52011PC0730

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Määruses (EÜ) nr 2073/2004 sätestatakse õigusraamistik halduskoostööks aktsiisimaksude valdkonnas. Selleks et võtta arvesse elektroonilise aktsiisikaupade liikumise ja kontrollisüsteemi (edaspidi EMCS) kasutuselevõtmist, tuleb määruse sätted läbi vaadata. EMCS kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuse 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) alusel. EMCS toetab liikmesriikide ametiasutuste kiiremat ja komplekssemat aktsiisikauba kontrollimise meetodit, mis põhineb automatiseeritud riskianalüüsil (vt otsuse 1152/2003/EÜ kolmas põhjendus).

Kehtivas nõukogu määruses sätestati EMCSi projekti varasema etapi õiguslik alus, et toetada arvutipõhiseid käsitsi tehtavaid toiminguid (EMCSi nulletapp) kuni halduskoostöö toetamise automatiseerimiseni, mis hõlmab EMCSi 2. ja 3. etappi. Lisaks üldisema sisuga artiklitele, milles käsitleti infonõudeid, automaatset teabevahetust ja omaalgatuslikku teabevahetust, moodustasid asjaomaste vahendite kasutamise õigusliku aluse ettevõtjate registreerimissüsteemi SEED ( System of Exchange of Excise Data – aktsiisiandmete vahetamise süsteem), EWSE ( Early Warning System for Excise – aktsiisimaksuga seotud varajase hoiatamise süsteem) ja MVSi ( Movement Verification System – ringluse järelevalvesüsteem) kasutamist käsitlevad artiklid. Need tuletati varasematest halduskoostöö valdkonna õigusaktidest, nõukogu direktiivist 77/799/EMÜ ja teatavatest nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ sätetest.

EWSE ja MVS kaotatakse nüüd järk-järgult; EMCSi 2. etapp on töös ja 3. etapp käivitatakse 2012. aastal. EMCSi 3. etapil on võimalik luua EWSE-t asendavad elektroonilised sõnumid ning eelkõige asendada osaliselt ja hiljem täielikult MVS.

SEED praegune kirjeldus määruses (EÜ) nr 2073/2004 ei ole ajakohane, sest see põhineb süsteemi nulletapi versioonil ja seega on seda vaja ajakohastada. Lisaks on vaja selget õiguslikku alust Europa-portaalis ettevõtjate lubade kehtivuse kontrollimise teenusele (SEED-on-Europa).

3. etapp hõlmab sõnumite automaatset vahetamist ettevõtjate ja liikmesriikide ametiasutuste vahel, et kanda ette erandlikest olukordadest, nt teekontrollide tulemused, ettekanded ettevõtjate tehtud erandite ja ringluse lõpliku katkestamise kohta. Selline teabevahetus toimub praegu käsitsi ja võimaluste piires. Selle sõnumivoo automatiseerimine etendab olulist osa kontrolli ja halduskoostöö parandamisel.

EMCSi projekti osana tuleb tagada statistika- ja aruandlusteenuse (CS/MISE – Central Services / Management Information System Excise ) osutamine. Selle eesmärk on anda EMCSi tööst aru paremini ja sagedamini. Kõnealune teenus vabastab liikmesriigid ja komisjoni osaliselt vajadusest koguda operatiivset statistikat käsitsi. Konkreetsetest kauba liikumist käsitlevatest dokumentidest andmete kogumiseks on vaja õiguslikku alust.

Otsuses 1152/2003/EÜ nõuti komisjonilt ja liikmesriikidelt EMCSi arendamise, katsetamise ja kehtestamise rahastamist. Ka uues määruses on nüüd, kus EMCS toimib, kavandatud liikmesriikide ja komisjoni jaoks samasugune jätkuv kohustus hoida käigus EMCSi ja sellega seotud teenuseid.

Lisaks neile konkreetsetele muudatustele peetakse vajalikuks ka muid määruse (EÜ) nr 2073/2004 sisu muudatusi:

- ajakohastada määruse sõnastus vastavalt uutele õigusnormidele;

- vaadata tekst üldiselt läbi, jätta välja sätted, mis ei ole enam asjakohased, ja muuta teksti ülesehitus loogilisemaks;

- võtta arvesse uusi halduskoostöö menetlusi nii aktsiisivaldkonnas kui ka mujal, et luua õigusraamistik, mis on aktsiisiasutuste ja ettevõtjate jaoks tõhusam ja vähem koormav.

Selleks et luua EMCSi halduskoostöö funktsioonidele õiguslik alus, määrust üldiselt korrastada ja luua kergemini loetav ja ühtsem dokument, tehakse kavandatud muudatuste ulatust arvesse võttes ettepanek olemasoleva määruse tekst täielikult asendada.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Eksperdiarvamuste kasutamine

Ettepanek koostati tihedas koostöös direktiiviga 2008/118/EÜ loodud aktsiisikomitee egiidi all tegutseva spetsialistide töörühmaga. Komisjoni talitused korraldasid ettepaneku täiendavaks arutamiseks huvitatud liikmesriikidega mitmeid kahepoolseid ja mitmepoolseid arutelusid.

Komisjoni ja liikmesriikide talitustele avalduva mõju hinnang

Käesoleva ettepaneku uutest osadest keskseimad on õiguseeskirjad, millega tagatakse EMCSi süsteemi kohaldamine. Sisuliselt tuleneb mõju mitte käesoleva ettepaneku tekstist, vaid otsusest 1152/2003/EÜ, millega võeti vastu EMCSi loomise otsus. Nagu eespool selgitatud, lihtsustab uus süsteem eelkõige kaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel ning hõlbustab liikmesriikidel selle kontrollimist. Käesolev ettepanek ei too praeguse olukorraga võrreldes kaasa uut täiendavat koormust aktsiisiettevõtjatele, kuna see piirdub peamiselt olemasolevate töövahendite ja -viiside ajakohastamisega. Uute statistika- ja aruandlusvõimaluste lisamine peaks vähendama liikmesriikide ametiasutuste praegust halduskoormust, parandades samal ajal aruandluse kvaliteeti.

Põhiõigustele avalduva mõju hinnang

Ettepanekus eeldatakse, et liikmesriigid kasutavad vajalikul määral ja proportsionaalselt direktiivi 95/46/EÜ artiklit 13, mis võimaldab liikmesriikidel vabastada haldusorganid nõudest tegutseda vastavalt kõigile andmesubjekti õigustele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8. Määrus võimaldab liikmesriikidel kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 erandeid teabe säilitamiseks või vahetamiseks, kui selline piirang on vajalik liikmesriigi või Euroopa Liidu oluliste majandus- või finantshuvide kaitseks, sh rahandus-, eelarve- ja maksundusvaldkonnas. Erandi täpset kasutamist reguleeritakse siseriiklike õigusaktide ja haldustavadega vastavalt sellele, kuidas direktiiv 95/46/EÜ on siseriiklikku õigusse üle võetud, ning vastavalt meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse üldistele õiguspõhimõtetele ja kogutud, säilitatud või vahetatud teabe eeldatavale asjakohasusele. Selles osas ei muutu liikmesriikide õigused ja kohustused võrreldes kehtivas aktsiisimaksude valdkonna halduskoostööd käsitlevas määruses määratletud õiguste ja kohustustega.

Komisjonipoolne andmete töötlemine on piiratud järgmiste valdkondadega:

1. liikmesriikide ametiasutuste vahelise turvalise sidekanali (CCN/CSI) pakkumine. Kõnealust kanalit kasutatakse, et saata struktureeritud sõnumeid, mis hõlmavad teabevahetust taotluse korral, automaatset teabevahetust ja omaalgatuslikku teabe edastamist, mis aitab nõuetekohaselt kohaldada aktsiisialaseid õigusakte.

2. võimalus kopeerida liikmesriikide vahel aktsiisiettevõtjate registreerimisandmeid;

3. andmete väljavõtmine statistikaks.

Esimese valdkonna puhul (turvaline sidekanal) võidakse pakkuda direktiivi 95/46/EÜ artiklis 13 lubatud erandeid kasutanud liikmesriikide teavet, kui liikmesriigil on vaja vahetada teavet mõne teise liikmesriigiga, selleks et luua täielik ja täpne ülevaade aktsiisialastele õigusaktidele vastavusest. Komisjon eeldab, et artikli 13 kasutamist piiratakse nende juhtumitega, mil andmesubjekti teavitamine võib kõigi eelduste kohaselt avaldada mõju kõnealuse liikmesriigi poolt läbiviidavale aktsiisialastele õigusaktidele vastavuse hindamisele. Käesoleva määruse eelnõu raames töödeldav teave peaks piirduma aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikuga (eelnõu artikkel 1, samuti kõnealuse sätte kohta jagatud selgitused allpool). Liikmesriigid on seotud oma aluslepingust tulenevate kohustustega ja direktiivist 95/46/EÜ tuletatud siseriiklike õigusaktidega, mille kohaselt tuleb austada artiklis 8 sätestatud andmesubjekti õigusi, samuti vajalikkuse ja proportsionaalsuse üldiste õiguspõhimõtetega. Käesolevas määruses ei täpsustata siseriiklikku korda, sest selline täpsustamine ei ole vajalik. Samuti eeldab komisjon, et liikmesriigid peavad käesoleva määrusega antud volitusi kasutades kinni kõigist teistest lepingulistest kohustustest.

Komisjon pakub ainult sidesüsteemi liikmesriikide kogutud ja säilitatava teabe vahetamiseks ning komisjonil ei ole andmetele juurdepääsu muul eesmärgil kui süsteemihoolduseks. Käesoleva ettepaneku kohaselt vastutab komisjon tema kätte usaldatud andmete konfidentsiaalsuse ja korrektse edastamise eest.

Teise valdkonna puhul (ettevõtjate riiklike registreerimisandmete peegelkoopia) ei pea liikmesriigid kasutama artiklit 13, kuna andmeid esitavad andmesubjektid ise. Liikmesriigid peaksid andmesubjekte kõnealustest andmetest teavitama ja andmesubjekt peaks olema võimeline ise parandama ebatäpsusi nendes andmetes. Selle õiguse tagamiseks on ettepanekus meeldetuletus vajaduse kohta lubada andmesubjektil juurde pääseda oma selle valdkonna andmetele ning võimaldada vigade parandamist. Komisjonil ei ole andmetele operatiivset juurdepääsu ja seega ka võimalust neid ise muuta, kuna sel juhul peaks komisjon kontrollima riiklikke ettevõtteregistreid, samas kui maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi peamine kohustus on tagada töödeldud teabe jätkuv konfidentsiaalsus. Avalik teenus, mis võimaldab kontrollida lubade kehtivust, kasutab aktsiisiettevõtjate registreerimisandmete väljavõtet, mis sisaldab ainult aktsiisiloa numbrit ega sisalda teavet, mis võimaldaks isikut identifitseerida, nt nime või aadressi. Komisjon tagab kõnealuse teenusega seotud e-posti kontaktaadressi. Kui ettevõtjale tundub, et esitatud teave ei ole korrektne, annab komisjon ettevõtjale selle liikmesriigi ametiasutuse andmed, kes on kõnealuse ettevõtja andmetöötleja.

Kolmas valdkond hõlmab üksnes statistikaaruannete sisendandmetena kasutatavate anonüümsete tegevusandmete väljaeraldamist. See väljavõte ei sisalda aktsiisikaupade liikumisega seotud ettevõtjate identifitseerimisandmeid.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu uus aktsiisimaksude valdkonna halduskoostööd käsitlev määrus, millega asendatakse praegu kõnealuses valdkonnas kehtiv nõukogu määrus.

Eesmärk on viia selle valdkonna õigusaktid vastavusse EMCSi arendamise teel tekkinud võimalustega ning pakkuda nende võimaluste jaoks selgemini määratletud ja põhjalikku õiguslikku alust, mis võimaldab asendada praegused käsitsi tehtavad ja poolautomaatsed toimingud.

Teine eesmärk on määratleda selgemini liikmesriikide ja komisjoni õigused ja kohustused antud valdkonnas nii EMCSi raames kui ka üldisemalt.

Selline lähenemisviis võimaldab ja soodustab liikmesriikidevahelist tõhustatud koostööd ja viib kõnealuse valdkonna õigusaktid rohkem kooskõlla hiljuti vastuvõetud õigusaktidega, mis käsitlevad halduskoostööd käibemaksu- ja otsemaksustamise valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113.

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke iseseisvalt saavutada järgmisel põhjusel.

Ettepaneku eesmärk on asendada nõukogu määrus (EÜ) nr 2073/2004 sätetega, mis täidavad sama ülesannet, nimelt pakuvad ühtset õigusraamistikku halduskoostööks konkreetselt aktsiisikauba valdkonnas ja kasutavad täielikult ära EMCSi süsteemi vahendeid.

Seda eesmärki ei saa vajalikul määral täita liikmesriikide individuaalsete meetmete abil, vaid seda saab paremini teha Euroopa Liidu tasandil. Käesoleva ettepaneku ja kehtiva määruse puudumisel saaks liikmesriikidevaheline teabevahetus toimuda üksnes liikmesriikide vahel sõlmitavate kahepoolsete lepingute raames. Ei ole tõenäoline, et asjaomased liikmesriigid selliseid kahepoolseid kokkuleppeid elektrooniliselt toetaksid, sest tegemist oleks kahepoolsete kokkulepete puhul õigustamatute kuludega. Kahepoolsete kokkulepete vahelised erinevused võiksid ka takistada ühtse turu tõhusat toimimist.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Kavandatud meetmega ainult kehtestatakse ühine menetluskord ja vahendid, et lihtsustada igapäevast halduskoostööd liikmesriikide vahel, kes seega jätkuvalt vastutavad täielikult sisekorralduse ja vahendite eraldamise eest, samuti selle eest, millistel juhtudel kohaldatakse rahvusvahelist halduskoostööd ja kuidas kasutatakse tulemusi.

Kavandatud meetmega ei kaasne olulist täiendavat finants- ja halduskoormust ELile, liikmesriikide valitsustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele ega kodanikele, kusjuures see peaks hoopis rahvusvahelist halduskoostööd käsitleva ühise lähenemisviisi kehtestamise teel vähendama personali- ja finantskulusid.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Vahendi valik on täielikult kooskõlas praegu kehtiva õigusaktiga. Määrusega nähakse ette ühine tegevusraamistik, mida saab olemasoleva määruse asendamisel vahetult kohaldada.

Ettepanekuga soovitakse luua alus liikmesriikidevahelise halduskoostöö olemasoleva ühise raamistiku moderniseerimiseks. Määruses käsitletakse ainult halduskoostööd ja see ei mõjuta aktsiisikauba ringluse korraldamise või aktsiisikauba maksustamisega seotud siseriiklike õigusaktide ühtlustamist, mida hõlmavad muud õigusaktid.

4. MÕJU EELARVELE

Kõik EMCSi 3. etapi kasutuselevõtmisega seotud finantsmõjud tulenevad otsusest 1152/2003/EÜ. Mõju, mida uue statistikakogumisteenuse arendamine ja toimimine ning süsteemi arendamise, hooldamise ja käigushoidmise jätkamise kohustus eelarvele avaldavad, on hõlmatud programmi „Fiscalis 2013”[1] kuludega ja sellepärast seda siin enam rohkem ei arutata.

5. TÄIENDAV TEAVE

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmise korral tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv õigusakt, st määrus (EÜ) nr 2073/2004.

Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette õigusnormide, (ELi või riikide) ametiasutuste haldusmenetluste ja erasektori osaliste haldusmenetluste lihtsustamine.

Õigusnormid viivad haldusprotsessi lihtsustamiseni, sest need sisaldavad ühiseid meetmeid, mida on kerge tõlgendada ja kohaldada ning mis lähevad selles suunas kaugemale kui määruse (EÜ) nr 2073/2004 meetmed.

Ametiasutustel on võimalik kasutada ühiseid vahendeid eelnevalt määratletud organisatsioonilises raamistikus. Kõnealused meetmed lihtsustavad Euroopa tasandi rahvusvahelist halduskoostööd. ELi õigusakti reguleerimissala laiendamise tulemusel ei pea haldusasutused kohaldama eri õigusakte, millest igaühe puhul kehtivad omad eeskirjad ja tingimused vastavalt sellise nõude laadile, mille osas abi taotletakse.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Järgnevas artiklite üksikasjalikus selgituses keskendutakse sätetele, mis on uued või mida on võrreldes määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastavate sätetega sisuliselt muudetud. Uute sätete võrdlemiseks määruse (EÜ) nr 2073/2004 olemasolevate sätetega tuleks kasutada uue määruse ettepanekule lisatud vastavustabelit.

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 1 – Reguleerimisese ja -ala

See artikkel kajastab asjaolu, et määruse reguleerimisala laiendatakse nii, et see hõlmab halduskoostööd, mis on vajalik kõigi aktsiisialaste õigusaktide jõustamise tagamiseks, mitte ainult aktsiisimaksude õigeks määramiseks. Selles esitatakse ka põhimõte, et määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Vajalikkuse põhimõte on ette nähtud selleks, et aktsiisiinfot vahetataks maksuametite tegelike vajaduste ulatuses, järgides samas ELi põhiõiguste harta kriteeriume, kui tegemist on isikuandmetega (artikkel 8 ja artikli 52 lõige 1). Konkreetselt võib teabetaotlust pidada vajalikuks näiteks selleks, et kontrollida uurijate kahtlusi, et ettevõtjad on või on olnud seotud aktsiisi hõlmavate eiramistega . Teisalt tehakse mõiste „vajalik” abil selgeks, et liikmesriikidel ei ole vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse isiku või kindlakstehtud isikute rühma või kategooria puhul aktsiisiga seoses asjakohane.

Artikkel 2 – Mõisted

Selleks et kajastada EMCSi 2. ja 3. etapi käivitamist ja viia dokument vastavusse nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ, on lisatud mitu uut mõistet, mida määruses (EÜ) nr 2073/2004 ei ole. Need on „sündmusepõhine teabevahetus”, „ettevõtja”, „aktsiisinumber”, „elektrooniline haldusdokument”, „vastastikuse haldusabi dokument” ja „haldusabi tagavaradokument”. Teisi mõisteid on mõnevõrra muudetud.

Artiklid 3 kuni 6 – Pädevad asutused, aktsiisiinfovahetuse keskasutus, infovahetuse asutused

Ettepanekuga säilitatakse määruse (EÜ) nr 2073/2004 kohane kehtiv kord, mille kohaselt eristatakse pädevat asutust, kes on andmete vahetamise eest juriidiliselt vastutav ja kelle nimel selline vahetus toimub, ning pädeva asutuse õiguslikult volitatud asutuste ja ametnike vahelisi otsekontakte. Järelevalvet kõnealuse korra üle teostab aktsiisiinfovahetuse keskasutus, kes tegutseb ka esmase kontaktpunktina. See on nii sellepärast, et määruse reguleerimisala ja liikmesriikidevahelisi erinevusi valitsusasutuste ja üldisemalt liikmesriigi struktuuri ja tegevusega seotud küsimustes silmas pidades ei ole võimalik selles osas ühtseid eeskirju kehtestada; Mõnes riigis näiteks on pädevad asutused harilikult aktsiisiasutused või -talitused, samas kui teistes riikides võivad teatavaid selle valdkonna haldusabiga seotud ülesandeid täita muud asutused. Iga liikmesriik võib vabalt otsustada oma pädeva asutuse muutmise üle. Kui ta seda teeb, on ta kohustatud teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike.

Järelikult ei seata nende artiklitega liikmesriikidele mingeid piiranguid selle suhtes, kuidas nad oma sisetegevuse korraldavad, ainuke tingimus on esmase kontaktpunkti olemasolu. Seega sätestab ettepanek jätkuvalt selge õigusraamistiku detsentraliseeritud koostööle, annab aktsiisiinfovahetuse keskasutustele juhtiva rolli, kuid selgitab ka nende esmatähtsaid kohustusi.

Artikkel 7 – Õigusasutuse loal või taotlusel saadud teave või dokumendid

Kui taotletava teabe saamiseks on vaja õigusasutuste poolt või õigusasutuste jaoks tehtavaid uurimisi, võidakse teabevahetusest mõnikord keelduda või sellega märkimisväärselt viivitada. See võib takistada taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutusel algatada tõhusaid ja õigeaegseid haldus- või kohtumenetlusi kurjategijate vastu. Sellest tulenevalt määratletakse artiklis 7 liikmesriigi kohustus teha koostööd, kui tegemist on kriminaalmenetlustega, võttes asjakohaselt arvesse kriminaalasjades toimuva õigusalase koostöö eeskirju.

II peatükk – Koostöö taotluse korral

Ettepanekus sätestatakse liikmesriikide õigused ja kohustused (eristades teabenõuded haldusuurimistest), ametnike viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes, üheaegsete kontrollide ja teatamistaotluste kasutamine. Artiklis 11 sätestatakse teabe edastamise tähtajaks kolm kuud alates taotluse kättesaamisest (üks kuu, kui teave on juba kättesaadav), kuid üksikjuhtudel võimaldatakse ka teisi tähtaegu.

Artikkel 8 – Taotluse saanud asutuse üldkohustused

Artikkel 8 on suures osas sama nagu määruse (EÜ) nr 2073/2004 artikkel 5. Artikli 8 lõige 1 on kõigi EMCSi kasutades või muul viisil esitatud teabenõuete õiguslik alus. Lõikega 2 kohustatakse taotluse saanud asutust teostama haldusuurimisi, kui need on taotletud teabe saamiseks vajalikud. Selleks nähakse lõikes 3 ette, et teabenõuded võivad sisaldada põhjendatud taotlust haldusuurimise läbiviimiseks. Taotluse saanud liikmesriik võib otsustada, et uurimine ei ole vajalik, kuid sel juhul peab ta viivitamatult teavitama taotluse esitanud liikmesriiki sellest, miks ta otsustas sellist uurimist mitte läbi viia. Omavolilise keeldumise vältimiseks on selliste keeldumiste juriidilised põhjused loetletud artiklis 25. Praegu peab taotluse saanud asutus tegutsema nii, nagu teeks ta seda omal algatusel või oma liikmesriigi teise ametiasutuse taotlusel.

Artiklid 9–10 – Taotluse ja vastuse vorm ning dokumentide esitamine

Artikliga 9 ajakohastatakse määruse (EÜ) nr 2073/2004 artiklit 6, et tagada artikli 8 kohaste taotluste ja vastuste edastamine üldjuhul EMCSi kasutades. Tegevusprotsessi, teabevahetuse ja varumenetluste üksikasjad sisalduvad käesoleva määruse artikli 35 lõikega 2 ettenähtud rakendusaktis, mis on FESSi ( Functional Excise System Specification – aktsiisisüsteemi funktsionaalne spetsifikatsioon) IV jao tegevusprotsessi ja sõnumirakenduste spetsifikatsioonide õiguslik alus.

Sellest hoolimata on võimatu eelnevalt ette näha kõiki teabetaotluste ja haldusuurimiste taotluste vorme. Lisaks on ka vaja vahetada tõendusmaterjale ja dokumente. Seepärast on tähtis mõista, et artikli 8 reguleerimisala hõlmab ka praegu EMCSiga hõlmamata teabe vahetamist. Neil taotlustel peab jätkuvalt olema õiguslik alus ja neid tuleks nii palju kui võimalik vahetada elektrooniliselt, et vältida liikmesriikide ametiasutuste liigset koormust. Üks näide on turvalise CCN e-posti süsteemi kasutamine teabe vahetamiseks aktsiisiinfovahetuse keskasutuste vahel.

Artikliga 10 privilegeeritakse kinnitatud koopiate ja väljavõtete kasutamine, et ei oleks vaja saata originaaldokumente, mille töötlemine suurendaks halduskoormust.

Artikkel 11 – Tähtajad

Artiklis 11 teeb komisjon ettepaneku kehtestada tavapäraseks teabe esitamise tähtajaks kolm kuud, nagu see on praegu määruse (EÜ) nr 2073/2004 kohaselt. Kui taotluse saanud liikmesriigil on nõutav teave juba olemas, vähendatakse kõnealust tavapärast tähtaega ühe kuuni. Erijuhtudel, nt mitmeid liikmesriike hõlmavad eriti keerukad pettusejuhtumid, võib ühisel kokkuleppel kehtestada teistsuguse tähtaja. Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele vastata kehtestatud tähtaja jooksul, peab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata teatama selle põhjused ning aja, millal ta ilmselt vastuse anda saab.

Artikkel 12 – Teiste liikmesriikide ametnike osalemine haldusuurimistes

Nagu määruses (EÜ) nr 2073/2004, annab ka see ettepaneku peatükk aktsiisiametnikele õigusliku aluse viibida teise liikmesriigi territooriumil, et vahetada teavet ja osaleda vaatlejana tema haldusuurimistes. Komisjon teeb ettepaneku muuta veidi kehtiva määruse sõnastust, selgitamaks et vastavalt vastastikusele kokkuleppele võib teise liikmesriigi ametnikele anda õiguse viibida igal pool, kus oma liikmesriigi ametnikel oma õigus viibida.

Artikkel 13 – Üheaegsed kontrollid

Komisjon usub jätkuvalt, et üheaegsed kontrollid annavad positiivse panuse halduskoostöösse ja peaksid moodustama liikmesriikide standardsete kontrollikavade lahutamatu osa. Juhtudel, mil kahtlustatakse piiriüleseid aktsiisiga seotud eiramisi või rikkumisi, võivad üheaegsed kontrollid osutuda liikmesriikide ametiasutuste jaoks väga tõhusaks eeskirjadele vastavuse kontrollimise vahendiks.

Selleks et õhutada liikmesriike üheaegseid kontrolle oma kontrollikavadesse lisama, rahastatakse teatavaid mitmepoolseid kontrolle Fiscalis 2013 programmist. Komisjon teeb ettepaneku teksti võrreldes kehtiva määruse tekstiga vaid veidi muuta („infovahetuse keskasutuse” asemel „aktsiisiinfovahetuse keskasutus”).

Artikkel 14 – Haldusotsustest ja -meetmetest teatamise taotlused

See artikkel võimaldab adressaatide teavitamist neid käsitlevatest otsustest (v.a nõuetest teatamine), mille on teinud taotluse esitanud asutus. Ettepanekus piirdutakse sissenõudmise direktiivi viidete ajakohastamisega, kuna direktiiv 76/308/EMÜ on asendatud 16. märtsi 2010. aasta direktiiviga 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel)[2].

III peatükk – Infovahetus ilma eelneva taotluseta

Artiklid 15–18 – Kohustuslik ja vabatahtlik infovahetus ning järelmeetmed

Komisjon teeb ettepaneku teha käesolevas peatükis rida muudatusi, et luua loogiline ja kergestimõistetav raamistik automaatseks ning omaalgatuslikuks infovahetuseks koos juriidiliste õiguste paindliku raamistikuga neile liikmesriikidele, kes võib-olla soovivad minna kaugemale FESSi 4. jaotises määratletud automaatsest infovahetusest. Ettepanekus võetakse kasutusele ka „järelmeetmete” kontseptsioon, mis sarnaneb käibemaksu ja otsemaksude valdkonnas kasutatava tagasiside kontseptsiooniga. See kujutab endast taotluse esitanud või saanud liikmesriigi vabatahtlikku aruannet saadud teabe kasulikkuse kohta. See võib aidata parandada vahetatud teabe kvaliteeti. See funktsioon ei ole praegu EMCSi osa.

Kehtivas määruses juba on artiklid, mis hõlmavad automaatset ja omaalgatuslikku infovahetust ning mõned liikmesriigid on kasutanud õiguslikke võimalusi igakuiste aruannete vahetamiseks ja info edastamiseks. Siiski valitseb kehtivas määruses ebaselgus kõnealuste artiklitega loodud õiguste ja kohustuste osas, mida süvendab veelgi eraldi artikkel, milles käsitletakse aktsiisimaksuga seotud varajase hoiatamise süsteemi, mis on tegelikult omaalgatusliku või vabatahtliku infovahetuse erivorm, mis on hoiatussõnumite korral seotud kohustusliku tagasisidesüsteemiga.

Aktsiisimaksuga seotud varajase hoiatamise süsteemi infosõnumid aegusid EMCSi 2. etapi kättejõudmisel, nende asemel edastab lähteliikmesriik elektroonilised haldusdokumendid („e-HD”). Aktsiisimaksuga seotud varajase hoiatamise süsteemi ülejäänud hoiatussõnumid aeguvad seoses EMCSi 3. etapi kättejõudmisega, mis hõlmab omaalgatusliku infovahetuse tuge, mis asendab selle funktsiooni.

Ettepaneku artikliga 15 kohustatakse liikmesriike jätkuvalt edastama teavet mis tahes teisele liikmesriigile, kui on esinenud rikkumisi või eiramisi või kui toimunud rikkumisel või eiramisel võib olla mõju teises liikmesriigis või kui on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht. Lisaks antakse artiklis õigus kasutada sellise infovahetuse korral EMCSi sõnumeid, kui nende sõnumitega on võimalik kõnealust teavet edastada. Artikliga 15 antakse ka luba vahetada sõnumeid aktsiisikaupade liikumisel esineda võivate erakorraliste olukordade kohta vastavalt FESSi 4. jaos sätestatule. On ette nähtud, et aruannete vahetamine selliste aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba puhul esineda võivate erakorraliste olukordade kohta peaks olema kohustuslik. Rakendusaktis sätestatakse kohustuslikus korras ja vabatahtlikkuse alusel automaatselt vahetatava teabe eri kategooriad. Liikmesriigid saavad valida, kas nad kasutavad nendel kategooriatel põhinevat automaatset infovahetust või ei. Kategooriate loetelu vaadatakse igal aastal läbi. Ettepaneku artiklis 16 tehakse ka selgeks, et ühtki kokkulepet, mis liikmesriigid on seoses kahepoolse või mitmepoolse infovahetusega sõlminud, ei kavatseta piirata.

Järgnevalt on esitatud mõned näited automaatse infovahetuse võimaliku kasutamise kohta:

a) olukorrad, kus kahtlustatakse pettust teises liikmesriigis. Näide: kui EMCSi kättesaamise kinnitust ei ole tagastatud ega antud mingeid selgitusi ning kahtlustatakse, et aktsiisiga maksustatav lähetatud kaup on sihtliikmesriigis kõrvale toimetatud;

b) olukorrad, kus teises liikmesriigis on tõsine pettuseoht. Näide: aktsiisi makstakse liikmesriigis, kus maksumäär on madal, ja kaupa veetakse ringlusse lubatud aktsiisikauba suhtes kehtestatud korra alusel, kuid kaubasaaja ei saa kaupa kunagi kätte, kuna kaup toimetatakse sellise liikmesriigi turule, kus maksumäär on kõrge;

c) olukorrad, kus liikmesriigi territooriumil avastatakse pettus, mis võib ulatuda teise liikmesriiki. Näide: aktsiisikauba füüsilise kohaloluga seotud eiramise avastanud liikmesriik kahtlustab, et lähteliikmesriigis on toime pandud pettus, mis hõlmab ka aktsiisikauba ala- või valesti deklareerimist elektroonilises haldusdokumendis.

Artikkel 16 võimaldab liikmesriikidel algatada teabe edastamise, kui teave ei kuulu liikmesriikide vahel automaatselt vahetatava teabe kategooriatesse, näiteks juhul, kui on avastatud ebatavaline, kuid majanduslikult tähtis eiramine. Artiklis 16 pakutakse ühe valikuvõimalusena ka järelmeetmete kehtestamist, mida taotluse esitanud asutus võib kasutada, et teatada taotluse saanud asutusele, kas saadud teave oli kasulik. Käibemaksu ja otsemaksustamise valdkonnas saadud kogemused on näidanud, et selline tagasiside ajendab omaalgatuslikku infovahetust laiemalt kasutusele võtma ja võib aidata taotluse esitanud asutusel täiendada ise juhtumi kohta kogutud teavet.

Kokkuvõttes on ettepaneku eesmärk määratleda sellise liikmesriikidevahelise infovahetuse paindlik ja tõhus raamistik.

IV peatükk – Ettevõtjaid käsitleva teabe säilitamine ja vahetamine ning ELi-siseste tehingute statistika

Käesoleva peatüki neli artiklit ühendavad määruse (EÜ) nr 2073/2004 IV ja V peatükiga hõlmatud teemad. Seoses EWSE ja MVSi asendamisega EMCSi 3. etapi vahenditega jäeti neid käsitlevad artiklid välja. Käesoleva uue peatüki uus reguleerimisala on selgemini määratletud, et hõlmata neid halduskoostöö aspekte, kus komisjoni talitused toetavad operatiivselt liikmesriikide halduskoostöö meetmeid ning etendavad ka kooskõlastavat ja hõlbustavat osa.

Artikkel 19 – Elektroonilistes andmebaasides sisalduva teabe säilitamine ja vahetamine

Käesolevas artiklis kirjeldatakse, kuidas kasutatakse SEEDv.1-na teatud jagatud elektroonilist andmebaasi, mis erineb mõnevõrra oma eelkäijast, mida on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 2073/2004. Käesolevas artiklis kirjeldatakse ka liikmesriikide ja komisjoni kesktalituste kohustust tagada, et registri andmed oleksid ajakohased ja täpsed, nii et aktsiisi peatamise korra alusel toimuv aktsiisikauba liikumine saaks toimuda kohe, sellal kui liikumist heakskiitmata sihtkohta ei saaks toimuda. Lisaks sätestatakse artiklis 19 selge õiguslik alus „SEED-on-Europa” teenusele, mis võimaldab aktsiisiettevõtjatel kontrollida oma kaubanduspartnerite lubade kehtivust.

Artikkel 20 – Juurdepääs infole ja info parandamine

Artiklis 20 selgitatakse, et ettevõtjatel on aktsiisiloa numbrit sisestades õigus kontrollida „SEED-on-Europa” avalikult kättesaadavat teavet, mis käsitleb nende loa üksikasju. Samuti on neil õigus lasta loa välja andnud liikmesriigil parandada avalikus infos ilmnenud mis tahes vigu. Komisjon kohustub edastama sellised parandamistaotlused asjaomasele pädevale asutusele. Juurdepääsuks ettevõtjaid käsitlevale mitteavalikule teabele, millele komisjonil juurdepääs puudub, ja selle parandamiseks peab ettevõtja ka edaspidi pöörduma asjaomase pädeva asutuse poole.

Artikkel 21 – Andmete säilitamine

Käesolevas artiklis sätestatakse, et kogu EMCSis säilitatav info peaks sõltuvalt pädeva asutuse andmesäilituspoliitikast olema kättesaadav vähemalt kolme aasta jooksul, ning täiendavalt, et kõnealune info peaks olema teistele liikmesriikidele internetis kättesaadav. See on vajalik, et vältida ülemääraseid viivitusi, kui liikmesriigid teevad varasemate andmete alusel riskianalüüse.

Andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt tuleks sellised andmed pärast säilitamisperioodi lõppemist kustutada või neid tuleks muuta, et eemaldada teave, mida saaks kasutada isikute tuvastamiseks.

Artikkel 22 – Rakendussätted säilitatud teabe kohta

Artiklis 22 sätestatakse rakendussätted andmete säilitamise ja parandamise kohta.

V peatükk – Abi reguleerivad üldtingimused

Käesolevasse peatükki koondatakse mitmed abi andmise vastastikused nõuded ja piirangud.

Artikkel 23 – Keelte kasutamise kord

Käesolev artikkel on ettepanekus ümber sõnastatud, et selle mõtet selgemini väljenda. Tänu EMCSi mitmekeelsete liideste paremale toetusele peaks olema vaja vähem tõlkeid.

Artikkel 24- Teenuse kvaliteet

Nii komisjonile kui ka liikmesriikidele kehtestatakse uus kohustus hallata arvutisüsteemi nii, et parandused ja täiendused töötatakse välja ja neid kasutatakse vastavalt kokkulepitud planeerimiseesmärkidele. Selliste kokkulepete üksikasjad sisalduvad teenustaseme kokkulepetes, kus täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide vastastikused kohustused. Komisjon ja liikmesriigid tagavad ka arvutisüsteemi turvastrateegia.

Artikkel 25 – Taotluse saanud asutuse kohustuste üldine ulatus

Selle artikli kohaselt on taotluse saanud asutusel õigus keelduda uurimiste tegemisest või teabe esitamisest, kui taotluse esitanud asutus ei ole suutnud ära kasutada oma tavapäraseid infoallikaid, kui teavet esitama pidava liikmesriigi juriidilised või haldustavad ei luba selle riigi maksuhalduritel selliseid uurimisi teha või seda teavet oma tarbeks hankida või kasutada või kui selle teabe edastamine oleks vastuolus avaliku korraga või põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamise. Artiklit on ajakohastatud, selgitamaks et keelduda ei tohi üksnes seepärast, et teavet valdab finantseerimisasutus.

Käesoleva ettepaneku artikli 25 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse saanud asutus peab teavitama taotluse esitanud asutust ja komisjoni vastastikuse abi taotlusest keeldumise põhjustest.

Artikkel 26 – Kulud

Käesolev artikkel on võrreldes määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastava osaga ümber sõnastatud. See, et taotluse saanud asutusel lubataks nõuda ka muude kui asutusevälistele ekspertidele tehtud kulutuste hüvitamist, on vastuolus taotluse saanud asutuse üldise kohustusega käidelda halduskoostöö taotlusi nii, nagu oleks taotletud uurimine läbi viidud omal algatusel.

Artikkel 27 – Miinimumsumma

Selle artikliga volitatakse aktsiisikomiteed kehtestama tasuda tulevate aktsiisimaksude miinimumsumma, et vältida määruse põhjendamatut kasutamist.

Artikkel 28 – Käesoleva määruse kohaselt edastatud info suhtes kehtiv ametisaladus, andmekaitse ja kõnealuse info kasutamine

Käesolevas artiklis selgitatakse, millisel otstarbel kogutud infot võib kasutada. Andmekaitset laiendati sellise teabe kaitsele, mis ei pruugi olla seotud teostatavate meetmetega, kuid millele ametnikul oli juurdepääs oma kohustuste täitmise ajal. Ülejäänud osas ei ole olulisi muudatusi võrreldes kehtivate sätetega, v.a teistele õigusaktidele viitamise ajakohastamine.

Vahetatud info suhtes kehtivad ametisaladuse sätted ja seda võib avalikustada ainult kindlaksmääratud eesmärkidel. Need eesmärgid hõlmavad kohtu- või haldusmenetlusi, sh maksuseaduste rikkumistega seotud karistused. Infot võib kasutada ka arvestusbaasi kehtestamiseks, aktsiisimaksude kogumiseks ja kontrolliks ning aktsiisikauba liikumise järelevalveks. Sellist infot võib veel kasutada muude 16. märtsi 2010. aasta direktiiviga 2010/24/EL hõlmatud maksude kindlaksmääramiseks. Artiklis sätestatakse ka õiguslik alus ühe liikmesriigi aktsiisiasutuste ja sama liikmesriigi muude maksuhaldurite vaheliseks infovahetuseks.

Nagu ka kehtivas määruses, peavad liikmesriigid piirama direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 määratletud kohustuste ja ülesannete ulatust, et tagada vajaduse korral direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 kohaselt liikmesriikide ja Euroopa Liidu finantshuvid. Need erandid võimaldavad uurimise avalikustamata jätta ning uuesti kasutada aktsiisiandmeid, mida ettevõtjad või muud osalised algselt muudel eesmärkidel on kogunud.

Artikkel 29 – Juurdepääs infole komisjoni loal

Selles artiklis kehtestatakse andmetele juurdepääsu alus komisjoni poolt volitatud isikutele, piirates seda miinimumini, mis on vajalik süsteemi hooldamise ja käitamise jaoks.

Artikkel 30 – Saadud info väärtus tõendusmaterjalina

Käesoleva artikli tekst on sama, mis kehtiva määruse artiklis 32, milles kehtestatakse infovahetuse teel saadud teabe ja sama riigi muude asutuste poolt saadud tõendusmaterjalide võrdväärsus.

Artikkel 31 – Koostöökohustus

Käesoleva artikli tekst on sama, mis kehtiva määruse artiklis 33. Selle sätte eesmärk on, et taotluse esitanud liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada tõhus kooskõlastatus siseriiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

Artikkel 32 – Suhted kolmandate riikidega

Selle artikliga lubatakse liikmesriigil edastada kolmandalt riigilt saadud infot teistele liikmesriikidele, kui info on kasulik; samuti lubatakse edastada teavet kolmandatele riikidele, kui kolmandal riigil on sõlmitud kokkulepe käidelda infot direktiivi 95/46/EÜ põhimõtte kohaselt.

Artikkel 33 – Ettevõtjatele osutatav abi

See artikkel hõlmab kehtiva määruse artikli 24 lõikes 3 sätestatud teenust, kus üks liikmesriik võib puuduva dokumentatsiooni leidmiseks paluda teiselt liikmesriigilt haldusuurimise läbiviimist.

VI peatükk – Hindamine ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 34 – Kokkulepete hindamine, operatiivse statistika kogumine ja aruandlus

Ettepaneku eesmärk on sama, mis kehtival määrusel: kehtestada tõhusad vastastikuse koostöö ja infovahetuse meetmed, mis aitavad ära hoida aktsiisikauba liikumisega seotud pettusi ELis. Sellega pannakse komisjonile vastutus halduskoostöö järelevalve üle, kuid talle ei määrata mingil viisil aktiivset rolli maksupettuste avastamise ja nendevastase võitlusega seotud tegevuses. Seoses aktsiisimakse hõlmavate pettuste liidusiseste ilmingutega on oluline nende lahendamine Euroopa Liidu tasandil liikmesriikide ja komisjoni ühendatud jõupingutuste abil. Vastutus aktsiisikauba liidusisese liikumisega seotud pettuste ärahoidmiseks vajalike meetmete eest lasub liikmesriikidel, kuid komisjon etendab koordineerivat ja hõlbustavat osa. Sellest tulenevalt esitavad liikmesriigid kogu halduskoostöö tõhususe vastastikuseks hindamiseks vajaliku statistilise teabe. Pärast liikmesriikide vahel praegu toimuvate arutelude lõpetamist määratletakse rakendusakti abil uuesti, missuguseid andmeid tuleb nüüd, kus kasutatakse EMCSi, koguda ja milline on aruande alusel hindamise meetod. Selles artiklis sätestatakse ka õiguslik alus CS/MISE abil koostatavate statistiliste aruannete jaoks liikumisandmete kogumiseks, vabastades liikmesriigid suurel määral vajadusest koguda sellist statistikat käsitsi ning muutes seeläbi aruandluse täpsemaks ja ajakohasemaks.

Liikmesriigid peaksid esitama ka mis tahes muud infot meetodite ja toimimisviiside kohta, millega on tegelikult rikutud või võidakse rikkuda aktsiisialaseid õigusakte. Komisjon annab kogu sellise info teistele liikmesriikidele, nii et käesoleva määruse või aktsiisialaste õigusaktide kohast halduskoostöö korda on võimalik pidevalt parandada ning et liikmesriigid ja komisjon saavad kohandada halduskoostööd, et võtta arvesse uusi ilmsiks tulla võivaid ohte.

Artikkel 35 – Aktsiisikomitee

Uue ettepaneku artikliga 35 ajakohastatakse kehtiva määruse artiklit 34, et võtta arvesse uusi sätteid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 kohaseid rakendusakte.

Artikkel 36 – Määruse (EÜ) nr 2073/2004 kehtetuks tunnistamine

Kehtiv määrus kuulutatakse selgesõnaliselt kehtetuks ja nähakse ette, et kõiki olemasolevaid viiteid sellele tuleb käsitada viidetena uuele määrusele.

Artikkel 37 – Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Kehtiva määruse (EÜ) nr 2073/2004 artikli 35 tekst võeti üle aruandlust käsitlevasse artiklisse 37.

Artikkel 38 – Kahepoolsed kokkulepped

Siin nõutakse liikmesriikidelt, et nad teavitaksid komisjoni igast olemasolevast täiendavast kahepoolsest kokkuleppest. Komisjon teatab sellest seejärel teistele liikmesriikidele.

Artikkel 39 – Jõustumine

Siin täpsustatakse määruse jõustumise kuupäev ning kuupäev, millest alates seda hakatakse kohaldama – 1. jaanuar 2012.

2011/0330 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Aktsiisialane halduskoostöö

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga[3],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

4. 16. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2073/2004 halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas[7] nähakse ette ühine süsteem, mille kaudu liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad koostööd komisjoniga, et tagada aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning teisalt võidelda aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja sellest tulenevate konkurentsimoonutustega siseturul. Saadud kogemusi ja hiljutisi arenguid silmas pidades tuleb kõnealusesse määrusesse teha mitmeid muudatusi. Vajalike muudatuste arvu silmas pidades tuleks määrus selguse huvides seetõttu asendada.

5. Siseturu väljakujundamiseks on jätkuvalt vaja halduskoostöö süsteemi aktsiisimaksude valdkonnas.

6. Tõhususe, kiiruse ja kokkuhoiu huvides on esmatähtis edendada elektrooniliste vahendite osa infovahetuses. Pidades silmas teatavate taotluste korduvust ja ELi keelelist mitmekesisust, on oluline tagada standardformaatide laialdasem kasutamine infovahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat menetlemist. Neid nõudeid saab kõige paremini täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta)[8] loodud arvutipõhise süsteemi süstemaatilisema kasutamisega. See süsteem pakub nüüd laiemaid võimalusi kui määruse (EÜ) nr 2073/2004 jõustumise ajal ja seda arendatakse pidevalt edasi. Seega peaksid liikmesriigid seda igal võimalusel kasutama.

7. Selleks et luua tõepärane pilt mõne isiku aktsiisiasjadest, peab aktsiisiinfovahetus olema väga laiaulatuslik, kuid samas ei ole liikmesriikidel vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse isiku või kindlakstehtud isikute rühma või kategooria puhul aktsiisi seisukohast asjakohane.

8. Infovoogude nõuetekohaseks kooskõlastamiseks on vaja säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, milles käsitletakse igas liikmesriigis asuvat ühtset kontaktpunkti. Kuna tõhusamaks tegevuseks võib olla vaja rohkem asutuste- ja ametnikevahelisi otsekontakte, tuleks säilitada ka delegeerimist ja pädevate ametnike määramist käsitlevad sätted.

9. Selleks et vajalik teave tehtaks kättesaadavaks õigel ajal, tuleks säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, milles nõutakse, et taotluse saanud asutus tegutseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt seatud tähtaja jooksul. Taotluse saanud liikmesriigile juba kättesaadava teabe esitamise tähtaeg peaks siiski olema lühem kui standardne tähtaeg.

10. Aktsiisikorra tõhusaks kontrollimiseks kauba piiriülese liikumise puhul on vaja ka edaspidi pakkuda liikmesriikide poolt üheaegsete kontrollide tegemise ning halduskoostöö raames ühe liikmesriigi ametnikel teise liikmesriigi territooriumil viibimise võimalust.

11. Piiriüleselt haldusotsustest ja meetmetest teatamisega seotud probleeme tuleks lahendada määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastavaid küsimusi käsitlevaid sätteid säilitades.

12. Tulemuslikuks pettustevastaseks võitluseks tuleks säilitada sätted, kus käsitletakse ilma eelneva päringuta toimuvat teabevahetust. Sellise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks täpsustada kohustuslikult vahetada tuleva teabe kategooriad.

13. Liikmesriigid peaksid endiselt olema võimelised vahetama vabatahtlikult aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikku infot, kui kõnealune info ei kuulu automaatselt vahetatava teabe kategooriate alla.

14. Tagasiside on asjakohane vahend vahetatud teabe kvaliteedi pideva parandamise tagamiseks. Seetõttu tuleks ette näha tagasiside andmise raamistik.

15. Ettevõtjate lubasid ja ladusid käsitlevate teatavate konkreetsete andmete elektrooniline säilitamine on aktsiisimaksusüsteemi nõuetekohase toimimise ja pettustevastase võitluse seisukohast hädavajalik. See võimaldab kõnealuste andmete vahetamist liikmesriikide vahel ning automatiseeritud juurdepääsu infole. Seda on võimalik saavutada riikide aktsiisiinfosüsteemides juba leiduvat teavet kasutades, riikides aktsiisiettevõtjate ja nende liidusiseste tehingute kohta oleva teabe vahetamist hõlbustavat riskianalüüsi arendades ning mitmesugust maksustatavaid isikuid ja nende tehinguid käsitlevat teavet lisades.

16. Selleks et elektroonilistes andmebaasides säilitatav teave oleks usaldusväärne, tuleb ette näha selle korrapärane ajakohastamine.

17. Ettevõtjad peaksid olema võimelised kiiresti tegema aktsiisikauba liikumiseks vajalikke kontrolle. Neile tuleks anda komisjoni hallatava ja riikide andmebaasidest saadud teavet sisaldava keskregistri kaudu võimalus lasta aktsiisinumbrite kehtivust elektrooniliselt kontrollida.

18. Siseriiklikud pangasaladuse eeskirjad võivad vähendada käesolevas määruses sätestatud mehhanismide tõhusust. Seepärast ei tohiks liikmesriikidel olla õigust keelduda teabe esitamisest üksnes selliste eeskirjade alusel.

19. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid liidu tasandil vastu võetud meetmeid, mis aitavad kaasa aktsiisiga seotud eiramiste või pettuste vastu võitlemisele, vaid peaks neid täiendama.

20. Sätted, mis käsitlevad infovahetust kolmandate riikidega teatavatel tingimustel, eelkõige andmekaitsenõudeid arvesse võttes, on osutunud aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohasel kohaldamisel kasulikuks ja seepärast tuleks need säilitada.

21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[9] reguleeritakse käesoleva määruse raames toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[10] reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt komisjoni poolt teostatud isikuandmete töötlemist.

22. Käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks võib osutuda vajalikuks piirata teatavate direktiivis 95/46/EÜ sätestatud õiguste ja kohustuste, eelkõige artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 määratletud õiguste ulatust, et kaitsta kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvisid, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat tulu ja käesoleva määrusega hõlmatud teabe olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohalt. Liikmesriikidel peaks olema kohustus kohaldada selliseid piiranguid määral, mil need on vajalikud ja proportsionaalsed.

23. Käesoleva määruse artiklite 8, 16, 19, 20, 21 ja 34 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[11].

24. Kuna kõnealused rakendusaktid on üldised meetmed määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

25. Käesoleva määruse toimimist on vaja jälgida ja hinnata. Niisiis tuleks võtta vastu sätted liikmesriikide poolt statistika ja muu teabe kogumise kohta ning komisjoni poolt korrapäraste aruannete ettevalmistamise kohta.

26. Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2004 tuleks kehtetuks tunnistada.

27. Kuivõrd käesoleva määruse eesmärki, milleks on liikmesriikidevahelise halduskoostöö lihtsustamine ja tõhustamine, mis eeldab ühtsustatud lähenemist, ei ole liikmesriikidel võimalik saavutada üksi, ja seda saab ühtsust ja efektiivsust silmas pidades paremini saavutada ühenduse tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

28. Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitse õigust (artikkel 8). Käesoleva määrusega seatud piiranguid silmas pidades ei minda selliste käesoleva määruse raames töödeldavate andmete töötlemisel kaugemale, kui see on vajalik ja asjakohane liikmesriikide seadusjärgsete rahandushuvide kaitseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese ja -ala

29. Käesoleva määrusega nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriikides aktsiisialaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused peavad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine. Selleks sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha koostööd ja vahetada omavahel elektrooniliselt või muul viisil teavet, mis on vajalik aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

30. Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides. Määrus ei mõjuta mis tahes kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „pädev asutus” – vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud ametiasutus;

(2) „taotluse esitanud asutus” – selle liikmesriigi aktsiisiinfovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

(3) „taotluse saanud asutus” – selle liikmesriigi aktsiisiinfovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes saab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

(4) „aktsiisiasutus” – mis tahes asutus, kus saab täita aktsiisieeskirjadega kehtestatud formaalsusi;

(5) „sündmusepõhine automaatne infovahetus” – huvi pakkuvat sündmust käsitleva, eelnevalt määratletud vormis info süstemaatiline edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta niipea, kui kõnealune info muutub kättesaadavaks, v.a direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 21 sätestatud infovahetus;

(6) „korrapärane automaatne infovahetus” – eelnevalt määratletud vormis info korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant;

(7) „omaalgatuslik teabevahetus” – punktidega 5 ja 6 hõlmamata teabe edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

(8) „arvutipõhine süsteem” – otsuses 1152/2003/EÜ sätestatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutipõhine süsteem;

(9) „isik” – füüsiline isik, juriidiline isik ja mis tahes isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis võib ELi või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid;

(10) „ettevõtja” – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on ametialaselt seotud aktsiisialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega, sõltumata sellest, kas tal on selleks luba või mitte;

(11) „elektroonilised vahendid” – mis tahes elektroonilised seadmed, mille abil saab töödelda (sh edastada ja pakkida) ja säilitada andmeid, sh punktis 8 määratletud arvutipõhine süsteem;

(12) „aktsiisinumber” – liikmesriikide poolt aktsiisiga seoses artikli 19 lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjate dokumentidele ja ruumidele määratud identifitseerimisnumber;

(13) „aktsiisikauba liikumine ELis” – aktsiisikauba liikumine kahe või enama liikmesriigi vahel direktiivi 2008/118/EÜ IV peatüki kohase aktsiisi peatamise korra alusel või V peatüki 2. jao kohaselt pärast tarbimisse lubamist;

(14) „haldusuurimine” – kõik kontrolli-, järelevalve- ja muud meetmed, mida ametnikud või pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

(15) „CCN/CSI võrk” – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille EL on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

(16) „aktsiisimaksud” – direktiivi 2008/118/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud maksud;

(17) „vastastikuse haldusabi dokument” – arvutisüsteemis loodud dokument, mida kasutatakse artiklite 8, 15 või 16 kohaseks infovahetuseks ja artikli 8 või 16 kohasteks järelmeetmeteks;

(18) „vastastikuse haldusabi tagavaradokument” – paberdokument, mida kasutatakse artikli 8 või 15 kohaseks infovahetuseks, kui arvutisüsteem ei ole kättesaadav;

(19) „üheaegne kontroll” – aktsiisialaste õigusaktidega seoses ettevõtja või temaga seotud isikute seisundi suhtes tehtav kooskõlastatud kontroll, mida korraldab vähemalt kaks osalevat liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi.

Artikkel 3 Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle nimel käesolevat määrust tuleb kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõnealusest määramisest ja selle kõigist järgnevatest muudatustest.

2. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4 Aktsiisiinfovahetuse keskasutused ja infovahetuse asutused

1. Iga liikmesriik määrab ühe aktsiisiinfovahetuse keskasutuse, kellele delegeeritakse põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Samuti võib aktsiisiinfovahetuse keskasutusele teha ülesandeks suhelda komisjoniga.

2. Peale aktsiisiinfovahetuse keskasutuse võib iga liikmesriigi pädev asutus määrata kindla territoriaalse pädevuse või valdkondliku tegevuspädevusega infovahetuse asutusi käesoleva määruse alusel otse infot vahetama.

Aktsiisiinfovahetuse keskasutus tagab nende infovahetuse asutuste nimekirja ajakohastamise ja selle kättesaadavuse teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiinfovahetuse keskasutustele.

Artikkel 5 Pädevad ametnikud

1. Iga liikmesriigi pädev asutus võib samuti määrata liikmesriigi kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada.

Pädev asutus võib selliste volituste ulatust piirata.

Aktsiisiinfovahetuse keskasutuse ülesanne on kõnealuste ametnike loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiinfovahetuse keskasutustele.

2. Artiklite 12 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitletakse kõnealuste artiklite mõistes pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 6 Aktsiisiinfovahetuse keskasutuste, infovahetuse asutuste ja pädevate ametnike kohustused

1. Aktsiisiinfovahetuse keskasutus kannab põhivastutust aktsiisikauba liikumist käsitleva teabe vahetamise eest ja eriti kannab ta põhivastutust:

a) artikli 8 kohase infovahetuse eest;

b) liikmesriikide poolt artikli 14 alusel nõutud haldusotsustest ja meetmetest teatamise eest;

c) artikli 15 kohase kohustusliku infovahetuse eest;

d) artikli 16 kohase vabatahtliku omaalgatusliku infovahetuse eest;

e) artikli 8 lõike 5 ja artikli 16 lõike 2 kohaste järelmeetmete aruannete esitamise eest;

f) artiklis 19 osutatud elektroonilises andmebaasis säilitatava info vahetamise eest;

g) artikli 34 kohase statistilise ja muu teabe esitamise eest.

2. Kui infovahetuse asutused või pädevad ametnikud saadavad või võtavad vastu abitaotlusi, või vastavad sellistele abitaotlustele, teavitavad nad sellest oma liikmesriigi aktsiisiinfovahetuse keskasutust viimase poolt kehtestatud tingimustel.

3. Kui infovahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotlused, mis eeldavad tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellised taotlused viivitamata oma liikmesriigi aktsiisiinfovahetuse keskasutusele ja vastutava infovahetuse asutuse pädevale ametnikule ning teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sellisel juhul algavad artiklis 11 sätestatud tähtajad päeval, mis järgneb päevale, mil abitaotlus edastati aktsiisiinfovahetuse keskasutusele ja vastutava infovahetuse asutuse pädevale ametnikule, kuid mitte hiljem kui üks nädal pärast käesoleva lõike esimese lause kohase taotluse kättesaamist.

Artikkel 7 Õigusasutuse loal või taotlusel saadud info või dokumendid

1. Abi andmise kohustus ei välista sellise info või dokumentide esitamist, mis taotluse saanud asutus on saanud õigusasutuse loal või taotlusel tegutsedes.

2. Info edastamiseks taotluse esitanud asutusele on vaja õigusasutuse eelnevat luba, kui sellise loa olemasolu nõutakse siseriiklikes õigusaktides.

II peatükkKoostöö taotluse korral

Artikkel 8 Taotluse saanud asutuse üldkohustused

1. Taotluse esitanud asutuse nõudel edastab taotluse saanud asutus aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, sh kogu konkreetset juhtumit või konkreetseid juhtumeid käsitleva teabe, eelkõige aktsiisikauba liidusisest liikumist käsitleva teabe.

2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõigi vajalike haldusuurimiste teostamise.

3. Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust teostada teatav haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutus otsustab, et haldusuurimist ei ole vaja teostada, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata oma otsuse põhjused.

4. Taotletava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või mis tahes haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma liikmesriigi teise asutuse taotlusel.

5. Taotluse saanud asutus võib nõuda, et taotluse esitanud asutus esitakse aruande selle kohta, milliseid järelmeetmeid on taotluse esitanud liikmesriik esitatud info alusel võtnud. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab taotluse esitanud asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise aruande nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset koormust.

Artikkel 9 Taotluse ja vastuse vorm

1. Artikli 8 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste taotlusi ning selliste taotluste vastuseid vahetatakse vastastikuse haldusabi dokumendi kaudu, võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 4.

Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse vastastikuse haldusabi dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a) vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

b) vastastikuse haldusabi dokumentide vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused;

c) vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi näidisvorm ja sisu;

d) vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi kasutamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid artikli 8 lõikes 5 osutatud aruande ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3. Iga liikmesriik määratleb olukorrad, kus võidakse leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

4. Kui vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib sõnumeid osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel erijuhtumitel peab sõnumile olema lisatud selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

Artikkel 10 Dokumentide esitamine:

1. Artikli 8 kohaselt esitada tulevad mis tahes sisuga dokumendid lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud vastastikuse haldusabi dokumendile.

Kui see on võimatu või ebaotstarbekas, esitatakse dokumendid elektrooniliste vahendite abil või muul viisil.

2. Taotluse saanud asutusele kehtestatakse kohustus esitada originaaldokumendid ainult siis, kui sellised dokumendid on vajalikud taotluse esitanud asutuse seatud eesmärgil ning see ei ole vastuolus selle liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, kus asutus asub.

Artikkel 11 Tähtajad

1. Taotluse saanud asutus esitab artiklis 8 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu pärast alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Kui teave on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, on tähtaeg üks kuu.

2. Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse saanud ja taotluse esitanud asutus omavahel kokku leppida lõikes 1 sätestatutest erinevates tähtaegades.

31. Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vastata, teatab ta vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades taotluse esitanud asutusele ühe kuu jooksul selle põhjused ning eeldatava aja, millal ta vastuse anda saab.

Artikkel 12 Teiste liikmesriikide ametnike osalemine haldusuurimistes

1. Selleks, et vahetada aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet, võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras ametiruumides, kus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid, või kus tahes mujal, kus kõnealused asutused täidavad oma ülesandeid.

Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2. Taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras viibida taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures, et vahetada aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet.

Kui selline kokkulepe on saavutatud, on taotluse esitanud asutuse ametnikel juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud asutuse ametnikel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil. Mingil juhul ei kasuta taotluse esitanud asutuse ametnikud taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse ametnikel peab olema igal ajal esitamiseks volikiri, millest nähtuvad nende isik ja ametiseisund.

Artikkel 13 Üheaegsed kontrollid

1. Aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel riskianalüüsi põhjal kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ettevõtja või muu ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva isiku aktsiisimaksualast olukorda, kui sellised kontrollimised tunduvad olevat tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised.

2. Lõikes 1 viidatud kokkuleppe algatamiseks esitab ühe liikmesriigi pädev asutus teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ettepaneku.

Ettepanekus:

a) määratletakse üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juhud;

b) identifitseeritakse ükshaaval kõik isikud, kelle suhtes sellist kontrolli kavatsetakse teha;

c) põhjendatakse ühiskontrollide vajalikkust;

d) täpsustatakse ajavahemik, mille jooksul sellised kontrollimised kavatsetakse läbi viia.

3. Pärast lõikes 2 osutatud ettepaneku kättesaamist otsustavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, kas nad võtavad üheaegsetest kontrollidest osa, ja teatavad sellest ettepaneku teinud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast kõnealuse ettepaneku kättesaamist. Iga otsus üheaegsetes kontrollides osalemisest keeldumise kohta peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

4. Kui lõikes 1 osutatud kokkulepe on sõlmitud, määrab iga selles kokkuleppes osalev pädev asutus esindaja, kes vastutab üheaegse kontrollitegevuse järelevalve ja kooskõlastamise eest.

5. Pädevad asutused teavitavad pärast üheaegse kontrolli teostamist viivitamata teiste liikmesriikide aktsiisiinfovahetuse keskasutusi üheaegse kontrolli käigus tuvastatud meetoditest või toimimisviisidest, millega on tegelikult rikutud või võidi rikkuda aktsiisialaseid õigusakte, kui seda teavet peetakse teistele liikmesriikidele eriti huvipakkuvaks.

Artikkel 14 Haldusotsustest ja -meetmetest teatamise taotlused

1. Kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate, samasuguseid teatamisi reguleerivate eeskirjadega teavitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse nõudmisel adressaati kõigist taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutuste poolt seoses aktsiisialaste õigusaktide kohaldamisega tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

Käesoleva lõike esimest lauset ning käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata direktiivi 2010/24/EL artiklis 8 osutatud dokumentide suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud teatamistaotlustes märgitakse teatatava otsuse või meetme sisu ning adressaadi nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

3. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja kuupäevast, mil otsusest või meetmest anti adressaadile teada.

4. Kui taotluse saanud asutus ei ole võimeline lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel tegutsema, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust kirjalikult ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Taotluse saanud asutus ei või keelduda sellise taotluse alusel tegutsemisest teatatava otsuse või meetme sisu tõttu.

III peatükkInfovahetus ilma eelneva taotluseta

Artikkel 15 Kohustuslik infovahetus

1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab eelneva taotluseta ning korrapärase või sündmusepõhise automaatse infovahetuse teel kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele teabe, mis on vajalik aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, järgmistel juhtudel:

a) kui teises liikmesriigis on toimunud aktsiisialaste õigusaktide eiramine või rikkumine või kui selle toimumist kahtlustatakse;

b) kui ühes liikmesriigis toimunud või oletatavalt toimunud aktsiisialaste õigusaktide eiramisel või rikkumisel võib olla tagajärgi teises liikmesriigis;

c) on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht teises liikmesriigis;

d) aktsiisikauba liikumisel ELis on esinenud erakorraline sündmus, mida ei ole määratletud direktiivi 2008/118/EÜ sätetes ja mis võib mõjutada ettevõtja aktsiisiga maksustamise arvestamist.

2. Kui lõikes 1 osutatud teave käsitleb aktsiisikauba liikumist ELis, edastatakse teave lõike 3 kohast vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades.

Kui kõnealuse dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib sõnumeid erandkorras osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel juhtudel peab sõnumile olema lisatud selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

3. Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse lõikes 2 osutatud dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata:

a) artikli 15 lõike 1 kohaselt vahetatava teabe täpsed kategooriad;

b) korrapärase infovahetuse sagedus iga vahetatava teabe kategooria puhul;

c) vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

d) vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi vorm ja sisu;

e) punktides c ja d nimetatud dokumentide vahetusega seotud eeskirjad ja menetlused.

Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamiseks võib komisjon vastu võtta ka rakendusaktid selliste olukordade kindlaksmääramiseks, kus pädevad asutused võivad leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 16 Vabatahtlik andmevahetus

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad igal juhul üksteisele eelneva taotluseta ja omaalgatusliku teabevahetuse teel edastada kogu aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, millest nad on teadlikud ja mis ei kuulu artikli 15 reguleerimisalasse.

Selleks võivad nad kasutada arvutipõhist süsteemi, kui süsteemis on sellist teavet võimalik töödelda.

2. Asutus, kes on lõike 1 kohaselt edastanud info teisele asutusele, võib nõuda, et kõnealune teine asutus esitaks aruande järelmeetmete kohta, mis taotluse esitanud liikmesriik on võtnud esitatud teabe alusel. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab teine asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise aruande nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a) vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu, et hõlmata lõikes 1 osutatud teabe kõige levinumad liigid;

b) vastastikuse haldusabi dokumendi vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid lõikes 2 osutatud aruande ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 17 Liikmesriikide kohustus hõlbustada ilma eelneva taotluseta toimuvat teabevahetust

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust.

Artikkel 18 Kohustuste piiramine

Liikmesriigid ei pea käesoleva peatüki rakendamiseks seadma ettevõtjatele mingeid uusi teabe kogumisega seotud kohustusi ega kandma ebaproportsionaalset halduskoormust.

IV peatükkEttevõtjaid käsitleva elektroonilise teabe säilitamine ja vahetamine

Artikkel 19 Ettevõtjate ja ladude lubasid käsitleva teabe säilitamine ja vahetamine

1. Iga liikmesriigi pädev asutus haldab elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab järgmisi registreid:

a) register ettevõtjate kohta, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

i) volitatud laopidajad direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

ii) registreeritud kaubasaaja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 9 tähenduses;

iii) registreeritud kaubasaatja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 10 tähenduses;

b) register direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 11 tähenduses maksuladudena tunnustatud ruumide kohta.

2. Lõikes 1 osutatud registrid sisaldavad järgmisi andmeid:

a) pädeva asutuse poolt ettevõtjale või ruumile väljastatud kordumatu aktsiisinumber;

b) ettevõtja või ruumi nimi ja aadress;

c) loaga hõlmatud toodete aktsiisikauba kategooria (CAT) ja/või aktsiisikauba kood (EPC) vastavalt määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa koodide loetelule nr 11;

d) vajaduse korral täiendavat teavet edastava aktsiisiinfovahetuse keskasutuse või aktsiisimaksuga tegeleva asutuse andmed;

e) kuupäev, millest alates luba kehtib või seda muudetakse, või vajaduse korral kuupäev, millal luba kehtivuse kaotab;

f) volitatud laopidajate puhul maksuladu või selliste maksuladude nimekiri, mille suhtes tema luba kehtib, ning kui seda on siseriiklikes õigusaktides nõutud, siis märge selle kohta, et ta võib jagada kauba liikumise vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklile 23 või lubada aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 17 lõikele 2 ;

g) registreeritud kaubasaajate puhul, juhul kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, märge selle kohta, et tal on vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõikele 2 lubatud aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta.

h) direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul aktsiisikauba kogust käsitleva loa sisu, andmed lähteliikmesriigi kaubasaatja kohta ning loa kehtivusaeg;

i) olenemata punktist h jäetakse direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul, kellel on lubatud saada veini direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 40 sätestatud erandit kasutavatelt kaubasaatjatelt, andmed lähteliikmesriigi kaubasaatja kohta ära. Registrisse lisatakse märge direktiivi 2008/118/EÜ artikli 40 kohase erandi kohta;

j) maksuladude puhul volitatud laopidaja või selliste volitatud laopidajate nimekiri, kellel on lubatud kõnealust maksuladu kasutada.

3. Iga liikmesriigi aktsiisiinfovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus tagab, et riikide registrites olev teave on täielik, täpne ja ajakohane.

4. Lõike 2 kohaselt vastavates riikide registrites sisalduvat teavet vahetatakse automaatselt keskregistri kaudu.

Komisjon peab registrit arvutipõhise süsteemi osana viisil, mis tagab alati täpse ja ajakohase pildi kõigi liikmesriikide esitatud kõigist riiklikest registriandmetest.

Liikmesriikide aktsiisiinfovahetuse keskasutused või infovahetuse asutused edastavad nii riiklike registrite sisu kui ka kõik selle muudatused komisjonile õigeaegselt.

Artikkel 20 Juurdepääs infole ja info parandamine

1. Komisjon tagab, et aktsiisikauba ELis liikumisega seotud isikutel on lubatud saada elektrooniliste vahendite abil kinnitust artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistris olevate aktsiisinumbrite kehtivuse kohta. Komisjon edastab kõik ettevõtja poolt kõnealuse teabe parandamiseks esitatud taotlused selle ettevõtja loa eest vastutavale aktsiisiinfovahetuse keskasutusele või infovahetuse asutusele.

2. Liikmesriikide aktsiisiinfovahetuse keskasutused või infovahetuse asutused tagavad, et ettevõtjatel lubatakse saada kinnitust vastavalt artikli 19 lõikele 2 nende kohta peetavate andmete kohta ning parandada kõik ebatäpsused.

Artikkel 21 Andmete säilitamine

1. Iga liikmesriigi pädev asutus säilitab aktsiisikauba ELis liikumist käsitlevat teavet ja artiklis 19 määratletud riiklikes registrites sisalduvaid kandeid vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil liikumine algas, selleks et sellist teavet saaks kasutada käesoleva määrusega ettenähtud menetlusteks. Arvutipõhise süsteemi kaudu kogutud teavet hoitakse selles süsteemis nii, et seda teavet on artiklis 8 viidatud info esitamise taotlusele vastamiseks võimalik süsteemis välja otsida ja täiendavalt töödelda.

2 Kohaldatava andmete säilitamise tähtaja lõppedes liikmesriigid kas kustutavad säilitatud kirjete sisu või arhiveerivad need kujul, mis ei võimalda asjaomas(t)e ettevõtja(te) identifitseerimist.

Artikkel 22 Rakendamine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et teha järgmist:

a) täpsustada artikli 19 lõikes 1 osutatud andmebaaside ja artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistri automaatse ajakohastamise tehnilised üksikasjad;

b) täpsustada artikli 20 lõike 1 kohase infole juurdepääsu ja info parandamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

V peatükkAbi reguleerivad üldtingimused

Artikkel 23 Keelte kasutamise kord

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Kõnealustele taotlustele on vaja lisada tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või ühte selle riigikeeltest üksnes siis, kui taotluse saanud asutus esitab põhjenduse, milles selgitatakse sellise tõlke nõudmist.

Artikkel 24 Teenuse kvaliteet

1 Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses kirjeldatud teabevahetuseks vajaliku arvutipõhise süsteemi osad on töökorras, nõuetekohaselt hooldatud ja neid arendatakse edasi.

2 Komisjon ja liikmesriigid sõlmivad teenustaseme kokkuleppe ja lepivad kokku arvutipõhise süsteemi turvapoliitikas. Selleks et tagada arvutipõhise süsteemi kõigi osade ja elektroonilise side turvaline toimimine ning ülesannete võrdne jaotus kõnealuse süsteemi edasisel arendamisel, määratakse teenustaseme kokkuleppes kindlaks komisjoni ja liikmesriikide osutatavate teenuste tehniline kvaliteet ja maht.

Artikkel 25 Taotluse saanud asutuse kohustuste üldine ulatus

1. Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses nõutud teabe, kui taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2. Käesoleva määrusega ei kohustata liikmesriigi pädevaid asutusi teostama uurimisi või esitama teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad ei võimalda asutustel oma liikmesriigi tarbeks nimetatud uurimisi teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3. Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel edastada samasugust teavet.

4. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga. Liikmesriigid ei või keelduda esitamast ettevõtja kohta käivat teavet vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantseerimisasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või et see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

5. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Nad teavitavad ka komisjoni nimetatud keeldumiste põhjuste liikidest igal aastal statistilistel eesmärkidel.

Artikkel 26 Kulud

Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 27 Miinimumsumma

1. Võimalus küsida käesoleva määruse kohast abi võib sõltuda tasuda tulevate aktsiisimaksude miinimumsummast.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud miinimumsumma.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 28 Ametisaladus, andmekaitse ja käesoleva määruse kohaselt edastatud info kasutamine

1. Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud info või mis tahes info suhtes, millele mõnel ametnikul või muul töötajal või tööettevõtjal oli juurdepääs oma kohustuste täitmise ajal, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis samalaadsele infole on ette nähtud selle info saanud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides.

2. Lõikes 1 osutatud infot võib kasutada järgmistel eesmärkidel:

a) aktsiisimaksude arvestusbaasi kehtestamine;

b) aktsiisimaksude kogumine või halduskontroll;

c) aktsiisikauba liikumise järelevalve;

d) aktsiisimaksude valdkonna riskianalüüs;

e) uurimised aktsiisimaksude valdkonnas;

f) muude direktiivi 2010/24/EL artikliga 2 hõlmatud maksude, maksete ja tasude kehtestamine.

Teavet andva liikmesriigi pädev asutus võib siiski lubada selle teabe kasutamist taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid lubavad seda teavet viimatinimetatud liikmesriigis sarnaseks otstarbeks kasutada.

Lõikes 1 osutatud teavet võib siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtu- või haldusmenetlustega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate vastustajate ja tunnistajate õigusi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

3. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave võib olla kasulik mõne muu liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle kõnealusele asutusele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele.

Taotluse saanud asutus võib seada mõnele muule liikmesriigile teabe edastamise tingimuseks, et tema peab andma selleks eelnevalt oma nõusoleku.

4. Kogu käesoleva määruse kohase liikmesriikidepoolse teabe säilitamise või vahetamise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ siseriiklikke rakendussätteid.

Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Sellised piirangud peavad olema kõnealuse huvi suhtes proportsionaalsed.

Artikkel 29 Juurdepääs infole komisjoni loal

Komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele võidakse anda juurdepääs artikli 28 lõikes 4 osutatud infole ainult sellises ulatuses, mis on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks ning keskregistri tööks.

Selliste isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Juurdepääsetavat teavet kaitstakse nagu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaseid isikuandmeid.

Artikkel 30 Saadud info väärtus tõendusmaterjalina

Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse ametnike hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesoleva määruse kohaselt edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle liikmesriigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

Artikkel 31 Koostöökohustus

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et:

a) tagada artiklis 3 osutatud pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b) seada sisse otsene koostöö punktis a osutatud kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c) tagada käesoleva määrusega ettenähtud infovahetussüsteemi tõrgeteta toimimine.

2. Komisjon edastab viivitamata iga liikmesriigi pädevale asutusele kogu aktsiisialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, mille ta on saanud ja mida ta saab esitada.

Artikkel 32 Suhted kolmandate riikidega

1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste mis tahes liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõigile seda taotlevatele pädevatele asutustele, eeldusel et see on konkreetse kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Sellist teavet võib edastada ka komisjonile, kui see toimub ELi huvides ja samal eesmärgil kui käesolevas määruses sätestatud.

2. Kui asjaomane kolmas riik on võtnud juriidilise kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks aktsiisialaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste siseriiklike õigusaktidega samal eesmärgil, mil kõnealune teave esitati ning vastavalt direktiivi 95/46/EÜ nõuetele, eelkõige vastavalt isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamist käsitlevatele sätetele, ning siseriiklikele direktiivi rakendamiseks võetud juriidilistele meetmetele.

Artikkel 33 Ettevõtjatele osutatav abi

1. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aktsiisikauba saatja asub, võivad kõnealusele kaubasaatjale abi osutada, kui viimasel ei õnnestu saada direktiivi 2008/118/EÜ artikli 24 lõikes 4 osutatud vastuvõtmise kinnitust või kui tal ei õnnestu kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikes 1 osutatud olukordades saada direktiivi artiklis 34 osutatud saatedokumendi koopiat.

Sellise abi osutamine ei mõjuta abistatud kaubasaaja maksukohustusi.

2. Kui liikmesriik osutab lõike 1 kohast abi ja peab vajalikuks saada infot mõnest teisest liikmesriigist, taotleb ta seda infot vastavalt artiklile 8. Teine liikmesriik võib keelduda taotletud infot hankimast, juhul kui kaubasaatja ei ole ära kasutanud kõiki talle kättesaadavaid infoallikaid, saamaks kinnitust, et aktsiisikauba liikumine on lõppenud.

VI peatükkHindamine ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 34 Kokkulepete hindamine, operatiivse statistika kogumine ja aruandlus

1. Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad ja hindavad käesoleva määruse kohaldamist. Selleks teeb komisjon korrapäraselt liikmesriikide kogemustest kokkuvõtteid, mille eesmärk on parandada käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi tööd.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

a) kogu kättesaadav teave, millel on seos nende kogemustega käesoleva määruse rakendamisel, sh kõik statistilised andmed, mida on vaja selle hindamiseks;

b) kogu kättesaadav teave meetodite või toimimisviiside kohta, millega on tegelikult rikutud või võidakse rikkuda aktsiisialaseid õigusakte, kui selliste meetodid või toimimisviisid paljastavad puudujäägid või lüngad käesolevas määruses määratletud menetluste täitmisel.

Selleks et hinnata selle halduskoostöö süsteemi tõhusust aktsiisialaste õigusaktide kohaldamise tagamisel ning aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja aktsiisimaksupettuste vastu võitlemisel, võivad liikmesriigid komisjonile edastada kogu kättesaadava teabe, v.a. esimeses punktis osutatud teave.

Komisjon edastab liikmesriikide edastatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

Teabe ja statistikaandmete edastamise kohustus ei tohi tuua endaga kaasa halduskoormuse põhjendamatut suurenemist.

3. Artikli 28 kohaselt võib komisjon operatiivsel ja statistika eesmärgil infot võtta otse arvutisüsteemi loodud sõnumitest.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil liikmesriikide poolt edastatud teave ei tohi sisaldada individuaalseid ega isikuandmeid.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et käesoleva artikli rakendamise eesmärgil kindlaks määrata liikmesriikide poolt esitatavad asjakohased statistilised andmed, komisjonil teha tulevad väljavõtted andmetest ning komisjoni ja liikmesriikide poolt ette valmistada tulevad statistikaaruanded.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 35 Aktsiisikomitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/118/EÜ artikli 43 lõike alusel 1 loodud aktsiisikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 36 Määruse (EÜ) nr 2073/2004 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2073/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 37 Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru iga viie aasta järel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja tuginedes eelkõige liikmesriikide poolt esitatud teabele.

Artikkel 38 Kahepoolsed kokkulepped

1. Käesolev määrus ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

2. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud pädevad asutused sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 39 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Vastavustabel nr 1: Määrus (EÜ) nr 2073/2004 > Uus määrus |

Määruse 2073/2004 artikkel | Uus artikkel | Määruse 2073/2004 artikkel | Uus artikkel |

1 | 1 | 20 | 17 |

2 | 2 | 21 | 18 |

3 | 3, 4, 5, 6 | 22 | 19, 20 |

4 | 7 | 23 | - |

5 | 8 | 24 | 33 |

6 | 9 | 25 | 21 |

7 | 7, 10 | 26 | 34 |

8 | 11 | 27 | 32 |

9 | 11 | 28 | 9, 15,16, 22 |

10 | 11 | 29 | 23 |

11 | 12 | 30 | 25,27,28, |

12 | 13 | 31 | 28, 29, 32 |

13 | 13 | 32 | 30 |

14 | 14 | 33 | 31 |

15 | 14 | 34 | 35 |

16 | 14 | 35 | 37 |

17 | 15 | 36 | 38 |

18 | 15 | 37 | 39 |

19 | 16 |

[pic][pic][pic]

[1] ELT L 330, 15.12.2007, lk 1.

[2] ELT L 4, 31.3.2010, lk 1.

[3]

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT L 359, 4.12.2004, lk 1.

[8] ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

[9] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[10] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[11] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.