SELETUSKIRI

1.           Võltsimisvastase kaubanduslepingu (Anti-Counterfeiting Trade Agreement – ACTA) eesmärk on luua kõikehõlmav rahvusvaheline raamistik, mis aitaks Euroopa Liidul võidelda tõhusalt intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu. Need rikkumised kahjustavad seaduslikku kaubavahetust ja ELi konkurentsivõimet ning mõjutavad negatiivselt majanduskasvu ja tööhõivet. Leping hõlmab ajakohastatud sätteid intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks, eriti tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas ning piiril ja digikeskkonnas võetavaid kaitsemeetmeid; lepinguga nähakse ette ka toimiv koostöömehhanism selle osaliste vahel, et toetada nende jõupingutusi lepingu täitmise tagamisel ning heade tavade vahetamine, et tõhustada intellektuaalomandi õiguskaitset.

2.           Kuigi võltsimisvastane kaubandusleping ei muuda ELi õigustikku, sest see on oluliselt edumeelsem kui kehtivad rahvusvahelised standardid, luuakse lepinguga uus rahvusvaheline standard, mis lähtub Maailma Kaubandusorganisatsiooni 1994. aastal vastuvõetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS-leping). See on kasulik ELi eksportivatele õiguste omanikele, kes tegutsevad ülemaailmsel turul ning kannatavad praegu autoriõiguste, kaubamärkide, patentide, disaini ja geograafiliste tähiste õiguste süstemaatiliste ja laialdaste rikkumiste pärast välismaal.

3.           Võltsimisvastane kaubandusleping on tasakaalustatud leping, sest see on täielikult kooskõlas kodanikuõigustega ning võtab arvesse oluliste sidusrühmade (tarbijad, internetipakkujad ja arengumaades asuvad partnerid) probleeme.

4.           Pärast seda, kui nõukogu võttis 14. aprillil 2008 vastu läbirääkimissuunised, alustati 3 juunil 2008 läbirääkimisi. Pärast 11 läbirääkimisvooru sõlmiti leping 15. novembril 2010 ning parafeeriti 25. novembril.

5.           ELi liikmesriikidele anti suulist ja kirjalikku teavet läbirääkimiste kohta nõukogu kaubanduspoliitika komitee kaudu. ELi eesistujariik juhtis läbirääkimisi kriminaalvastutust käsitlevates küsimustes, toetudes nõukogus COREPERi tasandil ühehäälselt kokkulepitud ja vastuvõetud seisukohtadele. Ka Euroopa Parlamendile anti korrapäraselt teavet läbirääkimiste kulgemisest rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kaudu ning kolmel 2010. aasta täiskogu istungil volinik Karel de Guchti vahendusel. 24. novembril 2010 võttis Euroopa Parlament vastu võltsimisvastast kaubanduslepingut toetava resolutsiooni.

6.           Võltsimisvastane kaubandusleping sisaldab mitut kriminaalõiguse kohaldamist käsitlevat sätet, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 reguleerimisalasse. Erinevalt artikli 207 reguleerimisalasse kuuluvatest lepinguosadest kohaldatakse kõnealuste lepinguosade puhul jagatud pädevust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõige 2). Kui valdkond kuulub jagatud pädevusse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Võltsimisvastase kaubanduslepingu allkirjastamise ja sõlmimise puhul otsustas komisjon, et ta ei tee ettepanekut Euroopa Liidu võimaliku pädevuse teostamiseks kriminaalõiguse valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 2. Komisjon peab seda asjakohaseks, sest võltsimisvastase kaubanduslepingu üle peetud läbirääkimiste käigus ei ole komisjonil kunagi kavas olnud muuta ELi õigustikku või ühtlustada ELi õigusakte seoses intellektuaalomandi rikkumise korral kohaldatava kriminaalvastutusega. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et võltsimisvastasele kaubanduslepingule kirjutaksid alla nii EL kui ka kõik liikmesriigid.

7.           Komisjoni seisukoht seoses võltsimisvastase kaubanduslepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikega 2 ei mõjuta komisjoni tulevasi seisukohti seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikega 2 ettenähtud jagatud pädevuse teostamisega ELi poolt muude meetmete puhul.

2011/0166 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

võltsimisvastase kaubanduslepingu allakirjutamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Maroko Kuningriigi, Mehhiko Ühendriikide, Singapuri Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Uus-Meremaa vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)       14. aprillil 2008 andis nõukogu komisjonile volitused pidada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi mitmepoolse võltsimisvastase kaubanduslepingu üle.

(2)       Kõnealused läbirääkimised on lõpetatud ning võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Maroko Kuningriigi, Mehhiko Ühendriikide, Singapuri Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Uus-Meremaa vahel parafeeriti 25. novembril 2010.

(3)       Lepingule tuleks Euroopa Liidu nimel alla kirjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud alla kirjutama võltsimisvastasele kaubanduslepingule Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Maroko Kuningriigi, Mehhiko Ühendriikide, Singapuri Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Uus-Meremaa vahel

Allkirjastatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

Võltsimisvastane kaubandusleping Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Maroko Kuningriigi, Mehhiko Ühendriikide, Singapuri Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Uus-Meremaa vahel

Käesoleva lepingu osalised,

märkides, et intellektuaalomandi tõhus õiguskaitse on otsustavalt tähtis püsiva majanduskasvu tagamiseks kõigis valdkondades ja kogu maailmas;

märkides lisaks, et võltsitud ja piraatkaupade levik ning ebaseaduslikku materjali levitavad teenused kahjustavad seaduslikku kaubavahetust ning maailmamajanduse säästvat arengut, põhjustavad õiguste omanikele ja seaduskuulekatele ettevõtjatele märkimisväärset rahalist kahju ning on mõnel juhul organiseeritud kuritegevuse tuluallikaks või ohustavad avalikkust muul moel;

soovides võidelda sellise leviku vastu tõhusama rahvusvahelise koostööga, eriti õigusaktide täitmise tagamisel rahvusvahelisel tasandil;

soovides töötada välja TRIPS-lepingut täiendavad tõhusad ja sobivad abinõud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks, võttes arvesse asjaomaste õigussüsteemide ja -tavade erinevust;

soovides tagada, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks võetavad meetmed ja menetlused ei muutuks ise tõkkeks seaduslikule kaubandusele;

soovides lahendada intellektuaalomandi õiguste, eriti autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste (sh digikeskkonnas toimuvaid) rikkumisi viisil, mis tasakaalustaks asjaomaste õiguste omanike, teenusepakkujate ja kasutajate õigused ja huvid;

soovides edendada teenusepakkujate ja õiguste omanike koostööd, et võidelda asjaomaste rikkumiste vastu digikeskkonnas;

soovides, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud rahvusvaheline jõustamistegevus ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö toimuks vastastikku toetaval viisil;

tunnustades põhimõtteid, mis on sätestatud TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitlevas Doha deklaratsioonis, mis võeti vastu WTO neljandal ministrite konverentsil 14. novembril 2001,

on kokku leppinud järgmises:

I peatükk: Esmased sätted ja üldmõisted

1. jagu: Esmased sätted

Artikkel 1 Seos teiste lepingutega

Ükski käesoleva lepingu säte ei piira lepinguosaliste kohustusi teiste lepinguosaliste suhtes, mis tulenevad kehtivatest lepingutest, sh TRIPS-lepingust.

Artikkel 2 Kohustuste laad ja ulatus

1.           Iga lepinguosaline jõustab käesoleva lepingu sätted. Lepinguosaline võib oma õigusaktides sätestada intellektuaalomandi ulatuslikuma õiguskaitse, kui on nõutud käesoleva lepinguga tingimusel, et see ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega. Igal lepinguosalisel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.

2.           Käesolev leping ei loo kohustust jagada ressursse intellektuaalomandi õiguskaitse ja üldise seaduste täitmise tagamise vahel.

3.           TRIPS-lepingu I osas, eriti artiklites 7 ja 8 sätestatud eesmärgid ja põhimõtted kehtivad mutatis mutandis käesoleva lepingu suhtes.

Artikkel 3 Seos intellektuaalomandi õiguste olemasolu ja kohaldamisala käsitlevate õigusaktidega

1.           Käesolev leping ei piira lepinguosaliste intellektuaalomandi õiguste olemasolu, omandamist, kohaldamisala ja säilitamist reguleerivate õigusaktide sätete kohaldamist.

2.           Käesolev leping ei kohusta lepinguosalisi võtma meetmeid, kui nende õigusnormid ei taga teatava intellektuaalomandi õiguste kaitset.

Artikkel 4 Eraelu puutumatus ja teabe avalikustamine

1.           Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist avalikustama

a)      teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus tema õigusaktidega, sh eraelu puutumatuse õigust käsitlevate õigusaktidega, või rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline ta on;

b)      konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õigusaktide kohaldamist või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega, või

c)      konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine riivaks teatavate avalike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve.

2.           Kui lepinguosaline esitab käesoleva lepingu sätete kohase kirjaliku teabe, peab teavet saav lepinguosaline, lähtudes oma õigussüsteemist ja -praktikast, hoiduma teabe avalikustamisest või kasutamisest muul otstarbel kui see, mille jaoks kõnealune teave talle esitati, ilma teabe esitanud lepingupoole eelneva nõusolekuta.

2. jagu: Üldmõisted

Artikkel 5 Üldmõisted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a)      võltsimisvastane kaubandusleping – võltsimisvastane kaubandusleping;

b)      komitee – vastavalt V peatükile (Institutsiooniline korraldus) asutatud võltsimisvastase kaubanduslepingu komitee;

c)      pädevad ametiasutused – asjakohased kohtud ning haldus- ja õiguskaitseasutused vastavalt lepinguosalise õigusaktidele;

d)      võltsitud kaubamärgiga kaubad – mis tahes kaubad, sh pakendid, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne seesuguste kaupade suhtes kehtiva korra kohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides seesugusest kaubamärgist eristada ja mis seega rikub kõnesoleva kaubamärgi omaniku õigusi selle maa seaduste alusel, kus II peatükis (Intellektuaalomandi õiguskaitse õigusraamistik) sätestatud menetlusi kohaldatakse;

e)      maa – WTO lepingu selgitavates märkustes esitatud tähenduses;

f)       tollitransiit – tolliprotseduur, mida kohaldatakse kauba veol tollikontrolli all ühest tolliasutusest teise;

g)      päev – kalendripäev;

h)      intellektuaalomand – kõik intellektuaalomandi kategooriad, mida käsitletakse TRIPS-lepingu II jao osades 1–7;

i)       transiitkaup – tollitransiidi kohaselt veetavad või ümberlaaditavad kaubad;

j)       isik – füüsiline või juriidiline isik;

k)      autoriõigust rikkuvad kaubad – mis tahes kaubad, mis on ilma õiguse omaniku või tema poolt tootjariigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta valmistatud koopiad, mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumine selle maa õigusaktide alusel, kus II peatükis (Intellektuaalomandi õiguskaitse õigusraamistik) sätestatud menetlusi kohaldatakse;

l)       õiguste omanik – hõlmab liitu või ühingut, kellel on õiguslik alus kasutada intellektuaalomandi õigust;

m)     territoorium – II peatüki (Intellektuaalomandi õiguskaitse õigusraamistik) 3. jao (Piiril võetavad meetmed) tähenduses lepinguosalise tolliterritoorium ja kõik vabatsoonid[1];

n)      ümberlaadimine – tolliprotseduur, mille puhul kaubad laaditakse tollikontrolli all sisseveol kasutatud transpordivahendist väljaveol kasutatavale transpordivahendile tolliasutuse territooriumil, mis on ühtaegu nii impordi- kui ka eksporditolliasutus;

o)      TRIPS-leping – WTO lepingule 1C lisana lisatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

p)      WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

q)      WTO leping – 15. aprillil 1994. aastal sõlmitud Marrakeši leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon.

II peatükk: Intellektuaalomandi õiguskaitse õigusraamistik

1. jagu: Üldised kohustused

Artikkel 6 Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud üldised kohustused

1.           Iga lepinguosaline tagab, et tema õigusaktidega nähakse ette täitemenetlus, mis võimaldab tõhusate meetmete võtmist käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, sealhulgas kiireloomuliste õiguskaitsevahendite võtmist rikkumiste ennetamiseks ja edaspidiste rikkumiste tõkestamiseks. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha meetmed nende menetluste kuritarvitamise vastu.

2.           Käesoleva peatüki rakendamiseks vastuvõetud, säilitatud või kohaldatud menetlused peavad olema õiglased ja erapooletud ning tagama, et kõikide menetluses osalejate õigused oleksid asjakohaselt kaitstud. Need menetlused ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi.

3.           Käesoleva peatüki sätete rakendamisel peab iga lepinguosaline arvesse võtma rikkumise tõsiduse, kolmandate isikute huvide ning kohaldatavate meetmete, õiguskaitsevahendite ja karistuste proportsionaalsust.

4.           Käeoleva peatüki sätteid ei tohi tõlgendada nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud oma ametnikke ametikohustuste täitmise eest vastutusele võtma.

2. jagu: Tsiviilõiguslik kaitse[2]

Artikkel 7 Tsiviilmenetluse kättesaadavus

1.           Iga lepinguosaline võimaldab õiguste omanikele tsiviilkohtumenetluse kasutamist, et tagada kõigi käesoleva jaoga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitse.

2.           Juhul kui mõni tsiviilõiguslik kaitsevahend määratakse asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, tagab iga lepinguosaline, et menetlus vastaks sisuliselt käesolevas jaos sätestatud põhimõtetele.

Artikkel 8 Kohtumäärus

1.           Iga lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetluste puhul on tema kohtuorganitel õigus anda lepinguosalisele korraldus rikkumine lõpetada ning muu hulgas nõuda sellelt lepinguosaliselt või vajaduse korral kolmandalt osapoolelt, kes kuulub asjaomase kohtuorgani jurisdiktsiooni alla, et ta takistaks intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade pääsu kaubandusse.

2.           Olenemata käesoleva jao muudest sätetest, mis käsitlevad õiguste kasutamist valitsuse või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt ilma õiguste omaniku loata, võib lepinguosaline piirata sellise kasutuse vastaseid võimalikke õiguskaitsevahendeid hüvitise maksmisega tingimusel, et lepinguosalised järgivad TRIPS-lepingu II osa sätteid, mis sellist kasutamist otseselt käsitlevad. Muudel juhtudel kohaldatakse käesolevas jaos ettenähtud õiguskaitsevahendeid, või kui need kaitsevahendid on vastuolus lepinguosalise õigusaktidega, peab võimaldatama selgitavaid otsuseid ja adekvaatset kompensatsiooni.

Artikkel 9 Kahju

1.           Iga lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud tsiviilkohtumenetluste puhul on tema kohtuorganitel õigus kohustada õiguserikkujat, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime rikkumise, maksma õiguste omanikule kahjutasu, mis oleks piisav kompenseerimaks kahju, mida õiguste omanik on saanud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu. Intellektuaalomandi õiguse rikkumisest tuleneva kahju suuruse kindlaksmääramisel on lepinguosalise kohtuorganitel lubatud võtta väärtuse hindamisel muu hulgas arvesse iga põhjendatud väidet, millele õiguste omanik tugineb, kaasa arvatud saamata jäänud tulu, rikkumisega seotud kaupade või teenuste väärtus turuhinnas või nende soovituslik jaemüügihind.

2.           Vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise korral ning kaubamärgi võltsimise korral tagab iga lepinguosaline, et tsiviilkohtumenetluses on tema kohtuorganitel õigus kohustada õiguserikkujat maksma rikkumisega teenitud tulu välja õiguste omanikule. Lepinguosaline võib käsitada kõnealust tulu kui lõikes 1 osutatud kahjutasu.

3.           Iga lepinguosaline võib vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste, fonogrammide ja esituste ning kaubamärkide võltsimisega seoses kehtestada või säilitada korra, mis näeb ette ühe või mitu järgmist hüvitamisvõimalust:

a)      eelnevalt kindlaksmääratud kahjutasu või

b)      eeldatava[3] kahjutasu suuruse kindlaksmääramine, mis oleks piisav, et hüvitada õiguste omanikule rikkumisest tekkinud kahju või

c)      vähemalt autoriõiguse puhul täiendavad kahjutasud.

4.           Kui lepinguosaline kohaldab lõike 3 punktis a osutatud õiguskaitsevahendit või lõike 3 punktis b osutatud eeldatavat kahjutasu, peab ta tagama, et tema kohtuorganil või õiguste omanikul oleks õigus valida kõnealune õiguskaitsevahend või eeldatav kahjutasu lõigetes 1 ja 2 osutatud õiguskaitsevahendi asemel.

5.           Iga lepinguosaline tagab, et tema kohtuorganitel on vähemalt autoriõiguse või kaasnevate õiguste rikkumise või kaubamärgi võltsimisega seotud tsiviilkohtumenetluse lõppedes vajaduse korral õigus kohustada kaotajat tasuma võitja kohtukulud või -tasud ja asjakohased advokaaditasud või muud kulud, vastavalt lepinguosalise õigusaktidele.

Artikkel 10 Muud õiguskaitsevahendid

1.           Vähemalt autoriõigust rikkuvate kaupade ja võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul tagab iga lepinguosaline, et õiguste omaniku poolt tsiviilkohtumenetluse käigus esitatud taotluse korral on tema kohtuorganitel õigus nõuda selliste õigust rikkuvate kaupade hävitamist ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata, välja arvatud erandjuhtudel.

2.           Lisaks tagab iga lepinguosaline, et tema kohtuorganitel on õigus määrata, et materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks, hävitatakse või kõrvaldatakse kaubandusest viivitamata ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata, et edaspidiste rikkumiste ohtu vähendada.

3.           Käeolevas artiklis osutatud õiguskaitsevahendite kohaldamisel võib lepinguosaline nõuda, et see toimuks rikkuja kulul.

Artikkel 11 Rikkumistega seotud teave

Ilma et see piiraks privileege, teabeallika konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist käsitlevate õigusaktide kohaldamist, tagab iga lepinguosaline, et intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud tsiviilkohtumenetluses on tema kohtuorganitel õigus kohustada rikkujat või oletatavat rikkujat, et ta esitaks õiguste omaniku põhjendatud taotluse korral õiguste omanikule või kohtuorganitele vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele vähemalt tõendite kogumise eesmärgil asjakohase teabe, mida rikkuja või eeldatav rikkuja valdab või kontrollib. Kõnealune teave võib hõlmata teavet isikute kohta, kes on seotud rikkumise või oletatava rikkumise mis tahes aspektiga, ning teavet õigust rikkuvate või eeldatavalt rikkuvate kaupade ja teenuste tootmisvahendite või turustuskanalite kohta, sh kolmandate isikute kohta, kes on oletatavasti kaasatud selliste kaupade või teenuste tootmisse või turustamisse.

Artikkel 12 Ajutised meetmed

1.           Iga lepinguosaline tagab, et tema kohtuorganitel on õigus määrata kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid:

a)      lepinguosalise suhtes või vajaduse korral kolmanda osapoole suhtes, kes kuulub asjaomase kohtuorgani jurisdiktsiooni alla, takistamaks mis tahes intellektuaalomandi õiguse rikkumist ning eriti vältimaks intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade pääsu nende jurisdiktsiooni all olevasse kaubandusse;

b)      säilitamaks väidetava rikkumisega seotud asjakohaseid tõendeid.

2.           Iga lepinguosaline tagab, et tema kohtuorganitel on õigus võtta vajaduse korral ajutisi meetmeid inaudita altera parte, eriti kui viivitus tekitaks õiguste omanikule tõenäoliselt korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävimise oht. Inaudita altera parte menetlustes tagab iga lepinguosaline, et tema kohtuorganitel on õigus toimida ajutiste meetmete taotlemise korral kiiresti ning teha otsus viivitamata.

3.           Vähemalt autoriõigust rikkuvate kaupade ja võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul tagab iga lepinguosaline, et tsiviilkohtumenetluse käigus on tema kohtuorganitel õigus nõuda kahtlaste kaupade, rikkumisega seotud materjalide ja vahendite ning vähemalt võltsitud kaubamärke kandvate kaupade puhul ka rikkumisega seotud tõendavate dokumentide originaalide või koopiate arestimist või muul moel kinnipidamist.

4.           Iga lepinguosaline tagab, et tema kohtuorganitel on ajutiste meetmete kohaldamisel õigus nõuda hagejalt iga mõistlikult kättesaadava tõendi esitamist, et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja õigusi on rikutud või et on olemas seesuguse rikkumise vahetu oht, ning nõuda hagejalt kautsjonit või võrdväärset tagatist, mis oleks piisav kostja kaitseks ja kuritarvituse vältimiseks. Seesugune kautsjon või võrdväärne tagatis ei tohiks põhjendamatult takistada kõnesoleva ajutiste meetmete kehtestamise menetluse kasutamist.

5.           Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu või kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandi õigust ei ole rikutud, on kohtuorganitel õigus kostja nõudel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.

3. jagu: Piiril võetavad meetmed[4],[5]

Artikkel 13 Piiril võetavate meetmete kohaldamisala[6]

Kui lepinguosaline kehtestab vajaduse korral, järgides intellektuaalomandi kaitse riiklikku korda ning ilma, et see piiraks TRIPS-lepingu nõuete kohaldamist, tõhusad piiril võetavad meetmed, mis on seotud intellektuaalomandi õiguskaitsega, peab ta neid meetmeid kohaldama selliselt, et ta ei teeks intellektuaalomandi õigustel põhjendamatult vahet ega tõkestaks seaduslikku kaubandust.

Artikkel 14 Väikesaadetised ja isiklik pagas

1.           Iga lepinguosaline kohaldab käesoleva jao sätteid väikesaadetistes lähetatavate kaubanduslikku laadi kaupade suhtes.

2.           Lepinguosaline ei pea kohaldama käesoleva jao sätteid reisijate isiklikus pagasis leiduvate väikeste kaubakoguste suhtes, mis ei ole kaubanduslikku laadi.

Artikkel 15 Teabe saamine õiguste omanikult

Iga lepinguosaline lubab oma pädevatel ametiasutustel nõuda õiguste omanikult asjakohast teavet, mis aitaks pädevatel ametiasutustel võtta piiril meetmeid, millele on osutatud käesolevas jaos. Lepinguosaline võib anda õiguste omanikule ka loa asjakohase teabe edastamiseks pädevatele ametiasutustele.

Artikkel 16 Piiril võetavad meetmed

1.           Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad import- ja eksportsaadetistega seotud menetlused, mille kohaselt:

a)      lepinguosalise tolliasutused võivad peatada omal algatusel kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise ning

b)      õiguste omanik võib vajaduse korral taotleda, et lepinguosalise pädevad ametiasutused peataksid kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise.

2.           Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad menetlused, mis on seotud kahtlaste transiitkaupadega või muude olukordadega, kus kaubad on tollikontrolli all, ning mille kohaselt:

a)      lepinguosalise tolliasutused võivad peatada omal algatusel kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise või need kinni pidada; ning

b)      õiguste omanik võib vajaduse korral taotleda, et lepinguosalise pädevad ametiasutused peataksid kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise või peaksid need kaubad kinni.

Artikkel 17 Õiguste omaniku taotlus

1.           Iga lepinguosaline tagab, et tema pädevad ametiasutused nõuavad, et õiguste omanik, kes taotleb artikli 16 (Piiril võetavad meetmed) lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud menetluste kohaldamist, esitaks pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid selle kohta, et menetlust kohaldava lepinguosalise õigusaktide kohaselt on prima facie rikutud intellektuaalomandi õiguste omaniku õigusi, ning edastaks piisava teabe, mis on kõigi eelduste kohaselt õiguste omaniku valduses ning mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel kahtlaseid kaupu hõlpsasti ära tunda. Piisava teabe esitamise nõue ei tohiks põhjendamatult takistada artikli 16 (Piiril võetavad meetmed) lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud menetluste kasutamist.

2.           Iga lepinguosaline kehtestab korra, mis võimaldab peatada tema territooriumil ja tollikontrolli all olevate kahtlaste kaupade[7] vabasse ringlusse laskmise või pidada need kaubad kinni. Lepinguosaline võib kõnealust korda kohaldada mitmekordsete saadetiste puhul. Lepinguosaline võib õiguste omaniku taotlusel ette näha, et kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise peatamist või nende kaupade kinnipidamist reguleerivat korda kohaldatakse konkreetsetes tollikontrolli alla kuuluvates sisenemis- ja väljumiskohtades.

3.           Iga lepinguosaline tagab, et tema pädevad ametiasutused teatavad taotluse esitajale mõistliku aja jooksul sellest, kas nad on taotluse aktsepteerinud. Kui lepinguosalise pädevad ametiasutused on taotluse aktsepteerinud, peavad nad teatama taotluse esitajale taotluse kehtivusaja.

4.           Lepinguosaline võib lubada oma pädevatel ametiasutustel juhul, kui taotluse esitaja on kuritarvitanud artikli 16 (Piiril võetavad meetmed) lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud menetlusi või kui selleks esineb põhjendatud vajadus, taotluse tagasi lükata, selle peatada või tühistada.

Artikkel 18 Kautsjon või võrdväärne tagatis

Iga lepinguosaline tagab, et tema pädevatel ametiasutustel on õigus nõuda, et õiguste omanik, kes taotleb artikli 16 (Piiril võetavad meetmed) lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud menetluste kohaldamist, tasuks mõistliku kautsjoni või võrdväärse tagatise, mis oleks piisav kaitsmaks kostjat ja pädevaid ametiasutusi ning vältimaks kuritarvitust. Iga lepinguosaline tagab, et seesugune kautsjon või võrdväärne tagatis ei takistaks põhjendamatult kõnealuste menetluste kasutamist. Lepinguosaline võib otsustada, et tagatis esitatakse võlakirja vormis, mille eesmärk on kaitsta kostjat igasuguse kahju eest, mis tuleneb kaupade vabasse ringlusse laskmise peatamisest või kaupade kinnipidamisest, juhul kui pädevad ametiasutused otsustavad, et kaupade puhul ei ole intellektuaalomandi õigust rikutud. Lepinguosaline võib anda kahtlased kaubad kostja käsutusse võlakirja või võrdväärse tagatise vastu vaid erandjuhtudel või kohtu korraldusel.

Artikkel 19 Rikkumise kindlakstegemine

Iga lepinguosaline kehtestab või säilitab menetlused, mille kohaselt otsustavad tema pädevad ametiasutused mõistliku aja jooksul pärast artiklis 16 (Piiril võetavad meetmed) osutatud menetluste algatamist, kas kahtlaste kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 20 Õiguskaitsevahendid

1.           Iga lepinguosaline tagab, et tema pädevatel ametiasutustel on õigus nõuda kaupade hävitamist pärast artikli 19 (Rikkumise kindlakstegemine) kohast otsust, et kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi. Juhul kui selliseid kaupu ei hävitata, tagab iga lepinguosaline, et – välja arvatud erandjuhtudel – kõrvaldatakse kaubad kaubandusest viisil, mis välistab igasuguse kahju tekitamise õiguste omanikule.

2.           Võltsitud kaubamärkidega kaupade puhul on ebaseaduslikult lisatud kaubamärgi kõrvaldamine ainult erandjuhul piisav selleks, et lubada kõnesolevaid kaupu kaubandusse.

3.           Lepinguosaline võib anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse määrata halduskaristus, kui on tehtud artikli 19 (Rikkumise kindlakstegemine) kohane otsus, et kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 21 Tasud

Iga lepinguosaline tagab, et taotluse menetlemise tasu ning kaupade ladustamise või hävitamise tasu, mille tema pädevad ametiasutused seoses käesolevas jaos kirjeldatud menetlustega kehtestavad, ei takista põhjendamatult menetluse kasutamist.

Artikkel 22 Teabe avaldamine

Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad eraelu puutumatust ja teabe konfidentsiaalsust,

a)      võivad lepinguosalised lubada oma pädevatel ametiasutustel avaldada õiguste omanikule teavet teatavate kaubasaadetiste kohta, sh kaupade kirjelduse ja koguse kohta, et aidata tuvastada kaupu, mille puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi;

b)      võivad lepinguosalised lubada oma pädevatel ametiasutustel avaldada õiguste omanikule teavet kaupade kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaupade kirjelduse ja koguse, saatja nime ja aadressi, importija, eksportija või kauba saaja ning, kui see on teada, ka kaupade päritolumaa ning tootja nime ja aadressi, et aidata kaasa artiklis 19 (Rikkumise kindlakstegemine) osutatud kindlakstegemisele;

c)      kui lepinguosaline ei ole andnud oma pädevatele ametiasutustele punktis b osutatud luba, võib lepinguosaline vähemalt imporditud kaupade puhul, kui pädevad ametiasutused on arestinud kahtlase kauba või kui nad on teinud artikli 19 (Rikkumise kindlakstegemine) kohase otsuse, et kaupade puhul rikutakse intellektuaalomandi õigusi, lubada oma pädevatel ametiasutustel esitada õiguste omanikule 30 päeva[8] jooksul pärast arestimist või vastava otsuse tegemist teabe kõnealuste kaupade kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult, kaupade kirjelduse ja koguse, saatja nime ja aadressi, importija, eksportija või kauba saaja ning, kui see on teada, ka kaupade päritolumaa ning tootja nime ja aadressi.

4. jagu: Kriminaalõiguslik kaitse

Artikkel 23 Kuriteod

1.           Iga lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetlused ja -karistused, mida kohaldatakse vähemalt kaubamärgi tahtliku võltsimise ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud piraatluse korral, mis on toime pandud kommertseesmärgil[9]. Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab kommertseesmärgil teostatav tegevus vähemalt äritegevust otsese majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks.

2.           Iga lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise etikettide või pakendite[10] tahtlikul importimisel[11] ja kasutamisel kohalikul turul kaubandustegevuse käigus ja kommertseesmärkidel,

a)      kui märgistust on kasutatud ilma loata ning see on identne lepinguosalise territooriumil registreeritud kaubamärgiga või ei ole sellest eristatav ning

b)      kui neid kavatsetakse kasutada kaupade turustamisel või seoses teenustega, mis on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks asjaomane kaubamärk on registreeritud.

3.           Lepinguosaline võib ette näha kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise kinematograafiatööde loata kopeerimise eest üldsusele avatud kinofilmide näitamise kohas;

4.           Lisaks käesolevas artiklis osutatud rikkumistele, mille puhul lepinguosalised näevad ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise, kehtestavad lepinguosalised kriminaalvastutuse ka sellistele õigusrikkumistele üleskutsumise ja nendele kaasaaitamise eest.

5.           Iga lepinguosaline võtab vajalikud meetmed kooskõlas oma õiguspõhimõtetega, et kehtestada juriidiliste isikute vastutus (mis võib olla kriminaalvastutus) käesolevas artiklis osutatud õigusrikkumiste eest, mille puhul lepinguosalised näevad ette kriminaalmenetluse ja ‑karistused. Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsiliste isikute kriminaalvastutust.

Artikkel 24 Karistused

Artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud õigusrikkumiste puhul näeb iga lepinguosaline ette karistused, mis võivad hõlmata nii vabadusekaotust kui ka rahatrahve,[12] mis peavad olema piisavalt suured, et takistada tulevasi õigusrikkumisi, ja vastama võrreldava raskusastmega kuritegude eest määratavatele karistustele.

Artikkel 25 Arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine

1.           Seoses artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2, 3, ja 4 osutatud õigusrikkumistega, mille puhul lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistused, annab kõnealune lepinguosaline oma pädevatele ametiasutustele õiguse anda korraldus arestida võimalikud võltsitud kaubamärgiga kaubad või autoriõigust rikkuvad kaubad ning materjalid ja seadmed, mida kasutati väidetava õigusrikkumise toimepanekuks, väidetava õigusrikkumisega seotud dokumentaalne tõendusmaterjal ning väidetavast õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara.

2.           Kui lepinguosaline nõuab lõikes 1 osutatud kohtukorralduse alusel arestitud esemete tuvastamist, ei tohi lepinguosaline nõuda esemete üksikasjalikumat kirjeldust, kui on vajalik nende tuvastamiseks arestimise eesmärgil.

3.           Seoses artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2, 3, ja 4 osutatud õigusrikkumistega, mille puhul lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistused, annab kõnealune lepinguosaline oma pädevatele ametiasutustele õiguse anda korraldus konfiskeerida või hävitada kõik võltsitud kaubamärgiga või autoriõigust rikkuvad kaubad. Juhul kui võltsitud kaubamärgiga või autoriõigust rikkuvaid kaupu ei hävitata, tagavad pädevad ametiasutused, et – välja arvatud erandjuhtudel – kõrvaldatakse kõnealused kaubad kaubandusest viisil, mis välistab igasuguse kahju tekitamise õiguste omanikule. Iga lepinguosaline tagab, et kõnealuste kaupade konfiskeerimise või hävitamise puhul ei maksta õigusrikkujale mingisugust kompensatsiooni.

4.           Seoses artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2, 3, ja 4 osutatud õigusrikkumistega, mille puhul lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistused, annab kõnealune lepinguosaline oma pädevatele ametiasutustele õiguse anda korraldus konfiskeerida või hävitada materjalid ja seadmed, mida kasutati peamiselt võltsitud kaubamärgiga või autoriõigust rikkuvate kaupade tootmiseks, ning – vähemalt tõsiste õigusrikkumiste korral – konfiskeerida või hävitada õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara. Iga lepinguosaline tagab, et kõnealuste materjalide, seadmete või vara konfiskeerimise või hävitamise puhul ei maksta õigusrikkujale mingisugust kompensatsiooni.

5.           Seoses artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2, 3, ja 4 osutatud õigusrikkumistega, mille puhul lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistused, võib kõnealune lepinguosaline anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse anda korraldus

a)      arestida vara, mille väärtus vastab õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara väärtusele, ning

b)      konfiskeerida vara, mille väärtus vastab õigusrikkumisest tulenenud või selle kaudu otseselt või kaudselt saadud vara väärtusele.

Artikkel 26 Kriminaalasja menetlemine ex officio

Iga lepinguosaline tagab, et vajaduse korral võivad tema pädevad ametiasutused seoses artikli 23 (Kuriteod) lõigetes 1, 2, 3, ja 4 osutatud õigusrikkumistega, mille puhul lepinguosaline näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistused, algatada omal algatusel uurimise või võtta õiguslikke meetmeid.

5. jagu: Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine digikeskkonnas

Artikkel 27 Õiguskaitse tagamine digikeskkonnas

1.           Lepinguosalised tagavad 2. jaos (Tsiviilõiguslik kaitse) ja 4. jaos (Kriminaalõiguslik kaitse) sätestatud kaitsemenetluste kättesaadavuse oma õigusruumis, et võimaldada tõhusate meetmete võtmist digikeskkonnas toimepandud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, sealhulgas kiireloomuliste õiguskaitsevahendite võtmist rikkumiste ennetamiseks ja edaspidiste rikkumiste tõkestamiseks.

2.           Lisaks lõike 1 sätetele kohaldab iga lepinguosaline täitemenetlust digivõrgustikes toimepandud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise korral, mis võib hõlmata laialdase levitamise vahendite ebaseaduslikku kasutamist õigusrikkumise eesmärgil. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule tegevusele, sealhulgas e-kaubandusele, ning tagada kõnealuse lepinguosalise õigusaktide kohased põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele[13].

3.           Iga lepinguosaline püüab edendada ettevõtjate koostööd autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumisega ning kaubamärkide võltsimisega seotud juhtumite tõhusaks lahendamiseks, säilitades samas seadusliku konkurentsi ning lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele.

4.           Kooskõlas oma õigusaktidega võib lepinguosaline anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse nõuda internetiteenuste pakkujalt, et ta avaldaks õiguste omanikule kiiresti teabe, mis on vajalik tuvastamaks tellijat, kelle kontot rikkumise toimepanekuks väidetavalt kasutati, kui kõnealune õiguste omanik on esitanud õiguslikult piisava kaebuse kaubamärgi võltsimise või autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise kohta ning kui sellist teavet kogutakse kõnealuste õiguste kaitsmiseks või jõustamiseks. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule tegevusele, sealhulgas e-kaubandusele, ning tagada kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele.

5.           Iga lepinguosaline näeb ette küllaldase õiguskaitse ja tõhusad õiguskaitsevahendid sellistest mõjusatest tehnilistest meetmetest[14] kõrvalehoidmise vastu, mida teoste autorid, esitajad või fonogrammitootjad kasutavad oma õiguste teostamisel ja mis piiravad nende teoste, esituste või fonogrammidega seotud toiminguid, mida asjaomased teose autorid, esitajad või fonogrammitootjad või õigusaktid ei luba.

6.           Selleks et tagada küllaldane õiguskaitse ja lõikes 5 osutatud tõhusad õiguskaitsevahendid, tagab iga lepinguosaline kaitse vähemalt

a)      oma õigusaktidega ettenähtud ulatuses:

i)       kui rikkuja hoiab mõjusatest tehnilistest meetmetest ebaseaduslikult kõrvale, kusjuures ta on või peab põhjendatult olema oma rikkumisest teadlik, ning

ii)      kui avalikult turustatakse seadet või toodet, sh arvutiprogrammi, või teenust, mille abil on võimalik kõrvale hoida mõjusatest tehnilistest meetmetest, ning

b)      kui toodetud, imporditud või turustatud seadme või toote, sh arvutiprogrammi, või osutatud teenuse

i)       loomise või tootmise esmane eesmärk on mõjusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmine või

ii)      millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslik otstarve peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise[15].

7.           Õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe[16] kaitsmiseks peab iga lepinguosaline ette nägema küllaldase õiguskaitse ja mõjusad õiguskaitsevahendid iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma loata paneb toime mis tahes järgmise teo või kelle puhul võib – seoses tsiviilõiguslike kaitsevahenditega – põhjendatult oletada, et ta on tegu korda saates teadlik, et see põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguse rikkumist:

a)      õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe kõrvaldamine või muutmine;

b)      teoste, esituste või fonogrammide koopiate levitamine, import levitamise eesmärgil, ülekandmine ringhäälingus, edastamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, teades, et õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave on kõrvaldatud või et seda on ilma loata muudetud.

8.           Lõigete 5 ja 7 kohase küllaldase õiguskaitse ja mõjusate õiguskaitsevahendite tagamiseks võib lepinguosaline kehtestada või säilitada lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamiseks vajalike meetmetega seotud asjaomaseid piiranguid või erandeid. Lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused ei piira lepinguosalise õigusaktide kohaste õiguste, piirangute või erandite kohaldamist, mis on seotud autoriõiguste või sellega kaasnevate õiguste kaitsmisega rikkumiste eest.

III peatükk: Õiguskaitsealane tegevus

Artikkel 28 Õiguskaitsega seotud erialateadmised, teavitamine ja riiklik koordineerimine

1.           Iga lepinguosaline toetab erialateadmiste arengut oma pädevates ametiasutustes, kes vastutavad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise eest.

2.           Iga lepinguosaline toetab intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud statistiliste andmete ja muu asjakohase teabe kogumist ja analüüsimist, samuti teabe kogumist parimate tavade kohta, mis võimaldavad rikkumisi ennetada ja nende vastu võidelda.

3.           Iga lepinguosaline edendab vajaduse korral intellektuaalomandi õiguskaitse eest vastutavate pädevate ametiasutuste tegevuse riiklikku koordineerimist ja lihtsustab ühismeetmete võtmist.

4.           Iga lepinguosaline püüab vajaduse korral edendada ametlike ja mitteametlike mehhanismide (nagu nõuanderühmad) loomist ja toimimist, et õiguste omanikud ja muud asjaomased sidusrühmad saaksid esitada pädevatele ametiasutustele oma seisukohti.

Artikkel 29 Riskijuhtimine piiril

1.           Et edendada intellektuaalomandi õiguskaitse tõhusat tagamist piiril, võivad lepinguosaliste pädevad ametiasutused:

a)      konsulteerida teiste lepinguosaliste asjakohaste sidusrühmade ja intellektuaalomandi õiguskaitse eest vastutavate pädevate ametiasutustega, et teha kindlaks ja vähendada olulisi riske ning edendada meetmeid kõnealuste riskide leevendamiseks, ning

b)      jagada teiste lepinguosaliste pädevate ametiasutustega teavet intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise kohta piiril, sealhulgas asjakohast teavet, mis võimaldab paremini kindlaks teha ja suunata kontrollimisele selliseid saadetisi, mille puhul kahtlustatakse, et need sisaldavad õigusi rikkuvaid kaupu.

2.           Kui lepinguosaline arestib intellektuaalomandi õigusi rikkuvad imporditud kaubad, võivad tema pädevad ametiasutused anda eksportivale lepinguosalisele teavet, mis on vajalik arestitud eksportkaubaga seotud osaliste ja kaupade tuvastamiseks. Eksportiva lepinguosalise pädevad ametiasutused võivad võtta oma õigusaktide kohaseid meetmeid kõnealuste osaliste ja edasiste saadetiste suhtes.

Artikkel 30 Läbipaistvus

Et suurendada intellektuaalomandi õiguskaitse süsteemi haldamise läbipaistvust, võtab iga lepinguosaline asjakohaseid meetmeid lähtuvalt oma õigusaktidest ja poliitikast, et avaldada või teha muul moel avalikkusele kättesaadavaks teave

a)      oma õigusruumis kehtivate intellektuaalomandi õiguskaitse menetluste, õiguskaitse eest vastutavate pädevate ametiasutuste ning olemasolevate kontaktpunktide kohta;

b)      intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud asjakohaste seaduste, määruste, lõplike kohtuotsuste ning üldiselt kohaldatavate halduseeskirjade kohta ning

c)      intellektuaalomandi õiguste tõhusa jõustamis- ja kaitsesüsteemi tagamiseks tehtud jõupingutuste kohta.

Artikkel 31 Üldine teadlikkus

Iga lepinguosaline edendab vajaduse korral meetmete võtmist, et tõsta üldist teadlikkust intellektuaalomandi õiguste austamise tähtsusest ja nende rikkumisega kaasnevast kahjustavast mõjust.

Artikkel 32 Intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade hävitamisega seotud keskkonnakaalutlused

Intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade hävitamisel tuleb arvesse võtta selle lepinguosalise keskkonnaalaseid õigusakte, kelle territooriumil hävitamine toimub.

IV peatükk

Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 33 Rahvusvaheline koostöö

1.           Iga lepinguosaline tunnistab rahvusvahelise koostöö olulist tähtsust intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse tagamisel ning seda, et koostööd tuleb edendada sõltumata intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade päritolust, asukohast või õiguste omaniku kodakondsusest.

2.           Et võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu, eriti kaubamärkide võltsimise ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud piraatluse vastu, edendavad lepinguosalised vajaduse korral intellektuaalomandi õiguskaitse eest vastutavate pädevate ametiasutuste koostööd. Õiguskorra tagamisel tehtav koostöö võib hõlmata käesoleva lepinguga ettenähtud kriminaalõiguslikke ja piiril võetavaid meetmeid.

3.           Käesoleva peatüki raames tehtav koostöö peab toimuma kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega ning võtma arvesse iga lepinguosalise õigusakte, strateegiaid, vahendite eraldamist ja õiguskaitse prioriteete.

Artikkel 34 Teabe jagamine

Ilma et see piiraks artikli 29 (Riskijuhtimine piiril) kohaldamist, vahetab iga lepinguosaline teistega

a)      teavet, mida lepinguosaline on kogunud III peatüki (Õiguskaitsealane tegevus) raames, sealhulgas statistilisi andmeid ja teavet parimate tavade kohta;

b)      teavet intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega seotud õigus- ja haldusnormide kohta ning

c)      muud asjakohast teavet vastavalt vastastikusele kokkuleppele.

Artikkel 35 Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

1.           Iga lepinguosaline abistab taotluse korral ja vastastikku kokkulepitud tingimustel käesoleva lepingu osalisi ning vajaduse korral ka võimalikke muid osalisi suutlikkuse suurendamisel ja pakub neile tehnilist abi intellektuaalomandi õiguskaitse tõhustamiseks. Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi võivad hõlmata järgmisi valdkondi:

a)      üldise teadlikkuse tõstmine intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;

b)      intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud riiklike õigusaktide arendamine ja rakendamine;

c)      intellektuaalomandi õiguskaitse eest vastutavate ametnike koolitamine ning

d)      kooskõlastatud tegevus piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil.

2.           Lõike 1 rakendamise eesmärgil teeb iga lepinguosaline tihedat koostööd muude lepinguosalistega ning vajaduse korral ka riikidega, kes ei ole käesoleva lepingu osalised.

3.           Lepinguosaline võib teha käesolevas artiklis osutatud tegevuse puhul koostööd asjakohase eraettevõtja või rahvusvahelise organisatsiooniga. Iga lepinguosaline püüab vältida käesolevas artiklis osutatud tegevuse ja muude rahvusvaheliste koostöömeetmete tarbetut kattumist.

V peatükk

Institutsiooniline korraldus

Artikkel 36 Võltsimisvastase kaubanduslepingu komitee

1.           Käesolevaga moodustavad lepinguosalised võltsimisvastase kaubanduslepingu komitee. Komitees on esindatud kõik lepinguosalised.

2.           Komitee:

a)      kontrollib käesoleva lepingu rakendamist ja toimimist;

b)      arutab käesoleva lepingu edasiarendamisega seotud küsimusi;

c)      arutab käeoleva lepingu kohta artikli 42 (Muudatused) alusel esitatud muudatusettepanekuid;

d)      otsustab kooskõlas artikli 43 (Ühinemine) lõikega 2 WTO liikmete käesoleva lepinguga ühinemise tingimuste üle ning

e)      arutab kõiki muid küsimusi, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega.

3.           Komitee võib otsustada:

a)      luua ajutisi komiteesid või töörühmi, et aidata komiteed lõikes 2 osutatud kohustuste täitmisel või aidata tulevasi lepinguosalisi, kes on esitanud artikli 43 (Ühinemine) kohase taotluse ühineda käesoleva lepinguga;

b)      küsida nõu valitsusvälistelt isikutelt või organisatsioonidelt;

c)      esitada soovitusi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise kohta, sealhulgas koostada suunised lepinguga seotud parimate tavade kohta;

d)      jagada kolmandate isikutega teavet ja parimaid tavasid, mis aitavad vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumist, sealhulgas piraat- ja võltsitud kaupade tuvastamise ja jälgimise tehnikate kohta, ning

e)      võtta muid meetmeid oma üleannete täitmiseks.

4.           Kõik komitee otsused on konsensuslikud, välja arvatud juhul, kui komitee on konsensuslikult teinud vastava otsuse. Komitee on talle arutamiseks esitatud küsimuse üle otsustamisel konsensuse saavutanud, kui ükski otsuse tegemiseks korraldatud koosolekul viibiv lepinguosaline ei ole vormikohaselt otsuse vastu. Komitee töökeeleks on inglise keel ning komitee töödokumendid on ingliskeelsed.

5.           Komitee võtab oma tegevuseeskirja ja menetluskorra vastu mõistliku aja jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning kutsub lepingule allakirjutanud riike, kes ei ole veel lepinguosalised, osalema kõnealust eeskirja ja menetluskorda käsitlevates komitee aruteludes. Tegevuseeskiri ja menetluskord

a)      käsitlevad küsimusi, mis on seotud koosolekute juhtimise ja korraldamisega ning käesoleva lepingu ja selle toimimisega seotud organisatsiooniliste kohustuste täitmisega, ning

b)      võivad lisaks käsitleda näiteks vaatleja staatuse andmist ning kõiki muid küsimusi, mille puhul otsustatakse, et see on komitee toimimiseks vajalik.

6.           Komitee võib tegevuseeskirja ja menetluskorda muuta.

7.           Olenemata lõike 4 sätetest teeb komitee esimese viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist otsused tegevuseeskirja ja menetluskorra vastuvõtmise või muutmise kohta lepinguosaliste ja lepingule allakirjutanud riikide (kes ei ole veel lepinguosalised) konsensuse alusel.

8.           Pärast lõikes 7 osutatud perioodi võib komitee tegevuseeskirja ja menetluskorra vastu võtta või seda muuta lepinguosaliste konsensuse alusel.

9.           Olenemata lõike 8 sätetest võib komitee otsustada, et teatava tegevuseeskirja või menetluskorra vastuvõtmine või muutmine eeldab lepinguosaliste ja lepingule allakirjutanud riikide (kes ei ole veel lepinguosalised) konsensust.

10.         Juhul kui komitee ei otsusta teisiti, tuleb komitee kokku vähemalt üks kord aastas. Komitee esimene koosolek toimub mõistliku aja jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

11.         Suurema kindluse tagamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et komitee ei teosta järelevalvet ega kontrolli riikliku ega rahvusvahelise tasandi õiguskaitsemenetluste ega kriminaaluurimise üle seoses konkreetsete intellektuaalomandi juhtumitega.

12.         Komitee püüab oma tegevuses vältida intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste meetmete asjatut dubleerimist.

Artikkel 37 Kontaktpunktid

1.           Iga lepinguosaline nimetab kontaktpunkti, et lihtsustada lepinguosaliste suhtlemist käesoleva lepinguga hõlmatud küsimuste puhul.

2.           Kui lepinguosaline seda taotleb, selgitab teise lepinguosalise kontaktpunkt välja asjakohase ameti või ametniku, kellele taotluse esitanud lepinguosalise küsimus võidakse suunata, ning aitab vajaduse korral lihtsustada kõnealuse ameti või ametniku ja taotluse esitanud lepinguosalise vahelist suhtlemist.

Artikkel 38 Konsulteerimine

1.           Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele taotluse konsulteerida kirjalikult mis tahes käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimuses. Lepinguosaline, kellele taotlus esitatakse, kohustub taotlust mõistvalt arvesse võtma, esitama vastuse ning tagama piisavad võimalused konsulteerimiseks.

2.           Konsultatsioonid, sealhulgas konsulteerivate lepinguosaliste võetud seisukohad on konfidentsiaalsed ega piira kummagi lepinguosalise õigusi või seisukohti mõne muu menetluse puhul, sealhulgas WTO lepingu 2. lisa (Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe) kohaste menetluste puhul.

3.           Konsulteerivad lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teatada komiteele käesoleva artikli kohaselt toimunud konsultatsioonide tulemustest.

VI peatükk: Lõppsätted

Artikkel 39 Allakirjutamine

Käesolev leping on avatud alla kirjutamiseks lepingu üle peetud läbirääkimistel osalenud riikidele[17] ning kõikidele teistele WTO liikmetele, kelle suhtes lepinguosalised teevad konsensusliku otsuse, alates 31. märtsist 2011 kuni 31. märtsini 2013.

Artikkel 40 Jõustumine

1.           Käesolev leping jõustub kolmkümmend päeva pärast seda kuupäeva, kui hoiulevõtjale anti hoiule kuues ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri nendelt lepingule alla kirjutanud riikidelt, kes on esitanud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

2.           Iga allakirjutanu suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule pärast seda, kui hoiule on antud kuues ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri, jõustub käesolev leping kolmkümmend päeva pärast asjaomase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 41 Lepingust taganemine

Lepinguosaline võib käesolevast lepingust taganeda, kui ta teatab sellest hoiulevõtjale kirjalikult. Lepingust tagamine jõustub 180 päeva möödumisel kuupäevast, mil teade hoiulevõtjale laekus.

Artikkel 42 Muudatused

1.           Lepinguosaline võib esitada komiteele ettepaneku käesoleva lepingu muutmiseks. Komitee otsustab, kas ta esitab muudatusettepaneku lepinguosalistele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

2.           Kõik muudatused jõustuvad üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, mil kõik lepinguosalised on andnud hoiulevõtjale hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad.

Artikkel 43 Ühinemine

1.           Pärast artiklis 39 (Allakirjutamine) osutatud tähtaja möödumist võivad kõik WTO liikmed esitada taotluse käesoleva lepinguga ühinemiseks.

2.           Iga taotleja ühinemistingimuste üle otsustab komitee.

3.           Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast lõikes 2 osutatud ühinemistingimuste kohase ühinemiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 44 Lepingu tekst

Käesolevale lepingule kirjutatakse alla ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 45 Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Jaapani valitsus.

[1]               Suurema kindluse tagamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et vabatsoon on lepinguosalise territooriumi osa, kuhu toodud kaupu käsitatakse impordimaksude ja -tasude seisukohalt enamasti nii, nagu asuks see tsoon väljaspool tolliterritooriumi.

[2]               Lepinguosaline võib patendid ja avaldamata teabe kaitse käesoleva jao kohaldamisalast välja jätta.

[3]               Lõike 3 punktis b osutatud eeldatava kahjutasu suurus võib olla: i) tõestatult kolmandale isikule müüdud kauba kogus, millega rikutakse asjaomase intellektuaalomandi õiguste omaniku õigusi, korrutatud kasumiga, mille õiguste omanik oleks teeninud kauba ühikult selle müümisel, kui rikkumist ei oleks toimunud; või ii) mõistlik litsentsitasu; või iii) ühekordne summa, mille arvutamisel lähtutakse vähemalt litsentsitasude või tasude summast, mille rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks taotlenud luba asjaomase intellektuaalomandi õiguse kasutamiseks.

[4]               Kui lepinguosaline on kõrvaldanud igasuguse kontrolli oma piiril toimuva kaubavahetuse üle teise lepinguosalisega, kellega ta kuulub ühte tolliliitu, ei nõuta kõnealusel piiril käesoleva jao sätete kohaldamist.

[5]               On kokku lepitud, et käesolevas jaos sätestatud korda ei kohaldata kaupade suhtes, mis on õiguste omaniku poolt või tema nõusolekul viidud mõne muu riigi turule.

[6]               Lepinguosalised lepivad kokku, et patendid ja avaldamata teave ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse.

[7]               Sellise korra kehtestamise nõue on allutatud kohustusele kehtestada artikli 16 (Piiril võetavad meetmed) lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b ettenähtud menetlused.

[8]               Käesolevas artiklis tähendab „päev” tööpäeva.

[9]               Kõik lepinguosalised käsitlevad võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade tahtlikku kommertseesmärgil importimist või eksportimist õigusvastase tegevusena, mis võib käesoleva artikli kohaselt tuua kaasa kriminaalkaristuse. Lepinguosaline täidab võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade importimise ja eksportimisega seotud kohustusi, kui ta sätestab, et võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade kommertseesmärgil turustamine, müük või müügiks pakkumine on õigusvastane tegevus, mis toob kaasa kriminaalkaristuse.

[10]             Lepinguosaline täidab käesoleva lõike kohaseid kohustusi, kui ta näeb ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise kaubamärgi võltsimise katse puhul.

[11]             Lepinguosaline täidab oma kohustusi, mis on seotud etikettide või pakendite importimisega, turustamist käsitlevate meetmete kaudu.

[12]             Lepinguosalisel ei ole kohustust tagada, et vabadusekaotust ja rahatrahve saaks kohaldada paralleelselt.

[13]             Näiteks, ilma et see piiraks lepinguosalise seaduslikku õigust võtta vastu või säilitada kord, millega piiratakse internetiteenuse pakkujate vastutust või nende suhtes kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tagada õiguste omanike õiguspäraste huvide kaitse.

[14]             Käesolevas artiklis tähendavad „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste, esituste või fonogrammidega seotud toiminguid, milleks autorid, esitajad või fonogrammitootjad ei ole lepinguosalise õigusaktidega ettenähtud korras luba andnud. Ilma, et see piiraks lepinguosalise õigusaktidega ettenähtud autoriõiguse või sellega seotud õiguste kohaldusala, on tehnilised meetmed tõhusad juhul, kui autorid, esitajad või fonogrammitootjad kontrollivad kaitstud teoste, esituste või fonogrammide kasutamist, rakendades selleks kaitse eesmärki täitvat juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendit, nagu teose või muu objekti krüpteerimine, skrambleerimine või kopeerimiskaitsemehhanism.

[15]             Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel ei tohi ükski lepinguosaline nõuda, et tarbeelektroonika, telekommunikatsiooni- või infotehnoloogiatoodete disain või disain ning osade ja komponentide valik vastaks mis tahes konkreetsetele tehnilistele meetmele, seni kui toode ei ole muul moel vastuolus kõnealuste lõigete kohaste meetmetega.

[16]             Käesolevas artiklis tähendab „õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave”:

a)            teavet, mis võimaldab identifitseerida teost, esitust või fonogrammi, teose autorit, esituse esitajat või fonogrammi tootjat või teose, esituse või fonogrammi õiguste omanikku;

b)            teavet teose, esituse või fonogrammi kasutamistingimuste kohta või

c)             mis tahes numbreid ja koode, mis sisaldavad punktides a ja b osutatud teavet;  kui see teave on lisatud teose, esituse või fonogrammi koopiale või avalikustatakse seoses teose, esituse või fonogrammi edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemisega.

[17]             Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria Vabariik, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Eesti Vabariik, Euroopa Liit, Hispaania Kuningriik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kreeka Vabariik, Küprose Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Läti Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Malta Vabariik, Maroko Kuningriik, Mehhiko Ühendriigid, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariik, Singapuri Vabariik, Slovakkia Vabariik, Sloveenia Vabariik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Šveitsi Konföderatsioon, Taani Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Ungari Vabariik ning Uus-Meremaa.