EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0339

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/008 AT/AT&S, Austria)

/* KOM/2011/0339 lõplik */

52011PC0339

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/008 AT/AT&S, Austria) /* KOM/2011/0339 lõplik */


SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti 28 kohaselt võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) kasutada igal aastal piirmäära raames, mis on kuni 500 miljoni euro võrra suurem finantsraamistiku asjakohastes rubriikides ettenähtust.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

11. märtsil 2010 esitas Austria taotluse EGF/2010/008 AT/AT&S fondist abi saamiseks AT&Sis Austrias toimunud koondamiste tõttu.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed ||

EGFi viitenumber: || EGF/2010/008

Liikmesriik: || Austria

Artikkel 2 || c) - erakorralised asjaolud

Põhiettevõte || AT&S (Austria Technologie & Systemtechnik Aktiengesellschaft)

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad || 0

Vaatlusperiood: || 1.9.2009 – 31.12.2009

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg: || 15.9.2009

Taotluse esitamise kuupäev: || 11.3.2010

Koondamised vaatlusperioodil: || 167

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi: || 0

Toetuskõlblikke koondamisi kokku || 167

Abi vajavate koondatud töötajate arv: || 74

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 1 806 658

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) || 72 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 3,8

Eelarve kokku (eurodes) || 1 878 658

Fondi toetus eurodes (65 %) || 1 221 128

1. Taotlus esitati komisjonile 11. märtsil 2010 ning sellele lisati täiendavat teavet viimati 22. veebruaril 2011.

2. Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis c, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Austria väidab koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahelise seose kohta, et trükkplaatide[4] tootmine on Euroopas juba mõnda aega järginud sama suunda kui Euroopa mobiiltelefonide tootmise sektor, st et masstootmine viiakse üle madalapalgalistesse riikidesse, peamiselt Aasiasse ja eriti Hiinasse. Suur osa mobiiltelefone ja nende seadmeid toodetakse Aasias ning peaaegu kolmveerand maailma trükkplaatide toodangust valmistatakse seal (vahetu läheduse tegur). Austria selgitab, et kuna komisjon on eelnevalt heaks kiitnud mitmed taotlused EGFist abi saamiseks mobiiltelefonide sektoris, siis on ta sellega juba tunnistanud, et selline tootmisvõimsuse üleviimine kujutab endast struktuurilist muutust maailmakaubanduses.

4. Tsiteerides Saksamaal asuva trükkplaaditööstuse liidu (Verband der Leiterplattenindustrie VdL) 2009. aasta mai turuanalüüsi, osutab Austria sellele, et Euroopa trükkplaatide tootmismaht langes 2008. aastal 10,8 % võrreldes eelneva aastaga, samas kui langus oli vähem märgatav Kagu-Aasias, sealhulgas Hiinas (‑5,4 %) ning ülemaailmselt (-4,8 %). Euroopa trükkplaaditootjate arv langes 333-lt 2007. aastal 307-ni 2008. aastal.

5. AT&S on üks juhtivaid trükkplaaditootjaid ning üks Euroopa suurimaid tootjaid, kellel on mitu tootmispaika Austrias (Leoben Steiermargis, Fehring Steiermargis, Klagenfurt Kärntenis) ning Hiinas (Shanghai ettevõte 2002. aastast), Indias (Nanjangudi ettevõte 1999. aastast alates) ja Koreas (Ansani ettevõte 2006. aastast alates).

Pärast nõudluse langust trükkplaatide järele (-40 % 2008/2009 ettevõtlusaastal võrreldes eelneva aastaga) otsustas AT&S 2008. aasta novembris viia kogu trükkplaatide masstootmise Leobenist üle Shanghaisse, mille tagajärjeks oli Steiermargi ettevõtte väiksemaks muutumine ning koondamiste jada rohkem kui aasta vältel. Austriasse jäi vaid väikese ja keskmise suurusega partiide tootmine Euroopa turu jaoks, millega varustatakse peamiselt ELi autotööstust ja tööstussektoreid.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis c esitatud kriteeriumidele

6. Austria esitas kõnealuse taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis c esitatud sekkumiskriteeriumi alusel. Selle sättega võimaldatakse teha taotleja suhtes erandit artikli 2 punktides a ja b sätestatud nõuetest väikeste tööturgude või eriolukorra puhul, kus koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Sellisel juhul peab taotleja täpsustama, millistele peamistele toetuskõlblikkuse nõuetele taotlus ei vasta ja millisest nõudest ta seega erandit taotleb.

Austria ametiasutused täpsustasid, et taotletakse erandit artikli 2 punktist a, kus tavapärane toetuskõlblikkuse alammäär on 500 koondamist nelja kuu jooksul.

7. Taotluses on märgitud 167 koondamist AT&S Leobeni ettevõttes nelja kuu jooksul 1. septembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2009. Koondamiste arv määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt.

Taotluses märgitud pikem koondamiste jada Leobeni ettevõttes on järgmine: 2008. a. detsembri keskel koondati 298 töötajat, neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 2009. a. septembrist detsembrini koondati 167 töötajat ning 2008. a. novembrist kuni 2009. a. augustini koondati 138 ajutist töötajat enne nende lepingute lõppemist. Kokku koondati 603 inimest 13 ½ kuu jooksul. Juba varem, 2006. aastal kaotati veel 200 töökohta AT&S Fohndorfi ettevõtte sulgemise tõttu, mis asus 50km kaugusel Leobenist. AT&S teavitas Austria ametiasutusi kollektiivse koondamise plaanidest mitmel korral vastavalt Austria varases hoiatussüsteemis (Frühwarnsystem) (Arbeitsmarktförderungsgesetz/AMFG paragrahv 45a) sätestatud konkreetsetele tähtaegadele. Austria õigusaktides kohaldatavate teavitamiseeskirjade tõttu ei olnud võimalik koostada kombineeritud EGF taotlust, mis hõlmaks kõiki koondatud töötajaid.

8. Austria ametiasutuste sõnul on Leobeni olukord väga tõsine. Piirkonna töötuse tase oli 2009. aasta augustiks kasvanud 51,6 % võrreldes eelneva aastaga ja saada on vähe töökohti (töötuna oli registreeritud 1746 inimest ja vabu töökohti oli 180). Austria väidab, et AT&Sis toimunud koondamised avaldavad märkimisväärset mõju Leobeni piirkonnale ning seda ümbritsevale NUTS III piirkonnale Ida Ülem-Steiermark, kuna sealsel tööturul ei ole piisavalt töövõimalusi töötajatele, kellest paljud on ettevõtte poolt koolitatud madalama kvalifikatsiooniga töötajad. Selles NUTS III piirkonnas on probleemiks ka keskmisest kõrgem rahvastiku vähenemine ja vananemine. Lisaks viitab taotleja asjaolule, et pikaajaline töötus Steiermargis (NUTS II piirkond) on üldiselt kõrgem kui riigi keskmine, ning et Steiermargi piirkondlik SKP on riigi keskmisest madalam.

9. Steiermarki on mõjutanud ka teised massilised koondamised, mille kohta on komisjonile esitatud EGFist toetuse saamise taotlused: autotööstusega seotud 744 koondamist üheksakuulise ajavahemiku jooksul (EGF/2009/009, heaks kiidetud eelarvepädevate institutsioonide poolt 2009. aastal, ELT L 347, 24.12.2009) ning metallitootmisega seotud 476 koondamist üheksakuulise ajavahemiku jooksul (taotlus EGF/2010/007, mille kohta on koostamisel komisjoni ettepanek).

10. Komisjoni talitused arvavad, et kõnealused 167 koondamist koos samal põhjusel enne neljakuulist vaatlusperioodi tehtud koondamistega avaldavad tõsist mõju kohalikule ja NUTS III taseme tööhõivele ja majandusele ning et arvestades Austria massilistest koondamistest teavitamise erilisi eeskirju, on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punkti c kohased erandliku olukorra tingimused täidetud.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

11. Austria väidab, et sellise ulatusega koondamisi ei olnud võimalik ette näha, hoolimata sellest, et trükkplaatide masstootmise nihkumine Aasiasse oli olnud trendiks juba mõned aastad. AT&S oli kavatsenud jätta trükkplaatide eriliste kõrgtehnoloogiliste osade tootmise Austriasse, kuid see plaan ei teostunud, kuna rahanduslik ja majanduslik olukord halvenes 2008. ja 2009. aastal, sealhulgas suurenes surve ostuhindadele, USA dollar nõrgenes euro suhtes ning Euroopa ettevõtetes toimus palgatõus.

Töötajaid koondanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

12. Taotluses osutatakse ühes ettevõttes AT&S (Austria Technologie & Systemtechnik Aktiengesellschaft) toimunud 167 koondamisele neljakuulise vaatlusperioodi jooksul. 74 neist töötajaist (44,3 %) vajavad abi fondist AT&S-Unternehmensstiftung, mis on ettevõtte-tüüpi tööhõivefond, nagu see on määratletud riiklikus direktiivis AMF/18-2010[5]. Ülejäänud töötajatest, kes fondiga ei liitunud, leidis osa uue töö, kuid teised ei olnud huvitatud fondiga liitumisest.

13. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Koondatute arv || Protsent

Mehed || 43 || 58,1

Naised || 31 || 41,9

ELi kodanikud || 72 || 97,3

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 2 || 2,7

15–24aastased || 2 || 2,7

25–54aastased || 65 || 87,8

55–64aastased || 7 || 9,5

üle 64aastased || 0 || 0,0

14. Eespool kirjeldatud kategooriates ei ole ühtegi töötajat pikaajalise terviseprobleemi või puudega.

15. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria || Koondatute arv || Protsent

Tehnikud ja tehnilised töötajad || 22 || 29,7

Kontoriametnikud || 3 || 4,1

Masinaoperaatorid ja koostajad || 49 || 66,2

16. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Austria kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

17. Koondamistega on seotud NUTS II tasandi piirkond Steiermargi liidumaa (Steiermark, AT22), üks Austria üheksast liidumaast ning NUTS III tasandi piirkond Ida Ülem-Austria (Östliche Obersteiermark, AT223), täpsemalt Leobeni piirkond, mille keskuseks on Leobeni linn. Steiermark on peamiselt tööstuspiirkond[6] ning selle majandus sõltub olulisel määral vähestest suurtest elektroonika- ja metallitööstuse ettevõtetest nagu AT&S ja Voestalpine kontsern.

18. Peamised sidusrühmad on Steiermargi piirkondlik valitsus (Amt der Steiermärkischen Landesregierung), Steiermargi ja Leobeni piirkonna riiklikud tööhõiveteenistused (Landes- und Bezirksgeschäftsstellen des Arbeitsmarktservice/AMS), Steiermargi majanduskoda (Wirtschaftskammer Steiermark), metalli-tekstiili-toiduainetetööstuse ametiühing (Gewerkschaft Metall-Textil-Nahrung) Austria ametiühingute liidu (Österreichische Gewerkschaftsbund /ÖGB) katuse all ning Regionalmanagement Obersteiermark Ost GmbH, mis on üks Austria piirkondliku arengu büroodest, kes edendavad kestliku piirkondliku poliitika arengut.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

19. AT&S oli kuni 2008. aasta detsembrini piirkonna suurim tööandja. Austria väidab, et kõnealused 167 koondamist nelja kuu jooksul koos enne vaatlusperioodi tehtud koondamistega (loetletud punktis 7) on viinud kohaliku ja piirkondliku tööturu väga raskesse olukorda.

Statistik Austria ja Leobeni riikliku tööhõiveteenistuse andmetele viidates väidab Austria, et AT&Sis toimunud koondamised avaldavad märkimisväärset mõju Leobeni piirkonnale ning seda ümbritsevale NUTS III piirkonnale, kuna sealsel tööturul ei ole piisavalt töövõimalusi koondatud töötajatele, kellest paljud on madalama kvalifikatsiooniga töötajad, keda ettevõte koolitas konkreetse töö jaoks. Leobeni töötuse tase oli 2009. a. augustiks kasvanud 51,6 % võrreldes eelneva aastaga (töötuna oli registreeritud 1746 inimest ja vabu töökohti oli 180). Selline tööpuuduse kasv on järsem kui Steiermargis (+33,7 %) ja riigi tasandil (+30 %). Selles NUTS III piirkonnas on probleemiks ka keskmisest kõrgem rahvastiku vähenemine ja vananemine. Lisaks viitab taotleja asjaolule, et pikaajaline töötus Steiermargis (NUTS II piirkond) on üldiselt kõrgem kui riigi keskmine, ning et Steiermargi piirkondlik SKP on riigi keskmisest madalam (2006. a. andmed)[7].

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

20. Kavandatud on järgmised meetmed, mis kõik kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on aidata 74 abi vajaval töötajal naasta tööturule. Meetmete eest hoolitseb AT&S-Unternehmensstiftung, ettevõtte-tüüpi tööhõivefond, mis rajati aastatel 2009. aasta jaanuaris äriühingu sotsiaalse kava osana pärast läbirääkimisi sotsiaalpartneritega 2008. aasta lõpus. Individuaalsete meetmete eest vastutab Team 4 Projektmanagement GmbH.

21. Fondiga liitunud 74 abisaava töötaja suhtes võetavaid meetmeid kontrollib fondinõukogu, kuhu kuuluvad Steiermargi riiklik tööturuteenistus (AMS, Arbeitsmarktservice), tööandjate ja töötajate esindajad ning Steiermargi liidumaa. Viimane tagab ka koordineerimise piirkonna muude tööturupoliitika meetmetega. Hinnatakse iga EGFi kaasrahastatud meetme tähendust tööturu jaoks ning tagatakse meetmete vastavus fondi eeskirjadele (Stiftungsordnung) ja muudele kohaldatavatele eeskirjadele. Jälgitakse iga üksiku töötaja arengut, et tagada programmi alguses kokkulepitud plaanide täideviimine. Kooskõlas töötuskindlustuse seaduse (Arbeitslosenversicherungsgesetz) paragrahviga 18 peavad töötajad osalema programmis täistööajaga.

– Teave tööhõivefondi ja sellega liitumise kohta: üldine teave kõigile koondatud töötajatele ning võimalus esitada avaldus tööhõivefondiga liitumiseks. Eelarve on koostatud 74 inimese kohta.

– Ametialane suunitlus (kolm moodulit): eelarve on koostatud 73 inimese kohta. Tavaline kestus on kuus nädalat, mida on erandjuhtudel võimalik pikendada kaheteistkümne nädalani. See koosneb kolmest moodulist: kohustuslik kaardistamine/profileerimine, sobiva töökoha leidmine koos võimaluse korral otsese suunamisega vabadele töökohtadele ning ülejäänutele realistliku kutsealase arengukava koostamine. Viimase mooduli puhul koostatakse leping, millele kirjutavad alla töötaja, tööhõivefond ning piirkondlik tööhõiveteenistus, ning sellest lepingust saab osaleja jaoks fondi tegevuses osalemise põhikava.

– Aktiivne tööotsimine: See meede on eelkõige suunatud osalejatele, kes pärast kutsealast suunitlust ei soovi omandada kõrgemat kvalifikatsiooni. See on ette nähtud 18 töötajale. Aktiivne tööotsimine toimub tihedas koostöös kohaliku tööhõiveteenistusega ning see kestab tavaliselt 14 nädalat, mida saab erandjuhtudel pikendada 22 nädalani näiteks üle 50aastaste osalejate või piiratud töövõimega isikute puhul. Samuti saavad seda meedet kasutada töötajad, kes on lõpetanud koolitusmeetme.

– Individuaalne koolitus: See meede on kavandatud 73 töötajale ja sellega kaetakse igasugune koolitus, mille Steiermargi riiklik tööhõiveteenistus oma meetmete kataloogis heaks on kiitnud. Kataloogis mitteolevaid koolitusi saab tööhõiveteenistuses individuaalses korras heaks kiita, kui need koolitused on kooskõlas töötaja lepingukohase kutsealase arengukavaga. Pakutavate koolituste näited on järgmised: pikemad kursused, mille tulemusel omandatakse kõrgem kvalifikatsioon (Fachhochschule, ülikool, kolledž), klassikaline oskuste täiendamine töötajate eelnevatel kutsealadel (nt meistrikoolitus) ning samuti põhikoolitust, et valmistada ette karjäärimuutuseks näiteks tervisevaldkonnas. Osa koolitusest ja kutseõppest ei vaja EGFi kaasrahastamist, kuna Austria haridussüsteemis antakse seda tasuta. Juhul, kui kokkulepitud koolitusprogramm kestab kauem kui EGFi rakendusperiood, hoolitsevad täiendava rahastamise eest[8]ühiselt AT&S, riiklik tööhõiveteenistus ning Steiermargi liidumaa.

– Õppe- ja tööotsimistoetused[9]: Seda toetust makstakse kõigile 74 töötajale ainult tööhõivefondi kvalifikatsioonimeetmes ja aktiivse tööturule naasmise meetmes osalemise ajal. Esimese kuu jooksul makstakse igale töötajale 350 eurot kuus ning sealt edasi 70 eurot kuus. See toetus koos päevarahadega ei tohi olla suurem kui töötaja töötushüvitise arvutamise alus. Töötushüvitiste maksmine peatatakse õppetoetuste maksmise ajaks.

– Päevarahad koolituse ja tööotsimise ajal[10]: Seda toetust makstakse kõigile 74 töötajale ainult tööhõivefondi kvalifikatsioonimeetmes ja aktiivse tööturule naasmise meetmes osalemise ajal. See võimaldab igal koondatud töötajal tõsiselt täisajaga meetmes osaleda. Kulu ühe töötaja kohta kuus on 950 eurot. See toetus koos õppe- ja tööotsimistoetusega ei tohi olla suurem kui töötaja töötushüvitise arvutamise alus. Töötushüvitiste maksmine peatatakse päevarahade maksmise ajaks.

22. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest ettevalmistustegevusele, teavitamisele ja reklaamile ning AT&S haldamisele ja kontrollitegevustele. Kõik meetmes osalevad partnerid on kohustatud teavitama fondilt saadavast toetusest. Fondi halduskulud arvutatakse proportsionaalselt tegelikult osalenud inimeste arvu järgi ning need ei või ületada 271 eurot inimese kohta.

23. Individuaalsed teenused, mida Austria ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Austria ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 1 806 658 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 72 000 eurot (3,8 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 1 221 128 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust saavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust saava töötaja kohta (eurodes] || Kulu kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Teave tööhõivefondi ja sellega liitumise kohta || 74 || 300 || 22 200

Ametialane suunitlus – kolm moodulit (Berufsorientierung – 3 Module) || 73 || 1 000 || 73 000

Kestev konsultatsioon ja aktiivne tööotsimine (laufende Beratung und aktive Jobsuche) || 18 || 1 000 || 18 000

Individuaalne koolitus (Individuelle Qualifizierung) || 73 || 3 718 || 271 414

Õppe- ja tööotsimistoetus (Zuschussleistung/Stipendium bei aktiver Beratung, Jobsuche oder Ausbildung) || 74 || 1 327,16 || 98 210

Päevarahad koolituse ja tööotsimise ajal (Schulungsarbeitslosengeld) || 74 || 17 889,65 || 1 323 834

Individuaalsed teenused kokku || || 1 806 658

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 10 000

AT&S tööhõivefondi (vallandatutele uue töö otsimise fond) haldamine) || || 20 000

Teave ja avalikustamine || || 10 000

Kontrollitegevused || || 32 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 72 000

Hinnangulised kogukulud || || 1 878 658

Fondi toetus (65 % kogukuludest) || || 1 221 128

24. Austria kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ning et kahekordne rahastamine on välistatud. ESFi rakenduskavad Austrias eesmärgi 2 raames keskenduvad pikaajalisele töötusele, samas kui EGFi eesmärk on aidata töötajaid kohe pärast koondamist. Seetõttu need kaks fondi ei kattu.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

25. Austria alustas asjaomastele töötajatele individuaalsete teenuste osutamist 15. septembril 2009, s. o kuupäev, millal esimene töötaja liitus tööhõivefondiga. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust fondist saadava mis tahes toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

26. Dialoog sotsiaalpartneritega asjaomaste töötajate töökaotuse leevendamise teemal alustati siis, kui AT&S andis Austria ametiasutustele kooskõlas Austria varase hoiatussüsteemi (Frühwarnsystem) kaudu teada kavatsetavatest koondamistest. AT&S tööhõivefondi rakenduspõhimõttele kirjutasid alla Steiermargi majanduskoda ja metalli-tekstiili-toiduainetetööstuse ametiühing (5.2.2009 ja 23.7.2009).

27. Austria selgitas, et Austria sotsiaalpartnerite koostöö on enamasti mitteametlik vabatahtlik tegevus ning see ei ole seadusega reguleeritud[11]. Ainult siis, kui äriühingud otsustavad osaleda konkreetsetes sotsiaalpoliitilistes meetmetes, kohaldatakse nende suhtes riikliku tööturuameti eeskirju. Käesolevas taotluses käsitletud koondamiste aluseks on töötaja ja töönõukogu vahelised lepingud (Betriebsvereinbarungen), mitte kogu sektori jaoks läbirääkimiste teel kokku lepitud kollektiivlepingud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

28. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Austria ametiasutused oma taotluses ja täiendavas teabes:

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata äriühingute või sektorite ümberkorraldamiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

29. Austria on komisjonile teada andnud, et AT&S annab 47 % riiklikust kaasfinantseeringust, Steiermargi riiklik tööhõiveteenistus (AMS) 38,5 % ning Steiermargi liidumaa 14,5 %. EGFi toetuse saamisel käsitatakse abi saavate töötajate rahalisi sissemakseid (2500 eurot töötaja kohta) eelrahastamisena ning tööhõivefond maksab selle neile tagasi.

30. Austria kinnitas, et rahalist toetust haldab sama asutus, mis haldab ESFi vahendeid: haldav asutus ja maksete tegija on töö-, sotsiaalküsimuste ja tarbijakaitse ministeeriumi (BMASK Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz) osakond VI/INT9. EGFi finantskontrolli asutus on erinev ESFi omast: BMASK osakond VI/S5a tagab EGFi kontrolli. AT&S-Unternehmensstiftung/Team 4 Projektmanagement GmbH rakendab individuaalsete meetmete koordineeritud paketti, mille üle teostab järelevalvet riiklik tööhõiveteenistus (AMS). BMASKi toetab ka tehnilise abi andja, kes toimib samuti esimese taseme kontrollina. Kõik peamised korraldused ja kohustused sätestatakse kirjalikes lepingutes.

Rahastamine

31. Austria taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti 1 221 128 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Austria esitatud teabel.

32. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

33. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

34. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

35. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2011. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

36. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on vastu võtnud kaks otsust kogusummaga 777 390 eurot ning võttes arvesse neid nelja juhtumit, mis praegu eelarvepädevas asutuses arutusel on, ning mille kogusumma on 38 308 155 eurot, siis jääb EGFi eelarvereale 04.0501 kasutamiseks 8 523 405 euro suurune summa. Seda summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajatava 1 221 128 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/008 AT/AT&S, Austria)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[12] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[13] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[14]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Austria esitas 11. märtsil 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus AT&S toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 22. veebruarini 2011. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 1 221 128 euro eraldamiseks.

(5)       Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Austria taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 1 221 128 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel/Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4]               Trükkplaadid on elektroonilised komponendid, mida vajatakse mitmetes elektroonikatööstustes, nagu elektroonika- ja arvutitööstuses (mobiiltelefonid, digitaalsed fotoaparaadid jne), meditsiinivahendites ja autotööstuses.

[5]               Austria tööhõivefondid on Austrias aktiivsed tööturu poliitika vahendid, mis parandavad tööotsija positsiooni tööturul. Fondid põhinevad töötuskindlustuse seadusel (Arbeitslosenversicherungsgeset (§ 18) ning tööturuteenistuse (AMS) väljaantud rakendusdirektiividel. Viimane AMSi direktiiv: http://www.ams.at/_docs/001_ast_RILI.pdf.

[6]               Austria neli tööstuspiirkonda on Steiermark, Alam-Austria, Ülem-Austria ja Vorarlberg.

[7]               See teave on saadud seoses taotlusega EGF/2010/007 AT Steiermark-Niederösterreich.

[8]               Töötuskindlustuse seaduse paragrahvi 18 kohaselt on töötaja fondis osalemine piiratud 156 nädalaga (kolm aastat), mida on erakorralistel juhtudel (üle 50aastased või pikema koolitusprogrammiga inimesed) võimalik pikendada 209 nädalani (neli aastat).

[9]               Põhinevad töötuskindlustuse seaduse paragrahvil 18.

[10]             Põhinevad töötuskindlustuse seaduse paragrahvil 18.

[11]             ÖGB veebisait: http://www.sozialpartner.at/sozialpartner/Sozialpartnerschaft_mission_en.pdf

[12]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[13]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[14]             ELT C […], […], lk […].

Top