Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta /* KOM/2011/0609 lõplik - 2011/0270 (COD) */

{SEC(2011)1130 final}

{SEC(2011)1131 final}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

· Üldine taust

Euroopa ühiskond puutub kokku paljude probleemidega, mis tulenevad suurenenud ülemaailmsest konkurentsist, tehnoloogia kiirest arengust, demograafilistest suundumustest ja kliimamuutustest. Hiljuti kõiki liikmesriike tabanud majandus- ja finantskriis muutis olukorra veelgi keerulisemaks. Tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas seisab ELil jätkuvalt ees keerukaid probleeme, näiteks:

– tööpuuduse kõrged määrad, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate, noorte, vanemaealiste töötajate, sisserändajate ja puuetega inimeste hulgas;

– üha enam killustunud tööturg, kus on hakanud üha laiemalt levima paindlikum töökorraldus ja muud väljakutsed, mis võivad avaldada mõju tööga kindlustatusele ja töötingimustele;

– tööjõu kahanemine ja suurenev surve sotsiaalkaitse süsteemidele tulenevalt demograafilistest muutustest;

– raskused töö ja hoolduskohustuse ühildamisel ning jätkusuutliku töö- ja pereelu tasakaalu saavutamisel, mis takistavad isiklikku ja perekondlikku arengut;

– vaesuspiirist allpool ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste lubamatult kõrge arv.

Kriis tõi esile ka tihedad seosed ja mõju ülekandumise EL 27 liikmesriigi majanduste vahel, eelkõige euroalal, mis tähendab, et reformid või nende puudumine ühes riigis mõjutab teiste riikide tulemusi. See tähendab, et nende probleemide käsitlemisel on kooskõlastatud tegevus ELi tasandil tõhusam kui üksikute liikmesriikide eraldiseisvad tegevused. Selleks, et reformid oleksid kulutõhusad, peavad need võimalikult suurel määral põhinema tõendusmaterjalidel. Poliitikakujundajate ja teiste sidusrühmade kaasatus kollektiivse õppimise protsessi ja uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja katsetamisse viivad tõenäoliselt Euroopa 2020. aasta strateegia suurema aktsepteerimise ja omaksvõtmise ning sellega seotud kohustuste võtmiseni. Seda arvestades võivad sotsiaalne innovatsioon ja eelkõige sotsiaalsed eksperimendid olla võimas tööriist Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks vajalike reformide ja põhimõtete kujundamisel.

Sotsiaalse innovatsiooni lähenemisviisi väljatöötamist ja selle ulatuslikku levitamist ELis takistab siiski mitu tegurit, sealhulgas:

– ebapiisav teave kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalsete ettevõtete ja ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide vajadustest ja suutlikkusest;

– jõupingutuste ja ressursside killustatus, läbipaistvuse ja nähtavuse puudumine, piiratud rahaline toetus ja ebapiisavad tehnilised oskused, mis aitaksid organisatsioonidel välja töötada ja rakendada sotsiaalseid uuendusi;

– kodanike ja ettevõtete kaasatuse madal tase;

– heade tavade vähene levik ja lisandumine;

– meetmete ja poliitika mõju hindamise halvad meetodid.

Kui sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamine on peamiselt liikmesriikide ja piirkondade vastutusalas ja otsuseid tuleb teha kodanikele võimalikult lähedal, siis ELi ülesanne on võtta päevakorda vajadus konkreetsete reformide järele, teha kindlaks muutumist takistavad asjaolud ja neist ülesaamise viisid, tagades kehtivate ELi tasandi eeskirjade järgimise, ergutades heade tavade jagamist ja vastastikust õppimist ning toetades sotsiaalset innovatsiooni ja üleeuroopalisi lähenemisviise.

· Ettepaneku põhjused

ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm põhineb kolmel olemasoleval vahendil:

– otsusega nr 1672/2006/EÜ kehtestatud programm Progress;

– EURES;

– otsusega nr 283/2010/EL loodud tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu Progress.

Programm Progress

Oma pädevuse raames on ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eesmärk peamiselt kollektiivsete meetmete ja poliitika tõhusa kooskõlastamise tagamine liikmesriikide vahel. Sellise tegevuse raamistik on sätestatud ELi lepingus, millega on ette nähtud kaks peamist meetmeliiki: kooskõlastamine (meetmete vastuvõtmine liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks) ja õigusaktid (miinimumnõuete vastuvõtmine direktiividega).

Senised kogemused liikmesriikidevahelise koostöö edendamisel tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas on esile toonud mitmeid tegureid, mis mõjutavad kooskõlastatud poliitikameetmete edu, sealhulgas võtmetegurite järjepidev käsitlemine ja nende omavaheline sõltuvus (nt kuidas selgitada töötajate vaesust, kuidas tulla toime tervisega seotud ebavõrdsusega), ühtne terminoloogia ja mõõtmine, et võimaldada seiret ja võrdlemist, võrreldavad andmed ning erinevate sidusrühmade eesmärkide, väärtuste ja huvide koondumine või sünergia.

Alates loomisest on programm Progress aidanud kaasa tõhusate poliitikameetmete rakendamisele. Euroopa 2020. aasta strateegia kohane tugevdatud poliitiline raamistik eeldab veelgi suuremat vajadust tõenditel põhineva poliitika kujundamise järele, et ELi poliitika ja õigusaktid vastaksid sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele. Programmi Progress järglane aitab komisjonil oma ülesandeid täita:

– faktide leidmine ja tõendite kogumine asjaomase poliitika arengu kohta;

– liikmesriikide edusammude jälgimine ELi ühiste prioriteetide ja eesmärkide täitmisel ning sellekohane aruandlus;

– ELi õiguse tõhusa ja ühtse rakendamise tagamine;

– töötingimusi käsitleva ELi õiguse kaasajastamine kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega.

EURES

Töötajate vaba liikumine on üks aluslepingus talletatud neljast vabadusest, mis aitab kaasa ELi majanduslikule arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Geograafiline liikuvus ELis on siiski piiratud mitme takistusega alates juriidilistest ja administratiivsetest takistustest, elamiskuludest, pensionide ülekandmisest, keelebarjäärist ning lõpetades vabade töökohtade läbipaistvuse puudumisega ja toetuse puudumisega tööotsijate ja tööpakkujate kokkuviimisele. EURESe eesmärk on parandada tööturu läbipaistvust, pannes vabad töökohad üles EURESe tööalase liikuvuse portaali ning andes tuge teabe, nõustamise ja juhendamisteenuste kaudu riiklikul ja piiriülesel tasandil.

Samal ajal on riiklike tööturuasutuste roll muutunud seoses hiljutise majanduskriisiga ja on tekkinud vajadus individuaalsemate teenuste järele. Riiklikud tööturuasutused peaksid muutuma elukestva õppe pakkujateks, osutades laias valikus teenuseid (nt oskuste hindamine, koolitus, kutsenõustamine, töökohtade ja profiilide vastavusse viimine, klientide nõustamine) ning tööturult enim tõrjutud inimeste vajaduste rahuldamine. Lisaks peaks EURES edendama uusi töömeetodeid koos eratööturuasutustega.

Euroopa mikrokrediidirahastu Progress

Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine on töötutele üks võimalus töökoha saamiseks. Töökohtade loomine uute ettevõtete asutamise ja konsolideerimise kaudu etendab võtmerolli Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel: olulise osa uutest töökohtadest ELis loovad värskelt asutatud firmad ja peaaegu 85 % neist töökohtadest luuakse mikrofirmades. Samas ei kasuta EL selles vallas kaugeltki kogu oma potentsiaali. Üks peamisi takistusi ettevõtte loomisel on juurdepääsu puudumine rahalistele vahenditele ja eelkõige mikrokrediidile ning sellist olukorda on halvendanud ka hiljutine majanduskriis. Euroopa mikrorahastamissektor ei ole veel saavutanud täit küpsust. Kasvamiseks peavad ELi mikrorahastamisasutused looma ja haldama piisavaid rahastamismudeleid. Seega on selgelt vaja tugevdada institutsioonilise suutlikkuse loomist (eelkõige mikrorahastamist pakkuvad asutused, mis ei ole pangad), et katta alustuskulusid ja rahastada laene kõrge riskiga sihtrühmadele.

ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi eesmärk on suurendada ELi meetmete järjepidevust tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, ühendades programmi Progress, EURESe ja Euroopa mikrokrediidirahastu Progress ja toetudes nende rakendamisele. Samuti annab programm võimaluse lihtsustada rakendamist tänu ühistele sätetele, mis hõlmavad muu hulgas ühiseid üldeesmärke, ühist meetmete liigitust ning aruandluse ja hindamise ratsionaliseerimist. Ühtlasi sisaldab programm piiratud arvu konkreetseid sätteid, mida kohaldatakse kolme tegevussuuna (Progress, EURES ning mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus) suhtes, et võtta arvesse õigusnõudeid (sh komiteemenetluse eeskirju, mida kohaldatakse ainult Progressi tegevussuuna suhtes, geograafilist katvust ning konkreetseid aruandlus- ja hindamisnõudeid mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna puhul).

· Ettepaneku eesmärk

Programmiga tahetakse saavutada alljärgnevad üldised eesmärgid:

(a) tugevdada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

(b) toetada piisavate, juurdepääsetavate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades head juhtimistava, vastastikku õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni;

(c) nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes;

(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad;

(e) edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele.

Programmi Progress need osad, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist, lisatakse uutesse justiitsvaldkonna õigusaktidesse. Oma eesmärkide poole püüeldes edendab Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise peavoolustamist.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käimasoleva programmi Progress läbivaatamisega seoses korraldas komisjon kaheetapilise konsultatsiooni.

1. Moodustati programmi peamiste sidusrühmade esindajatest koosnev töörühm, et esitada komisjonile soovituste kogum tulevase vahendi ülesehituse, eesmärkide, rakendamise ja rahastamise kohta.

2. 4. aprillist kuni 27. maini 2011 toimus avalik internetikonsultatsioon programmile Progress järgneva vahendi kohta.

2011. aasta jooksul peeti EURESe töörühma ja riiklike tööturuasutuste juhtide nõupidamistel spetsiifilisi arutelusid EURESe tuleviku üle.

Komisjon kogus Liidu mikrorahastamissektorit esindava Euroopa Mikrorahastamise Võrgustiku, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Investeerimisfondi (kes rakendab komisjoni nimel mikrokrediidirahastut Progress) juhtorganite ja Euroopa Investeerimispanga arvamusi mikrorahastamise kohta. Peale selle võeti arvesse komisjoni talituste korraldatud kahe seminari järeldusi, mis hõlmasid nii mikrorahastamist kui ka tuge sotsiaalsele ettevõtlusele.

· Mõju hindamine

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi vastutusalas olevate rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, programmi Progress, EURESe ja mikrokrediidirahastu Progress, kohta tehti koondmõju hindamine[1]. Mõju hindamisel kaaluti kolme varianti:

– 1. variant: poliitika ei muutu: selle variandi kohaselt jääksid programm Progress, EURES ja mikrokrediidirahastu Progress alles eraldi vahenditena lisaks Euroopa Sotsiaalfondile;

– 2. variant: sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni uus integreeritud programm: uus programm koosneks kolmest eraldiseisvast, kuid üksteist täiendavast tegevussuunast: Progress, EURES ning mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus;

– 3. variant: tööhõive ja sotsiaalküsimuste üks rahastamisvahend: sellisel rahastamisvahendil oleks jagatud juhtimise mõõde (Euroopa Sotsiaalfond) ja otsejuhtimise mõõde.

Mõju hindamisel järeldati, et eelistatuim on teine variant, sest see annaks kõige rohkem kasu tõhususe kasvu, kriitilise massi, järjepidevuse ja tulemuslikkusega seoses, vältides poliitilisi ja institutsioonilisi ohte.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Õiguslik alus

Ettepanek põhineb aluslepingu artikli 46 punktil d, artiklil 149, artikli 153 lõike 2 punktil a ja artikli 175 kolmandal lõigul.

· Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted

Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik piisavalt saavutada kavandatud sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi eesmärke, võib EL võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei minda käesoleva määrusega kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

4. MÕJU EELARVELE

Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot (hetkehindades).

2011/0270 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a ja artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”,[4] milles soovitatakse ELi rahastamisvahendite ratsionaliseerimist ja lihtsustamist ning nende suuremat keskendumist ELi lisaväärtusele ning mõjudele ja tulemustele, luuakse käesoleva määrusega Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), et jätkata ja arendada meetmeid, mida võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress,[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrusele (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires,[6] komisjoni 23. detsembri 2002. aasta otsusele 2003/8/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas,[7] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu Progress[8] (edaspidi „rahastu”).

(2) 17. juunil 2010. aastal kinnitas Euroopa Ülemkogu komisjoni ettepaneku Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta, milles nähakse ette viis peamist eesmärki (millest kolm käsitlevad vastavalt tööhõivet, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja haridust) ning seitse juhtalgatust, kujutades seega ühtset poliitikaraamistikku eelolevaks aastakümneks. Ülemkogu pooldas asjakohaste ELi vahendite ja poliitikavaldkondade täielikku kasutuselevõttu, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ja tegi liikmesriikidele ettepaneku tõhustada koordineeritud tegutsemist.

(3) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 4 võttis nõukogu 21. oktoobril 2010. aastal vastu tööhõivepoliitika suunised, mis koos aluslepingu artikli 121 kohaselt vastu võetud liikmesriikide ja liidu ulatuslike eeskirjadega majanduspoliitika kohta moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suunised. See programm peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia integreeritud suuniste, eelkõige suunise nr 7, 8 ja 10 rakendamisele, ja ühtlasi toetama juhtalgatuste elluviimist, pöörates erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammile, uute oskuse ja töökohtade tegevuskavale ning noorte liikuvusele.

(4) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja juhtalgatus „Innovaatiline liit” vaatlevad sotsiaalset innovatsiooni mõjuvõimsa vahendina käsitlemaks sotsiaalseid väljakutseid, mis tulenevad elanikkonna vananemisest, vaesusest, tööpuudusest, uutest töökorraldusviisidest ja elustiilidest ning kodanike ootustest sotsiaalse õigluse ja tervishoiu suhtes. Programm peaks toetama meetmeid sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks oma reguleerimisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades avalikus, era- ja kolmandas sektoris, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlike ja kohalike ametivõimude rolli. Eelkõige peaks see aitama kindlaks teha, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi ja tegutsemisviise sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, et aidata liikmesriikidel tõhusamalt reformida oma tööturge ja sotsiaalkaitse poliitikat. See peaks samuti toimima riikidevaheliste partnerluste ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vaheliste võrkude katalüsaatorina, samuti toetama nende kaasamist uute lähenemisviiside väljatöötamisse ja rakendamisse, et leida lahendusi pakilistele sotsiaalsetele vajadustele ja probleemidele.

(5) Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks programm kasutama järjepidevat lähenemist tööhõive parandamisele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele. Programmi rakendamist tuleks ratsionaliseerida ja lihtsustada eelkõige ühiste sätetega, mis hõlmavad inter alia üldeesmärke, meetmete liigitust, seiret ja hindamiskorda. Programm peaks keskenduma ka suurtele, selge ELi lisaväärtusega projektidele, et saavutada kriitiline mass ning vähendada nii toetusesaajate kui ka komisjoni halduskoormust. Ühtlasi tuleks eelkõige liikuvuskavade rakendamisel rohkem kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (kindlasummaline rahastamine ja ühekordsed maksed). Programm peaks olema ühtne kontaktpunkt mikrorahastamise pakkujate jaoks, kes pakuvad rahastamist mikrokrediidi, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi jaoks. Ning lõpuks peaks programm võimaldama eelarvelist paindlikkust sellega, et luuakse reserv, millest tehakse igal aastal eraldisi, et reageerida poliitilistele prioriteetidele.

(6) EL peab varustama end kindla analüütilise alusega, et toetada poliitika kujundamist tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Selline tõendite baas lisab riiklikele meetmetele väärtust, pakkudes ELi mõõdet ja võrdlust andmete kogumiseks ning statistiliste vahendite, meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamiseks eesmärgiga saada täielik ülevaade olukorrast tööhõive, sotsiaalpoliitika ja töötingimuste valdkondades kogu Euroopa Liidu ulatuses ning tagades programmide ja poliitika tõhususe ja tulemuslikkuse kvaliteetse hindamise.

(7) ELil on ainulaadsed võimalused pakkuda liikmesriikidevahelise põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise ELi tegevuskava tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast ja selle tulemustest laiendavad võimaluste ulatust poliitikakujundajate jaoks, tingivad uusi poliitikaarenguid ja ergutavad riiklikke reforme.

(8) ELi sotsiaalpoliitika keskmes on miinimumstandardite olemasolu ja töötingimuste pidev paranemine ELis. EL etendab olulist rolli nii selle tagamisel, et õiguslikku raamistikku kohandatakse – järgides aruka reguleerimise põhimõtteid – vastavalt arenevale töökorraldusele ning uutele tervishoiu ja ohutusega seotud ohtudele, kui ka selliste meetmete rahastamisel, millega parandatakse töötajate õiguste kaitset käsitlevate ELi eeskirjade täitmist.

(9) Erinevatel tasanditel tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad etendada olulist rolli programmi eesmärkide täitmisel tulenevalt nende osalemisest poliitika kujundamise protsessis ja nende panusest sotsiaalsesse innovatsiooni.

(10) EL on võtnud kohustuse üleilmastumise sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, propageerides sobivaid töö- ja tööjõustandardeid rahvusvahelisel tasandil, kas kolmandate riikidega otsekohtumiste või kaudselt rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö kaudu. Sestap on vaja arendada sobivaid suhteid programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, et aidata kaasa programmi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse selliste riikide ja ELi vahelisi asjakohaseid kokkuleppeid. See võib hõlmata selliste kolmandate riikide esindajate osalemist vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides. Peale selle tuleb arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Euroopa Nõukogu ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et viia programm ellu nii, et võetakse arvesse selliste organisatsioonide rolli.

(11) Kooskõlas aluslepingu artiklitega 45 ja 46 kehtestatakse määruses (EL) nr 492/2011 sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate riikidevahelist geograafilist liikuvust, tagades suurema läbipaistvuse tööturul, tagades vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse ning toetades tegevusi värbamis-, nõustamis- ja juhendamisteenuste valdkonnas riiklikul ja piiriülesel tasandil, aidates sellega kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele.

(12) EURESe tegevusulatust tuleks laiendada, et töötada välja ja toetada liikuvuskavasid ELi tasandil eesmärgiga täita vabad kohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke. Aluslepingu artikli 47 kohaselt peab see kava aitama kaasa liikuvusele noortöötajate hulgas.

(13) Euroopa 2020. aasta strateegias ja eriti selle suunises nr 7 peetakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise olulisteks vahenditeks[9].

(14) Juurdepääsu puudumine krediidile on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste hulgas. ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas on vaja tõhustada, et suurendada mikrorahastamist ja viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, s.o eelkõige töötutute ja haavatavas olukorras inimeste vajadustele, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtlust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid kellel ei ole juurdepääsu krediidile. Esimese sammuna moodustasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2010. aastal rahastu.

(15) ELi noorel mikrokrediiditurul mikrorahastamise kättesaadavamaks muutmiseks on vaja mikrorahastamise pakkujate ja eriti muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrorahandusasutuste institutsioonilise suutlikkuse tõstmist kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet”[10].

(16) Sotsiaalsed ettevõtted on Euroopa pluralistliku sotsiaalturumajanduse nurgakivi. Need võivad toimida sotsiaalsete muutuste mootorina, pakkudes uuenduslikke lahendusi ja andes seega väärtusliku panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks. Programm peaks parandama sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele ja sellega aitama kaasa komisjoni tehtud sotsiaalse ettevõtluse algatusele[11].

(17) Selleks et saada kasu rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja eriti Euroopa Investeerimispanga kontserni kogemustest, peaks komisjon mikrorahastamist ja sotsiaalset ettevõtlust hõlmavaid meetmeid rakendama kaudselt, usaldades eelarve rakendamisega seotud ülesanded finantseerimisasutustele vastavalt finantsmäärusele. ELi ressursside kasutamisega tagatakse rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja teiste investorite eraldatavate vahendite sihipärane kasutamine, ühtlustatakse lähenemisviise ja seega parandatakse rahaliste vahendite kättesaadavust mikroettevõtete, kaasa arvatud füüsilisest isikust ettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks. ELi rahaline osalus aitab seega kaasa tärkava sotsiaalse ettevõtluse ja mikrorahastamisturu arengule ELis ning ergutab piiriülest tegevust.

(18) Aluslepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peab programm toetama soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide peavoolustamist kõikides oma tegevustes. Tagada tuleb regulaarne järelevalve ja hindamine, et anda hinnang soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimuste käsitlemisele programmi tegevustes.

(19) Aluslepingu artikli 9 kohaselt peaks programm tagama, et ELi poliitika ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega.

(20) Et tagada tõhus suhtlus laiema üldsusega ja komisjoni algatusel ette võetud kommunikatsioonimeetmete suurem sünergia, peavad käesoleva määruse alusel teavituseks ja kommunikatsiooniks eraldatud vahendid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisele, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

(21) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt täita liikmesriikide tasandil ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei minda käesoleva määrusega kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(22) Käesoleva määrusega nähakse programmi kehtivusajaks ette rahaline kogusumma, mis on eelarvepädeva institutsiooni jaoks iga-aastases eelarve menetluses peamine lähtealus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni {…} eelarvealast koostööd ja kindlat finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

(23) Euroopa Liidu finantshuvid peavad olema kaitstud proportsionaalsete meetmete kaudu kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, kaasa arvatud ebakorrapärasuste vältimine, avastamine ja uurimine, kaotatud, valesti makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasisaamine ja vajadusel trahvid.

(24) Rakendamisvolitused tuleb anda komisjonile eesmärgiga tagada ühtsed tingimused meetmete rakendamiseks programmi kahe tegevussuuna – EURESe ning mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse – raames.

(25) Programmi tegevussuuna Progress raames võetavate meetmetega seotud rakendamisvolitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[12],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (edaspidi „programm”), mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle peamiste eesmärkide ja koondsuuniste rakendamisele, andes rahalist toetust Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel.

2. Programm kestab alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „Sotsiaalne ettevõte” on ettevõte, mille peamine eesmärk on sotsiaalse mõju saavutamine, mitte kasumi tootmine omanikele ja sidusrühmadele. Selline ettevõte tegutseb turul, tootes kaupu ja teenuseid ettevõtlikul ja innovatiivsel moel, ning kasutab ülejääki peamiselt sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtet juhitakse vastutustundlikul ja läbipaistval moel, kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda ettevõtte tegevus mõjutab.

(b) „Mikrokrediit” tähendab laenu summas kuni 25 000 eurot.

(c) „Mikroettevõte” tähendab ettevõtet, milles töötab vähem kui 10 inimest, kaasa arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad, ja mille aastakäive ja/või aasta bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitusele 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta[13].

(d) „Mikrorahastamine” hõlmab garantiisid, vastugarantiisid, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali vahendeid, mida antakse isikutele ja mikroettevõtetele;

Artikkel 3 Programmi ülesehitus

1. Programm koosneb kolmest alljärgnevast üksteist täiendavast tegevussuunast:

a) programmi Progress tegevussuund, mis toetab ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist ning edendab tõenditepõhist poliitika kujundamist ja innovatsiooni, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid;

b) EURESe tegevussuund, mis toetab EURESe võrgustiku elluviidavaid tegevusi, s.o EMP liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni poolt koos teiste huvitatud isikutega määratud eriteenuseid, et arendada teabe vahetamist ja levitamist ning teisi koostöö vorme edendamaks töötajate geograafilist liikuvust;

c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund, mis hõlbustab ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste jaoks juurdepääsu rahastamisele.

2. Artiklites 1–14 sätestatud üldsätteid kohaldatakse kõigi kolme lõike 1 punktides a, b ja c osutatud tegevussuuna suhtes, millest igaühe suhtes kohaldatakse ka erisätteid.

Artikkel 4 Programmi üldised eesmärgid

1. Programmiga tahetakse saavutada järgmised üldised eesmärgid:

(c) nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes;

(d) edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad;

2. Nende eesmärkide poole püüeldes püüab programm:

(a) edendada naiste ja meeste vahelist võrdsust ning võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega;

(b) tagada, et liidu poliitika ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega.

Artikkel 5 Eelarve

1. Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 958,19 miljonit eurot[14].

2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundadele eraldatakse alljärgnevad soovituslikud protsendimäärad:

(a) Progressi tegevussuunale 60 %, millest vähemalt 17 % eraldatakse sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste testimise ja hindamise meetodi edendamiseks eesmärgiga suurendada lahenduste hulka;

(b) EURESe tegevussuunale 15 %;

Ülejäänud 5 % jaotatakse tegevussuundade vahel iga-aastaselt vastavalt poliitilistele prioriteetidele.

3. Komisjon võib kasutada lõikes 1 osutatud eraldisi tehnilise ja haldusalase abi rahastamiseks, eelkõige auditeerimiskulude, tõlketeenuse sisseostmise, ekspertide kohtumiste ning nii komisjonile kui ka toetusesaajatele kasulike teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste jaoks.

4. Iga-aastased eraldised kinnitab eelarvepädev asutus vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

Artikkel 6 Meetmete liigid

Programmi raames võidakse rahastada järgmist liiki meetmeid:

1. Analüütilised meetmed:

(a) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate, liigituste, näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine;

(b) küsitlused, uuringud, analüüsid ja aruanded, kaasa arvatud ekspertide võrgustike rahastamise kaudu;

(d) ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise jälgimine ja hindamine;

(e) sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste katsetamise ja hindamise meetodi ettevalmistamine ja rakendamine eesmärgiga suurendada lahenduste hulka;

(f) nende analüütiliste meetmete tulemuste levitamine.

2. Vastastikuse õppimise, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed:

(a) heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside ja kogemuste, vastastikuste eksperthinnangute, võrdlusuuringute ja vastastikuse õppe vahetamine ja levitamine Euroopa tasandil;

(b) nõukogu eesistuja üritused, konverentsid ja seminarid;

(d) suuniste, aruannete ja koolitusmaterjalide koostamine ja avaldamine;

(e) teabevahetus ja kommunikatsioon;

(f) Infosüsteemide väljatöötamine ja haldamine, et vahetada ja levitada teavet ELi poliitika ja õigusaktide kohta ning tööturuteavet.

3. Toetus peamistele osalejatele seoses järgmisega:

(a) nende oluliste Euroopa tasandi võrgustike tegevuskulud, mille tegevus on seotud programmi Progress tegevussuuna eesmärkidega ja mis aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele;

(b) liikmesriikide määratud riigiasutuste ja geograafilise liikuvuse edendamise eest vastutavate eriasutuste ning mikrokrediidi pakkujate suutlikkuse suurendamine;

(d) erialaasutuste, riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja tööturuasutuste võrgustikuna tegutsemine ja koostöö Euroopa tasandil;

(e) Euroopa tasandi vaatluskeskuste rahastamine;

(f) töötajate vahetamine riiklike asutuste vahel.

4. Meetmed edendamaks üksikisikute liikuvust ELis, eelkõige mitmekeelse digitaalse platvormi väljatöötamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamiseks ning eesmärgipärased liikuvuskavad, et täita vabad töökohad seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata konkreetseid töötajate rühmi, näiteks noori.

5. Mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine eelkõige ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (uus finantsmäärus) esimese osa VIII jaotises sätestatud rahastamisvahendite ja toetustega.

Artikkel 7 Ühismeetmed

Programmi raames abikõlblikke meetmeid võib rakendada koos teiste ELi vahenditega tingimusel, et need meetmed vastavad nii programmi kui ka teiste asjaomaste vahendite eesmärkidele.

Artikkel 8 Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi kohaselt elluviidavad meetmed on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude liidu meetmetega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohaste meetmetega ning meetmetega sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, õiglus ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika.

2. Programmi toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas ELi ja siseriiklike õigusnormidega, sh riigiabi eeskirjadega.

Artikkel 9 Koostöö komiteedega

Komisjon loob kõik vajalikud suhted nende komiteedega, kes tegelevad programmi seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega, et tagada nende regulaarne ja asjakohane teavitamine programmi rakendamise käigust.

Artikkel 10 Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon

1. Programmi raames rakendatud meetmete tulemustest teavitatakse ja neid levitatakse sobival viisil, et maksimeerida nende mõju, jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust.

2. Kommunikatsioonimeetmed peavad aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisele, kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

Artikkel 11 Finantssätted

1. Komisjon haldab programmi kooskõlas ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määrusega XXX/2012 (uus finantsmäärus)[15].

2. Programmis osalejatele antud toetuse puhul võib kasutada kindlasummalist rahastamist, ühikukulude astmestikke ja ühekordseid makseid, seda eelkõige artikli 6 lõikes 4 osutatud liikuvuskavade puhul.

Artikkel 12 Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve tõhusa kontrollimisega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ning kui avastatakse rikkumisi, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajadusel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas aluslepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[16] ja finantsmäärusega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset auditit kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate, aga ka kolmandate isikute suhtes, kes on saanud liidu rahalisi vahendeid. Euroopa Pettusevastasel Ametil (OLAF) on volitused kontrollida ja inspekteerida kohapeal kõnealuse rahastamisega kas otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) [17] sätestatud korrale, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust seoses toetuse kokkuleppe, otsuse või lepinguga, mis käsitleb liidupoolset rahastamist.

3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks.

Artikkel 13 Seire

Programmi regulaarseks järelevalveks ning selle poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon igal kahe aasta järel seirearuanded ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised aruanded hõlmavad programmi tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavust.

Artikkel 14 Hindamine

1. Programmi kohta tehakse 2017. aasta lõpuks vahehindamine, et mõõta selle eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust.

2. Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast programmi lõppemist teostab komisjon järelhindamise, mõõtes programmi mõju ja Euroopa lisaväärtust, ning edastab selle hindamise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

II jaotis Erisätted

I peatükk Progressi tegevussuund

Artikkel 15 Erieesmärgid

Lisaks artiklis 4 sätestatud üldeesmärkidele on programmi Progress tegevussuunal järgmised erieesmärgid:

(a) Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele.

(b) Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel.

(c) Anda poliitikakujundajatele rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika reformide katsetamiseks, suurendada peamiste osalejate suutlikkust sotsiaalse eksperimenteerimise kavandamiseks ja rakendamiseks ning muuta vastavad teadmised ja kogemused kättesaadavaks.

(d) Anda ELi ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist.

Artikkel 16 Osalemine

1. Programmi Progress tegevussuund on osalemiseks avatud järgmistele riikidele:

(a) liikmesriigid;

(b) EFTA ja EMÜ liikmesriigid, vastavalt EMP lepingule;

(c) kandidaatriigid ning võimalikud kandidaadid vastavalt üldistele põhimõtetele ja tingimustele, mis on sätestatud nendega sõlmitud raamlepingutes nende osalemise kohta ELi programmides.

2. Programmi Progress tegevussuund on avatud kõikidele riigi- ja/või eraasutustele, osalejatele ja institutsioonidele ning eelkõige:

(a) riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;

(b) tööturuasutused;

(d) sotsiaalpartneritele;

(e) valitsusvälistele organisatsioonidele, eelkõige neile, kes on organiseerunud ELi tasandil;

(f) kõrgkoolidele ja uurimisasutustele;

(g) hindamistoimingute ja mõjuhindamise ekspertidele;

(h) riikide statistikaametitele;

(i) meediale.

3. Komisjon võib teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, OECD, ILO ja Maailmapangaga.

4. Komisjon võib teha koostööd ka programmis mitteosalevate kolmandate riikidega. Kolmandate riikide esindajad võivad osaleda vastastikust huvi pakkuvatel üritustel (näiteks konverentsid, töörühmad ja seminarid), mis toimuvad programmis osalevates riikides, ja nende osalemise kulud võib katta programmi vahenditest.

Artikkel 17 Komisjoni rakendusvolitused

1. Programmi Progress tegevussuuna rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud alljärgnevate küsimustega, võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 viidatud kontrollimenetluse kohaselt:

(a) mitmeaastased tööplaanid, milles sätestatakse keskpika ajavahemiku poliitilised ja rahastamisprioriteedid;

(b) iga-aastased tööplaanid, mis sisaldavad konkursikutsejärgseid toetusesaajate valimise kriteeriume.

2. Kõik muud programmi Progress tegevussuuna rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 18 Komitee

1. Komisjoni abistab komitee. Komitee tähendab komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 19 Üleminekusätted

Enne 1. jaanuari 2014 otsuse 1672/2006/EÜ (selle artiklis 3 osutatud jaotised 1, 2 ja 3) algatatud meetmete suhtes kohaldatakse nimetatud otsust ka edaspidi. Selliste meetmete puhul asendatakse nimetatud otsuse artiklis 13 osutatud komitee käesoleva määruse artiklis 18 osutatud komiteega.

II peatükk EURESe tegevussuund

Artikkel 20 Erieesmärgid

Peale artiklis 4 sätestatud üldeesmärkide on EURESe tegevussuunal järgmised erieesmärgid:

(a) Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse nende vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme.

(b) Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil; See peab hõlmama kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori.

Artikkel 21 Osalemine

1. EURESe tegevussuund on osalemiseks avatud järgmistele riikidele:

(a) liikmesriigid;

(b) EFTA/EMP liikmesriigid kooskõlas EMP lepinguga ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga[18].

2. EURESe tegevussuund on avatud kõikidele liikmesriigi või komisjoni määratud riigi- ja eraasutustele, osalejatele ja institutsioonidele, kes täidavad komisjoni otsuses 2003/8/EÜ[19] sätestatud tingimused EURESe võrgustikus osalemiseks. Selliste asutuste ja organisatsioonide hulka kuuluvad eelkõige:

(a) riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused;

(b) tööturuasutused;

III peatükk Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund

Artikkel 22 Erieesmärgid

Peale artiklis 4 sätestatud üldeesmärkide on mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunal järgmised erieesmärgid:

1. Suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust:

(a) oma töökoha kaotanud või selle kaotamise ohus olevatele inimeste või tööturule sisenemise või taassisenemise raskustega inimeste jaoks; isikute jaoks, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, ja haavatavate inimeste jaoks, kes on ebasoodsas olukorras tavapärasele krediiditurule juurdepääsu saamisel ning kes soovivad käivitada või arendada oma mikroettevõtteid;

(b) mikroettevõtete jaoks, eriti nende jaoks, kes võtavad tööle punktis a nimetatud isikuid.

2. Suurendada mikrokrediidi andjate institutsioonilist suutlikkust.

3. Toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahalistele vahenditele.

Artikkel 23 Osalemine

1. Osalemine mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunas on avatud artikli 16 lõikes 1 osutatud riikides riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegutsevatele riigi- ja eraasutustele, kes pakuvad neis riikides:

(a) mikrorahastamist isikutele ja mikroettevõtetele:

(b) rahastamist sotsiaalsetele ettevõtetele.

2. Lõplike toetusesaajateni jõudmiseks ja konkurentsivõimeliste, elujõuliste mikroettevõtete loomiseks teevad lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused tihedat koostööd mikrokrediidi lõplike toetusesaajate huve esindavate organisatsioonidega ja nimetatud lõplikele toetusesaajatele juhendamist ja koolitusprogramme pakkuvate organisatsioonidega, eriti ESFi toetatud organisatsioonidega.

3. Lõike 1 punktis a viidatud tegevusi teostavad riigi- ja eraasutused järgivad hea haldustava, juhtimise ja klientide kaitse kõrgeid standardeid kooskõlas mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendiga ega lase isikuid ega ettevõtteid sattuda üleliia suurtesse võlgadesse.

Artikkel 24 Rahaline osalus

Kui tegemist ei ole ühismeetmetega, katavad mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunale eraldatud assigneeringud kõik rahastamisvahendite kaudu rakendatava meetme kulud, kaasa arvatud maksekohustused finantsvahendajate ees, näiteks garantiidega seonduvad kahjud, ELi panust haldavate rahvusvaheliste finantseerimisasutuste haldustasud ja muud abikõlblikud kulud.

Artikkel 25 Haldamine

1. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vahendite ja toetuste rakendamiseks võib komisjon sõlmida lepinguid ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määruse XXX/2012 (2012. aasta uus finantsmäärus) artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktides iii ja iv loetletud üksustega, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga. Sellistes lepingutes sätestatakse üksikasjalikult neile finantseerimisasutustele usaldatud ülesannete elluviimine, muu hulgas nähakse nendega ette vajadus tagada vastastikune täiendavus ja koordineeritus olemasolevate ELi ja riiklike finantsvahenditega ning vahendite tasakaalustatud jaotamine liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vahel. Selliseid finantsvahendeid nagu riskijagamisinstrumendid, omakapitaliinstrumendid ja võlainstrumendid võib kasutuse võtta spetsiaalsetesse investeerimisvahenditesse tehtavate investeeringute kaudu.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud lepingutes sätestatakse rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kohustus reinvesteerida ressursid ja tulud (kaasa arvatud dividendid ja tagasimaksed) artikli 6 lõikes 5 osutatud meetmetesse kümne aasta pikkuseks ajaperioodiks alates programmi alguskuupäevast.

3. Vastavalt [finantsmääruse] artikli 18 lõikele 2 assigneeritakse ühe finantseerimisvahendi toodetud tulud ja maksed sellele finantsvahendile. Juba eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud finantseerimisvahendite puhul assigneeritakse eelmisel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja maksed jooksva perioodi finantseerimisvahendile.

4. Rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemisel või pärast spetsiaalse investeerimisvahendi investeerimisperioodi lõppemist makstakse ELile kuuluvad tulud ja jääksumma Euroopa Liidu üldeelarvesse.

5. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel ka fondijuhid sõlmivad kirjalikud lepingud artiklis 23 osutatud avalik- ja eraõiguslike asutustega. Sellistes lepingutes sätestatakse avalik- ja eraõiguslike asutuste kohustused kasutada neile mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse tegevussuuna raames kättesaadavaks tehtud vahendeid kooskõlas artiklis 22 nimetatud eesmärkidega ja anda teavet artiklis 26 sätestatud aastaaruannete koostamiseks.

Artikkel 26 Rakendamisaruanded

1. Rahvusvahelised finantseerimisasutused ja vajadusel fondijuhid saadavad komisjonile toetuse rakendamise aastaaruanded, kus loetletakse toetatud tegevused ning käsitletakse nende rahalist rakendamist ning rahaliste vahendite ja investeeringute eraldamist ning neile juurdepääsetavust sektorite ja toetusesaajate liikide lõikes, heakskiidetud või tagasilükatud taotlusi ning asjaomaste riigi- ja eraasutustega sõlmitud lepinguid, rahastatud meetmeid ja tulemusi, võttes muu hulgas arvesse sotsiaalset mõju, töökohtade loomist ja toetatud ettevõtete jätkusuutlikkust.

2. Sellistes iga-aastastes rakendamisaruannetes esitatud andmeid kasutatakse artiklis 13 osutatud iga kahe aasta järel koostatavates seirearuannetes. Sellised seirearuanded sisaldavad otsuse nr 283/2010/EL artikli 8 lõikes 2 sätestatud aastaaruandeid.

Artikkel 27 Hindamine

1. Artikli 14 lõikes 2 sätestatud lõplik hindamine sisaldab otsuse nr 283/2010/EL artiklis 9 sätestatud lõplikku hindamist.

2. Komisjon teostab mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna spetsiifilise lõpliku hindamise hiljemalt üks aasta pärast rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud lepingute lõppemist.

Artikkel 28 Muudatused

Otsust nr 283/2010/EL muudetakse järgmiselt:

(a) Artiklis 5 asendatakse lõige 4 järgmisega:

“4. Rahastu aegumise korral antakse Euroopa Liidule võlgnetav osa mikrorahastamiseks ja sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr XX/201X.”

(b) Artiklist 8 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

Artikkel 29

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[20]

Praegu: Tööhõive ja sotsiaalküsimused, ühenduse tööhõivepoliitika / ühenduse tööhõivepoliitika vahendid: Progress (04 04 01), Eures (04 03 04), Euroopa mikrokrediidirahastu Progress (04 04 15)

Tulevased mitmeaastased finantsperspektiivid: 1. rubriik (sotsiaalse arengu tegevuskava)

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

þEttepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb pilootprojektist / ettevalmistavast meetmest

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Programmi eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia, selle põhieesmärkide (vaesuse, tööhõive ja hariduse kohta) ja koondsuuniste (eriti nr 7, 8 ja 10) elluviimisele, andes rahalist tuge Euroopa Liidu eesmärkidele tööhõive kõrge taseme edendamisel, piisava sotsiaalkaitse tagamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel ja töötingimuste parandamisel.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid:

1. Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele.

2. Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel.

3. Anda poliitikakujundajatele rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika reformide katsetamiseks, suurendada peamiste osalejate suutlikkust sotsiaalse eksperimenteerimise kavandamiseks ja rakendamiseks ning muuta vastavad teadmised ja kogemused kättesaadavaks.

4. Anda ELi ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

04 04 01 ja 04 01 04 10

Erieesmärgid:

1. Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev; see saavutatakse nende vahendamise ja levitamise kaudu riikidevahelisel, piirkondadevahelisel ja piiriülesel tasandil, kasutades standardseid koostalitusvõime vorme.

2. Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil; See peab hõlmama kõiki ametisse nimetamise etappe alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini eesmärgiga tagada taotleja edukas integreerumine tööturul; sellised teenused hõlmavad eesmärgipäraseid liikuvuskavasid, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on tuvastatud puudujääke, ja/või aidata teatud töötajate rühmi, näiteks noori.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

04 03 04 ja 04 01 04 04

Erieesmärgid:

1. Suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust:

(b) mikroettevõtete jaoks, eriti nende jaoks, kes võtavad tööle punktis a nimetatud isikuid.

2. Suurendada mikrokrediidi andjate institutsioonilist suutlikkust.

3. Toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahalistele vahenditele.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

04 04 15 ja 04 01 04 11

Oodatavad tulemused ja mõju

Programmi lõppeesmärk on saavutada positiivne muutus sotsiaal-majanduslikus olukorras, näiteks kõrgem tööhõive, vaesuse vähenemine, suurem sotsiaalne kaasatus ja paremad töötingimused. Keskendutakse sellele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia kaasava majanduskasvu eesmärgi ja sellega seotud põhieesmärkide saavutamisele, andes kõrge lisaväärtusega toetust juhtalgatustele „Uute oskuse ja töökohtade tegevuskava”, Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm” ning „Noorte liikuvus”.

Samas on programmi mõju sotsiaal-majandusliku olukorra tegelikele muutustele siiski väga piiratud. Järgneva vahendi põhieesmärk ja -roll on pigem toetada nüüdisaegse, tõhusa ja uuendusliku ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamist, kooskõlastamist ja elluviimist eespool nimetatud lõppeesmärgi täitmisel:

– toetades ELi poliitikakujundamise protsessi seadusloome valdkonnas kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tugevama poliitika kooskõlastamise/majandusjuhtimise tingimustes;

– keskendudes ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika riikidevahelisele dimensioonile, mille edendamiseks on vaja kooskõlastatud meeteid kõikides liikmesriikides;

– toetades liikmesriikide kollektiivseid ja vastastikku tugevdavaid meetmeid, et konsolideerida ELi koostööd ning edendada vastastikust õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni;

– töötades välja teenuseid töötajate (eelkõige noorte) värbamiseks ja ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil, edendades sellega töötajate geograafilist liikuvust;

– hõlbustades ettevõtjate, eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks juurdepääsu rahastamisele.

1.4.3. Tulemus- ja mõjunäitajad

Praegu kehtiva programmi Progress puhul kasutatav tulemustepõhise juhtimise lähenemisviis ja iga-aastane tulemuste järelevalve osutusid edukaks programmi saavutuste näitamisel ja ELi aruandekohustuse tugevdamisel. Sellele kogemusele toetudes on uuel programmil selge sekkumisloogika (kui SMART-põhimõtete erieesmärgid aitavad kaasa üldiste eesmärkide saavutamisele) ning vastavad mõju- ja tulemuste näitajad. Ei tohiks unustada, et programmi Progress tegevussuunaga seotud meetmete eesmärk on aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning seega ei hõlma nad kaupade ega teenuste pakkumist. Küll aga on programmiga Progress seotud meetmetel kaudne mõju ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika arengule, sest poliitika parem kujundamisega saavutatakse paremad sotsiaalmajanduslikud tulemused. Kuna programmi Progress tegevussuund põhineb peamiselt poliitikal, on näitajate kehtestamine keeruline ning sama puudutab ka koguselisi sihtmärke koondandmete tasandil (käesoleval juhul lähtuvad mõõtmised peamiselt representatiivsetest näitajatest).

Seetõttu on väga keeruline muuta Progressi neli eesmärki reaalselt mõõdetavaks, kuigi nad on konkreetsed, saavutatavad, realistlikud ja ajalised (programmi lõpuks). Näiteks ei saa vastastikuse õppimise üritusi hinnata koguseliselt, sest nende arv ja teemad sõltuvad liikmesriikide huvidest ja tahtest selliseid üritusi korraldada ja neil osaleda; ka teadmiste maht oleneb poliitika kujundamise vajadustest. Seepärast tehakse ettepanek kasutada selliseid subjektiivseid muutujaid nagu sidusrühmade rahulolu ja teadmised, uuringud selle kohta, kuidas tajutakse ELi rolli tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, ning Progressi väljundite kavandatud ja tegelik kasutus. Samalaadsetel põhjustel ei ole võimalik anda kõigil juhtudel konkreetseid keskpika ajavahemiku sihtmärke. Lähenemine on siiski ka edaspidi kooskõlas tulemustepõhise juhtimisega, mille kohaselt kehtestatakse tõhusad sihtmärgid võimalikult meetmelähedasel tasandil.

Vt jaotises 2.1.2 olevat näitajate loetelu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Programmiga püütakse toetada komisjoni, liikmesriike ja peamisi sidusrühmi selliste tõhusate poliitikareformide kavandamisel, kooskõlastamisel ja elluviimisel, mis on suunatud alljärgnevate pikaajaliste probleemide lahendamisele:

– tööpuuduse kõrged määrad, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate, vanemaealiste töötajate, sisserändajate ja puuetega inimeste hulgas;

– üha enam killustunud tööturg, kus on hakanud üha laiemalt levima paindlikum töökorraldus ja muud väljakutsed, mis võivad avaldada mõju tööga kindlustatusele ja töötingimustele;

– tööjõu kahanemine ja suurenev surve sotsiaalkaitse süsteemidele tulenevalt demograafilistest muutustest (elanikkonna vananemine);

– vaesuspiirist allpool ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste lubamatult kõrge arv.

Lühiajalises perspektiivis püütakse programmiga käsitleda järgmisi probleeme/vajadusi:

– vajadus kogu ELi hõlmavate usaldusväärsete, võrreldavate ja juurdepääsetavate tõendusmaterjalide, statistiliste andmete ja näitajate järele tagamaks, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning õigusaktid vastaksid eri liikmesriikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;

– vajadus ELi tasandil vastastikuse õppe järele, et suurendada ELi eesmärkidest ja poliitikast arusaamist ja nende omaksvõtmist poliitikakujundajate ja sidusrühmade hulgas;

– vajadus toetada finantsiliselt piisavalt poliitikakujundajaid, et katsetada, hinnata ja laiendada uuenduslikke lahendusi;

– piiratud geograafiline liikuvus Euroopas ja ebapiisav toetus tööotsijate ja tööpakkujate kokkuviimiseks;

– halb juurdepääs rahalistele vahenditele ja mikrokrediidile sotsiaalsete ettevõtete ja töötute, töökoha kaotamisohus olevate inimeste ja ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste, näiteks noorte või vanemaealiste või sisserändajate jaoks.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELil on unikaalsed võimalused luua Euroopa tegevuskava kogemuste vahetamise ja vastastikuse õppimise jaoks tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, kaasates liikmesriike (kaasa arvatud EMP ja kandidaatriigid). Teadmised teistes riikides rakendatud poliitikast laiendavad poliitikakujundajate käsutuses olevate võimaluste ulatust, käivitavad uusi poliitilisi arenguid ja ergutavad riiklikke reforme.

ELi meetmed lisavad väärtust riikliku tasandi meetmetele, andes kogu ELi hõlmava mõõtme tõendusmaterjalide kogumisele ja võrdlemisele, statistiliste töövahendite ja meetodite ning ühiste näitajate väljatöötamisele, et saada täielik ülevaade tööhõive ja sotsiaalsest olukorrast. Sellised üleeuroopalised tõendusmaterjalid on eeltingimus iga liikmesriigi ees seisvate peamiste tööhõivealaste ja sotsiaalsete väljakutsete usaldusväärseks analüüsiks. See on oluline ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisel tehtud edusammude jälgimiseks ja Euroopa semestri raames nõutavate riigispetsiifiliste soovituste koostamiseks.

ELi õigusaktide parema kohaldamise vajadus on samuti tunnistatud aruka reguleerimise tegevuskava põhiprioriteediks. Et luua võrdsed tingimused ja tagada kõikide jaoks ELi õigusaktide ühtlane tase töötervishoiu ja -ohutuse ning tööõiguse valdkonnas, on kõige otstarbekam kaasajastada õigusakte ELi tasandil. ELil on samuti kõige paremad võimalused, et rahastada meetmeid, millega parandatakse vastavust ELi eeskirjadele, ja vaadata süstemaatiliselt üle ELi õigusaktide kohaldamine kõigis liikmesriikides.

Euroopa tasandi peamiste kodanikuühiskonna võrgustike suutlikkust saab kõige paremini arendada ELi tasandil, et need võrgustikud saaksid toetada ja arendada ELi sotsiaalpoliitika eesmärke.

Tänu uuele programmile, eelkõige EURESe tegevussuunale, saavad liikmesriigid kasu suuremast EL-sisesest tööturu mobiilsusest, mis aitab täita vabu töökohti, mille jaoks ei ole piisavalt töötajaid või mis on raskemini täidetavad, ning seega toetab majandustegevust ja aitab kaasa majanduskasvule. Suurem liikuvus Euroopa tööturul on oluline ka sisepiirideta ala loomise lõpuleviimiseks, majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamiseks ning aktiivse Euroopa kodakondsuse jaoks. ELi institutsioonid ja eelkõige komisjon, kellel on haldusalased ressursid, kogemused ja suutlikkus koordineerida sellist riikidevahelist võrgustikku nagu EURES, peaksid seetõttu toetama ja soodustama meetmeid töötajate geograafilise liikuvuse toetamiseks. Komisjon saab lisada väärtust EURESe võrgustikule ka sellega, et töötab välja poliitilised lahendused, et ületada allesjäänud takistused vabale liikumisele, soodustades heade tavade vahetust ja tagades vastastikuse õppimise EURESe võrgustiku liikmete vahel.

Mikrokrediidi kättesaadavuse suurenemine saavutatakse kõige paremini Euroopa tasandil: esiteks, koostöös Euroopa Investeerimisfondiga saab komisjon nüüd tugineda kogemustele hetkel kehtiva Euroopa mikrokrediidirahastu Progress ja muude ELi tasandi algatustega mikrorahastamise valdkonnas. Kõikide liikmesriikide mikrorahastamist pakkuvad asutused saavad nüüd kasu sellest kogemusest, ilma et nende riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused peaksid kehtestama sarnaseid süsteeme.

ELi tasandi meetmed peaksid sillutama teed tugevamatele riiklikele ja piirkondlikele meetmetele tulevikus ja peaksid seega hõlmama suutlikkuse arendamist ning vahendajate ja levitajate mobiliseerimist, et luua põhjalik toetuste ökosüsteem.

Kui finantsvahendid koondatakse Euroopa tasandil, siis on tõenäolisem saada täiendavaid vahendeid kolmandatest isikutest investoritelt, näiteks Euroopa Investeerimispangalt, mis mikrokrediidirahastu Progress korral pani ELi 100 miljoni euro suurusele rahalisele osalusele omalt poolt juurde teist samapalju. See on nii ka sotsiaalsetesse ettevõtetesse investeeritavate ELi tasandi aktsiafondide puhul, mis seetõttu eeldatavasti meelitavad täiendavaid vahendeid teistelt investoritelt.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Programmi Progress vahehindamisel (2007–2013) järeldati, et selle eesmärgid vastavad täielikult komisjoni strateegilistele eesmärkidele, mis on sätestatud Lissaboni strateegias ja Euroopa 2020. aasta strateegias. Programmi raames teostatavad põhitegevused (analüütilised meetmed ja vastastikune õppimine, toetus peamistele osalejatele) on tõhusad selle eesmärkide saavutamiseks. Iga-aastast kavandamise, rakendamise ja järelevalve tsüklit ning tegevuste hindamist peetakse üldiselt sobivaks; siiski on soovitav töötada välja mitmeaastane planeerimine, et seada pikaajalisi strateegilisi poliitikaeesmärke koos iga-aastaste rahastamisprioriteetidega.

EURESe võrgustiku järelhindamisest (2006–2008) nähtub, et võrreldes teiste ELi võrgustikega keskendub EURES oluliselt suuremal määral tööhõive võimalustele ja on ühtlasi ainus võrgustik, mis püüab pakkuda spetsiifilisi töövahendusteenuseid. EURESe tööalase liikuvuse portaali hinnatakse tööotsijate, töökohtade vahetajate ja tööandjate hulgas, kes näevad selget kasu võimalusest omada juurdepääsu vabade töökohtade andmetele kogu Euroopas või panna ise üles vastavaid andmeid.

Kuna EL hakkas andma mikrokrediidi toetutust alles 2010. aasta teisel poolel, siis ei ole sõltumatut hindamist veel teostatud. Teistelt sidusrühmadelt (Euroopa mikrokrediidivõrgustik, mis esindab Euroopa mikrokrediidi sektorit) saadud tagasiside põhjal võib öelda, et ELi tasandi mikrorahastamisvahend vastab nende ootustele. See ergutab riiklike ja piirkondlike toetuskavade loomist, toob kaasa mastaabisäästu ja/või minimeerib läbikukkumisohu valdkondades, kus üksikud liikmesriigid ei ole suutelised looma kriitilist massi, ning kokkuvõttes on selle mõju suurem kui väikese ulatusega riiklikel kavadel.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et programmi raames ette võetavad tegevused on järjepidevad ja vastastikku täiendavad muude ELi meetmete, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames võetud meetmetega ega dubleeri neid sellistes valdkondades nagu sotsiaalne dialoog, justiitsküsimused ja põhiõigused, haridus, kutseõpe ja noorsoopoliitika, teadustöö ja innovatsioon, ettevõtlus, tervishoid, liidu laienemine ja välissuhted ning üldine majanduspoliitika.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– þ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.01.2014–31.12.2020

– þ Finantsmõju aastatel 2014–2020.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ rakendusametitele

– ¨ ühenduste asutatud asutustele

– ¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

þ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise meetodit (finantsmääruse artikkel 53a) kohaldatakse kõigi tegevuste puhul, mida viiakse ellu programmi Progress ja EURESe tegevussuundade raames. Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames teostatavaid meetmeid rakendatakse vastavalt eelarve ühise täitmise meetodile (lepingud allkirjastab komisjon koos rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond).

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.1.1. Järelevalve ja hindamise kord

Programmi suhtes teostatakse iga kahe aasta järel järelevalvet, et hinnata selgete näitajate põhjal, millised on olnud edusammud nii üldiste kui ka erieesmärkide saavutamisel, ning võimaldada vajadusel korrigeerida poliitikat ja rahastamisprioriteete. Järelevalve peab samuti võimaldama hinnata seda, kuidas on programmi toimingutesse integreeritud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seotud küsimused. Vajadusel tuleb näitajad liigitada soo, vanuse ja puude põhjal.

Programmile teostatakse nii vahe- kui ka järelhindamine. Programmi vahehindamise eesmärk on mõõta programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, määrata kindlaks, kas vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata selle Euroopa lisaväärtust. Vahehindamisaruanne tuleb esitada 2017. aasta lõpuks, et seda saaks kasutada programmile järgneva vahendi ettevalmistamisel. Peale selle tuleb lõpliku hindamise käigus uurida programmi mõju. Järelhindamise aruanne tuleb esitada hiljemalt 2022. aasta lõpuks.

Arvestades mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete tegevussuuna pikemat eluiga (investeeringuid tehakse kuni kümne aasta jooksul pärast vahendi käivitamist), tehakse kõnealuse tegevussuuna lõplik hindamine hiljemalt ühe aasta jooksul pärast komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitud lepingute lõppu.

2.1.2. Tulemusnäitajad

Üldeesmärgid

Näitajad || Praegune olukord || Pikaajalised sihtmärgid

Tugevdada peamiste ELi ja riiklike poliitikakujundajate, samuti teiste huvitatud isikute poolset ELi eesmärkide omaksvõtmist tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas, et saavutada konkreetsed ja kooskõlastatud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Sidusrühmade aktiivne osalemine ELi ja liikmesriikide tasandil toimuvatel aruteludel ühiste probleemide ja nendega toimetulemiseks võetavate konkreetsete meetmete üle || Ei ole ühtset meetodit, mis võimaldaks mõõta sidusrühmade poliitilisse arutellu kaasatuse taset. Hiljutistest hinnangutest[21] nähtub, et sidusrühmade osalus varieerub nii olenevalt arutletavatest küsimustest kui ka liikmesriikide kaupa. Programmi Progress värskeima iga-aastase eduaruande kohaselt on ametiasutustel (nii ELi, riiklikel, piirkondlikel kui ka kohalikel) tihedamad suhted üksteisega kui sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega. || Kõigi asjaomaste sidusrühmade võrdselt aktiivne osalus ELi tasandil ja kõigis liikmesriikides.

Asjaomaste riigispetsiifiliste soovituste heakskiitmine || Näitaja põhineb riigispetsiifilistele soovitustele, mis anti esmakordselt välja 2011. aasta juunis. Komisjoni hinnangust varasematele riiklikele strateegiaaruannetele ja varasemate riigispetsiifiliste koondsoovituste sisust on näha, et kuni kolmveerandi liikmesriikide poliitika ja strateegiad on ELi eesmärkidega kooskõlas. || Kõik liikmesriigid kiidavad heaks riigispetsiifilised soovitused tööhõive, sotsiaalsete ja töötingimuste valdkonnas (sellest annavad kinnitust strateegiad ja poliitika, millest antakse aru järgmistes riiklikes reformikavades).

Toetada piisavate, juurdepääsetavate ja tõhusate sotsiaalkaitse süsteemide ja tööturgude arengut ning aidata kaasa poliitika reformile, edendades head juhtimistava, vastastikust õppimist ja sotsiaalset innovatsiooni.

Sotsiaalse innovatsiooni tulemuste rakendamine aktiivse tööturu ja sotsiaalkaitse poliitika kujundamisel ning elluviimisel || Sotsiaalse innovatsiooni toetamine on uus sekkumisvaldkond. Puudub süstemaatilisem lähenemisviis sotsiaalse innovatsiooni tulemuste täiemahulisele kasutamisele aktiivsel tööturul ja sotsiaalkaitse poliitikas. || Iga liikmesriik annab oma riiklikus reformikaas aru vähemalt ühest kavandatud või tegelikust sotsiaalse innovatsiooni kättesaadavate tulemuste rakendamise juhust aktiivse tööturu ja sotsiaalkaitse poliitika kujundamisel ning elluviimisel

Teadlikkus sotsiaalsest innovatsioonist || Nagu eespool. || Nagu eespool.

Nüüdisajastada ELi õigust kooskõlas aruka reguleerimise põhimõtetega ja tagada ELi õiguse tõhus rakendamine töötingimustega seotud küsimustes.

Järgmiste osakaal: a) põhjalikult ülevaadatud ühenduse õigustik (direktiivid) b) sellest tulenevate sisuliste ettepanekute arv kehtivate õigusaktide parandamiseks (loobumine, ühendamine) või uute õigusaktide algatamiseks || a) Praegu vaadatakse üle üht direktiivi (tööaja direktiiv) b) ei kohaldata || a) Programmi lõpuks vaadatakse põhjalikult läbi kõik töötingimustega seotud küsimusi käsitlevad direktiivid. b) Vajadusel algatab komisjon kehtivate õigusaktide muutmise, selgitamise või lihtsustamise või uue õigusakti vastuvõtmise, kui see on mõjuhinnangu põhjal õigustatud ja vajadusel pärast ELi sotsiaalpartneritega konsulteerimist.

ELi õigusaktide järgimine liikmesriikides (ülevõtmise määr ja killustatuse tegur) || 2010. aastal oli ülevõtmise määr tööõiguse direktiivide puhul 98,3 % ning töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide puhul 100 %; vastavad killustatuse tegurid olid 5 % ja 0 %. Ajalooline analüüs näitab, et pärast uute õigusaktide vastuvõtmist muutuvad need näitajad kehvemaks. Lähtudes komisjoni võimalikest kavatsustest muuta, selgitada või lihtsustada kehtivaid õigusakte või algatada uusi, on oluline, et ülevõtmise tegur ja killustatuse määr oleksid madalad. || Sajaprotsendiline ülevõtmise määr ja vastavalt madal killustatuse tegur (0 %).

Aktiivne rakendamine ja jõustamine || Praegu hinnatakse rakendamise ja jõustamise aktiivsust kvalitatiivselt (hindamiste ja sõltumatute ekspertide võrkude kaudu) ning see varieerub direktiivide ja riikide kaupa. || Kõiki töötingimustega seotud direktiive rakendatakse ja jõustatakse aktiivselt peaaegu kõigis liikmesriikides (kvalitatiivne hindamine)

Edendada töötajate geograafilist liikuvust ning suurendada tööhõive võimalusi, arendades ELi tööturge, mis on avatud ja kõigile juurdepääsetavad.

Geograafilise liikuvuse mõju liikmesriikide SKP-le || Mõnedes riikides (nt Ühendkuningriigis ja Iirimaal) on tehtud esialgseid katseid seda mõju modelleerida ja hinnata, kuid need ei hõlma kogu ELi. 2008. aasta aruandes „Tööhõive Euroopas” leiti, et hinnanguliselt olid EL-8 saabunud liikuvusvood lisanud Iirimaa SKPle 2007. aastaks juurde 0,4 % ja Ühendkuningriigi SKPle 0,3 %. || Geograafilise liikuvuse mõju liikmesriikide SKPle hinnatakse kogu Liidus ja see on positiivne. Pikaajalise ennustuse kohaselt võiks 2015. aastaks võrreldes laienemiseelse olukorraga lisanduda Iirimaa SKPle 1,7 % ja Ühendkuningriigi SKPle 0,6 %.

Geograafilise mobiilsuse mõju täitmata töökohtade / raskesti täidetavate töökohtade vähenemisele || Mõnedes on tehtud esialgseid katseid seda mõju modelleerida ja hinnata, kuid need ei hõlma kogu ELi. || Geograafilise liikuvuse mõju täitmata töökohtade / raskesti täidetavate töökohtade vähenemisele hinnatakse kogu Liidus ja see on positiivne.

Liikuvate töötajate tööturul osalemise ja tööhõive määrade vaheline erinevus vastuvõtvas riigis ja päritoluriigis || ELi sees liikuvate töötajate tööhõive määr kipub olema kõrgem kui mitteliikuvatel töötajatel || Kättesaadavaks tehakse Eurostati tööjõu uuringu ja muud statistilised andmed

Edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades haavatavate rühmade ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks ning parandades sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu rahastamisvahenditele.

Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu ELi toetusest || 0 || 51 000 (kellest 1000 on sotsiaalsed ettevõtted)

Ettevõtte asutamise või arendamise kaudu loodud või säilitatud töökohtade arv || Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi hinnangul loodi ühe antud mikrolaenu kohta 1,2 töökohta. ||

Nende isikute profiil (võimalusel vanus, sugu, kuuluvus vähemusse, puue ja tööhõive olukord), kes on loonud ettevõtte või arendanud seda edasi ELi mikrorahastamise toel || Ei ole kättesaadav || 50 % toetusesaajatest on töötud või kuuluvad ebasoodsas olukorras olevasse rühma

Erieesmärgid

Näitajad || Värskeimad teadaolevad andmed || Keskpika ajavahemiku sihtmärgid

Sidusrühmade rahulolu programmiga loodud teadmistega ja nende kinnitatud kasutus || Praeguse programmi Progress raames loodud teadmisi kasutavad mitmesugused sidusrühmad (komisjon, Euroopa Parlament, riikide ametiasutused, rakendusasutused, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid jt). 2010. aasta iga-aastane ülevaade näitab, et need, kes on teadlikud loodud teadmistest (umbes 50 %), peavad seda kasulikuks (ligikaudu 85 % vastanud sidusrühmadest) ja kasutavad neid teadmisi või kavatsevad neid kasutada. || Suurendada nende sidusrühmade osakaalu, kes on teadlikud programmi raames loodud teadmistest (suurem teadlikkus peamistest väljunditest: 75 % vastanud sidusrühmadest) ning säilitada rahulolu kõrge tase (85 % vastanud sidusrühmadest või rohkem)

Selliste tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi algatatud poliitikaalgatuste osakaal, mis põhinevad programmiga loodud teadmistel || Ei ole kättesaadav. || 100% ELi tööhõive ja sotsiaalpoliitika algatusi ja meetmeid seoses töötingimusi käsitlevate õigusaktidega toetub programmi loodud teadmistele

Uute (varem olematute) teadmiste loomisele suunatud jõupingutuste osakaal[22] (ideed, kontseptsioonid, lähenemisviisid, mudelid, tulevikku suunatud analüüsid) || Täpsed hinnangud puuduvad, kuid nimetatud liiki teadmiste loomiseks eraldatud eelarve osa on ligikaudu 10–20 %. Eeldatavasti see protsent kasvab, eriti arvestades seda, kuivõrd rõhutatakse sotsiaalset innovatsiooni. || Vähemalt 25 % eelarvest pühendatakse uute (varem olematute) teadmiste loomisele (ideed, kontseptsioonid, lähenemisviisid, mudelid, tulevikku suunatud analüüsid)

Avaldatud kasu ELi poliitika ja eesmärkide paremast mõistmisest (s.h vajadusel soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise peavoolustamine) || Ligikaudu 89 % neist, kes vastasid 2010. aasta iga-aastasele ülevaatele, väidab, et saab tänu programmi Progress poolt rahastatud üritustele ELi poliitika eesmärkidest paremini aru. || Igast kümnest sidusrühmast üheksa väidab, et saab programmi rahastatud üritustel osalemise tulemusena ELi poliitikast ja eesmärkidest paremini aru.

Kuivõrd on vastastikuse õppimise / teabe jagamise sündmused kaasavad ja vastavad konsulteerimise miinimumstandarditele || 2010. aasta järeluuringust nähtus, et programmi Progress rahastatud vastastikuse õppimise üritusi hinnatakse kõrgelt, sest aruteluteemad on selged ning kaasatud on asjaomased otsustajad (igast viiest vastanust 4 väljendasid positiivset suhtumist), kuid teiste sidusrühmade (sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid jt) kaasamise koha pealt ei ole tulemused nii positiivsed. || Igast viiest sidusrühmast neli väidab, et vastastikuse õppimise /teabejagamise üritused on kaasavad ja vastavad täielikult konsulteerimise miinimumstandarditele

Teabe kinnitatud (kavatsuslik/tegelik) kasutus poliitika kujundamiseks / propageerimiseks kaasatud osalejate, kuid ka teiste otsustajate ja sidusrühmade poolt || 2010. aastal programmi Progress poolt rahastatud ürituste järelhindamine näitas, et umbes 2/3 osalenuist kavatses saadud teavet poliitika kujundamiseks või propageerimiseks kasutada või kasutas seda tegelikult. Suurim väljakutse (eriti vastastikuse õppimise ürituste puhul) on siiski see, kuidas edendada omandatud teabe jagamist teiste asjaomaste otsustajate ja sidusrühmadega (st nendega, kes ei osalenud). || – Igast neljast kaasatud osalejast 3 kinnitab omandatud teadmiste (kavatsetud/tegelikku) kasutamist – Tõhusam teabe jagamine teiste otsustajate ja sidusrühmadega (kes ei ole osalejad)

Teabe kinnitatud (kavatsuslik/tegelik) kasutus poliitika kujundamiseks / propageerimiseks ja/või edasiseks sotsiaalseks eksperimenteerimiseks kaasatud osalejate, kuid ka teiste otsustajate ja sidusrühmade poolt || Sotsiaalse innovatsiooni toetamine on uus sekkumisvaldkond ja seega võrdlusandmed puuduvad. || Sellise tegevuse uudsuse tõttu võib eeldada, et kuni 2/3 kaasatud osalejatest kinnitab omandatud teabe kavatsuslikku või tegelikku kasutamist poliitika kujundamiseks / propageerimiseks ja/või edasiseks sotsiaalseks eksperimenteerimiseks

Piisavate tingimuste olemasolu (rahalised vahendid, juurdepääs asjaomasele oskusteabele ja kogemustele), et kavandada ja rakendada sotsiaalseid eksperimente ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas: peamiste osalejate piisav suutlikkus || Sotsiaalse innovatsiooni toetamine on uus sekkumisvaldkond ja seega võrdlusandmed puuduvad. || Kõik peamised tingimused (rahalised vahendid, juurdepääs asjaomasele oskusteabele ja kogemustele, peamiste osalejate piisav suutlikkus), et kavandada ja rakendada sotsiaalseid eksperimente ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, on (nt hinnangute kohaselt) piisavad.

Tugevamaid organisatsioone ja võrgustikke peetakse kasulikuks teabeallikaks ELi ja liikmesriikide poliitika ning otsustajate ja teiste sidusrühmade jaoks || Puudub võrdlusalus kõigi selliste organisatsioonide ja võrgustike liikide jaoks, keda on kavas uue programmi alusel toetada. Praegu (2011) on andmeid vaid selle kohta, et igast 10 vastanud üldisest sidusrühmast kuni 9 ja ligikaudu 3 igast neljast vastanud otsustajast ja eelkõige ametnikest leiab, et kõige paremini toimivad ELi võrgustikud ja valitsusvälised organisatsioonid on kasulik teabeallikas. || Uurimusele vastanud otsustajate ja muude sidusrühmade seas leidis kolm neljast, et kõige enam toetust saanud organisatsioonid ja võrgustikud on kasulik teabeallikas ELi ja liikmesriikide poliitika kohta.

Kinnitatud muutus suutlikkuses[23] arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning vastavate õigusaktide rakendamist osalejate (vastavalt vajadusele kas üksikisikute või organisatsioonide) poolt, kes on kaasatud toetatud suutlikkuse tugevdamise meetmetesse || Toetust saanud suutlikkuse suurendamise meetmetes osalejatel (vastavalt vajadusele kas üksikisikud või organisatsioonid) puudub sellise enesehinnangu tegemiseks laiapõhjaline võrdlusalus. Programmi Progress rahastatud peamiste ELi võrgustike ja valitsusväliste organisatsioonide samalaadsete tulemuslikkuse mõõtmiste esimesed tulemused viitavad positiivsetele muutustele eelkõige seoses poliitika kujundamise ja propageerimise jaoks oluliste konkreetsete teadmiste omandamisega, kuid sisemise töökorralduse parandamine on olnud mõnevõrra vähem edukas. || Igast neljast toetust saanud suutlikkuse suurendamise meetmetes osalenust kolm kinnitas paremat suutlikkust arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning vastavate õigusaktide rakendamist.

5. Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev

Vabade töökohtade ja CVde arv EURESe tööalase liikuvuse portaalis; praegu on EURESe portaali üles pandud enam kui 1 000 000 vaba töökohta ja 600 000 CVd. || Praegu on EURESe portaali üles pandud enam kui 1 000 000 vaba töökohta ja 600 000 CVd. || Eeldatavasti kasvab vabade töökohtade arv 3 % aastas.

EURESe tööalase liikuvuse portaali kaudu tehtud värbamiste/ametissenimetamiste ja tööpakkumiste arv || Praegu hinnanguliselt 150 000 ametissenimetamist aastas. || EURESe eest vastutavad talitused käivitasid uuringu riiklike tööturuasutuste tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide hindamise ja geograafilise liikuvuse näitajaid käsitlevate soovituste kohta, et määratleda näitajad EURES 2020 jaoks.

6. Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil

EURESe kaasabil toimunud riikidevaheliste ametissenimetamiste arv. Ametissenimetamiste arvu suurendatakse 3 % võrra aastas (praegu hinnanguliselt 150 000 ametissenimetamist aastas). || Komisjon käivitas alles hiljuti ettevalmistused esimese suunatud liikuvusskeemi „Sinu esimene EURESe töökoht” jaoks. Hinnanguliselt peaks see aitama leida töökoha 2000–3000 noorele töötajale. || Vt eespool

7. Parandada juurdepääsetavust mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust

ELi toetusega lõplikele toetusesaajatele vahendajate poolt antud mikrolaenude arv. (50 000 mikrolaenu kogu investeerimisperioodi lõpuks.) || 0 || (50 000 mikrolaenu kogu investeerimisperioodi lõpuks.)

Antud mikrolaenude maht eurodes (kogumaht peaaegu 450 miljonit eurot, mis tuleneb ELi 87 miljoni euro suuruse panuse viiekordsest finantsvõimendusest) || Ei ole kättesaadav || Kogumaht 500 miljonit eurot (see vastab ELi rahalise panuse viiekordsele finantsvõimendusele)

Nende lõplike toetusesaajate profiil (vanus, sugu, kuuluvus vähemusse, tööhõive olukord…), kes on saanud mikrolaenu ELi toel. (50 % toetusesaajatest on töötud või kuuluvad ebasoodsas olukorras olevasse rühma) || Ei ole kättesaadav || 50 % toetusesaajatest on töötud või kuuluvad ebasoodsas olukorras olevasse rühma

8. Luua mikrokrediidi andjate institutsiooniline suutlikkus

Suutlikkuse suurendamiseks mõeldud rahastamise kaudu toetatud mikrokrediidi väljastajate arv (toetusperioodi lõpuks on toetust saanud 50 mikrokrediidi väljastajat) || Ei ole kättesaadav || Kogu investeerimisperioodi lõpuks on toetust saanud 50 mikrokrediidi väljastajat

Institutsioonilise suutlikkuse tase rahastamise, inimressursside, tegevuste juhtimise, ning süsteemide ja infrastruktuuri osas (sektori kõrgem suutlikkus võrreldes 2009. aastal kindlakstehtuga). || 2009. aastal tehti suutlikkuse suurendamise osas kindlaks puudused, mis olid seotud käivitamis- ja tegevuskulude katmise keerukuse, tulemuslikkuse mõõtmise ja analüüsi ebapiisavalt välja arendatud süsteemide, inimressursi juhtimise suutlikkuse keskpärase taseme ning muul kujul kui pankadena tegutsevate mikrokrediidi pakkujate vähene suutlikkus osaleda võrgustike töös ja teha koostööd[24] || Sektori kõrgem suutlikkus kui 2009. aastal kindlaks tehtud tase.

9. Toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut

Algatuse kaudu toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv (1000 sotsiaalset ettevõtet on saanud toetust) || 0 || Kogu investeerimisperioodi lõpuks on toetust saanud 900 sotsiaalset ettevõtet

Sotsiaalsetele ettevõtetele antud investeeringute maht (270 miljonit, mis tekitab kolmekordse finantsvõimenduse) || 0 || 270 miljonit, mis tekitab ELi panuse kolmekordse finantsvõimenduse

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

Programmi Progress kohaselt hõlmab tsentraliseeritud otsejuhtimine a) arvukate lepingute ja toetuste omistamist konkreetsetele tegevustele (kehtib ka EURESe tegevussuuna puhul); b) arvukate tegevustoetuste maksmist valitsusvälistele organisatsioonidele; c) koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (kehtib ka mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse tegevussuuna puhul, mida rakendatakse vastavalt ühise haldamise meetodile). Peamine oht on seotud (eelkõige) väiksemate organisatsioonide suutlikkusega kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada elluviidud tegevuste läbipaistvus.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Programmi olemust arvestades põhineb assigneeringute tulemuslik haldamine kumulatiivse kontrollimise süsteemil, mis omakorda toetub sisekontrolli standarditele, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi siseste tehingute kontrollimisele ja liikmesriikidevaheliste tehingute kontrollimisele.

Eelarve rakendamiseks loodud finantsmenetlus lähtub mudelist 1 (st operatiivüksuste tasemel detsentraliseeritud ning täiendava pistelise kontrolliga). Sellise töökorralduse puhul peetakse kinni nelja silma põhimõttest, mis on täielikult kooskõlas finantsmäärusega.

Tehinguid kontrollitakse kaks korda: kõiki tehinguid kontrollib finantskontrolliga tegelev ametnik (1. eelkontrolli tase) ning dokumentide täiendava eelkontrollimisega tegeleb täiendava kontrollimise eest vastutav ametnik (teine eelkontrolli tase), kelle eesmärk on kontrollida 10–20 % kõigist tehingutest, mis moodustavad vähemalt 50 % eelarvest. Kui edasidelegeeritud volitustega eelarvevahendite käsutaja ei ole kindel, et toimingud on nõuetekohased, korraldatakse erandjuhtudel kohapealseid kontrollimisi enne lõpliku makse teostamist. Kohapealseid kontrollimisi teostavad välisaudiitorid.

Välisaudiitorid viivad kohapeal läbi ka tehingute pistelise järelauditi. Selliste tehingute valimisel ühendatakse riskianalüüs ja juhuslik valik.

Lisaks tegeleb praegune raamatupidamisüksus raamatupidamisdokumentide järelkontrolliga.

Rahvusvahelised organisatsioonid on kohustatud oma raamatupidamisarvestuse, auditi, sisekontrolli ja hankeprotseduuride puhul kohaldama standardeid, mis pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid garantiisid. Peale selle sisaldavad rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud üksikud lepingud üksikasjalikke sätteid rahaliste vahendite andmiseks sellistele rahvusvahelistele organisatsioonidele antud ülesannete täitmiseks. Ühtlasi peavad nad tagama, et eelarvest pärit vahendite saajad avaldatakse igal aastal tagantjärele nõuetekohaselt.

2.2.3. Kontrollimiskulud

Hinnatud on kontrollimiskulusid (mis katavad kõiki tegevusi, mis on otseselt või kaudselt seotud toetusesaaja/töövõtja õigustega ja kulude korrektsusega). Kuludega seotud andmete hindamiseks intervjueeriti töötajaid selle kohta, mitu täistööaja ekvivalenti kulus kontrollimiseks.

Arvutuste tulemused kalendriaasta kohta:

Dokumentide eelkontroll ja kontrollimine kohapeal: 5 616 200€ (0,6% vahenditest – 958,19M€)

Järelkontrollimine kohapeal: 531 000€ (0,05% vahenditest – 958,19M€)

Kontrollimise kogukulu kalendriaasta kohta: 6 147 200€ (0,64% vahenditest – 958.19M€)

2.2.4. Kontrollimisest saadav kasu

Soovitatud tasemel kontrollimise aastased kulud moodustavad ligikaudu 5 % tegevuskulude aastaeelarvest (assigneeringutena – st esimesel aastal 6 147 200€/123 627 000€, nagu on näha tabelist 3.2.1). Arvestades kontrollitavate tehingute suurt arvu, on see põhjendatud (vt väljundid jaotises 3.2.2). Tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas hõlmavad otsehaldus ja ühishaldus paljude lepingute sõlmimist ja meetmete subsideerimist ning paljude tegevustoetuste maksmist valitsusvälistele organisatsioonidele, ühendustele ja ametiühingutele. Nende tegevustega seotud oht puudutab (eelkõige) väiksemate organisatsioonide suutlikkust kulusid tulemuslikult kontrollida.

Möödunud aastal kontrollisid finantskontrolliga tegelevad ametnikud 21,8 % kõigist tehingutest, mis moodustas kogu eelarvest 84,6 % (59,4 % otsehaldusega seotud kuludest). Selle tulemusena vähenes avastatud vigade arv 2009. aasta üheksakümne viielt 2010. aastal kuuekümne seitsmele, mis tähendab, et veaprotsent on 8,6 % finantstehingute arvust. Suurem osa vigu olid oma olemuselt vormilised ega mõjutanud asjaomaste tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kinnitamist.

Välisaudiitorid kontrollisid 2010. aastal kohapeal 20,78 % eelarvest. Veamäär oli allpool olulisusnivood (1,08 %).

2.2.5. Kohaldatavate eeskirjade täitmatajätmise eeldatava ohu tase

Varem on tehingute eelkontrolli määr ulatunud 8,6 %ni kõigist 2010. aasta finantstehingutest. Nagu on sedastatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi möödunud aasta tegevusaruandes, ei mõjutanud ükski tuvastatud vigadest asjaomaste tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kindlusastet.

Otsehalduse kohapealsete auditite varasem veamäär oli 1,08 %. Sellist veamäära peeti vastuvõetavaks, sest see oli allpool olulisusnivood (2 %).

Programmi kavandatavad muudatused ei mõjuta seda, kuidas assigneeringuid praegu hallatakse. Praegune kontrollimissüsteem on osutunud sobivaks, et vältida ja/või tuvastada vigu ja/või rikkumisi ning vigade või rikkumiste erinemise korral need parandada. Seepärast võib eeldada, et veamäärad jäävad samale tasemele kui varem.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon rakendab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve tõhusa kontrollimisega, kohaldades ennetusmeetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ning kui avastatakse rikkumisi, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajadusel tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[25] ja finantsmääruse artikli 53 punktiga a.

Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset auditit kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud ELi rahalisi vahendeid. Euroopa Pettusevastasel Ametil (OLAF) on volitused kontrollida ja inspekteerida kohapeal kõnealuse rahastamisega kas otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[26] sätestatud korrale, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust seoses toetuse kokkuleppe, otsuse või lepinguga, mis käsitleb liidupoolset rahastamist..

Piiramata eelmiste lõikude kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevate otsuste, kokkulepete ja lepingutega komisjonile, samuti OLAFile ja kontrollikojale selged õigused selliseks auditeerimiseks, kohapeal kontrollimiseks ja inspekteerimiseks.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus……………………...……….] || Liigendatud/liigendamata ([27]) || EFTA[28] riigid || Kandidaatriigid[29] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1a || 04 03 04 XX Eures - –tegevuskulud || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

1a || 04 04 01 XX Progress - –tegevuskulud || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

1a || 04 04 15 XX Euroopa mikrokrediidirahastu tegevuskulud || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

1a || 04 01 04 04 EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

1a || 04 01 04 10 Programme Progress Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || JAH || EI || EI

1a || 04 01 04 11 Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” – Halduskulud || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || [XX.YY.YY.YY] Euroopa sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm – programmi Progress tegevussuund – tegevuskulud || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

1 || [XX.YY.YY.YY] Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm – EURESe tegevussuund – tegevuskulud || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

1 || [XX.YY.YY.YY] Euroopa sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm – mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund – tegevuskulud || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI

1a || [XX.YY.YY.YY] Euroopa sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm - programmi Progress tegevussuund Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || JAH || EI || EI

1a || [XX.YY.YY.YY] Euroopa sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm – EURESe tegevussuund Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

1a || [XX.YY.YY.YY] Euroopa sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm - mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund — Halduskorralduskulud || Liigendamata || JAH || JAH || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number || 1. RUBRIIK: Arukas ja kaasav majanduskasv

Peadirektoraat: <Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus> || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023 || KOKKU

Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || || ||

Progressi tegevussuund || Kulukohustused || (1) || 74 176 || 75 858 || 77 413 || 78 618 || 80 297 || 82 098 || 85 694 || || || || 554 154

Maksed || (2) || 23 617 || 46 581 || 50 306 || 70 130 || 68 425 || 69 129 || 71 773 || 61 677 || 52 866 || 39 650 || 554 154

Eurese tegevusuund || Kulukohustused || (1a) || 18 544 || 18 964 || 19 353 || 19 654 || 20 075 || 20 524 || 21 424 || || || || 138 538

Maksed || (2a) || 14 703 || 15 033 || 15 333 || 15 573 || 15 903 || 16 209 || 16 984 || 14 400 || 14 400 || || 138 538

Mikrorahastamise tegevussuund || Kulukohustused || (1a) || 24 726 || 25 286 || 25 804 || 26 206 || 26 766 || 27 366 || 28 564 || || || || 184 718

Maksed || (2a) || 24 726 || 25 286 || 25 804 || 26 206 || 26 766 || 27 366 || 28 564 || || || || 184 718

Reserv || 6181 || 6322 || 6451 || 6551 || 6692 || 6842 || 7141 || || || || 46 180

|| || || || || || || || || || ||

<Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 123 627 || 126 430 || 129 021 || 131 029 || 133 831 || 136 829 || 142.823 || || || || 923 590

Maksed || =2+2a +3 || 69 227 || 93 222 || 97 894 || 118 460 || 117 786 || 119 546 || 124.462 || 76.077 || 67.266 || 39.650 || 923 590

Tegevusassigneeringud kokku || Kulukohustused || (4) || 123 627 || 126 430 || 129 021 || 131.029 || 133 831 || 136 829 || 142 823 || || || || 923 590

Maksed || (5) || 69 227 || 93 222 || 97 894 || 118 460 || 117 786 || 119.546 || 124 462 || 76 077 || 67 266 || 39 650 || 923 590

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 4400 || 4600 || 5000 || 5000 || 5200 || 5200 || 5200 || || || || 34 600

Mitmeaastase finantsraamistiku 1. RUBRIIGI assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 128 027 || 131 030 || 134 021 || 136 029 || 139 030 || 142 029 || 148 024 || || || || 958 190

Maksed || =5+ 6 || 73 627 || 97 822 || 102 894 || 123 460 || 122 986 || 124 746 || 129 662 || 76 077 || 67 266 || 39 650 || 958190

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Tegevusassigneeringud kokku || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Peadirektoraat: <Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus> ||

Personalikulud || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 102,2

Muud halduskulud || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 9,94

PEADIREKTORAAT: <TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA SOTSIAALNE KAASATUS> KOKKU || Assigneeringud || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 112,14

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIGI assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 112,14

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 144,047 || 147,05 || 150,041 || 152,049 || 155,05 || 158,049 || 164,044 || || || || 1,070,33

Maksed || 89,647 || 133,844 || 118,91 || 139,483 || 139,007 || 140,767 || 145,679 || 76,077 || 67,266 || 39,650 || 1,070,33

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[30] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1: Töötada välja ja levitada kõrgetasemelisi võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alased õigusaktid põhinevad usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ja vastavad eri liikmesriikide ja teiste osalevate riikide vajadustele, väljakutsetele ja tingimustele.

Euroopa õigusaktide ja poliitika rakendamise ja mõju jälgimine ja hindamine tööhõive, töötingimuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades, k.a asjaomaste eksperdivõrgustike kaudu || Andmekogud, riikide ja õigusekspertide võrgustik || 0,20 || 14 || 2,698 || 14 || 2,708 || 14 || 2,718 || 14 || 2,968 || 14 || 2,739 || 14 || 3,049 || 14 || 3,191 || 98 || 20,071

Tööhõive, töötingimuste ja sotsiaalpoliitika valdkondadega seotud uurimistöö ja analüüs, et anda teavet ja kujundada poliitika tegevuskava ELi ja rahvusvahelisel tasandil, k.a koostöö kaudu rahvusvaheliste organisatsioonidega || (Perspektiivne) uuringud, koostöö rah.vah. organisatsioonidega. || 0,34 || 14 || 4,338 || 14 || 4,67 || 14 || 4,495 || 14 || 4,842 || 14 || 4,749 || 14 || 5,267 || 14 || 5,585 || 98 || 33,946

Tööhõive ja sotsiaalpoliitikaga seotud ühtsete metodoloogiate ja vajadusel näitajate või võrdlusaluste väljatöötamine ja levitamine || Euroopa töötajate liikuvus. Koostöö CEDEFOPiga, uued näitajad, ühisprojektid Teadusuuringute Ühiskeskusega || 0,79 || 5 || 3,87 || 5 || 3,886 || 5 || 3,691 || 5 || 3,918 || 5 || 3,936 || 5 || 4,102 || 5 || 4,4 || 35 || 27,803

Andmete ja statistika kogumine ning levitamine, eelkõige koostöös ESTATiga, küsitlused || Ameti- ja kutsealade koodide Euroopa loetelu, Euroopa vabade töökohtade jälgimine, Eurobaromeetrid, LFS, LMP andmebaasi erimoodulid || 0,5 || 10 || 7,112 || 10 || 7,115 || 10 || 6,94 || 10 || 7,187 || 10 || 7,124 || 10 || 7,262 || 10 || 7,301 || 70 || 50,041

Mõjuhinnangud ja hinnangud, et teavitada komisjoni poliitika kujundamise protsessist, k.a programmi hindamised || Aruanded, mõjuhinnangute eeluuringud || 0,32 || 6 || 1,747 || 5 || 1,549 || 7 || 2,847 || 5 || 1,785 || 7 || 2,915 || 5 || 1.,946 || 7 || 2,376 || 42 || 15,165

Programmi iga-aastane järelevalve || Järelevalve aastaaruanded || 0,3 || 0 || 0 || 1 || 0,3 || 0 || 0 || 1 || 0,3 || 0 || || 1 || 0,3 || 0 || 0 || 3 || 0,9

Erieesmärgi nr 1 vahesumma || 49 || 19,765 || 49 || 20,228 || 50 || 20,691 || 49 || 21 || 50 || 21,463 || 49 || 21,926 || 50 || 22,853 || 346 || 147,926

ERIEESMÄRK nr 2: Edendada tõhusat ja kaasavat teabe jagamist, vastastikust õppimist ja dialoogi ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide kohta ELi, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et osutada liikmesriikidele ja teistele osalevatele riikidele abi nende poliitika väljatöötamisel ja ELi õiguse rakendamisel.

Vastastikused eksperthinnangud, vastastikune õppimine ja heade tavade vahetamine seotud poliitikavaldkondades || Riiklike tööturuasutustevaheline dialoog, vastastikuste eksperthinnangute ülevaated, vastastikused õppeseminarid || 0,19 || 30 || 5,71 || 29 || 5,545 || 31 || 6,062 || 31 || 6,1 || 31 || 6,076 || 31 || 6,093 || 32 || 6,471 || 215 || 42,057

Infosüsteemide väljatöötamine ja haldamine, et vahetada ja levitada teavet ELi poliitika ja õigusaktide kohta sellega seotud valdkondades || Ühisprojektid OECD, ILO, Maailmapanga, EUROMODiga; ELi oskuste ülevaade, veebitöövahend tööturuasutuste hinnatud tavade kohta || 0,93 || 6 || 5,15 || 6 || 5,343 || 6 || 5,248 || 6 || 5,514 || 6 || 5,713 || 6 || 6,114 || 6 || 6,143 || 42 || 39,225

Õigusala ja poliitika praktikute koolitus ja vastastikune õpe || Seminarid || 0,1 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 8 || 0,8 || 56 || 5,6

Info- ja kommunikatsioonikampaaniad ELi ja riikide tasandil || Üritused, audiovisuaalsed ja reklaammaterjalid || 0,49 || 4 || 1,9 || 4 || 1,914 || 4 || 1,928 || 4 || 1,943 || 4 || 2,069 || 4 || 1,973 || 4 || 1,988 || 28 || 13,715

Töötajate vahetamine riiklike asutuste vahel. || Inspektorite vahetus, SLIC, visiidid, aruanded || 0,06 || 16 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 0,06 || 0,9 || 112 || 6,3

Euroopa tasandi vaatluskeskuste rahastamine || Euroopa tööhõive vaatluskeskused || 0,29 || 5 || 1,32 || 5 || 1,344 || 5 || 1,368 || 5 || 1,393 || 5 || 1,419 || 5 || 1,445 || 5 || 1,471 || 35 || 9,76

Suunised, aruanded ja haridusalased materjalid || Heade tavade juhiste ja muude haridusalaste materjalide avaldamine || 0,16 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 5 || 0,8 || 35 || 5,6

Erialaasutuste võrgustike tegevus Euroopa tasandil || Riiklike tööturuasutuste juhtide võrgustiku muud kohtumised || 0,23 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 6 || 1,39 || 42 || 9,73

Rahvusvahelised konverentsid, et edendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika välisdimensiooni || Ravusvahelised konverentsid || 0,7 || 14 || 0,9 || 14 || 0,912 || 14 || 0,924 || 14 || 0,937 || 14 || 0,949 || 14 || 0,962 || 14 || 1,336 || 98 || 6,92

Konverentsid, seminarid, ümarlauad jms ELi õigusaktide ja poliitika küsimuste kohta tööhõive, töötingimuste ja sotsiaalpoliitika vadkonnas || Euroopa tasandi üritused, eesistujariigi konverentsid, seminarid avatud koordinatsiooni meetodi toetamiseks || 0,16 || 18 || 2,906 || 19 || 3,24 || 20 || 3,041 || 20 || 3,082 || 21 || 3,216 || 22 || 3,447 || 23 || 3,85 || 143 ||

Programmi tulemuste väärtuse määramine ja levitamine || Avaldamine, IT töövahend || 0,17 || 3 || 0,45 || 3 || 0,5 || 4 || 0,57 || 3 || 0,56 || 3 || 0,55 || 3 || 0,54 || 3 || 0,48 || 22 || 3,65

Erieesmärgi nr 2 vahesumma || 115 || 22,226 || 115 || 22,688 || 119 || 23,031 || 118 || 23,419 || 119 || 23,882 || 120 || 24,464 || 122 || 25,629 || 828 || 165,339

ERIEESMÄRK nr 3: Anda poliitikakujundajatele rahalist toetust sotsiaal- ja tööturupoliitika reformide katsetamiseks, suurendada peamiste osalejate suutlikkust sotsiaalse eksperimenteerimise kavandamiseks ja rakendamiseks ning muuta vastavad teadmised ja kogemused kättesaadavaks.

Rahaline toetus sotsiaalse eksperimenteerimise projektidele || Toetused || 1,17 || 9 || 9,8 || 9 || 9,8 || 9 || 10,7 || 9 || 11,2 || 10 || 11,7 || 10 || 12 || 10 || 12,2 || 66 || 77,4

Suutlikkuse loomise meetmed || Teadusuuringud, metodoloogia arendused, analüüs, koolitus, k.a ekspertide võrgustiku, praktikate kogumi, digitaalplatvormide kaudu || 0,14 || 10 || 1,65 || 12 || 1,8 || 10 || 1,3 || 10 || 1,4 || 10 || 1,2 || 8 || 0,986 || 8 || 1,098 || 68 || 9,434

Teadlikkuse tõstmise meetmed || Konverentsid, õpikojad, vastastikused eksperdihinnangud ja heade tavade vahetamine, kommunikatsioon || 0,15 || 10 || 1,609 || 12 || 1,765 || 14 || 1,671 || 10 || 1,275 || 10 || 1,281 || 10 || 1,5 || 10 || 1,8 || 76 || 10,901

Erieesmärgi nr 3 vahesumma || 29 || 13,059 || 33 || 13,365 || 33 || 13,671 || 29 || 13,875 || 30 || 14,181 || 28 || 14,486 || 28 || 15,098 || 210 || 97,735

ERIEESMÄRK nr 4: Anda ELi ja liikmesriikide organisatsioonidele rahalist toetust nende suutlikkuse suurendamiseks, et arendada, edendada ja toetada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning töötingimuste alaste õigusaktide rakendamist.

Toetus peamistele ELi tasandi võrgustikele, mille tegevus on seotud programmi eesmärkide täitmisega (partnerluse raamlepingud) || Toetused (võrgustike jooksvad kulud) || 0,71 || 14 || 9 || 14 || 9,3 || 14 || 9,5 || 14 || 9,8 || 14 || 10 || 14 || 10,249 || 14 || 11 || 98 || 68,849

Toetus riigiasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele asjaomastele osalejatele (v.a tööturuasutused) pärast konkursikutsete avaldamist || Projektide toetused || 0,6 || 16 || 8,927 || 16 || 9,051 || 16 || 9,276 || 16 || 9,249 || 16 || 9,472 || 16 || 9,645 || 16 || 9,775 || 112 || 65,395

Mikrokrediidi väljastajate suutlikkuse suurendamine || Heade tavade vahetus, koolitused, konsultatsioonid ja hindamine || 0,06 || 20 || 1,2 || 20 || 1,224 || 20 || 1,248 || 20 || 1,273 || 20 || 1,299 || 20 || 1,325 || 20 || 1,341 || 140 || 8,91

Erieesmärgi nr 4 vahesumma || 50 || 19,127 || 50 || 19,575 || 50 || 20,024 || 50 || 20,322 || 50 || 20,771 || 50 || 21,219 || 50 || 22,116 || 350 || 143,154

ERIEESMÄRK nr 5: Tagada, et vabad töökohad, töötaotlused ja nendega seonduv teave on potentsiaalsete tööotsijate ja tööandjate jaoks läbipaistev

EURESe veebisaidi, kasutajatoe ja tööalase liikuvuse portaalide väljatöötamine || Tööalase liikuvuse portaali CVde ja vabade töökohtade andmebaasid || 1,5 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 4 || 6,000 || 28 || 42

Toetus tööturuasutustele, et soodustada Euroopa tööturgude arenemist, mis oleksid avatud ja juurdepääsetavad kõikidele, koolituse ja EURESe võrgustike, info- ja kommunikatsioonitegevuste ja töökohtade teemaliste päevade korraldamise kaudu || Koolitus, kooskõlastamiskohtumised, koolituse töörühmade kohtumised, õpikodade kohtumised, kommunikatsioonikampaaniad, töömesside korraldamisele kaasaaitamine || 1,4 || 3 || 3,019 || 3 || 3,439 || 3 || 3,829 || 3 || 4,129 || 3 || 4,549 || 3 || 4,999 || 3 || 5,899 || 21 || 29,863

Erieesmärgi nr 5 vahesumma || 7 || 9,019 || 7 || 9,439 || 7 || 9,829 || 7 || 10,129 || 7 || 10,549 || 7 || 10,999 || 7 || 11,899 || 49 || 71,863

ERIEESMÄRK nr 6: Töötada välja teenuseid töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu Euroopa tasandil

Töötajate ametisse nimetamine vabade töökohtade ja töötaotluste vahendamise kaudu Euroopa tasandil, s.h meetmed noorte tööhõive tagamiseks || Noortöötajate arv, kes on nimetatud ametisse muus liikmesriigis kui nende elukohajärgne riik || 3175 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 3000 || 9,525 || 21000 || 66,675

Erieesmärgi nr 6 vahesumma || 66,675

ERIEESMÄRK nr 7: Parandada juurdepääsetavust mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust

Mikrolaenud || Antud mikrolaenude maht (miljonites eurodes) || 0,002 || 5657 || 11,314 || 5837 || 11,674 || 5972 || 11,944 || 6015 || 12,030 || 6074 || 12,148 || 6134 || 12,268 || 6269 || 12,538 || 41958 || 83,916

Erieesmärgi nr 7 vahesumma || 83,916

ERIEESMÄRK nr 8: Luua mikrokrediidi andjate institutsiooniline suutlikkus

Suutlikkuse suurendamise rahastamine toetuste, laenude ja omakapitali investeeringute kaudu || Toetust saanud mikrokrediidi väljastajate arv || 0,203 || 4 || 0,812 || 5 || 1,015 || 5 || 1,015 || 6 || 1,218 || 7 || 1,421 || 7 || 1,421 || 8 || 1,62 || 42 || 8,522

Erieesmärgi nr 8 vahesumma || 8,522

ERIEESMÄRK nr 9: toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut

Laenud, omakapital sotsiaalsetele ettevõtetele || Laenu-/omakapitali saanud sotsiaalsete ettevõtete arv || 0,12 || 105 || 12,600 || 105 || 12,600 || 107 || 12,840 || 108 || 12,960 || 110 || 13,200 || 114 || 13,680 || 120 || 14,400 || 769 || 92,28

Erieesmärgi nr 9 vahesumma || 92,28

KULUD KOKKU (tegevusassigneeringud ilma 5 % suuruse resrvita) || || 97,682 || || 99,881 || || 101,879 || || 103,478 || || 105,677 || || 108,062 || || 112,825 || || 877,41

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIK || || || || || || || ||

Personalikulud || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 14,6 || 102,2

Muud halduskulud || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 1,42 || 9,94

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIGI vahesumma || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 16,02 || 112,14

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIGIST välja jäävad kulud[31] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 24 969

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIGIst väljajäävate kulude vahesumma || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 3567 || 24 969

KOKKU || 19 587 || 19 587 || 19 587 || 19 587 || 19 587 || 19 587 || 19 587 || 137 109.

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnang tuleb esitada täistööaja ekvivalendina täisarvudes

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 04 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 109 || 109 || 109 || 109 || 109 || 109 || 109

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || ||

|| Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[32] ||

|| 04 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) || 11 || 11 || 11 || 11 || 11 || 11 || 11

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, noored eksperdid delegatsioonides, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || ||

|| XX 01 04 yy [33] || - peakorteris[34] || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || ||

|| KOKKU || 120 || 120 || 120 || 120 || 120 || 120 || 120

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud eraldise raames, täiendades seda vajadusel lisaeraldistega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[35].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– þ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨ omavahenditele

¨ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[36]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisage vajadusel tulpasid mõju kestuse näitamiseks (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1] Lisada viide.

[2] ELT C, , lk .

[3] ELT C, , lk .

[4] KOM(2011) 500.

[5] EÜT L 315, 15.11.2006, lk 1.

[6] EÜT L 141, 27.5.2011, lk 1.

[7] EÜT L 5, 10.1.2003, lk 16.

[8] EÜT L 87, 7.4.2010, lk 1.

[9] Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

[10] KOM(2007) 708, 13.11.2007.

[11] KOM (2011) XXX

[12] EÜT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[13] EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[14] Hetkehindades.

[15] ELT L XXX, XX.XX.2012, lk X.

[16] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[17] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[18] EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

[19] ELT L 5, 10.1.2009, lk 16.

[20] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[21] Sotsiaalse avatud kooskõlastusmeetodi hinnang, 2011; „2011; Study on Stakeholders’ Involvement in the Implementation of the Social OMC”, 2010.

[22] Mõõdetuna hinnangulise osana eelarvest, mis on teadmiste kõnealuse liigi loomiseks eraldatud.

[23] Suutlikkuse all mõeldakse siin poliitika kujundamiseks ja propageerimiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimet seda aktiivselt ja tõhusalt propageerida; organisatsioonide puhul – parem sisekorraldus (s.h parem strateegiline planeerimine ja tulemuslikkuse juhtimine).

[24] Evers and Jung / EMN, EIF Market studies on micro lending in the European Union: capacity building and policy recommendations, March 2009. Uurimuse kohaselt hõlmab institutsiooniline suutlikkus visioone ja strateegiat, inimressurssi, tegevuste juhtimist ning süsteeme ja infrastruktuure.

[25] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[26] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[27] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[28] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[29] Kanditaatriigid ja vajaduse korral potentsiaalsed kandidaatriigid.

[30] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[31] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[32] CA= lepinguline töötaja; INT= kohalik töötaja („Intérimaire”); JED= „jeune expert en délégation” (noored eksperdid delegatsioonides); LA= renditööjõud; SNE= riikide lähetatud eksperdid.

[33] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[34] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[35] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[36] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Arriba

Todo