4.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 70/11

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 70/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KOČEVSKI GOZDNI MED”

EÜ nr: SI-PDO-0005-0425-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Sloveenia põllumajanduse, metsanduse ja toidu ministeerium
Aadress:	Dunajska 58 SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14789109
Faks	+386 14789055
E-post:	varnahrana.mkgp@gov.si

2.   Taotleja:

Nimi:	Združenje Kočevski med
Aadress:	Ulica heroja Marinclja 14 SI-1330 Kočevje SLOVENIJA
Tel	+386 18939339
Faks	—
E-post:	dragan.stijepic@nlb.si
Koosseis:	Tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.4.

Muud loomsed saadused (munad, mesi, mitmesugused piimatooted, v.a või jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Kočevski gozdni med”

4.2.   Kirjeldus:

Mee „Kočevski gozdni med” liigid on järgmised:

a)   metsamesi

Seda liiki mesi on mineraaliderikas lehemesi. Värvuselt on see tumepruun punaka või roheka varjundiga, võib olla läbipaistmatu või läbipaistev ning sellel on vaigu, kreeka pähklite ja kuusekasvusiirupi lõhn. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,85 mS/cm;

b)   kuusemesi

Seda liiki mesi on punakaspruun ja vedelas olekus üsna viskoosne. Sellel meel on vaigu, kuusekasvusiirupi, taimsete magustajate, rohelise tee, röstitud kohvi, kuivatatud puuvilja, viigimarjade ja kohvikommide maitse, see mesi on veniv ning kleepub keele ja suulae külge. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,95 mS/cm;

c)   nulumesi

Seda liiki mesi on tume hallikaspruun, roheka varjundiga. Selles on tunda karamelli, kõrbenud suhkru, vaigu, värske okaspuupuidu ja kuusekasvusiirupi, suitsu, piimaga musta tee ja taimekommide maitset. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,95 mS/cm.

d)   pärnamesi

Seda liiki mesi on värvuselt hele- kuni keskmine kollane või merevaigukarva. Sellel on tugev mentooli, pärnatõmmise ja pärnaõie lõhn. Selle elektrolüütiline juhtivus on vähemalt 0,8 mS/cm.

„Kočevski gozdni med” peab vastama järgmistele tingimustele:

—	maksimaalne veesisaldus 18,6 %;

—	hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus mitte üle 10;

—	seda ei tohi kuumutada üle 40 °C;

—	selle saamiseks ei tohi kasutada söödasuhkrut ega väljastpoolt asjaomast geograafilist piirkonda pärit mett;

—	seda ei tohi nõrutada läbi sõela, mille aukude diameeter on alla 0,2 mm;

—	fruktoosi ja glükoosi kogusisaldus 100 g mees peab olema vähemalt 45 g;

—	mee suhteline tihedus peab olema vahemikus 1,40 kuni 1,45 g/cm3;

—	organoleptilisel hindamisel peab mesi saama piisava arvu punkte välimuse, lõhna ja maitse eest (vähemalt 9,5 võimalikust 12 punktist).

4.3.   Geograafiline piirkond:

Geograafilise piirkonna loodepiir kulgeb mööda Loški potoki haldusüksuse piiri ja piki Racna gora mäestiku jalamit. Seejärel suundub põhja poole ja möödub asulatest Lužarje, Krvava peč, Rob ning pöördub pärast Raščica orgu Ponikve poole ja kulgeb seejärel edelasse piki Mala gora mäestiku jalamit. Seejärel pöördub itta Krka jõe suunas, kulgeb piki Rogi ja Poljanska gora mäejalameid Kolpa jõe poole. Suuremad asulad idapiiril on Dvor, Soteska ja Črmošnjice. Geograafilise piirkonna edela- ja lõunapiir kulgeb paralleelselt Sloveenia ja Horvaatia piiriga, piki Čabranka ja Kolpa jõge. Suuremad asulad piki seda piiri on Čabar, Osilnica, Brod na Kolpi ja Stari trg ob Kolpi.

Kõik nimetatud asulad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4.   Päritolutõend:

Mee „Kočevski gozdni med” tootmiseks ettenähtud mesilastarud peavad paiknema määratletud geograafilises piirkonnas.

Toote „Kočevski gozdni med” päritolu kontrollitakse mitmes etapis, seda teevad mesinikud, Združenje Kočevski med (Kočevje Meeühendus), inspektorid ning lõppetapis ka sõltumatu sertifitseerimisasutus.

Mesinikud peavad pidama mitmesugust arvestust, näiteks meekorje kohta (asukoht, tarude arv, meevõtu aeg, saadud mee kogus, seeriad jne), samuti mesilaste tervise kaitseks võetud meetmete ja meeanalüüside kohta. Združenje Kočevski med peab registrit mett „Kočevski gozdni med” tootvate mesinike kohta (mesilastarude asukoht, arv, meesaak taru kohta), nummerdatud pitserietikettide kohta, millele on märgitud nimetus „Kočevski gozdni med”, registrit mee „Kočevski gozdni med” villijate kohta ning inspektorite registrit. Inspektor (litsentsi omav eriväljaõppega isik) peab kontrollima mett „Kočevski gozdni med” villida soovivat mesinikku, et tagada mesilaste pidamise, meetootmise ja -hoiustamise vastavus asjakohastele eeskirjadele. Kui mesi vastab nõudmistele, annab inspektor mesinikule loa saada taotletud arv nummerdatud etikette nimetusega „Kočevski gozdni med”, sõltuvalt deklareeritud meehulgast. Inspektor peab pidama registrit mesiniku mesindustegevuse asjakohasuse ja mee välianalüüside kohta.

4.5.   Tootmismeetod:

Tarud peavad asuma punktis 4.3 määratletud geograafilises piirkonnas. Mesinikud peavad järgima mesilaste pidamise häid tavasid. Mee tootmisel järgitakse rangeid hügieeninõudeid, mis tagavad mee kõrge kvaliteedi.

Mee saamiseks ettenähtud kärjed ei tohi kokku puutuda mesilaste haiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatavate keemiliste mõjuritega. Korjeperioodil mesilasi ei söödeta. Mesilaste eemaletõrjumiseks kasutatakse pühkimist, puhumist ja suitsulõõtsast võimalikult vähese suitsu laskmist; keemiliste tõrjevahendite kasutamine on keelatud. Mee villimisega alustatakse siis, kui mesi on valminud ja selle veesisaldus ei ületa 18,6 %. Mett ei võeta kunagi kärjest, milles on veel hauet. Kunagi ei villita purkidesse otse vurrist võetud mett.

Mee kuivatamine on keelatud. Võetud mett filtreeritakse alati, kuid kasutatav sõel ei tohi eraldada alla 0,2 mm suurusi osakesi. Kristalliseerunud mett võib vedeldada soojendades, kuid temperatuur küttekeha ja mee kokkupuutepunktis võib tõusta maksimaalselt kuni 40 °C-ni. Mee vedeldamine mikrolaineahjus on keelatud.

Mett „Kočevski gozdni med” villitakse asjaomases geograafilises piirkonnas, kuna see on ainus viis tagada ja säilitada mee kõrge kvaliteet ning vältida selle füüsikalis-keemiliste ja maitseomaduste muutumist. Enne mee villimist ja märgistamist nimetusega „Kočevski gozdni med” kontrollitakse ja hinnatakse iga partiid. Seda kontrolli teevad inspektorid (vt punkt 4.4), kuid samal ajal teeb täiendavat kontrolli punktis 4.7 osutatud inspekteerimisasutus. Toodet „Kočevski gozdni med” pakendatakse mitmesuguse suurusega müügipakenditesse. Kohe pärast villimist suletakse purk ja kaas pitserietiketiga nii, et purki ei ole võimalik avada ilma pitseerivat etiketti katki tegemata. Range kontroll kõigis tootmisetappides ja jälgitavuse kontroll vähendavad samuti ohtu, et seda mett segatakse teiste meesortidega või et teist tüüpi mesi märgistatakse „Kočevski gozdni med” etiketiga.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Kočevje ümbruse metsamaad on erakordselt hästi säilinud looduslik keskkond. See on üks paremini säilinud piirkondi Euroopas. Geograafiline piirkond, kus toodetakse mett „Kočevski gozdni med”, kattub peaaegu täielikult Kočevska-Kolpa piirkonnaga, mis on Natura 2000 looduskaitseala. Sellised looduskaitsealad on elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamise üks peamisi valdkondi. Kočevska-Kolpa piirkond on üks suuremaid metsamassiive Sloveenias. Siin Dinarici piirkonnas asuvad Illüüria pöögimetsad, mis kuuluvad Euroopa kaitsealuste elupaikade hulka.

Mesilaste korjealad asuval eelkõige piirkonna metsaga kaetud keskosas suurusega 800 km2, millest 95 % on kaetud metsaga. Piirkonna taimestik on mitmekesine, seda rikastavad veelgi metsaveere, aasade ja märgalade taimed. Väiksemad piirkonnad erinevad meetaimede koosluse, kasvupiirkondade vaheliste erinevuste, kliimatingimuste ja kõrgusvööndite poolest. Mesinikud teavad, kuidas ära kasutada mitmekesisest taimestikust ja taimede erinevatest kasvuaegadest tulenevaid erinevusi. Näiteks nulg annab nektarit juunis, sageli juulis ja augustis; kuusk annab nektarit mõnikord mai lõpus, tavaliselt juunis; pärna lehemesi ilmub pärnade õitsemisel juunis, saavutab haripunkti umbes kaks nädalat pärast õitsemise lõppu. Korjetingimuste maksimaalseks kasutamiseks transpordivad mesinikud oma mesilased geograafilises piirkonnas asuvatele eri korjealadele. Nad jälgivad tähelepanelikult nektari prognoosimise teenistuse teateid. Sellise mesilastepidamise tulemusena toodetakse eespool kirjeldatud eri liiki mett „Kočevski gozdni med”.

Mesilastepidamise sajanditepikkuse traditsiooni olemasolu kõnealuses geograafilises piirkonnas näitab ka mesilaste kaitsepühaku valik – see on Püha Ambroosius. Temast on teada vaid, et ta elas 2. sajandil pKr, et ta oli piiskop ja kirikuõpetaja. Teda kiites paluvad mesinikud tänapäevalgi temalt mesilastele tervist ja head meesaaki. Stari Trg ob Kolpi kiriku altaril on suur Püha Ambroosiuse kuju, mille jalge ümber on põimitud mesitaru.

Laza ob Kolpi küla kabelis avastati mõni aasta tagasi 1557. aastast pärit fresko, mis kujutab Püha Ambroosiust koos veel kolme pühakuga. Seega annavad mõlemad kujutised tunnistust sellest, et Kočevje piirkonnas on mesilaste pidamisega tegeldud juba ammustest aegadest.

Mesilastepidamise levikut Sloveenias soodustasid mitmed haritud mesinikud, kes olid võimelised ka kirja panema, mis tööd nad mesilaste pidamisel tegid. Nende hulka kuulub Jurij Jonke, 1777. aastal Kočevje lähedal Svetli Potokis sündinud vaimulik, kohtunik ja linnapea. Ta oli ka suurepärane mesinik, kes edendas mesilaste pidamist. Ta on sellest kirjutanud Saksa mesindusväljaandes Bienenzeitung, samuti väljaannetes Ljubljanske Novice ja Ilirischer Blatt. 1836. aastal kirjutas ta mesindusbrošüüri pealkirjaga Anleitung zur praktischen Behandlung der Bienenzucht.

Teine suur mesinik oli Velike Lašče ligidal Retjes sündinud kirjanik Fran Levstik. Ta kirjutas raamatu Bučelstvo (mesindus), mis kirjastati aastal 1853.

Mesindus sai täie hoo sisse alles pärast Esimest maailmasõda (1914–1918), kui hakkasid tekkima seotud mesindusrühmitused.

Üks tuntumaid tegijaid oli Nova Sela külast Kolpist pärit edumeelne mesinik Josip Kajfež (1881–1944), kellel oli juba 1918. aastal 100 mesilassülemit. Ta ei olnud üksnes hea mesinik ja organiseeritud mesinduse rajajaid, vaid ka kuulus mesilasemade kasvataja. Ta avaldas artikleid ajakirjas Slovenski čebelar (Sloveenia Mesinik) ja teistes sarnastes väljaannetes.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Bureau Veritas, d.o.o.
Aadress:	Linhartova 49a SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14757670
Faks	+386 14747602
E-post:	info@bureauveritas.si

4.8.   Märgistus:

Spetsifikaadi tingimustele vastav mesi märgistatakse etiketiga, millel on nimetus „Kočevski gozdni med”, tähis „Kaitstud päritolunimetus” (zaščitena označba porekla), vastava omavalitsusüksuse tähis ja riiklik kvaliteedisümbol.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---