamine, et nad saaksid teha asjakohasel teabel põhineva otsuse pakkumise kohta.

Kui liikmesriigid teevad erandeid direktiivis sätestatud eeskirjadest, peavad need erandid olema ikkagi kooskõlas nende ja ka muude direktiivis loetletud põhimõtetega.

5.           Käesolevas aruandes kirjeldatakse ülevõtmispakkumiste direktiivi mõju ning seda, kuidas direktiivi on järgitud (2. osa), määratakse kindlaks direktiivi kohaldamisest tulenevad peamised probleemid (3. osa) ning tehakse mitmed järeldused (4. osa).

2.           Ülevõtmispakkumiste direktiivi mõju ja direktiivi järgimine

6.           Komisjoni nimel tehtud välisuuringus ülevõtmispakkumiste direktiivi kohaldamise kohta (edaspidi „välisuuring”)[3] leitakse, et ülevõtmispakkumiste direktiivi tulemusel ei ole uuringuga hõlmatud liikmesriikide[4] õigusraamistikus toimunud suuri muutusi, sest sarnased eeskirjad olid siseriiklikul tasandil enne direktiivi vastuvõtmist juba kehtestatud või koostamisel.

7.           Ülevõtmispakkumiste direktiivi vabatahtlike sätete ülevõtmisega seoses näitavad välisuuring, komisjoni talituste 2007. aasta aruanne direktiivi rakendamise kohta[5] ning komisjoni läbiviidud täiendav uuring, et 19 liikmesriiki[6] on üle võtnud äriühingu juhatuse erapooletust käsitleva sätte,[7] kuid vaid kolm liikmesriiki[8] on üle võtnud kaitsemeetmete tühistamist käsitleva sätte[9]. Kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 3 lubavad umbes pooled liikmesriigid[10] nendel äriühingutel, kelle suhtes tuleb (seaduse või äriühingu põhikirja alusel) kohaldada juhatuse erapooletust ja/või kaitsemeetmete tühistamist käsitlevaid sätteid, mitte kohaldada neid nimetatud sätteid, kui nad seisavad silmitsi ülevõtmispakkumisega selliselt pakkumise tegijalt, kelle suhtes samu sätteid ei kohaldata (vastastikkuse põhimõte).

8.           Seoses õigusraamistiku kohaldamisega liikmesriikides ei ole esile kerkinud ühtegi nõuetele vastavusega seonduvat struktuurset probleemi.

9.           Välisuuringus leitakse, et ülevõtmispakkumiste direktiiv on aidanud parandada selles sätestatud eesmärkide täitmist näiteks kooskõlastamiseeskirjade kehtestamisega järelevalveasutuste jaoks seoses piiriüleste pakkumistega, direktiivi üldpõhimõtetega, pakkumise avalikustamise eeskirjadega, kohustuslikku pakkumist käsitleva sättega ning väikeaktsionäride väljatõrjumise ja aktsiate väljaostu nõudmise õigusega.

10.         Välisuuringu ettevalmistamiseks läbi viidud hinnangute uuringus osalenud sidusrühmad leidsid, et ülevõtmispakkumiste direktiiv on kasulik turu nõuetekohaseks ja tõhusaks toimimiseks. Sidusrühmad on üldiselt rahul direktiivis esitatud eeskirjade selguse ja nende jõustamise piisavusega. Nad leiavad üldiselt, et direktiiv on aidanud tugevdada vähemusaktsionäride positsiooni, ning suhtuvad positiivselt direktiivis sisalduvasse pakkumiste avalikustamise korda, kohustuslikku pakkumist käsitlevasse sättesse ning väikeaktsionäride väljatõrjumise õigusesse ja aktsiate väljaostu nõudmise õigusesse. Hinnangute uuringu raames konsulteeritud töötajate esindajad ei ole aga direktiiviga sama rahul. Eelkõige leidsid nad, et direktiiviga ei kaitsta töötajaid piisavalt töötingimuste muutumise või koondamise riski eest pärast ülevõtmist.

11.         Kaitsemeetmete kasutamist reguleerivatel ülevõtmispakkumiste direktiivi vabatahtlikel sätetel on sidusrühmade arvates väike mõju. Näiteks selgub välisuuringust, et sidusrühmade arvates ei ole direktiivil märkimisväärset mõju pakkumiste arvule ning et olenemata direktiivi olemasolust kasutatakse Euroopas väga palju pakkumiseelseid kaitsemeetmeid. Siiski ütlesid nad ka seda, et kuigi enamik liikmesriike ei ole üle võtnud kaitsemeetmete tühistamist käsitlevat sätet, on piisavalt võimalusi nende kaitsemeetmete tühistamiseks.

12.         Ülevõtmispakkumiste direktiivi mõju majandusele on raske arvutada peamiselt sellepärast, et ELis on alates kõnealuse direktiivi ülevõtmisest tehtud vähe ülevõtmispakkumisi[11] ning seda ELis pärast finantskriisi valitseva majandusliku olukorra tõttu[12]. Peale selle on direktiivile omane minimaalne ühtlustamine koos kaitsemeetmeid käsitlevate artiklite vabatahtliku laadiga ja direktiivi artikli 4 lõikes 5 liikmesriikidele ette nähtud võimalusega teha erandeid direktiivi sätetest põhjustanud väga erinevate siseriiklike eeskirjade kehtestamise ülevõtmispakkumiste valdkonnas.

Üldiselt näitab majandusanalüüs,[13] et kuigi teoorias aitavad ülevõtmispakkumised parandada majanduslikku tasuvust, siis praktikas see alati nii ei ole, sest alati ei ole täidetud ratsionaalse käitumise, turuosaliste täieliku teavitamise ja tehingukulude puudumise tingimused (nt ülevõtmispakkumised võidakse teha ettevõtte laiendamise eesmärkidel ning aktsionäridel ei pruugi olla kogu teavet, tehingukulud on suured ning võidakse avaldada survet pakkumiste esitamiseks). Peale selle võivad mõned direktiivi sätted – nt juhatuse erapooletust käsitlev säte, kaitsemeetmete tühistamist käsitlev säte ning väikeaktsionäride väljatõrjumise õigus – hõlbustada ülevõtmispakkumiste tegemist, samas kui teised sätted – nt kohustuslikku pakkumist käsitlev säte – võivad ülevõtmispakkumiste tegemist takistada[14].

13.         Võrdlus kolmandate riikidega[15] näitab, et nende riikide ülevõtmispakkumisi käsitlevad õigusnormid tuginevad ülevõtmispakkumiste direktiivis sisalduvate põhimõtetega samalaadsetele põhimõtetele. Erandiks on põhimõte, mille kohaselt töötajaid kaitstakse teabe saamise õiguse abil – uuritud kolmandates riikides seda põhimõtet üldjuhul ei rakendata. Ülevõtmispakkumise menetluse kestus ja teave, mille esitamist nõutakse, on ELis ja kolmandates riikides samuti sarnane. Enamikus uuritud kolmandates riikides, v.a Ameerika Ühendriikides on õigusnormides kehtestatud kohustuslikku pakkumist käsitlev säte või samaväärne säte, mille kohaselt on kontrolli omamise lävi tavaliselt umbes 30 % või 1/3 ning see on sarnane ELis kehtestatule (ülevõtmispakkumiste direktiivis jäetakse liikmesriigile võimalus määrata kindlaks kontrolli omamise lävi, kuid enamik liikmesriike on otsustanud 30 % või 1/3 kasuks). Kaitsemeetmetega seoses selgub võrdlusest, et neid meetmeid kasutatakse kõigis uuritud kolmandates riikides ning et enamik neist riikidest (v.a Ameerika Ühendriigid) on kehtestanud samaväärse juhatuse erapooletust käsitleva sätte. Samas ei ole ühegi uuritud kolmanda riigi õigusnormides sätestatud samaväärset kaitsemeetmete tühistamist käsitlevat sätet. Uuritud kolmandatest riikidest vähestes ei ole kehtestatud väikeaktsionäride väljatõrjumise õigust ja aktsiate väljaostu nõudmise õigust käsitlevaid eeskirju, kuid on kehtestatud muud samalaadset mõju avaldavad mehhanismid (nt sissenõutavad aktsiad Jaapanis, kohustuslikud ülevõtmised Austraalias ja ülevõtmine aktsiate ostmise teel Šveitsis). Mõni kolmas riik pakub ka võimalust omandada äriühingus täisosalus aktsiate ostu teel enampakkumise raames.

14.         Ülevõtmispakkumiste direktiivi artiklis 20 esitatud juhiste kohaselt peaks komisjoni teostatav direktiivi ülevaatus hõlmama kontrollistruktuure ja ülevõtmispakkumiste tegemisel esinevaid takistusi, mida direktiivis ei käsitleta. Välisuuringus uuriti püramiidstruktuure[16] ja ristomandust, mida ülevõtmispakkumiste direktiiv ei hõlma. Uuringus leitakse, et 18,1 % börsinimekirja kantud äriühingutest, keda uuringus käsitleti, kasutavad püramiidstruktuure, samas kui 3,5 % kasutavad ristomandust[17]. See on kooskõlas asjaoluga, et ELi kontinentaalsed osalussuhted põhinevad suurel määral ühisel osalusel. Uuringus jõutakse järeldusele, et kuigi püramiidstruktuurid jäävad populaarseks mehhanismiks, et säilitada äriühingu üle kontroll väiksema kapitali abil, peetakse mõlemat mehhanismi nõrgaks kaitsemeetmeks ülevõtmiste vastu. Samuti leitakse välisuuringus, et muud võimalikud ülevõtmisi takistavad meetmed – näiteks sektorispetsiifilised eeskirjad, riigi toetused, otsuste vastuvõtmisel osalemise menetlused ja töötajate kapitaliosalus – ei kujuta endast suuri või põhjendamatuid takistusi[18].

3.           Direktiivi toimimise ülevaatamine: esilekerkinud probleemid

15.         Ülevõtmispakkumiste direktiivi toimimise ülevaatamise käigus kerkis esile mitu probleemi.

16.         Esiteks ollakse mures mõiste „kooskõlas tegutsemine” õiguskindluse pärast ja selle mõiste kohaldamise pärast riikide reguleerivate asutuste poolt. Mõiste „kooskõlas tegutsemine” on oluline selleks, et arvutada, kas kontrolli omamise lävi on ületatud ning kas sellest tulenevalt on tekkinud kohustus esitada kohustuslik pakkumine. Ülevõtmispakkumiste direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis d määratletakse kooskõlas tegutsevad isikud järgmiselt:

„füüsilised või juriidilised isikud, kes teevad koostööd pakkumise tegija või pakkumise objektiks oleva ettevõtte kas otsese või vaikiva, suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel, mille eesmärgiks on kas saavutada kontroll pakkumise objektiks oleva ettevõtte üle või nurjata pakkumise teostamine”.

Liikmesriigid on selle mõiste üle võtnud erineval viisil. Näiteks mõnes liikmesriigis[19] on hoolikalt lähtutud ülevõtmispakkumiste direktiivis esitatud määratlusest, samas kui teistes liikmesriikides[20] on lisatud läbipaistvusdirektiivis[21] kasutatud elemente. Peale selle sisaldub mõiste „kooskõlas tegutsemine” ka omandamise direktiivis[22]. Omandamise direktiivi 3. tasandi suunistes[23] sisalduvat mõiste laiemat määratlust reguleerivad asutused siiski ülevõtmispakkumistega seoses ei kasuta. Selleks et leevendada ebakindlust mõiste „kooskõlastatud tegutsemine” kohaldamise ümber, on mõned riikide reguleerivad asutused[24] koostanud tõlgendavaid suuniseid või eeldusi. Kuid nende suuniste sisu siiski ei kattu. Erinevate määratluste ja tõlgenduste olemasolu siseriiklikul tasandil tekitab ebakindlust rahvusvahelistes investorites, kes soovivad üksteisega koostööd teha, ning see võib piirata nende soovi olla aktiivselt kaasatud selle äriühingu tegevusse, millesse nad investeerivad. Seda kinnitavad ka komisjoni rohelisele raamatule „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik”[25] vastanud isikud, kes olid seisukohal, et tuleks selgitada mõistet „kooskõlas tegutsemine” käsitlevaid kehtivaid sätteid[26].

17.         Teiseks, asjaolu, et kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest on kehtestatud hulgaliselt siseriiklikke erandeid, tekitab küsimuse, kas selle sättega kaitstakse vähemusaktsionäre piisavalt, kui toimub muutus kontrollis. Ülevõtmispakkumiste direktiivi artikli 4 lõike 5 kohaselt lubatakse liikmesriikidel teha erandeid direktiivis sätestatud eeskirjadest:

„Tingimusel, et järgitakse artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtteid, võivad liikmesriigid oma käesoleva direktiivi põhjal välja antavates või kehtestatavates eeskirjades võimaldada erandeid kõnealustest eeskirjadest:

i) lisades sellised erandid oma siseriiklikesse eeskirjadesse, et võtta arvesse siseriiklikul tasandil määratletavad asjaolud ja/või

ii) andes riigi järelevalveasutustele vastavalt nende pädevusele volituse teha erandeid siseriiklikest eeskirjadest, võtmaks arvesse punktis i nimetatud või muid erilisi asjaolusid; viimasel juhul on vajalik põhjendatud otsus.”

Kõik välisuuringusse kaasatud liikmesriigid on võimaldanud erandeid kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest. Erandid võib jagada erinevatesse kategooriatesse:[27]

· riikliku järelevalveasutuse kaalutlusõigus teha erandeid. Seda võimalust on kasutanud vaid vähesed liikmesriigid;[28]

· soodusmenetlused, mille käigus aktsionärid võivad otsustada, et nad loobuvad kohustusliku pakkumise tegemise kohustuse rakendamisest;

· tehnilised erandid, näiteks ühiseks investeerimiseks loodud avatud investeerimiskavad (mis ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse), mis ei piira direktiivi kohase kohustuslikku pakkumist käsitleva sätte kohaldamisala;

· olukorrad, kus tegelikult ei toimu muutust kontrollis; näiteks kui muutus kontrollis on ajutine või omandamine on toimunud grupisiseselt või kooskõlas tegutsevas grupis. Need erandid ei mõjuta direktiivi eesmärki kaitsta vähemusaktsionäre olukordades, kus toimub muutus kontrollis;

· kui soovitakse kaitsta pakkumise tegija või kontrolli omava aktsionäri huve, näiteks kui muutus kontrollis ei toimunud vabatahtliku teo tulemusel, omandamine oli kaudne või toimus isiklikku laadi sündmuse järel, näiteks pärandi kaudu;

· kui soovitakse kaitsta võlausaldaja huve, näiteks olukordades, kus omandamine toimub selle tõttu, et võlausaldaja otsustas realiseerida finantstagatise;

· kui soovitakse kaitsta teiste sidusrühmade huve, näiteks kui investoril on finantsprobleemid, kui kontroll saadakse teatavat liiki äritehingu kaudu (näiteks ühinemise teel või aktsiate ostu teel enampakkumise raames) või kui kontroll saadakse pärast seda, kui riik müüb väärtpaberid.

Kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest tehtud erinevate siseriiklike erandite tõttu ei ole alati selge, kuidas on tagatud vähemusaktsionäride kaitse. Direktiivi artikli 4 lõikest 5 tuleneb, et liikmesriigid, kes võimaldavad erandeid direktiivis sätestatud eeskirjadest, peavad järgima direktiivi üldpõhimõtteid. Ühes üldpõhimõttes on sätestatud, et kui isik omandab kontrolli äriühingu üle, tuleb kaitsta teisi väärtpaberiomanikke (direktiivi artikli 3 punkt a). Direktiiviga ei reguleerita seda, kuidas liikmesriigid peaksid tagama direktiivi üldpõhimõtete järgimise.

18.         Kolmandaks, ülevõtmispakkumiste direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatakse, et kohustusliku pakkumise tegemise kohustust enam ei kohaldata, kui kontroll on omandatud vabatahtliku pakkumise esitamisega kõigile väärtpaberite omanikele kogu nende osaluse suhtes. Komisjon on täheldanud, et pakkumise tegijad saavad nimetatud erandit kasutada selleks, et vältida kohustusliku pakkumise tegemist õiglase hinna eest. Pakkumise tegija jaoks on eelis selles, et direktiiviga ei reguleerita vabatahtliku pakkumise hinda. Erandite puhul, mis tehakse olukordades, kus kontroll on omandatud vabatahtliku pakkumise teel, eeldatakse, et pakutud hind oli piisavalt kõrge, et veenda olulist osa aktsionäridest pakkumist vastu võtma. Vastasel juhul ei oleks pakkumise tegija omandanud kontrolli pakkumise teel. Kuid kui pakkujal on juba osalus, mis on väga lähedal kontrolli omandamise lävele, peavad selleks, et pakkumise tegija ületakse kontrolli omandamiseks vajaliku läve, pakkuma talle oma aktsiaid vaid vähesed aktsionärid. Seega omandab pakkumise tegija tõenäoliselt kontrolli vabatahtliku pakkumise teel isegi siis, kui ta pakub väga madalat hinda, ning seega saab ta kasutada kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest tehtavat erandit. Sel juhul jäävad vähemusaktsionärid ilma kontrolli ülekursist. Paljudes liikmesriikides ei ole siiski võimalik seda varianti kasutada, sest siseriikliku õigusega on ette nähtud, et pakkumine peab vastama tingimusele, et pakkumise tegija omandab miinimumprotsendi aktsiatest[29] või tuleb järgnevate aktsiaostude puhul teha kohustuslik pakkumine[30].

Samuti on väidetud, et pakkumise tegijad võivad omandada kontrolli kohustuslikku pakkumist tegemata, hoides oma osaluse täpselt allpool kontrolli omamise läve, kuigi de facto suudavad nad äriühingut kontrollida, või omandades tuletisinstrumentide positsiooni[31].

19.         Neljandaks, ülevõtmispakkumiste direktiivis sisalduvate vabatahtlike artiklitega seoses võib järeldada, et kuigi juhatuse erapooletust käsitlev säte on üle võetud suhteliselt edukalt,[32] siis kaitsemeetmete tühistamist käsitleva sätte ülevõtmine ei ole läinud nii edukalt, sest selle on üle võtnud vaid kolm liikmesriiki. Direktiivi vastuvõtmise ajal seisnes mõte selles, et kui liikmesriigid otsustavad vabatahtlikke sätteid mitte üle võtta, siis võiksid aktsionärid suunata äriühinguid neid sätteid vabatahtlikult kohaldama. Kuid tundub, et nii ei ole siiski läinud. Seetõttu võib arvata, et direktiiv ei ole väga tõhus kaitsemeetmete kasutamise reguleerimisel. Seda kinnitavad ka sidusrühmad. Nad on siiski ka märkinud, et olenemata asjaolust, et kaitsemeetmete tühistamist käsitlevat sätet ei ole üle võetud, on olemas piisavalt võimalusi ülevõtmisega seotud kaitsemeetmete tühistamiseks (vt käesoleva aruande punkt 11).

20.         Viiendaks, ülevõtmispakkumiste direktiivis nõutakse, et pakkumise objektiks oleva äriühingu ja pakkumise tegija töötajate esindajaid tuleb ülevõtmispakkumise korral üksikasjalikult teavitada[33]. Töötajate esindajatele edastatud teave peaks sisaldama avaldust pakkumise tegija kavatsuste kohta seoses pakkumise objektiks oleva äriühingu tegevuse jätkamisega ja pakkumise teinud äriühingu tegevuse jätkamisega, pidades silmas mõju tööhõivele ja töötingimustele,[34] ning pakkumise objektiks oleva äriühingu juhatuse seisukohti pakkumise kohta ja pakkumise tõenäolise mõju kohta tööhõivele[35]. Välisuuringust selgub, et töötajate esindajad ei ole rahul sellega, kuidas direktiiviga kaitstakse töötajate huve. Nad ütlevad, et vajalikku teavet ei edastata alati õigeaegselt või on see teave puudulik ning et ülevõtmispakkumistel on märkimisväärne mõju töötingimustele ja koondamistele. Peale selle väidavad nad, et pärast pakkumise tegemist puudub igasugune kontroll selle üle, kas pakkumise tegija tegutseb nii, nagu pakkumismenetluse käigus avaldatud teabes lubatud. Direktiiviga seda aga ei reguleerita.

4.           Järeldused

21.         Käesolevast ülevõtmispakkumiste direktiivi toimimise ülevaatest nähtub, et üldiselt toimib direktiiviga kehtestatud kord rahuldavalt. Seoses õigusraamistiku kohaldamisega liikmesriikides ei ole esile kerkinud ühtegi nõuetele vastavusega seonduvat struktuurset probleemi. Sidusrühmad on üldiselt rahul direktiivis esitatud eeskirjade selguse ja nende jõustamise piisavusega ning nad peavad direktiivi kasulikuks vahendiks turu nõuetekohase ja tõhusa toimimise tagamisel. Välisuuringus leitakse, et ülevõtmispakkumiste direktiiv on aidanud parandada selles sätestatud eesmärkide täitmist.

22.         Sellest olenemata on valdkondi, kus ülevõtmispakkumiste direktiivis sisalduvad eeskirjad vajaksid mõningat selgitamist, et parandada õiguskindlust asjaomaste isikute jaoks ja (vähemus)aktsionäride õiguste tõhusat kasutamist.

23.         Esiteks võiks ELi tasandil selgitada mõistet „kooskõlas tegutsemine”, et pakkuda rahvusvahelistele investoritele suuremat õiguskindlust seoses sellega, mil määral võivad nad üksteisega koostööd teha, ilma et nende tegevust käsitletaks kooskõlas tegutsemisena ja ilma et valitseks oht, et nad peavad tegema kohustusliku pakkumise. Selgitusi võiks anda näiteks komisjoni ja/või ESMA suunistega. Sellised selgitused annaksid aktsionäridele suurema võimaluse nõuda juhatuselt aru juhatuse tegevuse kohta ning edendada ELis häid äriühingu üldjuhtimise tavasid börsinimekirja kantud äriühingutes. Sellega ei tohiks siiski piirata pädevate ametiasutuste suutlikkust kehtestada kooskõlas tegutsevatele ja kontrolli omandada püüdvatele isikutele kohutus võtta vastutus oma kooskõlas tegutsemisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest. Selles valdkonnas tehtavad võimalikud algatused peaksid olema kooskõlas komisjoni rohelises raamatus „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik” ja komisjoni teatises „Ühtse turu akt”[36] sisalduvate eesmärkidega, et edendada pikaajalisemat jätkusuutlikku osalust Euroopa turu jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks. Komisjon kavatseb anda 2012. aasta oktoobris teada, milliseid meetmeid ta kavatseb selles vallas võtta.

24.         Teiseks nähtub ülevaatest, et kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest on tehtud väga erinevaid siseriiklikke erandeid ning et alati ei ole selge, kuidas järgitakse siseriiklike erandite kohaldamisel direktiivi üldpõhimõtet, mille kohaselt tuleb tagada vähemusaktsionäride kaitse, kui toimub muutus kontrollis äriühingu üle. Ühe võimalusena kavatseb komisjon täiendavalt uurida, kuidas kaitstakse vähemusaktsionäride huve, kui kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest on tehtud siseriiklik erand. Tõepoolest on vaja rohkem teavet kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest tehtud siseriiklike erandite kohaldamisala kohta ning selle kohta, mil määral piiratakse siseriiklike eranditega vähemusaktsionäride kaitset olukorras, kui toimub muutus kontrollis, ning vajaduse korral selle kohta, millised alternatiivsed mehhanismid on siseriiklikus õiguses ette nähtud selleks, et kaitsta vähemusaktsionäre muutuse korral kontrollis. Kui uurimise käigus selgub, et vähemusaktsionäride kaitse ei ole piisav, võtab komisjon vajalikud meetmed (nt rikkumismenetluste alusel) selleks, et direktiivi seda üldpõhimõtet kohaldataks taas tõhusalt.

25.         Kolmandaks selgub ülevaatest, et ülevõtmispakkumiste direktiivis kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest tehtud erand, mis käsitleb olukordi, kus kontroll on omandatud äriühingu kõigi aktsiate eest tehtud vabatahtliku pakkumise tulemusel, võimaldab pakkumise tegijatel hiilida mööda kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest sellega, et nad omandavad napilt alla kohustusliku pakkumise tegemise läve jääva osaluse ning teevad seejärel madala hinnaga vabatahtliku pakkumise. Selle tulemusel ületab pakkumise tegija kohustusliku pakkumise tegemise läve, andmata vähemusaktsionäridele õiglast võimalust äriühingust lahkuda ja saada kasu kontrolli ülekursist. Selline käitumine ei ole ilmselgelt kooskõlas direktiivi eesmärgiga kaitsta vähemusaktsionäre muutuse korral kontrollis, kuigi tundub, et sellega ei rikuta direktiivi sätteid[37]. Siseriiklikes õigusnormides esinevad näited – nagu täiendavad kohustusliku pakkumise tegemise läved[38] või ülevõtmispakkumiste vastuvõtmise miinimumtingimused[39] – kinnitavad, et on võimalusi sellise käitumise ennetamiseks. Komisjon võtab asjakohased meetmed sellise käitumise ärahoidmiseks kogu ELis, näiteks kahepoolsete aruteludega asjaomaste liikmesriikidega või komisjoni otsustega.

26.         Neljandaks, seoses ülevõtmispakkumiste direktiivi vabatahtlike artiklitega 9 ja 11 näitab ülevaade, et kuigi juhtkonna erapooletust käsitlev säte (artikkel 9) on üle võetud suhteliselt paljudes liikmesriikides, ei ole seda tehtud kaitsemeetmete tühistamist käsitleva sätte (artikkel 11) puhul[40]. Tundub, et vabatahtlike sätete kohaldamata jätmine ei ole siiski osutunud ELis ülevõtmispakkumiste puhul suureks takistuseks, sest sidusrühmad on märkinud, et ülevõtmispakkumiste puhul esinevate kaitsemeetmete tühistamiseks on piisavalt võimalusi. Seda silmas pidades ning arvestades samuti selliste majanduslike tõendite puudumist, mis õigustaksid olukorra muutmist, ei tundu seega selles etapis asjakohane esitada ettepanekut direktiivi vabatahtlike artiklite kohustuslikuks muutmise kohta.

27.         Lisaks on töötajate esindajad märkinud, et nad ei ole rahul sellega, kuidas ülevõtmispakkumiste direktiiviga kaitstakse töötajate õigusi ülevõtmise korral, pidades silmas eelkõige ohtu, et toimuvad muutused töötingimustes ja töökohtade olemasolus. Komisjon jätkab töötajate esindajatega dialoogi eesmärgiga uurida võimalusi olukorra parandamiseks tulevikus. Samuti uurib komisjon täiendavalt kogemusi, mis on saadud nende direktiivi sätete praktilise rakendamise käigus, mis nõuavad pakkumise tegija kavatsuste avaldamist seoses äriühingu tegevuse jätkamisega ja tööhõivetingimustega ning pakkumise objektiks oleva äriühingu juhatuse arvamuse avaldamist selles küsimuses ning samuti pakkumise rahastamist ja pakkumise tegija isikut käsitleva teabe avaldamist[41].

28.         Liikmesriikidel, Euroopa Parlamendil, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning teistel huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukohad käesolevas aruandes kirjeldatud ülevaatamise kohta.

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ESITATUD KOMISJONI ARUANDE LISA

Ülevõtmispakkumisi käsitleva direktiivi 2004/25/EÜ kohaldamine

Joonis 1. Ülevõtmiste areng Euroopas.

Allikas: välisuuring, lk 284.

Joonis 2. ELi siseste ülevõtmistehingute arv aastatel 2003–2010.

Allikas: välisuuring, lk 285.

Joonis 3. Ülevõtmiseeskirjade mõju (+ suhe ja osatähtsus).

Allikas: välisuuring, lk 29.

Joonis 4. Ülevõtmispakkumiste puhul esinevad takistused, mis ei ole hõlmatud ülevõtmispakkumiste direktiiviga. Nende äriühingute osakaal, kes kasutavad püramiidstruktuure või ristomandust.

Allikas: välisuuring, lk 48.

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta; ELT L 142, 30.3.2004, lk 12. Kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/official/index_en.htm.

[2]               Vt direktiivi artikkel 3.

[3]               Marccus Partners koostöös Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (juuni 2012) „Study on the application of Directive 2004/25/EC on takeover bids”. Kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/takeoverbids/index_en.htm.

[4]               Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovaki Vabariik, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

[5]               Komisjoni talituste töödokument „Aruanne ülevõtmispakkumiste direktiivi rakendamise kohta”, 21. veebruar 2007, SEK(2007) 268.

[6]               Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik.

[7]               Juhatuse erapooletust käsitleva sätte (direktiivi artikkel 9) kohaselt peab pakkumise objektiks oleva ettevõtte juhatus pakkumisperioodi jooksul saama aktsionäride üldkoosolekult eelneva volituse enne mis tahes meetme võtmist, mis võib pakkumise nurjata.

[8]               Eesti, Leedu ja Läti.

[9]               Kaitsemeetmete tühistamist käsitleva sätte (direktiivi artikkel 11) kohaldamisega neutraliseeritakse pakkumiseelsed kaitsemeetmed ülevõtmise ajal, muutes teatavad piirangud (nt aktsiate või hääleõiguse üleandmine) ülevõtmisperioodi ajal kehtetuks, ning lubatakse edukal pakkumise tegijal vabastada pakkumise objektiks oleva äriühingu ametisolev juhatus ja muuta selle äriühingu põhikirja.

[10]             Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Ungari.

[11]             V.a ülevõtmiste arvu suurenemine 2007. aastal, vt lisas joonis 2.

[12]             Vt käesoleva aruande lisas esitatud joonised 1 ja 2.

[13]             Vt välisuuringu peatükk 4.

[14]             Vt käesoleva aruande lisas esitatud joonis 3.

[15]             Välisuuring hõlmab järgmisi kolmandaid riike: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina, Hongkong, India, Jaapan, Kanada, Šveits ja Venemaa.

[16]             Püramiidstruktuurid on struktuurid, kus üksusele kuulub kontrolliv osalus äriühingus, millele kuulub kontrolliv osalus teises äriühingus, millele kuulub kontrolliv osalus järgmises äriühingus jne.

[17]             Vt käesoleva aruande lisas esitatud joonis 4.

[18]             Vt välisuuringu lk 48 ja 267.

[19]             Nt Austria, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Slovaki Vabariik, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.

[20]             Nt Belgia, Hispaania, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa ja Soome.

[21]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele. Direktiivi artikli 10 punktis a kirjeldatakse kooskõlas tegutsevat isikut järgmiselt: kolmas osapool, „kellega nimetatud füüsiline või juriidiline isik on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab neid nende valduses oleva hääleõiguse ühise rakendamisega teostama kestvalt ühist poliitikat kõnealuse emitendi juhtimisel”;

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega.

[23]             Omandamise direktiivi 3. tasandi suunistes leitakse, et isikud tegutsevad kooskõlas, kui nad kõik otsustavad kasutada oma omandatavate aktsiatega seotud õiguseid vastavalt nendevahelisele sõnaselgele või kaudsele kokkuleppele.

[24]             Nt Itaalia ja Ühendkuningriik.

[25]             Roheline raamat „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik”, 4. aprill 2011, KOM(2011) 164 lõplik. Kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/com2011-164_en.pdf#page=2

[26]             Vt kokkuvõtet rohelisele raamatule „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik” esitatud tagasisidest. Kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/20111115-feedback-statement_en.pdf.

[27]             Tabel, mis sisaldab kohustuslikku pakkumist käsitlevast sättest tehtud erinevaid erandeid ja teavet selle kohta, millistes liikmesriikides neid erandeid kohaldatakse, on esitatud välisuuringus lk 152. Käesolevas aruandes esitatakse kokkuvõte kõige tavapärasematest eranditest ning liigitatakse need erandid kategooriatesse.

[28]             Iirimaa, Soome ja Ühendkuningriik. Saksamaal on föderaalsel finantsjärelevalve ametil (BAFIN) piiratud kaalutlusõigus loobuda kohustusliku pakkumise kasutamisest, samas kui Prantsusmaal jättis apellatsioonikohus jõusse finantsturgude ameti (AMF) otsuse erandi kehtestamise kohta.

[29]             Näiteks Ühendkuningriigis peab pakkumine vastama tingimusele, et pakkumise tegija omandab vähemalt 50 % aktsiatest.

[30]             Ülevaade siseriiklikest sätetest, milles määratletakse, millal kaasneb järgneva omandamisega kohustusliku pakkumise tegemise kohustus, on esitatud välisuuringus lk 130.

[31]             Läbipaistvusdirektiivi muutmisettepanek sisaldab juba tuletisinstrumentide positsiooni kohustusliku avaldamise nõuet. Vt http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/transparency/modifying-proposal/20111025-provisional-proposal_en.pdf.

[32]             Vt käesoleva aruande punkt 7.

[33]             Vt direktiivi artikli 6 lõiked 1 ja 2 ning artikli 8 lõige 2.

[34]             Vt direktiivi artikli 6 lõike 3 punkt i.

[35]             Vt direktiivi artikli 9 lõige 5.

[36]             Teatis „Ühtse turu akt”, aprill 2011, KOM(2011) 206 lõplik. Kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0206:FIN:ET:PDF.

[37]             Vt direktiivi artikli 5 lõige 2, milles jäetakse äriühingu kõikidele aktsiatele tehtud vabatahtlikule pakkumisele järgnev omandamine sõnaselgelt välja kohustuslikku pakkumist käsitleva sätte kohaldamisalast.

[38]             Ülevaade täiendavate lävede kohta on esitatud välisuuringus lk 130.

[39]             Vt välisuuringu lk 146.

[40]             Vt käesoleva aruande punkt 7.

[41]             Vt direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt b, artikli 6 lõike 3 punktid i, l ja m ning artikli 9 lõige 5.