52011PC0398

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Aluslepingus sätestatud alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklis 312 on sätestatud, et mitmeaastane finantsraamistik määratakse kindlaks ühehäälselt vastu võetud nõukogu määrusega. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks iga-aastased kulukohustuste assigneeringute piirmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastane piirmäär ning kehtestatakse kõik muud sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks.

Esimene mitmeaastane finantsraamistik koos institutsioonidevahelist koostööd ja eelarvedistsipliini käsitlevate sätetega võeti vastu üle 20 aasta tagasi[1]. See ning järgmised finantsraamistikud võimaldasid oluliselt parandada ja lihtsustada iga-aastast eelarvemenetlust ning institutsioonidevahelist koostööd, parandades samal ajal eelarvedistsipliini.

Asjaolu, et mitmeaastane finantsraamistik on sätestatud aluslepingus ja seega liidu esmases õiguses, tunnistab finantsraamistiku tähtsust Euroopa Liidu eelarvestruktuuri nurgakivina.

Kehtiv mitmeaastane finantsraamistik (2007–2013) lepiti institutsioonide vahel kokku 2006. aasta mais ning see on kindlaks määratud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes[2] (edaspidi „kehtiv kokkulepe”).

Komisjon esitas uute aluslepingu sätete rakendamiseks 3. märtsil 2010 kaks ettepanekut: võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013, ning sõlmida uus institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvealase koostöö kohta[3] (edaspidi „2010. aasta märtsi ettepanekud”). Nende kahe ettepaneku vastuvõtmise korral asendatakse kehtiv kokkulepe ning 2007.–2013. aasta finantsraamistikku ja eelarvemenetluse käigus tehtavat institutsioonidevahelist koostööd käsitlevad sätted viiakse kooskõlla aluslepinguga. Samal ajal jäävad jõusse kehtiva kokkuleppe sätted, mis ei ole aluslepingu tulemusena aegunud.

Käesolevas seletuskirjas võrreldakse nii määruse ettepaneku, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”), kui ka eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu (edaspidi „uue kokkuleppe eelnõu”) uusi sätteid 2010. aasta märtsi ettepanekutega. Aluslepingu jõustumisest tulenevaid muudatusi põhjendati 3. märtsil 2010 esitatud määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013) ettepaneku seletuskirjas ning seda ei ole vaja korrata.

1.2. 2014.–2020. aasta finantsraamistiku uued kavandatud sätted 1.2.1. Peamised poliitilised suunised

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepanek koos uue kokkuleppe eelnõuga kujutab endast komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[4] õiguslikku rakendust. Seda täiendatakse ettepanekuga muuta komisjoni määruse (Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta) ettepanekut, et kehtestada teatavad uued 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ettepanekute pakme sätted.

Teatises kirjeldatakse kõnealuste ettepanekute peamist ülesehitust ja sätteid, nt kestust, Euroopa 2020. aasta strateegiat kajastavat struktuuri, suurema paindlikkuse vajadust ja finantsraamistiku jaoks ettenähtud summasid.

1.2.2. Paindlikkus

Kuigi finantsraamistiku eesmärk on tagada eelarvedistsipliin, peab see samal ajal olema piisavalt paindlik, et võimaldada vahendite tõhusat jaotamist ning liidul kiirelt reageerida ettenägematutele asjaoludele.

Finantsraamistiku paindlikkust või jäikust mõjutavad paljud näitajad, nt finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku pikkus, kulurubriikide arv ja ülesehitus, liikmesriikidele või piirkondadele eelnevalt ette nähtud või kaasotsustamismenetlusega vastuvõetud õigusaktides sätestatud „võrdlussummadega” eelnevalt kindlaks määratud Euroopa Liidu kulutuste osakaal, iga kulude ülemmäära osas jäetava kulureservi nõuded ning finantsraamistiku ülemmäära ja omavahendite ülemmäära vahelise kulureservi nõuded. Komisjon võttis neid näitajaid järgmise finantsraamistiku ettepanekute väljatöötamisel arvesse.

Hiljutisest kogemusest siiski nähtub, et üleilmse järelmõjuga ettenägematutest sündmustest tulenevate probleemide raskus on järsult suurenenud. Kehtiva finantsraamistiku jõustumisest alates on tulnud kasutada kõiki olemasolevaid paindlikkussätteid, sealhulgas tuli raamistikku ennast mitmel korral muuta. Euroopa Liit puutub üha rohkem kokku majanduse ja ühiskonna üleilmastumise mõju, kliimamuutuse, energiasõltuvuse, rändesurve ning muude ülemaailmsete probleemidega, millest enamik kuulub valdkondadesse, mille puhul suurendati Lissaboni lepinguga liidu vastutust ja rolli.

Õige tasakaalu leidmine ühest küljest range eelarvedistsipliini ja kulu prognoositavuse ning teisest küljest vajaliku paindlikkuse vahel, mis võimaldab liidul reageerida ettenägematutele probleemidele, on alati raske poliitiline ülesanne. Komisjon teeb kehtiva kokkuleppe toimimise hindamise[5] ning eelarve läbivaatamisega[6] seoses esitatud täiendavate arvamuseavalduste põhjal ettepaneku teha olemasolevatesse paindlikkussätetesse piiratud arvul, kuid sihipäraseid parandusi.

1. Esiteks on paindlikkusinstrumendi ja hädaabireservi laiaulatuslik ning korrapärane kasutamine kehtiva finantsraamistiku ajal tõendanud nende vajalikkust. Samal ajal on mõne viimase aasta jooksul eelkõige välistegevuse juhtimisest saadud kogemus näidanud, et EL pidi ulatuslikult kasutama eri vahendeid (nt hädaabireserv, stabiliseerimisvahend, mittesihtotstarbelised varud ja paindlikkusinstrument), et reageerida rahvusvahelistele muutustele ning lahendada uusi probleeme.

Seepärast tehakse nii paindlikkusinstrumendi kui ka hädaabireservi puhul ettepanek suurendada igal aastal eraldatavat maksimumsummat. Lisaks sellele pikendatakse paindlikkusinstrumendi puhul võimalust kasutada iga-aastase maksimumsumma kasutamata osa järgmistel eelarveaastatel aastani n+3; hädaabireservi puhul sätestatakse selline võimalus esmakordselt kuni aastani n+1 (see sõltub finantsmäärusesse lisatavast sättest). Hädaabireservi reguleerimisala laiendatakse nii, et see hõlmaks ka olukordi, mis on seotud rändevoogudest tuleneva erilise survega liidu välispiiril.

Selle tulemusena peaksid kõnealused kaks vahendit rohkem toetama liidu kiiret reageerimist piiratud ulatusega ootamatutele olukordadele.

2. Teiseks, kuigi Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on tõendanud oma vajalikkust, ei ole kehtiva finantsraamistiku alusel EGFi jaoks ettenähtud iga-aastast maksimumsummat (500 miljonit eurot) kunagi ära kasutatud. Seepärast tehakse ettepanek mõnevõrra vähendada eraldatavat summat (429 miljoni euroni) ning lihtsustada rahastamise ja abi väljamaksmise korda; samuti tehakse ettepanek laiendada fondi reguleerimisala, et leevendada ka globaliseerumise mõju põllumajandustootjatele.

3. Kolmandaks tehakse ettepanek tõsta kaasotsustamismenetluse raames vastu võetud programmides esitatud soovituslikest summadest erinemise võimalust 5 %-lt 10 %-le, et suurendada paindlikkust rubriikide piires.

4. Neljandaks teeb komisjon ettepaneku lisada finantsmäärusesse uus säte, et suurendada paindlikkust seoses hiljuti loodud infrastruktuuri rahastamisvahendi raames rahastatavate projektidega.

Kõnealuste infrastruktuuriprojektide olemuse tõttu on paljudel juhtudel vajalik keeruline hankemenetlus. Sellistel juhtudel võivad isegi lühikesed viivitused põhjustada iga-aastastest kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutest ilmajäämist ning kahjustada asjaomaste projektide elujõulisust ja seega liidu poliitilist otsust uuendada oma transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrku ning infrastruktuuri. Finantsmääruses peaks selle ennetamiseks olema infrastruktuuri rahastamisvahendi raames rahastatavate projektide puhul sätestatud võimalus kanda automaatselt järgmisesse eelarveaastasse üle need kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks ära kasutatud.

5. Viiendaks, pidades silmas põllumajandussektori vastuvõtlikkust suurtele kriisidele, tehakse ettepanek luua uus põllumajandussektori kriisiabireserv, mis võimaldaks võtta igal aastal kasutusele 500 miljonit eurot lisaks finantsraamistikus ette nähtud ülemmääradele. Kõnealuse reservi kasutuselevõtmine toimub sama korra alusel kui hädaabireservi puhul. Reservist abi saamise üksikasjalikud tingimused sätestatakse asjaomases õigusaktis.

6. Olulise finantsmõjuga ettenägematute asjaolude puhul on finantsraamistiku muutmine jätkuvalt vajalik. Kehtiva kokkuleppega võrreldava paindlikkuse tagamiseks tehakse ettepanek seada sisse ettenägemata kulude varu, mida saab kasutada finantsraamistiku ülemmäärade ületamise korral 0,03 % piires ELi kogurahvatulust sama menetluse kaudu, mis on ette nähtud kehtiva kokkuleppe punktis 22.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja uue kokkuleppe eelnõu paindlikkussätetes lähtutakse 2010. aasta märtsi ettepanekutes esitatud loogikast: määruse artiklis 2 on sätestatud võimalus kasutada finantsraamistikus seatud ülemmäärade ületamise korral finantsraamistikust väljapoole jäävate erivahendite summasid. Vahendeid, nende suurust ja kasutamise korda käsitlevad sätted on esitatud kokkuleppes. Nii tagatakse mõlema eelarvepädeva institutsiooni menetluste ja ülesannete sidusus (vt uue kokkuleppe eelnõu punktid 10–15).

1.2.3. Erisätted tagatiste kohta

Juhul kui maksebilansi toetamise mehhanismi või Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu antud tagatud laen tuleb maksta tagasi Euroopa Liidu eelarvest, on määrusega nr 1150/2000 ette nähtud võimalus kasutada liidu eelarve seadusjärgsete kohustuste täitmiseks täiendavaid omavahendeid. Rahalistele toimingutele peab järgnema eelarvetoiming, st tuleb vastu võtta paranduseelarve. Paranduseelarve peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega. Võttes arvesse asjaomaseid summasid (Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja maksebilansi toetamise mehhanismi tagatud laenud), tähendab see enam-vähem kindlalt, et mitmeaastast finantsraamistikku tuleb muuta.

Sellise olukorra tekkimine on väga ebatõenäoline, kuid võimalike probleemide vältimiseks tehakse ettepanek lisada mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse säte, mis välistaks selliste võimalike kulude katmise finantsraamistiku arvel (st vajatavaid summasid ei arvestataks finantsraamistiku ülemmäärades).

Asjakohane ülemmäär, mis piirab liidu suutlikkust tagada laenu ELi eelarvest, on omavahendite ülemmäär, mitte mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär. Mitmeaastase finantsraamistiku muutmise nõudmine tagatise kasutuselevõtmise korral näib olevat vastuolus seadusandja kavatsustega.

1.2.4. Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

Suuremahulistel infrastruktuuriprojektidel põhinevate olulisemate tehnoloogia arenduskavade, eelkõige Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo omaduste tõttu on vaja ette näha erisätted, mille eesmärk on kasutada sihtotstarbeliselt liidu eelarvest eraldatavaid summasid. 2007.–2013. aasta finantsraamistikust saadud kogemust arvesse võttes on selliseid uusi sätteid vaja, et kaitsta liidu kulude korrapärast arengut ning tagada iga-aastase eelarvemenetluse sujuv toimimine.

Eespool nimetatud programme käsitlevad seadusandlikud aktid peavad olema kooskõlas käesoleva määruse finantssätetega.

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 2.1. Mitmeaastase finantsraamistiku määrus

Artikkel 1

Artiklis 1 täpsustatakse finantsraamistiku kestus ja osutatakse finantsraamistiku tabelit sisaldavale lisale.

Artikkel 2 – Vastavus mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärale

Artikli 2 lõikes 1 kehtestatakse institutsioonidele kohustus järgida eelarvemenetluses iga-aastaseid ülemmäärasid kooskõlas aluslepingu sätetega.

Lõikes 2 nähakse ette võimalus ülemmäärasid vajaduse korral ületada, kui kasutatakse finantsraamistikku mittekuuluvaid vahendeid. Hädaabireserv, solidaarsusfond, paindlikkusinstrument, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ning uus põllumajandussektori kriisiabireserv ja ettenägemata kulude varu on määratletud uue kokkuleppe eelnõu punktides 10–15. Nimetatud vahendid ei sisaldu finantsraamistikus ning sellega on tagatud, et erakorralistel asjaoludel eraldatakse vahendeid vajaduse korral rohkem, kui finantsraamistiku ülemmäärad seda võimaldavad. Sellega suureneb finantsraamistiku paindlikkus ning neid saavad ühiselt kasutada mõlemad eelarvepädevad institutsioonid. Selleks et säilitada praegune paindlikkus ja institutsioonide ülesanded kõnealuste vahendite kasutamisel, on neid käsitlevad sätted lisatud uue kokkuleppe eelnõusse.

Lõikes 3 välistatakse maksebilansi toetamise mehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antavate laenude puhul kohustus järgida liidu eelarvest tagatiste andmise menetluse korral finantsraamistiku ülemmäärasid ning seega ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmise vajadus. Asjakohane ülemmäär, mida tuleb järgida, on omavahendite ülemmäär.

Artikkel 3 – Omavahendite ülemmäära järgimine

Tehakse ettepanek muuta artiklit võrreldes 2010. aasta märtsi ettepanekuga, sätestades selge sõnaga, et ka finantsraamistikust välja jäävate vahendite kasutuselevõtu ja liidu eelarvest laenudele määruse (EÜ) nr 332/2002 või määruse (EÜ) nr 407/2010 kohase garantii andmise puhul tuleb järgida omavahendite ülemmäära.

Artikkel 4 – Finantsraamistiku tehniline kohandamine

Finantsraamistik esitatakse 2011. aasta hindades. Selle tehnilise kohandamise menetlus ning 2 % deflaator jäävad samaks. Lõike 1 punkti c lisatakse uus säte: ettenägemata kulude varu absoluutsumma suuruses 0,03 % ELi kogurahvatulust, nagu on kindlaks määratud uue kokkuleppe eelnõu punktis 15.

Artikkel 5 – Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine

Kõnealuse artikli tekst vastab kehtiva kokkuleppe punkti 17 ning 2010. aasta märtsi ettepaneku artikli 5 tekstile. Tehtud muudatused kajastavad finantsraamistiku 2014–2020 ajakava ja finantsraamistiku struktuuri muutmist.

Artikkel 6 – Rakendamisega seotud kohandamine

Kõnealuse artikli sõnastus, millega määratakse kindlaks rakendamisega seotud kohanduseeskirjad, vastab kehtiva kokkuleppe punktile 18. Seda artiklit ei muudeta võrreldes 2010. aasta märtsi ettepanekuga.

Artikkel 7 – Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Fondi ja Euroopa Kalandusfondi kohandamine

Kõnealuses artiklis korratakse kehtiva kokkuleppe punkti 48 sõnastust. Õigusliku aluse ja programmdokumentide ettevalmistamine on küllaltki aeganõudev protsess ning seepärast tuleb valmis olla selleks, et õigusaktide ja programmide vastuvõtmine hilineb.

Artikkel 8 – Ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujäägiga seonduvad kohandused

Kõnealuse artikli sõnastus, millega määratakse kindlaks ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujäägiga seotud kohanduseeskirjad, kordab kehtiva kokkuleppe punkti 20 sõnastust ning seda ei ole võrreldes 2010. aasta märtsi ettepanekuga muudetud.

Artikkel 9 – Finantsraamistiku muutmine

Kõnealuse artikli sõnastus kordab kehtiva kokkuleppe punktide 21–23 ning 2010. aasta märtsi ettepaneku artikli 8 sõnastust. Selles on siiski tehtud mõned muudatused: 1) 2010. aasta märtsi ettepaneku artikli 8 lõikes 2 sätestatud üldine reegel muutmisettepanekute esitamise kohta jäetakse välja, sest see ei vastanud tegelikule olukorrale, kuna ettenägemata olukordadele tuleb reageerida kohe nende ilmnemisel; 2) 2010. aasta märtsi ettepaneku artikli 8 lõikes 3 sätestatud võimalus kohandada finantsraamistikku kvalifitseeritud häälteenamuse teel jäetakse välja (sest tehakse ettepanek laiendada paindlikkusinstrumente ja luua ettenägemata kulude varu); 3) lisatakse lõige 5, milles on täpsustatud, milliseid muudes artiklites sätestatud finantsraamistiku kohandusi tuleb samuti käsitada finantsraamistiku muutmisena.

Artikkel 10 – Finantsraamistiku kohandamine aluslepingu läbivaatamise korral

Kõnealuse artikli sõnastus, millega määratakse kindlaks aluslepingu läbivaatamise korral rakendatavad kohanduseeskirjad, kordab kehtiva kokkuleppe punkti 4 sõnastust ning vastab 2010. aasta märtsi ettepaneku artiklile 9.

Artikkel 11 – Finantsraamistiku kohandamine laienemise korral

Kõnealuse artikli sõnastus kordab kehtiva kokkuleppe punkti 29 ning 2010. aasta märtsi ettepaneku artikli 11 sõnastust.

Lisatakse uus lõige eelkõige seoses Küprose küsimuse tervikliku lahenduse võimaliku saavutamisega finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul.

Artikkel 12 – Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Kõnealuse artikli sätted vastavad 2010. aasta märtsi ettepanekule. Eelarvemenetluse käigus tehtava koostöö üldeeskirjad on lisatud mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse, kuid üksikasjalikumad sätted on esitatud uue kokkuleppe eelnõus ja selle lisas.

Artikkel 13 – Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine

2010. aasta märtsi ettepaneku sätted jäävad samaks, kuid nähakse ette ÜVJP miinimumsumma.

Artikkel 14 – Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

Suuremahulistel infrastruktuuriprojektidel põhinevate oluliste tehnoloogia arenduskavade, eelkõige Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo jaoks on vaja erisätteid. Sellised sätted on vajalikud kõnealuste projektide eriomaduste tõttu: mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt pikem kestus, projektidega kaasnevate ohtude tõttu võivad tekkida suured lisakulud, erakapitali kasutakse vähe või üldse mitte ning lühiajalises või keskpikas plaanis ärieesmärgil kasutamine ei võimalda luua tulu või võib seda luua üksnes mõõdukalt.

Seepärast näeb kavandatud säte ette kasutada 2014.–2020. aasta finantsraamistiku puhul Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide EGNOS ja Galileo jaoks kättesaadavaid summasid sihtotstarbeliselt.

Artikkel 15 – Finantsraamistiku rakendamise vahehindamine

Lisatakse uus säte, millega nähakse ette finantsraamistiku toimimise vahehindamise aeg. Sarnane säte lisati kehtivasse kokkuleppesse (punkt 7 ja deklaratsioon nr 1).

Artikkel 16 – Üleminek järgmisele finantsraamistikule

Kõnealuses artiklis on sätestatud komisjoni kohustus esitada uus finantsraamistik enne 1. jaanuari 2018, st kolm aastat enne finantsraamistiku kehtivusaja lõppemist.

Teises lõigus tuletatakse meelde eeskirjad juhuks, kui asjaomase määruse reguleerimisalasse jääva finantsraamistiku kehtivusaja lõpuks ei jõuta uue finantsraamistiku suhtes kokkuleppele.

Artikkel 17

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse viimases artiklis määratakse kindlaks määruse jõustumiskuupäev. Institutsioonidevaheline kokkulepe peaks jõustuma samal kuupäeval, sest kõnealused kaks õigusakti täiendavad teineteist.

2.2. Eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlev institutsioonidevaheline kokkuleppe

Sissejuhatus – uue kokkuleppe eelnõu punktid 1–6

Uue kokkuleppe eelnõu sissejuhatavas osas viidatakse asutamislepingule (artikkel 295) ja sätestatakse kokkuleppe siduvus ning selle sidusus muude mitmeaastase finantsraamistiku ja eelarvemenetlusega seotud õigusaktidega; selles kirjeldatakse ka kokkuleppe ülesehitust ja sätestatakse kokkuleppe jõustumise kuupäev (sama kuupäev, mis mitmeaastase finantsraamistiku määruse puhul).

Selles korratakse 2010. aasta märtsi ettepaneku punktide 1–6 sõnastust.

I osa – finantsraamistikuga seotud sätted ning finantsraamistikust väljapoole jäävaid erivahendeid käsitlevad sätted

A. Finantsraamistikuga seotud sätted

Punktis 7 on sätestatud eeskirjad eelarvesse lülitamata toimingute (nt Euroopa Arengufond) ja omavahendite kategooriate muutumisega seotud teabe esitamise kohta. Nimetatud teabe esitamise tava jääb alles, kuid tehakse ettepanek esitada seda mitte enam koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega, vaid eelarveprojektile lisatud dokumentidega, kuhu see teave loogiliselt kuulub. Esitamise aeg jääb põhimõtteliselt samaks (aprilli lõpp / mai algus). See muudatus esitati juba 2010. aasta märtsi ettepanekus.

Uue kokkuleppe punktis 8 käsitletakse ülemmäära piiresse jäävat varu. Mitmeaastase finantsraamistiku määrusega kehtestatakse kõigile rubriikidele ülemmäärad, mida tuleb vastavalt aluslepingule iga eelarvemenetluse käigus järgida. Siiski tuleks säilitada tava, mille kohaselt tagatakse võimaluse korral ülemmäära piires piisavad varud. See kujutab endast institutsioonidevahelise koostöö üht tahku ja peegeldab institutsioonide head tahet eelarvemenetluse teostamisel ning on sellisena institutsioonidevahelise kokkuleppe osa. Säte jäetakse alles, muutmata praegust tava ja 2010. aasta märtsi ettepanekut.

Punktis 9 on sätestatud 2020. aastale järgnevat ajavahemikku hõlmava maksete assigneeringute prognoosi ajakohastamine finantsraamistiku neljandal aastal vastavalt praegusele tavale ja 2010. aasta märtsi ettepanekule.

B. Finantsraamistikust väljapoole jäävaid erivahendeid käsitlevad sätted

Finantsraamistikust väljapoole jäävad vahendid (hädaabireserv, solidaarsusfond, paindlikkusinstrument ja Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fond) jäävad institutsioonidevahelise kokkuleppe osaks. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 2 on sätestatud võimalus kasutada vajaduse korral nimetatud vahendeid finantsraamistikuga kehtestatud ülemmääradest suuremas ulatuses. Sätete jagunemine kahe õigusakti vahel vastab 2010. aasta märtsi ettepanekus esitatud loogikale.

2010. aasta märtsi ettepanekuga võrreldes tehakse järgmised muudatused: suurendatakse paindlikkusinstrumendi ning hädaabireservi jaoks ettenähtud summasid, vähendatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks ettenähtud summat, finantsmäärusesse lisatavast sättest sõltuvalt nähakse ette võimalus kasutada hädaabireservi raames kättesaadavaid iga-aastaseid kasutamata summasid aastani n+1 ja laiendatakse hädaabireservi reguleerimisala, nii et see hõlmaks ka olukordi, mis on seotud rändevoogudest tuleneva erilise survega liidu välispiiril, paindlikkusinstrumendi puhul pikendatakse seda võimalust aastalt n+2 aastale n+3, kaotatakse sellised sätted, mis piiravad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) kättesaadavaid iga-aastaseid summasid varasema kahe aasta jooksul kasutamata ja vabanevate summadega, ning laiendatakse fondi reguleerimisala, et leevendada ka globaliseerumise mõju põllumajandustootjatele. Kõik summad on väljendatud 2011. aasta hindades, et need oleksid sidusad finantsraamistiku üldise esitusega. Kasutamise korda lihtsustatakse võrreldes praeguse tavaga.

Tehakse ettepanek luua uus reserv põllumajandussektori abistamiseks suurte kriiside korral. Reservist abi saamise üksikasjalikud tingimused sätestatakse asjaomases õiguslikus aluses. Reservi suurus ja selle kasutuselevõtu eeskirjad määratakse kindlaks institutsioonidevahelises kokkuleppes.

Tehakse ettepanek luua finantsraamistikust väljapoole jääv vahend: ettenägemata kulude varu. Sõnastus vastab sisuliselt sätetele, mille nõukogu esitas oma 18. jaanuari 2011. aasta seisukohas 2010. aasta märtsi ettepanekute kohta. Ettenägemata kulude varu käsitlevate sätete jagunemine vastab siiski 2010. aasta märtsi ettepaneku loogikale, st institutsioonidevahelisse kokkuleppesse jäetakse alles kõik sätted, mis on seotud finantsraamistikust väljapoole jäävate erivahenditega.

II osa – eelarvemenetluse käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamine

A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus

Eelarvemenetluse käigus toimuvat institutsioonidevahelist koostööd käsitlevaid sätteid on võrreldes kehtivate eeskirjadega märkimisväärselt muudetud, et viia need vastavusse aluslepinguga kehtestatud uue eelarvemenetlusega. Kõik kõnealused sätted on vastavalt 2010. aasta märtsi ettepanekule esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisas.

Lisas esitatud sätted vastavad 2010. aasta märtsi ettepanekule, kuid neis kajastuvad ka institutsioonide deklaratsioonides hiljem kokkulepitud muudatused.

B. Finantssätete lisamine seadusandlikesse aktidesse

Kehtiva kokkuleppe sätted ja seega ka 2010. aasta märtsi ettepaneku sätted jäetakse alles. Selleks et parandada paindlikkust rubriikide piires, suurendatakse kõrvalekalde võimalust õigusaktis ette nähtud summadest 5 %-lt 10 %-le. See võimalus ei kehti summade puhul, mis on liikmesriikidele sihtotstarbeliselt eraldatud kogu finantsraamistiku ajavahemikuks, ega uute suuremahuliste projektide puhul, mis on määratletud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 13.

C. Kalanduskokkulepetega seotud kulud

Tehakse ettepanek viia kehtiva kokkuleppe sätted, milles käsitletakse kalanduskokkulepetega seotud kulutusi, vastavusse uute eelarve eeskirjadega. Kavandatavas muudetud sõnastuses võetakse üle need olemasoleva teksti osad, mis on siiani asjakohased ning käsitlevad head koostööd ja institutsioonide teavitamist toimuvast. Sätted vastavad 2010. aasta märtsi ettepanekule ja nende muutmist ei peetud vajalikuks.

D. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

Sätted vastavad 2010. aasta märtsi ettepanekule ja nende muutmist ei peetud vajalikuks.

E. Institutsioonide osalemine Euroopa Arengufondi juhtimises

Selleks et parandada parlamendi kontrolli Euroopa Arengufondi (EAF) üle ja lähendada fondi sätteid liidu eelarvest rahastatava arengukoostöö eeskirjadele, tehakse ettepanek lisada säte, mille kohaselt Euroopa Parlamendiga peetakse dialoogi EAFist rahastatavaid programme käsitletavate dokumentide üle.

F. Institutsioonidevaheline koostöö halduskulusid käsitlevas eelarvemenetluses

Lisatakse uus säte, mille eesmärk on tagada, et institutsioonid lepivad igal aastal eelarvemenetluse varajases etapis (ajakava on esitatud lisas) kokku halduskulude jaotuses; halduskulude taseme iga-aastane muutus peaks kajastama iga institutsiooni puhul ka personalieeskirjade sätete muutusest ning 2013.–2018. aastal toimuvast kõikide institutsioonide, ametite ja asutuste personali järkjärgulisest 5 % vähendamisest tulenevat võimalikku mõju eelarvele.

III osa – ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine

Kõnealuses osas korratakse sõnastust, mida on kasutatud 2010. aasta märtsi ettepanekutes finantsplaneerimise (teatavate kohandustega, et lähendada teksti praegusele tavale) ning ametite ja Euroopa koolide puhul (lisatud on nõue järgida asjakohase õigusakti või uue ameti ülesannete muutmisel samu eeskirju nagu kõigi uute ametite loomise korral, samuti on üksikasjalikult sätestatud mõju hindamine, mille komisjon teeb enne ettepaneku esitamist uue ameti või uue Euroopa kooli loomiseks).

Uusi või innovaatilisi rahastamisvahendeid käsitlev osa ei ole enam vajalik, sest finantsmäärusesse lisatakse uus jaotis, mis on täielikult pühendatud rahastamisvahenditele ning milles esitatakse üksikasjalikud eeskirjad nendest vahenditest aruandmiseks.

2011/0177 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[8],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Käesoleva määrusega kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastased ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste assigneeringute ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud [nõukogu otsuses XXXX/XX/EL, Euratom].

(2) Võttes arvesse piisava prognoositavuse vajadust keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2014 seitse aastat ning vahepeal tuleks teha finantsraamistiku rakendamise vahehindamine. Kõnealuse hindamise tulemusi tuleks arvesse võtta finantsraamistiku kehtivuse viimase kolme aasta jooksul.

(3) Erivahendid, hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, paindlikkusinstrument, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, põllumajandussektori kriisiabireserv ja ettenägemata kulude varu on vajalikud selleks, et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud eelarvesse suurematena, kui finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

(4) Juhul kui on vaja kasutada ELi eelarve tagatisi laenude puhul, mis on antud maksebilansi toetamise mehhanismi või Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu, mis on sätestatud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem,[9] ning nõukogu 11. mai 2010. aasta määruses (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism,[10] võib kasutatav summa ületada finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülempiire, kuid mitte omavahendite ülemmäära.

(5) Finantsraamistik tuleks kindlaks määrata 2011. aasta hindades. Kindlaks tuleks määrata ka finantsraamistiku tehnilise kohandamise eeskirjad, et oleks võimalik ümber arvutada ülemmäärad ja kasutada jäänud varud.

(6) Finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] määruse (EL) nr [xxx/201x] (Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta)[11] tähenduses.

(7) Kindlaks tuleks määrata ka eeskirjad muudeks olukordadeks, mille puhul finantsraamistikku tuleks kohandada. Nimetatud kohandused võivad olla seotud eelarve täitmise, ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägi, aluslepingute läbivaatamise, laienemise või teatavaid poliitikavaldkondi reguleerivate uute eeskirjade hilinenud vastuvõtmisega.

(8) Liikmesriikidele eraldatavad vahendid, millega toetatakse ühtekuuluvust majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks, määratakse kindlaks 2011. aasta kevadel koostatud siseriikliku koguprodukti (edaspidi „SKP”) prognoosi alusel. Seoses prognooside ebakindluse ja neile liikmesriikidele avalduva mõjuga, kelle vahendeid on piiratud, tuleks teha vahehindamine, et võrrelda prognoositud ja tegelikku SKPd ja nende mõju eraldatavatele vahenditele. Juhul kui 2014.–2016. aasta SKP erineb 2011. aasta prognoosist rohkem kui +/– 5 %, tuleb 2018.–2020. aastaks asjaomastele liikmesriikidele ettenähtud vahendeid kohandada. Tuleb ette näha kõnealuse kohandamise eeskirjad.

(9) Finantsraamistikku võib olla vaja muuta ettenägematutel asjaoludel, millega ei ole võimalik tegeleda finantsraamistikuga ettenähtud ülemmäärade piires. Seepärast on sellisteks juhtudeks vaja ette näha finantsraamistiku muutmine.

(10) Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks tuleks sätestada üldeeskirjad.

(11) Eelarvemenetluse sujuvamaks muutmiseks on vaja sätestada põhieeskirjad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulude kandmiseks eelarvesse ja finantsraamistikuga hõlmatud perioodi üldsumma.

(12) Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud kulutuste eelarvestamise üksikasjalik korraldus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelises […] 201x. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[12].

(13) Erieeskirjad on vajalikud ka selliste suuremahuliste infrastruktuuriprojektidega tegelemiseks, mis kestavad finantsraamistikust oluliselt kauem. Kindlaks tuleb määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele Euroopa Liidu eelarvest. Kõnealused summad ei tohiks mõjutada muid liidu eelarvest rahastatavaid projekte.

(14) Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. jaanuari 2018, et institutsioonidel oleks võimalik see heaks kiita piisavalt vara enne järgmise finantsraamistiku algust. Käesoleva määrusega kehtestatud finantsraamistiku kohaldamist peaks jätkama juhul, kui uut mitmeaastase finantsraamistiku määrust ei võeta vastu enne käesoleva määrusega kehtestatud finantsraamistiku kehtivuse lõppemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Mitmeaastane finantsraamistik

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (edaspidi „finantsraamistik”) esitatakse lisas.

Artikkel 2 Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon järgivad finantsraamistikus esitatud iga-aastaste kulude ülemmäärasid iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel.

2. Kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringud võib eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomaste rubriikide ülemmääradest suurematena, kui on vaja kasutada hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, paindlikkusinstrumendi, Euroopa Globaliseerumisega Kohenemise Fondi, põllumajandussektori kriisiabireservi või ettenägemata kulude varu vahendeid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2012/2002,[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1927/2006,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr xxxx/201x[15] ning […] 201x. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkuleppe”).

3. Kui tuleb kasutada tagatist sellise laenu puhul, mis on kaetud liidu eelarvega vastavalt määrusele (EÜ) nr 332/2002 või määrusele (EÜ) nr 407/2010, siis võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus sätestatud ülemmäärasid.

Artikkel 3 Omavahendite ülemmäära järgimine

1.           Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ja artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab otsuse [XXXX/XX/EL, Euratom] kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära.

2.           Vajaduse korral alandatakse finantsmääruses esitatud ülemmäärasid, et tagada otsuse [XXXX/XX/EL, Euratom] kohaselt omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

Artikkel 4 Tehniline kohandamine

1.           Komisjon teeb igal aastal enne n+1 aasta eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a)      hindab ülemmäärad ja kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute üldsummad ümber n+1 aasta hindades;

b)      arvutab otsuse [XXXX/XX/EL, Euratom] kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu;

c)      arvutab institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 15 sätestatud ettenägemata kulude varu absoluutsumma.

2.           Komisjon teeb lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused, tuginedes 2 % suurusele aastadeflaatorile.

3.           Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.           Asjaomase aasta suhtes ei saa teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5 Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavate vahendite kohandamine

1. Juhul kui selgub, et mis tahes liikmesriigi 2014.–2016. aasta summeeritud sisemajanduse koguprodukt (edaspidi „SKP”) erineb rohkem kui +/– 5 % 2011. aasta prognoosist, mille alusel määrati kindlaks aastateks 2014–2020 liikmesriikides ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahendid, kohandab komisjon 2018. aasta tehnilise kohanduse käigus summasid, mis on asjaomasele liikmesriigile kõnealusel ajavahemikul ühtekuuluvuse toetamiseks ette nähtud.

2. Lõikes 1 osutatud kohanduste positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei või olla suurem kui 3 miljardit eurot.

3. Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2018–2020 vahel ja vastavalt muudetakse ka finantsraamistiku asjaomased ülemmäärad.

Artikkel 6 Rakendamisega seotud kohandamine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada nende assigneeringute korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes. Kõnealuseid ettepanekuid käsitlevad otsused tehakse enne n aasta 1. maid.

Artikkel 7 Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Fondi ja Euroopa Kalandusfondi kohandamine

1. Kui pärast 1. jaanuari 2014 võetakse vastu uued struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Fondi ja Euroopa Kalandusfondi reguleerivad eeskirjad või programmid, kohandatakse finantsraamistikku, et kanda järgmistesse aastatesse üle 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite osa, mis ületab vastavaid kulude ülemmäärasid.

2. Kohandamine seoses 2014. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmisega kinnitatakse enne 1. maid 2015.

Artikkel 8 Ülemäärase valitsemissektori eelarvepuudujäägiga seonduvad kohandused

Juhul kui nõukogu tühistab otsuse peatada ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena Ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmine, otsustab ta aluslepingu põhjal ja pidades kinni asjaomasest alusaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastal n peatatud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Artikkel 9 Finantsraamistiku muutmine

1. Ettenägemata asjaoludel võib finantsraamistikku muuta, pidades seejuures kinni [otsuse XXXX/XX/EL, Euratom] kohaselt sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2. Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Võimaluse korral peab eesmärgiks olema see, et oluline osa uutest kavandatud kuludest nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana jäävad rubriigi kehtiva ülemmäära piiresse.

3. Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

4. Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

5. Artikli 3 lõikes 2 ning artiklites 6, 7, 8, 10, 11 ja 16 osutatud kohandusi käsitatakse samuti finantsraamistiku muutmisena.

Artikkel 10 Finantsraamistiku kohandamine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui mitmeaastase finantsraamistiku jooksul vaadatakse aluslepingud läbi nii, et see avaldab mõju eelarvele, tehakse finantsraamistikus vajalikud kohandused.

Artikkel 11 Finantsraamistiku kohandamine laienemise ja Küprose ühendamise korral

Kui mõni uus liikmesriik ühineb Euroopa Liiduga finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, kohandatakse finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimistest tingitud kulutusi.

Kui Küpros ühendatakse finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, kohandatakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja ühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

Artikkel 12 Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid”) võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks mis tahes meetmeid.

Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähedust menetluse kõikides etappides.

Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma tööde ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on eelarve lõplik vastuvõtmine.

Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 13 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (edaspidi „ÜVJP”) talituskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja all „ÜVJP”. Nimetatud summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi kanda ei saa.

Artikkel 14 Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

Euroopa Liidu eelarvest eraldatakse Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele (EGNOS ja Galileo) ajavahemikuks 2014–2020 kuni 7 000 miljonit eurot 2011. aasta hindades.

Artikkel 15 Finantsraamistiku rakendamise vahehindamine

Komisjon esitab 2016. aastal finantsraamistiku rakendamise hindamise tulemused ning vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 16 Üleminek järgmisele finantsraamistikule

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2018 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Juhul kui enne 31. detsembrit 2020 ei võeta vastu nõukogu määrust uue mitmeaastase finantsraamistiku kindlaksmääramise kohta, kohaldatakse finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid ja muid sätteid nii kaua, kuni võetakse vastu uut finantsraamistikku kindlaksmäärav määrus. Kui pärast 2020. aastat ühinevad Euroopa Liiduga uued liikmesriigid, tehakse laiendatud finantsraamistikus vajaduse korral ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvessevõtmiseks vajalikud kohandused.

Artikkel 17 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

(Koht), …

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja                                                                       

LISA

Mitmeaastase finantsraamistiku tabel

[1]               Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. juunil 1988. aastal alla kirjutatud institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 33).

[2]               Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

[3]               KOM(2010) 72 ja KOM(2010) 73.

[4]               KOM(2011) 500, 29.6.2011.

[5]               KOM(2010) 185 (lõplik), 27.4.2010, punkt 2 (lk 4–13).

[6]               KOM(2010) 700 (lõplik), 19.10.2010, eriti punktid 4.5–4.7 (lk 23–25).

[7]               ELT C […], […], lk […].

[8]               ELT C […], […], lk […].

[9]               EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[10]             ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

[11]             ELT L […].

[12]             ELT C […].

[13]             EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[14]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[15]             ELT L […], […], lk […].