Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011TA1216(05)

Aruanne ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

ELT C 368, 16.12.2011, p. 32–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/32


ARUANNE

ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2011/C 368/05

SISSEJUHATUS

1.

Ühisettevõte SESAR loodi veebruaris 2007, (1) et hallata projekti SESAR (Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud) tegevusi. Ühisettevõte asub Brüsselis.

2.

Projekti SESAR eesmärk on Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimine ning see on jagatud kolme etappi:

a)

„määratlemisetapp” algas 2005. aastal ja seda juhib Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ning seda kaasrahastatakse Euroopa Liidu eelarvest üleeuroopalise võrgu transpordivõrkude programmi kaudu. Tulemuseks on Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, milles määratletakse järgmise põlvkonna lennuliikluse korraldamise süsteemide sisu ning arendus- ja kasutuselevõtukava;

b)

„arendusetappi” (2008–2013) juhib ühisettevõte SESAR (2) ja selles etapis luuakse uued tehnoloogilised süsteemid, koostisosad ja käitamisprotseduurid vastavalt Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavale;

c)

„kasutuselevõtu etappi” (2014–2020) juhivad ettevõtjad ja huvirühmad ja selle jooksul toimub uue lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri laiaulatuslik rajamine ja kasutuselevõtmine.

3.

Ühisettevõte tegutseb avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttel. Ühisettevõtte asutajaliikmeteks on Euroopa Liit (mida esindab Euroopa Komisjon) ja Eurocontrol (mida esindab tema amet). Osalemiskutse alusel valiti 15 aeronavigatsioonitööstuse avaliku ja erasektori ettevõtet ühisettevõtte liikmeteks. Nende seas on aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, lennuvälja- ja kosmoseseadmete tootjad, lennukitootjad, lennujaamade ametiasutused ja pardaseadmete tootjad.

4.

Projekti SESAR arendusetapi eelarve on 2,1 miljardit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades ELi, Eurocontroli ning osalevate avaliku ja erasektori partnerite poolt. ELi osalus rahastatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise võrgu transpordivõrkude programmist. Ligikaudu 90 % Eurocontroli ja teiste huvirühmade osalusest tuleb mitterahaliste osamaksetena.

5.

Ühisettevõte SESAR alustas iseseisvalt töötamist 10. augustil 2007.

KINNITAV AVALDUS

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (6).

Direktori kohustused

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, (7) omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

EELARVE HALDAMINE JA FINANTSJUHTIMINE

16.

Haldusnõukogu heakskiidetud 2010. aasta lõplik eelarve sisaldas 135 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ja 143 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 97,3 % ja 82,2 %.

17.

2010. aastal moodustasid liikmete osamaksed (55,6 miljonit eurot) koos eelmise aasta tulemiga (86,5 miljonit eurot) kokku 142,1 miljonit eurot, neile vastasid aga maksed ning assigneeringute ülekanded summas 84,9 miljonit eurot ja 3,7 miljonit eurot. Selle tulemuseks oli 53,5 miljoni euro suurune eelarveülejääk aasta lõpus ja hoiused pangakontodel (kogusummas 57,2 miljonit eurot). See ei ole kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega.

18.

Vastavalt ühisettevõtte SESAR finantseeskirjade artiklile 6 ei ole eelarve assigneeringutes kehtestatud summadest suuremaid kulutusi lubatud siduda ega neile heakskiitu anda. Kahe eelarvejao – halduskulud ning uuringud ja arendustegevus – puhul ületasid heakskiidetud kulutused eelarvelisi assigneeringuid vastavalt 11 % ja 9 %.

MUUD KÜSIMUSED

Sisekontrollisüsteemid

19.

2010. aastal võttis ühisettevõte kasutusele finantsaruandlussüsteemid, mida kasutab ka komisjon (ABAC ja SAP). Ühisettevõtte SESAR rakenduskava juhtimissüsteem ei olnud finantsaruandlussüsteemidesse siiski integreeritud. 2010. aasta lõpus ei olnud peaarvepidaja veel andnud heakskiitu raamatupidamisaruannete aluseks olevale äritegevusele, nagu ühisettevõtte eeskirjades on nõutud.

Liikmete osamaksete hilinemine

20.

Ühisettevõtte liikmete poolt makstavate iga-aastaste rahaliste osamaksete tähtaega – 1. juuli 2010 – ei järgitud. Maksed hilinesid 12–113 päeva. Kaks liiget ei olnud veel 2010. aasta lõpuks oma osamakset tasunud.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

21.

Kontrollikoja eelmises aruandes juhiti tähelepanu sellele, et ühisettevõtte põhikirja sätet, mis käsitleb komisjoni siseaudiitori ülesandeid, tuleb täpsustada. Kuigi põhikirja ei ole muudetud, märgib kontrollikoda, et komisjon ja ühisettevõte on võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseaudititalituse ja ühisettevõtte siseauditifunktsiooni vastavate ülesannete täpsem määratlus.

22.

Kooskõlas kontrollikoja esitatud arvamustega on siseaudititalituse peadirektor kõikidele ELi ühisettevõtetele adresseeritud teates kinnitanud siseaudititalitusele üldisest finantsmäärusest tulenevat kohustust toimida ühisettevõtete siseaudiitorina. Ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu on teinud oma siseauditi funktsiooni eeskirjadesse vastavad muudatused.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 12. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1), mida muudeti määrusega (EÜ) nr 1361/2008 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12).

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamiste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)  Ühisettevõtte SESAR finantseeskirjad, mille ühisettevõtte haldusnõukogu võttis vastu 28. juuli 2009. aasta otsusega.

(8)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(9)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ühisettevõtte finantsmäärusse integreeritud.

(10)  IFAC – Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon, ISSAI – Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelised Standardid.


LISA

Ühisettevõte SESAR (Brüssel)

pädevusvaldkonnad

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Artikkel 187)

Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos.

ELi teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist või tutvustamist hõlmavate programmide edukas elluviimine.

Ühisettevõtte pädevus

(nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, mida muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1361/2008)

Põhieesmärgid

Ühisettevõtte SESAR eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine, koordineerides ning koondades selleks kogu asjakohase teadus- ja arendustegevuse kogu ELi ulatuses. Ühisettevõte vastutab ATM üldkava ja eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

projekti SESAR arendusetapi korraldamine ja koordineerimine vastavalt lennuliikluse korraldamise üldkavale, mis põhineb Eurocontroli juhitava projekti määratlemisetapi tulemustel, ühitades ja hallates ühisesse struktuuri ühendatud avalikult ja erasektorilt saadavaid rahalisi vahendeid;

projekti SESAR arendusetapi tegevuse rakendamiseks vajaliku rahastamise tagamine vastavalt lennuliikluse juhtimissüsteemi üldkavale;

Euroopa lennuliikluse korraldamise sektori sidusrühmade kaasamise tagamine, eelkõige: aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, õhuruumi kasutajad, kutseühingud, lennuväljad ja töötlev tööstus, samuti asjaomased teadusasutused või asjaomased teadusringkonnad;

tehniliste teadus- ja arendustegevuste, hindamiste ja uuringute korraldamine, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, vältides nende killustatust;

lennuliikluse juhtimissüsteemi üldkavas nõuetekohaselt määratletud ühiste toodete arenduse järelevalve tagamine ja vajaduse korral eri pakkumiskutsete algatamine.

Juhtimine

1 –   Haldusnõukogu

Haldusnõukogu ülesanded:

a)

võtta vastu käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud nõukogu poolt kinnitatud lennuliikluse korraldamise üldkava ning kiita heaks ettepanekud selle muutmiseks;

b)

anda suunised ja teha vajalikud otsused projekti SESAR arendusetapi elluviimiseks ning teostada üldkontrolli projekti rakendamise üle;

c)

kiita heaks artikli 16 lõikes 1 osutatud ühisettevõtte tööprogramm ning iga-aastane tööprogramm, samuti aastaeelarve koos ametikohtade loeteluga;

d)

anda luba läbirääkimisteks ning otsustada uute liikmete ühinemise ning sellega seotud artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingute üle;

e)

kontrollida liikmete ja ühisettevõtte vahel sõlmitud lepingute täitmist;

f)

nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur ning teostada järelevalvet tegevdirektori töö üle;

g)

võtta vastu otsused liikmete poolt osamaksude maksmise suuruse ja korra ning mitterahaliste sissemaksete hindamise kohta;

h)

võtta vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

i)

kiita heaks iga-aastane raamatupidamise aastaaruanne ja bilanss;

j)

võtta vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud aastaaruanne projekti SESAR arendusetapi edenemise ning finantsolukorra kohta;

k)

teha otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või lõpetamist käsitlevate ettepanekute kohta;

l)

kehtestada ühisettevõtte omanduses olevate materiaalsete ja mittemateriaalsete varade kasutamisõiguse ning selliste varade üleandmise kord;

m)

määrata kindlaks lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimiseks vajalikud eeskirjad ja alltöövõtumenetlused, sealhulgas erimenetlus huvide konflikti korral;

n)

otsustada vastavalt artiklile 24 komisjonile esitatavate põhikirja muutmise ettepanekute üle;

o)

muude volituste teostamine ja ülesannete täitmine, sealhulgas allorganite asutamine, kui need on projekti SESAR arendusetapi jaoks vajalikud;

p)

võtta vastu artikli 8 rakenduseeskirjad.

2 –   Tegevdirektor

Tegevdirektor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

Tegevdirektor juhib projekti SESAR ellurakendamist haldusnõukogu määratletud suuniste raames ning on vastutav haldusnõukogu ees. Ta esitab haldusnõukogule kogu teabe, mida see oma ülesannete täitmiseks vajab.

Tegevdirektori kohustused:

a)

ühisettevõtte töötajate, sh artiklis 8 osutatud töötajate töölevõtmine, juhtimine ja kontrollimine;

b)

ühisettevõtte tegevuse korraldamine, juhtimine ja kontrollimine;

c)

haldusnõukogule organisatsioonilise struktuuri kohta ettepanekute esitamine;

d)

ühisettevõtte üldise ja iga-aastase tööprogrammi, sealhulgas programmi eeldatavate kulude koostamine ja korrapärane ajakohastamine ning nende esitamine haldusnõukogule;

e)

iga-aastase eelarveprojekti, sealhulgas ametikohtade loetelu koostamine vastavalt finantsmäärustele ning nende esitamine haldusnõukogule;

f)

ühisettevõtte lepingute ja kokkulepetega võetud kohustuste täitmise tagamine;

g)

ühisettevõtte tegevuse sõltumatuse ja mis tahes huvide konflikti vältimise tagamine;

h)

projekti SESAR iga-aastase eduaruande ja finantsaruande ning muude haldusnõukogu poolt nõutavate aruannete koostamine ning esitamine haldusnõukogule;

i)

raamatupidamise aastaaruande ja bilansi esitamine haldusnõukogule;

j)

kõikide projektis SESAR muudatuste tegemist nõudvate ettepanekute esitamine haldusnõukogule.

3 –   Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

4 –   Välisaudit

Kontrollikoda.

5 –   Eelarve täitmist kinnitav asutus

Euroopa Parlament, nõukogu ja ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu.

2010. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid (2009. aasta andmed)

Eelarve

134,7 miljonit eurot

(325,1 miljonit eurot)

Personali suurus 31. detsembri 2010 seisuga

2010. aasta tegevuseelarve ametikohtade loetelu sisaldab 39 ajutist töötajat ja 3 lähetuses viibivat riiklikku eksperti, mis moodustavad kokku 42 töökohta, millest 37 olid 2010. aasta lõpuks täidetud (2009. aastal oli täidetud töökohti 18):

23 ajutist töötajat, kes värvati asutuseväliselt,

10 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 artiklile 8 ühisettevõtte SESAR liikmete poolt lähetatud töötajat,

2 lepingulist töötajat,

2 lähetuses viibivat riiklikku eksperti.

Personali jaotus tegevuste kaupa

Põhitegevus: 21

Haldus- ja abiülesanded: 15

Mitmesugused ülesanded: 1

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Pärast programmi SESAR tegevuse käivitamist juunis 2009 toimunud arengud:

a)

2010. aasta lõpuks oli käivitatud 285 projekti ja 232 projekti oli rakendamisel; toimub IBAFO II raames elluviidavate tegevuste integreerimine ja ligikaudu 1 800 inimest on praegu kaasatud programmi SESAR erinevatesse projektidesse. Programmi tegevus kulgeb plaanikohaselt ning on aluseks tulevastele arengutele, mis aitavad kaasa 2012. aasta strateegiliste eesmärkide saavutamisele;

b)

2010. aasta juunis tehti esimene Engineering Review Session ehk hinnati erinevate tööpakettide/-projektide edenemist ühisettevõtte SESAR eesmärkide saavutamisel. Hindamise käigus tõsteti esile eelkõige seda, kuidas on kehtestatud määrava tähtsusega sõltuvused ning kuidas need aitavad kaasa projektide ühtsele liikumisele eesmärkide suunas, samuti rõhutati mõningate parandusmeetmete tegemise vajadust ajakavade, sisu ja tehniliste meetodite ühtlustamiseks;

c)

programmiga seotud aruandlusega seoses on ühisettevõte võtnud kasutusele liikmete tegevuse alusel struktureeritud kvartaliaruandluse, mille liikmed peavad esitama alates 2010. aasta III kvartalist. Nimetatud aruanne annab ühisettevõttele täiendavat järelevalveteavet programmi eesmärkide täitmisel liikmete poolt tehtud jõupingutuste kohta ning kaasneva riski kohta;

d)

valideerimise osas koostasid SESARi partnerid valideerimise ja kontrollimise juhised, milles rõhutatakse eelkõige vajadust olla kogu valideerimistegevuse puhul võimalikult lähedal tegelikule tegevuskeskkonnale;

e)

on käivitatud tööpakett E (pikaajalised teadusuuringud) ja tööpakett 11 (lennutegevuskeskuse süsteemid) ning nende tegevused peaksid täismahus algama vastavalt aasta lõpus ja 2011. aasta esimeses kvartalis;

f)

programmi kõikide huvirühmade kaasatuse tagamiseks on ühisettevõte kindlustanud nende osalemise otse Eurocontroli poolt läbiviidavate hankemenetluste tulemusel sõlmitavate lepingute kaudu:

2010. aasta esimeste kuude jooksul sõlmiti leping „odava õhuruumi kasutajate” ekspertarvamuse lisamiseks. 2010. aastal võetud kulukohustuste summa on 1,5 miljonit eurot;

sõjaväe kaasatuse puhul luuakse järjest enam kontakte erinevate riiklike kaitseasutuste ja Eurocontrol DCMAC kaudu. Kõrgema sõjalise nõuniku töölevõtmine 2010. aasta mais on oluliselt suurendanud SESARiga seotud teadlikkust sõjaväeringkondades;

kutseühingute kaasatus on tagatud iga ühingu ja ühisettevõtte nimel Eurocontroli poolt sõlmitava viie lepinguga. 2010–2012. aastani kestvaks perioodiks võetud kulukohustuste summa on miljon eurot, mis on Eurocontroli rahaline osamakse. Haldamise ja maksete eest vastutab Eurocontrol pärast seda, kui ühisettevõte on tulemused heaks kiitnud;

g)

AIRE (Atlandi koostalitlusvõime algatus heitkoguste vähendamiseks) hankemenetluse teine etapp käivitati ja lõpetati ning selle tulemusel sõlmiti erinevate tegevusi elluviivate konsortsiumitega 18 lepingut. Võetud kulukohustuste kogusumma on 2,7 miljonit eurot;

h)

ühisettevõte käivitas traadita sideteenuse uuringu 2010. aasta mais ning sõlmis kaks lepingut summas 0,5 miljonit eurot;

i)

pärast ELi ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti vahelise koostöömemorandumi allkirjastamist kehtestab ühisettevõte koostöös Euroopa Komisjoni ja Eurocontroliga sobivaima raamistiku memorandumi elluviimiseks konkreetsete tegevuste kaudu. Seoses sellega kavatseb ühisettevõte tagada, et tema projektides osalevad liikmed oleksid oma Ameerika pooltele kontaktpunktideks erinevates asjassepuutuvates valdkondades. Lisaks loodi ELi ja Eurocontroli koostöös välissuhteid erinevates strateegilistes valdkondades terves maailmas, eriti Brasiilias, Hiinas, Indias ja Lähis-Idas;

j)

vastavalt haldusnõukogu poolt heaks kiidetud eelarvele on rakendatud teavituskava. Teavitusrühma tegevuse raames Amsterdamis toimuv iga-aastane ülemaailmne lennujuhtimise konverents on hea näide määratletud ressurssidega mõjusate ja tõhusate tulemuste saavutamisest;

k)

tekkepõhise raamatupidamise ja SAP-süsteemi rakendamine jõudis lõpuni 2010. aasta mais ning tekkepõhise raamatupidamise varade ja tekkepõhise raamatupidamise lepingu moodulid on kavas rakendada 2011. aasta lõpuks.

Allikas: ühisettevõtte SESAR edastatud teave.


ÜHISETTEVÕTTE SESAR VASTUSED

17.

Ühisettevõtte SESAR hinnangul on eelarve tasakaalu põhimõtet järgitud senisest paremini. 2010. aasta lõpus oli sularaha üle 57,2 miljoni euro, mis on 34 % vähem kui 2009. aastal. Liikmete osamaksetest (55,6 miljonit eurot) laekus 43,8 miljonit eurot aasta viimastel nädalatel. Need osamaksed on ette nähtud 2011. aasta tegevuse rahastamiseks.

18.

Ühisettevõtte võtab kontrollikoja tähelepanekut arvesse, kuid arvestades SESARi piiratud kestust, saab ta kanda maksete assigneeringute kogusumma aastate 2007–2016 eelarvesse vaid ühekorraga, et vältida kogueelarve künnise ületamist SESARi arendusetapi lõpus 2016. aastal.

19.

Ühisettevõte on välja töötanud tegevusprogrammi juhtimise süsteemi, mis täiendab finants- ja eelarvearuandlust. SESARi hinnangul on ettevõtte süsteemid piisavalt integreeritud, võttes arvesse finantsaruandlussüsteemide ABAC ja SAP kasutuspiiranguid. SESAR kavatseb võtta süsteemid ABAC Assets ja ABAC Contract 2011. aasta lõpuks kasutusele. Ühisettevõtte peaarvepidaja aruanne, mis käsitleb olemasolevate süsteemide valideerimist, valmib samuti 2011. aastal.

20.

2010. aasta lõpus jätsid kaks liiget maksmata osamaksed kogusummas 18 000 eurot. Maksed hilinesid konsortsiumisisese kommunikatsiooniprobleemi tõttu. Osamaksed laekusid 2011. aasta alguses.


Top