SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Siseasjade poliitika on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. See poliitika on Euroopa projekti keskmes, mille eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu ELi ja kolmandate riikide kodanikud võivad siseneda, seal ringi liikuda, elada ja töötada, tuues kaasa uusi ideid, kapitali, teadmisi ja uuendusi või täites lünki riikide tööturul, olles samal ajal kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud. Siseasjade poliitika üha kasvavat tähtsust on kinnitatud Stockholmi programmis. Selles valdkonnas on Lissaboni lepingu kohaselt ka olulisi muudatusi toimunud.

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014−2020) kohta:[1] Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve. Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada siseasjade poliitika – turvalisus, ränne ja välispiiri haldamine – kuluvahendite ülesehitust, vähendades programmide arvu ja luues kahefondilise struktuuri, mis koosneb Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist.

Lihtsustamist on ELi eelarve läbivaatamise teatises,[2] aruka reguleerimise tegevuskavas[3] ja eespool nimetatud teatises järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta käsitatud ühe olulisima eesmärgina. Kogemused näitavad, et praegusel programmitöö perioodil tajutakse rahastamiskavasid reguleerivate õigusnormide mitmekesisust ja killustatust sageli nii, et need normid on tarbetult keerukad, rasked rakendada ja kontrollida. See asetab nii toetusesaajate kui ka komisjoni ja liikmesriikide õlule raske halduskoormuse, mis võib avaldada soovimatut mõju, heidutades potentsiaalseid osavõtjaid, suurendades vigade määra ja põhjustades viivitusi rakendamises. See tekitab olukorra, kus liidu kavad ei too kogu kasu, mis nad võiksid tuua.

Käesolev määrus on osa neljast määrusest koosnevast paketist, millega luuakse liidu siseasjade rahastamise raamistik kahe fondi alusel. Käesoleva määrusega sätestatakse programmitöö, juhtimise ja kontrolli, finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, programmide lõpetamise ja hindamise eeskirjad. Seega sätestatakse määruses rakendusmehhanismid, kusjuures kahe fondi eesmärk ja ulatus, rakendamisvahendid ja -meetodid on kindlaks määratud eraldi vastavates määrustes. Käesoleva horisontaalse õigusaktiga tagatakse ühine lähenemisviis kahe fondi rakendamisele ja toetusesaajate ühtne käsitlemine seoses siseasjade valdkonnas antava liidu toetusega.

Nelja määruse üldine struktuur on vajalik aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuna protokollide nr 19 (Schengeni acquis´ kohta) ja 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoht vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) kohased muutuvast geomeetriast tulenevad hääletuskorrad on nõukogus erinevad, siis ei ole Sisejulgeolekufondi kohta õiguslikult võimalik koostada ühte laiahaardelist seadusandlikku ettepanekut, hoolimata käsitletavate poliitikaeesmärkide ühtsusest. Lisaks peeti oluliseks, et kooskõlas lihtsustamise ja süvalaiendamise üldise eesmärgiga peaks kahel fondil (Sisejulgeolekufond ning Varjupaiga- ja Rändefond) olema võimalikult sarnased rakendusmehhanismid. Samuti väheneb ühiseid sätteid kehtestava horisontaalse määruse kasutuselevõtmisega sätete üldarv oluliselt võrreldes nende kordamisega mõlemas õigusaktis.

Käesoleva määrusega sätestatakse vaid majanduslikku ja tehnilist laadi kohustused ning iga konkreetse poliitikavaldkonna puhul jäetakse poliitikaeesmärkide, rahastamiskõlblike meetmete, vahendite eraldamise ja sekkumise ulatuse kindlaksmääramine asjaomase õigusliku aluse kanda (st määratakse kindlaks konkreetsetes määrustes).

Määruse mehhanismide eesmärk on hõlmata liidu siseasjade valdkonna rahastamise põhilist allikat. Sellisel kujul asendaks see terve hulga siseasjade kuluvahendite õiguslike aluste erineva detailsuse ja põhjalikkusega sätteid: üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” neli fondi: Välispiirifond, Euroopa Pagulasfond, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Euroopa Tagasipöördumisfond, ning üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” kaks spetsiifilist programmi – ISEC (kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine) ja CIPS (Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine).

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kuna hindamisele kui poliitika kujundamiseks vajaliku teabe hankimise vahendile pööratakse üha suuremat tähelepanu, tuginetakse käesolevas ettepanekus hindamise, sidusrühmadega peetud konsultatsioonide ja mõjuhinnangu tulemustele.

Töö siseasjade tulevaste rahastamisvahendite ettevalmistamiseks algas 2010. aastal ja jätkus 2011. aastal. Selle ettevalmistava töö osana käivitati 2010. aasta detsembris välistöövõtja abil hindamist/mõjuhinnangut käsitlev uuring. Nimetatud uuringusse, mis viidi lõpule juulis 2011, on koondatud olemasolevate rahastamisvahendite hindamise kättesaadavad tulemused ning teave mõjuhinnangus uuritud probleemide, eesmärkide ja poliitiliste valikute, sealhulgas nende tõenäolise mõju kohta. Uuringu põhjal koostas komisjon mõjuhinnangu aruande, mille kohta mõju hindamise komitee esitas oma arvamuse 9. septembril 2011.

Mõjuhinnangus määratleti ühelt poolt siseasjade praeguste rahastamiskavade ulatuse ja prioriteetidega seotud küsimused ning teiselt poolt rahastamise jaotamisega seotud küsimused. Seoses rahastamisega analüüsiti mõjuhinnangus koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise, eelarve tsentraliseeritult täitmise ja hädaolukordadele õigeaegse reageerimise võimalusi.

· Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kohta tehti mõjuhinnangus järeldus, et eelistati võimalust, mille puhul mitmeaastasele programmile eelneks poliitikadialoog. Vastupidiselt olukorrale, kus aastaprogrammid on kombineeritud mitmeaastase finantsraamistiku raames, vähendatakse sellega oluliselt halduslikku töökoormust. Ehkki üleminek vaid mitmeaastasele programmitööle pakuks suuremat paindlikkust, ei käsitletaks sellega siseasjade valdkonnale iseloomulikku alalist vajadust reageerida liikmesriikide ja kolmandate riikide muutuvatele vajadustele. Kuid mitmeaastase programmitöö ja samaaegse pideva poliitikadialoogi abil saaks tegeleda selle vajadusega ning sedasi oleks võimalik kasutada tulemuspõhisemat lähenemisviisi.

· Eelarve tsentraliseeritult täitmise alusel rahastamise parandamise puhul jäeti see võimalus praegust olukorda arvestades kõrvale, kuna selle abil on halduslikku töökoormust võimalik lihtsustada või vähendada vähe või üldse mitte. Üleminek vaid riigihankepõhisele lähenemisviisile lükati samuti tagasi, kuna sellega kaoks täielikult võimalus poliitikapõhiste meetmete edendamiseks, riikidevahelise koostöö stimuleerimiseks ja kodanikuühiskonnale toetuste andmiseks. Eelistatuim variant on kasutada sihipärasemat, vähem ressursimahukat ja mitmekülgset eelarve tsentraliseeritult täitmist, kuna arvatakse, et seeläbi parandatakse suhteid tähtsamate sidusrühmadega ja vähendatakse üldist töökoormust.

· Hädaolukordadele reageerimise mehhanismi kohta tehti mõjuhinnangus järeldus, et praegune mehhanism ei vasta üldse vajadusele reageerida kiiremini ja tõhusamalt rände ja julgeoleku valdkonna kriisidele. Eelistatud variandiks peeti täiustatud mehhanismi, mis hõlmaks nii suurt hulka rändega seotud kriise kui ka julgeolekuga seotud kriise.

Mõjuhinnangus võetakse arvesse siseasjade edasist rahastamist käsitleva avaliku veebipõhise arutelu tulemusi. Arutelu kestis 5. jaanuarist 20. märtsini 2011 ja oli avatud kõikidele sidusrühmadele. Kokku saadi üksikisikutelt ja organisatsioonidelt 115 vastust, sealhulgas kaheksa seisukohti tutvustavat dokumenti. Arutelus osalesid vastajad nii kõikidest liikmesriikidest kui ka mõnest kolmandast riigist.

Aprillis 2011 toimus peamiste sidusrühmade (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne) osalemisel konverents „Värske pilk siseasjade edasisele rahastamisele ELi vahenditest”, kus neil oli võimalus arutada siseasjade tulevase rahastamise üle ELi vahenditest. Ühtlasi võimaldas konverents leida kinnitust koostatud ülevaate ja avaliku arutelu tulemustele.

Küsimus siseasjade edasise rahastamise kohta ELi vahenditest tõstatati ja seda arutati institutsiooniliste sidusrühmadega mitmel korral, sealhulgas justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames toimunud mitteametlikul lõunal 21. jaanuaril 2011, Euroopa Parlamendi poliitiliste koordinaatoritega toimunud mitteametlikul hommikusöögil 26. jaanuaril 2011, volinik Malmströmi korraldatud arutelul parlamendi poliitiliste väljakutsete (SURE) komisjonis 10. märtsil 2011 ning siseasjade peadirektoraadi peadirektori ja parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjoni mõttevahetusel 17. märtsil 2011. Konkreetseid eksperdiarvamusi koguti ka aruteludel liikmesriikide ekspertidega solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogrammi komitees.

Eespool kirjeldatud konsultatsioonid, konverentsid ja eksperdiarutelud kinnitasid, et peamised sidusrühmad on üldiselt üksmeelel, et vaja on lihtsustada rakendusmehhanisme ja suurendada paindlikkust eelkõige eriolukordadele reageerimisel. Sidusrühmad toetasid kavatsust vähendada rahastamisvahendite arvu ja luua kahest fondist koosnev struktuur tingimusel, et see toob ka tegelikult kaasa lihtsustamise. Samuti lepiti kokku vajaduses luua paindlik mehhanism hädaolukordadele reageerimiseks, mis võimaldaks ELil kiiresti ja tõhusalt lahendada rände ja julgeolekuga seotud kriise. Koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist koos liikumisega mitmeaastase programmitöö suunas ja ELi tasandil ühiste sihtide määratlemist käsitati kõikide siseasjade kulude puhul üldiselt sobiliku eelarve täitmise viisina, kuigi valitsusvälised organisatsioonid olid seisukohal, et jätkata võiks ka otsest eelarve täitmist. Sidusrühmad toetasid ka siseasjadega tegelevate asutuste rolli tugevdamist, et soodustada koostööd ja luua parem omavaheline koostoime.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õigus tegutseda tuleneb Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikest 2, milles on sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega”.

Püüdes samaaegselt täita mitut eesmärki, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et kumbki oleks teise suhtes teisejärguline või kaudne, põhineb käesolev määrus vabadusel, turvalisusel ja õiguse rajanevat ala käsitleva asutamislepingu V jaotises esitatud sisulisel õiguslikul alusel, nimelt artikli 78 lõikel 2, artikli 79 lõigetel 2 ja 4, artikli 82 lõikel 1, artiklil 84 ja artikli 87 lõikel 2. Nimetatud artiklid moodustavad õigusliku aluse liidu meetmeteks varjupaiga, sisserände, rändevoogude juhtimise, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise, ebaseadusliku sisserände, ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmise ja repatrieerimise, inimkaubanduse vastu võitlemise, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, kuritegevuse tõkestamise, kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ja politseikoostöö valdkonnas.

Nimetatud artiklid moodustavad nõuetekohase õigusliku aluse, arvestades Ühendkuningriigi, Iirimaa [ja Taani] seisukohti nendes artiklites käsitletud küsimustes, ning võimaldavad selle teksti nõukogus hääletusele panna. Kuna kõigi nende suhtes kehtib seadusandlik tavamenetlus, siis valitud kombinatsioon õiguslikest alustest austab täielikult Euroopa Parlamendi eelisõigusi.

Tähelepanu juhitakse ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80, kus on rõhutatud, et liidu teatud poliitika elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas liikmesriikide vahel finantskoormuse õiglase jagamise põhimõtetest.

Arvestades eelpool mainitud otsustamiskorda, kehtestatakse käesoleva määruse sätetega horisontaalsed ühised sätted Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi ühe komponendi, nimelt politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi rakendamiseks.

Sisejulgeolekufondiga hõlmatud siseasjade poliitika puhul, mille õiguslik alus ei ole kooskõlas eelmainituga, peaks käesolevat määrust hakkama kohaldama ühes erimäärustest sätestatud eriklausli, nimelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2 põhineva välispiiride ja viisade haldamise rahastamisvahendi alusel, kuna need küsimused kujutavad endast Schengeni acquis' selle osa edasiarendust, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale.

Sellest tulenevalt hakatakse käesoleva määruse sätteid pärast käesoleva määruse ja erimääruste ühist vastuvõtmist võrdselt kohaldama kogu siseasjade ELi-poolse rahastamise suhtes.

Siseasjade valdkond on kindlasti valdkond, kus ELi eelarve kasutamine annab ilmselget lisaväärtust.

ELi meetmed on põhjendatud eesmärkide alusel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67, millega on ette nähtud vahendid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks. Rahalise abi rakendamine koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu on siseasjade ELi-poolse rahastamise tähtis aspekt. Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise viisi peetakse sobivaks kõikide sisepoliitika valdkondade jaoks ning seda on seetõttu laiendatud sisejulgeoleku valdkonda, kus seda ei ole varem kasutatud. Poliitikapõhiste meetmete puhul kasutatakse edasi eelarve tsentraliseeritult täitmist.

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise puhul tagab üleminek aastaprogrammidelt mitmeaastasele programmitööle, millele eelneb liidu tasandil kindlaksmääratud strateegilises raamistikus poliitikadialoog, et ELi eelarvest rahastatavad meetmed vastaksid liikmesriikide vajadustele ning samas käsitleksid ELi prioriteete. Selle ettepanekuga sätestatakse programmitöö, aruandluse, finantsjuhtimise, kontrollimise ja hindamise üldised eeskirjad, mida on vaja siseasjade ELi-poolse rahastamise nõuetekohaseks rakendamiseks, kuid mis võimaluse korral jätavad liikmesriikidele vabaduse otsustada, kuidas neid eeskirju riiklikul tasandil ellu viia. Näiteks määratakse kulu rahastamiskõlblikkus kindlaks riiklike eeskirjade alusel vastavalt käesolevas määruses sätestatud ühistele lihtsatele põhimõtetele, mida on piiratud arvul.

Seega toimub sekkumine sobival tasandil ja liidu roll ei ulatu vajalikust kaugemale. Nagu eelarve läbivaatamisel rõhutati, tuleks „ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[4].

Üksikasjalikud põhjendused liidu meetmete kohta seoses käesolevas määruses sisalduvate mitmete poliitikavaldkondadega on esitatud erimääruste seletuskirjas.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehakse ettepanek eraldada Varjupaiga- ja Rändefondile 3 869 miljonit eurot ning Sisejulgeolekufondile 4 648 miljonit eurot (jooksevhindades).

5. PÕHIELEMENDID

Käesolevas määruses, mis on siseasjade poliitika valdkonna liidupoolse rahastamise rakendamise uus üldine raamistik, sätestatakse kulude rahastamise üldised eeskirjad, sealhulgas partnerluse, programmitöö, aruandluse, järelevalve ja hindamise, liikmesriikide kehtestatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning raamatupidamise kontrolli ja heakskiitmise eeskirjad:

– partnerluse, programmitöö, järelevalve ja hindamise eeskirjad on koostatud kogemuste põhjal, mis on saadud seoses üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” praeguse nelja fondiga;

– juhtimis- ja kontrollisüsteemide, finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, aruandluse ning programmide lõpetamise eeskirjad tuginevad komisjoni ettepanekule, mis käsitleb määrust, millega kehtestatakse ühissätted ühtsesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide kohta (edaspidi „ÜSRi fondide määrus”),[5] ja komisjoni ettepanekule, mis käsitleb määrust ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta,[6] samal ajal tagades vajaduse korral järjepidevuse praeguse nelja fondi suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Käesoleva määrusega soovitakse sätestada tingimused järgneva jaoks:

(1) poliitikapõhisem ja tulemustele orienteeritud rahastamine, sealhulgas tugevdatud strateegilise programmitöö abil;

(2) rakendusmehhanismide oluline lihtsustamine võrreldes praeguse olukorraga;

(3) finantsjuhtimise ja rakendamise suurem paindlikkus, pidades silmas vajadust suuta reageerida uutele ja ettenägematutele olukordadele, mis siseasjade puhul on tavaline;

(4) tõhustatud järelevalve- ja hindamisraamistik, millega tagatakse siseasjade valdkonnas vastutustundlikkus, läbipaistvus ja teadlik arutelu tulevase toetuse teemal.

5.1. Poliitikapõhine ja tulemustele orienteeritud tegevuskava

Koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine

· Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses toimub iga liikmesriigiga ühekordne ulatuslik siseasjade poliitikadialoog fondide kasutamise teemal, st millise panuse annab iga liikmesriik ELi eelarvet kasutades vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärkide saavutamiseks. Dialoogidele eelneb komisjoni teatis üldiste ootuste ja dialoogi raamistiku kohta. Teatises esitatakse muu hulgas komisjoni kavatsused liidu meetme kohta ja meetmete rakendamise raamistik (nt kasutatavad erinevad eelarve täitmise viisid).

· Võttes arvesse poliitikadialoogi tulemusi, kirjeldatakse komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud programmides lähteolukorda ja kehtestatakse eesmärgid, mis liikmesriikidel tuleb poliitikavaldkonnas saavutada, ja liidu vahendite kasutamise eesmärgid. Riiklikus programmis määratakse kindlaks eesmärgid ja iga eesmärgi näidismeetmed. Lisaks näidatakse seitsmeaastases rahastamiskavas, kuidas eraldatud vahendeid seotakse ja kulutatakse, arvestades võimalikke ülemmäärasid. Juhul kui meetmeid rakendatakse kolmandates riikides või seoses nendega, ei tohiks sellised meetmed olla otseselt arengule orienteeritud ning poliitikadialoogi käigus tuleks püüda saavutada täielik ühtsus liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonna välispoliitika vahel.

· Olgugi et tehakse kõik riiklike programmide vastuvõtmiseks 2014. aastal, ei ole välistatud, et osa programme võetakse vastu alles 2015. aastal. Eesmärgiga vältida 2014. aastaks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute kaotsiminekut, teeb komisjon muudatused oma ettepanekusse nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 [KOM(2011) 398, 29.6.2011], selleks et laiendada nimetatud määruse artikli 7 sätteid programmidele, mida rakendatakse ühise juhtimise alusel Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi osana.

· Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande finantsjuhtimise ja programmide raames saavutatud tulemuste kohta.

· 2017. aastal tehakse vahekokkuvõte, et uuesti analüüsida olukorda igas liikmesriigis. Sellega seoses saab uusi vahendeid eraldada ajavahemikuks 2018–2020.

Otsene ja kaudne eelarve täitmine

· Riiklike programmide alusel saavutatavaid eesmärke täiendavad nn liidu meetmed ning samuti hädaolukordade käsitlemiseks mõeldud kiirreageerimismehhanism. Liidu meetmed toetavad liidu poliitika rakendamist toetuste ja hangete abil. Nende hulka kuuluvad meetmed, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, nagu on osutatud teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta[7]. Sellised meetmed ei ole otse arengule suunatud ning täiendavad vajaduse korral ELi välisabivahendite kaudu antavat finantsabi, mis on endiselt peamine rahastamisallikas, et aidata kolmandatel riikidel välja arendada asjaomane pädevus. Sellise toetuse rakendamisel püütakse saavutada täielik ühtsus ELi välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika vahel. Vastastikune täiendavus tagatakse tõhustatud kooskõlastamise abil Euroopa välisteenistuse ja komisjoni asjaomaste talitustega.

· Liidu meetmeid ja erakorralise abi meetmeid võivad võtta ka liidu siseasjade valdkonna ametid (Euroopa Politseikolledž, Europol, Varjupaigaküsimuste Euroopa Tugiameti, Frontex ja IT-amet), kui see on liidu huvides ja kui meetmed on kiireloomulised ning kui nende edukas rakendamine sõltub asjaomase ameti operatiiv- ja tehnilisest pädevusest. Selliseid meetmeid rakendatakse nende volituste piires vastavalt nende õiguslikule alusele ja kooskõlas nende tööprogrammidega ning ilma kavandatavat üldist personali vähendamist piiramata.

· Komisjoni algatusel pakutavat tehnilist abi kasutatakse liikmesriikide ja toetusesaajate toetamiseks, et julgustada vastastikust õppimist ning parandada teavitamist (sealhulgas vajaduse korral propageerimine) ja hindamist. Nende assigneeringutega toetatakse liidus ja kolmandates riikides nõuetekohaseid kontrollimeetmeid, mis on seotud rahastatavate meetmetega, ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks teavitamiseks kasutatavaid IT-süsteeme.

5.2. Rakendusmehhanismide lihtsustamine

Koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine

· Igal liikmesriigil peab olema fondi kohta üks riiklik programm, mis koondab mitut poliitikavaldkonda ja mille tulemusel antakse liidu eelarvest toetust integreeritud rändepoliitikale, mis Varjupaiga- ja Rändefondi puhul hõlmab integratsiooni-, varjupaiga- ja tagasipöördumisküsimusi, ning ulatuslikule sisejulgeolekustrateegiale, mis Sisejulgeolekufondi puhul hõlmab politseikoostööd, piiride turvalisust, võitlust raskete piiriüleste kuritegude ja dokumentide võltsimise vastu.

· Uus raamistik kujutab endast ulatuslikku lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist võrreldes praeguse nelja fondiga, mis toimivad nii mitmeaastase strateegia kui ka aastaprogrammide alusel. Programmide maksimaalne arv on Varjupaiga- ja Rändefondi puhul 26 (välja arvatud Taani ja eeldusel, et Ühendkuningriik ja Iirimaa otsustavad määruse kohaldamises osaleda) ja Sisejulgeolekufondi puhul 27 (kõik liikmesriigid). Schengeni lepinguga ühinenud riigid osalevad samuti Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisa ning politseikoostöö komponendi raames.

· Eeldatavalt tehakse riiklikesse programmidesse vähe muudatusi: programmides keskendutakse eesmärkidele ja mitte meetmete põhjalikule kindlaksmääramisele. Välja arvatud uute ja ettenägematute olukordade tekkimisel, peaks võimaluse korral eesmärgiks olema iga liikmesriigi ja fondi kohta üks otsus, millega kiidetakse heaks mitmeaastane programm, ja vajaduse korral üks otsus, millega vahekokkuvõtte põhjal programmi muuta.

· Nagu ka ÜSRi fondide puhul, tuleks järelevalvekomisjonis rakendada partnerluse põhimõtet.

· Iga liikmesriik loob iga fondi kohta juhtimis- ja kontrollisüsteemi koos võimalusega, et üks süsteem hõlmaks mõlemat fondi. Riiklike institutsiooniliste eripäradega arvestamiseks võivad liikmesriigid luua volitatud asutusi, kellele vastutavad asutused saaksid delegeerida teatavaid (programmitöö ja rakendamisega seotud) ülesandeid.

· Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade alusel, mille suhtes kehtivad mõned ühised ja lihtsad põhimõtted. Käesolev lähenemisviis peaks oluliselt lihtsustama projektijuhtimist toetusesaajate tasemel. Lihtsustatud kuluvariandid, näiteks kindlasummalised toetused ja ühekordsed summad, annavad liikmesriikide käsutusse vahendid, et võtta üksiktoimingute tasandil kasutusele tulemustele orienteeritud juhtimine.

Otsene ja kaudne eelarve täitmine

· Hädaolukordade tarbeks on olemas rahaline abi, nagu on määratletud erimääruste asjaomastes sätetes. Mehhanismi käivitab komisjon, kes järgib ühtlasi liikmesriikide, artikli 71 komitee, keda esindab liidu eesistujariik, või teiste sidusrühmade, nagu rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon jne), ning siseasjadega tegelevate liidu ametite algatusi.

· Killustatuse vältimiseks kasutatakse kõiki võimalusi ja suunatakse vahendid vaid teatud liidu eesmärkide tarbeks ja kasutatakse vajaduse korral peamiste sidusrühmade kogemusi partnerluslepingute ja raamkokkulepete alusel.

· Uute IT-süsteemide (nn arukate piiride paketi) väljatöötamise rahaliseks toetamiseks asendatakse praegused iga-aastased rahastamisotsused, mis võimaldavad komisjonil välja töötada kesküksused, mitmeaastase raamistikuga.

5.3. Paindlikkus

Koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine

· Vahekokkuvõtte mõju oleneb liikmesriikide olukorrast. Liikmesriikidel, kellel esineb lisariske või kes saavad täiendavaid vahendeid liiduspetsiifiliste eesmärkide rakendamiseks, palutakse vaadata üle rahastamiskava summad ja vajaduse korral oma programmi täiendada.

· Finantspaindlikkus on lahutamatu osa kehtivast institutsioonidevahelisest eelarvedistsipliini käsitlevast kokkuleppest ja komisjoni ettepanekust, mis käsitleb määrust 2014–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Samuti kajastatakse seda ettepanekus vaadata läbi nii finantsmäärus kui ka selle rakenduseeskirjad. Seetõttu rakendatakse seda eelkõige nimetatud ettepanekutes esitatud erinevate mehhanismide abil, arvestades, et nende rakendamise kesksed etapid on mitmeaastane finantsplaneering ja selle iga-aastased täiendused, iga-aastane eelarveeraldis ja iga-aastane eelarve täitmine.

· Erimäärustega sätestatakse riiklikele programmidele, liidu meetmetele ja teistele toimingutele eraldatavad summad. Käesoleva määruse ja erimääruste paketis on siiski ette nähtud, et komisjon võib delegeeritud õigusaktide abil teatud summasid muuta, et tagada liidu eelarve optimaalne kasutamine.

Otsene ja kaudne eelarve täitmine

· Komisjoni algatusel liidu meetmete, erakorralise abi ja sellise tehnilise abi tarbeks määratavaid iga-aastaseid assigneeringuid, mille suhtes kohaldatakse aastaseid ülemmäärasid, käsitatakse ühe paketina, mis võimaldab igal eelarveaastal teha vahendite eraldamise kohta maksimaalselt paindlikke ja vajadustele vastavaid otsuseid.

· Liidu meetmed on määratletud väga ulatuslikult, et anda komisjoni käsutusse kõik töövahendid seadusloome ja poliitika koordineerimisega seotud ülesannete täitmiseks.

– Meetmed keskenduvad riikidevahelistele aspektidele (koostöö, võrdlev analüüs, võrgustikud), mille jaoks on vaja kõikide liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid ning millega toetatakse aktiivselt liikmesriikide ja teiste osalejate kollektiivseid ja vastastikku toetavaid meetmeid, mis tugevdavad liidu koostööd, annavad võimaluse vastastikuseks õppimiseks ja uuendusteks.

– Samuti võimaldatakse nende abil võtta meetmeid, mis ei ole riikidevahelised, kuid pakuvad liidule tervikuna teatavat huvi nendes valdkondades poliitika arendamisel.

– Sinna kuuluvad kolmandates riikides või nende suhtes võetavad meetmed.

– Erimäärustega nähakse ette rakendamine seoses fondidest toetust saavate poliitikavaldkondade ja eesmärkidega ning isegi seoses fondide tegutsemise poliitiliste aspektide rahastamisega. Sisejulgeolekufondi piiride- ja viisakomponendi puhul võib see hõlmata Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi rakendamist.

· Erimäärustega nähakse ette toetus kodanikuühiskonna ja riikidevaheliste võrgustike (eelkõige Varjupaiga- ja Rändefondi puhul) arendamiseks ning teadusprojektide katsetamiseks ja valideerimiseks, nt rakendusuuringud, mille abil hakata programmi „Horisont 2020” tegelikult rakendama (eelkõige Sisejulgeolekufondi puhul).

5.4. Aruandluse, järelevalve ja hindamise ühtne ja tõhus raamistik

Koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine

· Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande mitmeaastase programmi rakendamise kohta lahutamatu osana raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest. Need aruanded on aluseks vahekokkuvõtte tegemisel, mis palutakse esitada 2017. aastal, et anda täiendavat teavet eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samasugune vahekokkuvõte tehakse 2019. aastal, et vajaduse korral võimaldada viimasel eelarveaastal (2020) teha kohandusi.

· Selleks et toetada siseasjade valdkonnas hinnangutel põhineva tegevuskultuuri arendamist, luuakse fondidele ühine hindamise ja järelevalve raamistik, millega seoses kohaldatakse laia valikut poliitikaga seotud näitajaid, mis rõhutavad tulemuspõhist lähenemisviisi fondidele ja tähtsat rolli, mis neil võiks olla tegevusstrateegia koostamisel, et saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poole liikumiseks seatud eesmärke. Need näitajad on seotud mõjuga, mida fondid võiksid avaldada: piirijulgeoleku, politseikoostöö ja kriisiohje ühise tegevuskultuuri arendamisele; liitu sisenevate rändevoogude tõhusale juhtimisele; kolmandate riikide kodanike õiglasele ja võrdsele kohtlemisele; liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja koostööle rände- ja sisejulgeolekuküsimustega tegelemisel ja Euroopa Liidu ühisele kolmandaid riike käsitlevale lähenemisviisile nii rände- kui ka julgeolekuküsimustes.

· Selleks et tagada hindamispõhimõtete nõuetekohane kohaldamine ja pidades silmas liidu siseasjade praeguse rahastamise alusel liikmesriikides toimunud hindamise käigus saadud kogemusi, töötavad komisjon ja liikmesriigid koos, et arendada rakendusmeetmete abil ühine hindamise ja järelevalve raamistik, määrates muu hulgas kindlaks toimimismallid ning ühised väljundid ja tulemusnäitajad.

· Kõik meetmed kehtestatakse programmitöö alguses, et liikmesriikidel oleks kokkulepitud põhimõtete ja nõuete alusel võimalik luua oma aruandlus- ja hindamissüsteemid.

· Halduskoormuse vähendamiseks ning aruandluse ja hindamise vahelise koostoime tagamiseks kasutatakse hindamisaruannete jaoks nõutud teavet, et täiendada riiklike programmide rakendamise aastaaruannetes liikmesriikidelt saadud teavet.

· Hindamise vahearuanne tuleb esitada 2018. aastaks ja seda tuleks arvesse võtta järgneva programmitööperioodi kavandamisel.

2011/0367 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõiget 2, artikli 79 lõiget 4, artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9],

toimides seadusandliku tavamenetluse

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu sisepoliitika eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala: sisepiirideta ala, kuhu isikud võivad siseneda, seal ringi liikuda, vabalt elada ja töötada, olles samal ajal kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud, pidades silmas ühiseid keerulisi ülesandeid, näiteks ELi tervikliku sisserändepoliitika väljatöötamine eesmärgiga tõhustada liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine ning raske ja organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismi tõkestamine ja nende vastu võitlemine.

(2) Liidupoolne rahastamine sellise ala väljaarendamiseks peaks olema käegakatsutav märk solidaarsuse ja vastutuse jagamisest, mis on hädavajalik ühistele probleemidele reageerimisel.

(3) Ühise raamistiku olemasolu peaks tagama vajaliku ühtsuse, lihtsustamise ja nimetatud rahastamise ühetaolise rakendamise kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades.

(4) Ühises raamistikus tuleks kehtestada abistamise põhimõtted ning määrata kindlaks liikmesriikide ja komisjoni vastutus nende põhimõtete kohaldamise tagamisel.

(5) Liidupoolne rahastamine oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui rahastamiskõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks strateegilisel mitmeaastasel programmitööl, mille iga liikmesriik koostab koostöös komisjoniga.

(6) Erimääruste alusel toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu selle geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks sellise toetuse rakendamisel püüda saavutada täielik ühtsus ELi välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika vahel. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt majandusarengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Ühtsus tagatakse ka liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi rakendamisega.

(7) Välistegevus peaks olema järjepidev ja ühtne, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 18 lõikes 4.

(8) Selleks et saavutada liidupoolse rahastamisega seotud eesmärke, tuleks liikmesriikidel ja komisjonil enne mitmeaastaste programmide ettevalmistamist alustada poliitikadialoogi ning seeläbi luua ühtne strateegia iga liikmesriigi jaoks eraldi.

(9) Strateegia kohta tuleks teha vahekokkuvõte, et tagada piisav rahastamine ajavahemikul 2018–2020.

(10) Liikmesriigid peaksid looma partnerlussuhte asjaomaste asutuste ja organitega, et valmistada ette oma riiklikud programmid ning need ellu viia ja teha nende üle järelevalvet kogu mitmeaastase perioodi jooksul. Liikmesriigid peaksid looma järelevalvekomiteed, et need teeks järelevalvet riiklike programmide üle ning abistaks liikmesriike rakendamise ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude analüüsimisel.

(11) Riiklike programmide alusel tehtavate kulude rahastamiskõlblikkus tuleb siseriiklikes õigusaktides kindlaks määrata ühiste põhimõtete järgi. Tuleks kindlaks määrata kulude rahastamiskõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev, et sätestada riiklike programmide rakendamise ühtsed ja õiglased eeskirjad.

(12) Tehniline abi peaks liikmesriikidel võimaldama toetada riiklike programmide rakendamist ning aidata toetusesaajatel täita oma kohustusi ja liidu õigusakte.

(13) Selleks et tagada nõuetekohane raamistik erakorralise abi kiireks osutamiseks, peaks kooskõlas finantsmääruse[10] sättega, mis võimaldab paindlikkust nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, käesoleva määrusega võimaldama toetada meetmeid, mille kulud tekkisid enne, kui esitati taotlus asjaomase abi saamiseks.

(14) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(15) Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida süsteemid peaksid täitma.

(16) Riiklike programmide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustusi seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning eeskirjade eiramise ja liidu õiguse rikkumise ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega.

(17) Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust riiklike programmide rakendamise ja kontrolli eest.

(18) Ainult liikmesriikide volitatud vastutavad asutused saavad anda piisava kinnituse selle kohta, et enne toetusesaajatele liidu eelarvest abi andmist on teostatud vajalikud kontrollid. Seetõttu tuleks sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult volitatud vastutavate asutuste kulusid.

(19) Tuleks määrata kindlaks komisjoni volitused ja vastutus juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kontrollimisel ning liikmesriigilt meetmete võtmise nõudmisel.

(20) Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised eeskirjad.

(21) Programmi alguses tehtav eelmakse tagab, et liikmesriigil on vahendeid, et toetada toetusesaajaid programmi rakendamisel juba alates programmi vastuvõtmisest. Seepärast tuleks ette näha algsed eelmaksesummad. Algne eelmakse peaks olema programmi lõpetamise ajaks täielikult raamatupidamisarvestusest välja kantud.

(22) Finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuva läbivaatamisega[11] tehakse ühise juhtimise põhimõtetes muudatusi, mida tuleb arvesse võtta.

(23) Pidades silmas aruandekohustuse tugevdamist seoses liidu eelarvest asjaomasel aastal kaasrahastatavate kuludega, tuleks luua raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise raamistik. Selle raamistiku alusel peaks vastutav asutus esitama komisjonile riikliku programmi kohta vahendite haldaja kinnituse koos raamatupidamise aastaaruande, kokkuvõtva aruande, sõltumatu auditiarvamuse ja kontrolliaruandega.

(24) Eesmärgiga toetada kogu liidus raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise aluseks olevat kindlust, tuleks liikmesriikides läbiviidavate kontrollide viisi ja taseme kohta kehtestada ühised sätted.

(25) Liidu vahendite mõistliku finantsjuhtimise tagamiseks võib komisjonil osutuda vajalikuks finantskorrektsioonide tegemine. Et tagada liikmesriikidele õiguskindlus, on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral liidu või liikmesriigi kohaldatava õiguse rikkumine võib tuua kaasa komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid. Selleks et tagada, et finantskorrektsioonid, mida komisjon võib liikmesriikidele kehtestada, oleksid seotud ELi finantshuvide kaitsmisega, peaksid need piirduma juhtudega, kus liidu või riigi õiguse rikkumine puudutab otseselt või kaudselt meetmete ja vastavate kulude rahastamiskõlblikkust, seaduslikkust, juhtimist või kontrolli. Et tagada proportsionaalsus, on oluline, et komisjon võtaks finantskorrektsiooni summa üle otsustamisel arvesse rikkumise raskust. Seoses sellega on asjakohane sätestada komisjoni tehtavate finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja menetlus, mille tulemusel võidakse teha otsus finantskorrektsiooni kohta.

(26) Vastutavate asutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon nende asutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks hõlmama raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja tõepärasust, kuid mitte kulude vastavust liidu õigusaktidele.

(27) Komisjon, kes vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 17 vastutab liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise eest, peaks otsustama, kas liikmesriikide kulud on vastavuses liidu õigusaktidega. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kuludega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid olema eeskirjade eiramisel.

(28) Et soodustada finantsdistsipliini, on kohane määrata kindlaks riikliku programmi mis tahes eelarvelise kulukohustuse osa vabastamise kord, eriti kui summa puhul võib vabastamise suhtes teha erandi, eelkõige siis, kui viivitused programmi rakendamisel tulenevad edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetlusest või vääramatu jõuga seotud põhjustest.

(29) Et tagada kohustustest vabastamise üldeeskirjade asjakohane kohaldamine, peaks kehtestatud eeskirjades olema üksikasjalikult sätestatud, kuidas kohustustest vabastamise tähtajad kindlaks määratakse ja kuidas vastavad summad arvutatakse.

(30) On oluline teadvustada liidu rahastamisalaseid saavutusi laiemale avalikkusele. Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Põhiroll avalikkusele sobiva teabe edastamisel lasub nii vastutavatel asutustel kui ka toetusesaajatel. Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva liidupoolse rahastamise alusel teavitamismeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel et need on seotud käesoleva liidupoolse rahastamise üldeesmärkidega.

(31) Selleks et tagada teabe levitamine käesoleva liidupoolse rahastamise kohta ja teavitada potentsiaalseid toetusesaajaid rahastamisvõimalustest, tuleks käesoleva määruse alusel määratleda üksikasjalikud teabe- ja teavitamismeetmete eeskirjad ning samuti selliste meetmete konkreetsed tehnilised omadused ning iga liikmesriik peaks looma veebilehe või veebiportaali vajaliku teabega.

(32) Toetatavate meetmete tõhusus sõltub ka nende hindamisest ja nende tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja sellega seotud teabe kvaliteeti tagav kord.

(33) Selleks et muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kulude rahastamiskõlblikkuse ühiseid põhimõtteid, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(34) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[12].

(35) Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige teabe edastamisel komisjonile, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile edastatava teabe näidisvormidega, arvestades nende puhttehnilist olemust.

(36) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt üldsätete kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ja seda saab paremini saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. [VÕI] [Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

(37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse erimääruste rakendamise üldeeskirjad seoses järgnevaga:

(a) kulude rahastamine;

(b) partnerlus, programmitöö, aruandlus, järelevalve ja hindamine;

(c) liikmesriikide kehtestatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid;

(d) raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(e) „Erimäärused”

– määrus .../2012/EL, [millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond aastateks 2014–2020];

– määrus …/2012/EL, [millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohjamise rahastamisvahend]; ning

– mis tahes muu määrus, millega sätestatakse käesoleva määruse kohaldamine;

(f) „programmitöö” – mitmeastmeline korraldamise, otsustamise ja rahastamise protsess, mille eesmärk on rakendada mitut aastat hõlmava ajavahemiku vältel liidu ja liikmesriikide ühiseid meetmeid erimääruste eesmärkide elluviimiseks;

(g) „meede” – asjaomase riikliku programmi vastutava asutuse või sellise asutuse vastutusel valitud projekt või projektid, mis aitavad täita erimäärustes kehtestatud üld- või erieesmärke;

(h) „liidu meede” – erimäärustes määratletud riikidevaheline meede või liidule erilist huvi pakkuv meede;

(i) „projekt” – spetsiifiline praktiline vahend, mida liidu toetuse saajad kasutavad meetme või selle osa rakendamiseks;

(j) „erakorraline abi” – projekt või projektid, mille abil lahendatakse erimäärustes määratletud hädaolukordi;

(k) „toetusesaaja” – projekti alusel liidu toetuse saaja, sõltumata sellest, kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või Punase Risti või Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvahelise Föderatsiooniga.

II PEATÜKK

ABI ANDMISE PÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1. Erimääruste alusel antakse toetust liidu eesmärkide täitmiseks riiklike programmide, liidu meetmete ja erakorralise abi osutamise kaudu, mis täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et erimääruste alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas Euroopa Liidu tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid Euroopa Liidu rahastamisvahendeid.

3. Erimääruste alusel antavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös.

4. Oma vastutusala piires tagavad komisjon ja liikmesriigid, kolmandates riikides ja seoses nendega võetavate meetmete puhul koos Euroopa Liidu välisteenistusega, koordineerimise käesoleva määruse ja erimääruste vahel ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahendite, sealhulgas liidu välistegevuse raamistikku kuuluvate poliitikavaldkondade ja vahendite vahel.

5. Komisjon ja liikmesriigid rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga [26].

6. Komisjon ja liikmesriigid tagavad erimääruste alusel antava toetuse tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.

7. Komisjon ja liikmesriigid täidavad käesoleva määruse ja erimäärustega seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.

Artikkel 4

Vastavus liidu ja liikmesriikide õigusele

Erimääruste alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega.

Artikkel 5

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et erimääruste alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse ja tõhusa kontrolliga ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramise juhtumeid, ebaõigesti makstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2. Liikmesriigid hoiavad ära, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse alusetult makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad nendest ning haldus- ja kohtumenetluste kulgemisest komisjonile.

3. Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest.

4. Liikmesriigid pakuvad tõhusat kaitset pettuste vastu, eelkõige suurema riskiga aladel; kaitse peab toimima hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklis 54 osutatud menetlusele vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 4 sätestatud liikmesriikide kohustusi.

6. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud liidu vahenditest erimääruste alusel.

Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) antakse volitus korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks eelnevate lõikude kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse ja erimääruste rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 6

Programmitöö

Erimääruste eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mitmeaastase programmitööperioodi (2014–2020) raames, mille kohta tehakse vahekokkuvõte vastavalt artiklile 15.

III PEATÜKK

LIIDU MEETMETE NING ERAKORRALISE JA TEHNILISE ABI FINANTSRAAMISTIK

Artikkel 7

Rakendamise raamistik

7. Komisjon kehtestab üldsumma, mis tehakse komisjoni algatusel liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel kättesaadavaks liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi tarbeks.

8. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu liidu meetmete ja erakorralise abi tööprogrammi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

9. Komisjon võib eraldi võtta vastu erakorralise abi tööprogrammi, et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus.

10. Komisjoni algatusel võetavaid liidu meetmeid, antavat erakorralist abi ja tehnilist abi võib rakendada:

– komisjon otse või rakendusametite kaudu;

– üksused ja isikud, kes ei ole liikmesriigid, kaudselt kooskõlas finantsmääruse artikliga [57].

Artikkel 8

Erakorraline abi

1. Erimäärustes määratletud hädaolukordadele reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi.

2. Olemasolevate vahendite piires võib erakorraline abi ulatuda kuni 100 %-ni rahastamiskõlblikest kuludest.

3. Erakorraline abi võib tähendada abi osutamist liikmesriikides ja kolmandates riikides kooskõlas erimäärustes kindlaksmääratud eesmärkide ja meetmetega.

4. Erakorralise abiga võib katta enne toetusavalduse või abipalve esitamise kuupäeva tekkinud kulusid, kui see on meetme rakendamiseks vajalik.

Artikkel 9

Liidu meetmed ja erakorraline abi kolmandates riikides või seoses nendega

1. Komisjon võib otsustada rahastada liidu meetmeid ja erakorralist abi kolmandates riikides või seoses nendega kooskõlas erimäärustes sätestatud eesmärkide ja meetmetega.

2. Kui selliseid meetmeid rakendatakse otse, peab järgmistel isikutel või üksustel olema võimalus esitada taotlusi:

(a) liikmesriigid;

(b) kolmandad riigid;

(c) kolmandate riikide ning liidu või liikmesriike asutatud ühisorganid;

(d) rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid, ÜRO asutused, osakonnad ja missioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengupangad ja rahvusvahelise kohtualluvusega institutsioonid, niivõrd kui need aitavad kaasa asjaomas(t)e erimäärus(t)e eesmärkide saavutamisele;

(e) Rahvusvaheline Punase Risti komitee (ICRC), Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon;

(f) Euroopa Liidus ja Schengen acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikides loodud ja registreeritud valitsusvälised organisatsioonid.

Artikkel 10

Tehniline abi komisjoni algatusel

1. Erimäärustega võib komisjoni algatusel või tema nimel toetada käesoleva määruse või erimääruste rakendamiseks vajalikku ettevalmistustööd, järelevalvet, haldus- ja tehnilist abi, hindamist, auditeerimist ning kontrollimeetmeid.

2. Need meetmed sisaldavad järgmist, kuid ei piirdu sellega:

(a) abi projekti ettevalmistamisel ja hindamisel;

(b) käesoleva määruse ja erimääruste tõhusa halduse institutsioonilise tugevdamise ja haldusvõimekuse suurendamise toetamine;

(c) käesoleva määruse ja erimääruste analüüsi, halduse, järelevalve, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmed ning kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

(d) hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas erimääruste toimimist käsitlevad üldist laadi uuringud;

(e) meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega. Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitamistoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse ja erimääruste üldeesmärkidega;

(f) juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ning omavahel ühendamine;

(g) ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning näitajate süsteemi kavandamine, võttes vajaduse korral arvesse liikmesriikide näitajaid;

(h) meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;

(i) määratud asutustele ja toetusesaajatele mõeldud konverentsid, seminarid, töörühmad ja muud käesoleva määruse ja erimääruste rakendamisega seotud ühised teavitamis- ja koolitusmeetmed;

(j) auditeerimisega seotud meetmed.

3. Need meetmed võivad käsitleda eelnevaid ja järgnevaid finantsraamistikke.

IV PEATÜKK

Riiklikud programmid

1 Jagu Programmitöö ja rakendamise raamistik

Artikkel 11

Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus

1. Liikmesriigid ja nende poolt selleks määratud asutused (edaspidi „määratud asutused”) vastutavad programmide rakendamise ja käesoleva määruse ja erimääruste kohaste ülesannete täitmise eest asjakohasel tasandil kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavalt käesolevale määrusele ja erimäärustele.

2. Erimääruste alusel antava toetuse rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt vajalikud finants- ja haldusressursid, mis on seotud aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga, peavad olema proportsionaalsed eraldatud toetusega.

Artikkel 12

Partnerlus

1.           Iga liikmesriik korraldab vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asjaomaste asutuste ja organitega riiklike programmide kavandamiseks ja rakendamiseks.

Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud avaliku sektori asutused ning vajaduse korral rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled.

2.           Partnerlussuhetes järgitakse täielikult iga partneri institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsalaseid volitusi.

3. Partnerid kaasatakse riiklike programmide ettevalmistamisse, rakendamisse ning järelevalve- ja hindamistegevusse.

4. Kõik liikmesriigid loovad riiklike programmide rakendamise toetamiseks järelevalvekomitee.

5. Komisjon võib osaleda järelevalvekomitee töös nõuandva pädevusega.

Artikkel 13

Poliitikadialoog

1. Programmitöö perioodi alustamiseks peab komisjon iga liikmesriigiga poliitikadialoogi, kus arutatakse riiklikke tingimusi ja liidu eelarve võimalikku panust nende täitmiseks, pidades silmas asjaomase liikmesriigi lähteolukorda ja erimääruste eesmärke. Poliitikadialoogi järel koostatakse kooskõlastatud protokolli või kirjavahetuse alusel järeldused, kus määratakse kindlaks asjaomase liikmesriigi erivajadused ja prioriteedid ning mida kasutatakse riiklike programmide ettevalmistamisel raamistikuna.

Juhul kui meetmeid rakendatakse kolmandates riikides või seoses nendega, ei tohi sellised meetmed olla otseselt arengule suunatud ning poliitikadialoogi käigus tuleb püüda saavutada täielik kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga.

2. Artiklis 39 osutatud maksetaotluse ja artiklis 49 osutatud rakendamise aruande analüüsimisel vaatavad asjaomane liikmesriik ja komisjon üle riikliku programmi rakendamisel tehtud edusammud, pidades silmas poliitikadialoogi järeldusi.

Artikkel 14

Riiklike programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine

1. Artikli 13 lõikes 1 osutatud poliitikadialoogi järelduste põhjal esitab iga liikmesriik kooskõlas erimäärustega riikliku programmi.

2. Iga esitatud riiklik programm hõlmab ajavahemiku 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 eelarveaastaid ning koosneb järgmisest osadest:

(a) liikmesriigi lähteolukorra kirjeldus;

(b) analüüs, milles käsitletakse liikmesriigi tingimusi ja programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul nende täitmiseks kavandatud riiklikke eesmärke;

(c) nõuetekohane strateegia, milles määratakse kindlaks liidu eelarve toel taotletavad eesmärgid, nende saavutamiseks võetavad meetmed, esialgne ajakava ning nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete näited;

(d) mehhanismid, millega tagatakse kooskõlastamine erimäärustega kehtestatud vahendite ning teiste liidu ja riiklike vahendite vahel;

(e) teave kehtestatava järelevalve- ja hindamisraamistiku kohta ning näitajad, mida kasutatakse seoses liikmesriikide lähteolukorraga eesmärkide rakendamisel saavutatud edu mõõtmiseks;

(f) kord, millega tagatakse liidu eelarvest saadava toetuse tulemuslik ja tõhus rakendamine, sealhulgas tehnilise abi kavandatud kasutamine ja artiklis 12 sätestatud partnerluspõhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviis;

(g) rahastamiskava projekt perioodi iga eelarveaasta kaupa;

(h) mehhanismid ja meetodid riikliku programmi avalikustamiseks;

(i) riikliku programmi rakendussätted, mis sisaldavad määratud asutuste andmeid.

3. Liikmesriigid esitavad kavandatavad riiklikud programmid komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast artikli 13 lõikes 1 osutatud poliitikadialoogi lõpetamist.

4. Riiklikud programmid koostatakse vastavalt mudelile, mille komisjon on heaks kiitnud. Asjaomane rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 55 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5. Enne esitatud riikliku programmi heakskiitmist analüüsib komisjon:

(a) selle vastavust erimääruste eesmärkidele ja artikli13 lõikes 1 osutatud poliitikadialoogi järeldustele;

(b) esitatud riiklikus programmis kavandatud eesmärkide, näitajate, ajakava ja näidismeetmete asjakohasust, pidades silmas esitatud strateegiat;

(c) lõike 2 punktis i osutatud rakendussätete asjakohasust, arvestades kavandatavaid meetmeid;

(d) esitatud programmi vastavust liidu õigusaktidele;

(e) vastastikust täiendavust teistest liidu fondidest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondist, saadava toetusega;

(f) kui see on erimääruse alusel kohaldatav, kolmandates riikides või seoses nendega taotletavate eesmärkide ja võetavate meetmete näidete puhul, kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga.

6. Komisjon teeb oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates riikliku programmi kavandi esitamise kuupäevast. Kui komisjon leiab, et kavandatav riiklik programm ei ole erimääruste eesmärkidega kooskõlas ja on strateegiat silmas pidades puudulik või ei vasta liidu õiguse sätetele, palub ta asjaomasel liikmesriigil esitada kogu vajalik lisateave ning vajaduse korral vaadata riikliku programmi kavand uuesti läbi. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral riikliku programmi kavandisse parandused.

7. Komisjon kiidab iga riikliku programmi rakendusaktiga heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik on selle ametlikult esitanud, eeldusel et komisjoni tehtud märkusi on nõuetekohaselt arvesse võetud.

8. Uute või ettenägematute olukordade esinemisel võib heakskiidetud riikliku programmi komisjoni või asjaomase liikmesriigi algatusel uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral muuta järelejäänud programmitöö perioodiks.

Artikkel 15

Vahekokkuvõte

1. Komisjon ja kõik liikmesriigid analüüsivad olukorra uuesti läbi 2017. aastal, pidades silmas liidu poliitikas ja asjaomases liikmeriigis toimunud arengut.

2. Pärast sellist analüüsi võivad liikmesriigid oma riiklikke programme muuta. Riiklikesse programmidesse tehakse muudatusi nende liikmesriikide puhul, kes saavad kooskõlas erimäärustega lisaeraldisi.

3. Artiklis 14 sätestatud riiklike programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis muudetud riiklike programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.

4. Komisjon eraldab liikmesriikidele riiklike programmide jaoks rakendusaktide abil vahendid, mis on kättesaadavad erimääruste kohase vahekokkuvõtte raames. Pärast vahekokkuvõtte lõpetamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele aruande käesoleva määruse ja erimääruste kohaselt tehtud vahekokkuvõtte kohta.

Artikkel 16

Rahastamisstruktuur

1. Riiklike programmide alusel antakse rahalist abi toetuste vormis.

2. Riiklike programmide alusel toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse avaliku sektori või eraallikatest, need on mittetulundusliku olemusega ning neid ei rahastata teistest Euroopa Liidu üldeelarvega kaetud allikatest.

3. Liidu eelarvest ettenähtud rahaline toetus ei ületa 7,5 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

4. Liidu eelarvest ettenähtud rahalist toetust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete või strateegiliste prioriteetide alusel, nagu on kindlaks määratud erimäärustes.

5. Liidu eelarvest ettenähtud rahalist toetust võib samuti suurendada 90 %-ni nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige juhul, kui muul moel ei oleks saanud projekti rakendada ning riikliku programmi eesmärke saavutada.

Artikkel 17 Rahastamiskõlblikkuse üldpõhimõtted

1. Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse riiklike eeskirjadega, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või erimäärustes on kehtestatud erieeskirjad.

2. Vastavalt erimäärustele peavad kulud selleks, et olla rahastamiskõlblikud:

(a) kuuluma erimääruste ja nende eesmärkide reguleerimisalasse;

(b) olema vajalikud asjaomase projekti meetmete võtmiseks;

(c) olema põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige ökonoomsuse ja kulutasuvuse põhimõtetele.

3. Kulud vastavad erimääruste alusel toetuse saamise tingimustele, kui:

– need on tekkinud ja toetusesaaja on nende eest tasunud ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022 ning

– kulude eest on tegelikult tasunud volitatud vastutav asutus ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2023.

4. Toetusesaajalt vastutavale asutusele esitatud maksetaotluses sisalduvaid kulusid tõendatakse arvetega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega, välja arvatud artikli 18 lõike 1 punktide b, c ja d kohaste toetusvormide puhul. Erandina lõikest 3 on selliste vormide puhul maksetaotluses sisalduvad summad need, mis vastutav asutus toetusesaajale hüvitab.

5. Otseselt projekti rakendamise jooksul saadud puhastulu, mida ei võetud arvesse projekti heakskiitmise ajal, arvutatakse toetusesaaja esitatud lõplikus maksenõudes projekti rahastamiskõlblikest kuludest maha.

Artikkel 18

Rahastamiskõlblikud kulud

1. Rahastamiskõlblikke kulusid saab hüvitada järgmiselt:

(a) tegelikult tehtud ja väljamakstud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, vajaduse korral koos amortisatsioonikuludega;

(b) ühikuhindade standardiseeritud astmik;

(c) ühekordsed maksed;

(d) kindlasummaline rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või mitme konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära.

2. Lõikes 1 osutatud võimalusi võib ühendada ainult juhul, kui iga neist hõlmab eri kulukategooriaid või kui neid kasutatakse eri projektide jaoks, mis moodustavad osa meetmest, või meetme järgmiste etappide jaoks.

3. Kui projekti rakendatakse ainuüksi ehitustööde, kaupade või teenuste hanke kaudu, kohaldatakse ainult lõike 1 punkti a.

4. Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud summad määratakse eelnevalt kindlaks ühel järgmistest viisidest:

(a) aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb:

i)        statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel või

ii)       toetusesaajate varasemat tegevust puudutavatel kontrollitud andmetel või nende tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

(b) meetodid ja vastavad ühikuhindade astmikud, ühekordsed maksed ja kindlasummalised maksed , mida kohaldatakse liidu poliitikavaldkondades sama tüüpi meetmete/projektide ja toetusesaajate suhtes;

(c) meetodid ja vastavad ühikuhindade astmikud, ühekordsed maksed ja kindlasummalised maksed, mida kohaldatakse sama tüüpi meetmete/projektide ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

5. Dokument, mis sätestab tingimused iga projekti/meetme toetusele, sätestab meetodi, mida tuleb rakendada meetme kulude ja toetuse maksmise tingimuste määramisel.

6. Kui projekti elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindlasummalise maksena ühel järgmistest viisidest:

(a) kindlasummaline makse, mis moodustab kuni 20 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest ja mis arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse sarnast tüüpi meetmete/projektide ja toetusesaajate toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liimesriigid;

(b) kindlasummaline makse, mis moodustab kuni 15 % rahastamiskõlblikest personalikuludest; või

(c) kindlasummaline makse, mida kohaldatakse otseste rahastamiskõlblike kulude suhtes ja mis põhineb olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu poliitikavaldkondades sarnast tüüpi meetmete/projektide ja toetusesaajate suhtes.

7. Toetused, mille puhul rahaline toetus liidu eelarvest ei ületa 50 000 eurot, antakse ühekordsete maksete või ühikuhindade standardiseeritud astmike vormis.

8. Lõikes 4 osutatud kindlasummalist makset, ühikuhindade standardiseeritud astmikku ja ühekordseid makseid võib nende toetuste korral, mille puhul rahaline toetus liidu eelarvest ei ületa 100 000 eurot, arvutada projektipõhise lähenemisviisi alusel, võttes aluseks vastutava asutuse poolt varem kokkulepitud eelarveprojekti.

9. Amortisatsioonikulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena järgmistel tingimustel:

(a) kulud on rahastamiskõlblikud vastavalt riikliku programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele;

(b) kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui hüvitamine toimub lõike 1 punktis a osutatud vormis;

(c) kulud puudutavad ainuüksi projektitoetuse perioodi;

(d) liidu eelarvest antavat rahalist toetust ei ole kasutatud amortiseerunud vara soetamiseks.

Artikkel 19

Mitterahastamiskõlblikud kulud

Järgmised kulud ei ole erimääruste alusel rahastamiskõlblikud liidu eelarvest toetuse saamiseks:

(a) laenuintress;

(b) hoonestamata maa ost;

(c) kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10 % asjaomase projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest;

(d) käibemaks. Käibemaksusummad on siiski rahastamiskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, juhul kui sellised käibemaksusummad ei ole tekkinud seoses infrastruktuuri tagamisega.

Artikkel 20

Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

1. Asjaomase liikmesriigi algatusel võidakse iga riikliku programmi puhul erimääruste alusel rahastada ettevalmistus-, juhtimis-, järelevalve-, hindamis-, teabe- ja teavitamis-, võrgustike tegevus-, kontrolli- ja auditimeetmeid ning meetmeid käesoleva määruse ja erimääruste rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.

2. Need meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

(a) meetmete või projektide ettevalmistamise, valiku, hindamise, juhtimise ja järelevalvega seotud kulud;

(b) meetmete või projektide auditeerimiste ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud;

(c) meetmete või projektide hindamisega seotud kulud;

(d) meetmete või projektidega seotud teabe, selle levitamise ja läbipaistvusega seotud kulud;

(e) käesoleva määruse ja erimääruste haldamiseks, järelevalveks ja hindamiseks vajalike arvutisüsteemide soetamise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud;

(f) meetmete elluviimisega seotud järelevalvekomiteede ja alamkomiteede koosolekute kulud; nimetatud kulud võivad sisaldada ka ekspertide ja teiste komiteedes osalejate, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit osavõtjate kulusid, kui nende isikute osavõtt on meetmete tõhusa elluviimise seisukohalt oluline;

(g) käesoleva määruse ja erimääruste rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamisega seotud kulud.

3. Liikmesriigid võivad assigneeringuid kasutada selleks, et toetada toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid, sealhulgas elektroonilised andmevahetussüsteemid ja meetmed liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate suutlikkuse parandamiseks erimääruste alusel antava toetuse haldamisel ja kasutamisel.

4. Need meetmed võivad käsitleda eelnevaid ja järgnevaid finantsraamistikke.

2 Jagu Juhtimine ja kontroll

Artikkel 21 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtted

Juhtimis- ja kontrollisüsteemidega nähakse ette:

(a) iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus;

(b) vastavus selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele;

(c) deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

(d) raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse süsteemid elektroonilisel kujul;

(e) aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

(f) juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditeerimise kord;

(g) piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja menetlused;

(h) eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine ning põhjendamatult makstud summade ja kogunenud intressi tagasinõudmine.

Artikkel 22 Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad enda kanda finantsmääruses ja käesolevas määruses sätestatud ühise juhtimise eeskirjadest tuleneva vastutusala. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid riiklike programmide juhtimise ja kontrolli eest.

2. Liikmesriigid tagavad programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomise kooskõlas käesoleva määruse sätetega ning süsteemide tõhusa toimimise.

3. Liikmesriigid eraldavad igale asutusele piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks kogu programmitöö perioodi vältel.

4. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva määrusega projektide valimise ja rakendamise eeskirjad ja menetlused.

5. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub komisjoni loodava elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.

Artikkel 23 Määratud asutused

1. Iga liikmesriik määrab riikliku programmi rakendamiseks järgmised asutused:

a)      finantsmääruse artiklis [56] osutatud akrediteerimisasutus;

b)      volitatud vastutav asutus: liikmesriigi avaliku sektori asutus, kes kannab ainuvastutust riikliku programmi nõuetekohase juhtimise ja kontrollimise eest ning hoolitseb komisjoniga toimuva suhtlemise eest;

c)      auditeerimisasutus: siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja akrediteerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

d)      vajaduse korral volitatud asutus: mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes täidab vastutava asutuse teatud ülesandeid selle asutuse vastutusel.

2. Iga liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud asutustega ning nende suhteid komisjoniga.

Artikkel 24 Vastutavate asutuste akrediteerimine

1. Kooskõlas finantsmääruse [artikli 56 lõikega 3] akrediteeritakse iga käesoleva määruse alusel kulude juhtimise ja kontrollimise eest vastutatav asutus akrediteerimisasutuse ametliku otsusega ministrite tasandil.

2. Akrediteering antakse olenevalt sellest, kas asutus täidab käesolevas määruses või käesoleva määruse alusel sätestatud eeskirjade akrediteerimiskriteeriume, mis käsitlevad sisekeskkonda, kontrollimeetmeid, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.

3. Akrediteerimine põhineb auditiarvamusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab vastutava asutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Sõltumatu auditeerimisasutus teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

4. Akrediteerimisasutus teostab akrediteeritud vastutava asutuse tegevuse üle järelevalvet ja tühistab tema akrediteeringu ametliku otsusega juhul, kui ei täideta enam üht või enamat akrediteerimiskriteeriumi, välja arvatud juhul, kui vastutav asutus võtab vajalikke parandusmeetmeid katseaja jooksul, mille määrab akrediteerimisasutus sõltuvalt probleemi tõsidusest. Akrediteerimisasutus teatab komisjonile viivitamata igast juhust, mil ta kehtestab akrediteeritud vastutavale asutusele katseaja või otsustab akrediteeringu tühistada.

5. Süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks antakse komisjonile kooskõlas artiklis 54 sätestatud korraga õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

(a) vastutavate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused, mis hõlmavad sisekeskkonda, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet, samuti akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise korra eeskirjad;

(b) vastutavate asutuste akrediteeringu järelevalve ja läbivaatamise korra eeskirjad;

(c) vastutavate asutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega, nende juhtimis- ja kontrollialase vastutuse ulatus.

Artikkel 25 Vastutavate asutuse teostatava kontrolli üldpõhimõtted

1. Vastutavad asutused teevad süstemaatiliselt kõikide toetusesaajate edastatud maksetaotluste halduskontrolli ning teevad lisaks nende kulude kohapealseid kontrolle, mis on seotud toetusesaajate edastatud lõppmaksetaotlustega, mis on raamatupidamise aastaaruannetes deklareeritud eesmärgiga saavutada piisav kindlustase.

2. Kohapealsete kontrollidega seoses koostab vastutav asutus kõigi toetusesaajate hulgast kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ja minimaalne usaldustase ning hõlmata samas ka kõige suuremad vead.

3. Vastutav asutus koostab aruande iga kohapealse kontrolli kohta.

4. Kui avastatud probleemid tunduvad olevat oma laadilt süstemaatilised ja võivad seetõttu ohustada teisi projekte, peab vastutav asutus tagama lisauurimise ja vajaduse korral ka lisakontrollide korraldamise, et teha kindlaks selliste probleemide ulatus ja saada teada, kas veamäär on üle olulisustaseme. Vastutav asutus võtab vajalikud ennetus ja parandusmeetmed ja teavitab nendest komisjoni artikli 39 lõike 1 punktis c osutatud koondaruandes.

5. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad, mis on vajalikud käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige olla seotud järgmisega:

(a) liikmesriikide läbiviidavate haldus- ja kohapealsete kontrollide eeskirjad seoses käesoleva määruse ja erimääruste kohaldamisest tulenevate kohustuste ja rahastamiskõlblikkuse tingimustega;

(b) eeskirjad seoses kohapealsete kontrollide miinimumtasemega, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, sealhulgas tingimused, mille kohaselt peavad liikmesriigid asjaomaseid kontrolle suurendama või võivad neid vähendada, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on vastuvõetaval tasemel;

(c) tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad ja meetodid.

Kõnealused rakendusaktid võtab vastu komisjon vastavalt artikli 55 lõikes3 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 26 Toetusesaajatele tehtavad maksed

Vastutavad asutused tagavad, et toetusesaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja kogu ulatuses. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada.

Artikkel 27 Auditeerimisasutuse ülesanded

1. Auditeerimisasutus tagab, et juhtimis- ja kontrollisüsteeme auditeerimisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruannetes kajastuvate kulude asjakohast valimit.

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklis 54 osutatud menetlusele vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse auditeerimisasutuste seisundit ja tingimusi, mida nende tehtavad auditid peavad täitma.

2.         Kui auditeid teostab asutus, mis ei ole auditeerimisasutus, tagab auditeerimisasutus, et sellisel asutusel on tegevuses vajalik sõltumatus.

3.         Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

Artikkel 28 Koostöö auditeerimisasutustega

1.           Komisjon teeb auditeerimisasutustega koostööd nende asjaomaste auditeerimiskavade ja -meetodite koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemustest.

2.           Komisjon ja auditeerimisasutused kohtuvad korrapäraselt ning vähemalt kord aastas, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamus ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.

Artikkel 29 Komisjoni teostatavad kontrollid ja auditid

1. Komisjon tugineb kättesaadava teabe, sealhulgas akrediteerimismenetluse, vahendite haldaja iga-aastaste kinnituste, iga-aastaste kontrolliaruannete, iga-aastaste auditiarvamuste, rakendamise aastaaruannete ja riiklike ning liidu asutuste audititele, et hinnata, kas liikmesriigid on loonud käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning kas need süsteemid toimivad riiklike programmide rakendamise ajal tõhusalt.

2. Ilma et see takistaks liikmesriikidel auditite korraldamist, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad teostada kohapealseid auditeid või kontrolle, teatades sellest piisavalt ette. Sellistes auditites ja kontrollimistes võivad osaleda liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.

3. Auditid ja kontrollid võivad hõlmata eelkõige:

(a) riikliku programmi või selle osa juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kontrolli;

(b) haldustavade vastavust liidu eeskirjadele;

(c) nõutavate tõendavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust riiklike programmide alusel toetavatele meetmetele;

(d) meetmete rakendamise ja kontrolli tingimusi;

(e) meetmete ja/või riiklike programmide usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist.

4. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad, kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid teostama, peavad pääsema ligi kuludega või juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja metaandmetele, olenemata kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja metaandmete koopiad.

Käesolevas lõikes kirjeldatud õigused ei mõjuta siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate toimingute tegemise õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

5. Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud meetmetega. Komisjoni ametnikud või tema volitatud esindajad võivad neis osaleda.

Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrollide või uuringute puhul paluda abi nimetatud liikmesriikide asutustelt.

6. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulude nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

3 Jagu Finantsjuhtimine

Artikkel 30 Eelarvelised kulukohustused

1. Liidu eelarvelised kulukohustused iga riikliku programmi suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega 1. jaanuarist kuni 2014 31. detsembrini 2020.

2. Komisjoni otsus kiita heaks riiklik programm on rahastamisotsus finantsmääruse [artikli 81 lõikes 2] tähenduses ja pärast asjaomasele liikmesriigile teatamist juriidiline kohustus finantsmääruse tähenduses.

3. Iga riikliku programmi puhul täidetakse esimest osamakset käsitlev eelarveline kulukohustus pärast seda, kui komisjon on riikliku programmi heaks kiitnud.

4. Järgnevate osamaksete eelarvelised kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtuvalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse artiklit [13].

Artikkel 31 Ühised makse-eeskirjad

1. Komisjon teeb liidu eelarvest rahalise toetuse makseid igale riiklikule programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse varaseimale avatud eelarvelisele kulukohustusele.

2. Maksed tehakse esialgsete eelmaksetena, aastabilansimaksetena ning lõppmaksetena.

3. Kohaldatakse finantsmääruse artiklit [87].

Artikkel 32 Esialgsete eelmaksete ja aastabilansimaksete akumulatsioon

1. Esialgsete eelmaksete ja aastabilansimaksete kogusumma ei ületa 95 % liidu eelarvest riiklike programmide jaoks ettenähtud rahalisest toetusest.

2. Kui saavutatakse ülempiir 95 %, jätkavad liikmesriigid maksetaotluste edastamist komisjonile.

Artikkel 33 Esialgsete eelmaksete tegemise kord

1. Pärast komisjoni otsust kiita riiklik programm heaks tasub komisjon terve programmitöö perioodi esialgse eelmaksete summa. See summa moodustab 4 % liidu eelarvest asjaomase riikliku programmi jaoks ettenähtud rahalisest toetusest. Eelmakse võib jaotada kaheks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule.

2. Kui riiklik programm kiidetakse heaks 2015. aastal või hiljem, tasutakse osamaksed heakskiitmise aastal.

3. Eelmakseid kasutatakse ainult maksete tegemiseks toetusesaajatele, kes rakendavad riiklikku programmi. Need tehakse vastutavale asutusele sellel otstarbel viivitamatult kättesaadavaks.

4. Eelmakse kogusumma makstakse komisjonile tagasi, kui artikli 39 kohast maksetaotlust ei esitata 24 kuu jooksul alates komisjonipoolse esialgse eelmakse esimese osa väljamaksmisest.

5. Esialgse eelmakse intressid kuuluvad vastava riikliku programmi juurde ja arvestatakse maha kulude lõppmaksetaotluses esitatud avalikest kuludest.

6. Kooskõlas artikliga 36 kantakse esialgse eelmaksena makstud summad tervikuna komisjoni raamatupidamisarvestusest välja kõige hiljem pärast programmi lõpetamist.

Artikkel 34 Eelarveaasta määratlus

Käesolevas määruses hõlmab eelarveaasta tehtud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul, mis algab aasta N–1 16. oktoobril ja lõpeb aasta N 15. oktoobril.

Artikkel 35   Aastabilansimakse tegemine

1. Komisjon teeb vahendite olemasolu korral aastabilansimakse kehtiva rahastamiskava, riikliku programmi vastava eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande ja asjaomase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse alusel.

2. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab makseid, mis vastutav asutus on teinud sel eelarveaastal, mille puhul on artiklis 25 osutatud kontrollinõuded täidetud.

3. Aastabilansimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon peab artikli 39 lõikes 1 ja artiklis 49 osutatud teavet ja dokumente vastuvõetavateks ning raamatupidamise viimane aastaaruanne on kontrollitud ja heaks kiidetud.

Artikkel 36 Programmi lõpetamine

1. Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2023 järgmised dokumendid:

(a) raamatupidamise viimase aastaaruande jaoks nõutud teave kooskõlas artikli 39 lõikega 1;

(b) lõppmaksetaotlus; ning

(c) artikli 49 lõikes 1 osutatud riikliku programmi rakendamise lõpparuanne.

2. Maksed, mis vastutav asutus teeb ajavahemikul 16. oktoobrist 2022 – 30. juunini 2023 lisatakse raamatupidamise viimasele aastaaruandele.

3. Pärast lõikes 1 loetletud dokumentide kättesaamist teeb komisjon vahendite olemasolu korral lõppmakse kehtiva rahastamiskava, raamatupidamise viimase aastaaruande ning asjaomase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse alusel.

4. Lõppmakse tasutakse kolme kuu jooksul viimase eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise kuupäevast või ühe kuu jooksul rakendamise lõpparuande vastuvõtmise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem. Pärast lõppmakse teostamist allesjäänud kohustused vabastab komisjon kuue kuu jooksul, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist.

Artikkel 37 Makseperioodi katkestamine

1. Pärast maksetaotlust võib finantsmääruses osutatud volitatud eelarvevahendite käsutaja makseperioodi katkestada kuni üheksaks kuuks, kui vähemalt üks järgnevatest tingimustest on täidetud:

(a) pärast seda, kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutus on andmed esitanud, on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi;

(b) eelarvevahendite käsutaja peab korraldama täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rasked rahalised tagajärjed;

(c) artikli 39 lõike 1 alusel nõutud dokument või dokumendid on esitamata.

2. Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib otsustada, et makseperiood katkestatakse ainult seoses kuludega, mis sisalduvad lõikes 1 osutatud teguritest mõjutatud maksetaotluses. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teavitab liikmesriiki ja vastutavat asutust viivitamatult makseperioodi katkestamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab katkestamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed.

Artikkel 37a Maksete peatamine

1. Komisjon võib aastabilansimakse täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel:

(a) programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamismenetluse usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; või

(b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud, või

(c) kui liikmesriik rikub tõsiselt artikli 22 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

2. Komisjon võib otsustada peatada kõik aastabilansimaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud.

3. Komisjon lõpetab kõikide või mõnede aastabilansimaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik ei ole nõutavaid meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse lõpetada rakenduskavale liidu täieliku või osalise toetuse andmise kooskõlas artikliga 42.

Artikkel 38 Euro kasutamine

1. Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud summade, kulude prognooside, kuluaruannete, maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring on euro.

2. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase riikliku kava vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igal kuul elektrooniliselt.

3. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille vastutav asutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.

4 Jagu Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ning finantskorrektsioonid

Artikkel 39 Teabe esitamine

1. Eelarveaastale järgnenud aasta 1. veebruariks esitab liikmesriik komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga [56]:

(a) vastutava asutuse raamatupidamise aastaaruanded;

(b) vahendite haldaja kinnitus raamatupidamise aastaaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise ning aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

(c) koondaruande kõikide kättesaadavate teostatud auditite ja kontrollide kohta, sealhulgas süstemaatiliste või korduvate nõrkade kohtade analüüs, ning võetud või kavandatavad parandusmeetmed;

(d) auditeerimisasutuse auditiarvamus vahendite haldaja kinnituse kohta tervikuna koos kontrolliaruandega, kus esitatakse seoses auditiarvamuses kajastatud eelarveaastaga tehtud auditi tulemused.

2. Komisjoni taotlusel esitab liikmesriik komisjonile täiendavat teavet. Kui liikmesriik ei esita soovitud teavet tähtajaks, mille komisjon esitamiseks on määranud, võib komisjon teha oma otsuse raamatupidamisarvestuse kontrolli kohta tema valduses olevate andmete põhjal.

3. Lõikes 1 ettenähtud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.

4. Lõikes 1 loetletud dokumendid koostatakse komisjoni rakendusaktidega vastuvõetud mudeleid järgides. Komisjon võtab kõnealused rakendusaktid kooskõlas artikli 55 lõikes 2 viidatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 40 Raamatupidamisarvestuse iga-aastane kontroll ja heakskiitmine

1. Eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilliks teeb komisjon otsuse iga riikliku programmi raamatupidamisarvestuse aastaaruannete kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsus hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ning õigsust ega piira mis tahes järgnevate finantskorrektsioonide kohaldamist.

2. Komisjon sätestab rakendusaktidega raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise korra, milles käsitletakse otsuse vastuvõtmiseks ja rakendamiseks võetavaid meetmeid, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja järgitavate tähtaegadega seotud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 41 Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

Liikmesriigid teevad riiklikes programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskorrektsioone, tühistades liidu eelarvest eraldatud rahalise toetuse kas osaliselt või täielikult. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning liidu eelarvele tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid korrektsioone.

Tühistatud või sissenõutud summad ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber asjaomasele riiklikule programmile, välja arvatud summad, mis tulenevad Euroopa Kontrollikoja ning komisjoni teenistuste, sealhulgas OLAFi tuvastatud eeskirjade eiramisest.

Pärast riikliku programmi lõpetamist maksab liikmesriik sissenõutud summad tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 42 Komisjoni teostatav vastavuse kontroll ja finantskorrektsioonid

1. Komisjon teeb finantskorrektsioone, tühistades liidu eelarvest riiklikule programmile eraldatud rahalise toetuse kas osaliselt või täielikult ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulude finantseerimine, mis rikuvad liidu või liikmesriigi õigust, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides.

2. Kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a) rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada riiklike programmide projektide valikut;

(b) on oht, et rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest.

3. Lõikest 1 tuleneva finantskorrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse rikkumise olemust ja raskust ning selle rahalisi tagajärgi liidu eelarvele.

4. Enne rahastamisest keeldumist käsitleva mis tahes otsuse vastuvõtmist edastatakse kirjalikult teave komisjoni kontrolli tulemuste kohta ja liikmesriigi vastused, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes.

5. Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:

a)      kuludega, mis vastutaval asutusel tekkisid enam kui 36 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

b)      riiklike programmide alla kuuluvate mitmeaastaste meetmete kuludega, kui toetusesaaja lõplik kohustus tekkis enam kui 36 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest;

c)      riiklike programmide alla kuuluvate, muude kui käesoleva lõigu punktis b osutatud meetmete kuludega, millega seoses teostas vastutav asutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 36 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma kontrolli tulemustest.

6. Komisjon sätestab rakendusaktidega vastavuse kontrolli korra, milles käsitletakse otsuse vastuvõtmiseks ja rakendamiseks võetavaid meetmeid, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja järgitavate tähtaegadega seotud meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 55 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 43 Liikmesriikide kohustused

Komisjoni tehtav finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse käesoleva määruse artikli 21 punkti h alusel ning nõuda tagasi riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999[13] artikli 14 alusel.

Artikkel 44 Tagasimaksed

1.           Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on märgitud finantsmääruse artikli [77] alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.           Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.

5 Jagu Kulukohustustest vabastamine

Artikkel 45 Põhimõtted

1. Riiklike programmide suhtes kohaldatakse kulukohustustest vabastamise menetlust, mille lähtealuseks on, et kulukohustusega seotud summad, mille eest ei ole eelarvelise kulukohustuste võtmise aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks tehtud artiklis 33 osutatud esialgset eelmakset või esitatud artiklis 39 osutatud maksetaotlust, vabastatakse. 

2. Perioodi viimase aastaga seotud kulukohustus vabastatakse kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate eeskirjadega.

3. Kõik kulukohustused, mis on kulude tegemise viimasel kuupäeval täitmata ja mis on rahastamiskõlblikud vastavalt artikli 17 lõikele 3 ning mille kohta ei ole vastutav asutus teinud maksetaotlust kuus kuud pärast seda kuupäeva, vabastatakse automaatselt.

Artikkel 46 Erandid kulukohustustest vabastamisel

1. Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgneva tõttu:

a)      meetmed, mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või

b)      vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt kogu riikliku programmi või selle osa elluviimist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad vastutavad asutused peavad tõendama selle otsest mõju kogu riikliku programmi või selle osa elluviimisele.

Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt vääramatu jõu kestusele või sellele, mitu aastat on möödunud alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega peatati meetme rakendamine, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile 31. jaanuariks lõikes 1 osutatud erandite kohta teabe seoses summaga, mis tuleb deklareerida eelneva aasta lõpuks.

3. Eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud maksetaotlus, kuid mille maksmist on komisjon aasta N+2 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud, jäetakse automaatselt kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel välja.

Artikkel 47 Menetlus

1.           Komisjon teavitab liikmesriiki aegsasti, kui on tõenäoline, et kohaldatakse artikli 42 kohast kulukohustustest vabastamist.

2.           Komisjon teavitab 31. jaanuaril tema käsutuses oleva teabe alusel vastutavat asutust tema valduses olevate andmete kohaselt kulukohustustest vabastatavatest summadest.

3.           Liikmesriigil on kaks kuud aega kulukohustustest vabastatava summa kokkuleppimiseks või oma tähelepanekute esitamiseks.

4.           Komisjon teostab automaatse kulukohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast lõigete 1–3 kohaldamisest tuleneva viimase tähtaja möödumist.

5.           Automaatse kulukohustustest vabastamise korral vähendatakse liidu eelarvest kõnealuse aasta kohta asjaomastele riiklikele programmidele antavat toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Liidu rahalist toetust rahastamiskavas vähendatakse proportsionaalselt, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab muudetud rahastamiskava.

V PEATÜKK

TEAVE, TEAVITAMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 48 Teave ja avalikustamine

1. Liikmesriigid ja vastutavad asutused vastutavad alljärgneva eest:

(a) asjaomase liikmesriigi kõigi riiklike programmide kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva veebisaidi või veebiportaali loomise tagamine;

(b) võimalike toetusesaajate teavitamine riiklike programmidega seotud rahastamisvõimalustest;

(c) liidu kodanikele erimääruste tähtsuse ja saavutuste avalikustamine riiklike programmide tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja teavitamismeetmete abil.

2. Liikmesriigid tagavad riiklike programmide rakendamise läbipaistvuse ja koostavad meetmete nimekirja, mida iga riikliku programmi alusel toetatakse, ning teevad selle kättesaadavaks veebisaidi või veebiportaali kaudu.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud akte kooskõlas artiklis 54 osutatud korraga, et sätestada eeskirjad, mis käsitlevad avalikkusele suunatud avalikustamise ja teavitamise meetmeid ning toetusesaajate teavitamise meetmeid.

4. Komisjon määrab rakendusaktide abil kindlaks teabe- ja avalikustamise meetmete tehnilised omadused. Kõnealused rakendusaktid võtab vastu komisjon vastavalt artikli 55 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 49 Rakendamise aruanded

1. 31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile iga riikliku programmi eelmise eelarveaasta jooksul rakendamise aastaaruande .

2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. eelarveaastat.

Liikmesriik esitab riiklike programmide rakendamise kohta lõpliku aruande 31. detsembriks 2023.

2. Rakendamise aastaaruannetes esitatakse teave järgmiste elementide kohta:

(a) riikliku programmi rakendamine, viidates finantsandmetele ja näitajatele;

(b) mis tahes asjaolud, mis mõjutavad riikliku programmi täitmist.

3. Vahekokkuvõtet arvesse võttes esitatakse 2017. aasta rakendamise aastaaruandes lõikes 2 osutatud teave ning hinnatakse seda koos järgnevaga:

(a) riiklikule programmile liidu eelarvest eraldatud rahalise toetuse abil seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud;

(b) partnerite kaasamine riikliku programmi täitmisse, järelevalvesse ja hindamisse.

4. Nii 2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes kui ka lõpparuandes esitatakse lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele ja hinnangule teave ja hinnang riikliku programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

5. Lõigetes 1–4 osutatud rakendamise aastaaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu nendes lõigetes nõutud teavet. Kui rakendamise aastaaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates aruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks.

6. Komisjon teavitab liikmesriiki rakendamise aastaaruande kohta tehtud tähelepanekutest kahe kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

7. Komisjon võib anda oma soovitused, et tegeleda mis tahes probleemidega, mis mõjutavad riikliku programmi rakendamist. Kui sellised soovitused antakse, teatab vastutav asutus komisjonile kolme kuu jooksul võetud parandusmeetmetest.

8. Rakendamise aasta- ja lõpparuanded koostatakse vastavalt mudelile, mille komisjon on heaks kiitnud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 55 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 50 Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik

1. Komisjon teostab vajaduse korral koostöös liikmesriikidega korrapärast järelevalvet käesoleva määruse ja erimääruste üle.

2. Erimääruste rakendamist hindab komisjon koostöös liikmesriikidega.

3. Luuakse ühine järelevalve- ja hindamisraamistik, eesmärgiga mõõta meetmete olulisust, tulemuslikkust, tõhusust, lisaväärtust ja jätkusuutlikkust ning lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist, pidades silmas käesoleva määruse ja erimääruste eesmärke ning käesoleva määruse ja erimääruste kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamise vahendite tulemuslikkust.

4. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 54 osutatud korrale, et täiendavalt arendada ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määruse ja erimääruste üle järelevalve tegemiseks ja nende hindamiseks.

6. Komisjon võtab arvesse ka vastastikust täiendavust erimääruste alusel rakendatud meetmete ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikavaldkondade, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmete vahel.

Artikkel 51 Liikmesriikide hinnang riiklikele programmidele

1. Liikmesriigid korraldavad hindamisi, et parandada riiklike programmide väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti vastavalt ühisele järelevalve- ja hindamisraamistikule.

2. Liikmesriigid kehtestavad menetlused hindamiseks vajaliku, sealhulgas ühiste ja programmispetsiifiliste näitajatega seotud teabe esitamiseks ja kogumiseks.

3. Hindamisi teevad hindamiseksperdid, kes on oma ülesannetes sõltumatud vastutavatest asutustest, auditeerimisasutustest ja volitatud asutustest. Komisjon esitab suunised selle kohta, kuidas hindamisi teha.

4. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus.

Artikkel 52 Liikmesriikide ja komisjoni hindamisaruanded

1. Kooskõlas ühise järelevalve- ja hindamisraamistikuga esitavad liikmesriigid komisjonile:

a)      31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande riiklike programmide alusel võetud meetmete rakendamise kohta;

b)      31. detsembriks 2023 järelhindamise aruande riiklike programmide alusel võetud meetmete mõju kohta.

2. Lõikes 1 osutatud aruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

(a) 30. juuniks 2018 hindamise vahearuande käesoleva määruse ja erimääruste rakendamise kohta liidu tasandil;

(b) 30. juuniks 2024, pärast riiklike programmide lõpetamist järelhindamise aruande käesoleva määruse ja erimääruste mõju kohta.

3. Komisjoni koostatud järelhindamise aruandes analüüsitakse samuti erimääruste mõju vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisele, arvestades nende panust järgmiste eesmärkide saavutamisel:

(a) piirijulgeoleku, politseikoostöö ja kriisiohje ühise tegevuskultuuri arendamine;

(b) liitu sisenevate rändevoogude tõhus juhtimine;

(c) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamine;

(d) kolmandate riikide kodanike õiglane ja võrdne kohtlemine;

(e) liikmesriikidevaheline solidaarsus ja koostöö rände- ja sisejulgeolekuküsimustega tegelemisel;

(f) liidu ühtne lähenemisviis kolmandate riikidega seotud rände- ja julgeolekuküsimustele.

Artikkel 53 Vahekokkuvõtte aruanne

Komisjon esitab 2018. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva määruse ja erimääruste sätete kohaselt tehtud vahekokkuvõtte kohta.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Käesolevas määruses osutatud volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 55

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 56

Läbivaatamine

Komisjoni ettepaneku põhjal vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus:

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus:

Teatis „Avatud ja turvalise Euroopa loomine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020”;

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

Ettepanek: määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond;

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ja kriisiohje rahastamisvahend;

Ettepanek: määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile[14]

Praegu rubriik 3, jaotis 18 – Siseasjad

Tulevased mitmeaastased finantsperspektiivid: Rubriik 3 (Julgeolek ja kodakondsus) – „Rändevoogude Juhtimise Fond” ja „Sisejulgeolek”

Ettepaneku/algatuse liik

þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet (siseasjade rahastamine aastatel 2014–2020)

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist/ettevalmistavast meetmest[15]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.3. Eesmärgid 1.3.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Siseasjade poliitika lõplik eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu ELi ja kolmandate riikide kodanikud võivad siseneda ja kus nad saavad ringi liikuda, elada ja töötada, tuues kaasa uusi ideid, kapitali, teadmisi ja uuendusi või täites lünki riikide tööturul, olles kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud. Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Siseasjade poliitika kasvavat tähtsust on kinnitatud Stockholmi programmis ja selle tegevuskavas, mille rakendamine on strateegiline prioriteet ning mis hõlmab nii selliseid valdkondi nagu ränne (seaduslik ränne ja integratsioon, varjupaigaküsimused, ebaseaduslik ränne ja tagasipöördumine), turvalisus (terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja nende tõkestamine; politseikoostöö) ning välispiiri haldamine (sealhulgas viisapoliitika) kui ka nimetatud poliitikavaldkondade välist mõõdet. Lissaboni leping võimaldab liidul põhjalikumalt reageerida kodanike igapäevastele muredele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Siseasjade poliitika prioriteete, eelkõige kolmandate riikide kodanike integreerimist, tuleks samuti vaadelda seoses seitsme juhtalgatusega, mis esitati Euroopa 2020 strateegias, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidul tulla välja praegusest finants- ja majanduskriisist ning saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist antakse rahalist abi, mida on vaja liidu siseasjade eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks.

1.3.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Varjupaiga- ja Rändefond

a)         Tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

b)         toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega ning edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tulemuslikku integreerimist;

c)         tugevdada liikmesriikides õiglasi ja tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritoluriiki tagasivõtmisele;

d)         tõhustada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18 03 (Euroopa Pagulasfond, erakorralise abi meetmed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond) ja 18 02 (niivõrd kui Euroopa Tagasipöördumisfond on seotud).

Sisejulgeolekufond

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

Kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega antakse rahastamisvahendi alusel toetust järgmiste erieesmärkide saavutamiseks:

a)         piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja nende vastu võitlemine ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

b)         liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18 05

Välispiiride ja viisade rahastamisahend

Kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega antakse rahastamisvahendi alusel toetust järgmiste erieesmärkide saavutamiseks:

a)         toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku rännet;

b)         toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18 02 (niivõrd kui Välispiirifond on seotud).

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku mõju toetusesaajatele/sihtrühmale on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu punktis 4.1.2.

Üldiselt on rahastamise igal tasandil ja eelarve täitmise iga viisi puhul sisse viidud lihtsustamisel selgelt kasulik mõju rahastamise juhtimisprotsessidele.

Varjupaiga- ja Rändefond:

Varjupaiga- ja Rändefondist saavad peamiselt toetust asjaomaste õigusaktide või poliitika rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused ning samuti rahvusvahelised organisatsioonid või varjupaiga- ja rändeküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid (vastuvõtumenetlused, integratsioonimeetmed ja tagasipöördumisoperatsioonid).

Muudatustest kasu saavad sihtrühmad on varjupaigataotlejad, rahvusvahelise kaitse saajad, ümberasustatud põgenikud ja teised kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad ELi erinevatel põhjustel ja kellel on erinevad vajadused (nt majanduslikud põhjused, perekonna taasühinemine, saatjata alaealised jne). Sihtrühmadeni jõudmine on nüüd lihtsam, kuna erinevate rändevoogude juhtimise meetmete koondamine ühte fondi muudab juurdepääsu rahastamisele lihtsamaks (üks vastutav asutus, parem nähtavus ja selgem sekkumise ulatus) ning võimaldab toetust anda paindlikumalt (nt mitmele sihtrühmale suunatud samalaadne meede). Samuti laiendatakse sekkumise ulatust, mis hõlmab kogu rändeahelat koos erinevate sihtrühmadega, sealhulgas laiendatud sihtrühmi, st kolmandate riikide teise põlvkonna kodanikud, kelle ema või isa on kolmanda riigi kodanik.

Sisejulgeolekufond:

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine ning kriisiohje

Peamised toetusesaajad on liikmesriigid ja nende õiguskaitseasutused ning samuti teised elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisele ja kriisiohjele spetsialiseerunud asutused, kuid vajaduse korral (nt kuritegevuse tõkestamise, radikaliseerumisvastase ja inimkaubandusvastase võitluse valdkonnas) ka asjaomased rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid.

Muudatustest kasu saava sihtrühma moodustab kogu elanikkond.          Peamised saavutused on järgmised: 1) liikmesriikide kõrgenenud haldus- ja operatiivsuutlikkus avastada piiriüleseid, raskeid ja organiseeritud kuritegusid, sealhulgas terrorismi, ning nende eest edukalt vastutusele võtta, et vähendada sellisest kuritegevusest tulenevaid julgeolekuriske, ja 2) Euroopa suurem vastupanuvõime kriisidele ja katastroofidele tänu ühtsemale ELi riskijuhtimispoliitikale, kus ühelt poolt on omavahel ühendatud ohu- ja riskihinnangud ning poliitika kujundamine ja teiselt poolt on seotud tõhusam ja kooskõlastatud ELi kriisile reageerimine olemasolevate võimete ja teadmistega. Oluline saavutus on ka liikmesriikide parem suutlikkus ennetada terrorismiakte ja teisi julgeolekuriske ning olla nendeks valmis ning kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri nende eest.

Välispiirid ja viisad  

Välispiiride ja viisa osa raames toimuva rahastamise puhul on peamised toetusesaajad ELi õigusakte, Schengeni piirieeskirju ja viisaeeskirju rakendavad teenistused liikmesriikides: piirivalve, politsei ja konsulaarteenistused. Muudatustest kasu saav sihtrühm on reisijad – kõik inimesed, kes sisenevad ELi üle välispiiri. Tulemuste hulgas on nende teenistuste suurem suutlikkus 1) teostada piirikontrolli ja pidada Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) raames sidet teiste õiguskaitseasutustega; 2) juhtida rändevooge konsulaaresindustes (viisataotlused) ning 3) parandada reisijatevoo haldamist piiripunktides, tagades koostöös õiguskaitseasutustega ühelt poolt kõrgetasemelise ja ühtse kaitse ja teiselt poolt sujuva piiriületuse kooskõlas acquis' ning austusväärse kohtlemise ja väärikuse põhimõtetega. Tähtis tulemus on kahe uue ELi IT-süsteemi rajamine kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise kohta (ELi sisenemise ja EList lahkumise süsteemi ning ELi registreeritud reisijate programm).

1.3.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Tulenevalt vajadusest pidada poliitikadialoogi enne riiklike programmide väljatöötamist, ei ole praeguses etapis võimalik kehtestada kindlaid näitajaid, mida saaks kasutada eelmainitud konkreetsete eesmärkide saavutamise mõõtmiseks.

Varjupaiga ja rändevaldkonna näitajate hulka kuuluvad varjupaika vastuvõtu tingimuste ja varjupaigamenetluste kvaliteedi parandamise tase, taotluste heakskiitmise määra suurem ühtlustamine liikmesriikide vahel ja liikmesriikide ümberasustamisega seoses tehtud pingutused, kolmandate riikide kodanike tööjõuturul, hariduses ja demokraatlikes protsesside osalemise suurenemise tase, tagasipöördunud isikute arv ja liikmesriikide vastastikuse abi andmise suurenemise (sealhulgas praktilise koostöö ja ümberpaigutamise kaudu) tase.

Politseikoostöö ning kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise näitajate hulka kuuluvad piiriüleste ühisoperatsioonide ning parimaid tavasid käsitlevate dokumentide ja korraldatud ürituste arv. Kriisiohje ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse näitajate hulka kuuluvad kasutusele võetud ja/või täiustatud vahendite arv, et lihtsustada liikmesriikidepoolset elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõikides majandusharudes, ning liidu tasandil tehtud ohu- ja riskihinnangute arv.

Piiride ja viisa valdkonna näitajate hulka kuuluvad nende konsulaaresinduste arv, mis on varustatud, turvatud või tugevdatud selleks, et tagada viisataotluste tõhus menetlemine ja osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, ning piirikontrolli varustuse areng ja välispiiridel ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset. Mõjunäitajatega mõõdetakse piirijulgeoleku, viisade väljastamise suutlikkuse ning üle piiri liikuva reisijatevoo ohutu ja sujuva käsitlemise suutlikkuse suurenemist.

1.4. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.4.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikul 2014–2020 on EL siseasjade valdkond endiselt vastamisi suurte raskustega. Arvestades demograafilisi muutusi, tööturu struktuuri ja oskustööjõu pärast toimuva konkurentsi muutusi, on tulevikkuvaatav seadusliku sisserände ja integratsioonipoliitika ülitähtis ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse sidususe süvendamisel, et rikastada meie ühiskonda ja luua kõikidele võimalusi. ELil tuleb igakülgselt tegeleda ebaseadusliku rändega ja võidelda inimkaubanduse vastu. Samal ajal tuleb olla jätkuvalt solidaarne nendega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. Turvalisema ja tõhusama, meie väärtushinnanguid kajastava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamine on jätkuvalt prioriteetne.

Ohutu ja kindla keskkonna tagamine on vajalik ja kasulik ELi majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule. ELil on täita otsustav roll võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismiga ning ELi välispiiride haldamise tagamisel ja kiirel reageerimisel inimtegevusest või loodusõnnetustest põhjustatud kriisidele. Globaliseerumise ajastul, mil ohud suurenevad ja need on üha sagedamini rahvusvahelised, ei suuda ükski liikmesriik neile üksi tõhusalt vastata. Selleks, et õiguskaitseasutused saaksid teha tõhusat tööd piiriüleselt ja jurisdiktsioonidevaheliselt, on vaja ühtset ja igakülgset Euroopa lahendust.

Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas näitavad, kui tähtis on, et ELil oleks terviklik ja koordineeritud lähenemisviis rände-, piiri- ja julgeolekuküsimustele. Seega tuleb täielikus kooskõlas liidu välispoliitikaga tugevdada ELi siseasjade poliitika üha suureneva tähtsusega välismõõdet.

1.4.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Rändevoogude ja julgeolekuriskide juhtimine seab meie ette raskused, millega liikmesriigid üksi ei suuda toime tulla. Need on valdkonnad, kus ELi eelarve kasutamine annab ilmselget lisaväärtust.

Mõned liikmesriigid kannavad rasket koormat, mis tuleneb nende geograafilisest asukohast ja nende hallatavast Euroopa Liidu välispiiri pikkusest. Kontrolli kaotamisega sisepiiridel peavad kaasnema ühised meetmed liidu välispiiride tõhusaks kontrollimiseks ja järelevalveks. Liikmesriikide vahel solidaarsuse ning vastutuse õiglase jagamise põhimõte on seega varjupaiga, rände ja välispiiride ühise poliitika keskmes. ELi eelarves on vahendid selle põhimõtte finantskoormuse kandmiseks. Julgeoleku valdkonnas on raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism ning teised julgeolekuga seotud riskid olemuselt üha enam piiriülesed. Riikidevaheline koostöö ja koordineerimine õiguskaitseasutuste vahel on oluline, et selliseid kuritegusid edukalt tõkestada ja nende vastu võidelda, näiteks teabevahetuse, ühisuurimiste, koostalitusvõimelise tehnoloogia ning ühiste ohu- ja riskihinnangute abil.

Rändevoogudega tegelemine, ELi välispiiride haldamine ja ELi julgeolek nõuavad liikmesriikidelt märkimisväärseid vahendeid ja suutlikkust. Täiendatud operatiivkoostöö ja koordineerimine, mis hõlmab vahendite ühiskasutamist sellistes valdkondades nagu koolitus ja varustus, loob mastaabisäästu ja sünergia, millega tagatakse riigi vahendite tõhusam kasutamine ja tugevdatakse liikmesriikidevahelist solidaarsust, vastastikust usaldust ning vastutuse jagamist ELi ühistes poliitikavaldkondades. See on eriti asjakohane julgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus piiriülese ühistegevuse kõikidele vormidele on vajalik, et laiendada koostööd politsei, tolli, piirivalve ja õigusasutuste vahel.

Seoses siseasjade välismõõtmega on selge, et meetmete vastuvõtmine ja vahendite ühiskasutamine ELi tasandil suurendab märkimisväärselt ELi mõju, mida on vaja kolmandate riikide veenmiseks, et nad teeksid ELiga koostööd nendes rände- ja julgeolekuküsimustes, mis pakuvad peamist huvi ELile ja liikmesriikidele.

ELi õigus tegutseda siseasjade valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 78 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest suurem osa rahastamisest on vastavuses põhimõttega, et eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, ja juhindub liikmesriikide institutsioonilisest pädevusest.

1.4.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ehkki leitakse, et praegused siseasjade rahastamisvahendid peaksid saavutama oma eesmärgid ja toimima tõhusalt, võib vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus saadud kogemuste põhjal öelda, et vaja on:

– lihtsustada ja täiustada tulevasi siseasjade rahastamisvahendeid, vähendades rahastamisprogrammide arvu kaheni ning luua Varjupaiga- ja Rändefond ning Sisejulgeolekufond. See võimaldab ELil vahendeid strateegilisemat kasutada, et nende abil saaks paremini reageerida ELi poliitilistele prioriteetidele ja vajadustele;

– tugevdada ELi rolli globaalse tegutsejana, andes loodavatele fondidele välismõõtme, et tugevdada ELi mõjuvõimu seoses siseasjade poliitika välispoliitilise mõõtmega;

– eelistada eelarve tsentraliseeritult täitmisele eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, et kõrvaldada liigne halduskoormus;

– kehtestada tulemuspõhisem lähenemine eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega, minnes üle mitmeaastasele programmitööle koos kõrgemate ametnike tasandil toimuva poliitikadialoogiga, et tagada liikmesriikide riiklike programmide täielik vastavus ELi poliitikaeesmärkidele ja prioriteetidele ning keskenduda tulemuste saavutamisele;

– parandada eelarve tsentraliseeritult täitmist, et pakkuda poliitikapõhiste meetmete tarvis mitmeid vahendeid, sealhulgas toetust riikidevahelistele meetmetele, eelkõige uuenduslikele meetmetele ning kolmandates riikides ja seoses nendega võetavatele meetmetele (välismõõde), ning samuti erakorralistele meetmetele, uuringutele ja üritustele;

– luua ühine regulatiivraamistik, millel on ühised programmitöö, aruandluse, finantsjuhtimise ja kontrolli eeskirjad ja mis on võimalikult sarnane teiste ELi fondidega, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, et kõik sidusrühmad saaksid eeskirjadest paremini aru ning et tagada ulatuslik sidusus ja järjepidevus;

– tagada kiire ja tõhus reageerimine hädaolukordades, kavandades fondid selliselt, et EL suudaks asjakohaselt reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele;

– tugevdada siseasjade asutuste rolli, et edendada praktilist koostööd liikmesriikide vahel ja usaldada neile erimeetmete rakendamine, kuid samas tagades piisava poliitilise kontrolli ametite tegevuse üle.

Täiendavad üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus ja iga määruse seletuskirjas.

1.4.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Mitmetest ELi vahenditest toetatakse meetmeid, mis täiendavad Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist rahastatavaid meetmeid:

Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse praegu tööturule pääsemise integratsioonimeetmeid, kusjuures Integratsioonifondist rahastatakse selliseid meetmeid nagu kodakondsusteemalised kursused, osalemine sotsiaalses elus ja kodanikuühiskonnas, teenuste võrdne kättesaadavus jne. Integratsioonimeetmeid toetatakse ka edaspidi samadel alustel Varjupaiga- ja Rändefondist ning tulevasest Euroopa Sotsiaalfondist.

Eraldusjoon Sisejulgeolekufondi ja kodanikukaitse rahastamisvahendi vahel jääb alles, nagu on kirjeldatud kehtiva CIPS programmi artiklis 3: loodusõnnetused ja ka tahtmatud inimtegevusest tingitud õnnetused kuuluvad kodanikukaitse valdkonda (õnnetused), kusjuures tahtlikud inimtegevusest tingitud õnnetused kuuluvad julgeolekuvaldkonda ning seetõttu toimub rahastamine Sisejulgeolekufondist.

Terroriaktid ja teised julgeolekuga seotud intsidendid ei kuulu ELi Solidaarsusfondi reguleerimisalasse. Samuti ei ole selge Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 (solidaarsusklausel) täpne reguleerimisala ja see, millises ulatuses selle abil saab toetada liikmesriike, kus toimub terroriakt või loodusõnnetus või inimtegevusest tingitud õnnetus, kuna selle jaoks on vaja vastu võtta rakenduskord, mille kohta pole veel isegi ettepanekut tehtud. Erakorralise abi rahastamiseks suuremate terrorirünnakute ja teiste julgeolekuintsidentide korral antakse toetust Sisejulgeolekufondist.

Horisont 2020 programmi raames tehtavate julgeolekualaste teadusuuringute ja nende tulemuste praktilise rakendamise vaheline lõhe ületatakse, kuna Sisejulgeolekufondis on ette nähtud erieesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed teadusuuringute tulemuste testimise ja valideerimise rahastamiseks (prototüübid), et neid praktikas kohaldada (kommertskasutusele eelnevad hanked).

Tulevane õigusprogramm on lähedalt seotud Sisejulgeolekufondiga ning täiendab seda, eelkõige selle kriminaalõiguse osa, kuid on rohkem keskendunud õigusalasele koostööle, menetluste ühtlustamisele ja vastastikusele tunnustamisele, millega praktikas välditakse ulatuslikke kattuvusi.

Nii varjupaiga- ja Rändefondi kui ka Sisejulgeolekufondi välismõõtme osa raames toetatakse peamiselt ELi huve ja eesmärke teenivaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja seoses nendega, ning nendel on otsene mõju ELile ja liikmesriikidele ning nendega tagatakse järjepidevus ELi territooriumil rakendatavate meetmetega. Selline rahastamine kavandatakse ja rakendatakse kooskõlas ELi välistegevuse ja välispoliitikaga. See ei ole mõeldud otseselt majandusarengule suunatud meetmete toetamiseks ja see peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Seoses sellega pakub siseasjade valdkonnas erilist huvi rände ja varjupaiga temaatilise programmi ja stabiliseerimisvahendi järeltulija. Kuna välisabivahenditest toetatakse kas toetust saavate riikide arenguvajadusi või ELi ja selle strateegiliste partnerite üldisi poliitilisi huve, siis siseasjade fondidest toetatakse erimeetmeid kolmandates riikides ELi rändepoliitika ja ELi sisejulgeoleku eesmärkide huvides. Seega täidetakse tühimik ning aidatakse suurendada ELi käsutuses olevate töövahendite arvu.

1.5. Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– þ    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– þ    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[16]

þOtsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– þ    rakendusametitele

– þ    ühenduste asutatud asutustele[17]

– þ    riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨    isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

þ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

þDetsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

þ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Ettepanekud rakendatakse peamiselt eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega mitmeaastaste riiklike programmide raames.

Riiklike programmide alusel saavutatavaid eesmärke täiendavad liidu meetmed ja kiirreageerimismehhanism hädaolukordade jaoks. Need on peamiselt toetuste ja otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise alusel toimuvate hangete vormis ning need hõlmavad kolmandates riikides ja seoses nendega võetavaid meetmeid.

Killustatuse vältimiseks kasutatakse kõiki võimalusi ja suunatakse vahendid vaid teatud liidu eesmärkidele ning partnerluslepingute ja raamkokkulepete alusel kasutatakse vajaduse korral peamiste sidusrühmade kogemusi.

Komisjoni algatusel rakendatavat tehnilist abi rakendatakse otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu.

Schengeni acquis' sätete kohaldamise, rakendamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad samuti kahes Sisejulgeolekufondi rahastamisvahendis, mis on Schengeni acquis' edasiarendus (piiride ja viisa ning politseikoostöö rahastamisvahend), nagu nad oleksid liikmesriigid, pidades silmas Schengeni acquis' sätetega ühinemise lepinguid. Need riigid osalevad rahastamisvahendites kooskõlas määruse sätetega, rakendades oma mitmeaastaseid riiklikke programme, ning neil on võimalus taotleda rahastamist liidu meetmetest jne. Välispiiride Fondi raames sõlmitakse erikokkulepped, millega täpsustatakse nende osalemiseks vajaminevaid täiendavaid eeskirju (finantsmäärusest, selle rakenduseeskirjadest ja aluslepingutest tulenevad eeskirjad, sealhulgas kontrollikoja auditeerimisõigus). Kuna need riigid maksavad mõlemas rahastamisvahendis osalemiseks proportsionaalselt oma SKPga osamaksu ELi eelarvesse, määratakse osana vastutuse jagamisest Schengeni ala juhtimisel kindlaks nende riikide osamaks ning see toimub vaatamata rahastamisvahendite alusel neile eraldatud summade suurusele. Hetkel on assotsieerunud riigid Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega esitatakse aruandluse, järelevalve ja hindamise ühtne ja tõhus raamistik. Iga riikliku programmi puhul nõutakse, et liikmesriik looks järelevalvekomitee, kus komisjon võib osaleda.

Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande mitmeaastase programmi rakendamise kohta. Need aruanded on aastamaksete tegemise eeltingimuseks. Nende aruannete põhjal tehakse vahekokkuvõte, mis palutakse esitada 2017. aastal, et anda täiendavat teavet eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samasugune vahekokkuvõte tehakse 2019. aastal, et vajaduse korral teha viimasel eelarveaastal (2020) kohandusi.

Selleks et toetada siseasjade valdkonnas hindamispõhise tegevuskultuuri arendamist, luuakse fondidele ühine hindamise ja järelevalve raamistik, millega seoses kohaldatakse laia valikut poliitikaga seotud näitajaid, mis rõhutavad tulemustele suunatud lähenemisviisi fondidele ja tähtsat rolli, mis neil võiks olla tegevusstrateegia koostamisel, et saavutada eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala. Need näitajad on seotud mõjuga, mida fondid võiksid avaldada: piirijulgeoleku, politseikoostöö ja kriisiohje ühise tegevuskultuuri arendamine; liitu sisenevate rändevoogude tõhus juhtimine; kolmandate riikide kodanike õiglane ja võrdne kohtlemine; liikmesriikidevaheline solidaarsus ja koostöö rände- ja sisejulgeolekuküsimustega tegelemisel ja kolmandaid riike käsitlev Euroopa Liidu ühine lähenemisviis nii rände- kui ka julgeolekuküsimustes.

Selleks et tagada hindamispõhimõtete nõuetekohane kohaldamine ja pidades silmas liidu siseasjade praeguse rahastamise alusel liikmesriikides toimunud hindamise käigus saadud kogemusi, töötavad komisjon ja liikmesriigid koos, et arendada ühtne hindamise ja järelevalve raamistik, määrates muu hulgas kindlaks toimimismallid ning ühised väljundid ja tulemusnäitajad.

Kõik meetmed kehtestatakse programmitöö alguses, et liikmesriikidel oleks kokkulepitud põhimõtete ja nõuete alusel võimalik luua oma aruandlus- ja hindamissüsteemid.

Halduskoormuse vähendamiseks ning aruandluse ja hindamise vahelise koostoime tagamiseks kasutatakse hindamisaruannete jaoks nõutud teavet, et täiendada riiklike programmide rakendamise aastaaruannetes liikmesriikidelt saadud teavet.

2018. aastal esitab ka komisjon aruande, mis koostatakse riiklike programmide vahearuannete alusel.

Komisjon esitab vahearuande fondide rakendamise kohta 30. juuniks 2018 ja 30. juuniks 2024 järelhindamise aruande, kus käsitletakse rakendamist tervikuna (st mitte ainult riiklikke programme, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega).

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

SISEASJADE PEADIREKTORAAT ei ole tuvastanud kuluprogrammides olulist vigade esinemise riski. Seda kinnitab asjaolu, et kontrollikoja aastaaruannetes ei ole endiselt olulisi leide ja kahel viimasel aastal ei ole SISEASJADE PEADIREKTORAADI (ja endise õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi) iga-aastastes tegevusaruannetes esinenud jääkvigade määra üle 2 %.

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega kuuluvad praeguste programmide rakendamisel tuvastatud üldised ohud peaasjalikult kolme kategooriasse:

– fondide ebatõhusa või ebapiisavalt sihtotstarbelise kasutamise oht;

– eeskirjade keerukusest ning haldus- ja kontrollisüsteemi nõrkustest tulenevad vead;

– haldusressursside ebatõhus kasutamine (nõuete proportsionaalsus on piiratud).

Samuti tasub märkida üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi süsteemile eriomaseid elemente.

– Aastaprogrammide süsteem tagab, et lõppmaksed tehakse korrapäraselt kontrollitud ja auditeeritud kulude põhjal. Kuid aastaprogrammide rahastamiskõlblikkuse periood ei lange kokku ELi eelarveaastaga ning kinnituse andmise kord ei ole väga rangest süsteemist hoolimata täiesti rahuldav.

– Üksikasjalikud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad kehtestab komisjon. Sellega põhimõtteliselt tagatakse rahastatavate kulude homogeensus. Kuid sedasi tekitatakse riiklikele asutustele ja komisjonile tarbetut tööd ja suurendatakse vigade esinemise riski, mis tuleneb sellest, et toetusesaajad ja/või liikmesriigid tõlgendavad ELi eeskirju vääralt.

– Praegused haldus- ja kontrollisüsteemid on üsna sarnased struktuurifondide omadega. Siiski esinevad vastutusahelas väikesed erinevused, eelkõige sertifitseerivate asutuste ja auditeerimisasutuste vahel. See tekitab liikmesriikide seas segadust, peamiselt siis, kui asutused tegutsevad kahes fondis. Samuti suurendab see vigade esinemise riski ja nõuab intensiivsemat järelevalvet.

Käesolevas määruses muudetakse neid elemente olulisel määral:

– haldus- ja kontrollisüsteemide puhul järgitakse ÜSRi fondide üldnõudeid ja need peavad täielikult vastama uue finantsmääruse uutele nõuetele: kolm asutust asendatakse kahega (vastutav asutus ja auditeerimisasutus), kelle rollid muudetakse selgemaks eesmärgiga tagada parem kindlus;

– mitmeaastane programmitöö koos raamatupidamise aastaaruannetega, mis põhinevad vastutava asutuse tehtud maksetel, ühtlustab rahastamiskõlblikkusperioodid komisjoni aastaaruannetega, ilma et võrreldes praeguse süsteemiga suurendataks halduskoormust;

– kohapealsed kontrollid tehakse osana esimese taseme kontrollidest, st seda teeb vastutav asutus ja see toetab Euroopa Liidu vahendite haldaja iga-aastast kinnitavat avaldust;

– rahastamiskõlblikkuse eeskirjade täpsustamine, lihtsustamine ning ühtlustamine teiste ELi rahalise toetuse vahendite asjaomaste eeskirjadega vähendab vigade tekkimist toetusesaajatel, kes saavad toetust eri allikatest. Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, väljaarvatud mõned põhiprintsiibid, kehtestatakse riiklikul tasandil samamoodi ÜSRi fondide eeskirjadega;

– lihtsustatud kulude kasutamist julgustatakse, eelkõige väikeste toetuste puhul.

Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul on peamised ohud järgmised:

– vastuvõetud projektide ja SISEASJADE PEADIREKTORAADI poliitiliste prioriteetide kokkulangevus on nõrk;

– valitud projektide halb kvaliteet ja projekti halb tehniline rakendamine, mille tagajärjel väheneb projekti mõju; puuduliku valikumenetluse tõttu ei ole eksperditeadmisi või on järelevalve ebapiisav;

– eraldatud rahaliste vahendite ebatõhus või mittetulus kasutamine, nii toetuste puhul (tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise keerukus, millele lisaks on piiratud võimalused kontrollida rahastamiskõlblikke kulusid dokumentide põhjal) kui ka hangete puhul (mõnikord on nõutavad eriteadmised vähestel ettevõtjatel, mistõttu ei ole võimalik piisavalt võrrelda pakkumishindu);

– (eelkõige) väiksemate organisatsioonide vähene suutlikkus kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada elluviidavate tegevuste läbipaistvus;

– oht komisjoni mainele, juhul kui avastatakse pettus või kuritegu; kolmandate isikute sisekontrollisüsteemid tagavad üksnes osalise kindluse, tingituna mitmest erinevast töövõtjast ja abisaajast, kellel kõigil on oma kontrollisüsteemid, mis on tihtipeale küllaltki väikesed.

Eeldatavalt enamik ohte ennetatakse tänu ettepanekute parema eesmärgiasetuse ning uue finantsmääruse lihtsustatud nõuete kohaldamise abil.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega:

Liikmesriigi tasandil kujutab haldus- ja kontrollisüsteemi kavandatud struktuur endast 2007.–2013. aasta süsteemi edasiarendust, kus on säilitatud enamik funktsioone, mida täidetakse praegusel perioodil, kaasa arvatud halduskontrollid, kohapealsed kontrollid, haldus- ja kontrollisüsteemide auditid ning projektide auditid. Nende funktsioonide järjestust siiski ei muudeta, et anda vastutavale asutusele vastutus kohapealsete kontrollide tegemisel, mis on lahutamatu osa raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise ettevalmistamisel.

Aruandekohustuse tugevdamiseks akrediteerib vastutavaid asutusi riiklik akrediteerimisasutus, kes vastutab nende jooksva järelevalve eest. Asutuste arvu vähendamine – enam ei ole sertifitseerimisasutust ja fonde on vähem – eeldatavalt vähendab halduskoormust ja suurendab võimalust tugevdada haldussuutlikkust, kuid samas laseb selgemalt vastutust jagada.

Siiani ei ole olemas usaldusväärset hinnangut siseasjade valdkonna nende fondide kontrollimise kulude kohta, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega.. Ainus olemasolev hinnang on seotud EFRi ja Ühtekuuluvusfondiga ning seal on kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) hinnanguliselt ligikaudu 2 % kõigist hallatavatest vahenditest ajavahemikus 2007–2013. Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 % tuleneb siseriiklikust koordineerimisest ja programmi ettevalmistamisest, 82 % on seotud programmi juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 % auditeerimisega.

Järgmised ettepanekud suurendavad kontrollikulusid:

– akrediteerimisasutuse loomine ja toimimine ning üldine süsteemivahetus;

– vahendite haldaja kinnituse esitamine koos raamatupidamise aastaaruandega;

– vastutava asutuse tehtavad kohapealsed kontrollid;

– auditeerimisasutuse ulatuslikum auditeerimistegevus vahendite haldaja kinnituse auditeerimiseks.

Siiski on ka ettepanekuid, mis vähendavad kontrollikulusid:

– sertifitseerimisasutus lõpetab tegevuse; ehkki osa ülesandeid antakse üle vastutavale asutusele, võimaldab see liikmesriigil hoida kokku olulise osa praegustest sertifitseerimisega seotud kuludest tänu paremale haldussuutlikkusele, väiksemale koordineerimisvajadusele ja auditite ulatuse vähenemisele;

– auditeerimisasutuse tehtavad kontrollid on suunatud rohkem vastutava asutuse tehtud esimese tasandi haldus- ja kohapealsete kontrollide või nendest koostatud valimi uuesti kontrollimisele. Seeläbi kiirendatakse ärakuulamismenetlust ja tagatakse kõikide vajalike kontrollide tegemine enne aastaaruande esitamist;

– lihtsustatud kulude kasutamine vähendab halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, niihästi haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

– iga-aastane lõpetamine ja vastavushindamise perioodi lühendamine 36 kuuni vähendab dokumentide kontrolliks säilitamise kulusid nii haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

– komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise suhtlemise võimaluse loomine on kohustuslik.

Nendele tuleb lisada eespool punktis 2.2.1 loetletud lihtsustavad meetmed, mis aitavad samuti vähendada toetusesaajate halduskoormust ning seega vähendavad samaaegselt vigade esinemise riski ja halduskoormust.

Üldiselt loodetakse, et need ettepanekud ei suurenda ega vähenda kontrollikulusid, vaid et toimub ümberjaotumine. Siiski eeldatakse, et selline kulude ümberjaotumine (eri funktsioonide vahel tänu proportsionaalsele kontrollikorraldusele, aga ka liikmesriikide ja programmide vahel) võimaldab riske tulemuslikumalt leevendada ning selle tulemusel võetakse kasutusele parem ja kiirem kinnituse andmise kord.

Komisjoni tasandil ei vähene tõenäoliselt programmitöö esimesel poolel haldus- ja kontrollikulud, mis tekivad seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seda esiteks seetõttu, et võrreldes praeguse perioodiga suurenevad summad ja laienevad poliitikavaldkonnad, mis on seotud eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seega on samade vahendite juures vaja tõhusamalt tegutseda. Lisaks on esimestele aastatele iseloomulik mitme olulise ülesande kokkulangemine, et viia ellu järgnev: 2007–2013 perioodi programmide sulgemine (viimased sulgemisaruanded tuleb esitada 31. märtsiks 2016), poliitikadialoogid ja 2014–2020 perioodi mitmeaastaste riiklike programmide heakskiitmine, uue raamatupidamisarvestuse kasutuselevõtmine. Perioodi teisel poolel kasutatakse võimalikke olemasolevaid vahendeid hindamise ja järelevalve parandamiseks.

Eelarve tsentraliseeritud täitmine

Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul kohaldab komisjon edasi oma praegust kontrollisüsteemi, mis koosneb järgmistest osadest: direktoraatide teostatav järelevalve tegevuse üle, eelarve- ja kontrolliüksuse teostatav järelkontroll, sisene hankekomisjon, toetuste või siseauditi üksuse ja/või siseauditi talituse tehtud auditite järelkontroll. Järelkontrollisektor kohaldab nn avastamisstrateegiat, mille eesmärk on avastada võimalikult palju kõrvalekaldeid, mis on seotud alusetute maksete sissenõudmisega. Selle strateegia põhjal auditeeritakse projektide valim, mis peaaegu täielikult valitakse riskianalüüsi põhjal.

Tänu eel- ja järelkontrollidele ning dokumendipõhistele kontrollidele ja kohapealsetele kontrollkäikudele oli viimastel aastatel kvantifitseeritav keskmine jääkvigade määr alla 2 %. Seega leitakse, et sisekontrollisüsteem ja ka sellega seotud kulud on SISEASJADE PEADIREKRORAADILE piisavad, et saavutada madal veamäär.

SISEASJADE PEADIREKTORAAT uurib nimetatud raamistikus jätkuvalt juhtimise parandamise ja edasise lihtsustamise võimalusi. Eelkõige kasutatakse võimalikult ulatuslikult uue finantsmäärusega kättesaadavaks tehtud lihtsustamisvõimalusi, kuna loodetakse, et need aitavad vähendada toetusesaajate halduskoormust ja samal ajal vähendavad ka komisjoni vigade esinemise riski ja halduskoormust.

Uued suunad

Ettepanekutega nähakse ette ELi rahastamise uued suunad siseasjade valdkonnas, nt ELi asutuste pädevuse parem kasutamine, välismõõtme edasiarendamine ja hädaolukordadele reageerimise mehhanismide tugevdamine.          Nende puhul on siseasjade peadirektoraadil vaja uusi haldus- ja kontrollimeetodeid.       Uutele suundadele mõeldud summad ei ole veel kindlaks määratud, kuid tõenäoliselt ei ole need siseasjade üldise eelarvega võrreldes märkimisväärsed. Siiski on väga oluline luua sisemised vahendid ja töökorraldus nende ülesannete täitmiseks võimalikult vara perioodi alguses, austades täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Eespool esitatud analüüs näitab selgelt, et kasutuselevõetud lihtsusmeetmetest hoolimata on SISEASJADE PEADIREKTORAADI suurenenud eelarve täitmiseks vaja rohkem personali.   Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide rakendamisele kujundab SISEASJADE PEADIREKTORAAT välja pettusevastase võitluse strateegia, mis vastab uuele, 24. juunil 2011 vastu võetud komisjoni pettusevastase võitluse strateegiale, et muu hulgas tagada peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmete täielik kooskõla eelnimetatud komisjoni strateegiaga ja pettuseriski ohjamise suunamine pettuseriski valdkondade ja sobivate reageerimisviiside kindlakstegemisele. Vajaduse korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida fondidega seotud pettusejuhtumeid.

Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega silmas pidades määratakse komisjoni pettusevastase võitluse strateegias selgelt kindlaks vajadus komisjoni ettepanekute järele võtta vastu ajavahemikuks 2014–2020 määrused, millega nõutakse liikmesriikidelt tulemuslike ja tuvastatud pettuseohtudega proportsionaalsete pettuse ärahoidmise meetmete kasutuselevõttu. Praeguse ettepaneku artiklis 5a on liikmesriikidele esitatud selge nõue ennetada, avastada ja korrigeerida kõrvalekalded ja teavitada nendest komisjoni. Nende kohustuste täiendavad üksikasjad moodustavad osa artikli 24 lõike 5 punktis c ettenähtud vastutava asutuse ülesannete üksikasjalikes eeskirjades.

Lisaks on artiklis 41 selgelt märgitud komisjoni või kontrollikoja auditileidudel põhineva finantskorrektsiooni tulemusel tekkinud vahendite uuesti kasutamine.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr || Liigendatud[18] || EFTA[19] riigid || Kandidaat-riigid[20] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 ||   || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr Rubriik 3 || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 18 01 04 aa – Varjupaiga- ja Rändefond – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

3 || 18 02 aa – Varjupaiga- ja Rändefond || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3 || 18 01 04 bb – Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 02 bb – Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 01 04 cc – Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 02 cc – Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

Kolmandate riikide rahaline osalus puudutab Sisejulgeolekufondi mõlemat osa.

Nende riikide osaluse arvutamise kriteeriumid ja meetodid lepitakse kokku ELi ja assotsieerunud riikide vahelistel läbirääkimistel eraldi menetluse alusel.

Oletades, et protsendimäärad on samaväärsed praeguste Euroopa Välispiirifondi protsendimääradega, kutsutakse assotsieerunud riike tasuma piiride ja viisadega seotud osa jaoks osamakse suurusega umbes 210 miljonit eurot ja politseikoostöö osa jaoks umbes 50 miljonit eurot.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr 3 || Julgeolek ja kodakondsus

SISEASJADE peadirektoraat || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020. aastat || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud (jooksevhindades) || || || || || || || || ||

18 02 aa  Varjupaiga- ja Rändefond || Kulukohustused || (1) || 517,492 || 527,892 || 538,500 || 549,320 || 560,356 || 571,613 || 586,266 || - || 3 851,439

Maksed || (2) || 90,085 || 102,823 || 270,844 || 420,790 || 532,681 || 543,385 || 554,303 || 1 336,528 || 3 851,439

18 02 bb Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || Kulukohustused || (1a) || 135,076 || 143,047 || 151,283 || 159,791 || 168,578 || 177,653 || 187,022 || || 1 122,450

Maksed || (2a) || 15,714 || 43,881 || 71,419 || 111,709 || 147,854 || 156,248 || 164,918 || 410,707 || 1 122,450

18 02 cc  Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || Kulukohustused || (1a) || 422,310 || 447,186 || 472,886 || 499,435 || 526,856 || 555,173 || 584,412 || - || 3 508,258

Maksed || (2a) || 59,999 || 120,794 || 223,204 || 350,813 || 461,098 || 487,256 || 514,275 || 1 290,818 || 3 508,258

Eriprogrammide[21] vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud || || || || || || || || ||

18 01 04 aa             Varjupaiga- ja Rändefond || || (3) || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || || 18,500

18 01 04 bb            Sisejulgeolekufond – Politsei ja kuritegevus || || || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || || 5,600

18 01 04 cc             Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || || || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || 1,700 || || 11,900

SISEASJADE PEADIREKTORAADI assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1 079,878 || 1 123,125 || 1 167,669 || 1 213,546 || 1 260,790 || 1 309,439 || 1 362,700 || || 8 517,147

Maksed || =2+2a +3 || 170,799 || 272,497 || 570,467 || 888,313 || 1 146,634 || 1 191,889 || 1 238,496 || 3 038,053 || 8 517,147

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020, aastat || KOKKU

SISEASJADE peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || || 145,887

Ÿ Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || || 1,157

SISEASJADE PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020, aastat || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1 100,875 || 1 144,125 || 1 188,672 || 1 234,552 || 1 281,799 || 1 330,452 || 1 383,716 || || 8 664,191

Maksed || 191,796 || 293,497 || 591,470 || 909,319 || 1 167,643 || 1 212,902 || 1 259,512 || 3 038,053 || 8 664,191

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:       Siseasjade poliitika eelarvet täidetakse peamiselt koostöös liikmesriikidega, Ehkki kuluprioriteedid seatakse ELi tasandil, on tegeliku igapäevase haldamise volitused vastutavatel asutustel riiklikul tasandil, Ühiste väljundnäitajate ja eesmärkide kohta teevad otsuse koos komisjon ja vastutavad asutused osana nende riiklikest programmidest ning komisjon kiidab need heaks, Seetõttu on keeruline välja tuua väljundite sihttasemeid enne programmide koostamist, läbirääkimist ja heakskiitmist 2013/14, aastal,      Eelarve tsentraliseeritud täitmise suhtes ei ole siseasjade peadirektoraadil samuti võimalik esitada täielikku nimekirja kõikidest väljunditest, mis saavutatakse fondide tegevuse tulemusel, nende keskmistest kuludest ja summadest, nagu käesolevas punktis nõutud, Hetkel ei ole statistilisi vahendeid, mis võimaldaks arvutada praeguste programmide alusel keskmisi kulusid, ja selline täpne kulude kindlaksmääramine oleks vastuolus põhimõttega, et tulevane programm peaks olema piisavalt paindlik, et saaks kohandada aastate 2014–2020 poliitilisi prioriteete, See peab paika ennekõike erakorralise abi ja meetmete puhul ning seoses kolmandate riikidega,

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || ‑{}‑ || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1,6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[22] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[23] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) SISEASJAD

Mitmeaastase finantsraamistiku[24] RUBRIIK 5 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

SISEASJAD: personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 145,887

Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || 1,157

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || 147,044

Mitmeaastase finantsraamistiku[25] RUBRIIGIST 5[26] välja jäävad kulud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

SISEASJAD personalikulud || 1,280 || 1,280 || 1,280 || 1,280 || 1,280 || 1,280 || 1,280 || 8,960

Muud halduskulud || 3,720 || 3,720 || 3,720 || 3,720 || 3,720 || 3,720 || 3,720 || 26,040

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 35,000

KOKKU || 25,997 || 26,000 || 26,003 || 26,006 || 26,009 || 26,013 || 26,016 || 182,044

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: aasta n arvnäitajad on 2011, aasta omad,

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): siseasjad ||

|| 18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15

|| 18 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[27] ||

|| 18 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16

|| XX 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid delegatsioonides) || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

|| 18 01 04 aa[28] || peakorteris[29] || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

|| delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

|| 18 01 04 bb[30] || peakorteris[31] || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

|| delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

|| 18 01 04 cc[32] || peakorteris[33] || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6

|| delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muu 13 01 04 02) || || || || || || ||

|| KOKKU || 197 || 197 || 197 || 197 || 197 || 197 || 197

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele,

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt, Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega, Summasid ja arvestust korrigeeritakse, kui ülesannete täitmine suunatakse rakendusametitele,

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad peakorteris || Ülesanded koosnevad rahastamisprogrammi juhtimiseks vajalikest ülesannetest: – osalemine eelarvemenetluses;        – poliitikadialoogi pidamine liikmesriikidega;  – iga-aastaste tööprogrammide / rahastamisotsuste ettevalmistamine, iga-aastaste prioriteetide kehtestamine, riiklike programmide heakskiitmine;   – riiklike programmide, ettepanekute esitamise kutsete ja pakkumiskutsete ning järgneva valikumenetluse haldamine;               – suhtlemine sidusrühmadega (potentsiaalsed/tegelikud toetusesaajad, liikmesriigid jne); – suuniste kavandamine liikmesriikidele;         – projektide operatiiv- ja finantsjuhtimine;      – kontrollimine vastavalt eespool kirjeldatule (eelkontroll, hankekomitee, järelaudit, siseaudit, raamatupidamise aastaaruande kontroll ja heakskiit);  – raamatupidamine;             – toetuste ja riiklike programmide haldamise IT-vahendite arendamine ja juhtimine;                – järelevalve ja aruandlus seoses eesmärkide saavutamisega, sealhulgas tegevuse aastaaruandes ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja aruandes

Koosseisuvälised töötajad || Ülesanded on samad, mis ametnikel ja ajutistel töötajatel, välja arvatud ülesanded, mida kooseisuvälised töötajad ei saa täita,

Delegatsioonide töötajad || Selleks et rakendada siseasjade valdkonna poliitikat ja eelkõige arendada selle välist mõõdet, on ELi delegatsioonides vaja piisavalt siseasjade eksperte, Nendeks võivad olla Euroopa Komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse töötajad,

Selleks et rakendada siseasjade valdkonna poliitikat ja eelkõige arendada selle välist mõõdet, on ELi delegatsioonides vaja piisavalt siseasjade eksperte, Nendeks võivad olla Euroopa Komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse töötajad,

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga,

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele,

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku[34] läbivaatamine,

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele,

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– þ Ettepanekus nähakse ette, et Euroopa rahastamist on vaja kaasrahastada, Täpne summa ei ole kvantifitseeritav, Määrusega kehtestatakse kaasrahastamismäärade ülempiirid, mis on liigendatud kooskõlas meetmete liigiga:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele,

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[35]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1,6)

Artikkel …, || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab,

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod,

[1]               KOM(2011) 500 (lõplik).

[2]               KOM(2010) 700 (lõplik).

[3]               KOM(2010) 543 (lõplik).

[4]               „ELi eelarve läbivaatamine”, KOM(2010) 700, 19.10.2010.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (KOM(2011) 615 (lõplik)).

[6]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta (KOM (2011) 628/3).

[7]               Vt joonealune märkus 1.

[8]               ELT C , , lk .

[9]               ELT C , , lk .

[10]             Finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuv läbivaatamine – komisjoni ettepanek KOM(2010) 260.

[11]             Finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuv läbivaatamine – komisjoni ettepanek KOM (2010) 260.

[12]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[13]             EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

[14]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB: – tegevuspõhine eelarvestamine.

[15]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[16]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[17]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[18]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[19]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[20]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[21]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[22]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[23]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[24]             Koguvahendid, mis põhinevad 2011. aasta personalikulude lõplikel assigneeringutel, sealhulgas ametnikud ja koosseisuväline personal.

[25]             Endistelt B.A ridadelt rahastatav koosseisuväline personal lähtuvalt 2011. aasta personalikulude lõplikust assigneeringust, sealhulgas koosseisuväline personal peakorteris ja delegatsioonides.

[26]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[27]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[28]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[29]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[30]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[31]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[32]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[33]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[34]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[35]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.