This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0665
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the Connecting Europe Facility
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
/* KOM/2011/0665 lõplik - 2011/ () */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu /* KOM/2011/0665 lõplik - 2011/ () */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 29. juunil
2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku
kohta aastateks 2014−2020[1]:
„Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”. Ettepanekus otsustas
komisjon teha ettepaneku luua uus integreeritud vahend investeeringuteks ELi
transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu prioriteetidesse, s.o
Euroopa Ühendamise Rahastu. Arukad,
jätkusuutlikud ja omavahel ühendatud transpordi-, energia- ja digitaalvõrgud on
vajalik tingimus Euroopa ühtse turu väljakujundamiseks. Lisaks võivad
investeeringud ELi jaoks suure lisandväärtusega põhitaristutesse tõhustada
Euroopa konkurentsivõimet keerulises majandusolukorras, mida iseloomustab
aeglane majanduskasv ja avaliku sektori piiratud eelarve. Lõpuks on sellised
taristuinvesteeringud samuti olulised selleks, et võimaldada ELil saavutada
Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud eesmärgid ja nn 20-20-20-eesmärgid
energia- ja kliimapoliitika valdkonnas[2]. Käesolev määrus
sisaldab Euroopa Ühendamise Rahastut reguleerivaid sätteid. Selles lähtutakse
tööst, mis tehti poliitikaraamistiku muutmise ettevalmistamiseks kõigis kolmes
valdkonnas (transport, energia ja telekommunikatsioon) järgmiseks
mitmeaastaseks finantsraamistikuks (2014–2020). Kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikliga 170 tehakse ettepanek uute suuniste kohta igas
valdkonnas kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastuga. Seetõttu moodustavad
transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna muudetud suunised ning
Euroopa Ühendamise Rahastu ühtse õigusraamistiku. Läinud kümnendil on Euroopas taristukulutused
keskeltläbi vähenenud. Majandus- ja finantskriisiga aga on kaasnenud uuenenud
huvi taristuinvesteeringute vajaduse vastu. Majanduskriisi ajal moodustasid ELi
ning liikmesriikide tasandi toetus- ja taastamiskavadest olulise osa taristu
uuendamiseks või ehitamiseks tehtud sihtotstarbelised investeeringud, millega
toetati kogunõudlust ning samal ajal tagati pikaajaline kasum kulutatud rahalt.
Kõige olulisema asjaoluna on kriis näidanud, et taristu on ülioluline Euroopa
majanduse tuleviku seisukohast. Tõeliselt integreeritud ühtne turg, nagu
osutati Monti raportis[3],
ei oleks võimalik katkematu ühenduseta kõikide koostisosade vahel.
Transpordiühendused ning elektri- ja lairibavõrgud on üliolulised toimiva,
integreeritud majanduspiirkonna ning selle sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse seisukohast. Kuigi regulatiivne integratsioon ELis areneb edasi
ja turud integreeruvad, hiljuti alles energiasektoris tänu kolmanda liberaliseerimispaketi
vastuvõtmisele ning jõustumisele, jääb piiriülene füüsiline vastastikune
sidumine siiski maha. Esineb puuduvaid ühendusi, iseäranis uutes
liikmesriikides, mistõttu tekivad eraldusjooned Euroopa Liidu keskosa ja
äärealade vahel ning liidusisese kabavahetuse edasine areng või uute
majandussektorite, näiteks e-kaubanduse, kasv on takistatud. Välja on
selgitatud märkimisväärsed investeeringuvajadused. Ettepanekus määruse kohta,
mis käsitleb suuniseid Euroopa energiataristu prioriteetide rakendamiseks
(edaspidi „üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised”), määratakse
kindlaks kaksteist prioriteetset energiasektori transpordikoridori ja
-piirkonda, neli iga sektori kohta, elektri- ja gaasitransport ning lisaks
nutivõrkude kasutuselevõtt, elektriedastuse kiirteed ja piiriülesed CO2-võrgud.
Euroopa energiasüsteem vajaks 2020. aastaks ligikaudu ühe triljoni euro
väärtuses investeeringuid, millest hinnanguliselt umbes 200 miljardi euro
väärtuses investeeringuid on vaja üksnes üleeuroopalise tähtsusega elektri- ja
gaasivõrkude jaoks. Nendest investeeringutest kokku
peaks 100 miljardi euro väärtuses tegema investeerima turg ise, samas kui
teine 100 miljardit eurot vajaks avaliku sektori meetmeid vajalike
investeeringute võimendamiseks. Transpordisektoris
on selgitatud välja Euroopat kattev „põhivõrk”, kasutades üleeuroopalist
kavandamismetoodikat. Selles transpordikoridoridega põhivõrgus, kus toimub
tõhus ja vähese CO2-heitega reisijate- ja kaubaveoliiklus,
kasutatakse ulatuslikult ära olemasolevat taristut. Puuduvate ühenduste loomise
ja kitsaskohtade leevendamise ning tõhusamate teenuste kasutamisega
mitmeliigilistes transpordivõimalustes mahutab see lõviosa ühtse turu
transpordivoost. Transpordi nõudlusele vastava ELi taristu arendamise maksumust on
hinnatud ELi liikmesriikide transpordivõrkude puhul tervikuna aastateks
2010–2030 rohkem kui 1,5 triljonile eurole. Üleeuroopaliste
transpordivõrkude valmimine nõuab 2020. aastaks umbes 500 miljardit eurot,
millest 250 miljardit eurot oleks vaja põhivõrgu puuduvate ühenduste
loomiseks ning kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Telekommunikatsioonivõrkude puhul on
põhieesmärk (digitaalsete) kitsaskohtade kõrvaldamine, mis takistavad ühtse
e-turu väljakujundamist. See tähendab vajadust üldiselt parandada kogu lairibavõrku
ning rajada digitaalteenuste taristu platvormid, mis võimaldavad Euroopa
avalike teenuste sidusat digitaalset kasutuselevõttu. Nimelt
on need võrgud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, aruka majanduskasvu
edendamisel otsustava tähtsusega. Digitaalarengu
tegevuskava raames peaks olema kõikidel eurooplastel 2013. aastaks juurdepääs
lairibaühenduse baasteenusele ja 2020. aastaks kiirele ning ülikiirele
lairibaühendusele. 2010. aasta septembris esitas komisjon meetmed, mis on vaja
võtta kuni 270 miljardi euro suuruste investeeringute käivitamiseks, et
tagada kõikidele Euroopa majapidamistele ning ettevõtjatele 2020. aastaks ülikiire
lairibaühendus. Praeguses olukorras peab osa nendest investeeringuvajadustest
katma erasektor. Investeeringuvajadusi nende eesmärkide saavutamiseks
hinnatakse kuni 270 miljardile eurole. Liidupoolse sekkumise puudumise
korral aga ei ületa erasektori investeeringud ajavahemikuks kuni 2020. aastani
eelduste kohaselt 50 miljardit eurot. See tähendab, et investeeringuteks
on vaja veel kuni 220 miljardit eurot. Kuna digitaalteenuste taristusse
investeerimisega kaasnev ühiskondlik kasu ületab kaugelt erasektori stiimuli
investeerida, peab avalik sektor turu elavdamiseks võtma sellekohaseid
meetmeid. Analüüsist, mille
komisjoni talitused tegid käesoleva määruse ettevalmistamisel, ilmnes, et ehkki
eeldatavasti etendavad turg ja riikide eelarved olulist rolli nõutava taristu
tagamisel asjakohaste investeeringute ning hinnakujundusmehhanismide kaudu, ei
saa osad taristuinvesteeringud teoks või need lükatakse edasi kaugele tulevikku
pärast 2020. aastat, juhul kui EL meetmeid ei võta. Seetõttu peab EL andma oma
eelarvest märkimisväärse rahalise panuse järgmises mitmeaastases
finantsraamistikus, et tagada ELi taristuprioriteetide tegelik teostamine. ELi eelarvevahendite mõju suurendamiseks teeb
komisjon ettepaneku kasutada süstemaatilisemalt ära uuenduslikke finantsinstrumente,
et pakkuda alternatiivi traditsioonilisele toetuse vormis rahastamisele ning
täita strateegiliste investeeringute rahastamislüngad. Uuenduslike finantsinstrumentide
oluline eripära on, et need tekitavad ELi eelarvele traditsioonilistest
vahenditest tugevama võimendava mõju, soodustades ja meelitades ligi ELile huvi
pakkuvatele projektidele muid avaliku ning erasektori rahastamisvahendeid. Nad
võimendavad investeeringuid ja seetõttu suurendavad ELi eelarve mõju. Tuginedes kogemustele, mis on saadud Euroopa
Investeerimispangaga koostöös rakendatud praegusest finantsraamistikust
tulenevate selliste finantsinstrumentidega nagu üleeuroopalistele
transpordivõrguprojektidele mõeldud laenutagamisvahend, teeb komisjon
ettepaneku rakendada Euroopa Ühendamise Rahastus märkimisväärset osa oma
meetmetest finantsinstrumentide kaudu. Eelkõige kasutatakse kogu Euroopale
olulist strateegilist huvi pakkuvatele infrastruktuuriprojektidele
investeerimisvahendite tagamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia
projektivõlakirjade algatust[4]. 2. Huvitatud isikutega peetud
konsultatsioonide ja mõju hindamise tulemused 2.1 Konsulteerimine
ja eksperdiarvamused Käesolevas
määruses lähtutakse ulatuslikust arutelust sidusrühmade, ELi institutsioonide
ja asutuste, liikmesriikide, piirkondlike või kohalike omavalitsuste, sotsiaal-
ja majanduspartnerite, akadeemiliste ringkondade esindajate ning rahvusvaheliste
institutsioonidega. Sisendina kasutati 2007.−2013. aasta programmide
vahehindamisi ja lisaks ka väga erinevaid uuringuid ning eksperdiarvamusi. Kolme sektori puhul tõstatati sidusrühmade
vastustes muu hulgas järgmised küsimused. Aruteludest
ilmneb laiapõhjaline konsensus asjaolu suhtes, et Euroopa lisandväärtusega taristu
kiirem areng nõuab suuremat ELi toetust. Sidusrühmad
nõudsid ELi vahendite suuremat võimendamist üleeuroopaliste võrkude
poliitikaeesmärkide saavutamiseks suurema koordineerimise kaudu näiteks
erinevate finantsinstrumentide, nimelt Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Regionaalarengu Fondi, üleeuroopaliste võrkude programmide ja Euroopa
Investeerimispanga meetmete vahel. Kasutada olevate finantsinstrumentide
portfelli suurendamises näevad sidusrühmad vahendit toetuse paremaks
kohandamiseks projekti konkreetsetele vajadustele, et tagada projektide
tulemuslik ülesehitus ja meelitada ligi uusi investoreid. Kavandatav
projektivõlakirjade algatus on iseäranis sobiv suuremate investeeringute puhul
Euroopa Ühendamise Rahastu raames. 2.2 Mõju hindamine
Määruse ettepanekuga
seoses on tehtud mõjuhinnang, mis käsitles Euroopa Ühendamise Rahastu kui
poliitikaalgatuse rakendamise eri võimalusi, st valikuid seoses Euroopa Ühendamise
Rahastu töökorra kindlaksmääramisega. Mõju hindamine algas Euroopa Ühendamise Rahastu
üldeesmärgist mitmeaastase rahastamisvahendi teatises „Euroopa 2020. aasta
strateegia aluseks olev eelarve”[5]
esitatud ettepaneku kohaselt – kiirendada sellise taristu arendamist, mida EL
vajab Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja lisaks ka energia- ning
kliimamuutusega seotud nn 20-20-20-eesmärkide saavutamiseks – ning selles
lähtuti sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemustest ja selliste praeguste
ELi programmide hindamisuuringutest, millega rahaliselt toetatakse TENi arendamist.
Võimalike
poliitikavalikute mõju hindamises on suunatud põhitähelepanu kahe peamise
konkreetse eesmärgi väga tulemuslikule, tõhusale ja sidusale saavutamisele: 1) suurendada ELi
rahaliste vahendite mõju, määrates kindlaks rahastamise vormid, meetodid ja eeskirjad,
mis võimaldavad tagada maksimaalse mõju, kaasates riiklikke ja
erainvesteeringuid projektidele, millel on üleeuroopaline ja ühisturu mõõde,
sealhulgas prioriteetsed võrgud, mis tuleb teostada 2020. aastaks, ja mille
lisandväärtus Euroopa jaoks on kõige suurem, sealhulgas vajaduse korral need,
mida võidakse rakendada kolmandates riikides; 2) võimaldada
viia õigeaegselt lõpule ELi kaasrahastatud projektid, määrates kindlaks seire-
ja hindamismehhanismid, millega premeeritakse tulemuslikkust ja karistatakse
ELi fondide ebatõhusat kasutamist. Samal ajal oli
poliitiliste lahenduste hindamisel vaja võtta arvesse ühenduse kaht omavahel
seotud poliitilist üldeesmärki: ühest küljest saavutada taristut käsitlevad
sektorispetsiifilised poliitilised eesmärgid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklites 170 ja 171, ja teisest küljest lihtsustada ELi
rahastamiseeskirju, kasutades ära sektoritevahelist ja -sisest koostoimet, mis
on komisjoni selge eesmärk[6].
Kuna need kaks poliitilist eesmärki täielikult ei ühildu, oli Euroopa Ühendamise
Rahastu tegevuseeskirjade alternatiivide hindamisel esmaseks eesmärgiks leida
sobiv tasakaal sektori poliitiliste eesmärkide kooskõla ja maksimaalse
koostoime saavutamise vahel. Algselt kaaluti üheksat põhilist poliitilist
alternatiivi, alates üldisest põhimõttest, mis oli aluseks komisjoni otsusele
teha ettepanek Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta, st lihtsustada
sektorite koostoime abil olemasolevat ELi rahastamisraamistikku. Stsenaariumide
põhjal töötati välja poliitilised alternatiivid, mis vastavad rahastamiseeskirjade
lihtsustamise kolmele põhivõimalusele − ühtlustada sektorite eeskirju
minimaalselt, maksimaalselt või varieeruvalt („menüü põhjal”) − kahe
valdkonna poliitiliste meetmetega, mis vastavad eespool toodud kahele
konkreetsele eesmärgile – suurendada investeeringute mõju ja rakendada programmid.
Lahendusi sai seega
valida nende kahe äärmuse vahel. Üks äärmus on nii investeeringute mõju kui ka
programmide rakendamise eeskirjade minimaalne ühtlustamine, st olukord, kus kehtestatakse
täiesti selged konkreetsed eeskirjad ja süsteem ELi rahalise toetuse andmiseks
Euroopa Ühendamise Rahastust igas konkreetses valdkonnas. Teine äärmus oli
poliitiline lahendus, kus maksimaalselt ühtlustatakse nii investeeringute mõju
kui ka programmide rakendamise eeskirju, st olukord, kus nende kolme sektori
jaoks kehtestatakse põhjalikud ühtsed finantseerimiseeskirjad ja programmide
haldussüsteemid vahendite kasutamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu. Nende
kahe äärmuse vahel olid ülejäänud lahendused, kus teatavad eeskirjad ja
süsteemid oleksid sektorite jaoks olnud ühised ja muud oleksid olnud
konkreetsed ja sektorispetsiifilised, st ühes poliitiliste meetmete valdkonnas
oleks eeskirju ühtlustatud kas maksimaalselt või varieeruvalt ja teises
poliitiliste meetmete valdkonnas oleks sektorite eeskirju ühtlustatud minimaalselt. Nende poliitiliste
lahenduste mõju hindamine eespool toodud eesmärkide saavutamiseks on viinud
lõppjäreldusele, et kaalutud lahendustest suudab kaks lahendust tagada, et
Euroopa Ühendamise Rahastu toetab oma tegevuseeskirjade abil parimal viisil
üleeuroopalist huvi pakkuva taristu kiirendatud arengut: – parimal viisil tagaks
kooskõla ELi kõikide asjaomaste poliitiliste eesmärkidega poliitiline lahendus,
kus ühtlustamiseeskirjad oleksid muutuvad, st kus oleksid teatavad ühtsed eeskirjad
ja teatavad sektorispetsiifilised eeskirjad nii investeerimiste mõju kui ka
programmide rakendamise valdkonnas; – seejuures võiks
kulude osas olla kõige tõhusam poliitiline lahendus see, kus investeeringute
mõju eeskirjade ühtlustamistase oleks muutuv ja programmide rakendamise eeskirjad
oleksid maksimaalselt ühtlustatud. Samas mõjutaks teine
lahendus pikema aja jooksul negatiivselt suutlikkust reageerida sektorispetsiifilistele
olukordadele, muu hulgas vahendite kavandamise osas, mis võib pikemas
perspektiivis nullida esialgse kulusäästu. Seetõttu võeti lõpuks vastu otsus,
et parimaks alternatiiviks Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkide täitmisel
oleks jätta Euroopa Ühendamise Rahastu eeskirjade kindlaksmääramisel sektorile
teatud paindlikkus ka programmide rakendamise valdkonnas. Käesolevas määruses esitatud sätted Euroopa Ühendamise
Rahastu vahendite kasutamise kohta on koostatud eespool nimetatud mõjuhinnangus
toodud seisukohtade ja järelduste põhjal. 2.3 Euroopa
Ühendamise Rahastu lisandväärtus ELi jaoks Konsultatsioonides huvitatud isikutega ja mõju
hindamisel tehtud analüüsis rõhutati, et ühtse rahastamisraamistikuna oleks
Euroopa Ühendamise Rahastul neli lisandväärtust. (1)
Ühtne raamistik lihtsustaks üleeuroopaliste
transpordivõrkude ELi-poolse rahastamise õigusraamistikku. Ühtlasi tagaks see,
et kolme valdkonna lähenemine ELi projektide rahastamisele on sidus. (2)
Samal ajal tagaksid ühtsed ELi taristuvahendid ja
finantsraamistik sidusa ja läbipaistva lähenemise ELi rahastamisele, mis pakuks
kindlust ja aitaks väga tõenäoliselt ligi meelitada erasektori investeeringuid.
Finantsinstrumendid oleksid kättesaadavad keskselt ja kooskõlastatult,
suurendades ja tõhustades erainvestorite ja partneritest finantseerimisasutuste
suhet. (3)
Lisaks võimaldaks majanduse taristuprojektide,
võrkude ja sektorite vaheline progressiivselt suurenev vastastikune sõltuvus
paremini saavutada mastaabisäästu. ELi taristu tervikliku rahastamise raamistik
võimaldaks paremini ära kasutada sektoritevahelist koostoimet projektide
väljatöötamise ja rakendamise tasandil, vähendada kulusid ja/või suurendada
tõhusust ja saadavat tulu. (4)
Oluline on ka see, et ühtne raamistik võimaldaks
õppida vigadest ja jagada sektorite vahel parimaid tavasid, mis suurendaks ELi
rahastamise tõhusust ja mõjusust kõikides sektorites. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Üleeuroopalisi
võrke käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 170, milles on
sätestatud: „Liit aitab kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja
arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri
valdkonnas”. ELi õigus võtta meetmeid taristu rahastamisel on toodud artiklis
171, mis sätestab, et liit „võib toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist
huvi pakkuvaid projekte, (…) eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või
intressitoetuste näol”. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 172
sätestatakse, et „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu artikli 171
lõikes 1 märgitud suunised ja muud meetmed, toimides seadusandliku
tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja
sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.” Eelarve
läbivaatamist käsitlevas teatises rõhutas komisjon, et ELi eelarve peaks
„täitma lüngad riigisisese poliitikakujundamise dünaamikas, kui ta käsitleb
piiriüleseid küsimusi sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, liikuvus,
territoriaalne ühtekuuluvus ja ELi teaduskoostöö... – lüngad, mis vastasel
juhul kahjustaksid ELi kui terviku huve.”[7] Liikmesriigid kipuvad seadma prioriteediks
riigisisesest seisukohast kõige olulisemaid projekte ja need ei pruugi olla
samad kui piiriülesed projektid, millel on kogu ELi kodanike jaoks suurem lisandväärtus.[8] ELi ja
liikmesriikide kogukulud peaksid olema tõhusad, tagades piisava investeeringute
mahu ja soodustades koostoimet. Euroopa Liidu toimimise lepingus on määratletud ka õiguslik vahend ja
meetme tüüp (st rahastamine), millega sätestatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
õiguslik alus ja märgitakse, et üleeuroopaliste võrkude ülesanded,
prioriteetsed eesmärgid ja ülesehituse võib kindlaks määrata määrustega. 4. MÕJU EELARVELE Komisjoni
ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldab ettepanekut
eraldada 50 miljardit eurot[9]
aastateks 2014–2020, millest 10 miljardit eurot eraldatakse
Ühtekuuluvusfondist transporditaristule. Euroopa Ühendamise Rahastu || 40 miljardit eurot · Energia || 9,1 miljardit eurot · Transport || 21,7 miljardit eurot · Telekommunikatsioon/digitaalteenused || 9,2 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist transporditaristu jaoks ettenähtud summa || 10 miljardit eurot Kokku || 50 miljardit eurot Praeguse finantsraamistikuga saadud kogemus
näitab, et paljudel liikmesriikidel, kes on Ühtekuuluvusfondi jaoks
abikõlblikud, on raskusi keeruliste piiriüleste transporditaristuprojektide
kavandamise ja rakendamisega. Seetõttu teeb komisjon seoses järgmise mitmeaastase
finantsraamistikuga ettepaneku kasutada osa Ühtekuuluvusfondi
eraldisest (kümme miljardit eurot) Euroopa Ühendamise Rahastu alt Ühtekuuluvusfondi
transpordiinvesteeringuteks ettenähtud transpordiprojektide rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist
abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, samas toetades Ühtekuuluvusfondist
ka edaspidi üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavaid ja keskkonnaalaseid
investeeringuid nendes liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on EU 27
liikmesriigi keskmisest alla 90 %. 5. MÄÄRUSE SISU KOKKUVÕTE 5.1 Ühtne
raamistik investeerimiseks ELi prioriteetsesse taristusse Varasem kogemus taristu rahastamisel
üleeuroopaliste transpordivõrkude, Euroopa majanduse elavdamise kava, Ühtekuuluvusfondi
ja struktuurifondide kaudu näitab, et EL suudab luua taristu jaoks lisandväärtust.
Sidusrühmad nõustuvad seisukohaga, et tavastsenaariumi puhul võib juhtuda, et
Euroopa ei suuda õigeaegselt leida rahastamist, mis on vajalik tema taristuvõrkude
ajakohastamiseks ja puuduvate lülide loomiseks. Finantskriisi valguses on liikmesriikidel
olnud probleeme oma eelarvelaekumiste suurendamisega. Kapitaliinvesteeringuid
on sageli oluliselt kärbitud ja taristu rahastamise projekte on peatatud või
neid edasi lükatud. Samal ajal ei saa loota võimalusele suurendada
investeeringuid eraallikate arvel. Lisaks rahastamispiirangutele viivitavad või
takistavad vajalike taristuprojektide rakendamist ka regulatiivsed tõkked.
Sellel taustal tundub, et praegune ELi taristurahastamisraamistik ei ole tõhusa
reageerimise tagamiseks piisav. Rahastamine on killustatud liiga paljude
programmide vahel ega võimalda täielikult ära kasutada programmide ja
valdkondade vahelist koostoimet. Taristu rahastamise strateegia
ümberkujundamisel lähtus komisjon järgmistest eesmärkidest. ·
Tagada prioriteetse võrgutaristu rentaabel ja
õigeaegne rakendamine energia-, transpordi- ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas, nagu on kirjeldatud energiataristu
paketis, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku transpordi valges raamatus[10] ja
Euroopa digitaalarengu tegevuskavas. ·
Saavutada maksimaalne koostoime energia-,
transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprogrammide vahel nii, et
rahastamine toimuks sidusa poliitilise strateegia alusel ja projektid valitakse
välja selgete ühtlustatud kriteeriumide põhjal. ·
Tõhustada ELi vahendite suutlikkust suurendada
teiste riiklike või eravahendite mõju nii, et kaasatud vahendite koondmaht on
piisav prognoositud investeerimisvajaduste täitmiseks 2020. aastani; ·
Tagada optimaalne projektide valik, järelkontroll
ja seire veendumaks, et ELi rahastamine on sihipärane, saavutab maksimaalse
mõju ja toimub kõige tõhusamalt. Nende erineva poliitilise raamistikuga kolme
konkreetse sektori jaoks ühtse õigusliku aluse loomise loogikaks on võimalus
kasutada ära koostoimet eri sektorite vahel, kuna neil on ühised probleemid
muidu oluliselt erinevate poliitiliste eesmärkide rakendamise rahastamisel.
Ühtsel raamistikul oleks kolm lisandväärtust. Ühtne raamistik lihtsustaks ELi õiguslikku raamistikku
üleeuroopaliste transpordivõrkude rahastamist. Ühtlasi tagaks see, et kolme
valdkonna lähenemine ELi projektide rahastamisele on sidus. Nagu rõhutati
eespool, on praegune ELi taristurahastamisraamistik suhteliselt keerukas,
põhiliselt ELi olemasolevate õigusaktide arvu ja heterogeensuse tõttu. Eeskirjade
lihtsustamine on komisjoni poolt väljapakutud ELi uue eelarvestrateegia
võtmesõnu. Samal ajal annaks ühtne ELi taristurahastamisraamistik
sidusa ja läbipaistva lähenemise ELi rahastamisele, mis pakuks kindlust ja
millel oleks väga suured väljavaated kaasata rohkem rahastamist erasektorist.
Finantsinstrumendid oleksid kättesaadavad keskselt ja kooskõlastatult,
suurendades ja tõhustades erainvestorite ja partneritest finantseerimisasutuste
suhet. Lisaks võimaldaks majanduse
infrastruktuuriprojektide, võrkude ja sektorite vaheline progressiivselt
suurenev vastastikune sõltuvus paremini saavutada mastaabisäästu. Integreeritud
ELi taristurahastamisraamistik lubaks paremini ära kasutada valdkondade vahelist
koostoimet projektide väljatöötamisel ja rakendamisel, võimaldades vähendada
kulusid ja/või suurendades tõhusust ja tulu. Lõpuks võimaldab ühtne raamistik õppida
vigadest ja jagada valdkondade vahel parimaid tavasid, suurendades ELi
rahastamise tõhusust ja mõjusust kõikides valdkondades. 5.2 Lihtsustamine
ja kooskõla kehtivate eeskirjadega Eeskirjade lihtsustamine on komisjoni poolt
väljapakutud ELi uue eelarvestrateegia võtmesõnu. Tänu Euroopa Ühendamise
Rahastu ühtsele raamistikule lihtsustatakse üleeuroopaliste transpordivõrkude
rahastamist käsitlevat ELi õigusraamistikku. ELi transpordi-, energia- ning
info- ja kommunikatsioonivõrkude projektide rahastamist reguleerivad
ainulaadsed õigussätted. Kuigi sektorid on
tehnoloogiliselt/finantsiliselt/regulatiivselt erinevad, on piisavalt ühiseid
jooni, et teha ettepanek erinevate olemasolevate rahastamisvahendite
parandamiseks. Samal ajal on ettepanekus esitatud konkreetsed eeskirjad, mis on
vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu üldiseks säilitamiseks: kiiremini ja
paremini suunata ELi avaliku sektori raha olulistesse ELile huvi pakutavatesse taristuprojektidesse. Praegune
õigusakt võimaldab lihtsustamist, iseäranis järgmiste küsimuste käsitlemisel: ·
näitajate viimine kooskõlla Euroopa 2020. aasta
strateegia eesmärkidega; ·
eelarveeraldiste paindlikkus; ·
kolme valdkonna keskne haldamine, mida tõenäoliselt
teevad rakendusasutused; ·
ühtsed rahastamisvahendid; ·
ühtsed lepingute sõlmimise kriteeriumid; ·
ühtsed finantsabi tingimused; ·
asjaomase valdkonna jaoks selguse tagamine oluliste
ühtsete iga-aastaste tööprogrammide kaudu ja liikmesriikide jaoks olulise
ühiskomitee kaudu. Sellele
lisaks on tagatud täielik kooskõla praeguse ja tulevase finantsmäärusega.
Ettenähtud erandid on kas seotud õigustekstides lubatud või on olemas
sellekohased pretsedendid. 5.3 Suurem
rõhk finantsinstrumentidele Euroopa Ühendamise
Rahastu täiendab ELi otsetoetusi finantsinstrumentidega, et optimeerida
rahastamise mõju. Kasutades finantsinstrumentide mõju suurendamise võimet (mis
võivad näiteks olla isegi vahemikus 1 : 15 kuni 1 : 20),
tagatakse juurdepääs kapitalile suuremate investeerimisvajaduste puhul. Koos
ELi otsetoetuste eduka kasutamisega (nagu nähtud Euroopa majanduse elavdamise
kavaga ja üleeuroopaliste transpordivõrkude programmis), aitab finantsinstrumentide
ulatuslikum kasutamine oluliselt vähendada riske projektide elluviijate jaoks
ja seeläbi tagada ühishuviprojektide rakendamine. Lisaks tuleb luua
keskkond, mis oleks soodus erainvesteeringuteks, ja töötada välja vahendeid, mis
oleksid spetsialiseeritud taristuinvestorite jaoks atraktiivsed. Selleks et
saavutada parim võimalik tulemus, peavad need vahendid olema suunatud riskide
vähendamisele ja potentsiaalsete projektide portfelli hajutamisele.
Maksimaalseks hajutamiseks võib suunata tegevuse mitmetele sektoritele väga
paljudes riikides. Seda saab saavutada kõige edukamalt Euroopa tasandil ja
selgelt kindlaksmääratud teekoridoride ja investeeringute sihtvaldkondade
põhjal. Seetõttu peaks enamik finantsinstrumente olema kõikide sektorite jaoks
ühised. Siiski ei saa välistada võimalust töötada välja mõningad finantsinstrumendid,
mis katavad üksikute sektorite erivajadusi. Käesoleva määruse
ettevalmistusetapis koostatud analüüsi põhjal hindavad komisjoni talitused, et
samas kui lairibaühenduste rahaliseks toetuseks oleks põhiliselt finantsinstrumendid,
siis transpordi- ja energiavaldkonnas ei tohiks finantsinstrumentideks vajalike
ELi eelarvevahendite maht ületada vastavalt kaht miljardit ja üht miljardit
eurot. Neid hinnanguid ei tohiks vaadelda kui siduvaid ülemmäärasid, kuna finantsinstrumentidele
eraldatud ELi rahastamise mahtu kohandatakse igal aastal rahastuse vahendajate
(st projektivõlakirjade osas Euroopa Investeerimispanga) poolt teostatud
esitatud projektide hindamise põhjal. 5.4 Euroopa
Ühendamise Rahastu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku taustal Euroopa Ühendamise Rahastu on oluline osa ELi majanduskasvu
strateegiast, mis keskendub ELi pikaajalistele majanduskasvu väljavaadetele.
Rahastut koordineeritakse teiste ELi eelarvest rahastavate meetmetega, nagu
näiteks programmiga „Horisont 2020” ning Ühtekuuluvusfondi ja
struktuurifondidega. Programmiga „Horisont 2020” kooskõlastamisel
on vaja tagada vastastikune täiendavus, kuid vältida võimalikke kattumisi.
Ühtlasi on oluline kooskõlastada Euroopa Ühendamise Rahastu ja programm „Horisont
2020” selle tagamiseks, et ei katkeks taristu loomiseks vajalike teadusuuringute
ja uuenduste ahel. See on eriti oluline ajal, kui transpordi-, energia ja IKT-valdkonnas
vajatakse suurt tehnoloogilist hüpet, et EL saavutaks oma Euroopa 2020. aasta
strateegias toodud kaugeleulatuvad eesmärgid. Teadusuuringuid ja innovatsiooni
toetatakse programmiga „Horisont 2020” seotud finantsinstrumentide kaudu. Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide osas
koordineeritakse tihedalt ühtekuuluvuspoliitika ühist strateegilist raamistikku
ning liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepinguid transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonisektori poliitiliste raamistikega. Asjaomased suunised
lähtuvad sellest, et Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide abil ehitatakse
kohalikke ja piirkondlikke taristuid ja seotakse nad ELi prioriteetsete taristutega,
ühendades nii kõiki ELi kodanikke. Lisaks sellele
hallatakse Euroopa Ühendamise Rahastut keskselt ja selles saab kasutada
Ühtekuuluvusfondist transpordi jaoks ettenähtud summasid (2011. aasta hindades kümme
miljardit eurot). Kümne miljardi euro eraldamisel käsitatakse võimaluse korral
kõige prioriteetsemana neid projekte, mille puhul peetakse kinni
Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest . Ühtlasi jäetakse need kümme
miljardit eurot liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise
tingimustele, ja ELi eelarvest kaasrahastamise määrad jäetakse
Ühtekuuluvusfondiga samale tasemele. Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 172, võttes arvesse komisjoni ettepanekut[11], olles edastanud ettepaneku liikmesriikide
parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[12], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[13], tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse
kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ühendamise Rahastu asutamisega peaks
suurendatama majanduskasvu potentsiaali võimalikult palju tänu transpordi-,
energia- ja telekommunikatsioonipoliitika omavahelise koostoime ärakasutamisele
ja rakendamisele ning sedasi peaks tõhustatama liidu sekkumist. (2)
Täielikult toimiv ühtne turg sõltub kaasaegsest
hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi-, energia-
ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Tänu
sellistele majanduskasvu soodustavatele ühendusvõimalustele tagataks parem
juurdepääs siseturule ja aidataks kaasa konkurentsivõimelisema turumajanduse
tagamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja ülesannetega[14]. (3)
Euroopa Ühendamise Rahastu asutatakse selleks, et
kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning suurendada nii
avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist. (4)
Tõhusate transpordi- ja energiataristuvõrkude
loomine on üks 12st põhimeetmest, mis on kindlaks määratud komisjoni teatises
ühtse turu akti kohta[15]. (5)
Komisjon on seadnud kohustuseks võtta liidu
rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20
% ELi eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide
ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse suuremat
tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja nendega kohanemisele ning
riskide ennetamisele ja juhtimisele. Tänu
käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele taristuinvesteeringutele peaks
olema lihtsam üle minna vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja
katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale. (6)
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta
resolutsioonis „Tulevikku investeerimine: uus
mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava
Euroopa nimel” rõhutati liidu digitaalarengu tegevuskava kiire ellurakendamise
tagamise olulisust ja seda, kui tähtis on jätkata jõupingutusi, et saavutada
2020. aastaks seatud eesmärk muuta kiire internetiühendus kättesaadavaks
kõigile ELi kodanikele, seda ka vähem arenenud piirkondades[16]. Parlament
rõhutas ka tõhusasse transporditaristusse investeerimise suurt osatähtsust
Euroopa jaoks konkurentsivõime kaitsmisel ja pikaajalise majanduskasvu
tagamisel pärast kriisi, samuti seda, et üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)
on eluliselt tähtis siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ning tagab liidule
olulise lisandväärtuse. Parlament väljendas
oma kindlat usku, et sellest tulenevalt peaks TEN-T olema järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku üks põhiprioriteet ja et kõnealuses raamistikus on vaja
suurendada TEN-T jaoks ettenähtud vahendeid. Lisaks
rõhutas parlament vajadust võimalikult palju suurendada liidupoolse rahastamise
mõju ning võimalikult palju ära kasutada Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide
pakutavat võimalust rahastada Euroopa jaoks prioriteetseid põhilisi
siseriiklikke ja piiriüleseid energiataristuprojekte, samuti rõhutas parlament
vajadust eraldada liidu eelarvest märkimisväärne summa sellekohaste
finantsinstrumentide jaoks. (7)
Komisjon võttis 28. märtsil 2011 vastu valge
raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise
ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”[17]. Kõnealuses
valges raamatus on seatud eesmärgiks vähendada transpordisektorist pärinevat
kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta
tasemega. Seoses taristuga on valges raamatus
seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks täielikult toimiv ja kogu liitu hõlmav
mitmeliigiline TEN-T põhivõrk. Samuti on
valges raamatus seatud eesmärgiks optimeerida mitmeliigiliste
logistikasüsteemide toimimist, sh kasutada laialdasemalt ära ressursitõhusamaid
transpordiliike. Seepärast seatakse järgmised
asjakohased TEN-T poliitika ülesanded: 30 %
maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada muude
transpordiliikidega 2030. aastaks ja 50 % sellistest vedudest tuleks asendada
2050. aastaks; olemasoleva kiirraudteevõrgu
pikkust tuleks 2030. aastaks kolmekordistada ja 2050. aastaks peaks enamik
keskmise vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi; 2050. aastaks tuleks kõik põhivõrgu lennuväljad ühendada
raudteevõrguga; kõik meresadamad tuleks
ühendada raudtee-kaubaveosüsteemiga ning võimaluse korral ka siseveeteede
süsteemiga. (8)
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta
resolutsioonis transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta[18] rõhutati
asjaolu, et tõhus transpordipoliitika vajab esilekerkivate probleemide
lahendamiseks sobivat finantsraamistikku ning et selleks tuleks suurendada
praegu transpordi ja liikuvuse jaoks olemas olevaid ressursse; samuti peeti vajalikuks luua vahend, mille eesmärk
on kooskõlastada transpordi rahastamise eri allikate, ühtekuuluvuspoliitika
raames kättesaadavate rahaliste vahendite, avaliku ja erasektori partnerluse
või muude finantsinstrumentide, näiteks tagatiste, kasutamist. (9)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika
nõukogu 11. juuni 2009. aasta järeldustes TEN-T poliitika läbivaatamise kohta[19] rõhutati
taas vajadust jätkata investeerimist transporditaristusse, et korralikult välja
arendada kõiki transpordiliike hõlmav TEN-T, mis oleks aluseks siseturule, konkurentsivõimele,
liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning
sidemetele naaberriikidega, ning keskenduda Euroopa lisandväärtusele. Nõukogu rõhutas ühenduse vajadust teha
kättesaadavaks rahalised vahendid, mis on vajalikud TEN-T projektidesse
investeerimise soodustamiseks, eelkõige vajadust tagada TEN-T eelarvest piisav
rahaline toetus prioriteetsetele projektidele, mis hõlmavad asjakohaseid
piiriüleseid lõike ja mida finantsplaneerimise raamistiku institutsiooniliste
piirangute tõttu rakendataks pärast 2013. aastat. Nõukogu
arvates tuleks veelgi arendada ja vajaduse korral toetada avaliku ja erasektori
partnerlust. (10)
Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt
määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr XXX/2012[20] kohaste
TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, täpsustatakse
nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse suuniste
rakendamise meetmed. Suunistega nähakse
eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks. (11)
Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile
tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk
transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 500 miljardi euro
väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T
põhivõrku. Arvestades liidu olemasolevaid vahendeid, tuleb soovitud mõju
saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim
lisandväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata
põhivõrku (eelkõige põhivõrgukoridoridele) ja ühishuviprojektidele
liikluskorraldussüsteemide alal (täpsemalt lennuliikluse korraldamise
süsteemidele, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna
juhtimissüsteemist (SESAR) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm
miljardit eurot). (12)
TEN-T poliitika läbivaatamisel, mis käivitati
veebruaris 2009, loodi sihtotstarbeline eksperdirühm, mille ülesanne on
abistada komisjoni ning tegelda TEN-T rahastamise strateegia ja
finantsväljavaadetega. Eksperdirühm nr 5 tugines oma töös järgmiste eri valdkondade
välisekspertide kogemustele: taristuettevõtjad,
taristu planeerijad, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste esindajad,
keskkonnaeksperdid, akadeemilised ringkonnad ja erasektori esindajad. Eksperdirühma nr 5
lõpparuanne,[21] mis võeti vastu 2010. aasta juulis,
sisaldab 40 soovitust, millest mõnda on käesolevas ettepanekus arvesse võetud. (13)
Praegu kehtiva finantsraamistiku rakendamisel
saadud kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel, kellel on õigus saada
toetust Ühtekuuluvusfondist, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete
piiriüleste ja liidule lisandväärtust andvate transporditaristuprojektide
õigeaegse lõpuleviimisega. Seepärast tuleks
transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste ning liidu jaoks suure
lisandväärtusega projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa
Ühtekuuluvusfondi eraldistest (10 miljardit eurot[22]) ümber
selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele
vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordipõhivõrgu projekte Euroopa
Ühendamise Rahastust. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse
saamise tingimustele vastavaid liikmesriike projektide nõuetekohasel
ettevalmistamisel, et muuta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavad eraldised
võimalikult prioriteetseks. (14)
2010. aasta novembris vastu võetud teatises
„Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa
integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”[23] määras
komisjon kindlaks prioriteetsed koridorid, mis peavad aitama liidul 2020.
aastaks saavutada ambitsioonikad energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, et viia
lõpule energiasiseturu väljakujundamine, tagada varustuskindlus, võimaldada
integreerida taastuvad energiaallikad ja valmistada ette võrgud energiasüsteemi
CO2-heite edasiseks vähendamiseks pärast 2020. aastat. (15)
Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja
laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks omavaheliseks ühendamiseks on vaja
suuri investeeringuid, et kulutõhusalt täita liidu energia- ja kliimapoliitika
eesmärgid, milleks on konkurentsivõimelisus, säästvus ja varustuskindlus. Energiataristu vajab kuni 2020. aastani
investeeringuid hinnanguliselt kuni ühe miljardi euro väärtuses, millest ca 200
miljonit eurot läheks Euroopa jaoks olulistesse elektri- ja gaasiülekande- ning
salvestus- ja hoiustamistaristutesse. Euroopa
jaoks oluliste projektide puhul on oht, et lubade andmise, reguleerimise ja
rahastamisega seotud takistuste tõttu võib ligikaudu 100 miljardi euro
väärtuses investeeringuid jääda ettenähtud ajal tegemata. (16)
Võttes arvesse pakilist vajadust ehitada välja
tuleviku energiataristu ja arvestades investeerimismahtude märkimisväärset
suurenemist võrreldes varasemaga, on vaja radikaalselt muuta energiataristu
toetamist ELi tasandil. Transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu kinnitas 28. veebruari 2011. aasta
järeldustes[24]
energiakoridoride prioriteetsust Euroopa jaoks. (17)
Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril 2011[25] kutsuti
komisjoni üles lihtsustama ja tõhustama loamenetlusi ning töötama välja
investeeringute jaoks atraktiivne õigusraamistik. Euroopa
Ülemkogu rõhutas, et suur osa investeeringutest peaks tulema turult ning et
kulutused tuleks katta tariifide kaudu. Euroopa
Ülemkogul tunnistati, et riik peaks rahastama selliseid projekte, mis on
vajalikud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, kuid mis turupõhisele
finantseerimisele huvi ei paku. (18)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses
(EL) nr XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised][26]
määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis
tuleks rakendada 2020. aastaks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika
eesmärgid; samuti esitatakse selles eeskirjad,
mille alusel välja selgitada kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud
ühishuviprojektid, kehtestatakse meetmed seoses lubade andmisega, üldsuse
kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste
projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste
projektide üldine vastavus liidu rahalise abi saamise tingimustele. (19)
Telekommunikatsioonisüsteem muutub üha enam
internetipõhiseks taristuks ning lairibavõrgud ja digitaalteenused on omavahel
tihedalt seotud. Internet on muutumas
valdavaks sidepidamisvahendiks teenuste pakkumisel ja äritegevuses. Seepärast on üleeuroopaline juurdepääs kiirele
internetiühendusele ja digitaalteenustele majanduskasvu ja ühtse turu
seisukohast äärmiselt oluline. (20)
Kaasaegsed kiudoptilised internetivõrgud on
äärmiselt oluline taristu Euroopa äriühingute vahelise ühenduse seisukohast,
eelkõige selliste VKEde jaoks, mis kulutõhususe suurendamiseks soovivad
kasutada pilvandmetöötlust. (21)
Euroopa 2020. aasta strateegias[27]
kutsutakse üles rakendama digitaalarengu tegevuskava,[28] millega
kehtestatakse stabiilne õigusraamistik, et soodustada investeeringuid avatud ja
konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ja sellega seotud teenustesse. Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis
kiideti heaks Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja kutsuti kõiki
institutsioone üles seda täielikult rakendama[29]. (22)
31. mail 2010 jõudis nõukogu järeldusele, et
Euroopa peaks suunama vajalikud vahendid kiirel ja ülikiirel internetiühendusel
ja koostalitlusvõimelistel rakendustel põhineva ühtse e-turu arendamisse, ning
tunnistas, et järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse tehtavad tõhusad ja konkurentsivõimelised
investeeringud oleksid olulised innovatsiooni, tarbija valikuvõimaluste ja
liidu konkurentsivõime jaoks ning suudaksid tagada parema elukvaliteedi tänu
paremale tervishoiusüsteemile, ohutumale transpordile, uutele
meediavõimalustele ning kaupade ja teenuste paremale kättesaadavusele eelkõige
piiriüleselt aladel[30]. (23)
Erasektori stiimulid investeerida väga kiiretesse
lairibavõrkudesse tunduvad olevat väiksemad kui kasu, mida ühiskond tervikuna
sellistest võrkudest saab. Selleks et
saavutada digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärk, s.o tagada kiire
internetiühendus kõigile Euroopa kodanikele ja äriühingutele, on vaja teha
investeeringuid hinnanguliselt kuni 270 miljardi euro väärtuses. Samas ei peaks erasektor ilma liidu sekkumiseta
investeerima kuni 2020. aastani rohkem kui 50 miljardit eurot. Puuduolev investeeringuosa on taristu tagamise
suurim kitsaskoht, kuna samal ajal on ühtse e-turu eelduseks asjaolu, et kõik
kodanikud on tulevikutaristu kaudu ühendatud. (24)
Avalike hüviste digitaalseks pakkumiseks on ELis
vaja välja arendada tugevad ja ühtsed võrgud ning kaasata nii avaliku sektori
kui ka kodanikuühiskonna esindajad riigi ja piirkonna tasandil, mistõttu on
oluline tagada süsteemi kulude ja tarkvaraarenduse struktureeritud rahastamine
ELi poolt ning kõnealuste võrkude usaldusväärsete sõlmpunktide hooldamine,
jättes üksnes riigisisesed kulud riigi operaatorite kanda. (25)
Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja
suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata üksikute
projektide erinõuetele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad
eri rahastamismäärasid. (26)
Telekommunikatsioonivaldkonna teatavaid
üleeuroopalist koostalitlusvõimet tagavaid põhiteenusplatvorme, eelkõige nende
algetappi, on vaja suuremal määral rahastada liidu eelarvest, ent samal ajal
tuleb järgida ka koosrahastamise põhimõtet. (27)
Selleks et tagada mahukate taristuprojektide
piiriülene koostalitluslik kasutuselevõtt eelkõige põhiteenuste tasandil, võib
olla vajalik, et komisjon, liikmesriik ja/või abisaajad korraldavad seadmete
hanke samaaegselt ja paigaldavad need seadmed samal ajal. Sellistel juhtudel võib olla vaja eraldada liidu
rahalist abi hangetele, mida korraldavad liikmesriikides taristuteenuste
pakkujad kas oma nimel või koostöös komisjoniga. Sätete
kohaselt on võimalik ka hulgihange, mis võib muu hulgas olla vajalik
mitmekeelsete kokkulepete sõlmimiseks, et tagada varustuskindlus ja/või rajada
võrgu varusüsteemid, et kõrvaldada taristuvõrgurike, mis võib olla põhjustatud
mõnest üksikrikkest. (28)
Avalikkusele huvi pakkuvaid üldteenuseid (nt
põhiteenused) mõjutavad sageli ulatuslikud turuhäired.
Rahastatavad valdkonnad on seotud avalike teenuste osutamisega
(e-tervishoiu, e-identiteedi, e-hanke laialdane kasutamine ja nende
koostalitlusvõime), mistõttu algetapis ei määratleta neid äriliste teenustena. Juhul kui rahastatakse üksnes põhiteenuseid, tuleks
avalikkusele huvi pakkuvate teenuste tegelikuks kasutuselevõtuks anda ka õige
stiimul liikmesriigi ja piirkonna tasandil: see
on eelkõige tingitud sellest, et riigi tasandil puudub stiimul ühendada
siseriiklikud süsteemid põhisüsteemidesse (ning sellest tulenevalt kujundada
välja koostalitluse ja piiriüleste teenuste tingimused), ning asjaolust, et
erainvestorid üksi ei tagaks teenuste kasutuselevõttu koostalitlusvõimelistes
raamistikes. (29)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse
(EL) nr XXX/2012[31]
[telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] kohastes digitaalarengu
suunistes määratakse kindlaks rahastamiskord ja -kriteeriumid ning ka eri
investeeringuliigid. (30)
Algatuses „Horisont 2020 – teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogramm” keskendutakse muu hulgas ühiskondlike probleemide
(nt arukal, keskkonnahoidlikul ja integreeritud transpordil, turvalisel, puhtal
ja tõhusal energial ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajanev
tervishoid, juhtimine ja säästev areng) lahendamisele, et vahetult reageerida
Euroopa 2020. aasta strateegias kindlaksmääratud probleemidele ning toetada
tegevust, mis hõlmab kogu tsüklit alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Raamprogrammiga „Horisont 2020” toetatakse kõiki
innovatsioonitsükli etappe, eelkõige turustamisele lähedasemat tegevust, sh
innovaatilisi finantsinstrumente. Selleks et
suurendada liidupoolse rahastamise mõju ja tagada ühtsus, hakkab Euroopa
Ühendamise Rahastu tegema tihedat koostööd programmiga „Horisont 2020”. (31)
Euroopa Liit ja enamik liikmesriike on ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsiooni osalised ning ülejäänud liikmesriikides on
kõnealune konventsioon ratifitseerimisel. Asjakohaste
projektide rakendamisel on oluline, et selliste projektide tehnilises
kirjelduses võetakse arvesse konventsiooni artikli 9 kohast puuetega inimeste
juurdepääsu. (32)
Käesoleva määruse alusel rakendatavad
finantsinstrumendid peaksid olema kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [uus
finantsmäärus] VIII jaotises ja delegeeritud õigusaktis sätestatud eeskirjadega
ning finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate parima tava eeskirjadega[32]. (33)
Paljudes liikmesriikides võetud fiskaalmeetmete
tõttu peavad riigiasutused ümber hindama taristuinvesteeringute kavad või nad
on seda juba teinud. Seoses sellega on avaliku
ja erasektori partnerlust peetud taristuprojektide teostamise tõhusaks
vahendiks, millega tagatakse selliste poliitikaeesmärkide saavutamine nagu
kliimamuutuste vastu võitlemine, alternatiivsete
energiaallikate ning energia ja maavarade tõhusam kasutamine, säästva
transpordi toetamine ja lairibavõrkude kasutuselevõtt.
Komisjon võttis 19. novembri 2009. aasta teatisega avaliku ja erasektori
partnerluse kohta[33]
kohustuse muuta avaliku ja erasektori partnerluse jaoks ettenähtud rahalised
vahendid kättesaadavamaks, laiendades olemasolevate finantsinstrumentide
rakendusala. (34)
Hoolimata sellest, et suurt osa Euroopa 2020. aasta
strateegia alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja
reguleerivate meetmete abil, on rahastamiseks vaja riiklikku sekkumist ning
liidu abi toetuste ja innovaatiliste finantsinstrumentide näol. Finantsinstrumente tuleks kasutada konkreetsete
turuvajaduste rahuldamiseks kooskõlas Euroopa Ühendamise Rahastu eesmärkidega
ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektori poolset rahastamist. Enne finantsinstrumentide kasutamise kohta otsuse
tegemist peaks komisjon kõnealuseid instrumente eelnevalt hindama. (35)
ELi eelarve läbivaatamise[34] käigus
rõhutati asjaolu, et pikaajaliste äripotentsiaaliga projektide puhul peaks
olema normiks kasutada liidu fonde koostöös finants- ja pangandussektoriga,
eelkõige Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja liikmesriikide avaliku sektori
finantseerimisasutustega, aga ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega
ja erafinantssektoriga. (36)
Euroopa 2020. aasta strateegias tõotas komisjon
kasutada ELi rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia raames, kuhu
koondatakse liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks
saadavad vahendid. Kõige selle aluseks on
põhjendused, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi
võimalik lahendada ja turu puudujääke kõrvaldada finantsinstrumentide, mitte
toetuste abil. (37)
Euroopa Ühendamise Rahastu peaks pakkuma
finantsinstrumente, millega soodustatakse erasektori investorite ja
finantseerimisasutuste olulist osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et finantsinstrumendid oleksid erasektori
jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta
vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist ning
silmas pidada ka paindlikkust, et kindlaksmääratud rahastamisvajadustele
suudetaks paindlikult reageerida. Kõnealuste
instrumentide kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases
finantsraamistikus sätestatud finantsinstrumentide, näiteks TEN-T projektide
laenutagamisvahendi (LGTT), riskijagamisrahastu (RSFF) ning 2020. aasta Euroopa
energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i
fondi rakendamisel saadud kogemustest. (38)
Kuigi enamik finantsinstrumente peaks olema ette
nähtud kõigi sektorite jaoks ühiselt, võib mõni neist olla mõeldud mõne
konkreetse sektori jaoks. Komisjoni talituste
prognoosid näitavad, et kuna lairibateenustele antakse rahalist toetust
eelkõige finantsinstrumentide kaudu, ei tohiks finantsinstrumentide jaoks
vajalike liidu eelarvevahendite maht ületada transpordisektoris kaht miljardit
ja energeetikasektoris üht miljardit eurot. (39)
Selleks et tagada finantsinstrumentide kaudu abi
saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust,
nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, peaks komisjon koos Euroopa
Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks avaliku ja erasektori
partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Jaspersi kaudu vajalikku toetust
liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist
võidakse kaaluda. (40)
Finantsinstrumente käsitlevate tingimustega seoses
võib olla vaja lisada tööprogrammidesse täiendavad nõuded, näiteks tagada
konkurentsivõimelised turud, pidades silmas liidu poliitika arengusuundi,
tehnika arengut ja muid asjakohaseks osutuda võivaid tegureid. (41)
Rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane
programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades
vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide
ühismeetmete ühtsuse ja järjepidevuse. Pärast
transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega
seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014,
et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise
abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude
valdkonnas[35]. (42)
Arvestades asjaolu, et mõne taristuprojekti
rakendamise eelarve peab olema väga suur, peaks olema võimalus jaotada rahalise
abiga seotud eelarvelised kulukohustused mõne meetme puhul aastasteks
osamakseteks. (43)
Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamist, et
hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju rahastu ja
Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide üldeesmärkide saavutamisele. (44)
Eri määrustega kavandatud sektorispetsiifilistele
suunistele tuginedes on koostatud selliste prioriteetsete valdkondade loetelu,
mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kõnealune loetelu tuleks
esitada lisas. Selleks et võtta arvesse
poliitiliste prioriteetide, tehniliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku
muutumist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 290 alusel vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks
ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja
õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (45)
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise
ühtsed tingimused, tuleks anda komisjonile mitme- ja iga-aastaste
tööprogrammide rakendamise volitused. Neid
volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari
2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja
üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme,
mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[36]. (46)
Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada nõukogu 18.
septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse
rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas,[37] ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007. (47)
Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel
kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist,
avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või
ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. (48)
Mõned liidule huvi pakkuvad taristuprojektid
võiksid ühendada ja hõlmata ka naaberriike, ühinemiseks valmistuvaid riike ja
muid kolmandaid riike. Euroopa Ühendamise
Rahastu peaks olema kõnealuste taristute ühendamise ja rahastamise lihtsustatud
vahend, mille abil tagada liidu eelarve sise- ja välisvahendite sidusus. (49)
Kuna võetavate meetmete eesmärke, eelkõige
üleeuroopaliste võrkude koordineerimist, väljaarendamist ja rahastamist, ei
suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning tulenevalt vajadusest kõnealuseid
eesmärke koordineerida, on neid seetõttu parem saavutada liidu tasandil, võib
liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I JAOTIS
ÜLDSÄTTED I PEATÜKK
EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU Artikkel 1
Reguleerimisese Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Ühendamise
Rahastu ning määratakse kindlaks tingimused, meetodid ja menetlused liidu
rahalise abi andmiseks üleeuroopalistele võrkudele eesmärgiga toetada
transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu projekte. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (2)
„ühishuviprojekt” – projekt, mis on määratletud
järgmistes määrustes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast
vastuvõtmist] määrus (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised],[38] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast vastuvõtmist] määrus (EL) nr
XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised][39] või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev lisatakse pärast vastuvõtmist] määrus
(EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised][40]; (3)
„piiriülene lõik” – lõik, mis tagab
ühishuviprojekti jätkumise vähemalt kahes liikmesriigis või ühes liikmesriigis
ja selle naaberriigis; (4)
„tööd” – olukorrast sõltuvalt koostisosade,
süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine
ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste
vastuvõtmine ning projekti käivitamine; (5)
„uuringud” – projekti rakendamise
ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, teostatavus- ja
hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik
muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd, et projekt kindlaks määrata ja välja
arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohtikäsitleva
eelteabe kogumine ning finantsplaani ettevalmistamine; (6)
„programmi rakendamist toetavad meetmed” –
täiendavad meetmed, mis on vajalikud Euroopa Ühendamise Rahastu ja üksikute
sektorispetsiifiliste suuniste rakendamiseks, nt teenused, eelkõige tehniline
abi, samuti ettevalmistus-, teostatavus-, koordineerimis-, järelevalve-,
kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevus, mis on otseselt vajalikud rahastu
juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringud, kohtumised,
teabevahetus, taristu kaardistamine, mestimine, teabe levitamine, teadlikkuse
tõstmine ja kommunikatsioonimeetmed, teabevahetuseks kasutatava
infotehnoloogiaga seotud kulud, samuti kõik muud tehnilise ja haldusabiga
seotud kulud, mis võivad olla vajalikud rahastu juhtimiseks või üksikute
sektorite spetsiifiliste suuniste rakendamiseks; (7)
„meede” – mis tahes rahaliselt, tehniliselt ja
ajaliselt sõltumatu tegevus, mis on vajalik ühishuviprojekti rakendamiseks; (8)
„abikõlblikud kulud” – komisjoni määruse (EÜ) nr
XXXX/2012 [uus finantsmäärus] tähenduses; (9)
„abisaaja ” – liikmesriik, rahvusvaheline
organisatsioon, avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, kes on
välja valitud saama rahalist abi käesoleva määruse alusel ning vastavalt igas
tööprogrammis täpsustatud tingimustele; (10)
„rakendusasutus” – avalik-õiguslik või eraõiguslik
ettevõtja või asutus, kelle liikmesriik või rahvusvaheline organisatsioon kui
abisaaja on määranud meedet rakendama. Abisaaja teeb otsuse sellise määramise
kohta omal vastutusel ja kui on vaja sõlmida riigihankeleping, siis kooskõlas
kohaldatavate riigihankeeeskirjadega; (11)
„põhivõrk” – määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T
suunised] III peatükis kindlaks määratud transporditaristu; (12)
„põhivõrgukoridorid” – põhivõrgu kooskõlastatud
rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T
suunised] IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse I lisa loetelule; (13)
„kitsaskoht” – füüsiline tõke, mille tõttu süsteem
katkeb ja pikamaa-liiklusvoog ei saa jätkuda. Selliseid tõkkeid on võimalik
kõrvaldada uue taristu, nt sildade või tunnelite abil, millega lahendatakse
sellised probleemid nagu langused, kurviraadiused, rööpmelaius. Olemasoleva
taristu ajakohastamise vajadust ei käsitata kitsaskohana; (14)
„prioriteet” – energiataristu prioriteedid 1–8 ja
10–12, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist
energiataristut käsitlevad suunised] I lisas; (15)
„energiataristu” – määruse (EL) nr XXX/2012
[üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 2 määratletud
taristu; (16)
„lairibavõrgud” – traadiga ja traadita side (sh
satelliitside) juurdepääsuvõrgud, lisataristu ja põhivõrgud, mis tagavad
ülikiire ühenduse, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke
käsitlevad suunised] artiklis 3; (17)
„digitaalteenuste taristud” – määruse (EL) nr
XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] artiklis 3 määratletud
võrgupõhised teenused, mida edastatakse elektrooniliselt, üldjuhul internetis,
ning mis võimaldavad osutada üleeuroopalisi avalikku huvi pakkuvaid
koostalitlusvõimelisi teenuseid ja mis loovad soodsad tingimused kodanikele,
ettevõtjatele ja/või valitsustele; (18)
„põhiteenusplatvormid” – määruse (EL) nr XXXX/2012
[telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas kindlaks määratud
teenused; (19)
„üldteenused” – määruse (EL) nr XXXX/2012
[telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised] lisas kindlaks määratud
teenused; (20)
„teenuste toimivus ja haldamine” – digitaalteenuste
teatavate taristute pideva toimimise tagamine, nagu on täpsemalt määratletud
määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised]
lisas; (21)
„riigi reguleerivad asutused” – Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta)[41] artiklis
3 määratletud asutused. Artikkel 3
Üldeesmärgid Euroopa Ühendamise Rahastu võimaldab
üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada energia-,
transpordi- ja telekommunikatsioonisektori ühishuviprojekte. Eelkõige toetatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
kaudu selliste projektide rakendamist, mille eesmärk on arendada välja ja
ehitada uus või ajakohastada olemasolev transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonitaristu. Selleks on Euroopa Ühendamise Rahastule seatud
järgmised eesmärgid: (a)
aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu tagamisele, arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad
üleeuroopalised võrgud, mis ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku,
sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu
Euroopa Liidu jaoks ning tänu millele luuakse soodsamad tingimused erasektori
ja riiklikele investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu
otsetoetuse ning kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet. Kõnealuse
eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on avalik ja
erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, eelkõige käesoleva määruse
kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud ühishuviprojektidesse; (b)
võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020.
aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %,[42] suurendada energiatõhusust 20 % ja
taastuvenergia osakaalu 20 %-le ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem
solidaarsus. Artikkel 4
Sektorispetsiifilised eesmärgid 1. Lisaks
artiklis 3 kehtestatud üldeesmärkidele peaks Euroopa Ühendamise Rahastu aitama
saavutada järgmisi sektorispetsiifilisi eesmärke: (a)
transpordivaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise
Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruse (EL) nr xxxx/2012
[TEN-T suunised] artiklis 4 kindlaksmääratud eesmärgid: i) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate
ühenduslülide loomine, mõõdetuna Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saavatel
transpordimarsruutidel rajatud uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste ning
kõrvaldatud kitsaskohtade arvuga; ii) säästva ja tõhusa transpordi tagamine
pikas perspektiivis, mõõdetuna tava- ja kiirraudteevõrgu pikkusega EL 27
riikides; iii) transpordiliikide optimaalne
integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime
suurendamine. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse raudteevõrguga ühendatud
sadamate ja lennuväljade arvuga; (b)
energiavaldkonnas toetatakse Euroopa Ühendamise
Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised määruses (EL) nr xxxx/2012
kindlaksmääratud eesmärgid: i) energiasiseturu tõhusam integreerimine
ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh
selle tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks,
mõõdetuna liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti
tõhusalt kõrvaldavate projektide arvuga; ii) liidu varustuskindluse tagamine,
mõõdetuna süsteemi vastupidavuse ja süsteemi talitluskindluse paranemisega ning
tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide
arvuga; iii) säästva arengu ja keskkonnakaitse
edendamine, soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia
integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud,
mõõdetuna toodetud ning põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse
üle kantud taastuvenergiahulgaga ning selliste CO2-heitkoguste
summaga, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud
projektide väljaehitamisele; (c)
telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas nähakse ette
toetada Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ühishuviprojekte, millel on järgmised
määruses (EL) nr xxxx/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised]
kindlaksmääratud eesmärgid: i) kiire ja ülikiire lairibaühenduse
võrkude kiirem kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
(VKEd) seas, ja nende võrkude kiirem ajakohastamine, mõõdetuna lairibaühenduse
ja ülikiire lairibaühenduse katvusmääraga ning selliste majapidamiste arvuga,
kes on sõlminud lepingu kiirema kui 100 Mbp/s lairibaühenduse saamiseks; ii) avalike elektrooniliste teenuste
omavahelise ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu
tagamine, mõõdetuna avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja
ettevõtjate ning selliste teenuste piiriülese kättesaadavuse protsendimääraga. Artikkel 5
Eelarve 1.
Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamiseks vajalik
rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on
50 000 000 000 eurot[43]. Kõnealune summa jaotatakse artiklis 3
osutatud sektorite vahel järgmiselt: a) transport: 31 694 000 000 eurot, millest
10 000 000 000 eurot paigutatakse kooskõlas käesoleva määrusega ümber
Ühtekuuluvusfondist kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele
vastavates liikmesriikides; b) energia: 9 121 000 000
eurot; c) telekommunikatsioon: 9 185 000 000
eurot. 2.
Euroopa Ühendamise Rahastu rahastamispakett võib
hõlmata kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide
saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-
ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute ja ekspertide kohtumistega, kui need
on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud
infotöötlusele ja -vahetusele keskenduvate IT-võrkudega, ning kõiki muid
tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonile programmi juhtimisega
kaasnevad. Rahaeraldistega võib katta ka tehnilise ja
haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007[44] alusel vastuvõetud meetmete rakendamiselt
üle programmi rakendamisele. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks
eelarvesse assigneeringud kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik
hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel
lõpule viidud. 3.
Pärast artikli 26 lõike 1 kohast vahehindamist võib
komisjon paigutada lõikes 1 esitatud eelarveeraldise assigneeringuid ümber
sektorite vahel, v.a Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 eurot,
mis on ette nähtud kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavate
liikmesriikide transpordisektoriprojektide jaoks. II PEATÜKK
RAHASTAMISVORMID JA FINANTSSÄTTED Artikkel 6
Rahalise abi vormid 1. Euroopa
Ühendamise Rahastu rakendamiseks kasutatakse üht või mitut rahalise abi vormi,
mis on ette nähtud määrusega (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus], eelkõige
toetusi, hankeid ja finantsinstrumente. 2. Komisjon võib
osa Euroopa Ühendamise Rahastu rakendamise ülesandest usaldada määruse (EL)
nrXXXX/ 2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktis c nimetatud
asutustele. Artikkel 7
Rahalise abi saamise tingimused ja nendele vastamine 1. ELilt
toetustena, finantsinstrumentide kaudu ja hanke vormis saadava rahalise abi
saamise tingimustele vastavad üksnes need meetmed, millega rakendatakse
ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr XXX/2012 [TEN-T
suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], nr XXX/2012 [üleeuroopalist
energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr XXX/2012
[telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], samuti programmi rakendamist
toetavad meetmed. 2. Transpordivaldkonnas
võib liit anda rahalist abi hangete vormis ja finantsinstrumentide kaudu
käesoleva määruse alusel üksnes neile meetmetele, millega toetatakse määruse
(EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] kohaseid ühishuviprojekte. Üksnes järgmised
meetmed vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis rahalise abi
saamise tingimustele: (a)
meetmed, millega rakendatakse põhivõrk vastavalt
määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] III peatükile, sh määruse (EL) nr
XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli 39 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja
uuenduste kasutuselevõtmine; (b)
määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli
8 lõike 1 punktides b ja c kindlaksmääratud ühishuviprojektidega seotud
uuringud; (c)
määruse (EL) nr XXXX/2012 [TEN-T suunised] artikli
8 lõike 1 punktides a ja d kindlaksmääratud ühishuviprojektide rakendamist
toetavad meetmed; (d)
meetmed, millega toetatakse
liikluskorraldussüsteeme vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised]
artiklile 37; (e)
meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid
vastavalt määruse (EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised] artiklile 38; (f)
meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga
kaasnevat müra, moderniseerides olemasolevat veeremit; (g)
programmi rakendamist toetavad meetmed. Transpordivaldkonnas on õigus saada piiriüleseid
lõike või nende osi hõlmavate meetmete rakendamiseks liidult rahalist abi
juhul, kui asjaomaste liikmesriikide või liikmesriikide ja kolmandate riikide
vahel on sõlmitud kirjalik leping kõnealuste piiriüleste lõikude lõplikuks
väljaehitamiseks. Erandkorras, kui projekt on vajalik ühenduse rajamiseks
naaberliikmesriigi või kolmanda riigi võrguga, kuid piiri reaalselt ei ületata,
ei ole vaja sõlmida eespool osutatud kirjalikku lepingut. Kasutajate jaoks märkimisväärselt suure
kasuteguriga projektidele antakse toetust eelkõige kõnealuste projektide
ettevalmistamise jaoks, eeskätt avaliku ja erasektori partnerluse raames
teostatava hindamise jaoks. 3. Energiavaldkonnas
on konkreetsed tingimused, mille alusel on õigus saada liidult
finantsinstrumentide kaudu ning toetuste vormis rahalist abi ühishuviprojektide
rakendamise meetmete jaoks, esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [üleeuroopalist
energiataristut käsitlevad suunised] artiklis 15. 4. Telekommunikatsioonivaldkonnas
vastavad käesoleva määruse alusel liidult toetuste vormis ning hankemenetluse
ja finantsinstrumentide kaudu rahalise abi saamise tingimustele kõik meetmed,
mille abil rakendatakse ühishuviprojekte ja programmi rakendamist toetavaid
meetmeid, mis on esitatud määruse (EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke
käsitlevad suunised] lisas. III PEATÜKK
TOETUSED Artikkel 8
Toetuste vormid ja abikõlblikud kulud 1. Käesoleva
määruse alusel võib anda toetusi määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus]
artiklis XXX sätestatud vormis. Tööprogrammidega kehtestatakse asjaomaste meetme
rahastamiseks kasutatavate toetuste vormid. 2. Kulud
võivad olla abikõlblikud alates abitaotluse esitamise kuupäevast. [Esimese
mitmeaastase programmiga hõlmatud projektidest tulenevate meetmete kulud võivad
olla abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2014]. 3. Abikõlblikud
võivad olla üksnes liikmesriikides tekkivad kulud, v.a juhul, kui
ühishuviprojekt hõlmab kolmandate riikide territooriumi ja kui meede on
hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks. 4. Seadmete
ja taristuga seotud kulud, mida abisaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla
täies mahus abikõlblikud. 5. Abikõlblikud
võivad olla keskkonnakaitsealaste ja liidu õigustiku järgimist käsitlevate
uuringutega seotud kulud. 6. Maa
ostmisega seotud kulud ei ole abikõlblikud. 7. Käibemaks
ei ole abikõlblik kulu. 8. Abisaajate
kulude abikõlblikkuse eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis
rakendusasutuste kulude suhtes. Artikkel 9
Osalemistingimused 1. Taotlusi
võivad esitada üks või mitu liikmesriiki, rahvusvahelist organisatsiooni,
ühisettevõtet või liikmesriikides asutatud avalik-õiguslikku või eraettevõtjat
või asutust. 2. Selleks
võivad taotlusi esitada üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse
kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et nende esindajatel on
õigust võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide
kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne. 3. Füüsiliste
isikute taotlused ei ole abikõlblikud. 4. Kolmandad riigid ja
kolmandates riikides asutatud üksused võivad osaleda ühishuviprojekte rakendada
aitavates meetmetes, kui see on vajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide
saavutamiseks. Neid ei või rahastada käesoleva määruse alusel,
v.a juhul, kui see on hädavajalik asjaomase ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks. Kui ühishuviprojektiga seotud asjakohaseid
meetmeid on vaja tõhusamalt rakendada kolmandates riikides vastavalt määrustele
(EL) nr XXX/2012 [TEN-T suunised], (EL) nr XXX/2012 [TEN-E suunised], (EL) nr
XXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] ja (EL) nr
XXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised], võib käesoleva
määruse alusel antava rahalise abi ühendada muude asjakohaste liidu määrustega
hõlmatud rahalise abiga. Sel juhul võib komisjon teha rakendusakti kaudu otsuse
rakendamise suhtes kohaldatava ühtse eeskirjakogumi kohta. 5. Kõikidele
toetusetaotlustele lisatakse meetmetega seotud liikmesriikide nõusolek, v.a
telekommunikatsioonivaldkonnas ja v.a transpordivaldkonnas seoses lennuliikluse
korraldamisega. 6. Mitme-
ja iga-aastastes tööprogrammides võib lisaks sätestada konkreetsed taotluste
esitamise eeskirjad. Artikkel 10
Rahastamismäärad 1. Taotluste hulgast tehakse
valik artiklis 17 osutatud tööprogramme käsitlevate projektikonkursside raames,
v.a määruse (EL) nr XXXX/2012[uus finantsmäärus] artiklis XXX osutatud
juhtudel. 2. Transpordivaldkonnas: (a)
uuringutoetustega seotud liidu rahaline abi ei
ületa 50 % abikõlblikest kuludest; (b)
tööde jaoks ettenähtud toetused: (i) raudtee ja
siseveeteed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest kuludest; rahastamismäära
võib suurendada 30 % kitsaskohtade kõrvaldamise meetmete puhul; rahastamismäära
võib suurendada 40 % piiriüleste lõikudega seotud meetmete puhul; ii) siseveeteeühendused sadamate ja
lennuväljadega, raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamise meetmed, millega
moderniseeritakse olemasolev veerem, ning sadamate ja mitmeliigilise transpordi
platvormide väljaarendamine: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest
kuludest; (c)
liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks
ettenähtud toetused: i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem
(ERTMS): liidu rahaline abi ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest; ii) liikluskorraldussüsteemid,
kaubaveoteenused, turvaline parkimine maanteepõhivõrgus ning meremagistraalide
arendamist toetavad meetmed: liidu rahaline abi ei ületa 20 % abikõlblikest
kuludest. 3. Energiavaldkonnas: (a)
liidu rahaline abi ei ületa 50 % uuringute ja/või
tööde abikõlblikest kuludest; (b)
kaasrahastamismäärasid võib suurendada
maksimaalselt 80 %ni selliste meetmete puhul, mis määruse (EL) nr XXXX/2012
[üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised] artikli 15 lõike 2 punktis
a osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu
varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis
hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi. 4. Telekommunikatsioonivaldkonnas: (a)
lairibavõrkudega seotud meetmed: liidu rahaline abi
ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest; (b)
üldteenustega seotud meetmed: liidu rahaline abi ei
ületa 75 % abikõlblikest kuludest; (c)
põhiteenusplatvorme rahastatakse harilikult
hankemenetluse kaudu. Erandjuhul võib neid rahastada toetusega, mis katab kuni
100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte
kohaldamist; (d)
programmi rakendamist toetavad meetmed, sh taristu
kaardistamine, mestimine ja tehniline abi: liidu rahaline abi ei ületa 75 %
abikõlblikest kuludest. 5. Eespool
nimetatud kaasrahastamismäärasid või suurendada kuni kümne protsendipunkti
võrra selliste meetmete puhul, mis mõjutavad mitme sektori koostoimet või
millega saavutatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, suurendatakse
vastupidavust kliimatingimustele või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Suurendada
ei tohiks artiklis 11 osutatud kaasrahastamismäärasid. 6. Väljavalitud
meetmetele antava rahalise abi summat muudetakse iga projekti kulude-tulude
analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja liidupoolse rahastamise võimenduse
maksimeerimisvajaduse alusel. Artikkel 11
Konkreetsed projektikonkursid Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud toetussummade
saamiseks transpordivaldkonnas 1. Seoses
Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000 euro suuruse summaga
[määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud kasutamiseks kõnealusest
fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, käivitatakse
konkreetsed põhivõrgu rakendamise projektide konkursid üksnes nendes
liikmesriikides, mis vastavad Ühekuuluvusfondist abi saamise tingimustele. 2. Selliste
konkreetsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse käesoleva määruse alusel
transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuste projektikonkursside
rakendamisel käsitatakse võimaluse korral kõige prioriteetsemana neid projekte,
mille puhul peetakse kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. 3. Erandina
artiklist 10 ning seoses Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud 10 000 000 000
euro suuruse summaga [määruse (EL) nr XXX artikkel XX], mis on ette nähtud
kasutamiseks kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates
liikmesriikides, kohaldatakse määruse (EL) nr XXX/2012 [millega kehtestatakse
ühissätted ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud kuuluvate fondide –
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi –
kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 1083/2006][45]
artikli 22 ja artikli 110 lõike 3 kohaseid Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid
maksimaalseid rahastamismäärasid järgmiste meetmete suhtes: (a)
uuringutoetused; (b)
tööde jaoks ettenähtud toetused: i) raudtee ja siseveeteed; ii) piiriüleste maanteelõikude toetamise
meetmed; iii) siseveeteeühendused sadamate ja
lennuväljadega, sadamate ja mitmeliigilise transpordi platvormide
väljaarendamine; (c)
liikluskorraldussüsteemide ja -teenuste jaoks
ettenähtud toetused: i) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem
(ERTMS); ii) liikluskorraldussüsteemid. Artikkel 12
Toetuse andmise tühistamine, peatamine ja lõpetamine ning toetussumma
vähendamine 1. Komisjon
tühistab, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, rahalise abi andmise
meetmetele, mida ei ole hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast abi andmise
tingimustes kindlaksmääratud meetme rakendamise alguskuupäeva. 2. Komisjon
võib peatada või lõpetada rahalise abi andmise või vähendada abisummat või
selle sisse nõuda määruses (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] sätestatud
tingimustel, eelkõige järgmistel juhtudel: (a)
meetme rakendamisel ei peeta kinni liidu õiguse
sätetest; (b)
kui ei ole täidetud mõnda toetuse andmise aluseks
olnud tingimust, eelkõige juhul, kui ilma komisjoni kinnituseta on tehtud
projekti või meetme laadi mõjutavaid olulisi muudatusi; (c)
pärast projekti edenemise hindamist, eelkõige
juhul, kui meetme rakendamine on oluliselt viibinud. 3. Komisjon
võib nõuda antud rahalise abi tagasimaksmist, kui kahe aasta jooksul pärast
rahalise abi andmise tingimustes kindlaksmääratud lõppkuupäeva ei ole rahalist
abi saava meetme rakendamist lõpule viidud. 4. Enne
lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otsuste tegemist uurib komisjon käsitletavat
juhtumit ja teavitab asjaomaseid abisaajaid, nii et nad saaksid esitada oma
tähelepanekud ettenähtud ajavahemiku jooksul. IV PEATÜKK Hankemenetlus Artikkel 13
Hankemenetlus 1. Riigihankemenetlustega, mida
korraldab Euroopa Komisjon või mõni artikli 6 lõikes 2 osutatud asutus oma
nimel või koos liikmesriikidega: (a)
võib ette näha konkreetsed tingimused, nt
hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui see on nõuetekohaselt
põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei
eirata riigihankepõhimõtteid; (b)
võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida
mitu lepingut (nn hulgihange). 2. Lõiget 1
võib kohaldada ka toetusesaajate korraldatud hankemenetluste suhtes, kui seda
põhjendatakse nõuetekohaselt ja kui see on vajalik meetmete rakendamiseks. V PEATÜKK
FINANTSINSTRUMENDID Artikkel 14
Finantsinstrumendi liik 1. Määruse
(EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] VIII jaotise kohaselt kehtestatud
finantsinstrumente võib kasutada selleks, et lihtsustada juurdepääsu
rahastamisele nende üksuste jaoks, kes rakendavad meetmeid, mis aitavad
realiseerida määrustes (EL) nr XXXX/2012, (EL) nr XXX 2012 ja (EL) nr XXX/2012
kindlaksmääratud ühishuviprojekte ja saavutada kõnealuste projektide eesmärke.
Finantsinstrumendid põhinevad turupuudujääkide või ebaoptimaalsete
investeerimisolukordade ja investeerimisvajaduste eelneval hindamisel. 2. Määruse (EL) nr 680/2007
alusel kehtestatud finantsinstrumendid võib vajaduse korral liita Euroopa
Ühendamise Rahastu raames loodud finantsinstrumentidega. 3. Kasutada
võib järgmisi finantsinstrumente: (a) omakapitaliinstrumendid,
nt investeerimisfondid, mis tegelevad riskikapitali tagamisega ühishuviprojekte
toetavate meetmete jaoks; b) laenud ja/või tagatised, milleks
kasutatakse riskijagamisvahendeid, sh selliste projektivõlakirjade tagamise
süsteem, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu
toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele; c) mis tahes muud finantsinstrumendid. Artikkel 15
Tingimused rahalise abi andmiseks finantsinstrumentide kaudu 1. Finantsinstrumentide abil
toetatavad meetmed valitakse välja põhimõttel „kes ees, see mees” ning
vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid,
samuti püütakse valikut geograafiliselt mitmekesistada, et see hõlmaks kõiki
liikmesriike. 2. Liit, mis tahes liikmesriik
ja muud investorid võivad lisaks finantsinstrumentide kaudu saadavale toetusele
anda täiendavalt rahalist abi, tingimusel et komisjon on nõus meetmete
abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või instrumendi investeerimisstrateegia
muudatustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu. 3. Finantsinstrumentide eesmärk
on säilitada liidu eelarvega tagatud varade väärtus. Tänu kõnealustele
instrumentidele võib saada tulu, mis aitab saavutada muude partnerite või
investorite eesmärke. 4. Finantsinstrumente võib
ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas käesoleva määruse alusel
antavate toetustega. 5. Tööprogrammidega võib
kehtestada lisatingimused vastavalt sektorite erivajadustele. 6. Vastavalt määruse (EL) nr
XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe
finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele
finantsinstrumendile. Ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas mitmeaastases
finantsraamistikus juba sätestatud finantsinstrumentide puhul assigneeritakse
kõnealusel perioodil alanud tegevuse tulemusel saadud tulud ja tagasimaksed
finantsinstrumendile ajavahemikus 2014–2020. Artikkel 16
Kolmandates riikides võetavad meetmed Kolmandates riikides võetavaid meetmeid võib
toetada finantsinstrumentide kaudu juhul, kui see on vajalik ühishuviprojekti
rakendamiseks. VI PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ, RAKENDAMINE JA KONTROLL Artikkel 17
Mitme- ja/või iga-aastased tööprogrammid 1. Komisjon
võtab iga sektori kohta vastu mitme- ja iga-aastase tööprogrammi. Komisjon võib
ka vastu võtta mitme- ja igaaastased tööprogrammid, mis hõlmavad rohkem kui üht
sektorit. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. 2. Mitmeaastane
tööprogramm vaadatakse läbi vähemalt perioodi keskel. Vajaduse korral muudab
komisjon mitmeaastast tööprogrammi rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Transpordivaldkonna
mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu käesoleva määruse lisa I osas loetletud
ühishuviprojektide kohta. Rahastamispakett moodustab 80–85 % artikli 5 lõike
1 punktis a osutatud eelarvevahenditest. 4. Energia-
ja telekommunikatsioonivaldkonna mitmeaastastes tööprogrammides esitatakse
strateegiline suund seoses ühishuviprojektidega ja need võivad sisaldada
konkreetseid ühishuviprojekte. 5. Transpordi-,
energia- ja telekommunikatsioonivaldkonna iga-aastane tööprogramm võetakse
vastu selliste ühishuviprojektide kohta, mida mitmeaastane tööprogramm ei
hõlma. 6. Mitme-
ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisel kehtestab komisjon lõikes 1 osutatud
korras valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid vastavalt järgmistes
õigusaktides sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele: a) transpordivaldkonnas määrus (EL) nr
XXXX/2012 [TEN-T suunised]; b) energiavaldkonnas määrus (EL) nr
XXXX/2012 [üleeuroopalist energiataristut käsitlevad suunised]; c) telekommunikatsioonivaldkonnas määrus
(EL) nr XXXX/2012 [telekommunikatsioonivõrke käsitlevad suunised]. 7. Tööprogrammid
kooskõlastatakse, et kasutada ära transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonisektori omavahelist koostoimet eelkõige sellistes
valdkondades nagu energianutivõrgud, elektrilised liikumisvõimalused, arukad ja
säästvad transpordisüsteemid ning ühised trasside rajamise õigused. Heaks võib
kiita mitut sektorit hõlmavad projektikonkursid. Artikkel 18
Aastased osamaksed Eelarvelised kulukohustused võib jagada
aastasteks osamakseteks. Sel juhul võtab komisjon igal aastal osamakse
tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme,
hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid. Iga-aastaseid osamakseid hõlmav esialgne kava
edastatakse toetusesaajatele ja finantsinstrumentide kohaldamise korral
asjaomastele finantseerimisasutustele. Artikkel 19
Iga-aastaste assigneeringute ülekandmine Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle
eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, kantakse automaatselt
ühe aasta võrra edasi. [Artikkel 20
Delegeeritud õigusaktid Komisjonile antakse artikli 25 kohaselt õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud loetelude täiendamise või
muutmise kohta.] Artikkel 21
Abisaajate ja liikmesriikide kohustused Abisaajad ja liikmesriigid teevad oma
vastutusvaldkonnas kõik endast oleneva, et rakendada käesoleva määruse alusel
liidult rahalist abi saavaid ühishuviprojekte, ilma et see piiraks abisaajatele
toetuse saamise tingimustest tulenevate kohustuste täitmist. Liikmesriigid teostavad transpordi- ja
energiasektori projektide puhul meetmete tehnilist jälgimist ja
finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või
nende osadega seoses kaasnenud kulude õigsust ning nõuetele vastavust.
Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides. Telekommunikatsioonivaldkonnas teevad riikide
reguleerivad asutused kõik selleks, et tagada vajalik õiguskindlus ja investeerimistingimused,
mis hõlbustaksid liidult käesoleva määruse alusel rahalist abi saavate
projektide rakendamist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pidevalt ja
võimaluse korral interaktiivsete geograafiliste ja tehniliste infosüsteemide
kaudu, üleeuroopalise transpordivõrgu puhul süsteemi TENtec kaudu,
ühishuviprojektide rakendamisel tehtud edusammudest ja sellekohastest
investeeringutest, sh kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide saavutamiseks
kasutatud toetussummadest. Artikkel 22
Kooskõla liidu poliitika ja õigusega Käesoleva määruse alusel rahastatakse üksnes
meetmeid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja asjakohase valdkonna poliitikaga. Artikkel 23
Liidu finantshuvide kaitse 1. Komisjon
astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate
meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse,
korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa
kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse
korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. 2. Komisjonil
või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide
alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, rakendusasutusi, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, kes on saanud liidult rahalist abi. 3. Euroopa
Pettustevastasele Ametile (OLAF) antakse volitus korraldada sellise
rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid
kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses
(Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli
ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja
igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[46] sätestatud korras ning mille eesmärk on
teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest
rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud
liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Ilma et
see piiraks eelnevate lõikude kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse
määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate
lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus
selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks. II JAOTIS
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 24
Komiteed 1. Komisjoni
abistab rahastu koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse
(EL) 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale
lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Komitee
tagab artiklis 18 osutatud tööprogrammide horisontaalse ülevaate, et tagada
kooskõla sektorite vahel ning nende omavahelise koostoime väljaselgitamine ja
ellurakendamine. Artikkel 25
Volituste delegeerimine 1. Komisjonile
antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesoleva
artikli tingimusi 2. Komisjonile
antakse määramata ajaks õigus võtta alates käesoleva määruse jõustumise
kuupäevast vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusakte. 3. Euroopa
Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise tagasi
võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta
juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Komisjon
annab delegeeritud õigusakti vastuvõtmise korral sellest samaaegselt teada nii
Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule. 5. Artikli
20 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa
Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul
alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti,
või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist
teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib
Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada. Artikkel 26
Hindamine 1. Komisjon
koostab hiljemalt 2018. aasta keskpaigaks hindamisaruande, milles käsitletakse
kõikide meetmete eesmärkide saavutamist (tulemuste ja mõju tasandil), vahendite
kasutamise tõhusust ja ELi lisandväärtust, pidades silmas meetmete uuendamise,
muutmise või peatamise kohta otsuse tegemist. Hindamisel käsitletakse ka
lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide
jätkuvat asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Komisjon võtab arvesse
varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi. 2. Komisjon
teeb tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega järelhindamise. Järelhindamise
käigus uuritakse Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkust ja tõhusust, selle
mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, rahastu
osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu
prioriteetide rakendamisel ning kliimamuutustega seoses seatud eesmärkide
saavutamiseks kasutatud toetuse ulatust ja sellekohaseid tulemusi. Järelhindamise
põhjal tehakse otsus järgmise meetme võimaliku uuendamise või muutmise või
selle rakendamise peatamise kohta. 3. Saavutatud
edu hinnatakse artiklites 3 ja 4 osutatud tulemusnäitajate alusel. 4. Komisjon
esitab kõnealuseid hindamisi käsitlevad järeldused Euroopa Parlamendile,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 5. Komisjon
ja liikmesriigid, keda abistavad muud võimalikud abisaajad, võivad hinnata
projektide elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, et teha kindlaks,
kas eesmärgid, sh keskkonnakaitse valdkonnas, on saavutatud. 6. Komisjon
võib ühishuviprojektiga seoses toetust saavalt liikmesriigilt nõuda erihinnangu
esitamist käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja nendega seotud projektide
kohta või vajaduse korral nõuda liikmesriigilt nimetatud projektide hindamiseks
vajalikku teavet ja abi. Artikkel 27
Teave, teabevahetus ja avalikustamine 1. Abisaajad
ja vajaduse korral ka asjaomased liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel
antud abi avalikustatakse piisaval määral, et teavitada üldsust liidu rollist
projektide elluviimisel. 2. Komisjon
rakendab Euroopa Ühendamise Rahastu projektide ja rakendamise tulemuste suhtes
teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määruse alusel toimuvale
teavitamisele eraldatud eelarvest kaetakse ka liidu poliitiliste prioriteetide
propageerimine[47]. Artikkel 28
Üleminekusätted Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste
projektide jätkumist ega muutmist, sh nende täielikku ega osalist tühistamist,
kuni projektide lõpuleviimiseni, samuti ei mõju see rahalist abi, mida komisjon
annab määruste (EÜ) nr 2236/95 ja (EÜ) nr 680/2007 alusel või mis tahes muude
selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri
2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes
jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni. Artikkel 29
Kehtetuks tunnistamine Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli
28 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 680/2007 kehtetuks alates
1. jaanuarist 2014. Artikkel 30
Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, […] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja LISA I OSA. TRANSPORDIPÕHIVÕRKU
KÄSITLEVATE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD PROJEKTIDE LOETELU a) Horisontaalsed prioriteedid Innovaatiline juhtimine ja teenused || Ühtne Euroopa taevas – SESAR Innovaatiline juhtimine ja teenused || Maantee-, raudtee- ja sisevete liikluskorraldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS) Innovaatiline juhtimine ja teenused || Sadamate ja lennuväljade põhivõrk Põhivõrgukoridorid 1.
Läänemere – Aadria mere koridor
Helsinki – Tallinn – Riga –
Kaunas – Warszawa – Katowice
Gdynia – Katowice
Katowice – Ostrava – Brno – Wien
Katowice – Žilina – Bratislava – Wien
Wien – Graz – Klagenfurt – Villach – Udine – Venezia – Bologna – Ravenna
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Helsinki – Tallinn || Sadamad, meremagistraalid || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide ja nendevaheliste ühenduste (edasi)arendamine, meremagistraalid (sh jäämurdevõimekus) Tallinn - Riga – Kaunas – Warszawa || Raudtee || (Üksikasjalikud) uuringud seoses uue UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlusvõimeluse liiniga; uue liiniga seotud tööd peaksid algama enne 2020. aastat; raudtee ja lennuväljade/sadamate vahelised ühendused Gdynia – Katowice || Raudtee || Uuendamine Gdynia, Gdansk || Sadamad || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine Warszawa – Katowice || Raudtee || Uuendamine Katowice – Ostrava – Brno – Wien & Katowice – Žilina – Bratislava – Wien || Raudtee || Uuendamine, eelkõige Poola ja Tšehhi Vabariigi, Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Austria vahelistel piiriülestel lõikudel; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine Wien – Graz – Klagenfurt – Udine – Venezia – Ravenna || Raudtee || Uuendamine ja käimasolevad tööd; mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine Trieste, Venice, Ravenna || Sadamad || Sadamatevahelised ühendused, mitmeliigilise transpordi platvormide (edasi)arendamine 2. Warszawa
– Berlin – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Midlands
Valgevene piir – Warzsawa
– Poznań – Frankfurt/Oder – Berlin – Hannover – Osnabrück – Enschede –
Utrecht – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Birmingham/Manchester – Liverpool
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Valgevene piir – Warszawa – Poznań – Saksamaa piir || Raudtee || Olemasoleva liini uuendamine, kiirraudteealased uuringud Poola piir – Berlin – Hannover – Amsterdam/Rotterdam || Raudtee || Mitme lõigu uuendamine (Amsterdam – Utrecht – Arnhem; Hannover – Berliin) West-German Canals, Mittellandkanal, Hannover – Magdeburg – Berlin || Siseveed || Uuendamine Amsterdami lüüsid || Siseveed || Uuringud käivad Felixstowe – Midlands || Raudtee, sadam, mitmeliigilise transpordi platvormid || Sadamatevahelised ühendused ja mitmeliigilise transpordi platvormid 3.
Vahemere koridor
Algeciras – Madrid –
Tarragona
Sevilla – Valencia – Tarragona
Tarragona – Barcelona – Perpignan – Lyon – Torino – Milano – Venezia –
Ljubljana – Budapest – Ukraina piir
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Algeciras – Madrid || Raudtee || Uuringud käivad, töid alustatakse enne 2015. aastat ja viiakse lõpule 2020. aastal Sevilla – Antequera – Granada – Almería – Cartagena – Murcia – Alicante – Valencia || Raudtee || Uuringud ja tööd Valencia – Tarragona – Barcelona || Raudtee || Ehitamine aastatel 2014–2020 Barcelona || Sadam || Raudtee ühendamine sadama ja lennuväljaga Barcelona – Perpignan || Raudtee || Piiriülene lõik, tööd käivad, uus liin ehitatakse lõplikult välja aastaks 2015, olemasoleva liini uuendamine Perpignan – Montpellier || Raudtee || Ümbersõit Nîmes'i – Montpellier liinil hakkab tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani liinil 2020. aastal Lyon – Torino || Raudtee || Piiriülene lõik, põhitunneliga seotud töid alustatakse enne 2020. aastat; juurdepääsuteedega seotud uuringud Milano - Brescia || Raudtee || Osalisene uuendamine, osaliselt uus kiirraudteeliin Brescia – Venezia – Trieste || Raudtee || mitmel lõigul alustatakse töid enne 2014. aastat Milano – Mantova – Venezia – Trieste || Siseveed || Uuringud, uuendamine ja tööd Trieste – Divača || Raudtee || Uuringud käivad ja osaline uuendamine; piiriülese lõigu väljaehitamine mitte enne 2020. aastat Koper – Divača – Ljubljana – Maribor || Raudtee || Uuringud ja uuendamine / osaliselt uus liin Ljubljana sõlm || Raudtee || Ljubljana raudteesõlm, sh mitmeliigilise transpordin platvorm raudtee ühendamine lennuväljaga Maribor – Zalalövö || Raudtee || Piiriülene lõik: uuringud, töid alustatakse enne 2020. aastat Boba– Szekesferhervar || Raudtee || Uuendamine Budapest – Miskolc – Ukraina piir || Raudtee || Uuendamine 4.
Hamburg – Rostock – Burgas /Türgi piir – Piraeus – Lefkosia
Hamburg / Rostock – Berlin –
Praha – Brno – Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Sofia
Sofia – Burgas / Türgi piir
Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Limassol – Lefkosia Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Dresden – Praha || Raudtee || Kiirraudteega seotud uuringud Prague || Raudtee || Uuendamine, kaubavedude ümbersõit; raudtee ühendamine lennuväljaga Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice || Siseveed || Elbe veetee uuendamine Děčíni lüüsid || Siseveed || Uuringud Breclav – Bratislava || Raudtee || Piiriülene lõik, uuendamine Bratislava – Hegyeshalom || Raudtee || Piiriülene lõk, uuendamine Budapest – Arad – Timişoara – Calafat || Raudtee || Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib Vidin – Sofia – Burgas / Türgi piir Sofia – Thessaloniki – Athens/Piraeus || Raudtee || Uuringud ja tööd liinil Vidin – Sofia – Thessaloniki; liini Sofia – Burgas / Türgi piir uuendamine Athens/Piraeus – Limassol || Meremagistraalid || Sadama läbilaskevõime ja sisemaaühendused Limassol – Lefkosia || Sadamad, mitmeliigilise transpordi platvormid || Transpordiliikidevahelise ühenduse uuendamine 5. Helsinki
– Valletta
Helsinki – Turku – Stockholm
– Malmö – København – Fehmarn – Hamburg – Hannover
Bremen – Hannover – Nürnberg – München – Brenner – Verona – Bologna – Roma –
Napoli – Bari
Napoli – Palermo – Valletta
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Kotka/Hamina – Helsinki || Sadam, raudtee || Sadama ühendamine sisemaaga, raudtee uuendamine Helsinki || Raudtee || Lennuvälja ühendamine raudteega Vene piir – Helsinki || Raudtee || Tööd käivad Turku – Stockholm || Sadamad, meremagistraalid || Sadama ühendamine sisemaaga, jäämurdevõimekus Stockholm – Malmö (Põhjamaade kolmnurk) || Raudtee || Tööd käivad teatavatel lõikudel Fehmarn || Raudtee || Uuringud käivad, Fehmarni vöötme püsiühenduse ehitamine 2014.–2020. aastal København – Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed || Raudtee || Taani juurdepääsuteed ehitatakse lõplikult välja 2020. aastaks, Saksamaa juurdepääsuteed ehitatakse välja kahes etapis (2020–2027) Hamburg/Bremen – Hannover || Raudtee || Tööd algavad enne 2020. aastat München – Wörgl || Raudtee || Juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule: uuringud Brenneri baastunnel || Raudtee || Uuringud ja tööd Fortezza – Verona || Raudtee || Uuringud ja tööd Napoli – Bari || Raudtee || Uuringud ja tööd Napoli – Reggio Calabria || Raudtee || Uuendamine Messina – Palermo || Raudtee || Uuendamine (järelejäänud lõigud) Palermo – Valletta || Sadamad, meremagistraalid || Sadamate ühendamine sisemaaga Valletta – Marsaxlokk || Sadam, lennuväli || Võetakse kasutusele liikluskorraldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine 6. Genova
– Rotterdam
Genova – Milano/Novara –
Simplon/Lötschberg/Gotthard – Basel – Mannheim – Köln
Köln– Düsseldorf – Rotterdam/Amsterdam
Köln– Liège – Bruxelles/Brussel– Zeebrugge
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Genova – Milano/Novara – Šveitsi piir || Raudtee || Uuringud; tööd algavad enne 2020. aastat Basel – Rotterdam/Amsterdam/Antwerpen || Siseveed || Uuendamine Karlsruhe – Basel || Raudtee || Tööd lõpetatakse 2020. aasta lõpuks Frankfurt – Mannheim || Raudtee || Uuringud käivad Zevenaar – Emmerich – Oberhausen || Raudtee || Tööd lõpetatakse 2017. aastaks Zeebrugge || Sadam || Lüüsid: uuringud käivad 7. Lisboa
- Strasbourg
Sines / Lisboa – Madrid –
Valladolid
Lisboa – Aveiro – Oporto
Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Paris – Mannheim/Strasbourg
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Kiire raudtee Sines/Lisboa – Madrid || Raudtee, sadamad || Uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Sines/Lissaboni sadamas Kiirraudteeliin Porto – Lisboa || Raudtee || Uuringud käivad Raudteeühendus Aveiro – Hispaania || Raudtee || Piiriülene lõik: tööd käivad Raudteeühendus Bergara – San Sebastián – Bayonne || Raudtee || Valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks Bayonne – Bordeaux || Raudtee || Käib avalik arutelu Tours – Bordeaux || Raudtee || Tööd käivad Paris || Raudtee || Kiirraudteeliini lõunapoolme ümbersõit Baudrecourt – Mannheim || Raudtee || Uuendamine Baudrecourt – Strasbourg || Raudtee || Tööd käivad ja peaksid lõppema 2016. aastal 8. Dublin – London – Paris – Brussel/Bruxelles
Belfast – Dublin – Holyhead –
Birmingham Glasgow/Edinburgh –
Birmingham Birmingham – London –
Lille – Brussel/Bruxelles
Dublin/Cork/Southampton – Le Havre – Paris
London – Dover – Calais – Paris Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Dublin – Belfast || Raudtee || uuendamine; Dublini ühendused (DART) Glasgow – Edinburgh || Raudtee || Uuendamine Kiirliin 2 (High Speed 2) || Raudtee || Uuringud Swansea – Cardiff – Bristol – London || Raudtee || Uuendamine Dublin, Cork, Southampton, Le Havre || Sadamad || Sisemaaühendused Le Havre – Paris || Siseveed || Uuendamine Le Havre – Paris || Raudtee || Uuringud Calais – Paris || Raudtee || Esialgsed uuringud 9. Amsterdam
– Basel/Lyon – Marseille
Amsterdam – Rotterdam –
Antwerp – Brussel/Bruxelles – Luxembourg
Luxembourg – Dijon – Lyon
Luxembourg – Strasbourg – Basel
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Maas || Siseveed || Uuendamine Albertkanaal || Siseveed || Uuendamine Terneuzen || Meri || Lüüsid: uuringud käivad Terneuzen – Gent || Siseveed || Uuringud, uuendamine Antwerp || Meri, sadam || Lüüsid: uuringud käivad, sadam: sisemaaühendused Seine’i – Escaut’ kanal || Siseveed || Projekteerimine lõpetatud, käivitatud konkurentsi käsitlev dialoog, lõplik väljaehitamine 2018. aastaks Valloonia veeteede uuendamine || Siseveed || Uuringud, uuendamine Brussel/Bruxelles – Luxembourg - Strasbourg || Raudtee || Tööd käivad Strasbourg – Mulhouse – Basel || Raudtee || Uuendamine Raudteeühendus Luxembourg – Dijon – Lyon (Rhein – Rhône’i kiirraudtee) || Raudtee || Uuringud ja tööd Lyon || Raudtee || Idapoolne ümbersõit: uuringud ja tööd Saône’i – Moselle’i/Rheini kanal || Siseveed || Esialgsed uuringud käivad Rhône || Siseveed || Uuendamine 10.
Strasbourg'i – Doonau koridor
Strasbourg – Stuttgart –
München – Wels/Linz
Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau –
Wels/Linz
Wels/Linz – Wien – Budapest – Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta - Sulina
Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud || Transpordiliik || Kirjeldus/ajakava Raudteeühendus Strasbourg – Kehl Appenweier || Raudtee || Appenweieri ühendustega seotud tööd Karlsruhe – Stuttgart – München || Raudtee || Uuringud ja tööd käivad München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg || Raudtee || Uuringud ja tööd käivad Salzburg – Wels || Raudtee || Uuringud Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels || Raudtee || Uuringud; tööd osaliselt käivad Raudteeühendus Wels – Wien || Raudtee || Ehitatakse lõplikult välja eeldatavasti 2017. aastaks Wien – Budapest || Raudtee || Ungari kiirliinidega seotud uuringud Arad – Brašov – Bucurešti – Constanta || Raudtee || Teatavate lõikude uuendamine; kiirliinidega seotud uuringud Main – Maini-Doonau kanal – Doonau || Siseveed || Uuringud ja tööd mitme lõigul ja seoses mitme kitsaskohaga; siseveesaamad: sisemaaühendused Constanta || sadam || Sisemaaühendused b)
Põhivõrgu muud lõigud Sofiast endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi piirini || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad Sofiast Serbia piirini || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad Timişoara – Serbia piir || Piiriülene || Raudtee || Uuringud käivad München – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud Nürnberg – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud Wrocław – Dresden || Piiriülene || Raudtee || Uuendamine Wroclaw – Praha || Piiriülene || Raudtee || Uuringud Graz – Maribor – Pragersko || Piiriülene || Raudtee || Uuringud Botnia koridor: Lulea – Oulu || Piiriülene || Raudtee || Uuringud ja tööd Loode-Hispaania ja Portugal || Kitsaskoht || Raudtee || Tööd käivad Frankfurt – Fulda – Erfurt – Berliin || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud Halle – Leipzig – Nürnberg || Kitsaskoht || Raudtee || Tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks Rail Egnathia || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud käivad Siseveetee Dunkerque – Lille || Kitsaskoht || Siseveed || Uuringud käivad Paralleelne kiirraudteeliin Paris – Lyon || Kitsaskoht || Raudtee || Esialgsed uuringud käivad Sundsvall – Umea – Lulea || Kitsaskoht || Raudtee || Uuringud ja tööd Malmö – Göteborg || Muu põhivõrk || Raudtee || Tööd Botnia – Kiruna – Norra piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud ja tööd Raudteeühendus Shannon – Cork – Dublin || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud käivad Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud käivad Zilina – Ukraina piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine Ventspils – Riga – Venemaa piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine Klaipeda – Kaunas – Vilnius – Valgevene piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine, ühendus lennuväljaga Katowice – Wroclaw – Saksamaa piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuendamine Marseille – Toulon – Nice – Itaalia piir || Muu põhivõrk || Raudtee || Kiirliinidega seotud uuringud Bordeaux – Toulouse || Muu põhivõrk || Raudtee || Kiirliinidega seotud uuringud Tampere – Oulu || Muu põhivõrk || Raudtee || Lõikude uuendamine Pamplona – Zaragoza – Sagunto || Muu põhivõrk || Raudtee || Uuringud ja tööd II OSA.
ENERGIASEKTORI PRIORITEETSETE KORIDORIDE JA ALADE LOETELU a) Prioriteetsed koridorid || Eesmärk || Asjaomased liikmesriigid 1. Põhjamere elektrivõrk (NSOG) || Arendada Põhjameres, Iiri meres, La Manche'i väinas, Läänemeres ja neid ümbritsevates vetes paiknevat integreeritud elektrivõrku elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning riikidevahelise elektrikaubanduse laiendamiseks || Belgia, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik 2. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas || Arendada kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelisi ühendusi ja ühendusi Vahemere-äärsete kolmandate riikidega eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri võrku integreerimiseks || Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik 3. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas || Suurendada Lääne-Euroopa põhja-lõunasuunaliste gaasivoogude võrkudevahelise ühendamise võimsust tarneteede mitmekesistamiseks ja gaasi lühiajalise väljundvõimsuse suurendamiseks || Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik 4. Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdada põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalisi ühendusi ja siseliine siseturu väljakujundamiseks ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimiseks || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari 5. Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdada Läänemere piirkonna ning Aadria, Egeuse ja Musta mere piirkonna ühendatud gaasivõrke eelkõige gaasitarnete mitmekesistamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari 6. Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava || Arendada välja Läänemeremaade võrkudevahelised ühendused ja vastavalt täiustada riigisiseseid võrgutaristuid, et kõrvaldada Läänemeremaade eraldatus ning kiiremini integreerida piirkonna turud || Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani 7. Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava || Taristu loomine, et kõrvaldada Läänemeremaade ja Soome eraldatus, nende sõltuvus ühest tarnijast ning mitmekesistada gaasitarneid Läänemere piirkonnas || Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani 8. Lõunapoolne gaasikoridor || Gaasi ülekandmine liitu Kaspia mere piirkonnast, Kesk-Aasiast, Lähis-Idast ja Vahemere idapiirkonnast, et mitmekesistada gaasitarneid || Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari b) Prioriteetsed valdkonnad || Eesmärk || Asjaomased liikmesriigid Nutivõrkude kasutuselevõtt || Nutivõrgu tehnoloogia kiirem kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt integreerida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus || Kõik Elektrikiirteed || Esimeste elektrikiirteede rajamine 2020. aastaks, et luua kogu liidus elektrikiirteede süsteem || Kõik Riikidevaheline CO2 transpordivõrk || Liikmesriikidevahelise CO2-transporditaristu ehitamise ettevalmistamine, et koguda ja säilitada CO2 || Kõik III
OSA. TELEKOMMUNIKATSIOONISEKTORI TOETUSMEETMETE EELNEVALT KINDLAKSMÄÄRATUD
PRIORITEEDID JA VALDKONNAD a)
Horisontaalprioriteedid Innovaatiline juhtimine, kaardistamine ja teenused || Tehnilise abi ja projekti kordamise meetmed, kui need on vajalikud kasutuselevõtuks ja juhtimiseks, hõlmavad projektide ja investeeringute kavandamist ning teostatavusuuringuid. Üleeuroopalise lairibataristu kaardistamine, et arendada asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ja dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne. Keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet. Toetusmeetmed ja muud tehnilise abi meetmed || Meetmed, mis on vajalikud ühishuviprojektide rakendamise ettevalmistamiseks, või seda toetavad meetmed, sh ettevalmistavad, teostatavus-, hindamis- ja kinnitavad uuringud, ning muud tehnilise abi meetmed, sh meetme täielikule kindlaksmääramisele ja väljaarendamisele eelnevad meetmed. b)
Lairibavõrgud Kõnealuses valdkonnas aitab aruka ja kaasava
majanduskasvu saavutamisele kaasa tasakaalustatud ja geograafiliselt
mitmekesine lairibaprojektide pakett, sh projektid, millega nähakse ette
lairibaühendus kiirusega 30Mbp/s ja kiirem kui 100Mbp/s, ning linnalähedasi ja
maapiirkondi hõlmavad projektid, et saavutada rahuldav lairibaühendus kõikides
liikmesriikides. Toetusmeetmete iseloomustus || Kirjeldus Lairibavõrkude valdkonnas võetakse järgmisi toetusmeetmeid: || investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk pakkuda kõigile internetiühendust kiirusega 30 Mbit/s; või investeeringud lairibavõrkudesse, millega on võimalik saavutada digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärk ja pakkuda vähemalt pooltele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele; Lairibavaldkonna toetusmeetmed sisaldavad eelkõige üht või mitut järgmist elementi: || passiivse füüsilise taristu kasutuselevõtt või passiivse ja aktiivse füüsilise taristu ning lisataristu elementide kombinatsiooni kasutuselevõtt, mida täiendatakse sellise taristu haldamiseks vajalike teenustega; seonduvad rajatised ja teenused, nagu hoonesisene juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, kaablikanalid, juhtmed, mastid, päästeluugid ja kaablikapid; lairibavõrkude ja muude teenustevõrkude (energia, transport, vesi, kanalisatsioon jne), eelkõige arukate elektrijaotusvõrkude vahelise potentsiaalse koostoime rakendamine. c)
Digitaalteenuste taristud Digitaalteenuste taristute valdkonnas
rahastatakse järgmisi toetusmeetmeid. Digitaalteenus || Kirjeldus Üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutustele || Avalik üleeuroopaline teenuste magistraaltaristu pakub ülikiiret ühendust ja ühenduvust ELi avaliku sektorite asutuste vahel sellistes valdkondades nagu avalik haldus, kultuur, haridus ja tervishoid. E-valitsuse teenuste piiriülene osutamine || Standarditud, piiriülesed ja kasutajasõbralikud teabevahetusplatvormid suurendavad nii majanduse kui ka avaliku sektori tõhusust ning aitavad luua ühtse turu. Tänu sellistele platvormidele on võimalik korraldada elektroonilisi hankeid, osutada tervishoiuteenuseid internetipõhiselt, äriühingutel esitada standardaruandeid, vahetada õigusteavet elektrooniliselt, osutada e-valitsuse teenuseid ettevõtjatele, sh üleeuroopaline võimalus registreerida äriühing internetis. Juurdepääs avaliku sektori teabele ja mitmekeelsetele teenustele || Euroopa kultuuriressursside mahukate kogude digitaliseerimine ja kolmandate isikute poolt korduskasutamise soodustamine. Täielik juurdepääs ELi avaliku sektori valduses oleva avalikustatava teabe korduskasutamisele aastaks 2020. ELi ettevõtjate võimalus pakkuda oma keeles sidusteenuseid, mis on hõlpsalt kättesaadavad ja kasutatavad kõikides ELi keeltes. Ohutus ja turvalisus || Jagatud andmetöötlusseadmed, andmebaasid ja tarkvaravahendid liikmesriikide turvalisema interneti keskuste jaoks, sh seksuaalse kuritarvitamisega seotud infosisu kohta tehtud avalduste käsitlemist toetav tegevus. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele elutähtsad infotaristud, sh teabevahetuskanalid ja -platvormid, et tõhustada valmisolekut, teabe jagamist, koordineeritud tegutsemist ning olukordade lahendamist kogu ELis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste kasutamine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamisel || Arukate energiateenuste puhul kasutatakse kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et rahuldada kodanike (kes võivad olla nii energiatootjad kui ka -tarbijad), energiatarnijate ja riigiasutuste vajadusi. ÕIGUSAKTILE
LISATAV FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[48]) struktuurile
06 Liikuvus
ja transport 32 Energeetika 09 Infoühiskond
ja meedia 13 Regionaalpoliitika
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik
X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[49] ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid,
mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Rubriik
1 Arukas ja kaasav majanduskasv Euroopa
ühendamise rahastuga soovitakse saavutada järgmised üldeesmärgid energia-,
transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris: a)
aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele,
arendades välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mis
ühtse turu konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse seisukohast oleksid kasulikud kogu Euroopa Liidu jaoks ning tänu
millele luuakse soodsamad tingimused erasektori ja riiklikele
investeeringutele, ühendades finantsinstrumendid ja liidu otsetoetuse ning
kasutades ära sektorite omavahelist koostoimet; b)
võimaldada liidul saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside
heidet 20 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le
ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.
1.4.2.
Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Euroopa Ühendamise Rahastule on seatud energia-, transpordi-
ja telekommunikatsioonisektoris järgmised erieesmärgid. 1. Transpordivaldkonnas: a) kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate
ühenduslülide loomine; b) säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas
perspektiivis; c) transpordiliikide optimaalne integreerimine ja
ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime, ohutuse ja turvalisuse
suurendamine. 2. Energiavaldkonnas: a) energiasiseturu tõhusam integreerimine ning
elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine, sh selle
tagamine, et ükski liikmesriik ei jääks Euroopa võrgust eraldatuks; b) liidu varustuskindluse suurendamine; c) säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine,
soodustades eelkõige taastuvatest energiaallikatest pärit energia
integreerimist ülekandevõrku ja arendades välja CO2-võrgud. 3. Telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas: a) kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem
kasutuselevõtt, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seas; b) avalike elektrooniliste teenuste omavahelise
ühendamise ja koostalitluse ning sellistele võrkudele juurdepääsu tagamine. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise
ja eelarvestamise süsteemile 06 03 32 03 09 03 13 14
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Üldine
sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõju Euroopa
Ühendamise Rahastu edukas rakendamine kiirendab hästi toimiva taristu arengut
ELis transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas,
aidates sellega kaasa ELi 2020. aasta strateegiaga seotud energia- ja kliimamuutustealaste
eesmärkide saavutamisele ja ELis jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamisele.
Euroopa Ühendamise Rahastu üldeeskirjades edendatakse meetmete rakendamist ning
innustatakse maksimaalselt suurendama ELi eelarveeraldisi projektidele era- ja
avaliku sektori investeeringute leidmiseks. ELi eraldiste arvelt loodud
rahastamisvahendite abil saab Euroopale olulistesse taristutesse
investeerimisest Euroopast ja mujalt pärit institutsiooniliste investorite
jaoks atraktiivne investeerimisvara. Mõju
eri sektoritele Transport Üleeuroopalise
transpordi põhivõrgu koridoride kiirendatud rakendamine aitab kaasa liidu
paremale kaetusele transporditaristuga, ümbersuunamisele ja intermodaalsusele.
Võrgu osaks olevate innovaatiliste info- ja juhtimissüsteemidega toetatakse
logistilisi funktsioone, intermodaalset integratsiooni ja jätkusuutlikku
tegevust konkurentsivõimeliste transpordiahelate loomiseks, mis vastavad
kasutajate vajadustele. Transpordisüsteemi tõhusus paraneb, oluliselt vähenevad
ummikud ja sõidule kuluv aeg. Energia Prioriteetsete
energiataristute koridoride ja alade arendamine ja ehitamine, millega muu
hulgas soodustatakse: – taastuvate
energiaallikate ulatuslikku kasutuselevõttu; – ülekandmise
optimeerimist ELi tasandil; – varustuskindlust. Telekommunikatsioon – Suureneb
kodanike arv, kellel on juurdepääs lairibainternetile; – koostalitlusvõimeliste
digitaalteenuste taristute kättesaadavus, eelkõige arukate
elektrijaotusteenuste kättesaadavus; – era-
ja avaliku sektori investeeringute kaasamine digitaalsetesse taristutesse. IKT
osas nähtub OECD uuringust, et järgmisel viiel aastal vastab 10 % võrra
kõrgemale lairiba kasutuselevõtu määrale tootlikkuse suurenemine 1,5 %
võrra igal aastal[50]. Euroopa
Komisjoni metauuringu hinnangul luuakse kogu Euroopa modernse ja kiire
lairibaga ühendamisega ELi 27 liikmesriigis juurde umbes 3,99 miljonit
töökohta. Analüüsist nähtub ka, et keskmiselt suurendab lairibaühendusse
investeerimine SKPd 7,03 % võrra. See tõstaks ELi 27 liikmesriigi SKP
862,47 miljardi euroni. Lisaks viidatakse OECD uuringus[51], et
valitsustele tasuks avatud juurdepääsuga nn kakspunkti kiudoptilise võrgu
täielik riiklik rahastamine ära kümne aastaga.
1.4.4.
Ülevaade sihtidest
ja eesmärkidest
Transport Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk 2020 Avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || || Kogu TEN-T võrku investeeritud 280 miljardit eurot, millest 140 miljardit eurot on investeeritud põhivõrku || Kogu TEN-T võrku investeeritud 500 miljardit eurot, millest 250 miljardit eurot on investeeritud põhivõrku Käesoleva määruse kohaste finantsinstrumentide kaudu rakendatud avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || || Kogu TEN-T võrku on tehtud 15 miljardi euro ulatuses erainvesteeringuid || Kogu TEN-T võrku on tehtud 40 miljardi euro ulatuses erainvesteeringuid Üldeesmärk 2 || ELil 20-20-20 eesmärkide saavutamise võimaldamine Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk Kasvuhoonegaaside heidete vähendamine || (*) || (*) || (*) Energiatõhususe suurendamine || (*) || (*) || (*) Taastuva energia osakaal || (*) || (*) || (*) (*) Andmeid
ei ole võimalik praegu esitada, kuna metoodika on veel välja töötamata. Erieesmärk 1 − transport || Kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduslülide loomine Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk Uute ja täiustatud piiriüleste ühenduste arv || Raudteed: 36 (vaja parandada) || 6 || 14 Transpordimarsruutidel kõrvaldatud kitsaskohad || Raudteed: 30 (vaja eemaldada) Siseveed: 14 || 4 1 || 10 3 Erieesmärk 2 − transport || Säästva ja tõhusa transpordi tagamine pikas perspektiivis Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk 2020 TEN-T tavaraudteevõrgu pikkus EL 27s (km) || 81230 (2005) || 74071 || 71490 TEN-T kiirraudteevõrgu pikkus EL 27s (km) || 10733 (2010) || 20022 || 23198 Kasvuhoonegaaside heite vähendamine || (*) || (*) || (*) Energiatõhususe suurendamine || (*) || (*) || (*) (*) Andmeid ei ole võimalik praegu esitada,
kuna metoodika on veel välja töötamata. Erieesmärk 3 − transport || Transpordiliikide optimaalne integreerimine ja ühendamine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus (juba olemasolevad ühendused) || Siht 2017 || Eesmärk Raudteevõrguga ühendatud sadamate arv (kokku 82st sadamast) || 27 || 41 || 54 Raudteevõrguga ühendatud lennuväljade arv (kokku 37st lennuväljast) || 12 || 18 || 24 Energia Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk Avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht || 0 || 200 miljardit eurot || 200 miljardit eurot Selliste avaliku ja erasektori ühishuviprojektidesse tehtud investeeringute maht, mida rahastatakse Euroopa Ühendamise Rahastust || 0 || 30−60 miljardit eurot || 30−60 miljardit eurot Üldeesmärk 2 || ELil 20-20-20 eesmärkide saavutamise võimaldamine Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk Kasvuhoonegaaside heite vähendamine || (*) || (*) || (*) Energiatõhususe suurendamine || Energia kokkuhoid umbes 6 % võrreldes baasstsenaariumiga (praeguse olukorra jätkumine (business as usual)) || Energia kokkuhoid 14 % võrra võrreldes BAUga || Energia kokkuhoid 20 % võrra Taastuva energia osakaal || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 10 % || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 15 % || Taastuvate energiaallikate osakaal lõplikus energiatarbimises 20 % (*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes
sätestatud metoodika rakendamist. Erieesmärk 1 − energia || Energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht || Eesmärk Liikmesriikide võrke tõhusalt ühendavate ja sisemisi kitsaskohti tõhusalt kõrvaldavate projektide arv || (*) || (*) || (*) (*)
Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes sätestatud
metoodika rakendamist. Erieesmärk 2 − energia || Liidu varustuskindluse suurendamine Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk Süsteemi vastupidavuse paranemine || Gaas: N-1 (9 liikmesriiki ei vasta N-1-le) || Gaas: Kõik EL 27 liikmesriigid vastavad N-1-le || Gaas: Kõik EL 27 liikmesriigid vastavad 100 % N-1-le Süsteemi talitluskindlus || (*) || (*) || (*) Tarneallikate, tarnijate ja tarneteede mitmekesistamist võimaldavate projektide arv || Lisaks veeldatud maagaasile 3 olulist gaasiallikat ELi jaoks || || Lisaks veeldatud maagaasile minimaalselt 5 olulist gaasiallikat ELi jaoks (*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes
sätestatud metoodika rakendamist. Erieesmärk 3 − energia || Säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk Põhilistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse üle kantud taastuvenergiahulk || (*) || (*) || (*) Selliste CO2-heitkoguste summa, mis on ära hoitud tänu Euroopa Ühendamise Rahastust toetust saanud projektide väljaehitamisele || (*) || (*) || (*) (*) Andmed on võimalik esitada pärast energiataristute suunistes
sätestatud metoodika rakendamist. Telekommunikatsioon Üldeesmärk 1 || Aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele Näitaja || Hetkeolukord || Siht 2017 || Pikaajaline eesmärk Kiiresse ja ülikiiresse lairibainternetti tehtud erainvesteeringute maht[52] || || || Erainvesteeringute prognoos perioodiks 2011−2020: kuni 50 miljardit eurot (Investeerimisvajadus aastani 2020: 270 miljardit eurot) Euroopa Ühendamise Rahastust rahastatud kiire ja ülikiire lairibainterneti ühishuviprojektidesse tehtud avaliku ja erasektori investeeringute maht[53] || 0 || 16,4 miljardit eurot || 2020: 45,5 miljardit eurot[54] Erieesmärk 1 − IKT || Kiire ja ülikiire lairibaühenduse võrkude kiirem kasutuselevõtt Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk Kiire lairibaühenduse katvusmäär (≥30 Mbs) || Detsember 2010: 28,7 % leibkondadest || 2017: 60 % || 2020: 100 % Kiirust 100 Mbs ületavate ühenduste kasutamise määr || Detsember 2010: <1 % || 2017: 20 % || 2020: 50 % Erieesmärk 2 − IKT || Avalike elektrooniliste teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlus ning juurdepääs sellistele võrkudele Näitaja || Värskeim teadaolev tulemus || Siht 2017 || Eesmärk Avalikke elektroonilisi teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate arv[55] || 2010: 41,2 % kodanikest ja 75,7 % ettevõtjatest || 2017: 50 % kodanikest ja 85 % ettevõtjatest || 2020: 60 % kodanikest ja 100 % ettevõtjatest Avalike teenuste piiriülene kättesaadavus[56] || Puudub || 80 % || 2020: 100 %
1.4.5.
Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage,
milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Euroopa Ühendamise Rahastu tulemuslikkust hinnatakse
järgmiste üldiste tulemusnäitajatega. a) Üldeesmärgi a
saavutamist mõõdetakse avaliku ja erasektori investeeringute mahuga
ühishuviprojektidesse, eelkõige avaliku ja erasektori investeeringute mahuga
ühishuviprojektidesse, mis on realiseerunud tänu Euroopa Ühendamise Rahastu
määruse kohastele rahastamisvahenditele. b) Üldeesmärgi b
saavutamist mõõdetakse kasvuhoonegaaside heidete vähenemise, energiatõhususe
ning taastuvenergia osakaalu suurenemisega 2020. aastaks. Euroopa Ühendamise
Rahastu tulemuslikkust hinnatakse ka järgmiste sektorispetsiifiliste
tulemusnäitajatega. 1. Transpordi valdkonnas: a) erieesmärgi b
saavutamist mõõdetakse uute ja paremate piiriüleste ühenduste arvu ja TEN-T
raudteede ning siseveeteede kitsaskohtade kõrvaldamisega, mida on toetatud
Euroopa Ühendamise Rahastust; b) erieesmärgi b
saavutamist mõõdetakse raudteevõrkude pikkusega EL 27s ning
kiirraudteevõrkude pikkusega EL 27s; c) erieesmärgi c
saavutamist mõõdetakse raudteega ühendatud sadamate ja lennujaamade arvuga. 2. Energiavaldkonnas: a) erieesmärgi a
saavutamist mõõdetakse projektide arvuga, mis tõhusalt seovad vastastikku
liikmesriikide võrgud ja kõrvaldavad kitsaskohad; b) erieesmärgi b
saavutamist mõõdetakse süsteemi vastupanuvõime tekkimisega ja süsteemi
toimimise kindlusega ning ka tarneallikate, samaväärsete tarnevõimaluste ja
marsruutide mitmekesistamisega; c) erieesmärgi c
saavutamist mõõdetakse taastuvenergia ülekandmisega tootja juurest peamistesse
tarbimiskeskustesse ja energia säilituskohtadesse ning Euroopa Ühendamise
Rahastu toetatud projektide teostamise abil ennetatud CO2-heidete
kogusega. 3. Telekommunikatsiooni valdkonnas: a) erieesmärgi a
saavutamist mõõdetakse kiire ja ülikiire lairibaühendusega kaetuse taseme ja
leibkondade arvuga, kes on tellinud rohkem kui 100 Mbs lairibaühenduse;
b) Erieemärgi b
saavutamist mõõdetakse kodanike ja ettevõtjate osakaaluga, kes kasutavad
elektroonilisi avalikke teenuseid ning selliste teenuste piiriülese
kättesaadavusega.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused
Vt seletuskirja vajaduste kohta Sihtelanikkond: kogu EL
1.5.2.
Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus (vt ka seletuskirja punkt 2.3)
29. juunil 2011 võttis komisjon vastu teatise „Euroopa
2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” („mitmeaastase finantsraamistiku
ehk MFR teatis”), mis on komisjoni põhiseisukoht liidu rahastamise suhtes
aastatel 2014–2020. Teatis keskendub põhiliselt üleeuroopaliste prioriteetide
rahastusele, mis pakuvad ELi kodanikele tõelist lisaväärtust. MFRiga kaetud programmid ja vahendid on
ümber kujundatud, tagamaks, et nende väljundid ja mõju aitavad saavutada ELi
põhilisi poliitilisi eesmärke. Muu hulgas on
MFRi kaasajastatud, paigutades vahendeid ümber prioriteetsetesse valdkondadesse,
millest üks on üleeuroopaline taristu. MFRi teatises rõhutati, et täielikult toimiv ühisturg
sõltub modernsest hästi toimivast taristust, mis ühendab Euroopat transpordi-,
energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonnas. See nõuab nii riikliku kui ka erasektori
märkimisväärseid investeeringuid. Hinnanguliselt
on üleeuroopaliste energiavõrkude loomiseks vaja ligikaudu 200 miljardit
eurot ning aastatel 2014−2020 tuleb üleeuroopalisse transpordivõrku
investeerida 500 miljardit eurot ja IKTsse rohkem kui 250 miljardit
eurot. Kuigi siseturul on võimalik teha enamik vajalikke
investeeringuid, rõhutati MFRi teatises asjaolu, et ELi eelarve on lisaväärtus,
millega kindlustatakse selliste üleeuroopaliste projektide rahastamine, mis
ühendavad keskust ja äärealasid ning pakuvad üldist huvi. Kogemus on näidanud, et riigisisene kavandamise kese ei sea
piisavalt oluliseks mitut riiki hõlmavaid, piiriüleseid investeeringuid, et
anda ühisturule sellele vajalik taristu. Lisaks
on majandus- ja finantskriisi lõpus era- ja avalike rahastusallikate piirangud
loonud märkimisväärse ebakindluse selles osas, milliseid investeeringuid
vajatakse. Kõik valusamini peaks see puudutama
muu hulgas üleeuroopalise tähtsusega projekte, mis nõuavad eriti suuri ja
pikaajalisi investeeringuid oma suurema tehnilise keerukuse ja piiriülese
kooskõlastamisvajaduste tõttu. Selle tühiku
täitmiseks tuleb leida lisalahendusi, mis kapitali- ja pangandusturu abil
päästaks valla erakapitali ja taastaks stabiilse rahastusvood. ELi rahaliste vahenditega peaks kaasnema turu dünaamiline
areng, pakkudes motivatsiooni, selle asemel, et asendada turu osalemine taristu
rahastusel. Muu hulgas, nagu rõhutati ka
eelarve läbivaatamist käsitlevas teatises, oleks just ELi eelarve parim
võimalus täita liikmesriikide poolt jäetud tühikut. Selleks rahastab Euroopa Ühendamise Rahastu projekte,
millel on ELi jaoks tõeline lisaväärtus, sealhulgas piiriüleseid projekte,
kitsaskohti käsitlevaid projekte või projekte, mis annavad ulatuslikku
üleeuroopalist kasu. Võttes arvesse vajalike investeeringute suurust, annavad
ELi rahastusvahendid, eriti innovatiivsed rahastusvahendid oma panuse
erasektori vajalikule kaasamisele, et kiirendada üleeuroopaliste taristute
väljaehitamist.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid
Mitmeaastases finantsraamistikus 2007−2013 nähti ette
rida programme taristute rahastuseks transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonivaldkonnas, sealhulgas TEN-T programm, TEN-E programm, CIP
ICT SPS, ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa majanduse
elavdamise energeetikakava ja Marco Polo. Nende programmide järelhindamised on näidanud, et kõigis
kolmes sektoris on ELi rahastusabi etendanud olulist tugirolli, toetades
taristu arendamist. Samas on nad
rõhutanud, et TENi rahastuse varasem poliitika ei ole olnud piisav, et
parandada turu/regulatiivseid ebaõnnestumisi, mis määravad praeguse olukorra ja
aitavad anda rahale suuremat väärtust. Taristu arendamine on kannatanud programmide ja
rahastusvahendite killustumise all ning praeguste rahastustingimuste
märkimisväärse heterogeensuse all, nii kolme taristu vahel kui ka sees, mis
tekitab kattuvust, piiranguid rahastusel ja ebapiisavat koostoimet. Erinevad kõlblikkuse ja haldusreeglid ning
kattuvad eesmärgid, kuid lõdvalt koordineeritud või sageli lausa
kooskõlastamata prioriteedid raskendavad rahastustoetuse elluviimist ja
vähendavad tõhusust. Erinevate
rahastusallikate olemasolu samas valdkonnas tekitab ka „rahastuse ostlemist”,
kus püütakse uuesti esitada sama projekti ettepanekut, kui seda ühe programmi
sees ei aktsepteerita. Ühtlasi saaks asjaomastes valdkondades üleeuroopalist
taristut veelgi paremini toetada järgmisel viisil. - Keskendumine üleeuroopalist lisaväärtust andvatele
projektidele, nimelt piiriülestele projektidele, kitsaskohti käsitlevatele
projektidele või üleeuroopalist kasu andvatele projektidele, mis kasutavad kahe
või enama valdkonna koostoimet. - ELi rahastuse võimendamise tõhustamine: sageli on tõhusad kaasrahastuse määrad liiga
väikesed, et käivitada projektide arendamist. - Erasektori täiendava kaasamise soodustamine
rahastusvahendite kasutamisega lisaks toetustele, mis on näiteks RSFFi puhul
tõestanud oma tõhusust ja efektiivsust. - Rahastusreeglite ja ‑korra lihtsustamine. Euroopa Ühendamise Rahastu ühendab kolme valdkonna
rahastusvahendeid, mis võimaldab paremini lahendada eespoolmainitud
killustumise puudujääke, määratleb selgelt rahastuseesmärgid, pakub välja
paremini suunatud rahastusmäärad ja laiendab rahastusvahendite komplekti,
pakkudes välja uusi rahastusvahendeid, et julgustada rahastuse suurendamist
erasektorist.
1.5.4.
Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega
Euroopa Ühendamise Rahastu sisemine kooskõla Euroopa Ühendamise Rahastu määrus peab leidma tasakaalu
vajaduse vahel ühelt poolt lihtsustada ja joondada rahastusreegleid ja ‑tingimusi
ning teiselt poolt austades antud valdkonna poliitilisi eesmärke. Euroopa Ühendamise Rahastu määruses määratakse tingimused,
meetodid ja kord liidu rahalise abi
andmiseks üleeuroopalistele võrkudele ning selleks võetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse vormis vastu eraldi suunised kõigi kolme sektori kohta. Tagatud on täielik kooskõla praeguse ja tulevase
finantsraamistikuga. Õigusaktides
on ette nähtud erandite tegemine. Koostoime teiste asjaomaste vahenditega Väljapakutud
algatus on täiesti järjepidev 2011. aasta MFRi teatisega ja sellega kaasneva
dokumentatsiooniga. ELi 2020. aasta strateegia, ELi eelarve analüüs, ühisturu
seadus ja MFF teatis loovad raamistiku väljapakutud algatustele, mille
eesmärgid peegeldavad eespoolnimetatud horisontaalsete poliitikate eesmärke. Ühtekuuluvusfond
ja Euroopa Regionaalarengu Fond jätkavad tuum- ja põhjalike
transporditaristute, IKT ja energiajaotuse tuum- ja suuremate võrkude rahastust
detsentraliseeritud haldamise kaudu.
1.6.
Meetme kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega ettepanek/algatus · X Ettepanek/algatus
hõlmab ajavahemikku 01.01.2014−31.12.2020
· X Finantsmõju
avaldub ajavahemikul 2014−2030 ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus · Rakendamise käivitumisperiood AAAA−AAAA, · millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[57]
X Otsene tsentraliseeritud
eelarve täitmine komisjoni poolt X Kaudne tsentraliseeritud
eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: · X rakendusametitele
· X ühenduste
asutatud asutustele[58] · X riigi
avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele
· ¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete
rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks
määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud
eelarve täitmine koostöös
kolmandate riikidega X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste
organisatsioonidega (täpsustage) Mitme
eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused Toetused (kõikidele või mõnedele sektoritele, sõltuvalt
edasistest otsustest) viiakse ellu olemasolevate või tulevaste rakendusametite
poolt. Lisaks võidakse ülesandeid usaldada Euroopa
Investeerimispangale, Euroopa Investeerimisfondile või muudele
finantsasutustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt Eurocontrol),
avalikke teenuseid osutavatele asutustele või finantsmääruse artiklis 185
viidatud asutustele (nt ACER) (läbivaadatud finantsmääruse artiklid 200 ja
201).
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad
Täpsustage
tingimused ja sagedus Käimasolevat
programmi jälgitakse Euroopa Ühendamise Rahastu määruse vahehindamise,
sealhulgas tulemuslikkusanalüüsi, kaudu. Lisaks sellele viiakse ellu
mitmeaastaste tööprogrammide vahekontrolli. Järelhindamist
viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikidega ja abisaajad analüüsivad Euroopa
Ühendamise Rahastu tõhusust ja efektiivsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja
territoriaalset ühtekuuluvust ja selle panust ühenduse aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidele. Euroopa
Ühendamise Rahastu ettepanek näeb ette ka võimaluse hinnata projektide
elluviimise meetodeid ning nende rakendamise mõju, hindamaks kas eesmärgid,
sealhulgas keskkonnakaitsealased eesmärgid, on saavutatud. Meetmete
tasandil koostavad abisaajad regulaarselt ja lepingute/otsuste tingimuste
põhjal aruandeid elluviidatavate meetmete kohta. Euroopa Ühendamise Rahastu
määrus näeb lisaks ette võimaluse nõuda liikmesriikidelt meetmete ja seotud
projektide erihindamist.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.
Tuvastatud ohud
- projektide elluviimisega viivitamine
- ELi rahastusabi võimalik väärkasutamine abisaajate poolt - ebapiisav rahastusvahendite kasutamine siseturul - turutingimuste muutmine aja jooksul
2.2.2.
Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Euroopa Ühendamise Rahastu viib põhiliselt ellu komisjon
tsentraliseeritud vahetu ja kaudse haldamise teel. Ette võidakse näha ühishalduse juhtumeid. Selles osas, mis käsitleb toetuste sisekontrollisüsteemi
põhielemente, toimub toetuste ettepanekute valiku ja hindamiskord
(eelkontroll), tehniliste ja rahaliste tehingute kontrollimine projektide
haldamise ajal abisaajate aruannete ja järelauditite alusel. Toetuste kontrollimeetodite osas ei nähta ette suuri
muutusi. Meie hinnangul hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu jagama sarnaseid
riskitunnuseid ja sarnast kontrollistrateegiat. Seetõttu me hindame, et oodatava mittevastavuse tase on
sarnane TEN-TEA kogemusega TEN-T projektide haldamisel järgmiselt. Auditite proovimetoodika põhineb osaliselt juhuslikul,
osaliselt riskipõhisel lähenemisel. Avastatud veamäärad (soovituslikud finantskohandamised kui
% sooritatud maksetest) oli alla 1 % 2009. aastal ja 2010. aastal. Seda
võib teatud määral omistada kogemuse jagamisele eelkontrolli rahade liikumise
diagrammiga (2008. ja 2009. aasta audititest ja pettuse ärahoidmise metoodikast
saadud õppesessiooni kaudu). Piiratud suuruse ja ühendatud juhusliku ja
riskipõhise auditi näidise tõttu ei saa veamäärasid siiski ekstrapoleerida
kõikidele TEN-TEA poolt hallatud projektidele. Euroopa Ühendamise Rahastu meetmete rakendamise lepingutes
ja otsustes nähakse ette järelevalve ja finantskontroll kas komisjoni või
komisjoni poolt volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikohtu auditid ja
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) poolt kohapeal elluviidav kontrollimine,
vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EURATOM, EÜ) nr
2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja
inspekteerimist, sätetele, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja
igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.
mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)
juurdluste kohta sätetele. Selles osas, mis käsitleb rahandusvahendite rakendamist,
nähakse lepingutes, mis on sõlmitud ükskõik mis asutusega, millele on usaldatud
ülesannete elluviimine või muude asjaomaste finantsasustustega, ette, et
komisjon ja Euroopa kontrollikoda kasutavad oma volitusi dokumentide, ruumide
ja informatsiooni osas, sealhulgas elektroonilisel infokandjal salvestatud,
kõikide kolmandate osapoolte poolt, kes on saanud ühenduse rahastust.
2.2.3.
Kontrollide laad ja
intensiivsus
Ülevaade kontrollidest || Summa miljonites eurodes || Abisaajate arv: tehingud (% kogusummast) || Kontrolli põhjalikkus * (hinnangud 1−4) || Kaetus (% väärtusest) Meetmete haldamine alates hindamisest kuni järelaudititeni || 371** || 1) kõigi projektide globaalne järelevalve 100 % || 1 || 100 % 2) valitud projektide audit: 5 % || 4 || 10 % (**) hinnangu aluseks on
9,9 miljonit eurot x 7 x 6, kus: ·
9,9 miljonit eurot vastab
TEN-TEA iga aastastele halduskuludele 8 000 miljonit eurot
tegevusassigneeringutena ·
7 on MFRi kestvus aastates ·
6 on kordaja, et saavutada
Euroopa ühendamise rahastamispakett 50 000 miljonit eurot
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise
ärahoidmise meetmed
Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva
määruse alusel rahastatavate meetmete elluviimisel Euroopa Liidu finantshuvide
kaitstus, milleks kohaldatakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku
tegevuse vastu ennetavaid meetmeid tõhusate kontrollide näol. Rikkumiste
avastamisel nõutakse alusetult makstud summad tagasi ning vajadusel
rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone kooskõlas nõukogu
määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999. Komisjonil ja selle esindajatel ning kontrollikojal on
õigus auditeerida
nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, kes on saanud liidu abirahasid. Euroopa Pettustevastasel Ametil OLAF on õigus viia läbi
sellise rahastamisega vahetult või kaudselt seotud ettevõtjate kohapealseid
uuringuid ja kontrolle kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et
teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, otsuse või liidu rahastamist käsitleva
lepinguga on toimunud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust Infoühiskonna ja meedia, liikuvuse ja transpordi ning energeetika
peadirektoraadid on võtnud vastu või võtavad 2013. aastaks vastu
pettusevastased strateegiad ja sellega seotud tegevusplaanid peadirektoraadi
tasemel, mis katavad kogu kulutsükli, võttes arvesse rakendatavate meetmete
proportsionaalsust, kulusid ja tulusid, nähes ette programmi riskihindamise. Kolm peadirektoraati tagavad, et nende pettuseriski
juhtimise meetodid on suunatud pettuseriskivaldkondade tuvastamisele,
võttes arvesse sektoripõhist kulu-tulu analüüsi peadirektoraadi poolt ja
Euroopa Pettustevastase Ameti OLAFi pettuse tõkestamise ja riskianalüüsi töö
abiga. Toetus- ja hankelepingud põhinevad tavamallidel, milles
nähakse ette üldiselt rakendatavad pettusevastased meetmed. Projekte elluviivatele töötajatele korraldatakse toetuste
haldamise koolitust. Selles osas, mis käsitleb rahastusvahendeid, peavad
rahastusasutused, mis osalevad rahastustoimingute elluviimisel
rahastusvahendite alusel, täitma rahapesu takistamise ja terrorismivastase
võitluse asjaomaseid nõudeid. Nad
ei tohi olla asutatud territooriumidel, mille ametivõimud ei tee ühendusega
koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamisel.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
(jooksevhindades)
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
· Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga
rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number Kirjeldus: üleeuroopalised transpordivõrgud || Liigendatud/liigendamata[59] || EFTA[60] riigid || Kandidaatriigid[61] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 || 06 03 03 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 1 || 06 01 04 31 || liigendamata || EI || EI || EI || EI Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus Number Kirjeldus: üleeuroopalised energiavõrgud || Liigendatud/liigendamata[62] || EFTA[63] riigid || Kandidaatriigid[64] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 || 32 03 02 (TEN-E) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 1 || 32 01 04 XX || liigendamata || EI || EI || EI || EI Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus Number Kirjeldus: konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm – ICT-PSP || Liigendatud/liigendamata[65] || EFTA[66] riigid || Kandidaatriigid[67] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 || 09 03 XX || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 1 || 09 01 04 XX || Liigendamata || EI || EI || EI || EI Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline panus Number Kirjeldus: ühtekuuluvusfond || Liigendatud/liigendamata[68] || EFTA[69] riigid || Kandidaatriigid[70] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 || 13 04 02 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 1 || 13 01 04 XX || Liigendamata || EI || EI || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku
rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || [XX.AA.AA.AA] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI Eesmärgiks on üks
eelarverida Euroopa Ühendamise Rahastu jaoks, ent see otsustatakse hiljem.
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.
Üldine hinnanguline mõju
kuludele
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number 1 || Rubriik: Arukas ja kaasav majanduskasv Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || || || Aasta N[71] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || Eelarverea number 06 03 03 || Kulukohustused || (1) || 2427,3 || 2687,5 || 3183,2 || 3471,8 || 4000,5 || 4315,2 || 4401,9 || || 24487,4 Maksed || (2) || 0 || 2099,7 || 2299,7 || 2449,7 || 2599,7 || 2799,7 || 2999,7 || 9239,2 || 24487,4 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[72] || || || || || || || || || Eelarverea number 06.01.04.31(*) || || (3) || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || || 122,6 Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 2440,0 || 2705,0 || 3201,0 || 3490,0 || 4019,0 || 4334,0 || 4421,0 || 0,0 || 24610,0 Maksed || =2+2a +3 || 12,7 || 2117,2 || 2317,5 || 2467,9 || 2618,2 || 2818,5 || 3018,8 || 9239,2 || 24610,0 (*) Need arvud viitavad
TEN-T rakendusameti abile ja katavad Euroopa Ühendamise Rahastu transpordiga
seotud osa halduse ning finantstoetuse varasematest programmidest pärinevatele
üleeuroopalise transpordivõrgu alastele ühishuviprojektidele. Lähtutakse eeldusest, et moodustub 500
projektist koosnev portfell. Regionaalpoliitika peadirektoraat || || || Aasta N[73] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || Eelarverea number 13 04 02 || Kulukohustused || (1) || 1477,9 || 1511,9 || 1544,3 || 1587,4 || 1648,9 || 1693,9 || 1774 || || 11238,3 Maksed || (2) || 0,0 || 972,9 || 1102,6 || 1236,5 || 1291,7 || 1373,2 || 1551,3 || 3710,1 || 11238,3 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[74] || || || || || || || || || Eelarverea number 13 01 04 XX (**) || || (3) || 5,1 || 5,4 || 5,6 || 5,9 || 6,2 || 6,6 || 6,6 || || 41,4 Regionaalpoliitika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1483,0 || 1517,4 || 1549,9 || 1593,3 || 1655,1 || 1700,4 || 1780,6 || || 11279,7 Maksed || =2+2a +3 || 5,1 || 978,3 || 1108,3 || 1242,4 || 1297,9 || 1379,7 || 1557,9 || 3710,1 || 11279,7 (**) Lisasumma
TEN-T rakendusameti toetamiseks (luuakse uus eelarverida) eeldusega, et need
summad delegeeritakse TEN-T rakendusametile. Käesoleva
määruse kohaldatavaid eeskirju tuleks kohaldada üleeuroopaliste
transpordivõrkude suhtes. Kuulutatakse välja
konkursid projektidele, millega luuakse põhivõrk ainult nendes liikmesriikides,
mis on kõlblikud saama abi ühtekuuluvusfondist. Lähtutakse
eeldusest, et moodustub umbes 160 projektist koosnev portfell. Energeetika peadirektoraat || || || Aasta N[75] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || Eelarverea number 32 03 02 || Kulukohustused || (1) || 1029,522 || 1333,022 || 1139,022 || 1319,022 || 1495,022 || 1759,022 || 2271,022 || 0 || 10345,654 Maksed || (2) || 452,542 || 915,785 || 1174,822 || 1264,782 || 1353,262 || 1568,942 || 1921,382 || 1694,137 || 10345,654 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[76] || Eelarverea number 3201XX (***) || || (3) || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 0 || 15,346 || || || || || || || || || || || Energeetika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1033 || 1335 || 1141 || 1321 || 1497 || 1761 || 2273 || 0 || 10361 Maksed || =2+2a +3 || 456,02 || 917,763 || 1176,8 || 1266,76 || 1355,24 || 1570,92 || 1923,36 || 1694,137 || 10361 (***) Kõnealustes assigneeringutes sisalduvad ELi koordinaatorite
kulud. Lisaks on võimalik pöörduda ACERi
poole, et täita üleeuroopalisi energiavõrkude suuniseid käsitleva määruse
sätetes määratletud ülesandeid, kuni võetakse vastu otsus. Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || || || Aasta N[77] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || > 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || Eelarverea number 0903XX || Kulukohustused || (1) || 679,000 || 843,800 || 1302,600 || 1621,400 || 1734,200 || 2003,000 || 2284,000 || 0 || 10468,000 Maksed || (2) || 454,000 || 683,800 || 1262,600 || 1581,400 || 1719,200 || 2003,000 || 2258,000 || 506,000 || 10468,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[78] || || || || || || || || || Eelarverea number 090104XX || || (3) || 2,000 || 2,200 || 2,400 || 2,600 || 2,800 || 3,000 || 3,000 || 0 || 18,000 Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 681,000 || 846,000 || 1305,000 || 1624,000 || 1737,000 || 2006,000 || 2287,000 || 0 || 10486,000 Maksed || =2+2a +3 || 456,000 || 686,000 || 1265,000 || 1584,000 || 1722,000 || 2006,000 || 2261,000 || 506,000 || 10486,000 Tegevusassigneeringud KOKKU(*) || Kulukohustused || (4) || 4135,822 || 4864,322 || 5624,822 || 6412,222 || 7229,722 || 8077,222 || 8956,922 || 0,000 || 45301,054 Maksed || (5) || 906,542 || 3699,285 || 4737,122 || 5295,882 || 5672,162 || 6371,642 || 7179,082 || 11439,34 || 45301,054 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (*) || (6) || 18,178 || 21,678 || 22,178 || 22,778 || 23,278 || 23,778 || 24,078 || 0 || 155,946 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 (*) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 4154,000 || 4886,000 || 5647,000 || 6435,000 || 7253,000 || 8101,000 || 8981,000 || 0,000 || 45457,000 Maksed || =5+ 6 || 924,720 || 3720,963 || 4759,300 || 5318,660 || 5695,440 || 6395,420 || 7203,160 || 11439,337 || 45457,000 (*) välja arvatud regionaalpoliitika
peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond) Tegevusassigneeringud KOKKU (**) || Kulukohustused || (4) || 5613,722 || 6376,222 || 7169,122 || 7999,622 || 8878,622 || 9771,122 || 10730,922 || 0,000 || 56539,354 Maksed || (5) || 906,542 || 4672,185 || 5839,722 || 6532,382 || 6963,862 || 7744,842 || 8730,382 || 15149,44 || 56539,354 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (**) || (6) || 23,278 || 27,078 || 27,778 || 28,678 || 29,478 || 30,378 || 30,678 || 0 || 197,346 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 (**) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 5637,000 || 6403,300 || 7196,900 || 8028,300 || 8908,100 || 9801,500 || 10761,600 || 0,000 || 56736,700 Maksed || =5+ 6 || 929,820 || 4699,263 || 5867,500 || 6561,060 || 6993,340 || 7775,220 || 8761,060 || 15149,437 || 56736,700 (**) sealhulgas regionaalpoliitika
peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond) Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata) Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−4 assigneeringud KOKKU(võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud Miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || Personalikulud || 4,198 || 4,516 || 4,771 || 5,089 || 5,280 || 5,280 || 5,280 || 34,414 Muud halduskulud || 1,100 || 1,110 || 1,120 || 1,230 || 1,240 || 1,250 || 1,260 || 8,310 LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 5,298 || 5,626 || 5,891 || 6,319 || 6,520 || 6,530 || 42,724 || 42,724 Energeetika peadirektoraat (*) || Personalikulud || 5,406 || 6,233 || 7,123 || 7,315 || 7,315 || 7,506 || 7,506 || 48,404 Muud halduskulud || 0,171 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 1,797 ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || || 5,577 || 6,404 || 7,294 || 7,786 || 7,486 || 7,677 || 7,977 || 50,201 Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat(*) || Personalikulud || 11,117 || 12,451 || 14,484 || 15,310 || 16,263 || 17,025 || 17,279 || 103,929 Muud halduskulud || 0,200 || 0,210 || 0,220 || 0,230 || 0,240 || 0,250 || 0,260 || 1,610 INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 11,317 || 12,661 || 14,704 || 15,540 || 16,503 || 17,275 || 17,539 || 105,539 (*) Energeetika ning
infoühiskonna ja meedia peadirektoraadid näevad ette Euroopa Ühendamise Rahastu
rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse vajaduse korral hajutamise
tulemusel korrigeerida. Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 22,192 || 24,691 || 27,889 || 29,645 || 30,509 || 31,482 || 32,056 || 198,464 Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|| || || Aasta 2014[79] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || > 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 (*) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 4176,192 || 4910,691 || 5674,889 || 6464,645 || 7283,509 || 8132,482 || 9013,056 || 0,000 || 45655,464 Maksed || 946,912 || 3745,654 || 4787,189 || 5348,305 || 5725,949 || 6426,902 || 7235,216 || 11439,337 || 45655,464 (*) välja arvatud
regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond) || || || Aasta 2014[80] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || > 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 (**) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 5659,192 || 6427,991 || 2327,889 || 8057,945 || 8057,945 || 9832,982 || 10793,656 || 0,000 || 56935,164 Maksed || 952,012 || 4723,954 || 5895,389 || 6590,705 || 7023,849 || 7806,702 || 8793,116 || 15149,437 || 56935,164 (**) sealhulgas
regionaalpoliitika peadirektoraadi summad (ühtekuuluvusfond)
3.2.2.
Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele
· ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute
kasutamist · X Ettepanek/algatus
hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites
eurodes (kolm kohta pärast koma) Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || … lisada nii palju aastaid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU || VÄLJUNDID || Väljundi liik[81] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu || ERIEESMÄRGID[82] transpordivõrgud || - Väljund || Eelduste kohaselt rahastatakse selle abil kokku 150 miljardi euro ulatuses investeeringuid hinnangulistest investeeringutest 237 618.21 miljonit eurot, mis on sätestatud eelnevalt Euroopa ühendamise rahastu määruse lisa I osas kindlaks määratud transpordiinfrastruktuuride projektidest. || || - 2 256,9 miljonit eurot ELi rahastamisvahenditest suurendab investeeringuid 40 miljardi euroni. - 11 238,3 miljonit ELi rahastamist ühtekuuluvusfondist suurendab investeeringuid 11,5 miljardi euroni. - Ülejäänud 22 230,5 miljonit ELi rahastamisvahenditest suurendab investeeringud 98,5 miljardi euroni (lähtudes keskmisest kaasrahastamismäärast 20 %). || Miljonites eurodes || Hinnangulised investeeringud eelnevalt Euroopa Ühendamise Rahastu määruse 1. lisa osas kindlaks määratud projektidesse Horisontaalprioriteedid || 47 500,00 millest SESAR || 30 000,00 1. Läänemere − Aadria mere koridor || 13 353,20 2. Warszawa – Berlin – Amsterdam/Rotterdam – Felixstowe – Midlands || 5 673,00 3. Vahemere koridor || 37 690,00 4. Hamburg–Rostock–Burgas / Türgi piir– Piraeus–Lefkosia || 8 037,60 5. Helsinki–Valletta || 31 936,00 6. Genova–Rotterdam || 15 622,50 7. Lisboa–Strasbourg || 17 170,00 8. Dublin – London – Paris – Brussel/Bruxelles || 4 582,00 9. Amsterdam–Basel/Lyon–Marseille || 12 551,30 10. Strasbourg'i – Doonau koridor || 15 939,40 Muud põhivõrgu lõigud || 27 563,21 Kokku || 237 618,21 Üksikasjalikud
andmed koridoride kohta saab esitada programmi kavandamise ja rakendamise ajal. || ERIEESMÄRGID energiavõrgud - Väljund || 11 prioriteetse koridori ja ala väljaehitamine keskmiselt 940 514 miljoni euro eest koridori kohta || || ERIEESMÄRGID telekommunikatsioonivõrgud[83] - Väljund || Euroopas arendatavad ja kasutuselevõetavad digitaalteenuste taristud || Eeldatakse järgmiste digitaalteenuste taristute toetamist Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu: · koostalitlusvõimeline tuvastamine ja autentimine kogu Euroopas; · Euroopa äriregistrite vastastikuse sidumise keskne Euroopa platvorm; · elektrooniline menetlus teistes Euroopa riikides ettevõtte asutamiseks ja sellena tegutsemiseks; · koostalitlusvõimelised piiriülesed elektroonilised hanketeenused; · koostalitlusvõimelised piiriülesed e-õiguse teenused; · koostalitlusvõimelised piiriülesed e-tervise teenused; · turvalisem internetiteenuste taristu; · elutähtsad infotaristud; · juurdepääs Euroopa kultuuripärandi digitaalressurssidele; · juurdepääs avaliku sektori taaskasutatavale teabele; · mitmekeelne juurdepääs elektroonilistele teenustele; · üleeuroopalised kiired tuumühendused avaliku sektori haldusasutustele; · info- ja kommunikatsioonilahenduste kasutuselevõtmine arukates energiavõrkudes ja arukate energiateenuste osutamiseks. || 2446,000 - Väljund || Lairibainternetiga ühendatud tuhat leibkonda || 0.18 || 1827 || 321,000 || 3573 || 627,800 || 5547 || 974,600 || 6269 || 1101,400 || 8031 || 1411,200 || 9276 || 1630,000 || 11126 || 1955,000 || 45649 || 8021,000 || Telekommunikatsiooni erieesmärgid kokku || || 679,000 || || 843,800 || || 1 302,600 || || 1 621,400 || || 1 734,200 || || 2 003,000 || || 2 284,000 || || 10 468,000 || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || 56 539,354 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||
3.2.3.
Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele
3.2.3.1.
Ülevaade
· ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
· X Ettepanek/algatus
hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt. Miljonites
eurodes (kolm kohta pärast koma) Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 4,198 || 4,516 || 4,771 || 5,089 || 5,280 || 5,280 || 5,280 || 34,414 Muud halduskulud || 1,100 || 1,110 || 1,120 || 1,230 || 1,240 || 1,250 || 1,260 || 8,310 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 5,298 || 5,626 || 5,891 || 6,319 || 6,520 || 6,530 || 6.54 || 42,724 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud (*) kokku[84] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud 06 01 04 31 || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || 122,6 Muud halduskulud 13 01 04 XX || 5,1 || 5,4 || 5,6 || 5,9 || 6,2 || 6,6 || 6,6 || 41,4 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 (**) välja jäävad kulud kokku || 12,7 || 17,5 || 17,8 || 18,2 || 18,5 || 18,8 || 19,1 || 122,6 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 17,8 || 22,9 || 23,4 || 24,1 || 24,7 || 25,4 || 25,7 || 164,0 LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU (**) || 17,998 || 23,126 || 23,691 || 24,519 || 25,02 || 25,33 || 25,64 || 165,324 LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || 23,098 || 28,526 || 29,291 || 30,419 || 31,22 || 31,93 || 32,24 || 206,724 (*) Eeldusel, et Euroopa Ühendamise
Rahastu transpordi ja ühtekuuluvusfondi osad delegeeritakse TEN-T
rakendusametile. (**) v.a
13 01 04 XX ühtekuuluvusfond Miljonites
eurodes (kolm kohta pärast koma) Energeetika peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 (*) || || || || || || || || Personalikulud || 5,406 || 6,233 || 7,123 || 7,315 || 7,315 || 7,506 || 7,506 || 48,404 Muud halduskulud || 0,171 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 0,171 || 0,171 || 0,471 || 1,797 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 5,577 || 6,404 || 7,294 || 7,786 || 7,486 || 7,677 || 7,977 || 50,201 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[85] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud (**) || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 15,346 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 3,478 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 1,978 || 15,346 ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || 9,055 || 8,382 || 9,272 || 9,764 || 9,464 || 9,655 || 9,955 || 65,547 (*) Energeetika peadirektoraat näeb ette Euroopa Ühendamise
Rahastu rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse vajaduse korral hajutamise
tulemusel korrigeerida. (**) Kõnealustes assigneeringutes sisalduvad ELi
koordinaatorite kulud. Lisaks on
võimalik pöörduda ACERi poole, et täita üleeuroopalisi energiavõrkude suuniseid
käsitleva määruse sätetes määratletud ülesandeid, kuni võetakse vastu otsus. Miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 (*) || || || || || || || || Personalikulud || 11,117 || 12,451 || 14,484 || 15,310 || 16,263 || 17,025 || 17,279 || 103,929 Muud halduskulud || 0,2 || 0,21 || 0,22 || 0,23 || 0,24 || 0,25 || 0,26 || 1,61 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 11,317 || 12,661 || 14,704 || 15,540 || 16,503 || 17,275 || 17,539 || 105,539 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[86] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || 2 || 2,2 || 2,4 || 2,6 || 2,8 || 3 || 3 || 18 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 2 || 2,2 || 2,4 || 2,6 || 2,8 || 3 || 3 || 18 INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAAT KOKKU || 13,317 || 14,861 || 17,104 || 18,140 || 19,303 || 20,275 || 20,539 || 123,539 (*) Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat näeb ette Euroopa Ühendamise Rahastu
rakendamise (osalise) hajutamise ametite vahel. Summasid ja arvestusi võidakse
vajaduse korral hajutamise tulemusel korrigeerida. MFRi rubriigi 5 haldusassigneeringud KOKKU || 22,192 || 24,691 || 27,889 || 29,645 || 30,509 || 31,482 || 32,056 || 198,464 MFRi rubriigist 5 välja jäävad haldusassigneeringud KOKKU (*) || 18,178 || 21,678 || 22,178 || 22,778 || 23,278 || 23,778 || 24,078 || 155,946 MFRi rubriigist 5 välja jäävad haldusassigneeringud KOKKU || 23,278 || 27,078 || 27,778 || 28,678 || 29,478 || 30,378 || 30,678 || 197,346 Haldusassigneeringud KOKKU (*) || 40,37 || 46,369 || 50,067 || 52,423 || 53,787 || 55,26 || 56,134 || 354,410 Haldusassigneeringud KOKKU (*) || 45,47 || 51,769 || 55,667 || 58,323 || 59,987 || 61,86 || 62,734 || 395,810 (*) v.a 13 01 04 XX ühtekuuluvusfond
3.2.3.2.
Hinnanguline personalivajadus
· ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma personali kasutamist · X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub
järgmiselt. Hinnanguliselt täistööajale taandatud töötajad || Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || 06 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 26 || 28 || 29 || 31 || 32 || 32 || 32 || XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || 06 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[87] || || 06 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 14 || 15 || 17 || 18 || 19 || 19 || 19 || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 yy [88] || || || || || || || || || || || || || || || || || 06 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAAT KOKKU || 40 || 43 || 46 || 49 || 51 || 51 || 51 XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või
eelarvejaotisele. Personalivajadused kaetakse
juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali
täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid
ja arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest. Ülesannete
kirjeldus Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika ja strateegia kujundamine, programmi haldus ja kontroll, projektide valik, koordineerimine, suhtlemine kõigi sidusrühmadega programmi tasandil (ministeeriumid, teised peadirektoraadid, Euroopa institutsioonid, rahvusvahelised pangad (nt Euroopa Investeerimispank), seotud asutuste järelevalve ja kontroll (koosseisuvälised töötajad). Koosseisuvälised töötajad || TENteci infosüsteemi haldus: tehniliste, finants- ja geograafiliste andmete kogumine programmi analüüsimiseks, haldamiseks ja poliitiliste otsuste langetamiseks. Hinnang väljendatuna täistööajale
taandatud ühikutes || Energeetika peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || 32 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 34 || 39 || 45 || 45 || 45 || 46 || 46 || XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[89] || || 32 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 17 || 20 || 22 || 25 || 25 || 26 || 26 || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 yy [90] || - peakorteris[91] || || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || ENERGEETIKA PEADIREKTORAAT KOKKU || 51 || 59 || 67 || 70 || 70 || 72 || 72 XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või
eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali
täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja
arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest. Ülesannete
kirjeldus Ametnikud ja ajutised töötajad || - Piirkondlike ja temaatiliste foorumite toetamine ühishuviprojektide kindlaks tegemiseks - Valikuprotsess - Iga-aastaste konkursikutsete haldamine ja ELi rahaliselt toetatavate projektide valik - Finants- ja projektijuhtimine - Hindamised Koosseisuvälised töötajad || - Piirkondlike ja temaatiliste foorumite toetamine ühishuviprojektide kindlaks tegemiseks - Valikuprotsess - Iga-aastaste konkursikutsete haldamine ja rahaliselt toetatavate projektide valik - Finants- ja projektijuhtimine - Hindamised Hinnang väljendatuna täistööajale
taandatud ühikutes || Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || 09 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindused) || 83 || 93 || 108 || 114 || 121 || 127 || 129 || XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[92] || || 09 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 9 || 10 || 12 || 13 || 14 || 14 || 14 || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 yy [93] || - peakorteris[94] || || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || KOKKU || 92 || 103 || 120 || 127 || 135 || 141 || 143 XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali
täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja
arvestusi korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest. Ülesannete
kirjeldus Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika ja strateegia koordineerimine, programmi haldus, projekti- ja toetuste juhtimine Koosseisuvälised töötajad || Projekti- ja toetuste juhtimine Personalivajadus hinnanguliselt kokku || 183 || 205 || 233 || 246 || 256 || 264 || 266
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase
raamistikuga 2014−2020
· X Ettepanek/algatus
on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020. · ¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase
finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata · ¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik
paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku
läbivaatamine[95]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline
osalus
· X Ettepanek/algatus
ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. · Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine. Assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisada nii palju aastaid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
· ¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. · X Ettepanekul/algatusel
on järgmine finantsmõju. –
¨ omavahenditele –
X erinevatele tuludele Miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[96] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisada nii palju tulpasid, kui vaja, et näidata mõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel…………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Tuleb kindlaks määrata (rahastamisvahendite toodetavat tulu
taaskasutatakse programmi kestvuse ajal ning lõpuks programmi lõpus kasutatakse
koos põhisummaga tuluna.) Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. [1] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”, 29.6.2011,
KOM(2011)500 lõplik. [2] Kasvuhoonegaaside
heite vähendamine 20 %, taastuvenergia osakaal ELi lõplikus
energiatarbimises 20 % ja energiatõhususe surendamine 20 % aastaks
2020. [3] „Ühtse
turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses.” Mario Monti
raport Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010, lk 64–65. [4] KOM(2011)xxx
Euroopa 2020. aasta strateegia projektivõlakirjade algatuse katsejärgu
käivitamise kohta. [5] KOM(2011)500. [6] Komisjoni
teatis eelarve läbivaatamise kohta (KOM(2010) 700), aruka reguleerimise kohta
(KOM(2010) 543) ja Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta
(KOM(2011) 500). [7] KOM(2010)700,
lk 5. [8] Vt
läbivaadatud TEN-T suuniste SEK(2011)xxx, TEN-E suuniste SEK(2011)xxx ja e-TEN
suuniste SEK(2011)xxx mõjuhinnanguaruanded. [9] Kõik
arvud on 2011. aasta püsihindades. Õigusaktile lisatavast finantsselgitusest
leiab vastavad summad kehtivates hindades. [10] KOM(2011)144. [11] ELT C , , lk . [12] ELT C , , lk . [13] ELT C , ,
lk . [14] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, 26.8.2010, KOM
(2010) 245 (lõplik)/2. [15] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu
edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest””,
13.4.2011, KOM(2011) 206 (lõplik). [16] Euroopa Parlamendi
resolutsioon 2010/2211(INI). [17] Ühtse
transpordipiirkonna tegevuskava (KOM(2011) 144). [18] Euroopa
Parlamendi resolutsioon 2009/2096(INI). [19] Nõukogu
dokument 10850/09. [20] ELT L, ,
lk . [21] http://ec.europa.eu/transport/infrastructure/ten-t-policy/review/doc/expert-groups/expert_group_5_final_report.pdf [22] 2011.
aasta hindades. [23] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja
pärast seda − Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava”,
17.11.2010, KOM (2010) 677 (lõplik). [24] Nõukogu dokument 6950/11. [25] EUCO 2/1/11. [26] ELT L, , lk . [27] KOM(2010) 2020
(lõplik), 3.3.2010. [28] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, 26.8.2010, KOM
(2010) 245 (lõplik/2). [29] Euroopa Ülemkogu
järeldused Euroopa majanduskasvu ja tööhõive uue strateegia kohta – Euroopa 2020.
aasta strateegia viimistlemine ja elluviimine, 17. juuni 2010. [30] Transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu järeldused Euroopa digitaalarengu
tegevuskava kohta, nr 3017, Brüssel, 31. mai 2010. [31] ELT L, ,
lk . [32] KOM(2011)xxx
– Järgmise põlvkonna finantsinstrumentide raamistik. [33] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine
majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku
ja erasektori partnerluse arendamine”, KOM(2009) 615 (lõplik). [34] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele,
Regioonide Komiteele ja riikide parlamentidele „ELi eelarve läbivaatamine”,
19.10.2010, KOM (2010) 700 (lõplik). [35] ELT L 162, 22.6.2007, lk 1. [36] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [37] EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. [38] ELT L, , lk . [39] ELT L, , lk . [40] ELT L, , lk . [41] EÜT L 108,
24.4.2002, lk 33. [42] Soodsate
tingimuste korral kuni 30 %. [43] Kõik
arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Vastavad summad jooksevhindades on
esitatud finantsselgituses. [44] Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse
rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude
valdkonnas, ELT L 162, 22.6.2007, lk 1. [45] KOM(2011)
615 (lõplik). [46] EÜT L 292,
15.11.1996, lk 2. [47] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve
– II osa: poliitikavaldkonnad, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011, lk 7. [48] ABM: tegevuspõhine
juhtimine − ABB: tegevuspõhine eelarvestamine. [49] Vastavalt
finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b. [50] Roman
Friedrich, Karim Sabbagh, Bahjat El-Darwiche, and Milind Singh (2009): Digital
Highways. The Role of Government in 21st Century Infrastructure.
Booz & Company. [51] OECD
(2010), OECD Information Technology Outlook 2010, OECD Publishing. Saadaval
internetis http://dx.doi.org/10.1787/it_outlook-2010-en
(17. mai 2011 seisuga) [52] See on
investeeringute prognoos, mis ei sõltu Euroopa ühendamise rahastust ja selle
sekkumisest. [53] See on
prognoos selle kohta, mida on võimalik Euroopa ühendamise rahastu abil
saavutada. [54] Siin
eeldatakse 6,5 miljardi euro ulatuses Euroopa ühendamise rahastu
vahenditega era- ja (muude) avaliku sektori investeeringute suurendamist teguri
7 võrra. [55] Mõõdeti:
e-valitsuse teenuseid kasutavad kodanikud ja ettevõtjad. [56] Piiriülesed
avalikud teenused: neid ei ole veel võimalik mõõta, sest liikmesriigid alles
määratlevad teenuste loetelu (digitaalne tegevuskava nr 91, mis tuleb lõpule
viia 2011. aasta lõpuks). [57] Eelarve
täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil
BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [58] Määratletud
finantsmääruse artiklis 185. [59] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [60] EFTA:
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [61] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [62] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [63] EFTA:
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [64] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [65] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [66] EFTA:
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [67] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [68] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [69] EFTA:
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [70] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [71] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [72] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. [73] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [74] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. [75] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [76] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. [77] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [78] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. [79] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [80] Aasta N on
aasta, millal ettepaneku/algatuse rakendamine algab. [81] Väljunditena
käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud
üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). [82] Vastavalt
punktis 1.4.2 „Erieesmärgid…” kirjeldatule. [83] See,
kuidas eelarve lõplikult jaguneb rahastamisvahenditeks ja toetusteks, sõltub
sellest, kuidas turg rahastamisvahendid kasutusele võtab. [84] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. [85] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. [86] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene
teadustegevus. [87] CA
(Contract Agent) = lepingulised töötajad, INT= agency staff („Intérimaire”)
= renditööjõud, JED „Jeune Expert en Délégation” (Young Experts in
Delegations) = noored eksperdid delegatsioonides, LA (Local Agents) = kohalikud
töötajad, SNE (Seconded National Expert) = riikide lähetatud eksperdid. [88] Tegevusassigneeringutest
rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A
read). [89] CA (Contract Agent) = lepingulised töötajad, INT= agency
staff („Intérimaire”) = renditööjõud, JED „Jeune Expert en
Délégation” (Young Experts in Delegations) = noored eksperdid
delegatsioonides, LA (Local Agents) = kohalikud töötajad, SNE (Seconded
National Expert) = riikide lähetatud eksperdid. [90] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [91] Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [92] CA = lepingulised töötajad, INT= renditööjõud, JED = noored
eksperdid delegatsioonides, LA = kohalikud töötajad, SNE = riikide lähetatud
eksperdid. [93] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [94] Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
ja Euroopa Kalandusfond. [95] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [96] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja
suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 %
sissenõudmiskulude mahaarvamist.