SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud poliitika on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. Sellel poliitikal on keskne koht Euroopa projektis, mille eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu ELi ja kolmandate riikide kodanikud võivad siseneda ning kus nad saavad ringi liikuda, elada ja töötada, tuues uusi ideid, kapitali, teadmisi ja uuendusi või täites lünki riikide tööturul, olles kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud. Siseasjade poliitika kasvavat tähtsust kinnitati 2009. aasta Stockholmi programmis[1] ning see on ka üks valdkondadest, kus on toimunud tähtsad muudatused vastavalt Lissaboni lepingule.

Sisejulgeoleku valdkonnas on tulevikus võetavate meetmete kohta selgeid suuniseid antud sellistes olulistes dokumentides nagu komisjoni teatis sisejulgeoleku strateegia kohta[2]. Sisejulgeolek on valdkond, kus EL puutub tulevikus kokku oluliste probleemidega. Muu hulgas terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus kujutavad endast ka edaspidi tõsist ohtu. Kuritegevuse üldtase eeldatavasti ei muutu, kuid ennustatakse, et muutub kuritegude iseloom ning kurjategijad võtavad kuritegude sooritamisel kasutusele uusi tehnoloogiaid. Eeldatavalt suureneb piiriülene ja organiseeritud kuritegevus ning muutub keerulisemaks ja oma loomult veelgi rahvusvahelisemaks. Ilmselt kasvab kuritegevus sellistes valdkondades nagu pettus, rahapesu ja küberkuritegevus. Samuti on vaja võtta lisameetmeid, et tõhusamalt kaitsta ELi elutähtsat infrastruktuuri terrorirünnakute eest ning töötada välja ELi integreeritud lähenemisviis riskijuhtimise ja kriisiohje valdkonnas. Kõikide nende probleemide lahendamiseks on vaja võtta täiustatud meetmeid ELi tasandil, et kaitsta kodanikke üha suuremate piiriüleste ohtude eest ning toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd, kaasa arvatud piisava rahastamisega ELi tasandil. Selleks nõuti Stockholmi programmis sõnaselgelt fondi loomist sisejulgeoleku strateegia rakendamise toetamiseks ning sidusat ja terviklikku lähenemisviisi õiguskaitsevaldkonnas toimuva koostöö, sealhulgas ELi välispiiri haldamise jaoks.

Seda arvestades soovitas komisjon oma 29. juuni 2011. aasta ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020[3] luua Sisejulgeolekufondi, mis moodustaks osa kahest fondist koosnevast lihtsustatud struktuurist siseasjade valdkonna tulevaste kulude jaoks ning hõlmaks ka Varjupaiga- ja Rändefondi. Sisejulgeoleku fondi kogueelarve on 4 648 miljonit eurot (jooksevhindades), et toetada sisejulgeoleku strateegia viie eesmärgi elluviimist. Need eesmärgid on järgmised: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust; hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga; tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis; tugevdada turvalisust piiride haldamise kaudu ning muuta Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

Õiguslikult ei ole võimalik luua Sisejulgeolekufondi ühtse rahastamisvahendina, sest selle arvukatel strateegilistel eesmärkidel on aluslepingus erinev õiguslik alus. Seetõttu tehakse ettepanek luua fond tervikliku finantsraamistikuna, mis koosneb kahest sektorikohasest ettepanekust (käesolev ettepanek on üks neist), mida täiendab horisontaalne määrus, millega on kehtestatud ühised sätted.

Õiguslikku ülesehitust on üksikasjalikumalt selgitatud 3. jaos.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kuna hindamisele kui poliitika kujundamiseks vajaliku teabe hankimise vahendile pööratakse üha suuremat tähelepanu, tuginetakse käesolevas ettepanekus hindamise, sidusrühmadega peetud konsultatsioonide ja mõjuhinnangu tulemustele.

Töö siseasjade tulevaste rahastamisvahendite ettevalmistamiseks algas 2010. aastal ja jätkus 2011. aastal. Selle ettevalmistava töö osana käivitati 2010. aasta detsembris välistöövõtja abil hindamist/mõjuhinnangut käsitlev uuring. Nimetatud uuringusse, mis viidi lõpule juulis 2011, on koondatud olemasolevate rahastamisvahendite hindamise kättesaadavad tulemused ning teave mõjuhinnangus uuritud probleemide, eesmärkide ja poliitiliste valikute, sealhulgas nende tõenäolise mõju kohta. Uuringu põhjal koostas komisjon mõjuhinnangu aruande, mille kohta mõju hindamise komitee esitas oma arvamuse 9. septembril 2011.

Kuna hindamisele kui poliitika kujundamiseks vajaliku teabe hankimise vahendile pööratakse üha suuremat tähelepanu, võeti selles seadusandlikus ettepanekus täielikult arvesse ka üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse”[4] ametlikku vahehindamist, mis hõlmab programmide „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ISEC) ja „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (CIPS) rakendamist ajavahemikul 2007–2009. Komisjon hindas 16. juuni 2011. aasta aruandes programmide rakendamise kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte ning saavutatud tulemusi, sealhulgas programmi tegevuste täpset kavandamist, rahastatud projektide tulemuslikkuse analüüsi ning vahendite ja rakendamismehhanismide läbivaatamist, et selgitada välja võimalikud parandusmeetmed.

Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvestatud kõiki tulemusi, mis saadi siseasjade edasist rahastamist käsitleva avaliku Interneti-arutelu käigus[5]. Arutelu toimus 5. jaanuarist –20. märtsini 2011 ning selles võisid osaleda kõik sidusrühmad liidust ja kolmandatest riikidest. Kokku saadi üksikisikutelt ja organisatsioonidelt 115 vastust, sealhulgas kaheksa seisukohti tutvustavat dokumenti. Arutelus osalesid vastajad nii kõikidest liikmesriikidest kui ka mõnest kolmandast riigist.

Aprillis 2011 toimus peamiste sidusrühmade (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne) osalemisel konverents „Värske pilk siseasjade edasisele rahastamisele ELi vahenditest”, kus neil oli võimalus jagada oma seisukohti seoses siseasjade tulevase rahastamisega liidu vahenditest. Ühtlasi võimaldas konverents leida kinnitust koostatud ülevaate ja avaliku arutelu tulemustele.

Tõstatati küsimus siseasjade edasise rahastamise kohta ELi vahenditest ja seda arutati institutsiooniliste sidusrühmadega mitmel korral, sealhulgas justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames toimunud mitteametlikul lõunal 21. jaanuaril 2011, Euroopa Parlamendi poliitiliste koordinaatoritega toimunud mitteametlikul hommikusöögil 26. jaanuaril 2011, volinik Malmströmi korraldatud arutelul parlamendi poliitiliste väljakutsete komisjonis 10. märtsil 2011 ning siseasjade peadirektoraadi peadirektori ja parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni mõttevahetusel 17. märtsil 2011.

Konkreetseid eksperdiarvamusi sisejulgeoleku valdkonna tulevaste rahastamisvahendite kohta esitati aruteludel, mis toimusid 5. oktoobril 2010 sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee koosolekul, kus toimus liikmesriikide ja ametite (Eurojust, Europol, CEPOL ja Frontex) esindajate esialgne mõttevahetus, ning 9. veebruaril 2011 Euroopa julgeolekuorganisatsiooni (EOS) tööstus- ja julgeolekukonverentsil. Sisejulgeoleku valdkonna tulevase rahastamisvahendi rakendamise tehnilisi küsimusi arutati liikmesriikide ekspertidega raamprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” eriprogramme (ISEC ja CIPS) käsitlenud kohtumistel 15. veebruaril ja18. juulil 2011.

Need konsultatsioonid, konverentsid ja eksperdiarutelud kinnitasid, et peamised sidusrühmad on üldiselt üksmeelel vajaduse suhtes laiendada liidu rahastamise ulatust sisejulgeoleku valdkonnas, sealhulgas seoses selle välise mõõtmega, ning vajaduse suhtes püüda lihtsustada rakendusmehhanisme ja näha ette suurem paindlikkus eeskätt eriolukordadele reageerimiseks. Selleks et saavutada lisaväärtus, peaks rahastamine paremini vastama liidu tasandi prioriteetidele ja strateegilistele kohustustele ning toetama liidu õigustiku rakendamist siseasjade valdkonnas. Sidusrühmad leidsid, et sisejulgeoleku valdkonna laiemad temaatilised prioriteedid on juba kindlaks määratud 2009. aasta Stockholmi programmis ja 2010. aasta sisejulgeoleku strateegias. Tulevane rahastamismehhanism peaks seetõttu olema terviklik ning hõlmama õiguskaitse-, piirivalve- ja tollivaldkonda. Samuti peeti tähtsaks vajadust paremini kaasata asjaomaseid liidu ameteid, nagu Europol ja Frontex. Kavatsus vähendada rahastamisvahendite arvu ja luua kahest fondist koosnev struktuur leidis suurt toetust tingimusel, et see toob kaasa lihtsustamise. Sidusrühmad leppisid kokku, et on vaja luua paindlik hädaolukordadele reageerimise mehhanism. Koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist ja liikumist mitmeaastase kavandamise suunas peeti kõikide siseasjade valdkonna kulutuste puhul üldiselt sobilikuks eelarve täitmise viisiks. Valitsusvälised organisatsioonid olid siiski seisukohal, et tuleks jätkata ka otsest eelarve täitmist.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õigus tegutseda tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 2, milles on sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega”.

Liidu meetmed on põhjendatud eesmärkide alusel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklis 67, millega on ette nähtud vahendid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks.

Määrus põhineb aluslepingu V jaotises (vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala) toodud mitmel õiguslikul alusel (artikli 82 lõige 1, artikkel 84 ja artikli 87 lõige 2). Nimetatud artiklid moodustavad nõuetekohase õigusliku aluse, arvestades õiguslikku eripära, mida kohaldatakse kõnealuse jaotise kohaselt otsuste tegemise suhtes.

Kuna nõukogus kohaldatakse erinevat hääletuskorda, mis tuleneb muutuvast geomeetriast vastavalt protokollile nr 19 (Schengeni acquis' kohta), protokollile nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) ja protokollile nr 22 (Taani seisukoha kohta, sealhulgas aluslepingu kolmanda osa V jaotise suhtes), ei ole seatud poliitiliste eesmärkide ühtsusest hoolimata õiguslikult võimalik koostada Sisejulgeolekufondi kohta ühte terviklikku seadusandlikku ettepanekut.

Seetõttu luuakse Sisejulgeolekufond tervikliku finantsraamistikuna, mis koosneb kahest eraldi õigusaktist, millega moodustatakse fondi erinevad osad ning sätestatakse eesmärgid, rahastamiskõlblikud meetmed ja nähakse ette vahendid iga osa jaoks:

· määrus, millega luuakse fondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend;

· määrus, millega luuakse fondi osana piirihalduse ja ühise viisapoliitika rahastamisvahend.

Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus antakse selle määruse alusel rahalist toetust politseikoostöö, teabevahetuse ja teabele juurdepääsu ning kuritegevuse tõkestamise jaoks ja piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga, võitlemise toetamiseks, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitseks julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusaks julgeolekuriskide juhtimiseks ja kriisiohjeks, võttes arvesse liidu ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd ning ohu- ja riskihinnanguid. Sellest tulenevalt tuleks kaks programmi, mille alusel praegu antakse asjaomases poliitikavaldkonnas rahalist toetust (ISEC, CIPS), tunnistada alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks, ilma et see piiraks üleminekueeskirjade kohaldamist. Programmi CIPS (nõukogu otsus 2007/124/EÜ, Euratom) ei ole võimalik käesoleva määruse raames kehtetuks tunnistada, vaid selleks on vaja eraldi õigusakti, kuna kõnealuse õigusakti kahekordse õigusliku aluse tõttu (EÜ/Euratom) kohaldatakse erinevat hääletuskorda.

Üldiselt on tegemist valdkonnaga, kus liidu sekkumisel on võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega ilmselge lisaväärtus. Kuna Euroopa Liidul on liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid probleeme ja luua platvorm ühise lähenemisviisi jaoks, aitab käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige suurendada liikmesriikide ja Euroopa suutlikkust kõnealuses valdkonnas ning parandada piiriülest koostööd ja koordineerimist, võrgustike tegevust, suurendada vastastikust usaldust ning edendada teabe ja parimate tavade vahetamist. Täielikult teadvustatakse seda, et sekkumine peab toimuma sobilikul tasandil ning liidu roll ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik. Nagu eelarve läbivaatamisel rõhutati, tuleks „ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[6].

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta soovitatakse eraldada ajavahemikuks 2014–2020 Sisejulgeolekufondile 4 648 miljonit eurot (jooksevhindades). Nende koguvahendite raames moodustavad käesoleva määruse rakendamiseks soovituslikult kasutatavad vahendid 1 128 miljonit eurot. Soovituslikult tuleks 50 % nimetatud summast (564 miljonit eurot) kasutada liikmesriikide riiklike programmide jaoks ning ülejäänud 50 % (564 miljonit eurot) hallatakse tsentraliseeritult, et rahastada liidu ja erakorralisi meetmeid ning tehnilist abi.

miljonites eurodes

Sisejulgeolekufond sealhulgas uued IT-süsteemid || || 4 648

- politseikoostöö rahastamisvahend || || 1 128

- piirihalduse rahastamisvahend || || 3 520

5.           ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID

· Keskendumine strateegilistele prioriteetidele

Tagamaks, et on võimalik saavutada piisav ja märgatav mõju, tehakse käesolevas määruses ettepanek koondada ajavahemikuks 2014–2020 liidu rahaline toetus viie strateegilise prioriteedi saavutamiseks (nagu kindlaksmääratud liidu sisejulgeoleku strateegias):

– piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus selle vastu;

– küberruumis kodanike ja ettevõtjate turvalisuse taseme tõstmine;

– terrorismi tõkestamine ning radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga tegelemine;

– suutlikkuse suurendamine, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, ning

– Euroopa muutmine kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

Neid strateegilisi prioriteete, mis on üksikasjalikumalt esitatud käesoleva määruse lisas, peavad liikmesriigid arvestama oma mitmeaastaste riiklike programmide koostamisel. Neid on võimalik uute riskide või ohtude ilmnemise korral alati muuta delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu lihtsustatud menetlusega. Selleks et luua täiendavaid stiimuleid, võib ELi-poolse kaasrahastamise määra neid liidu strateegilisi prioriteete rakendavate riiklike meetme puhul kooskõlas horisontaalse määrusega suurendada 90 %-ni 75 % asemel.

Konkreetsete meetmete hulka, mida käesoleva määrusega toetatakse, kuuluvad eelkõige meetmed, millega suurendatakse liikmesriikide operatiivsuutlikkust, nagu piiriülesed ühisoperatsioonid, parimate tavade vahetamine, uute meetodite ja uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine (et vähendada erinevust liidu rahastatavatest julgeolekualastest teadusprojektidest), tehniliste seadmete ja infrastruktuuride omandamine, töötajate koolitamine ja vahetamine, analüüsivad tegevused, nagu ohu- ja riskihinnangud, ning võrgustike tegevus.

Et asjaomaste liidu ametite pädevust ja teadmisi siseküsimustes tõhusamalt kasutada, kavatseb komisjon kasutada finantsmäärusega[7] pakutavat võimalust delegeerida käesoleva määruse alusel kättesaadavate vahendite piires konkreetsete ülesannete täitmise sellistele ametitele nende volituste piires ja kooskõlas nende tööprogrammiga. Käesoleva rahastamisvahendiga seotud ülesannete puhul puudutab see eelkõige Euroopa Politseiametit (Europol), näiteks et moodustada ühised uurimisrühmad või tagada Prümi kasutajatoe toimimine, ning Euroopa Politseikolledžit (CEPOL), näiteks et töötada välja Euroopa koolituskavad, ühised temaatilised õppekavad ja moodulid, sealhulgas asjaomaste kolmandate riikide õiguskaitseasutuste töötajate jaoks, ning neid rakendada.

· Kasutatavate vahendite jaotus

Rahastamisvahendi jaoks ajavahemikuks 2014–2020 kasutada olev kogusumma koosneb kahest osast: liidu eelarve vahenditest (1 128 miljonit eurot jooksevhindades) ning Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud ja rahastamisvahendis osalevate riikide (Norra, Island, Šveits, Liechtenstein) osamaksudest, mille suurus on veel kindlaks määramata. Liikmesriikidest ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad kooskõlas oma protokollidega otsustada osaleda määruse vastuvõtmisel.

Kogusumma 1 128 miljonit eurot on jagatud võrdselt: liikmesriigid saavad soovitusliku summa 564 miljonit eurot (jooksevhindades) oma riiklike programmide jaoks (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) ning liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks kasutab komisjon sama suurt soovituslikku summat otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.

Need liikmesriikidele vahendite eraldamise kriteeriumid on seotud peamiste hüvedega, mida liikmesriigid peavad kaitsma: elanikkond, territoorium, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivad reisijad ja veosed ning liidu õiguse kohaselt määratud Euroopa elutähtsad infrastruktuurid. Kuna tuleb arvestada ka liikmesriikide erinevat finantssuutlikkust, on viienda kriteeriumina lisatud nende sisemajanduse koguprodukt (pöördvõrdelises seoses).

· Kolmandates riikides või seoses nendega antav erakorraline abi ja võetavad meetmed

Käesolevas määruses ja horisontaalses määruses on ette nähtud erisätted, et võimaldada liidul võtta kiireid ja tõhusaid meetmeid julgeolekuga seotud intsidendi või uue ohu korral, mis avaldab või võib avaldada olulist negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi elanikele (hädaolukord). Otsuse sellise erakorralise abi kohta teeb alati komisjon, kuid ettepaneku võib teha ka liikmesriik, liidu amet, rahvusvaheline organisatsioon või artikli 71 komitee (COSI), mida esindab eesistujariik. Erakorralist abi võib anda nii liidus kui ka kolmandates riikides või nendega seoses.

Üldiselt keskendutakse kolmandates riikides või nendega seoses käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete nimekirjas liidu sisejulgeolekule otsest mõju omavatele lühiajalistele operatiivmeetmetele, nagu piiriülesed ühisoperatsioonid, tehniliste seadmete omandamine, töötajate vahetamine ja koolitamine, ohu- ja riskihinnangud ning teadlikkuse suurendamise ja teabe vahetamise toetamise rahastamine. Kolmandates riikides võetavaid meetmeid rakendab peamiselt komisjon kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega. Need meetmed ei tohi olla otseselt arengule suunatud ning need peavad vajaduse korral täiendama rahalist abi, mida antakse liidu välisabivahendite raames, mis on ka edaspidi peamine rahastamisallikas, et aidata kolmandatel riikidel saavutada vajalikku suutlikkust. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Vastastikune täiendavus tagatakse tegevuse parema koordineerimise kaudu Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste komisjoni talitustega.

2011/0368 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[8],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[9],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[10],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Liidu eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(2)       Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

(3)       Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia, mille nõukogu võttis vastu 2010. aasta veebruaris,[11] kujutab endast ühist tegevuskava kõnealuste ühiste julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Komisjoni 2010. aasta novembris avaldatud teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine”[12] sõnastatakse nimetatud strateegia põhimõtete ja suuniste põhjal konkreetsed meetmed, määrates kindlaks viis strateegilist eesmärki: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis, tugevdada turvalisust piiride halduse kaudu ning Euroopa muutmine kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

(4)       Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel juhindutakse peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja lahutamatu seotus välisjulgeolekuga.

(5)       Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi.

(6)       Aluslepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära tõttu ei ole võimalik luua Sisejulgeolekufondi ühtse rahastamisvahendina.

(7)       Seepärast tuleks fond luua ELi sisejulgeoleku valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis koosneb käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendist ning rahastamisvahendist, mis on loodud määrusega (EL) nr XXX/2012, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend[13]. Terviklikku raamistikku tuleks täiendada määrusega (EL) nr XXX/2012,[14] millega nähakse ette Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja kriisiohje rahastamisvahendi üldsätted.

(8)       Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr XXX/2012 [millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend] jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis kujutaks endast peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse ajal kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 17.

(9)       Sisejulgeolekufondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.

(10)     Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust ning koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist.

(11)     Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega Meetmed ei tohiks olla suunatud otse arengule suunatud tegevuse toetamiseks ning need peaksid vajaduse korral täiendama välisabi rahastamisvahendi kaudu antud rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

(12)     Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

(13)     Selleks et tagada Sisejulgeolekufondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita koostöös liikmesriikidega, välja arvatud liidule erilist huvi pakkuvad meetmed (liidu meetmed), erakorraline abi ja tehniline abi, mida rakendatakse otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.

(14)     Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks jaotada selgete ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus, rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate ja veoste arv, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arv ning nende sisemajanduse koguprodukt.

(15)     Selleks et tugevdada solidaarsust ja paremini jagada ühiste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja tegevuskavadega seotud vastutust, tuleks liikmesriike julgustada kasutama riiklikele programmidele ettenähtud osa koguvahenditest käesoleva määruse lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide jaoks. Kõnealuste prioriteetidega seotud projektide puhul suurendatakse liidu panust nende rahastamiskõlblikesse kogukuludesse 90 %-ni kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus].

(16)     Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks olema võrdne liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahenditega. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus ning parimate tavade vahetamine, järelevalve asjaomase liidu õiguse ning liidu poliitikameetmete ja kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete üle. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.

(17)     Selleks et suurendada ELi suutlikkust reageerida viivitamatult julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määruses (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] ettenähtud kiirreageerimismehhanismiga.

(18)     Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid probleeme ja luua platvorm ühise lähenemisviisi jaoks, peaksid käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige aitama kaasa liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamisele ning piiriülese koostöö ja koordineerimise parandamisele, võrgustike tegevusele, vastastikuse usalduse suurendamisele ning teabe ja parimate tavade vahetamisele.

(19)     Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramist, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt ning komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus korraldama vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)     Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne, tõhus ja õigeaegne kohaldamine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(21)     Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/125/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”,[15] tuleks tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(22)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada õiguskaitseasutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd, tõkestada kuritegevust ja selle vastu võidelda, kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri julgeolekuga seotud intsidentide eest ning suurendada liikmesriikide ja liidu suutlikkust tõhusalt juhtida julgeolekuriske ja tagada kriisiohje, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)     Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[16] artikli 1 punktis H osutatud valdkondadesse.

(25)     Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping)[17] artikliga 3.

(26)     Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL[18] artikliga 3.

(27)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(28)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, [ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(29)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, [ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.         Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufondi (edaspidi „fond”) osana rahastamisvahend politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks (edaspidi „rahastamisvahend”).

Koos määrusega (EL) nr XXX/2012, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend, luuakse käesoleva määrusega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Sisejulgeolekufond.

2.         Käesolevas määruses sätestatakse:

a)      rahastamisvahendi raames antava rahalise toetuse eesmärgid, rahastamiskõlblikud meetmed ja strateegilised prioriteedid;

b)      rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c)      ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 rahastamisvahendi raames kasutada olevad rahalised vahendid ja nende jaotus.

3.         Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] sätestatud eeskirjade kohaldamine.

4.         Rahastamisvahendit ei kohaldata valdkondades, mida hõlmab õigusprogramm, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr XXX/2012[19]. Rahastamisvahend võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „politseikoostöö” – konkreetsed meetmed ja koostööliigid, nagu need on kindlaks määratud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 87;

b)      „teabevahetus ja teabele juurdepääs” – sellise teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline õiguskaitseasutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

c)      „kuritegevuse tõkestamine” – kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on kindlaks määratud nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsuses 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik[20];

d)      „organiseeritud kuritegevus” – karistatav tegevus, millega tegeleb kolmest või enamast isikust koosnev struktureeritud rühm, mis on olemas teatava ajavahemiku jooksul ning tegutseb kooskõlastatult, et saada vahetult või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu;

e)      „terrorism” – kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta,[21] mida on muudetud 28. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/919/JSK[22];

f)       „riskijuhtimise ja kriisiohje” – meetmed, mis on seotud terrorismi ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;

g)      „ennetamine ja valmisolek” – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuga seotud intsidentidega seotud riske;

h)      „tagajärgede likvideerimine” – terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine, et tagada meetmete tulemuslik koordineerimine riiklikul ja/või ELi tasandil;

i)       „elutähtis infrastruktuur” – eelkõige füüsilised ressursid, teenused, infotehnoloogiarajatised, võrgustikud ja infrastruktuuri varad, mille tegevuse häirimine või hävitamine avaldaks olulist mõju esmatähtsatele ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas turustusahelale, tervisele, turvalisusele, julgeolekule, inimeste majanduslikule või sotsiaalsele heaolule või liidu või selle liikmesriikide toimimisele;

j)       „hädaolukord” – julgeolekuga seotud intsident või uus oht, mis avaldab või võib avaldada olulist negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi elanike julgeolekule.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.         Rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus.

2.         Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:

a)         piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja võitlus selle vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piiriüleste ühisoperatsioonide arv ning koostatud parimate tavade ja korraldatud ürituste arv.

b)         liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ja inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse selliste näitajatega nagu kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv.

3.         Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke, edendades ja arendades järgmist:

a)      meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamisel ja võitluses selle vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

b)      halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikidega;

c)      õppekavasid Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;

d)      meetmeid ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite kaitseks ning toetamiseks;

e)      meetmeid liikmesriikide haldusliku ja operatiivsuutlikkuse suurendamiseks, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste ning parema koordineerimise, koostöö, liidus ja asjaomastes kolmandates riikides oskusteabe ja kogemuste vahetamise ja levitamise teel;

f)       turvalisi ühendusi ja tõhusat koordineerimist olemasolevate valdkonnapõhiste varajase hoiatamise ja kriisikoostöös osalejate vahel nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas vaatluskeskuste tööd, et võimaldada terviklike ja täpsete ülevaadete kiiret koostamist kriisiolukordades, vastumeetmete kooskõlastamist ning avaliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe jagamist;

g)      meetmeid (metoodikad, vahendid ja struktuurid), millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.

4.         Rahastamisvahendit kasutatakse liikmesriikide ja komisjoni algatusel ka tehnilise abi rahastamise toetamiseks.

Artikkel 4

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.         Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest, toetatakse rahastamisvahendist liikmesriikides võetavaid meetmeid, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

a)      meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)      võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, situatsiooniplaneerimine ja koostalitlusvõime;

c)      analüüsivad, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;

d)      meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

e)      tehniliste seadmete, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine, sealhulgas küberkuritegevuse alase koostöö parandamiseks Euroopas, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega;

f)       asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe ja ühisõppused või -programmid;

g)      uute meetodite ja uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, ülevõtmine, katsetamine ja valideerimine, sealhulgas liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide katseprojektid ja järelmeetmed.

2.         Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt toetatakse käesolevast rahastamisvahendist kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige järgmist:

a)      meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)      võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, situatsiooniplaneerimine ja koostalitlusvõime;

c)      tehniliste seadmete, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine;

d)      asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe;

e)      meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

f)       ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;

g)      uuringud ja katseprojektid.

Artikkel 5

Koguvahendid ja rakendamine

1.         Koguvahendid käesoleva määruse rakendamiseks on 1 128 miljonit eurot.

2.         Iga-aastased assigneeringud kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

3.         Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

a)      riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 6;

b)      liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 7;

c)      tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 8;

d)      erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 9.

4.         Rahastamisvahendi eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega kooskõlas määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus][23] artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud artiklis 7 osutatud liidu meetmete, artikli 8 lõikes 1 osutatud tehnilise abi ja artiklis 9 osutatud erakorralise abi puhul.

5.         Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:

a)      564 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b)      564 miljonit eurot komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks.

6.         Koos määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) jaoks ettenähtud koguvahenditega moodustavad käesoleva määruse rakendamiseks lõike 1 alusel kasutatavad koguvahendid Sisejulgeolekufondi rahastamispaketi ning on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) [24] punkti 17 tähenduses.

7.         Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis vastavalt käesolevale määrusele.

8.         Kehtestatakse kord, millega nähakse ette kõnealuste riikide osamaksud rahastamisvahendisse ja osalemiseks vajalikud lisaeeskirjad, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisalased volitused.

Kõnealuste riikide osamaksud lisatakse liidu eelarvest lõike 1 kohaselt kasutatavatele koguvahenditele.

Artikkel 6

Riiklikud programmid

1.         Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14.

2.         Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14, keskenduvad liikmesriigid käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetidega seotud projektidele.

3.         Komisjonile antakse volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks artikli 11 kohaselt, et muuta lõikes 2 osutatud lisa, muutes, lisades või jättes välja liidu prioriteete.

Artikkel 7

Liidu meetmed

1.         Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.

2.         Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, riski- ja ohuhinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega ning eelkõige toetama:

a)      ettevalmistavat, järelevalvealast, halduslikku ja tehnilist tuge ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje meetmete rakendamiseks vajaliku hindamismehhanismi väljatöötamist;

b)      riikidevahelisi projekte, milles osalevad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks kolmas riik;

c)      analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;

d)      projekte, millega edendatakse võrgustike tegevust, vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, parimate tavade ja uuenduslike lähenemisviiside väljaselgitamist ja levitamist liidu tasandil, koolitus- ja vahetusprogramme;

e)      projekte, millega toetatakse metodoloogiliste, eelkõige statistiliste vahendite ja meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamist;

f)       tehniliste seadmete, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine ja/või täiendav ajakohastamine liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberkuritegevuse alase Euroopa koostöö parandamiseks;

g)      projektid, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust liidu poliitikast ja eesmärkidest, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine;

h)      eriti uuenduslikud projektid, mille raames töötatakse välja uusi meetodeid ja/või rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta,  eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

i)       uuringud ja katseprojektid;

j)       kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavad meetmed, nagu osutatud artikli 4 lõikes 2.

3.         Liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 7.

Artikkel 8

Tehniline abi

1.         Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse rahastamisvahendist igal aastal eraldada kuni 800 000 euro ulatuses vahendeid Sisejulgeolekufondist antava tehnilise abi toetuseks kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 10.

2.         Liikmesriigi algatusel võidakse rahastamisvahendist anda kuni 5 % liikmesriigile eraldatud kogusummast riikliku programmiga seotud tehniliseks abiks kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 20.

Artikkel 9

Erakorraline abi

1.         Rahastamisvahendist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, nagu määratletud artikli 2 punktis j.

2.         Erakorralist abi rakendatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 10

Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblike meetmete jaoks

1.         Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 564 miljonit eurot järgmiselt:

a)      30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;

b)      10 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega;

c)      10 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja veoste kogusega tonnides;

d)      10 % proportsionaalselt direktiivi 2008/114/EÜ kohaselt määratud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride arvuga;

e)      40 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).

2.         Lõikes 1 osutatud andmete kontrollarvud on komisjoni (Eurostati) esitatud värskeimad statistilised andmed, mis põhinevad liidu õigusaktide kohaselt liikmesriikide esitatud andmetel ja andmetel, mis liikmesriigid esitavad komisjonile kooskõlas direktiiviga 2008/114/EÜ. Kontrollkuupäev on 30. juuni 2013.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.         Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesoleva artikli tingimusi.

2.         Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.         Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.         Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.         Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.         Komisjoni abistab määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikli 55 lõikega 1 loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee.

2.         Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Määruse (EL) nr XXX/2012 kohaldamine

            Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus].

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2007/125/JSK tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1.         Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni ega finantsabi andmist, mille komisjon on nõukogu otsuse 2007/125/JSK või mõne muu 31. detsembril 2013 kõnealuse abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiitnud.

2.         Komisjon võtab rahastamisvahendi alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on nõukogu otsuse 2007/125/JSK alusel enne [Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev] vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.

3.         Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2017 ning alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebuse tõttu peatatud toimingutega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

4.         Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2015. aastaks hindamisaruande ajavahemikus 2011–2013 nõukogu otsuse 2007/125/JSK alusel kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.

5.         Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 aruande saavutatud tulemuste ning nõukogu otsuse 2007/125/JSK ajavahemikul 2011–2013 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

Artikkel 16

Läbivaatamine

            Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

            Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Liidu strateegiliste prioriteetide nimekiri (artikli 6 lõige 2)

· Meetmed, millega tõkestatakse piiriülest, rasket ja organiseeritud kuritegevust, eelkõige uimastikaubandust, inimkaubandust ja laste seksuaalset ärakasutamist, ning võideldakse selle vastu ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.

· Meetmed, millega tõstetakse kodanike ja ettevõtjate turvalisuse taset küberruumis, eelkõige projektid, millega suurendatakse õiguskaitseasutuste ja õigusasutuste suutlikkust, projektid, millega tagatakse koostöö valdkonna esindajatega, et anda kodanikele rohkem õigusi ja neid kaitsta, ning projektid, millega suurendatakse küberrünnakutega toimetuleku suutlikkust.

· Meetmed, millega tõkestatakse terrorismi ja tegeletakse radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, eelkõige projektid, millega antakse kogukondadele suuremad õigused töötada välja kohalikke lähenemisviise ja kuritegevuse tõkestamise meetmeid, projektid, millega võimaldatakse pädevatel asutustel takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ja materjalidele ning jälgida nende tehinguid, projektid, millega kaitstakse inimeste ja veoste transporti, ning projektid, millega parandatakse lõhkeainete ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete turvalisust.

· Meetmed, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide halduslikku ja operatiivsuutlikkust elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisel kõikides majandusharudes, sealhulgas nendes, mis kuuluvad direktiivi 2008/114 reguleerimisalasse, ning eelkõige projektid, millega edendatakse avaliku ja erasektori partnerlusi, et suurendada usaldust ja lihtsustada koostööd, koordineerimist, situatsiooniplaneerimist ning teabe ja heade tavade vahetamist ning levitamist avaliku ja erasektori osaliste vahel.

· Meetmed, millega muudetakse Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks, eelkõige projektid, millega edendatakse liidu ühtse riskiohjepoliitika väljatöötamist, nii et otsuste tegemisel võetaks aluseks ohu- ja riskihinnangud, ning projektid, millega toetatakse tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist kriisidele olemasolevat (valdkonnaspetsiifilist) suutlikkust, oskusi ja kriisivaatluskeskusi arvesse võttes, sealhulgas tervishoiu-, kodanikukaitse ja terrorismivaldkonnas.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus:

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Teatis „Avatud ja turvalise Euroopa loomine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020”;

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ja kriisiohje rahastamisvahend;

Ettepanek: määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB[25] struktuurile

Praegu rubriik 3, jaotis 18 – Siseasjad

Tulevased mitmeaastased finantsperspektiivid: Rubriik 3 (Julgeolek ja kodakondsus) – „Sisejulgeolek”

Ettepaneku/algatuse liik

þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet (siseasjade rahastamine aastatel 2014–2020)

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[26]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.3. Eesmärgid 1.3.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Siseasjade poliitika lõplik eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu ELi ja kolmandate riikide kodanikud võivad siseneda ja kus nad saavad ringi liikuda, elada ja töötada, tuues kaasa uusi ideid, kapitali, teadmisi ja uuendusi või täites lünki riikide tööturul, olles kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud. Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Siseasjade poliitika kasvavat tähtsust on kinnitatud Stockholmi programmis ja selle tegevuskavas, mille rakendamine on strateegiline prioriteet ning mis hõlmab nii selliseid valdkondi nagu ränne (seaduslik ränne ja integratsioon, varjupaigaküsimused, ebaseaduslik ränne ja tagasipöördumine), turvalisus (terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja nende tõkestamine; politseikoostöö) ning välispiiri haldamine (sealhulgas viisapoliitika) kui ka nimetatud poliitikavaldkondade välist mõõdet. Lissaboni leping võimaldab liidul põhjalikumalt reageerida kodanike igapäevastele muredele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Siseasjade poliitika prioriteete, eelkõige kolmandate riikide kodanike integreerimist, tuleks samuti vaadelda seoses seitsme juhtalgatusega, mis esitati Euroopa 2020 strateegias, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidul tulla välja praegusest finants- ja majanduskriisist ning saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

Sisejulgeolekufondist antakse rahalist abi, mida on vaja liidu siseasjade eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks.

1.3.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

SISEJULGEOLEKUFOND

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

Kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega antakse rahastamisvahendi alusel toetust järgmiste erieesmärkide saavutamiseks:

a)         piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja nende vastu võitlemine ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

c)         liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18.05

Välispiiride ja viisade rahastamisahend

Kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega antakse rahastamisvahendi alusel toetust järgmiste erieesmärkide saavutamiseks:

a)         toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku rännet;

b)         toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18 02 (niivõrd kui Välispiirifond on seotud).

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku mõju toetusesaajatele/sihtrühmale on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu punktis 4.1.2.

Üldiselt on rahastamise igal tasandil ja eelarve täitmise iga viisi puhul sisse viidud lihtsustamisel selgelt kasulik mõju rahastamise juhtimisprotsessidele.

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine ning kriisiohje

Peamised toetusesaajad on liikmesriigid ja nende õiguskaitseasutused ning samuti teised elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisele ja kriisiohjele spetsialiseerunud asutused, kuid vajaduse korral (nt kuritegevuse tõkestamise, radikaliseerumisvastase ja inimkaubandusvastase võitluse valdkonnas) ka asjaomased rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid.

Muudatustest kasu saava sihtrühma moodustab kogu elanikkond.

Peamised saavutused on järgmised: 1) liikmesriikide kõrgenenud haldus- ja operatiivsuutlikkus avastada piiriüleseid, raskeid ja organiseeritud kuritegusid, sealhulgas terrorismi, ning nende eest edukalt vastutusele võtta, et vähendada sellisest kuritegevusest tulenevaid julgeolekuriske, ja 2) Euroopa suurem vastupanuvõime kriisidele ja katastroofidele tänu ühtsemale ELi riskijuhtimispoliitikale, kus ühelt poolt on omavahel ühendatud ohu- ja riskihinnangud ning poliitika kujundamine ja teiselt poolt on seotud tõhusam ja kooskõlastatud ELi kriisile reageerimine olemasolevate võimete ja teadmistega. Oluline saavutus on ka liikmesriikide suurem suutlikkus ennetada terrorismiakte ja teisi julgeolekuriske ning olla nendeks valmis ning kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri nende eest.

Välispiirid ja viisad

Välispiiride ja viisa osa raames toimuva rahastamise puhul on peamised toetusesaajad ELi õigusakte, Schengeni piirieeskirju ja viisaeeskirju rakendavad teenistused liikmesriikides: piirivalve, politsei ja konsulaarteenistused. Muudatustest kasu saav sihtrühm on reisijad – kõik inimesed, kes sisenevad ELi üle välispiiri. Tulemuste hulgas on nende teenistuste suurem suutlikkus 1) teostada piirikontrolli ja pidada Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) raames sidet teiste õiguskaitseasutustega; 2) juhtida rändevooge konsulaaresindustes (viisataotlused) ning 3) parandada reisijatevoo haldamist piiripunktides, tagades koostöös õiguskaitseasutustega ühelt poolt kõrgetasemelise ja ühtse kaitse ja teiselt poolt sujuva piiriületuse kooskõlas acquis' ning austusväärse kohtlemise ja väärikuse põhimõtetega. Tähtis tulemus on kahe uue ELi IT-süsteemi rajamine kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise kohta (ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ning ELi registreeritud reisijate programm).

1.3.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Tulenevalt vajadusest pidada poliitikadialoogi enne riiklike programmide väljatöötamist, ei ole praeguses etapis võimalik kehtestada kindlaid näitajaid, mida saaks kasutada eelmainitud konkreetsete eesmärkide saavutamise mõõtmiseks. Samas kuuluvad

– politseikoostöö ning kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise näitajate hulka piiriüleste ühisoperatsioonide ning parimaid tavasid käsitlevate dokumentide ja korraldatud ürituste arv. Kriisiohje ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse näitajate hulka kuuluvad kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv;

– piiride ja viisa valdkonna näitajate hulka nende konsulaaresinduste arv, mis on varustatud, turvatud või tugevdatud selleks, et tagada viisataotluste tõhus menetlemine ja osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, ning piirikontrolli varustuse areng ja välispiiridel ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset. Mõjunäitajatega mõõdetakse piirijulgeoleku, viisade väljastamise suutlikkuse ning üle piiri liikuva reisijatevoo ohutu ja sujuva käsitlemise suutlikkuse suurenemist.

1.4. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.4.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikul 2014–2020 on EL siseasjade valdkond endiselt vastamisi suurte raskustega.

Ohutu ja kindla keskkonna tagamine on vajalik ja kasulik ELi majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule. ELil on täita otsustav roll võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismiga ning ELi välispiiride haldamise tagamisel ja kiirel reageerimisel inimtegevusest või loodusõnnetustest põhjustatud kriisidele. Globaliseerumise ajastul, mil ohud suurenevad ja need on üha sagedamini rahvusvahelised, ei suuda ükski liikmesriik neile üksi tõhusalt vastata. Selleks, et õiguskaitseasutused saaksid teha tõhusat tööd piiriüleselt ja jurisdiktsioonidevaheliselt, on vaja ühtset ja igakülgset Euroopa lahendust.

Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas näitavad, kui tähtis on, et ELil oleks terviklik ja koordineeritud lähenemisviis rände-, piiri- ja julgeolekuküsimustele. Seega tuleb täielikus kooskõlas liidu välispoliitikaga tugevdada ELi siseasjade poliitika üha suureneva tähtsusega välismõõdet.

1.4.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Rändevoogude ja julgeolekuriskide juhtimine seab meie ette raskused, millega liikmesriigid üksi ei suuda toime tulla. Need on valdkonnad, kus ELi eelarve kasutamine annab ilmselget lisaväärtust.

Mõned liikmesriigid kannavad rasket koormat, mis tuleneb nende geograafilisest asukohast ja nende hallatavast Euroopa Liidu välispiiri pikkusest. Kontrolli kaotamisega sisepiiridel peavad kaasnema ühised meetmed liidu välispiiride tõhusaks kontrollimiseks ja järelevalveks. Liikmesriikide vahel solidaarsuse ning vastutuse õiglase jagamise põhimõte on seega varjupaiga, rände ja välispiiride ühise poliitika keskmes. ELi eelarves on vahendid selle põhimõtte finantskoormuse kandmiseks. Julgeoleku valdkonnas on raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism ning teised julgeolekuga seotud riskid olemuselt üha enam piiriülesed. Riikidevaheline koostöö ja koordineerimine õiguskaitseasutuste vahel on oluline, et selliseid kuritegusid edukalt tõkestada ja nende vastu võidelda, näiteks teabevahetuse, ühisuurimiste, koostalitusvõimelise tehnoloogia ning ühiste ohu- ja riskihinnangute abil.

Rändevoogudega tegelemine, ELi välispiiride haldamine ja ELi julgeolek nõuavad liikmesriikidelt märkimisväärseid vahendeid ja suutlikkust. Täiendatud operatiivkoostöö ja koordineerimine, mis hõlmab vahendite ühiskasutamist sellistes valdkondades nagu koolitus ja varustus, loob mastaabisäästu ja sünergia, millega tagatakse riigi vahendite tõhusam kasutamine ja tugevdatakse liikmesriikidevahelist solidaarsust, vastastikust usaldust ning vastutuse jagamist ELi ühistes poliitikavaldkondades. See on eriti asjakohane julgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus piiriülese ühistegevuse kõikidele vormidele on vajalik, et laiendada koostööd politsei, tolli, piirivalve ja õigusasutuste vahel.

Seoses siseasjade välismõõtmega on selge, et meetmete vastuvõtmine ja vahendite ühiskasutamine ELi tasandil suurendab märkimisväärselt ELi mõju, mida on vaja kolmandate riikide veenmiseks, et nad teeksid ELiga koostööd nendes rände- ja julgeolekuküsimustes, mis pakuvad peamist huvi ELile ja liikmesriikidele.

ELi õigus tegutseda siseasjade valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 78 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest suurem osa rahastamisest on vastavuses põhimõttega, et eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, ja juhindub liikmesriikide institutsioonilisest pädevusest.

1.4.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ehkki leitakse, et praegused siseasjade rahastamisvahendid peaksid saavutama oma eesmärgid ja toimima tõhusalt, võib vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus saadud kogemuste põhjal öelda, et vaja on:

– lihtsustada ja täiustada tulevasi siseasjade rahastamisvahendeid, vähendades rahastamisprogrammide arvu kaheni ning luua Varjupaiga- ja Rändefond ning Sisejulgeolekufond. See võimaldab ELil vahendeid strateegilisemat kasutada, et nende abil saaks paremini reageerida ELi poliitilistele prioriteetidele ja vajadustele;

– tugevdada ELi rolli globaalse tegutsejana, andes loodavatele fondidele välismõõtme, et tugevdada ELi mõjuvõimu seoses siseasjade poliitika välispoliitilise mõõtmega;

– eelistada eelarve tsentraliseeritult täitmisele eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, et kõrvaldada liigne halduskoormus;

– kehtestada tulemuspõhisem lähenemine eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega, minnes üle mitmeaastasele programmitööle koos kõrgemate ametnike tasandil toimuva poliitikadialoogiga, et tagada liikmesriikide riiklike programmide täielik vastavus ELi poliitikaeesmärkidele ja prioriteetidele ning keskenduda tulemuste saavutamisele;

– parandada eelarve tsentraliseeritult täitmist, et pakkuda poliitikapõhiste meetmete tarvis mitmeid vahendeid, sealhulgas toetust riikidevahelistele meetmetele, eelkõige uuenduslikele meetmetele ning kolmandates riikides ja seoses nendega võetavatele meetmetele (välismõõde), ning samuti erakorralistele meetmetele, uuringutele ja üritustele;

– luua ühine regulatiivraamistik, millel on ühised programmitöö, aruandluse, finantsjuhtimise ja kontrolli eeskirjad ja mis on võimalikult sarnane teiste ELi fondidega, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, et kõik sidusrühmad saaksid eeskirjadest paremini aru ning et tagada ulatuslik sidusus ja järjepidevus;

– tagada kiire ja tõhus reageerimine hädaolukordades, kavandades fondid selliselt, et EL suudaks asjakohaselt reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele;

– tugevdada siseasjade asutuste rolli, et edendada praktilist koostööd liikmesriikide vahel ja usaldada neile erimeetmete rakendamine, kuid samas tagades piisava poliitilise kontrolli ametite tegevuse üle.

Täiendavad üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus ja iga määruse seletuskirjas.

1.4.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Mitmetest ELi vahenditest toetatakse meetmeid, mis täiendavad Sisejulgeolekufondist rahastatavaid meetmeid:

Eraldusjoon Sisejulgeolekufondi ja kodanikukaitse rahastamisvahendi vahel jääb alles, nagu on kirjeldatud kehtiva CIPS programmi artiklis 3: loodusõnnetused ja ka tahtmatud inimtegevusest tingitud õnnetused kuuluvad kodanikukaitse valdkonda (õnnetused), kusjuures tahtlikud inimtegevusest tingitud õnnetused kuuluvad julgeolekuvaldkonda ning seetõttu toimub rahastamine Sisejulgeolekufondist.

Terroriaktid ja teised julgeolekuga seotud intsidendid ei kuulu ELi Solidaarsusfondi reguleerimisalasse. Samuti ei ole selge Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 (solidaarsusklausel) täpne reguleerimisala ja see, millises ulatuses selle abil saab toetada liikmesriike, kus toimub terroriakt või loodusõnnetus või inimtegevusest tingitud õnnetus, kuna selle jaoks on vaja vastu võtta rakenduskord, mille kohta pole veel isegi ettepanekut tehtud. Erakorralise abi rahastamiseks suuremate terrorirünnakute ja teiste julgeolekuintsidentide korral antakse toetust Sisejulgeolekufondist.

Horisont 2020 programmi raames tehtavate julgeolekualaste teadusuuringute ja nende tulemuste praktilise rakendamise vaheline lõhe ületatakse, kuna Sisejulgeolekufondis on ette nähtud erieesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed teadusuuringute tulemuste testimise ja valideerimise rahastamiseks (prototüübid), et neid praktikas kohaldada (kommertskasutusele eelnevad hanked).

Tulevane õigusprogramm on lähedalt seotud Sisejulgeolekufondiga ning täiendab seda, eelkõige selle kriminaalõiguse osa, kuid on rohkem keskendunud õigusalasele koostööle, menetluste ühtlustamisele ja vastastikusele tunnustamisele, millega praktikas välditakse ulatuslikke kattuvusi.

Sisejulgeolekufondi välismõõtme raames toetatakse peamiselt ELi huve ja eesmärke teenivaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja seoses nendega, ning nendel on otsene mõju ELile ja liikmesriikidele ning nendega tagatakse järjepidevus ELi territooriumil rakendatavate meetmetega. Selline rahastamine kavandatakse ja rakendatakse kooskõlas ELi välistegevuse ja välispoliitikaga. See ei ole mõeldud otseselt majandusarengule suunatud meetmete toetamiseks ja see peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Seoses sellega pakub siseasjade valdkonnas erilist huvi rände ja varjupaiga temaatilise programmi ja stabiliseerimisvahendi järeltulija. Kuna välisabivahenditest toetatakse kas toetust saavate riikide arenguvajadusi või ELi ja selle strateegiliste partnerite üldisi poliitilisi huve, siis siseasjade fondidest toetatakse erimeetmeid kolmandates riikides ELi sisejulgeoleku eesmärkide huvides. Seega täidetakse tühimik ning aidatakse suurendada ELi käsutuses olevate töövahendite arvu.

1.5. Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– þ    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– þ    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[27]

þOtsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– þ    rakendusametitele

– þ    ühenduste asutatud asutustele[28]

– þ    riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨    isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

þ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

þDetsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

þ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Ettepanekud rakendatakse peamiselt eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega mitmeaastaste riiklike programmide raames.

Riiklike programmide alusel saavutatavaid eesmärke täiendavad liidu meetmed ja kiirreageerimismehhanism hädaolukordade jaoks. Need on peamiselt toetuste ja otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise alusel toimuvate hangete vormis ning need hõlmavad kolmandates riikides ja seoses nendega võetavaid meetmeid.

Killustatuse vältimiseks kasutatakse kõiki võimalusi ja suunatakse vahendid vaid teatud liidu eesmärkidele ning partnerluslepingute ja raamkokkulepete alusel kasutatakse vajaduse korral peamiste sidusrühmade kogemusi.

Komisjoni algatusel rakendatavat tehnilist abi rakendatakse otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu.

Schengeni acquis' sätete kohaldamise, rakendamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad samuti kahes Sisejulgeolekufondi rahastamisvahendis, mis on Schengeni acquis' edasiarendus (piiride ja viisa ning politseikoostöö rahastamisvahend), nagu nad oleksid liikmesriigid, pidades silmas Schengeni acquis' sätetega ühinemise lepinguid. Need riigid osalevad rahastamisvahendites kooskõlas määruse sätetega, rakendades oma mitmeaastaseid riiklikke programme, ning neil on võimalus taotleda rahastamist liidu meetmetest jne. Välispiiride Fondi raames sõlmitakse erikokkulepped, millega täpsustatakse nende osalemiseks vajaminevaid täiendavaid eeskirju (finantsmäärusest, selle rakenduseeskirjadest ja aluslepingutest tulenevad eeskirjad, sealhulgas kontrollikoja auditeerimisõigus). Kuna need riigid maksavad mõlemas rahastamisvahendis osalemiseks proportsionaalselt oma SKPga osamaksu ELi eelarvesse, määratakse osana vastutuse jagamisest Schengeni ala juhtimisel kindlaks nende riikide osamaks ning see toimub vaatamata rahastamisvahendite alusel neile eraldatud summade suurusele. Hetkel on assotsieerunud riigid Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega esitatakse aruandluse, järelevalve ja hindamise ühtne ja tõhus raamistik. Iga riikliku programmi puhul nõutakse, et liikmesriik looks järelevalvekomitee, kus komisjon võib osaleda.

Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande mitmeaastase programmi rakendamise kohta. Need aruanded on aastamaksete tegemise eeltingimuseks. Nende aruannete põhjal tehakse vahekokkuvõte, mis palutakse esitada 2017. aastal, et anda täiendavat teavet eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samasugune vahekokkuvõte tehakse 2019. aastal, et vajaduse korral teha viimasel eelarveaastal (2020) kohandusi.

Selleks et toetada siseasjade valdkonnas hindamispõhise tegevuskultuuri arendamist, luuakse fondidele ühine hindamise ja järelevalve raamistik, millega seoses kohaldatakse laia valikut poliitikaga seotud näitajaid, mis rõhutavad tulemustele suunatud lähenemisviisi fondidele ja tähtsat rolli, mis neil võiks olla tegevusstrateegia koostamisel, et saavutada eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala. Need näitajad on seotud mõjuga, mida fondid võiksid avaldada: piirijulgeoleku, politseikoostöö ja kriisiohje ühise tegevuskultuuri arendamine; liitu sisenevate rändevoogude tõhus juhtimine; kolmandate riikide kodanike õiglane ja võrdne kohtlemine; liikmesriikidevaheline solidaarsus ja koostöö rände- ja sisejulgeolekuküsimustega tegelemisel ja kolmandaid riike käsitlev Euroopa Liidu ühine lähenemisviis nii rände- kui ka julgeolekuküsimustes.

Selleks et tagada hindamispõhimõtete nõuetekohane kohaldamine ja pidades silmas liidu siseasjade praeguse rahastamise alusel liikmesriikides toimunud hindamise käigus saadud kogemusi, töötavad komisjon ja liikmesriigid koos, et arendada ühtne hindamise ja järelevalve raamistik, määrates muu hulgas kindlaks toimimismallid ning ühised väljundid ja tulemusnäitajad.

Kõik meetmed kehtestatakse programmitöö alguses, et liikmesriikidel oleks kokkulepitud põhimõtete ja nõuete alusel võimalik luua oma aruandlus- ja hindamissüsteemid.

Halduskoormuse vähendamiseks ning aruandluse ja hindamise vahelise koostoime tagamiseks kasutatakse hindamisaruannete jaoks nõutud teavet, et täiendada riiklike programmide rakendamise aastaaruannetes liikmesriikidelt saadud teavet.

2018. aastal esitab ka komisjon aruande, mis koostatakse riiklike programmide vahearuannete alusel.

Üldisemalt esitab komisjon vahearuande fondide rakendamise kohta 30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2024 järelhindamise aruande, kus käsitletakse rakendamist tervikuna (st mitte ainult riiklikke programme, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega).

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

SISEASJADE PEADIREKTORAAT ei ole tuvastanud kuluprogrammides olulist vigade esinemise riski. Seda kinnitab asjaolu, et kontrollikoja aastaaruannetes ei ole endiselt olulisi leide ja kahel viimasel aastal ei ole SISEASJADE PEADIREKTORAADI (ja endise õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi) iga-aastastes tegevusaruannetes esinenud jääkvigade määra üle 2 %.

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega kuuluvad praeguste programmide rakendamisel tuvastatud üldised ohud peaasjalikult kolme kategooriasse:

– fondide ebatõhusa või ebapiisavalt sihtotstarbelise kasutamise risk;

– eeskirjade keerukusest ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõrkustest tulenevad vead;

– haldusressursside ebatõhus kasutamine (nõuete proportsionaalsus on piiratud).

Samuti tasub märkida üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi süsteemile eriomaseid elemente.

– Aastaprogrammide süsteem tagab, et lõppmaksed tehakse korrapäraselt kontrollitud ja auditeeritud kulude põhjal. Kuid aastaprogrammide rahastamiskõlblikkuse periood ei lange kokku ELi eelarveaastaga ning kinnituse andmise kord ei ole väga rangest süsteemist hoolimata täiesti rahuldav.

– Üksikasjalikud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad kehtestab komisjon. Sellega põhimõtteliselt tagatakse rahastatavate kulude homogeensus. Kuid sedasi tekitatakse riiklikele asutustele ja komisjonile tarbetut tööd ja suurendatakse vigade esinemise riski, mis tuleneb sellest, et toetusesaajad ja/või liikmesriigid tõlgendavad ELi eeskirju vääralt.

– Praegused haldus- ja kontrollisüsteemid on üsna sarnased struktuurifondide omadega. Siiski esinevad vastutusahelas väikesed erinevused, eelkõige sertifitseerivate asutuste ja auditeerimisasutuste vahel. See tekitab liikmesriikide seas segadust, peamiselt siis, kui asutused tegutsevad kahes fondis. Samuti suurendab see vigade esinemise riski ja nõuab intensiivsemat järelevalvet.

Käesolevas määruses muudetakse neid elemente olulisel määral:

– haldus- ja kontrollisüsteemide puhul järgitakse ÜSRi fondide üldnõudeid ja need peavad täielikult vastama uue finantsmääruse uutele nõuetele: kolm asutust asendatakse kahega (vastutav asutus ja auditeerimisasutus), kelle rollid muudetakse selgemaks eesmärgiga tagada parem kindlus;

– mitmeaastane programmitöö koos raamatupidamise aastaaruannetega, mis põhinevad vastutava asutuse tehtud maksetel, ühtlustab rahastamiskõlblikkusperioodid komisjoni aastaaruannetega, ilma et võrreldes praeguse süsteemiga suurendataks halduskoormust;

– kohapealsed kontrollid tehakse osana esimese taseme kontrollidest, st seda teeb vastutav asutus ja see toetab Euroopa Liidu vahendite haldaja iga-aastast kinnitavat avaldust;

– rahastamiskõlblikkuse eeskirjade täpsustamine, lihtsustamine ning ühtlustamine teiste ELi rahalise toetuse vahendite asjaomaste eeskirjadega vähendab vigade tekkimist toetusesaajatel, kes saavad toetust eri allikatest. Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, väljaarvatud mõned põhiprintsiibid, kehtestatakse riiklikul tasandil samamoodi ÜSRi fondide eeskirjadega;

– lihtsustatud kulude kasutamist julgustatakse, eelkõige väikeste toetuste puhul.

Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul on peamised ohud järgmised:

– vastuvõetud projektide ja SISEASJADE PEADIREKTORAADI poliitiliste prioriteetide kokkulangevus on nõrk;

– valitud projektide halb kvaliteet ja projekti halb tehniline rakendamine, mille tagajärjel väheneb projekti mõju; puuduliku valikumenetluse tõttu ei ole eksperditeadmisi või on järelevalve ebapiisav;

– eraldatud rahaliste vahendite ebatõhus või mittetulus kasutamine, nii toetuste puhul (tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise keerukus, millele lisaks on piiratud võimalused kontrollida rahastamiskõlblikke kulusid dokumentide põhjal) kui ka hangete puhul (mõnikord on nõutavad eriteadmised vähestel ettevõtjatel, mistõttu ei ole võimalik piisavalt võrrelda pakkumishindu);

– (eelkõige) väiksemate organisatsioonide vähene suutlikkus kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada elluviidavate tegevuste läbipaistvus;

– oht komisjoni mainele, juhul kui avastatakse pettus või kuritegu; kolmandate isikute sisekontrollisüsteemid tagavad üksnes osalise kindluse, tingituna mitmest erinevast töövõtjast ja abisaajast, kellel kõigil on oma kontrollisüsteemid, mis on tihtipeale küllaltki väikesed.

Eeldatavalt enamik ohte ennetatakse tänu ettepanekute parema eesmärgiasetuse ning uue finantsmääruse lihtsustatud nõuete kohaldamise abil.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega :

Liikmesriigi tasandil kujutab haldus- ja kontrollisüsteemi kavandatud struktuur endast 2007.–2013. aasta süsteemi edasiarendust, kus on säilitatud enamik funktsioone, mida täidetakse praegusel perioodil, kaasa arvatud halduskontrollid, kohapealsed kontrollid, haldus- ja kontrollisüsteemide auditid ning projektide auditid. Nende funktsioonide järjestust siiski ei muudeta, et anda vastutavale asutusele vastutus kohapealsete kontrollide tegemisel, mis on lahutamatu osa raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise ettevalmistamisel.

Aruandekohustuse tugevdamiseks akrediteerib vastutavaid asutusi riiklik akrediteerimisasutus, kes vastutab nende jooksva järelevalve eest. Asutuste arvu vähendamine – enam ei ole sertifitseerimisasutust ja fonde on vähem – eeldatavalt vähendab halduskoormust ja suurendab võimalust tugevdada haldussuutlikkust, kuid samas laseb selgemalt vastutust jagada.

Siiani ei ole olemas usaldusväärset hinnangut siseasjade valdkonna nende fondide kontrollimise kulude kohta, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega.. Ainus olemasolev hinnang on seotud EFRi ja Ühtekuuluvusfondiga ning seal on kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) hinnanguliselt ligikaudu 2 % kõigist hallatavatest vahenditest ajavahemikus 2007–2013. Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 % tuleneb siseriiklikust koordineerimisest ja programmi ettevalmistamisest, 82 % on seotud programmi juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 % auditeerimisega.

Järgmised ettepanekud suurendavad kontrollikulusid:

– akrediteerimisasutuse loomine ja toimimine ning üldine süsteemivahetus;

– vahendite haldaja kinnituse esitamine koos raamatupidamise aastaaruandega;

– vastutava asutuse tehtavad kohapealsed kontrollid;

– auditeerimisasutuse ulatuslikum auditeerimistegevus vahendite haldaja kinnituse auditeerimiseks.

Siiski on ka ettepanekuid, mis vähendavad kontrollikulusid:

– sertifitseerimisasutus lõpetab tegevuse; ehkki osa ülesandeid antakse üle vastutavale asutusele, võimaldab see liikmesriigil hoida kokku olulise osa praegustest sertifitseerimisega seotud kuludest tänu paremale haldussuutlikkusele, väiksemale koordineerimisvajadusele ja auditite ulatuse vähenemisele;

– auditeerimisasutuse tehtavad kontrollid on suunatud rohkem vastutava asutuse tehtud esimese tasandi haldus- ja kohapealsete kontrollide või nendest koostatud valimi uuesti kontrollimisele. Seeläbi kiirendatakse ärakuulamismenetlust ja tagatakse kõikide vajalike kontrollide tegemine enne aastaaruande esitamist;

– lihtsustatud kulude kasutamine vähendab halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, niihästi haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

– iga-aastane lõpetamine ja vastavushindamise perioodi lühendamine 36 kuuni vähendab dokumentide kontrolliks säilitamise kulusid nii haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

– komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise suhtlemise võimaluse loomine on kohustuslik.

Nendele tuleb lisada eespool punktis 2.2.1 loetletud lihtsustavad meetmed, mis aitavad samuti vähendada toetusesaajate halduskoormust ning seega vähendavad samaaegselt vigade esinemise riski ja halduskoormust.

Üldiselt loodetakse, et need ettepanekud ei suurenda ega vähenda kontrollikulusid, vaid et toimub ümberjaotumine. Siiski eeldatakse, et selline kulude ümberjaotumine (eri funktsioonide vahel tänu proportsionaalsele kontrollikorraldusele, aga ka liikmesriikide ja programmide vahel) võimaldab riske tulemuslikumalt leevendada ning selle tulemusel võetakse kasutusele parem ja kiirem kinnituse andmise kord.

Komisjoni tasandil ei vähene tõenäoliselt programmitöö esimesel poolel haldus- ja kontrollikulud, mis tekivad seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seda esiteks seetõttu, et võrreldes praeguse perioodiga suurenevad summad ja laienevad poliitikavaldkonnad, mis on seotud eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seega on samade vahendite juures vaja tõhusamalt tegutseda. Lisaks on esimestele aastatele iseloomulik mitme olulise ülesande kokkulangemine, et viia ellu järgnev: 2007–2013 perioodi programmide sulgemine (viimased sulgemisaruanded tuleb esitada 31. märtsiks 2016), poliitikadialoogid ja 2014–2020 perioodi mitmeaastaste riiklike programmide heakskiitmine, uue raamatupidamisarvestuse kasutuselevõtmine. Perioodi teisel poolel kasutatakse võimalikke olemasolevaid vahendeid hindamise ja järelevalve parandamiseks.

Eelarve tsentraliseeritud täitmine

Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul kohaldab komisjon edasi oma praegust kontrollisüsteemi, mis koosneb järgmistest osadest: direktoraatide teostatav järelevalve tegevuse üle, eelarve- ja kontrolliüksuse teostatav järelkontroll, sisene hankekomisjon, toetuste või siseauditi üksuse ja/või siseauditi talituse tehtud auditite järelkontroll. Järelkontrollisektor kohaldab nn avastamisstrateegiat, mille eesmärk on avastada võimalikult palju kõrvalekaldeid, mis on seotud alusetute maksete sissenõudmisega. Selle strateegia põhjal auditeeritakse projektide valim, mis peaaegu täielikult valitakse riskianalüüsi põhjal.

Tänu eel- ja järelkontrollidele ning dokumendipõhistele kontrollidele ja kohapealsetele kontrollkäikudele oli viimastel aastatel kvantifitseeritav keskmine jääkvigade määr alla 2 %. Seega leitakse, et sisekontrollisüsteem ja ka sellega seotud kulud on SISEASJADE PEADIREKRORAADILE piisavad, et saavutada madal veamäär.

SISEASJADE PEADIREKTORAAT uurib nimetatud raamistikus jätkuvalt juhtimise parandamise ja edasise lihtsustamise võimalusi. Eelkõige kasutatakse võimalikult ulatuslikult uue finantsmäärusega kättesaadavaks tehtud lihtsustamisvõimalusi, kuna loodetakse, et need aitavad vähendada toetusesaajate halduskoormust ja samal ajal vähendavad ka komisjoni vigade esinemise riski ja halduskoormust.

Uued suunad

Ettepanekutega nähakse ette ELi rahastamise uued suunad siseasjade valdkonnas, nt ELi asutuste pädevuse parem kasutamine, välismõõtme edasiarendamine ja hädaolukordadele reageerimise mehhanismide tugevdamine.          Nende puhul on siseasjade peadirektoraadil vaja uusi haldus- ja kontrollimeetodeid.       Uutele suundadele mõeldud summad ei ole veel kindlaks määratud, kuid tõenäoliselt ei ole need siseasjade üldise eelarvega võrreldes märkimisväärsed. Siiski on väga oluline luua sisemised vahendid ja töökorraldus nende ülesannete täitmiseks võimalikult vara perioodi alguses, austades täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Eespool esitatud analüüs näitab selgelt, et kasutuselevõetud lihtsusmeetmetest hoolimata on SISEASJADE PEADIREKTORAADI suurenenud eelarve täitmiseks vaja rohkem personali.   Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide rakendamisele kujundab SISEASJADE PEADIREKTORAAT välja pettusevastase võitluse strateegia, mis vastab uuele, 24. juunil 2011 vastu võetud komisjoni pettusevastase võitluse strateegiale, et muu hulgas tagada peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmete täielik kooskõla eelnimetatud komisjoni strateegiaga ja pettuseriski ohjamise suunamine pettuseriski valdkondade ja sobivate reageerimisviiside kindlakstegemisele. Vajaduse korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida fondidega seotud pettusejuhtumeid.

Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega silmas pidades määratakse komisjoni pettusevastase võitluse strateegias selgelt kindlaks vajadus komisjoni ettepanekute järele võtta vastu ajavahemikuks 2014–2020 määrused, millega nõutakse liikmesriikidelt tulemuslike ja tuvastatud pettuseohtudega proportsionaalsete pettuse ärahoidmise meetmete kasutuselevõttu. Praeguse ettepaneku artiklis 5a on liikmesriikidele esitatud selge nõue ennetada, avastada ja korrigeerida kõrvalekalded ja teavitada nendest komisjoni. Nende kohustuste täiendavad üksikasjad moodustavad osa artikli 24 lõike 5 punktis c ettenähtud vastutava asutuse ülesannete üksikasjalikes eeskirjades.

Lisaks on artiklis 41 selgelt märgitud komisjoni või kontrollikoja auditileidudel põhineva finantskorrektsiooni tulemusel tekkinud vahendite uuesti kasutamine.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr || Liigendatud[29] || EFTA[30] riigid || Kandidaat-riigid[31] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 ||   || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr Rubriik 3 || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 18 01 04 bb – Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 02 bb – Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 01 04 cc – Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 02 cc – Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

Kolmandate riikide rahaline osalus puudutab Sisejulgeolekufondi mõlemat osa.

Nende riikide osaluse arvutamise kriteeriumid ja meetodid lepitakse kokku ELi ja assotsieerunud riikide vahelistel läbirääkimistel eraldi menetluse alusel. Oletades, et protsendimäärad on samaväärsed praeguste Euroopa Välispiirifondi protsendimääradega, kutsutakse assotsieerunud riike tasuma piiride ja viisadega seotud osa jaoks osamakse suurusega umbes 210 miljonit eurot ja politseikoostöö osa jaoks umbes 50 miljonit eurot.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr 3 || Julgeolek ja kodakondsus

SISEASJADE peadirektoraat || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020. aastat || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud (jooksevhindades) || || || || || || || || ||

18 02 bb Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || Kulukohustused || (1a) || 135,076 || 143,047 || 151,283 || 159,791 || 168,578 || 177,653 || 187,022 || || 1 122,450

Maksed || (2a) || 15,714 || 43,881 || 71,419 || 111,709 || 147,854 || 156,248 || 164,918 || 410,707 || 1 122,450

18 02 cc  Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || Kulukohustused || (1a) || 422,310 || 447,186 || 472,886 || 499,435 || 526,856 || 555,173 || 584,412 || - || 3 508,258

Maksed || (2a) || 59,999 || 120,794 || 223,204 || 350,813 || 461,098 || 487,256 || 514,275 || 1 290,818 || 3 508,258

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[32] || || || || || || || || ||

18 01 04 bb            Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || || || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || || 5,600

18 01 04 cc             Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || || || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || || 11,900

SISEASJADE peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 559,886 || 592,733 || 626,669 || 661,726 || 697,934 || 735,326 || 773,934 || || 4 648,208

Maksed || =2+2a+3 || 78,213 || 167,174 || 297,123 || 465,023 || 611,452 || 646,004 || 681,693 || 1 701,525 || 4 648,208

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite rakendamises on ühisjooni, nagu poliitikadialoog iga liikmesriigiga, ning arvestades asjaolu, et võib muutuda siseasjade peadirektoraadi sisemine korraldus seoses uute fondide juhtimise tagamisega (ja tagamaks pooleliolevate programmide lõpetamise), ei ole võimalik jagada halduskulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

Seetõttu vastavad rubriigiga 5 seotud allpool esitatud arvnäitajad halduskulude kogusummale, mida peetakse vajalikuks, et tagada mõlema fondi juhtimine peadirektoraadi poolt, ning ei ole esitatud assigneeringute kogusummat.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020. aastat || KOKKU

SISEASJADE peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || || 145,887

Ÿ Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || || 1,157

SISEASJADE PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata ||

Maksed || || || || || || || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:       Siseasjade poliitika eelarvet täidetakse peamiselt koostöös liikmesriikidega. Ehkki kuluprioriteedid seatakse ELi tasandil, on tegeliku igapäevase haldamise volitused vastutavatel asutustel riiklikul tasandil. Ühiste väljundnäitajate ja eesmärkide kohta teevad otsuse koos komisjon ja vastutavad asutused osana nende riiklikest programmidest ning komisjon kiidab need heaks. Seetõttu on keeruline välja tuua väljundite sihttasemeid enne programmide koostamist, läbirääkimist ja heakskiitmist 2013/14. aastal.      Eelarve tsentraliseeritud täitmise suhtes ei ole siseasjade peadirektoraadil samuti võimalik esitada täielikku nimekirja kõikidest väljunditest, mis saavutatakse fondide tegevuse tulemusel, nende keskmistest kuludest ja summadest, nagu käesolevas punktis nõutud. Hetkel ei ole statistilisi vahendeid, mis võimaldaks arvutada praeguste programmide alusel keskmisi kulusid, ja selline täpne kulude kindlaksmääramine oleks vastuolus põhimõttega, et tulevane programm peaks olema piisavalt paindlik, et saaks kohandada aastate 2014–2020 poliitilisi prioriteete. See peab paika ennekõike erakorralise abi ja meetmete puhul ning seoses kolmandate riikidega.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kokku kokku

ERIEESMÄRK nr 1…[34] || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist allpool kirjeldatud moel:

Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite rakendamises on ühisjooni, nagu poliitikadialoog iga liikmesriigiga, ning arvestades asjaolu, et võib muutuda siseasjade peadirektoraadi sisemine korraldus seoses uute fondide juhtimise tagamisega (ja tagamaks pooleliolevate programmide lõpetamise), ei ole võimalik jagada halduskulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

Seetõttu vastavad rubriigiga 5 seotud allpool esitatud arvnäitajad halduskulude kogusummale, mida peetakse vajalikuks, et tagada mõlema fondi juhtimine peadirektoraadi poolt, ning ei ole esitatud assigneeringute kogusummat.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) SISEASJAD

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5[35] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

SISEASJAD: personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 145,887

Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || 1,157

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || 147,044

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[36]välja jäävad kulud[37] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

SISEASJAD: personalikulud || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 4,480

Muud halduskulud || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 13,020

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 17,500

KOKKU || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: aasta n arvnäitajad on 2011, aasta omad.

Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite rakendamises on ühisjooni, nagu poliitikadialoog iga liikmesriigiga, ning arvestades asjaolu, et võib muutuda siseasjade peadirektoraadi sisemine korraldus seoses uute fondide juhtimise tagamisega (ja tagamaks pooleliolevate programmide lõpetamise), ei ole võimalik jagada halduskulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

Seetõttu vastavad rubriigiga 5 seotud allpool esitatud arvnäitajad halduskulude kogusummale, mida peetakse vajalikuks, et tagada mõlema fondi juhtimine peadirektoraadi poolt, ning ei ole esitatud assigneeringute kogusummat.

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): siseasjad ||

|| 18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15

|| 18 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[38] ||

|| 18 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16

|| XX 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid delegatsioonides) || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

|| 18 01 04 bb[39] || - peakorteris[40] || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

|| - delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

|| 18 01 04 cc[41] || - peakorteris[42] || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6

|| - delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muu 13 01 04 02) || || || || || || ||

|| KOKKU || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata || Ei kohaldata

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja arvestust korrigeeritakse, kui ülesannete täitmine suunatakse rakendusametitele.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad peakorteris || Ülesanded koosnevad rahastamisprogrammi juhtimiseks vajalikest ülesannetest: – osalemine eelarvemenetluses;        – poliitikadialoogi pidamine liikmesriikidega;  – iga-aastaste tööprogrammide / rahastamisotsuste ettevalmistamine, iga-aastaste prioriteetide kehtestamine, riiklike programmide heakskiitmine;   – riiklike programmide, ettepanekute esitamise kutsete ja pakkumiskutsete ning järgneva valikumenetluse haldamine;               – suhtlemine sidusrühmadega (potentsiaalsed/tegelikud toetusesaajad, liikmesriigid jne); – suuniste kavandamine liikmesriikidele;         – projektide operatiiv- ja finantsjuhtimine;      – kontrollimine vastavalt eespool kirjeldatule (eelkontroll, hankekomitee, järelaudit, siseaudit, raamatupidamise aastaaruande kontroll ja heakskiit);  – raamatupidamine;             – toetuste ja riiklike programmide haldamise IT-vahendite arendamine ja juhtimine;                – järelevalve ja aruandlus seoses eesmärkide saavutamisega, sealhulgas tegevuse aastaaruandes ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja aruandes

Koosseisuvälised töötajad || Ülesanded on samad, mis ametnikel ja ajutistel töötajatel, välja arvatud ülesanded, mida kooseisuvälised töötajad ei saa täita,

Delegatsioonide töötajad || Selleks et rakendada siseasjade valdkonna poliitikat ja eelkõige arendada selle välist mõõdet, on ELi delegatsioonides vaja piisavalt siseasjade eksperte. Nendeks võivad olla Euroopa Komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse töötajad.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga,

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[43]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– þ Ettepanekus nähakse ette, et Euroopa rahastamist on vaja kaasrahastada. Täpne summa ei ole kvantifitseeritav. Määrusega kehtestatakse kaasrahastamismäärade ülempiirid, mis on liigendatud kooskõlas meetmete liigiga:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[44]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel … || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[2]               KOM(2010) 673 (lõplik).

[3]               KOM(2011) 500 (lõplik).

[4]               KOM(2011) 318(lõplik), 16. juuni 2011: Teatis raamprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse (2007–2013)” vahehindamise kohta.

[5]               Arutelu dokumentide ja tulemuste aruandega saab tutvuda siseasjade peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/home-affairs/news/consulting_public/consulting_0020_en.htm

[6]               „ELi eelarve läbivaatamine”, KOM(2010) 700, 19.10.2010.

[7]               Komisjoni ettepanek: Määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (KOM (2010) 815 (lõplik) 22.12.2010). Ettepanekuga võtab komisjon ametlikult tagasi varem esitatud ettepanekud KOM (2010) 71(lõplik) ja KOM (2010) 260(lõplik).

[8]               ELT C […].

[9]               ELT C […].

[10]             ELT C […].

[11]             Nõukogu dokument nr 7120/10.

[12]             KOM(2010) 673 (lõplik).

[13]             ELT L ….

[14]             ELT L ….

[15]             ELT L 58, 24.2.2007, lk 7.

[16]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[17]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[18]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 1.

[19]             ELT L …

[20]             ELT L 321, 8.12.2009, lk 44.

[21]             EÜT L 64, 22.6.2002, lk 3.

[22]             ELT L 330, 9.12.2008, lk 21.

[23]             ELT L …..

[24]             KOM(2011) 403 (lõplik).

[25]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[26]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[27]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[28]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[29]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[30]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[31]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[32]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[33]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[34]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[35]             Koguvahendid, mis põhinevad 2011. aasta personalikulude lõplikel assigneeringutel, sealhulgas ametnikud ja koosseisuväline personal.

[36]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[37]             Endistelt B.A ridadelt rahastatav koosseisuväline personal lähtuvalt 2011. aasta personalikulude lõplikust assigneeringust, sealhulgas koosseisuväline personal peakorteris ja delegatsioonides.

[38]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[39]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[40]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[41]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[42]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[43]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[44]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.