6.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/87

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et kõnealune teatis kujutab endast loogilist ja vajalikku jõupingutust selleks, et viia Euroopa Liidus ellu integreeritud merenduspoliitika (IMP).

1.2

Komitee on seisukohal, et teatis annab üldiselt hea panuse Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikasse strateegia „Euroopa 2020” kontekstis, eesmärgiga panustada Euroopa majanduse taaselustamisse, kasutades ära meremajanduse potentsiaali, et luua töökohti ja stimuleerida konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

1.3

Sellest seisukohast toetab komitee teatist, võttes eelkõige arvesse praegust majanduskriisist iseloomustatud kriitilist olukorda, mis muudab Euroopa majandusmaastiku keeruliseks ja mõjutab negatiivselt eelkõige ka meremajandusega seotud tegevusvaldkondadele.

1.4

Komitee usub, et uus hoog, mida teatisega püütakse integreeritud merenduspoliitikale anda, nõuab olemasolevate positiivsete algatuste ja meetmete järjekindlat rakendamist ja arendamist seoses uue kavandatava raamistikuga, et EL ei jätaks kasutamata võimalust töötada välja kõrgetele standarditele vastavat kvaliteetset integreeritud merenduspoliitikat.

1.5

Arvestades, et järjepidevus ja järjekindlus on esmatähtsad meremajanduse kasvu saavutamise seisukohast, märgib komitee vajadust täpsustada, et viis prioriteetset valdkonda, mida on käsitletud uuringus „Meremajanduse kasv – Ookeanide, merede ja rannikualade jätkusuutliku majanduskasvu stsenaariumid ja ajendid” („Blue Growth. Scenarios and drivers for Sustainable Growth from the Oceans, Seas and Coasts”, vt https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/content/2946), lisanduvad olemasolevatele traditsioonilistele tegevusvaldkondadele, ent ei asenda neid.

1.6

Komitee rõhutab, et pidades meremajandust kasutamata rikkuste ammendamatuks allikaks ja toetudes ainult meremajanduse kasvule, nagu see oleks imerohi, mis parandab kõik Euroopa majanduse hädad, riskib ta suurendada mitmesugust survet, mida on juba praegu tunda ranniku- ning merealadel. Komitee soovitab olla jätkuvalt valvel, et saavutada tasakaal ühelt poolt majanduslike eesmärkide ja teiselt poolt jätkusuutliku arengu põhimõtete vahel.

1.7

Komitee on üksikasjalikult arutanud inimteguri tähtsust meremajanduses, soovitades pöörata vajalikku tähelepanu sotsiaalsele mõõtmele ning otsida tasakaalu jätkusuutliku integreeritud meremajanduse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel.

1.8

Komitee leiab, et meremajanduse kasv peaks soodustama sotsiaalse kaasatuse edendamist, ilma et tekitaks tõrjutust, ning pakkuma tööhõive, koolituse ja täieliku osalemise võimalusi, sealhulgas kohalikes ja rannikualade kogukondades, võttes arvesse nende iseärasusi ja vajadusi, eelkõige eraldatud ja hõredalt asustatud piirkondades.

1.9

Meenutades asjakohaseid märkusi, mis komitee sõnastas mere- ja merendusuuringute kohta (1), rõhutab komitee teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust, et tagada Euroopale konkurentsivõimeline positsioon esilekerkivates sektorites, rõhutades alusuuringuid ja kõrgetasemelisi uuringuid, mis on suunatud uuenduslikele rakendustele ja võimalikult tulemuslikele meetoditele, mis soodustavad tööstuse ja teadusringkondade vahelist koostööd.

1.10

Komitee peab eriti oluliseks hariduse küsimust ja julgustab komisjoni töötama välja asjakohast ja uuenduslikku haridusraamistikku, mille eesmärk on meelitada üliõpilasi, kes on saanud põhjaliku väljaõppe, alustama karjääri merenduses.

1.11

Kuna meremajanduse kasvu saavutamine on eriti ambitsioonikas, keerukas ja väga laiaulatuslik ettevõtmine, rõhutab komitee vajadust selle täpsema rakendamise järele ning toob käesolevas arvamuses välja peamised probleemid ja muud erilist tähelepanu vajavad küsimused, et vältida kasvavat lõhet ootuste ja tegelike võimaluste vahel.

2.1

Analüüsitavas teatises rõhutatakse mõistet „meremajanduse kasv”, mille aluseks on veendumus, et ranniku-, mere- ja ookeanialad aitavad Euroopal toime tulla oma pingete ja probleemidega ning elavdada Euroopa majandust.

2.2

Komisjoni arvates on meremajanduse kasvu eesmärk arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mis põhineb innovatsioonil ja avab tee meremajanduse ümberväärtustamise protsessile, olles seega liikmesriikide, piirkondade, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna murede hulgas kesksel kohal.

2.3

Teatises kirjeldatakse, kuidas liikmesriikide ja ELi poliitikas meremajandust juba toetatakse. Vastavalt eespool nimetatud uuringule (vt punkt 1.5) saab kõigi tegevuste hulgas eristada viit suurema kasvupotentsiaaliga prioriteetset valdkonda, kus eesmärgistatud meetmed võimaldavad teha edasisi edusamme: i) mere-, ranniku- ja kruiisiturism; ii) merest saadav energia; iii) veealused maavarad; iv) vesiviljelus ja v) merebiotehnoloogia.

2.4

Meremajanduse sektoreid või väärtusahelaid võib jagada täielikult juurdunud traditsioonilisteks sektoriteks, nagu meretransport, mereturism ja rannikuala turism, ning arenevateks valdkondadeks, nagu vesiviljelus ja mereseire, ning uuteks kiiresti arenevateks sektoriteks, nagu ookeani taastuvenergia ja merebiotehnoloogia.

2.5

Integreeritud merenduspoliitika „taasaktiveerimist” kinnitati oktoobri alguses, kui pädevad ministrid võtsid vastu Limassoli avalduse (2), milles seda tegevust toetatakse ja poliitiliselt süvendatakse, sätestades poliitilised suunised meremajanduse kasvu kohta lähiaastatel ning esitades majanduskasvu ja tööhõive kava.

2.6

Kuna meremajanduse kasv on pikaajaline strateegia, on selle eesmärk näidata poliitikavaldkondade vahelist koostoimet ja erinevate tegevuste vastastikust mõju, aga ka nende võimalikke tagajärgi merekeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

2.7

Samuti püütakse määratleda ja toetada märkimisväärse kasvupotentsiaaliga pikaajalisi meetmeid, soodustades investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning parandades oskusi hariduse ja koolituse kaudu.

2.8

Pärast laialdast konsulteerimist algatab komisjon mitmeid meetmeid, mille eesmärk on uurida kõnealuse sektori kasvupotentsiaali, koostades teatisi, mis käsitlevad ranniku- ja mereturismi, merest saadavat energiat, merebiotehnoloogiat ja merest mineraalide kaevandamist, samuti vesiviljelust käsitlevaid strateegilisi suuniseid.

3.1

Oma varasemates arvamustes (3) on komitee oma oluliste tähelepanekute kaudu juhtinud tähelepanu paljudele küsimustele seoses meremajandusega ning väljendanud oma toetust sellele, kuidas komisjon rakendab integreeritud merenduspoliitikat, mille eesmärk on meremajanduse jätkusuutlik areng ja merekeskkonna kaitse parandamine, alates selle poliitika käivitamisest 2007. aastal (4).

3.2

Komitee tõdeb, et meremajanduse kasvu saavutamine selle kavandatud kujul on keerukas ja väga laiaulatuslik ettevõtmine, mille ulatus on äärmiselt võimas ning mille tugiraamistiku moodustavad a) järgmised kuus ELiga piirnevat merepiirkonda (Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Põhjameri, Atlandi ookeani kirdeosa ja Põhja-Jäämeri, samuti Euroopa äärepoolseimad piirkonnad) oma vastavate iseärasuste ja majanduslike, sotsiaalsete, geograafiliste vajaduste, kliimatingimuste ja institutsionaalsete teguritega; b) mitmesugused valdkonnad ja tegevused, mida iseloomustab teatud arengutase ja mis omavad erinevat kaalu ja omadusi, ja c) majanduskasvu ja arengu strateegiad, mis aitavad kapitaliseerida kõigi merepiirkondade ja sektorite tugevusi ning korvata puudusi.

3.3

Komitee on teadupärast väljendanud oma toetust sektori- ja piiriülesele koostööle kõigi osalejate vahel, eesmärgiga tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tagada meremajanduse optimaalsed kasvutingimused.

3.4

Komitee toetab meremajanduse kasvu funktsionaalset geograafilist lähenemisviisi koos merepiirkondadel põhinevate strateegiatega, kus võetakse arvesse Euroopa merepiirkondade konkreetseid omadusi, pidades silmas erinevaid meremajandustegevusi, aga ka partnerlust, koostoimet ja pingeid ELi sees ning väljaspool ELi piire tekkinud küsimusi.

3.5

Komitee soovitab, et merendustegevuse klastrite tugevdamine ja koostöö edendamine juba ise toetavad innovatsiooni ja võimaldavad töötada välja uusi majandustegevuse kontseptsioone. Avalikku sektorit, eraettevõtteid ja valitsusväliseid organisatsioone kaasavad piirkondlikud meetmed, piirkondlikud merekonventsioonid ja merepiirkondadele suunatud uuringud võimaldavad tänu piiriülesele koostööle ja Euroopa Liidu programmidele ületada meremajanduse killustatust.

3.6

Rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade kohalikke kogukondi silmas pidades soovitab komitee vältida stereotüüpseid lähenemisviise ning innustada pigem kohalikke tavasid toetavaid strateegiaid ja võimaldada koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kohalike kogukondadega ja kodanikuühiskonna osalejatega, säilitamaks kultuuripärandit, traditsioonilisi tootmis- ja tööhõiveviise ja kaitsta loodusvarasid.

3.7

Komitee peab vajalikuks tunnustada selgemalt asjaolu, et meremajanduse kasvu edendamine integreeritud merenduspoliitika raames ei ole üksnes Euroopa ettevõtmine ning et mere ökosüsteemid ja meremajandus ei tunne riigipiire. Rahvusvaheline koostöö ja kooskõlastatud tegevus on ainus vahend, mille abil kõrvaldada tõhusalt paljud suured väljakutsed. See kehtib nii üldisesse kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste kohta, nagu näiteks jätkusuutlik mereressursside kasutamine, kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja aus konkurents meretranspordi- ja laevaehituse sektoris ja neis sektorites inimväärsete töötingimuste edendamine, kui ka piirkondlike probleemide kohta, nagu vajadus kaitsta keskkonda Vahemere või Läänemere piirkonnas.

3.8

Komitee kutsub komisjoni üles asetama rahvusvahelise merenduspoliitika keskmesse seitse ELi äärepoolseimat piirkonda (Hispaania autonoomne piirkond Kanaari saared, Portugali autonoomsed piirkonnad Madeira ja Assoorid ning Prantsuse ülemeredepartemangud Guyana, Martinique ja Réunion), kuna need on ELi nn tugipunktid vastavatel merealadel (5), arvestades tugevdatud partnerluse prioriteete (6), ning koostama nende piirkondade jaoks meremajanduse kasvu piirkondlikud kasvustrateegiad, sest tänu nendele on ELil maailma kõige ulatuslikum majandusvöönd.

3.9

Komitee peab positiivseks, et teatises viidatakse sellistele teemadele nagu tööhõive, haridus ja kutseoskused, ent leiab, et niiviisi esile toodud sotsiaalne mõõde tuleb kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” lisada poliitikameetmetesse, mis on osa 8. oktoobril 2012 käivitatud uuest mere- ja merendusalasest tegevuskavast majanduskasvu ja töökohtade heaks, ning et sotsiaalpartnerite osalusel tuleks ette näha eesmärgistatud meetmed elu-, töö- ja koolitustingimuste parandamiseks.

3.10

Seoses teatises väljendatud asjaoluga, et kutseoskuste puudumine kujutab endast olulist takistust meremajanduse kasvule, leiab komitee, et lisaks meremeeste madala haridustaseme küsimusele (7) tuleks arendada ametialaseid oskusi ja kogemusi, et need vastaksid esilekerkivate sektorite nõudmistele uute kõrgetasemelise pädevuse järele, ning soovitab olemasolevate poliitikameetmete spetsialiseerimist ja arendamist, arvestades, et merendusalane haridus keskendub põhiliselt olemasolevatele tavapärastele tegevustele (kalapüük, laevandus).

4.1

Teatises käsitletakse mere- ja merendusvaldkonna majanduslikku mõõdet ja tööhõive andmeid. Need valdkonnad annavad Euroopas tööd juba 5,4 miljonile inimesele, mille kogulisandväärtus on umbes 500 miljardit eurot aastas, sõjaline tegevus välja arvatud. Üldiselt toimub 75 % ELi väliskaubandusest ja 37 % sisekaubandusest (tonnkilomeetrites) meritsi. See tegevus koondub peamiselt Euroopa rannikualadele. Lisaks toimub mitmes riigis, mis ei asu mere ääres, siiski sellega seotud oluline majandustegevus, näiteks laevavarustuse tootmine.

4.2

Meremajanduse väärtusahelad tagavad kogulisandväärtuse ja tööhõive seisukohast uued olulised perspektiivid, kuna aastaks 2020 võiks kõnealuste sektorite töökohtade arv suureneda 7 miljonini ja nende sektorite loodav kogulisandväärtus moodustada 600 miljardit euro aastas.

4.3

Teatises käsitletakse ka kõigi viie prioriteetse valdkonna dünaamikat ja tulevikusuundi, keskendudes innovatsioonile ja uute töökohtade loomisele, vastavalt ülalpool nimetatud meremajanduse kasvu käsitlevale uuringule (vt punkt 1.5), ning eelkõige järgmistele aspektidele:

4.4

Komitee märgib, et viie juhtiva sektori majanduslikud väljavaated sõltuvad mitmest tingimusest ning nende dünaamika on tehnoloogilisel, keskkonna, teadusuuringute, investeeringute, konkurentsi ja ka institutsionaalsel tasandil tingitud keerulistest väljakutsetest, mis on sageli seotud integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtmega või majanduslike või muude rahvusvaheliste arengutega, näiteks rahvusvahelistes vetes kaevandamise litsentsi hankimisega või nafta hinna kõikumisega.

4.5

Meremajanduse kasvu saavutamine sõltub otsustaval määral selle aluseks olevast pikaajalisest stsenaariumist. Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv on parim tugi, samal ajal kui majanduse vähene elavdamine koos masendavate rahvusvaheliste näitajatega võib peatada selle arengu.

4.6

Komitee märgib siiski, et teatises ei võeta arvesse praeguse majanduskriisi üldist ega konkreetset mõju, kuna probleemidega on raske toime tulla nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis Euroopa ning samuti maailma tasandil.

4.7

Uutel ja loomupäraselt riskantsetel turgudel sõltub Euroopa ettevõtete konkurentsivõime võimalusest kasutada piisavaid rahalisi vahendeid asjakohases raamistikus, et suuta läbipaistvuse tingimustes ligi meelitada investeeringuid. Sektori VKEdele on hädavajalik juurdepääs riskikapitalifondidele ja hoolitseda tuleks mikroettevõtete eest, kellest saab tõenäoliselt meremajanduse kasvu tõukejõud.

4.8

Komitee juhib tähelepanu meremajanduse erilisele tähtsusele liikmesriikide jaoks, kes omavad erimajandusvööndeid, ning vajadusele arendada merendusklastreid, suurendades nende panust majanduskasvu ja tööhõivesse.

4.9

Arvestades seda perspektiivi ja soovides vältida üha suurenevat lõhet ootuste ja tegelikkuse vahel, tuleb komitee arvates tõsiselt arvesse võtta praegust keerulist olukorda ja üldiselt pessimistlikke prognoose Euroopa ja maailmamajanduse suhtes ning võtta omaks meremajanduse kasvu realistlik lähenemisviis, kohandades seda nõuetekohaselt.

5.1

Teatis sisaldab viiteid liikmesriikide ja ELi meremajandust toetavale poliitikale ja strateegilistele investeeringutele. Komitee leiab siiski, et need liikmesriikide algatused ja meetmed on vastuolus meremajanduse kasvu ambitsioonikate eesmärkidega ega taga veel konsolideerimiseks vajalikku kriitilist massi.

5.2

Komitee leiab, et sellise kriitilise massi loomise eeltingimuseks, mille tulemusel saaks meremajanduse kasvust tööhõive ja ettevõtluse stimuleerimise mehhanism praegusel kriisiperioodil, on tõhusad halduse ja koostoime tagamise struktuurid.

5.3

Tuleb märkida, et toimivate haldusstruktuuride saavutamine nõuab selliste regulatiivsete probleemide lahendamist ja haldustõkete kõrvaldamist, mis on esile toodud konsulteerimismenetluse käigus.

5.4

Kuna uued võimalused merepõhja ärakasutamiseks pidevalt arenevad, on oluline, et liikmesriigid rakendaksid stabiilseid reguleerimis- ja planeerimissüsteeme, mis julgustaksid pikaajalisi investeeringuid, piiriülest ühtekuuluvust ja innovatsioonile suunatud partnerluse koostoimet.

5.5

Eelkõige tuleks sellistes arenevates valdkondades nagu merebiotehnoloogia kehtestada ELi tasandil viivitamata ühtne poliitika, mis hetkel puudub, kuna jõupingutused Euroopa tasandil on killustatud ja keskendutakse rohkem oma riigi vajadustele kui liidu ühistele prioriteetidele ja vajadustele.

5.6

Komitee leiab seetõttu, et on oluline täita kiiresti regulatiivsed lüngad ja kõrvaldada tõkked, mis tulenevad õigusraamistiku keerukusest ja ebastabiilsusest, mis väljendub eelkõige õiguslikus ebakindluses seoses perioodiga pärast 2020. aastat (avamere tuuleenergia sektor) või ELi teatud tegevuste regulatiivsetes lünkades (merepõhja ressursside kasutamine, vesiviljelus ja avamere tuuleenergia tootmine).

5.7

Komitee märgib samuti, et on vaja luua struktureeritud vastus sellistele olulistele küsimustele nagu mereala integreeritud planeerimine, sealhulgas vesiviljelus ja energia tootmine avamere ujuvate tuuleturbiinide abil, litsentsimis- ja sertifitseerimismenetluste rägastik (avamere tuuleenergia, merebiotehnoloogia) või eksperimentaalsete põllumajandusettevõtete loomise või rahastamisega seotud takistused, aga ka silmatorkavad vastuolud, mis eksisteerivad näiteks merelaevanduse ja ookeani taastuvenergiarajatiste (loodeteenergia tootmine, merede või ookeanide soojusenergia muundamine, lainete energia kasutamine) vahel.

6.1

Komitee kutsub üles tunnustama merestrateegia raamdirektiivi (9) jätkusuutliku arengu alusena, kuna see on integreeritud merenduspoliitika keskkonnasammas ning selles tehakse ettepanek luua sidus poliitika eesmärgiga tagada merekeskkonna järjepidev kaitse ja säilitamine, vältides selle halvenemist.

6.2

Komitee leiab, et on asjakohane ühendada ühelt poolt Limassoli avalduses ja tulevastes poliitilistes dokumentides sätestatud eesmärk saavutada või säilitada ELi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ning teiselt poolt ettevaatuspõhimõte kui integreeritud merenduspoliitika ja meremajanduse põhikomponendid.

6.3

Jätkusuutliku meremajandusega seotud tegevusvaldkondades, mis võimaldavad töökohtade loomist, on vaja sidusat pikaajalist lähenemisviisi, kus püütakse leida tasakaal majanduskasvu eesmärgi ning keskkonnaprobleemide lahendamise ja vajaduse vahel asjakohase toetuse järele kohalikelt, riiklikelt, rahvusvahelistelt ja Euroopa poliitikavaldkondadelt jätkusuutliku arengu põhimõtete alusel.

6.4

Komitee märgib, et mereressursid, ehkki need on olulised, ei ole ammendamatud, ning juhib tähelepanu aktuaalsele ohule õõnestada meremajanduse jätkusuutlikkuse kasvu ja põhjustada keskkonnale lisakoormust, kui korratakse tõsiseid vigu maavarade ülemäärase kasutamise ja üleliigse kinnisvara näol, mis iseloomustavad varasemaid arenguga seotud algatusi.

6.5

Tunnistades keskkonnaväljakutsete olemasolu, näib, et siin vaadeldavas teatises jäetakse tähelepanuta tõsiasi, et Euroopa ookeanide ja merede seisund on viimastel aastakümnetel halvenenud pinnase, merevee ja atmosfääri saastumise, väga kiire ookeanide hapestumise, ülepüügi, hävitavate tagajärgedega kalastamise ja kliimamuutuste tõttu. Rannikualade ja mere ökosüsteemide halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse hävimist täheldatakse Läänemeres, Mustas meres, Vahemeres, Atlandi ookeani kirdeosas ja Arktikas, nagu selgub meremajanduse kasvu piire käsitlevatest uuematest uuringutest („Limits to Blue Growth”, 2012, http://www.seas-at-risk.org/news_n2.php?page=539). Üks Stockholmi Keskkonnainstituudi (Stockholm Environment Institute – SEI) teedrajav uurimus näitas, et merereostusega seotud kulud, mida poliitika väljatöötamisel tihti ignoreeritakse, võivad osutuda väga suureks, kui ei tehta midagi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks (http://www.sei-international.org/publications?pid=2064).

6.6

Jätkusuutlikkust ohustavad meremajanduse valdkonnad on seotud nafta- ja gaasitootmise rajatistega avamerel, vesiviljeluse, ranniku- ja kruiisiturismi, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega, rannikuala transpordiga, aga ka fossiilkütuste kaevandamisega merest, mis on vastuolus jätkusuutlikkuse põhimõtetega.

6.7

Nende tegevusvaldkondade poolt keskkonnale avalduva mõju tugevust ja ulatust ei ole veel selgelt määratletud, eriti kehtib see merel taastuvenergia tootmise, merepõhjast maavarade kaevandamise, vesiviljeluse ja merebiotehnoloogia puhul, kuna olemasolevad andmed ei selgita asjakohaselt keeruka vastastikuse sõltuvuse aspekte, mis esinevad ookeanides ja süvameres.

6.8

Komitee on seisukohal, et mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud majandamine, mida komisjon edendab kui põhivahendit ELi merede ja ookeanide ning merepõhjavarude haldamisel, tuleb kooskõlastada teiste sekkumismeetmetega, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaitsealade määratlemine või keskkonnakulude sisestamine sellise haldusstrateegia raames, mis põhineks ökosüsteemil ning erinevate intensiivsete ja vasturääkivate kasutusviiside harmoonilisel kooseksisteerimisel.

6.9

Komitee soovitab komisjonil näidata üles äärmist tähelepanu nii Euroopa eeskirjade järgmisel kontrollimisel keskkonnavaldkonnas kui hügieeni ja kvaliteedi valdkonnas, eelkõige vesiviljelustoodete importimisel kolmandatest riikidest, et kaitsta tarbijaid ELis ning kaitsta kõnealuse sektori ettevõtteid võimaliku ebaseadusliku konkurentsi eest.

7.1

Komitee märgib siiski, et hoolimata oma korduvatest märkustest teadusuuringute tähtsuse kohta meremajanduse kasvu tugevdamisel, eriti arenevates valdkondades ja arendustegevuses, jääb teatis üldiselt ebamääraseks, piirdudes peamiselt osundamisega tulevasele programmile „Horisont 2020”.

7.2

Euroopas on praegu aktuaalne riiklike kulutuste vähendamine, piiratud ressurssidega püütakse saavutada võimalikult häid tulemusi. Kapitalipuudujäägiga kaasnevad avaliku sektori teadusuuringute rahastamise piirangud võivad nõrgestada VKEde olulist rolli meremajanduse toodete ja uue tehnoloogiaga arendamisel.

7.3

Komitee rõhutab, et vaatamata sellele, et Euroopal on tugev teadmistebaas ning et talle kuulub juhtpositsioon teadusuuringutes, mis seonduvad uue või tavaenergia ja vesiviljelusega, on Euroopa mahajäänud praktilise uuendustegevuse või turustamise osas uutes esilekerkivates sektorites, kus Euroopa tasandi osalejatel ei õnnestu praegu vastu pidada rahvusvaheliste osalejate konkurentsis (nagu näitab ELi patentide arv võrreldes Aasia ja USAga magestamise, rannikukaitse, vetikakasvatus või merebiotehnoloogia).

7.4

Seega pooldab komitee nende teadusuuringute sihipärasuse ja läbipaistvuse puudumisega seonduvate probleemide kiiret lahendamist, mis on osaliselt tingitud merebiotehnoloogia ja teistesse uutesse sektoritesse panustavate uuringuvaldkondade laiaulatuslikkusest.

7.5

Teadmiste edastamise ja tehnoloogia vahelist lõhet aitavad kõigis prioriteetsetes valdkondades kaotada mitmed meetmed: teadusuuringute valdkonna ühendamine tööstuse ja õppetööga, tööstuse ja ülikoolide koostöö, intellektuaalomandi haldamise parandamine, katseprojektidesse investeerimine turustamise eesmärgil või avaliku ja erasektori vahel ulatuslike partnerlussuhete edendamine meremajanduse jaoks vajaliku kriitilise massi loomiseks.

7.6

Meremajanduse kasvu tulevik 21. sajandil sõltub otseselt teadlaste suutlikkusest arendada teistest teadusharudest saadud oskusi ja kontseptsioone hõlmavaid valdkondadevahelisi programme või sellistes programmides osalemisest. Teadlaste järgmise põlvkonna koolitamine peab keskenduma valdkondadevahelistele ja üldistele lähenemisviisidele, et tulla toime uurimistöö jaoks keerukate tehnoloogia ja konkurentsi alaste väljakutsega mereorganismide ja -keskkonna valdkonnas.

7.7

Komitee arvates on vaja kaotada kiiresti kogu Euroopas sadade eri organisatsioonide vahel hajutatud merekeskkonda käsitlevate andmete killustumine, mille tõttu on raskendatud ka andmete kättesaadavus, kogumine ja kasutamine. Komitee innustab komisjoni tegema koostööd liikmesriikidega, et muuta need oskused kättesaadavaks ning määratleda täiendav finantstoetus ja toetus, mis on vajalikud ühtse keskkonna loomisel teabe- ja heade tavade vahetuseks ning andmete liikumiseks, et tõhustada teadusuuringuid ja uuendustegevust ning parandada keskkonnakaitset.

7.8

On soovitav, et Euroopa vete digitaalne merepõhjakaart oleks koostalitlusvõimeline, kasutuspiiranguteta ja aitaks läbi viia teadusuuringuid, pakkudes andmeid inimtegevuse mõju kohta, samuti ookeaniprognoose, et liikmesriigid saaksid suurendada oma merekeskkonna seire-, proovivõtu- ja teadusuuringute potentsiaali.

7.9

Euroopa merepiiride kaitse ja merede tõhus järelevalve (10) on liikmesriikide ees seisev väljakutse, millega nad peavad toime tulema, kui nad soovivad edendada meremajanduse kasvu. Kontrolli tugevdamine Schengeni ala välispiiridel ja teabevahetuse mehhanismi loomine võimaldaksid liikmesriikide piirivalveasutustel vähendada inimohvrite arvu merel ning võidelda ELi suunduva ebaseadusliku rände ja merepiraatluse vastu (11).