17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/11

—

rõhutab, et tööstuspoliitika tuleks muuta Euroopa projekti üheks sambaks, käsitades seda tõelise poliitilise prioriteedina ja pöörates sellele sama suurt poliitilist tähelepanu kui ühtekuuluvusele, taristutele või põllumajandusele;

—

on seisukohal, et Euroopa Komisjon peab ära kasutama kõik võimalused, mida Lissaboni leping vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 173 tööstuspoliitika valdkonnas pakub;

—

toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut luua juhtrühm, et koondada kokku Euroopa, riigi ja territoriaalsete üksuste tasandil olemasolev pädevus ning praegu kõigile tasanditele ja kõigisse sektoritesse hajutatud ressursid;

—

juhib tähelepanu asjaolule, et paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on praeguseks juba seadnud majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase innovatsiooni oma arengustrateegia keskmesse; neil on asjaomased võrgud ja kogemused, et arendada VKEde arengu jaoks vältimatut innovatiivset keskkonda;

—

teeb ettepaneku väljastada projektivõlakirju VKEde rahastamiseks, et suunata piirkondlikke investeerimisvahendeid VKEde ning keskmise suurusega ettevõtete poole, ning tugevdada Euroopa riskikapitalitööstust, mis toetub piirkondadele;

—

leiab, et innovatsiooni piirkondlikud kavad tuleks arendada innovatsiooni ja tööstusarengu piirkondlikeks kavadeks;

Raportöör

Claude GEWERC (FR/PES), Picardie piirkonnavolikogu esimees

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”

COM(2012) 582 final

1.

Regioonide Komitee tervitab komisjoni teatist, milles selgelt rõhutatakse tööstuse tähtsust.

2.

Moodustades 80 % ekspordist ja erasektori kulutustest teadus- ja arendustegevusse, jääb tööstus globaliseerumise tingimustes Euroopa juhtivaks sektoriks. Tööstus on jätkuvalt tugev tõukejõud majandusele tervikuna, eelkõige tööhõive (tööstuses töötab 35 miljonit inimest) ja teenuste valdkonnas.

3.

Hiljuti on tootmisvõimsus Euroopas siiski vähenenud, ebavõrdsus ELis suurenenud ja tekitanud muret ettevõtete ümberpaiknemise ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõime pärast.

4.

Euroopa Liidu loomine sai aluse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse rajamisest. Praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu saab kinnitust idee, et ELi heaolu ja püsimajäämine sõltuvad ELi võimest säilitada tugev tootmisbaas, edendades uut, uuendustegevusel ja uutesse tehnoloogiatesse mahukamate investeeringute tegemisel põhinevat tööstusmudelit, mis ühendab Euroopa Liitu ja kindlustab tema koha maailma majanduses. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopal - tööstusrevolutsiooni hällil - tööstuse uuendamiseks vajalikud majanduslikud, kultuurilised, teaduslikud ja poliitilised vahendid: suur turg üle 500 miljoni elanikuga, haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, maailma tähtsuselt teine valuuta, konkurentsivõimelised ettevõtted peaaegu kõigis sektorites ja stabiilne poliitiline raamistik.

5.

See kõik toetab ideed, et tööstuspoliitika tuleks muuta Euroopa projekti üheks sambaks, käsitades seda tõelise poliitilise prioriteedina ja pöörates sellele sama suurt poliitilist tähelepanu kui ühtekuuluvusele, taristutele või põllumajandusele.

6.

Seda soovi väljendatakse üha sagedamini, kuid seda ei jaga alati liikmesriigid, nagu tunnistavad ebaproportsionaalsed kärped, mille tegemiseks tööstuse jaoks iseäranis olulistes sektorites, nagu teadusuuringud ja innovatsioon (programm Horisont 2020) ning üleeuroopaline taristu (Euroopa ühendamise rahastu), esitas Euroopa Ülemkogu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste raames.

7.

On seisukohal, et Euroopa Komisjon peab ära kasutama kõik võimalused, mida Lissaboni leping vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 173 tööstuspoliitika valdkonnas pakub, iseäranis otsustades „teha kasulikke algatusi … kooskõlastamise edendamiseks (liikmesriikide vahel tööstuspoliitika valdkonnas), eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid”.

8.

Toetab seepärast Euroopa Parlamendi ettepanekut luua juhtrühm, et koondada kokku Euroopa, riigi ja territoriaalsete üksuste tasandil olemasolev pädevus ning praegu kõigile tasanditele ja kõigisse sektoritesse hajutatud ressursid.

9.

Komisjoni arvates tuleb saavutada tööstusbaasi tugevdamine 20 %-ni ELi SKP-st panuste kaudu kuues prioriteetses meetmevaldkonnas: arenenud tootmistehnoloogiad, progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstus- ja ehituspoliitika ning kestlikud toormaterjalid, keskkonnasõbralikud sõidukid ja arukad võrgud. Teatises käsitletakse nelja sammast.

10.

jagab seisukohta, et tööstuspoliitika valdkonnas tuleb võtta viivitamatult meetmeid, mistõttu komisjon täiendas keskpikas ja pikas perspektiivis tehtud ettepanekuid kiirelt tulemusi andvate ettepanekutega;

11.

tööstusega seonduvatel raskustel on paljudes liikmesriikides struktuurilised põhjused, mis nõuavad põhjalikke muudatusi tööstuspoliitika kavandamises, juhtimises ja rahastamises ning seetõttu tuleks neid muudatusi kiirendada ja eraldada sellele väljakutsele vastavad institutsioonilised ja rahalised vahendid;

12.

jagab veendumust, et tööstusesõbralike raamtingimuste loomine ning investeerimine ettevõtjatesse ja nende ökosüsteemi on vältimatud, et parandada konkurentsivõimet ja tagada kestev majanduskasv. Peamine väljakutse seoses Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimega seisneb tootlikkuse suurendamises ressursside, iseäranis inimressursside jätkusuutliku haldamise tõhustamise kaudu tänu elukestvale õppele, innovatsioonile, rahvusvahelistumisele ning vastutuse ja kasumi jagamisele töötajatega, selle asemel et keskenduda ainult tööjõukuludele;

13.

konstateerib komisjoni eeskujul finantskriisi tagajärgi reaalmajanduse rahastamisele, kuid väidab, et ka terve rida meetmeid ei saa lahendada süsteemi tasakaalustamatuse probleemi;

14.

rõhutab oskuste osatähtsust Euroopa tööstuse arendamisel ja ajakohastamisel;

15.

rõhutab vajadust kiireloomuliste panuste järele seoses tööstuse muutuste inim-, sotsiaal- ja territoriaalse mõõtmega;

16.

täheldab, et ühtse turu laienemine ei ole siiani toonud endaga kaasa ELi tööstusbaasi tugevnemist, ning on üllatunud, et valuutapariteeti ei nimetata turulepääsu ühe tingimusena;

17.

toetab soovi edendada ettevõtlust, kuid rõhutab, et sama tähtis on toetada ja tunnustada tööstusega seonduvaid ametialasid;

18.

kutsub komisjoni üles parandama oma analüüsivõimet ja vahendeid ettevõtete toetamiseks, uurides võimalust luua põllumajandusliku toiduainetööstusega sarnaselt VKEde ja suurettevõtete vahele uue vahepealse suurusega ettevõtete kategooria, kus töötab 250–750 töötajat ning mille käive on väiksem kui 200 miljonit eurot. Selle ettevõtete kategooria abimäära võiks korrigeerida selliselt, et nad saaksid rohkem abi kui suurettevõtted, aga vähem kui VKEd;

19.

tunneb kahetsust selle üle, et tööstuspoliitika territoriaalset mõõdet käsitletakse üksnes möödaminnes, kuigi just meie piirkonnad on need, kus kodanikud elavad ja haridust saavad, kus kujunevad uued eluviisid, kus kasutatakse taristut ja kauplemisplatvorme, kus pannakse alus võrkudele ja koostööle ning kus sünnib usaldus inimestevaheliste suhete vastu;

20.

toetab tugevdatud tööstuspoliitika tugisambaid: investeeringud innovatsiooni, paremad turutingimused, parem juurdepääs kapitalile, inimkapitalile ja oskustele.

21.

Paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on praeguseks juba seadnud majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase innovatsiooni oma arengustrateegia keskmesse; neil on asjaomased võrgud ja kogemused, et arendada VKEde arengu jaoks vältimatut innovatiivset keskkonda.

22.

Arenenud tehnoloogiad keskkonnasõbraliku tootmise jaoks ning kestlikud toormaterjalid on loomulikult seotud tööstusökoloogiale suunatud strateegiaga, millele on iseloomulik materjalide ringlussevõtt ja energiasääst.

23.

Ehitus- ja kestlike toormaterjalide sektor on samuti tihedalt seotud kohaliku tasandiga riiklike investeeringute esiletõstmisel ja nende nähtavuse suurendamisel.

24.

Elektri- ja ka hübriidautode tulevik sõltub muu hulgas ka uuest lähenemisviisist liikuvusele ja uuest intermodaalsuse vormist, mis areneb eelkõige raudteesõlmede valdkonnas. Peale selle on mõeldavad ka teised elektriautode kasutamise viisid. Siinkohal on eesmärk eelkõige pakkuda uusi lahendusi linnas ja linna lähedal liikumiseks.

25.

See on tüüpiline valdkond, kus on võimalik kombineerida sektoripõhiseid strateegiaid ühtekuuluvusstrateegiatega ning luua tihe side jätkusuutliku ruumilise planeerimise ja tööstuse arengu vahel.

26.

Kutsub komisjoni üles tooma varasemaks praegu 2013. aasta juuniks kavandatud terasesektori Euroopa tegevuskava avaldamise.

27.

Olgu tegemist digitaalmajandusega või meetmetega vananeva elanikkonnaga toimetulekuks on meie piirkonnad loomulik katselava ning avaliku- ja erasektori algatuste kokkupuutepunkt.

28.

Kõigis nendes valdkondades seisneb Euroopa tugevus kooseksistentsi ja vastastikuse täiendavuse kultuuris. See on majandusarengu oluline osa lähiaastatel globaalsel tasandil.

29.

toetab komisjoni ettepanekut aruka territoriaalse spetsialiseerumise strateegia kohta; rõhutades, et see puudutab kõiki tööstussektoreid, mille muutusi ta peab kõikjal Euroopa Liidus toetama;

30.

rõhutab vajadust edendada selliste projektide väljatöötamist, mis ühendavad piirkondlikul tasandil avaliku- ja erasektori partnerlusi, et võimaldada neil panustada kasulikult ELi strateegiate ulatuslikku valikusse;

31.

rõhutab vajadust lähtuda ELi-sisese koostöö printsiibist, et edendada uuendusliku, piirkondadele toetuva Euroopa esilekerkimist;

32.

kordab oma ettepanekut piirkondlike paktide kohta, et kooskõlastada projekti erinevaid koostöötasandeid. Teeb ettepaneku koostada selle kohta ühtne programmidokument, mis võimaldaks piirkondlikul tasandil ühendada riiklikke ja kohalikke poliitikameetmeid ELi valdkondliku ja ühtekuuluvuspoliitikaga;

33.

taotleb, et ühendatud programmidokumentidega seonduvaid investeeringuid võiks katta Euroopa Investeerimispanga konkreetne laenupakett majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni uute piirkondlike ökosüsteemide loomiseks. See võib olla suurepärane vahend uuenduslike lahenduste innustamiseks, ettevõtetele innustavate näidete pakkumiseks ning konsortsiumide loomise edendamiseks valdkondades, mis nõuavad uusi ettevõtetevahelisi partnerlusi. Nagu avaliku / erasektori partnerlused, peaksid ka need ökosüsteemid panustama osaliselt ettevõtete konkurentsivõime parandamisse, osaliselt avalike teenuste tõhustamisse (ning seega avaliku sektori kulutuste ratsionaliseerimisse).

34.

Komisjon käsitleb paremat juurdepääsu kaupade siseturule ühe tööstuspoliitika esmatähtsa hoovana. Komisjoni ettepanekud puudutavad nii turgude laiendamist julgeoleku, kaitse ja ravimite valdkonnas kui teemasid, mis seonduvad standardite ja tööstusomandi ning ettevõtluse arendamisega.

35.

Regioonide Komitee jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt tuleks kehtestada Euroopa standardid, mida rakendatakse ELis ning kaitstakse globaalsel turul, nii et Euroopa ettevõtete uuendused näiteks keskkonnakaitse valdkonnas ei muutuks nende jaoks takistusteks, vaid mõjutaks pigem üha suuremas ulatuses kogu globaalset turgu. EL peaks muretsema endale vajalikud vahendid läbirääkimisteks ja keskkonna-, tööstusjulgeoleku, tööalaste riskide ennetamise ning minimaalsete sotsiaal- ja töötingimuste standardite järgimise tagamiseks, et Euroopa tooted saaksid maailma turul võrdsetel tingimustel konkureerida.

36.

Samuti nõustub Regioonide Komitee komisjoni sooviga kaotada maksualased ja sotsiaalsed erinevused, mis põhjustavad konkurentsi Euroopa piirkondade vahel, suurendamata seejuures heaolu ELi tasandil.

37.

Strateegilised valdkonnad, mida komisjon õigustatult rõhutab, muudavad oluliselt tarbimisharjumusi ning tootmiskorraldust, tööstuse ja teenuste vahelist jaotust, sektoreid ja tööstusharusid meile praegu tuntud kujul, ning lõpuks teatud liiki võrgustiku loomist meie tööstustoodangu turul. Meie ettevõtete ettevalmistamine nende uute tingimuste jaoks on seega suur väljakutse, mis eeldab tihedamat koostööd ettevõtete vahel ning konsortsiumide ja teatud juhul avaliku ja erasektori partnerluste loomist. Neid uute nõudmistega kohanemise algatusi, mille loomisele me osaliselt kaasa olema aidanud, tuleb ette näha ja toetada, et ettevõtted võiksid toimida nii siseturul kui maailma turul. Euroopa vajab turukorraldust, mis vastab tema tehnoloogilisele suutlikkusele.

38.

See turukorraldus peab olema vastastikuste territoriaalsete platvormide üks aspekt.

39.

Isegi kui tingimused erinevad liikmesriigiti, kasutatakse laenukapitalituru rahastamist äriühingutele Euroopas ainult 7 % ulatuses SKPst, USAs seevastu aga 35 %ulatuses.

40.

Komisjon märgib, et siinkohal on tegemist puudusega, mis tuleks kõrvaldada avaliku sektori toetusel, rakendades samal ajal mitmeid eri meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada juurdepääsu kapitaliturgudele.

41.

märgib vajadust valuuta ja rahastamise üldstrateegia järele. Tööstus oma pikemate tootmistsüklite ja üldiselt madalama tulumääraga on vähe atraktiivne kapitalimahutuste jaoks, mille eesmärk on saada kiirelt suurt tulu. Investeeringud, mida tehakse ja kiire tulu lootuses võivad ohustada ettevõtete pikaajalist arengutegevust;

42.

taotleb seetõttu, et tööstuse rahastamine seataks uuesti ELi finants- ja rahandusstruktuuri keskmesse;

43.

teeb ettepaneku väljastada projektivõlakirju VKEde rahastamiseks, et suunata piirkondlikke investeerimisvahendeid VKEde ning keskmise suurusega ettevõtete poole, ning tugevdada Euroopa riskikapitalitööstust, mis toetub piirkondadele;

44.

kordab oma toetust kodanikevõlakirjade kasutuselevõtule ja propageerimisele kohaliku arengu toetamiseks. Tänu kodanikevõlakirjadele saaksid ELi toetusega projektid täiendavaid finantsvahendeid eraisikutelt või muudest avalikest rahastutest, kes investeerivad garanteeritud ja õiglase tulu nimel;

45.

kutsub komisjoni üles arendama rahastamisvahendeid, mis võimaldavad edendada valdkonnaülest koostööd ELis.

46.

kordab vastuseisu komisjoni ettepanekule tagada piirkondlik riigiabi siseturu nõuetega mittevastavuses olevatele terasetööstus- ja sünteeskiusektori ettevõtetele;

47.

leiab, et majandus- ja sotsiaalkriisi kontekstis on avaliku sektori investeeringud ülemaailmses majanduskasvu strateegias väga olulised. Toetab sellega seoses riigiabi andmise korra üldist reformimist suurema lihtsuse, läbipaistvuse ja paindlikkuse saavutamiseks. Selline suunamuutus Euroopa Komisjoni ELi riigiabi ajakohastamise poliitika osas peab samuti rajanema majanduslikumal lähenemisviisil, mis võtab arvesse abi andmisega kaasnevat tegelikku ohtu ELi-sisesele kaubandusele ja tegelikke konkurentsimoonutusi siseturul. Kursimuutusega kaasneb vajadus võtta avaliku sektori halduskulude puhul rohkem arvesse avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja eeskätt lisada Euroopa makromajandusliku järelevalve eeskirjadesse eraldi kategooriana riiklikud investeeringud taristusse või innovatsiooni;

48.

soovitab Baseli II kokkuleppe raames kavandada uue allkategooria loomist, et kohustada panku investeerima vähese CO2-heitega majandusse ja revolutsioonilisse tehnoloogiasse ning tegema sotsiaalselt vastutustundlikke investeeringuid;

49.

Komisjon meenutab töökohtade loomise esmatähtsust ja märgib, et konkurentsivõimeline ja tõhus tööstuspoliitika peab põhinema dünaamilisel tööturul ning peamine tegur selles protsessis on töötajate liikuvus.

50.

Komisjon rõhutab, et majanduslanguse ajal võib sisemisel paindlikkusel olla positiivne mõju tööhõive säilitamisele ja kohandamiskulude vähendamisele.

51.

Komisjon märgib lõpuks, et riikidele, mille tööturud on kriisitingimustes paremini vastu pidanud, on kõigile omane tugev sotsiaaldialoog. Komitee kutsub seega üles tihedamalt kaasama sotsiaalpartnereid tööstuspoliitikasse ja avaldab iseäranis toetust ettepanekule Euroopa Parlamendi direktiivi kohta, milles käsitletakse töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning restruktureerimise ettevalmistamist ja juhtimist;

52.

Ta teeb ettepaneku investeerida ametialaste oskuste täiendamisse ja koolituste läbiviimisse struktuurimuutuste toetamisel ja püüda vajadusi tööhõive ja oskuste valdkonnas ette näha.

53.

jagab veendumust, et oskuste haldamine on vältimatult vajalik ELi tööstuse muutuste õnnestunud läbiviimisel ning antitsükliliste poliitikameetmete rakendamisel.

54.

juhib tähelepanu takistustele: noorte huvipuudus tööstussektori elukutsete vastu, ebapiisav ja arengumuutusi mittearvestav taseme- ja kutseõppe suunamine ning arendamine, Euroopa lähenemisviisi ja aruteluplatvormi puudumine tööstuse tulevikuväljavaadete ja tööstusstrateegia analüüsimiseks ning selliste küsimuste suunamine ekspertkomiteele, mida tuleks käsitleda sotsiaalse ja territoriaalse dialoogi raames;

55.

kinnitab, et muutused ei ole juhuslikud, vaid nad on ELi ees seisva tööstuse ülemineku alustingimus;

56.

teeb ettepaneku vaadelda oskuste ja muutuste kujundamist tööstusstrateegia vältimatu osana kõigil tasanditel;

57.

nendib, et selleks, et suurendada nende VKEde arvu, kes ekspordivad väljapoole ELi, tuleb suurendada pädevusi IT ja keelte vallas. Komitee kutsub komisjoni üles uurima lähemalt, kui suured on liikmesriikide väiksemate ettevõtjate puudujäägid asjaomastes valdkondades;

58.

kinnitab kohaliku tasandi osatähtsust arengute kooskõlastamisel tööhõive/koolituse ja tööstuse ülemineku valdkonnas;

59.

sellega seoses kordab komitee oma toetust Globaliseerumisega Kohanemise Fondi säilitamisele, kuna fondi abil saab parandada riikide ja territoriaalsete üksuste suutlikkust toime tulla kriisi tagajärgedega ja aidata rakendada aktiivseid tööturumeetmeid ümberkorralduste tõttu raskustesse sattunud töötajate heaks. Lisaks leiab komitee, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuleks täiendada muutustega kohanemise fondiga, et toetada oskuste arengut ja tööstuse üleminekut. Esmajärjekorras võiks struktuurifondide ja programmi Horisont 2020 raames sihtotstarbeliselt eraldada vahendeid muutustega kohanemiseks. Rõhutab siiski, et äriühingute sotsiaalpartnerid, riigid ja piirkonnad peavad sekkuma võimalikult vara enne ümberkorralduste alustamist ja ennetavalt, et vältida ümberkorraldusi või vähemalt vähendada nende tagajärgi tööhõivele, või kohaneda liigvõimsusest tulenevate vajalike muutustega ja viia õigel ajal läbi vastavaid muudatusi;

60.

teeb ettepaneku, et Euroopa Liit võiks korraldada kohalikul tasandil üritusi, et suurendada ELi noorte huvi tööstussektori vastu.

61.

jagab soovi Euroopa ja riikliku poliitika parema kooskõlastamise järele tööstuse edendamiseks;

62.

rõhutab vajadust seada sotsiaalne ja piirkondlik dialoog selle arengu keskmesse kõigil tasanditel;

63.

taotleb sellise ressursivõrgustiku loomist, mis innustaks tööstuse tuleviku üle peetavat demokraatlikku arutelu;

64.

tervitab piirkondade kaasamist aruka spetsialiseerumise strateegia rakendamisse;

65.

leiab, et innovatsiooni piirkondlikud kavad tuleks arendada innovatsiooni ja tööstusarengu piirkondlikeks kavadeks.