Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0905

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu selliste muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD operatsioonide geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda

/* KOM/2011/0905 lõplik - 2011/0442 (COD) */

52011PC0905

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu selliste muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD operatsioonide geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda /* KOM/2011/0905 lõplik - 2011/0442 (COD) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Sissejuhatus

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) asutati 1990. aastal, et pärast sotsialistlike režiimide üldist kokkuvarisemist toetada turumajanduse arengut Kesk-Euroopast Kesk-Aasiani. Asutajaliikmed olid Euroopa Liit koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja ELi kõigi tolleaegsete liikmesriikidega. EBRD osanikud on praegu 61 riiki, EL ja EIP. EBRD toetab 29 sihtriigis peamiselt erasektori projekte, mida ei saa täielikult rahastada turupõhiselt. EBRD aitab edendada ettevõtlust ning toetab üleminekut avatud ja demokraatlikule turumajandusele.

2011. aastal Vahemere piirkonna partnerriikides toimunud sündmused nõuavad ELilt töökindlaid poliitikameetmeid. Komisjon ja kõrge esindaja esitasid märtsis ühisteatise,[1] milles tõstsid esile ELi tugevat poliitilist ja majanduslikku toetust piirkonnale, sealhulgas võimalust laiendada EBRD volitusi lõunapoolsetele naaberriikidele, et kasutada ära panga viimase 20 aasta kogemusi avatud turule orienteeritud majandusele ülemineku soodustamisel. Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta kohtumisel kiideti nimetatud ühisteatise sisu üldiselt heaks. Euroopa Parlament kutsus oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsioonis (Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta) EBRD-d üles muutma oma põhikirja, et osaleda rahalise abi andmise protsessis. G8 juhid kutsusid oma 2011. aasta mais Deauville'is toimunud kohtumisel EBRD-d samuti üles laiendama oma geograafilist ulatust, et kasutada ära tema kogemusi ning toetada Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide üleminekut mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtete rakendamisele.

Kiiresti arenevate sündmuste tõttu kutsusid EBRD nõukogu liikmed panka üles läbi vaatama võimalusi panga volituste geograafilise kohaldamisala piirkondlikuks laiendamiseks. Nõukogu liikmed määrasid sellise tegevuse näitajad kindlaks mais 2011 toimunud EBRD aastakoosolekul. EBRD direktorite nõukogu esitas panga nõukogu liikmetele aruande, milles käsitles panga operatsioonide geograafilise ulatuse laiendamist Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse ja tegi ettepanekud kahe resolutsiooni kohta:

(a) resolutsioon 137, milles tehakse ettepanek muuta panga asutamislepingu artiklit 1, et laiendada EBRD sihtpiirkonna ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse, ja

(b) resolutsioon 138, milles tehakse ettepanek muuta panga asutamislepingu artiklit 18, et võimaldada erifondide kasutamist võimalikes abi saavates riikides.

EBRD läbikaalutud lähenemisviis uues piirkonnas

Ettepanekuga võtta vastu kaks resolutsiooni, et muuta osutatud kahte artiklit, saavutatakse eesmärk võimaldada EBRD-l tegutseda Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas kolmes etapis:

– vastuseks rahvusvahelise üldsuse soovile, et Vahemere piirkonnas alustataks kiiresti tegevust, kasutab EBRD esimeses etapis koostööfonde, mis on suunatud tehnilisele koostööle ja projektide ettevalmistamisele;

– teises etapis eraldab EBRD oma vahendeid erifondidesse, mille abil on võimalik täies ulatuses ellu viia EBRD investeerimisprojekte Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas. See etapp algab siis, kui piisav arv EBRD liikmeid on panga asutamislepingu artikli 18 muudatused kooskõlas panga asutamislepingu artikliga 56 ratifitseerinud;

– lõppetapis saavad Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidest täieõiguslikud sihtriigid. See etapp algab siis, kui EBRD liikmed on panga asutamislepingu artikli 1 muudatused kooskõlas panga asutamislepingu artikliga 56 ratifitseerinud.

Panga asutamislepingu artiklis 1 määratletakse praegu piirkonnana, kus pank peab oma eesmärki täitma, Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning Mongoolia. Kuna võimalikud uued abi saavad riigid asuvad väljaspool nimetatud piirkonda, tuleb panga asutamislepingu artiklit 1 muuta, enne kui EBRD-l on õigus seal oma tavapäraseid vahendeid kasutades täies ulatuses operatsioone teostada. Muudatuse tekst on lisatud käesolevale õigusakti ettepanekule. Panga asutamislepingu artiklit 1 on vaja muuta panga operatsioonide ulatuse laiendamiseks, et hõlmata Vahemere lõuna- ja idapiirkonna liikmesriigid ja sätestada, et liikmesriigist võib saada abi saav riik vähemalt 2/3 nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis moodustab vähemalt 75 % häälte koguarvust.

EBRD direktorite nõukogu aruandes märgiti, et Vahemere lõuna- ja idapiirkond hõlmab riike, millel on rannajoon Vahemerega, ning Jordaaniat, mis on tihedasti seotud kõnealuse piirkonnaga, mida loetakse ELi lõunapoolseteks naaberriikideks. Egiptus ja Maroko on juba praegu EBRD liikmed. Tuneesia ja Jordaania liikmesuse kiitsid EBRD nõukogu liikmed heaks vastavalt 2011. aasta septembris ja novembris[2].

Kuni panga asutamislepingu (muudetud) artikli 1 jõustumiseni ja selleks, et võimaldada EBRD-l varem alustada tegevust Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas, lubatakse panga asutamislepingu artikli 18 kavandatud muudatusega EBRD-l läbi viia erifondi vahenditest rahastavaid operatsioone laiendatud piirkonna valitud liikmesriikides.

Panga asutamislepingu artiklit 18 on vaja muuta, et lubada erifondide kasutamist EBRD võimalikes abi saavates riikides, ja sätestada, et panga liikmesriigist võib saada abi saav riik vähemalt 2/3 nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis moodustab vähemalt 75 % häälte koguarvust. Kui panga nõukogu otsustab, et liikmest peaks saama võimalik abi saav riik, peaks ta ühtlasi otsustama, kui kaua võib nimetatud liikmel olla juurdepääs asjaomastele erifondidele.

ELi esindav EBRD nõukogu liige ja kõiki ELi liikmesriike esindavad nõukogu liikmed hääletasid panga nõukogu 30. septembri 2011. aasta istungil resolutsioonide 137 ja 138 poolt, millega nad kiitsid heaks panga asutamislepingu artiklitesse 1 ja 18 tehtavad vajalikud muudatused. Panga asutamislepingu artikli 56 kohaselt peavad EBRD liikmed need seejärel heaks kiitma. Seepärast tuleb vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega lubatakse kõnealustel muudatustel jõustuda ja võimaldatakse seega EBRD-l tegutseda Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides ning lubatakse kasutada erifonde abi saavates ja võimalikes abi saavates riikides.

Muudatused jõustuvad seitse päeva pärast EBRD ametliku teate esitamise kuupäeva, kui muudatuste vastuvõtmist käsitlevad nõuded on täidetud kooskõlas panga asutamislepingu artikliga 56.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas kõik liikmesriigid, komisjon ja muud ELi institutsioonid, on kutsunud EBRD-d üles osalema majanduslike meetmete võtmisel vastuseks Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides toimunud poliitilistele sündmustele ning kasutama EBRD kogemusi majanduse ümberkorraldamise toetamisel Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Kesk-Aasias pärast kommunismi kokkuvarisemist.

EL ja G-8 kutsusid samuti EBRD-d üles osalema piirkonna toetamisel ja kohustusid looma koostöös pangaga sihtotstarbelise üleminekuvahendi, mis võimaldaks pangal alustada laiendatud piirkonna riikides tegevust võimalikult kiiresti.

EBRD nõukogu analüüsis ajaloolisi ja kiireid muutusi laiendatud piirkonnas ning kaalus toetuse andmist kõnealuse piirkonna riikidele, kes on asunud üles ehitama uut ja demokraatlikku korda. Panga asutamislepingu muudatused kajastavad vajadust laiendada EBRD operatsioonide ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse, et tõhusalt toetada poliitilisi ja majanduslikke muudatusi kõnealuses piirkonnas. EBRD aktsionärid (sealhulgas ELi kõik liikmesriigid, EIP ja ELi esindav komisjon) osalesid selles aktiivselt.

EBRD on hinnanud seda, kuidas tegevuse laiendamine uude sihtpiirkonda mõjutab tema kapitali adekvaatsust. Käesoleva seletuskirja punktis 1 osutatud esimese kahe sekkumisetapi jooksul rahastatakse EBRD tegevust panga puhastulust. Esimeses etapis eraldab EBRD 20 miljonit eurot koostööfondi ja täiendavad 1 miljard eurot peaks EBRD eraldama erifondi, mis luuakse teises etapis. Hindamisel jõuti järeldusele, et praegusel finantsriski ja majandusliku kapitali tasandil suudab EBRD täita põhikirjajärgse ja majandusliku kapitali nõuded kapitalivarude läbivaatamise perioodil 2011–2015 ilma kapitali suurendamiseta. Lisaks on EBRD kinnitanud, et volituste laiendamine ei mõjuta panga tegevust praegustes sihtriikides.

Pank peab läbirääkimisi eri rahastajatega, et kaasata neid koostööfondi ja erifondi. Koostööfondi kogumaht peaks suurenema 100 miljoni euroni, kusjuures vahendid saadakse praegustelt rahastajatelt (sealhulgas ELi naabruspoliitika investeerimisrahastu kaudu) ja tõenäoliselt ka mittetavapärastelt rahastajatelt, nagu Araabia riigid. Erifondide puhul ei ole praegu andmeid rahastajate eraldatavate vahendite kohta. Enne kui EBRD alustab tegevust mis tahes võimalikus uues sihtriigis, koostab pank asjaomase riigi majanduslike ja poliitiliste tingimuste üksikasjaliku tehnilise hinnangu. Muu hulgas hinnatakse, kuidas asjaomane riik täidab kohustust järgida panga asutamislepingu artikli 1 kohaseid mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid, samuti hinnatakse üleminekulünki, muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevust riigis ja prioriteetseid valdkondi, kus EBRD saab kõige tõhusamalt kasutada oma teadmisi ja oskusi. Kõnealuste hinnangute koostamisel võtab EBRD täielikult arvesse ELi ja rahvusvahelise üldsuse seisukohti.

Hiljuti on koostatud hinnangud Egiptuse, Tuneesia, Maroko ja Jordaania kohta. Kõnealuseid hinnanguid ajakohastatakse igas EBRD tegevuse etapis ja nõuded muutuvad järk-järgult rangemaks. Lisaks on EBRD kohustunud hoolikalt jälgima majanduslikke ja poliitilisi suundumusi igas riigis, et kohandada EBRD tegevust vastavalt suundumuste laadile ja kiirusele, võttes samas täielikult arvesse ELi ja rahvusvahelise üldsuse seisukohti.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud otsuses käsitletakse EBRD sihtpiirkonna geograafilist laiendamist Vahemere lõuna- ja idapiirkonda. Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest on artikliga 212 ette nähtud õiguslik alus ELi majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmete võtmiseks, eelkõige abi andmiseks kolmandatele riikidele. Kõnealune artikkel on ka käesoleva õigusakti ettepaneku aluseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Tulenevalt käesoleva ettepaneku laadist, ei ole ettepanekul otseselt rahalist mõju ELi eelarvele.

5.           ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

Artikkel 1

Kõnealuse artikliga kiidab EL heaks panga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatused, millega laiendatakse EBRD operatsioonide ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda.

Artikkel 2

Kõnealuse artikliga lubatakse ELi esindaval EBRD nõukogu liikmel ametlikult edastada pangale eespool osutatud muudatusi käsitlev heakskiitmiskiri.

2011/0442 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu selliste muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD operatsioonide geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega

ning arvestades järgmist:

(1) Vastuseks Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas 2011. aastal toimunud sündmustele, esitasid komisjon ja kõrge esindaja 2011. aasta märtsis ühisteatise,[3] milles rõhutasid ELi tugevat poliitilist ja majanduslikku toetust piirkonnale ja käsitlesid sealhulgas võimalust laiendada EBRD volitusi lõunapoolsetele naaberriikidele, et kasutada panga viimase 20 aasta kogemusi. Euroopa Ülemkogu kiitis oma 24.–25. märtsi 2011. aasta kohtumisel nimetatud ühisteatise sisu heaks. Euroopa Parlament kutsus oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsioonis (Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta) EBRD-d üles muutma oma põhikirja, et osaleda rahalise abi andmises.

(2) G8 juhid käivitasid 2011. aasta mais Deauville'i partnerluse, et aidata Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel üles ehitada vaba, demokraatlikku ja tolerantset ühiskonda, ning kutsusid EBRD-d üles laiendama oma geograafilist ulatust, et kasutada ära oma kogemust ja toetada üleminekut mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtete rakendamisele.

(3) EBRD nõukogu võttis 30. septembril 2011 vastu resolutsioonid 137 ja 138, millega tehakse ettepanek muuta panga asutamislepingut, et laiendada EBRD operatsioonide ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse. Kõik ELi liikmesriike esindavad panga juhatajate nõukogu liikmed hääletasid kõnealuste muudatuste poolt, sealhulgas Euroopa Liitu esindav liige.

(4) Vastavalt EBRD asutamislepingu artiklile 56 küsib EBRD kõigilt liikmetelt nõusolekut kavandatud muudatuste kohta. ELi nimel tuleks kõnealune nõusolek anda.

(5) Vahemere lõuna- ja idapiirkonna tegevuse puhul tuleks EBRD-d innustada jätkama tihedat koostööd ELiga ja edendama koostööd EIP ning muude Euroopa ja rahvusvaheliste avaliku sektori finantseerimisasutustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks EBRD asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatused, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

EBRD nõukogus Euroopa Liitu esindav liige edastab EBRD-le deklaratsiooni muudatuse heakskiitmise kohta Euroopa Liidu poolt.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüsselis,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muutmine

Panga asutamislepingu artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

EESMÄRK

Majanduse arengule ja ülesehitusele kaasaaitamisel on panga eesmärk soodustada üleminekut avatud turule orienteeritud majandusele ning edendada era- ja ettevõtlusalgatust Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kes on võtnud kohustuse järgida mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid. Samadel tingimustel võib Pank oma eesmärke silmas pidades tegutseda ka Mongoolias ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna liikmesriikides, kusjuures selleks on vaja Panga nõukogu liikmete vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust, mis esindab vähemalt kolme neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest. Seega hõlmab iga käesolevas lepingus ja selle lisades leiduv viide „Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele”, „riikidele Kesk- ja Ida-Euroopast”, „abisaajale riigile (või abisaajatele riikidele)” või „abisaajale liikmesriigile (või abisaajatele liikmesriikidele)” ka Mongooliat ja iga sellist Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riiki.”.

Panga asutamislepingu artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

ERIFONDID

1. i) Pank võib abisaajates riikides ja võimalikes abisaajates riikides Panga eesmärgi täitmiseks ettenähtud ja tema ülesannete raamidesse jäävate erifondide haldamise üle võtta. Kogu tasu nimetatud erifondide haldamise eest nõutakse sisse vastavast erifondist.

ii) Lõigu i kohaldamisel võib Panga nõukogu oma sellise liikme taotlusel, kes ei ole abisaaja riik, otsustada, et sellist liiget võib käsitada võimaliku abisaaja riigina piiratud ajavahemikul ja sellistel tingimustel, mida peetakse asjakohasteks. Selline otsus tehakse Panga nõukogu liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt kolme neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest.

iii) Otsuse, mis võimaldab liiget käsitada võimaliku abisaaja riigina, võib teha ainult juhul, kui selline liige täidab abisaaja riigi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Sellised nõuded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 1, vastavalt otsuse tegemise ajal kehtivale teksti versioonile või vastavalt versioonile pärast sellise muudatuse jõustumist, mille on otsuse tegemise ajaks juba heaks kiitnud Panga nõukogu.

iv) Kui võimalik abisaaja riik ei ole abisaajaks riigiks saanud alapunktis ii osutatud ajavahemiku lõpuks, lõpetab Pank otsekohe kõik erifondi operatsioonid kõnealuses riigis, välja arvatud sellised, mis on seotud erifondi varade realiseerimise, konserveerimise ja säilitamisega ning sellega seotud kohustuste täitmisega.

2. Panga poolt lubatud erifonde võib kasutada selle abisaajates riikides ja võimalikes abisaajates riikides viisil ja tingimustel, mis vastavad Panga eesmärgile ja ülesannetele, käesoleva lepingu muudele kohaldatavatele sätetele ning selliste fondidega seotud lepingule või lepingutele.

3. Pank võtab vastu sellised eeskirjad ja määrused, mis on vajalikud iga erifondi moodustamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. Osutatud eeskirjad ja määrused peavad vastama käesoleva lepingu sätetele, välja arvatud need sätted, mis selgesõnaliselt kehtivad ainult Panga tavapärastele operatsioonidele.”

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu selliste muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD operatsioonide geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[4]) struktuurile

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[5]

ý Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme laiendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Eesmärk „suurendada heaolu väljaspool ELi”.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 2: „parandada ELi profiili, välisesindatust ja sidemeid EIP ja EBRD-ga ning muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja asjakohaste majandusfoorumite raames, et ühtlustada strateegiat ja tegevust ning edendada ELi välistegevuse prioriteete”

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Jaotis 01.03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muutmise peamine eesmärk on laiendada EBRD operatsioonivolituste geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas ja võimaldada EBRD varasemat sekkumist erifondi kaudu tema jaoks uutes sihtriikides, kuni EBRD asutamislepingu artikkel 1 ei ole veel jõustunud..

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse vastavalt EBRD oma aruannetele operatsioonide rahastamise kohta Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

EBRD nõukogu võttis 30. septembril 2011 vastu resolutsioonid 137 ja 138 ning kiitis ELi esindavate nõukogu liikmete üksmeelse toetusega heaks panga asutamislepingu artiklitesse 1 ja 18 tehtavad vajalikud muudatused.

Vastavalt panga asutamislepingu artiklile 56 tuleb EBRD nõukogu vastuvõetud resolutsioonid vastu võtta EBRD liikmete, sealhulgas Euroopa Liidu poolt. EBRD iga liige annab EBRD-sse hoiule kirja, millega ta teatab, et on heaks kiitnud panga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatused. Seepärast on vaja vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega EL teatab, et ta kiidab osutatud muudatused ametlikult heaks.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Nagu seletuskirjas on öeldud, toetavad ELi liikmesriigid ja ELi institutsioonid EBRD tegevuse laiendamist Vahemere lõuna- ja idapiirkonda. EL on EBRD liige.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

EBRD on kogunud senistes sihtriikides ainulaadsed kogemused avaliku ja finantssektori reformi toetamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamise ja riigiettevõtete erastamise alal. Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel on majanduse moderniseerimise, majanduskasvu tagamise ja töökohtade loomisega samad probleemid, mida pidid lahendama Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pärast sotsialismi kokkuvarisemist. Hädasti on vaja toetada investeerimist infrastruktuuri ja erasektorit ning EBRD võib kasutada oma kogemusi nendes ja muudes valdkondades, et aidata kaasa majandushüvede jõudmisele sellesse uude sihtpiirkonda.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Komisjon edendab pidevalt tihedat koostööd ja ühisalgatusi EBRD, EIP ja muude rahvusvaheliste finantsasutustega, kuna majanduse elavdamise toetamiseks majandusvapustustele vastuvõtlikus ja väga piiratud eelarvega majanduskeskkonnas tuleb järjest enam võtta tõhusaid rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutuste kooskõlastatud meetmeid. Tihe koostöö EBRDga aitab kaasa ka ELi eesmärkide saavutamisele välismajandussuhetes.

Sellega seoses toetab komisjon eelkõige koostööd EIP ja EBRDga kolmepoolse (EL-EIP-EBRD) vastastikuse mõistmise memorandumi raames, samuti selliste toetus- ja laenumehhanismide raames, nagu Lääne-Balkani investeerimisraamistik ja naabruspoliitika investeerimisrahastu. Komisjon, EIP ja EBRD laiendavad kolmepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit, et see hõlmaks Vahemere lõuna- ja idapiirkonda. Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas taotletakse komisjoni ja EBRD, samuti EBRD, EIP ja muude mitme- ja kahepoolsete finantsinstitutsioonide koostööd. EBRD võib oma tegevuses Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas, nagu oma praegustegi sihtpiirkondade puhul, kasutada ELi naabruspoliitika investeerimisrahastu toetust.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

ý Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[6]

ý      Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨      Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[7]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Märkused

Puuduvad

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

EBRD finantstehinguid tehakse EBRD eeskirjade ja sisekorra kohaselt, mis hõlmavad asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Vastavalt EBRD asutamislepingule abistab EBRD auditikomitee välisaudiitorite toetusel EBRD direktorite nõukogu ning vastutab EBRD tehingute ja aruannete nõuetekohasuse kontrollimise eest. Direktorite nõukogu, milles ELi esindab komisjon ja milles ELil on üks direktoreid, esitab iga eelarveaasta auditeeritud aruanded juhatajate nõukogule heakskiitmiseks igal aastakoosolekul ja kiidab heaks EBRD eelarve. Juhatajate nõukogu kinnitab pärast audiitori järeldusotsuse läbivaatamist EBRD üldbilansi ja kasumiaruande.

Lisaks määrab direktorite nõukogu kooskõlas juhatajate nõukogu üldsuunistega poliitika ja teeb otsuseid seoses laenude, garantiide, omakapitali investeeringute, EBRD laenuvõtmise, tehnilise abi andmise ja muude EBRD tehingutega.

Direktorite nõukogu on oma töö hõlbustamiseks loonud kolm komiteed: eespool osutatud auditikomitee, eelarve- ja halduskomitee ning finants- ja tegevuspoliitika komitee. ELi esindav direktor (või tema asendaja) osaleb kõigi kõnealustes komiteede töös.

EBRDs ELi esinev juhataja esitab igal aastal Euroopa Parlamendile EBRDga seotud küsimuste kohta aruande, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1219/2011/EL mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Käesoleva otsuse puhul ELi jaoks tuvastatud ohud on seotud ELi osalusega EBRDs.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

EBRD tegevus Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas toimub vastavalt EBRD standardsele töökorrale ja arukale pangandustavale. Vt ka punkt 2.1.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

EBRD struktuuri kuulub sõltumatu järelevalveüksus, mida juhib järelevalvejuht, kes annab otseselt aru panga presidendile ja igal aastal või vajaduse korral sagedamini ka auditikomiteele. Järelevalveüksuse ülesanne on edendada head pangandustava ja tagada, et kogu EBRD tegevuses kohaldatakse kõrgemaid aususe standardeid vastavalt rahvusvahelisele parimale tavale. Järelevalveüksuse ülesanded hõlmavad tegelemist küsimustega, mis on seotud aususe, hoolsuskohustuse, konfidentsiaalsuse, huvide konfliktide, äriühingu üldjuhtimise, vastutuse ja eetikaga, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega ning pettuste ja korruptsiooni vältimisega. Järelevalveüksus vastutab pettus-, korruptsiooni- ja rikkumisjuhtude uurimise eest. Samuti koolitab ja nõustab üksus vajaduse korral EBRD töötajaid, kes on nimetatud sellise äriühingu nõukogu liikmeks, milles EBRD-l on osalus. Rahaliste ja aususe aspektidega seotud hoolsuskohustus on panga uute projektide kinnitamise ja olemasolevate tehingute jälgimise korra koostisosa. EBRD avaldab järelevalveüksuse korruptsioonivastase tegevuse aruande oma veebisaidil.

Järelevalveüksus vastutab konkreetselt EBRD vastutusmehhanismi (praegu nn Independent Recourse Mechanism, mis varsti asendatakse Project Complaint Mechanism'iga) haldamise eest. Kõnealuste mehhanismide raames hinnatakse ja analüüsitakse EBRD rahastatavate projektidega seotud kaebusi ning vajaduse korral tehakse kindlaks, kas EBRD on teatava projekti heakskiitmisel tegutsenud asjakohase poliitika kohaselt.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata[8] || EFTA[9] riigid || Kandidaatriigid[10] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

4 || - || - || EI || EI || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

ELi-poolne kinnitus EBRD tegevuse laiendamisele Vahemere lõuna- ja idapiirkonda ei nõua mingeid tegevuskulusid.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2011 || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Majanduse ja rahanduse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,127 || 0,064 || || || || || || 0,191

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

Majanduse ja rahanduse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,127 || 0,064 || || || || || || 0,191

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,127 || 0,064 || || || || || || 0,191

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2011 || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,127 || 0,064 || || || || || || 0,191

Maksed || 0,127 || 0,064 || || || || || || 0,191

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ý  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2011 || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,127 || 0,064 || 0,000 || 0,000 || || || || 0,191

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,127 || 0,064 || 0,000 || 0,000 || || || || 0,191

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[11] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,127 || 0,064 || 0,000 || 0,000 || || || || 0,191

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta 2011 || Aasta 2012 || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 01 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1,0 || 0,5 || 0 || 0 || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[12] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [13] || - peakorteris[14] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 1,0 || 0,5 || 0 || 0 || || ||

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Ettepanekust tulenevad peamised ülesanded on järgmised: – õigusakti ettepaneku ettevalmistamine; – õigusloomega seotud menetluse järelmeetmed koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga; – suhted ja suhtlemine EBRD juhtkonnaga.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ý  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ý Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– ý Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ý  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1]               Ühisteatis „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, KOM(2011) 200, 8. märts 2011. EBRD volituste laiendamist lõuna- ja idapoolsetele naaberriikidele toetasid ka komisjon ja Euroopa Liidu välisteenistus oma ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”, KOM(2011) 303, 25. mai 2011.

[2]               Iisrael on samuti EBRD liige, kuid temast ei saa eeldatavasti EBRD sihtriiki.

[3]               Ühisteatis „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, KOM(2011) 200, 8. märts 2011. EBRD volituste laiendamist lõuna- ja idapoolsetele naaberriikidele toetasid ka komisjon ja Euroopa Liidu välisteenistus oma ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”, KOM(2011) 303, 25. mai 2011.

[4]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[5]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[6]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[7]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[8]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[9]               EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[10]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[11]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[12]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[13]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[14]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

Top