52011PC0288

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Meie tulevane majanduskasv põhineb loovusel, teadmistel ja innovatsioonil. Seepärast nimetatakse arukat kasvu Euroopa 2020. aasta strateegias[1] üheks komisjoni edasise poliitikakujundamise kolmest prioriteedist. Selles rõhutatakse ka ELi teadustöö, innovatsiooni ja teadmiste jagamise edendamise vajadust ning seda, et vaja on tagada innovaatiliste ideede realiseerimine uutes toodetes ja teenustes, tänu millele majandus kasvab ja luuakse kvaliteetseid töökohti.

Komisjon on võtnud endale kohustuse aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, tagades selleks intellektuaalomandi õiguste range järgimise[2]. Üks asi, mis ohustab intellektuaalomandipoliitika edukat rakendamist ning seega ka majanduskasvu ja konkurentsi, on intellektuaalomandi õiguste rikkumiste arvu suurenemine viimastel aastatel. Näiteks 2009. aastal avaldas OECD hinnangu, mille kohaselt 2007. aastal oli võltsitud või piraatkaupade rahvusvahelise kaubanduse hinnanguline käive 250 miljardit USA dollarit, mis on suurem kui 150 riigi SKP[3]. Ka ELi tolliasutuste avaldatud arvandmed kajastavad tollitegevuse selget kasvu. Registreeritud juhtumite arv on suurenenud 26 704-lt 2005. aastal 43 572-le 2009. aastal, st viie aasta jooksul ligikaudu 60 %[4]. Piraatluse (või internetipõhiste autoriõiguste rikkumiste) puhul ei ole majanduslik mõju praeguses etapis nii selge, tulenevalt selle nähtuse uudsusest. Siiski nähtub kõige uuemast valdkonnauuringust, mille teostas 2010. aastal Pariisis asuv TERA Consultants ja mille tellis Rahvusvaheline Kaubanduskoda algatuse BASCAP ( Business Action to Stop Counterfeiting and Piracy ) raames, et 2008. aastal jäi ELis muusika-, filmi-, televisiooni- ja tarkvaratööstusel piraatluse tõttu saamata 10 miljardit eurot ning kaotati rohkem kui 185 000 töökohta[5].

Tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud mitmed uuringud kinnitavad võltsitud ja piraatkauba kaubanduse stabiilset kasvu ning neis on jõutud järeldusele, et see:

- vähendab märkimisväärselt investeeringuid innovatsiooni ning vähendab töökohtade arvu[6];

- ohustab Euroopa tarbijate tervist ja ohutust[7];

- tekitab tõsiseid probleeme Euroopa VKEdele[8];

- vähendab deklareeritud müügitulu vähenemise tõttu saadavat maksutulu[9];

- soodustab organiseeritud kuritegevust[10].

Üks peamine algatus, millega nõukogu[11] ja komisjon[12] 2009. aastal sellele ohule reageerisid, oli Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse (edaspidi „vaatluskeskus”) loomine, et paremini kursis olla intellektuaalomandi õiguste rikkumisega.

Vastavalt nõukogu 2008. aasta taotlusele on vaatluskeskus oma praegusel kujul juriidilise isiku staatuseta eksperdikeskus, mida haldavad komisjoni talitused. Vaatluskeskusel on kaks ülesannet: i) muutuda kõikide intellektuaalomandi õiguste rikkumistega seotud teabe ja andmete kogumise, jälgimise ja teavitamise keskseks allikaks ning ii) toimida riikide ametiasutuste esindajate ja sidusrühmade jaoks platvormina, kus vahetada mõtteid ja parimate tavade alaseid teadmisi, töötada välja ühiseid jõustamisstrateegiaid ning teha ettepanekuid poliitiliste otsuste tegijatele. Vaatluskeskuse juhtkond teostab erinevaid ülesandeid ja tegevusi komisjoni talituste vastutusel.

Vaatluskeskuse tööd korraldavad praegu kolm komisjoni teenistujat (kaks administraatorit ja üks assistent), kes ülesannete hulka kuulub lisaks ka kogu vaatluskeskusega seotud poliitikaalane tegevus.

Viimase vaatluskeskust käsitleva nõukogu resolutsiooniga lisati keskusele täiendavaid kohustusi – vaatluskeskust kutsuti üles uurima vajadust korraldada Euroopa Liidu tasandil koolitusprogramme isikutele, kes tegelevad võltsimise ja piraatluse vastu võitlemisega[13]. Euroopa Parlamendi 2010. aasta septembri resolutsioonis kutsuti vaatluskeskust lisaks üles koguma teaduslikke uurimisandmeid võltsimise ja intellektuaalomandi õiguste reguleerimise kohta[14]. Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi tellitud ja hiljuti avaldatud uurimuses soovitatakse, et vaatluskeskus peaks muutuma kolmandatele isikutele ühtseks kontaktpunktiks komisjonis ning parimate tavade loomise ja levitamise rahvusvaheliseks keskuseks[15].

Kuigi vaatluskeskuse praegune olukord oli asjakohane projekti käivitamise etapis, mil institutsioonilise raamistiku moodustasid konsulteerimised ja kohtumised, puudub võimalus laiendada vaatluskeskuse töövaldkonda ja arendada selle tegevust, mis mõlemad eeldavad jätkusuutlikku infrastruktuuri nii inimressursi, rahastamise ja infotehnoloogia seadmete näol kui ka juurdepääsu vajalikele eriteadmistele.

- Kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ELi kehtivate tegevuspõhimõtete ja strateegiatega, nagu Euroopa 2020. aasta strateegia[16]. Eesmärgid on vastavuses ka komisjoni peamiste prioriteetidega ja ettepanekutega, mis käsitlevad tööstusomandi õiguste strateegiat Euroopas[17].

2. HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Alates vaatluskeskuse loomisest on korrapäraselt arutletud vaatluskeskuse struktuuri ja rahastamise üle nii vaatluskeskuse seni toimunud neljal koosolekul[18] kui ka spetsialistidest koosnevate allrühmade kohtumistel, mis on toonud alates 2009. aasta septembrist kokku esindajaid mitmetest vaatluskeskusse kuuluvatest erasektori organisatsioonidest.

Euroopa Parlamendi liikmeid teavitatakse pidevalt vaatluskeskuse tööst ja arengutest ning kahel eraldi korral 2010. aastal arutas võltskaupasid, salakaubavedu ja organiseeritud kuritegevust käsitlev Euroopa Parlamendi foorum avalikult vaatluskeskuse tulevikku ning eelkõige vaatluskeskuse võimalikku üleminekut Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) koosseisu.

Ka poliitilisel tasandil, vastusena komisjoni kahele teatisele vaatluskeskuse kohta[19], võttis nõukogu vastu kaks resolutsiooni[20], milles avaldas rahulolu vaatluskeskuse loomise üle ning palus komisjonil täpsustada vaatluskeskuse roll ja ülesanded. Lisaks kiitis Euroopa Parlament 22. septembril 2010 heaks aruande komisjoni 2009. aasta teatise kohta, toetades OHIMi suuremat kaasamist jõustamisega seotud küsimustes[21].

Mõttesse anda mõned jõustamisega seotud tegevused OHIM-ile on pooldavalt suhtunud Euroopa kaubamärgisüsteemi kasutajad, kellega konsulteeriti Euroopas kaubamärgisüsteemi ulatusliku hindamise osana[22]. Mõte leidis laialdast toetust edasiste arutelude käigus eriseminaril, mis toimus 2. ja 3. detsembril 2010 Brüsselis peetud üleeuroopalise intellektuaalomandi 2010. aasta konverentsi[23] raames. Ettepanekusse suhtusid positiivselt ka OHIMi juhtorganid, haldusnõukogu ja eelarvekomitee[24] oma koosolekutel 2010. aasta novembris.

Silmas pidades seda konkreetset, sihtotstarbelist ja pidevat konsulteerimise protsessi, leiti et täiendavat tavapärast konsulteerimist ei ole vaja korraldada.

- Mõju hindamine

Mõju hindamise käigus käsitleti kolme eri valikut ja nende mitmeid variante.

1. valiku puhul jätkaksid komisjoni talitused vaatluskeskuse haldamist, kuid nende vahendeid suurendataks märkimisväärselt. Valiku 1a kohaselt tehtaks kogu töö või suur osa tööst komisjonisiseselt, kuid valiku 1b kohaselt ostetaks see teenus suures osas sisse. Teine analüüsitud valik hõlmaks vaatluskeskuse viimist erasektori juhitud algatuse alla, mida tuleks rahastada kas täielikult erasektori poolt (valik 2a), komisjoni toetuse (valik 2b) või avaliku ja erasektori partnerluse (PPP, valik 2c) kaudu. Kolmas mõjuhindamise käigus analüüsitud valik hõlmas vaatluskeskuse üleandmist kas uuele loodavale ELi ametile (valik 3a) või juba tegutsevale ametile, eelkõige Alicantes asuvale Siseturu Ühtlustamise Ametile (OHIM).

Valikut 1a (töötajate arvu suurendamine siseturu ja teenuste peadirektoraadis) ei peetud teostatavaks, arvestades komisjoni praegust põhimõtet personali arvu mitte suurendada[25]. Realistlikuks ei peetud ka valikut 2a, sest puuduvad tõendid, et erasektor oleks valmis sellist kohustust võtma. Valikuid 1b (teenuse sisseostmine ärilistel alustel) ja 2b (ülesandeid täidetakse sektori juhitud algatuse raames) peeti teostatavaks, kuid mitte sobivaks lahenduseks, sest need ei võimaldaks tõenäoliselt juurdepääsu andmetele, mida liikmesriikide ametiasutused ja erasektori sidusrühmad peavad tundlikeks. Lisaks tekitaks valiku 2b puhul erinevate sidusrühmade ebavõrdne olukord (või isegi väljajäämine) olulisi probleeme vaatluskeskuse üldeesmärkide saavutamisel. Neid puudusi saaks osaliselt vältida valiku 2c (avaliku ja erasektori partnerlus) puhul, millega siiski kaasneksid ELi eelarvest täiendavad aastased kulutused esimesel kahel aastal 2,41 miljonit eurot kuni 2,98 miljonit eurot ning alates kolmandast aastast 2,61 miljonit eurot kuni 3,07 miljonit eurot, sõltuvalt loodavate IT süsteemide tehnilistest lahendustest.

Mõjuhinnangu kohaselt pakuks valik 3a (uus ELi amet) sobivat lahendust selleks, et muuta vaatluskeskus toimivaks. Siiski kaasneksid selle valikuga märkimisväärsed kulud ELi eelarvele (esimesel kahel aastal vahemikus 4,33 miljonit eurot kuni 5,33 miljonit eurot ning alates kolmandast aastast 5,5 miljonit eurot kuni 6,28 miljonit eurot) ning lisaks oluline viivitus seoses ameti loomise ja tegutsema hakkamisega.

Valik 3b (ülesannete andmine olemasolevale ELi ametile, eelistatult OHIMile) annaks vaatluskeskusele juurdepääsu eriteadmistele, vahenditele ja rahastamisele ning võimaluse alustada kiiresti oma tegevust. Eelarve puhul oleks see kulutõhus valik (kogukulud kahel esimesel aastal 3,3 miljonit eurot kuni 4,3 miljonit eurot ning kolmandal aastal 4,74 miljonit eurot kuni 5,52 miljonit eurot) ning võimaldaks kulud katta väljastpoolt ELi eelarvet tulevate finantsvahenditega.

Seepärast oli mõjuhindamise järeldus, et vaatluskeskuse üleandmine OHIMile oleks eelistatud valik, arvestades, et viimasel on asjakohased rahastamisvahendid ja struktuurid ning on suuteline täitma vaatluskeskuse eesmärke niipea kui OHIMi alusmäärust on muudetud.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Tehakse ettepanek anda Siseturu Ühtlustamise Ametile Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatlusekeskuse juhtimisega seotud ülesanded ja tegevused, sealhulgas need, mis käsitlevad autoriõigusi, autoriõigustega seotud õigusi ja patente.

Need ülesanded peaksid tulevikus hõlmama järgmist:

- sõltumatute andmete ja hinnangute esitamine võltsimise ja piraatluse ulatuse ja mahu kohta siseturul;

- riigiasutuste (puhul) parimate tavade vahetamine ja edendamine;

- parimate erasektori strateegiate levitamine;

- üldsuse teadlikkuse suurendamine;

- hinnangu andmine selle kohta, kas võltsimise ja piraatluse vastu võitlemisega tegelevatele ametiasutustele on vaja Euroopa koolitusprogramme ning sellise koolitusprogrammi väljatöötamine koostöös teiste rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonide ja ametitega;

- teadusuuringute teostamine tehniliste vahendite kohta, mille abil vältida võltsimist ja piraatlust; ja

- rahvusvahelise koostöö edendamine ja tehnilise abi osutamine kolmandate riikide ametiasutustele.

Meetmed, mille abil neid ülesandeid täidetakse, peaksid hõlmama järgmist:

- vaatluskeskusena kogunenud esindajate ja vaatluskeskuse töörühmade koosolekute korraldamine;

- muude ekspertide kohtumiste korraldamine;

- intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja selliste rikkumiste vastu võitlemise meetodeid käsitlevate seminaride ja koolituste kaardistamine ning korraldamine;

- uurimuste teostamine võltsimise ja piraatluse ulatuse ja mõju kohta, aastaaruannete koostamine arengute ja suundumuste kohta ning valdkondlike aruannete koostamine, milles analüüsitakse olukorda eri tööstusharudes ja tootesektorites;

- teadusuuringute teostamine tehniliste vahendite kohta, mille abil vältida võltsimist ja piraatlust;

- andmebaaside väljatöötamine, et säilitada ja analüüsida andmeid intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ulatuse ja mõju kohta ning selliseid rikkumisi käsitlevate riiklike kohtulahendite ja olemasolevate koolitusmeetmete kohta; süsteemide väljatöötamine, et parandada ametiasutuste ja erasektori sidusrühmade juurdepääsu teabele ning kiire teabevahetuse võimaldamine nende vahel.

- Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb siseturu rajamist ja toimimist. Käesoleva määruse alusel OHIMile antavad ülesanded on seotud ka liikmesriikide seadustest tulenevate intellektuaalomandi õiguste jõustamisega, mida võib käsitleda ELi selle valdkonna õigusaktide toetamisena. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 118 lõikega 1 antakse volitused sätestada meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, tagada intellektuaalomandi õiguste ühetaoline kaitse kogu ELis ning kehtestada kogu ELi hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve kord. Seega moodustavad artikkel 114 ja artikli 118 lõige 1 käesolevale ettepanekule asjakohase õigusliku aluse.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Mitmed Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse ülesanded on piiriülesed ja hõlmavad kõiki 27 liikmesriiki ning seepärast ei saa neid tulemuslikult teostada üksikud liikmesriigid. Seni kuni kahe liikmesriigi vahel on vaja kahepoolset koostööd, saaks üksikjuhtudel menetlusi teoreetiliselt sel tasandil parandada. Võttes arvesse, et sellises kontekstis vajalikud vahendid ja meetodid oleks kõigis liikmesriikides sarnased, näib siiski olevat tõhusam töötada need välja ELi tasandil. See tagaks, et lahendusi ei kohandata konkreetsete liikmesriikide nõuetele vastavaks, vaid nendest saavad kasu kõik liikmesriigid. Lisaks eeldavad suhted kolmandate riikidega, et komisjoni talituste vaheline koordineerimine ning koordineerimine teiste ELi ja rahvusvaheliste ametitega peab toimuma ELi tasandil.

Nagu mõju hindamises osutati, siis võimaldab nende ülesannete määramine olemasolevale ELi ametile ja konkreetsemalt OHIMile sünergiat juba täidetavate ülesannetega. Samuti võimaldab see kasu saada eriteadmistest, mis OHIMil juba on seoses kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduse õigustega, ning tööalastest suhetest, mille OHIM on loonud riiklike individuaalomandi kaitse büroodega. Need tööalased suhted võimaldavad OHIMil tuua kokku eksperdid, keda see vajab oma uute ülesannete edukaks täitmiseks.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga ei kaasne kulusid ELi eelarvele. Sellega saaks säästa ligikaudu 40 000 eurot, sest teatavad kulud, mida praegu kaetakse ELi eelarvest, kaetaks tulevikus OHIMi eelarvest.

5. ARTIKLITE SELGITUSED

Artikkel 1

Selles artiklis kirjeldatakse ettepaneku sisu, milleks on Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) pädevuse laiendamine, andes tema pädevusse Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse ehk teatavate ülesannete ja tegevustega seotud eksperdikeskuse juhtimise.

Artikkel 2

Selles artiklis määratletakse ülesanded ja tegevused, mida OHIM peaks teostama vaatluskeskuse puhul ja mida saab rühmitada kuude peamisse kategooriasse:

- parandada arusaamist intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ulatusest ja mõjust ning intellektuaalomandi väärtusest ning suurendada teadmisi avaliku ja erasektori parimatest tavadest, millega võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu;

- tõsta üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust;

- parandada intellektuaalomandi õiguste jõustamises osalevate isikute eriteadmisi;

- suurendada teadmisi tehniliste vahendite (sealhulgas jälgimis- ja jälitamissüsteemid) kohta, mille abil võiks ennetada võltsimist ja piraatlust ning selle vastu võidelda;

- parandada intellektuaalomandi õiguste kaitses osalevate liikmesriikide ametiasutuste vahelise sellise teabe interneti teel vahetamist, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsega, ning edendada koostööd liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega (sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandibüroo) ja nende vahel;

- edendada rahvusvahelist koostööd.

Artikkel 3

Selles artiklis täpsustatakse, et artiklis 2 sätestatud ülesannete täitmise nimel tegutsedes kasutab OHIM enda eelarvevahendeid.

Artikkel 4

Artikkel hõlmab vaatluskeskuse koosolekutel osalemist ja nende korraldamist. Selles sätestatakse, et OHIMil tuleb kutsuda eksperte intellektuaalomandi õigustega tegelevatest riiklikest haldusorganitest, asutustest ja organisatsioonidest, erasektorist, Euroopa Parlamendist ja komisjonist. Erasektori esindajad peaksid olema neist majandusharudest, mis on kõige rohkem võltsimisest mõjutatud. Seepärast peaksid esindajad olema eri majandusharudest. Seega peaksid olema esindatud õiguste omanikud, internetiteenuse pakkujad ja telekommunikatsiooniettevõtted. Kaasata tuleks ka tarbijate esindajad. Lisaks nähakse artikliga ette võimalus korraldada vaatluskeskuse töörühmade koosolekuid.

Artikkel 5

Artikliga pannakse liikmesriikidele ja erasektori esindajatele kohustus jagada OHIMiga kohaldatavates andmekaitseseadustes lubatud ulatuses statistilist ja kohtupraktikat käsitlevat vaatluskeskuse tööga seotud teavet kooskõlas nõukogu 1. märtsi 2010 järeldustega ning teavitada OHIMi nende enda tegevuspõhimõtetest selles valdkonnas.

Artikkel 6

Selles artiklis sätestatakse OHIMi kohustus võtta vastu vaatluskeskuse sise-eeskirjad ja avaldada teatised, mida on vaja käesoleva määrusega OHIMile antud ülesannete täitmise tagamiseks.

Artikkel 7

Selles artiklis sätestatakse, et OHIMi iga-aastane tegevusaruanne sisaldab aruannet OHIMi käesoleva määruse kohaste tegevuste kohta. Selles sätestatakse peamine teave, mis peab aruandes sisalduma, eelkõige ülevaade aasta jooksul võetud peamistest meetmetest, saavutatud tulemused, üldhinnang OHIMi käesoleva määruse kohaselt tehtud tööle, teave vaatluskeskuse edaspidise kavandatava töö kohta ning soovitused tulevasteks poliitikameetmeteks intellektuaalomandi õiguste kaitsmise valdkonnas.

Artikkel 8

Selles artiklis sätestatakse eeskirjad, mille alusel komisjon peab määrust hindama kontekstis, kuidas OHIMi tegutseb määruse praktikas rakendamisel, st eelkõige artiklis 2 sätestatud ülesannete täitmisel, ning milline on selle töö mõju intellektuaalomandi õiguste kaitsmisele ELis. Komisjonil tuleb hindamisprotsessi osana konsulteerida vaatluskeskusega ja ta saadab lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon peaks seejärel alustama hindamisaruande suhtes ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega, millele võiks vajaduse korral järgneda ettepanekute esitamine määruse muutmiseks.

Artikkel 9

See artikkel käsitleb kavandatud määruse jõustumist ja mõju.

2011/0135 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse teatavate intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud ülesannete, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse moodustamine, andmist Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 118 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[26],

tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Liidu majanduslik heaolu põhineb pideval loovusel ja innovatsioonil. Seepärast on vältimatu võtta meetmed nende tõhusaks kaitseks, et tagada Euroopa Liidu heaolu tulevikus.

2. Intellektuaalomandi õigused on ettevõtja oluline vara, mis aitab tagada, et novaatorid ja loojad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et nende investeering teadustöösse ja uutesse ideedesse on kaitstud.

3. Tugev, ühtlustatud ja järkjärguline lähenemisviis intellektuaalomandi õiguste valdkonnas on olulise tähtsusega Euroopa 2020. aasta strateegia[27] eesmärkide täitmise poole püüdlemisel.

4. Intellektuaalomandi õiguste rikkumiste arvu pidev kasv on tõeline oht mitte ainult ELi majandusele, vaid ka ELi tarbijate tervisele ja ohutusele. Seepärast on vaja Euroopa ja ülemaailmsel tasandil võtta tulemuslikke, vahetuid ja kooskõlastatud meetmeid, et selle nähtusega edukalt võidelda.

5. Seoses üldise intellektuaalomandiõiguste strateegiaga, mis nähti ette nõukogu 25. septembri 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta,[28] kutsus nõukogu komisjoni üles rajama Euroopa võltsimis- ja piraatlusalast vaatluskeskust (edaspidi „vaatluskeskus”). Komisjon moodustas seepärast avaliku ja erasektori ekspertide võrgustiku ning kirjeldas selle ülesandeid teatises „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine siseturul”[29].

6. Teatises sätestati, et vaatluskeskus peaks muutuma kõikide intellektuaalomandi õiguste rikkumistega seotud teabe ja andmete kogumise, jälgimise ja teavitamise keskseks allikaks. Vaatluskeskust tuleks kasutada riikide ametiasutuste esindajate ja sidusrühmade jaoks platvormina, kus vahetada mõtteid ja teadmisi parimate tavade kohta, töötada välja ühiseid jõustamisstrateegiaid ning teha ettepanekuid poliitiliste otsuste tegijatele. Teatises täpsustati, et vaatluskeskus tegutseb komisjoni talituste ruumides ja seda juhivad komisjoni talitused.

7. Nõukogu kutsus oma 1. märtsi 2010. aasta resolutsioonis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul[30] komisjoni, liikmesriike ja tööstussektori esindajaid üles esitama vaatluskeskusele kättesaadavad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed võltsimise ja piraatluse kohta ning seoses vaatluskeskusega ühiselt välja töötama ja kokku leppima täiendava teabe kogumise kavades. Nõukogu kutsus vaatluskeskust üles ka avaldama igal aastal ulatuslikku aastaaruannet, mis hõlmaks võltsimise ja piraatluse ulatust, mahtu ja peamisi tunnuseid ning selle mõju siseturule. See aastaaruanne tuleks koostada teabe põhjal, mille esitavad liikmesriikide ametiasutused, komisjon ja erasektor (andmekaitseõigusega kehtestatu piires) võltsimise ja piraatluse ulatuse, mahu ja peamiste tunnuste kohta ning selle mõju kohta siseturule.

8. Nõukogu kutsus 25. mai 2010. aasta järeldustes[31] komisjoni üles kehtestama õiguslikku alust Siseturu Ühtlustamise Ameti osalemiseks jõustamisalases tegevuses, sealhulgas võltsimise vastases võitluses, eelkõige soodustades Siseturu Ühtlustamise Ameti koostööd liikmesriikide kaubamärgiametitega ja vaatluskeskusega.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta)[32] on sätestatud muu hulgas meetmed koostöö, sealhulgas teabevahetuse edendamiseks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

10. Euroopa Parlament kutsus 22. septembri 2010. aasta resolutsioonis (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul)[33] liikmesriike ja komisjoni üles laiendama Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide intellektuaalomandi asutuste vahelist koostööd, et tegeleda ka intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastase võitlusega.

11. Silmas pidades vaatluskeskusele antud ülesannete ulatust, on vaja lahendust, et tagada vaatluskeskuse ülesannete täitmiseks piisav ja jätkusuutlik infrastruktuur.

12. Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta[34] on sätestatud halduskoostöö Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kohtute või ametiasutuste vahel ning väljaannete vahetamine Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel. Selle alusel on Siseturu Ühtlustamise Amet alustanud koostööd riiklike ametitega, mis tegutsevad intellektuaalomandi õiguste kaitsmise valdkonnas. Sellest tulenevalt on Siseturu Ühtlustamise Ametil juba olulisel määral kogemusi ja eriteadmisi, mida on vaja, et pakkuda piisavat ja jätkusuutlikku infrastruktuuri vaatluskeskuse ülesannete valdkonnas.

13. Siseturu Ühtlustamise Amet on seepärast sobiv asutus, kellele määrata nende ülesannete täitmine.

14. Kõnealused ülesanded peaksid olema seotud kõigi intellektuaalomandi õigustega, mis on hõlmatud ELi õiguse või asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega selles valdkonnas, sest sageli on rikkumised seotud intellektuaalomandi õiguste kogumiga. Lisaks on vaja andmeid ja parimate tavade vahetamist kõikide intellektuaalomandi õiguste kohta, et saada terviklik ülevaade olukorrast ning töötada välja ulatuslikud strateegiad intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vähendamiseks. Nende ülesannete puhul peaks Siseturu Ühtlustamise Ameti volitusi laiendama, et need hõlmaks ka patentide, autoriõiguse ja seotud õiguste ning geograafiliste tähiste kaitsmist.

15. Ülesanded, mida Siseturu Ühtlustamise Amet peaks täitma, saab siduda direktiivis 2004/48/EÜ sätestatud jõustamis- ja aruandlusmeetmetega. Seega peaks Siseturu Ühtlustamise Amet osutama liikmesriikide asutustele või ettevõtjatele teenuseid, millel on mõju eelkõige direktiivi ühetaolisele rakendamisele ning mis tõenäoliselt hõlbustavad selle kohaldamist. Seepärast tuleks Siseturu Ühtlustamise Ameti ülesandeid käsitleda tihedalt seotuna nende õigusaktide sisuga, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnorme.

16. Vaatluskeskusest, mille kutsub kokku Siseturu Ühtlustamise Amet, peaks saama intellektuaalomandi õiguste rikkumistega seotud teabe ja andmete tippkeskus, mis saab kasu Siseturu Ühtlustamise Ameti eriteadmistest, kogemusest ja vahenditest.

17. Siseturu Ühtlustamise Amet peaks pakkuma foorumit, mis toob kokku riigiasutused ja erasektori, tagades asjakohase objektiivsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumise, analüüsi ja levitamise intellektuaalomandi õiguste väärtuse ja nende õiguste rikkumise kohta, parimate tavade ja strateegiate väljatöötamise intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks ning tõstes üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumise mõju kohta. Lisaks peaks Siseturu Ühtlustamise Amet täitma lisaülesandeid, näiteks parandama arusaamist intellektuaalomandi õiguste väärtusest, suurendama intellektuaalomandi õiguste jõustamises osalevate isikute eriteadmisi asjakohaste koolitusmeetmete abil, suurendama teadmisi võltsimise ennetamise meetodite kohta ning parandama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

18. Vaatluskeskust moodustades peaks Siseturu Ühtlustamise Amet selle tegevust silmas pidades kaasama erasektori esindajate hulgast esindusliku valiku neist majandusharudest, mis on kõige enam mõjutatud intellektuaalomandi õiguste rikkumisest ja kõige kogenenumad sellevastases võitluses, eelkõige õiguste omanike ja internetiteenuse pakkujate esindajad. Tagada tuleks ka tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate nõuetekohane esindatus.

19. Siseturu Ühtlustamise Amet peaks intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud ülesannete ja tegevuste elluviimiseks kasutama enda eelarvevahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile teatavad ülesanded, mis on seotud intellektuaalomandiõiguste kaitsmisega. Nende ülesannete täitmisel kutsub Siseturu Ühtlustamise Amet korrapäraselt kokku eksperte, ametiasutusi ja sidusrühmasid, kes kogunevad nimetuse all „Euroopa võltsimis- ja piraatlusalane vaatluskeskus” (edaspidi „vaatluskeskus”).

Artikkel 2Ülesanded ja tegevus

20. Siseturu Ühtlustamise Ametil on järgmised ülesanded:

a) parandada arusaamist Euroopa Liidu õiguse või liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel kaitstud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste ulatuse ja mõju kohta, sealhulgas tööstusomandiõigused, autoriõigused ja autoriõigusega seotud õigused;

b) parandada arusaamist intellektuaalomandi väärtusest;

c) suurendada teadmisi avaliku ja erasektori parimatest tavadest intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks;

d) tõsta kodanike teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust;

e) parandada intellektuaalomandi õiguste jõustamises osalevate isikute eriteadmisi;

f) parandada teadmisi tehniliste vahendite (sealhulgas jälgimis- ja jälitamissüsteemid) kohta, millega võiks ennetada võltsimist ja piraatlust ning selle vastu võidelda;

g) parandada intellektuaalomandi õiguste kaitses osalevate liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabe vahetamist interneti teel sellistes küsimustes, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsega, ning edendada koostööd liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega (sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandibüroo) ja nende vahel;

h) edendada rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide intellektuaalomandi ametitega, et koostada strateegiaid ja töötada välja meetodeid intellektuaalomandi õiguste, oskuste ja vahendite kaitsmiseks.

21. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks teeb Siseturu Ühtlustamise Amet järgmist:

a) vaatluskeskuse kokkukutsumine korrapäraste ajavahemike järel vastavalt artiklile 4;

b) metoodika kehtestamine intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud sõltumatute, objektiivsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks;

c) asjakohaste objektiivsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumine intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta, nende analüüsimine ja levitamine;

d) selliste asjakohaste objektiivsete, võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumine, analüüsimine ja levitamine, mis on seotud intellektuaalomandi majandusliku väärtusega ja selle panusega majanduskasvu, heaolusse, innovatsiooni, loomingulisusse, kultuurilisse mitmekesisusse, kvaliteetsete töökohtade loomisesse ning kvaliteetsete toodete ja teenuste väljatöötamisse Euroopa Liidus;

e) korrapäraste hindamiste ja eriaruannete koostamine majandusharu, geograafilise piirkonna ja rikutud intellektuaalomandiõiguste liigi alusel, milles hinnatakse muu hulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõju ühiskonnale, majandusele, tervisele, keskkonnale, ohutusele ja turvalisusele ning selliste rikkumiste seoseid organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga;

f) parimate tavadega seotud teabe kogumine, analüüsimine ja levitamine vaatluskeskusena kogunevate esindajate vahel ning selliste tavade põhjal strateegiate väljatöötamine;

g) aruannete ja väljaannete koostamine, et tõsta Euroopa Liidu kodanike teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust, ning konverentside, internetipõhiste ja väljaspool internetti toimuvate kampaaniate, ürituste ja kohtumiste korraldamine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

h) internetipõhiste ja muude koolituste väljatöötamine ja korraldamine riigiametnikele, kes osalevad intellektuaalomandi õiguste kaitsmises;

i) ekspertide ad hoc koosolekute korraldamine käesoleva määruse alusel tehtava tööd toetamiseks;

j) professionaalsete tehniliste vahendite ja võrdlustehnikate uurimine, hindamine ja edendamine, sealhulgas jälgimis- ja jälitamissüsteemid, mis aitavad eristada ehtsaid tooteid võltsitud toodetest;

k) koostöö tegemine riikide ametiasutustega elektroonilise võrgu väljatöötamiseks, et vahetada interneti teel teavet seoses intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega, sealhulgas reaalajas teateid ja teavet intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta liikmesriikide haldusorganite, organite ja organisatsioonide vahel, kes tegelevad intellektuaalomandi õiguste kaitsega;

l) strateegiate väljatöötamine koostöös liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandibürooga, ning intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud meetodite, oskuste ja vahendite arendamine, sealhulgas koolitusprogrammid ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad;

m) programmide väljatöötamine kolmandatele riikidele antava tehnilise abi kohta ning konkreetsete koolitusprogrammide ja ürituste väljatöötamine ja korraldamine kolmandate riikide ametnikele, kes osalevad intellektuaalomandi õiguste kaitses;

n) soovituste esitamine komisjonile küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, sealhulgas komisjoni taotlusel;

o) punktis a osutatud koosolekute jaoks iga-aastase tööprogrammi koostamine kooskõlas Euroopa Liidu poliitika ja prioriteetidega intellektuaalomandi õiguste kaitsmise valdkonnas;

p) muu sarnane tegevus, mis on vajalik selleks, et Siseturu Ühtlustamise Amet saaks täita lõikes 1 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 3Rahastamine

Siseturu Ühtlustamise Amet tagab alati, et temale käesoleva määrusega antud ülesanded täidetakse enda eelarvevahendeid kasutades.

Artikkel 4Vaatluskeskuse koosolekud

22. Siseturu Ühtlustamise Amet kutsub artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud koosolekutele riiklike haldusorganite, intellektuaalomandi õiguste kaitsega tegelevate asutuste ja organisatsioonide ning erasektori esindajad.

23. Vaatluskeskuse egiidi all toimuvatel kohtumistel erasektorit esindavate isikute hulka kuulub ulatuslik ja esinduslik valim Euroopa Liidu ja siseriiklikke asutusi, kes esindavad eri majandusharusid, mis on enim mõjutatud ja kõige kogenenumad intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastases võitluses.

Tarbijaorganisatsioonid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on asjakohaselt esindatud.

24. Siseturu Ühtlustamise Amet kutsub ühe riikliku esindaja igast liikmesriigist ning viis esindajat Euroopa Parlamendist ja viis esindajat komisjonist.

25. Esindajate nimed ning koosolekute päevakord ja protokollid avaldatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti veebisaidil.

26. Artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud koosolekud võib korraldada ka vaatluskeskuse töörühmade koosolekutena. Töörühmade koosolekutele kutsutakse vaatlejateks kuni kaks esindajat Euroopa Parlamendist ja kuni kaks esindajat komisjonist.

Artikkel 5Teavitamiskohustus

Ilma et see piiraks isikuandmete töötlemist reguleerivat õigust, teevad liikmesriikide ja erasektori esindajad, kes kohtuvad vaatluskeskuse egiidi all, järgmist:

a) teavitavad Siseturu Ühtlustamise Ametit intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitlevatest enda põhimõtetest ja strateegiatest ning nende mis tahes muudatustest;

b) esitavad statistilisi andmeid intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta;

c) teavitavad Siseturu Ühtlustamise Ametit mis tahes asjakohasest kohtupraktikast.

Artikkel 6Sisemised administratiivjuhendid ja teatised

Kasutades määruse (EÜ) nr 207/2009 artikliga 124 antud volitusi, võtab Siseturu Ühtlustamise Ameti juhataja vastu sisemised administratiivjuhendid ja avaldab teatised, mis on vajalikud käesoleva määrusega Siseturu Ühtlustamise Ametile antud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 7Tegevusaruande sisu

Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 124 lõike 2 punktiga d ettenähtud tegevusaruanne sisaldab Siseturu Ühtlustamise Ameti käesoleva määruse kohaste ülesannete ja tegevuse kohta vähemalt järgmist teavet:

a) ülevaade eelmise kalendriaasta peamistest tegevustest;

b) eelmisel kalendriaastal saavutatud tulemused, millele vajaduse korral on lisatud valdkondlikud aruanded, milles analüüsitakse olukorda eri tööstusharudes ja tootesektorites;

c) üldhinnang Siseturu Ühtlustamise Ametile käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisele;

d) ülevaade tegevustest, mida Siseturu Ühtlustamise Amet kavatseb tulevikus teostada;

e) soovitused tulevasteks poliitikameetmeteks intellektuaalomandi õiguste kaitsmise valdkonnas, sealhulgas see, kuidas muuta liikmesriikide vaheline koostöö veelgi tulemuslikumaks.

Artikkel 8Hindamine

27. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest võtab komisjon vastu aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist.

28. Hindamisaruandes hinnatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti tegevust käesoleva määruse taustal, eelkõige seoses selle mõjuga intellektuaalomandi õiguste kaitsele siseturul.

29. Hindamisaruande koostamisel konsulteerib komisjon lõikes 2 sätestatud küsimustes esindajatega, kes kohtuvad vaatluskeskuse egiidi all.

30. Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning korraldab hindamisaruande kohta sidusrühmade hulgas ulatusliku arutelu.

Artikkel 9Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik: Seadusandlik ettepanek

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse teatavate intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega seotud ülesannete, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse moodustamine, andmist Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[35]) struktuurile

Siseturg – teadmistepõhine majandus – intellektuaalomandi õiguste jõustamine

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[36]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Üldeesmärk on intellektuaalomandi õiguste tulemuslikum jõustamine, et vältida võltsimise ja piraatluse poolt märkimisväärse kahju tekitamist Euroopa majandusele ning Euroopa kodanike tervisele ja ohutusele. See eesmärk on kooskõlas ELi kehtivate tegevuspõhimõtete ja strateegiatega, nagu Euroopa 2020. aasta strateegia[37]. Eesmärk on vastavuses ka komisjoni peamiste prioriteetide ja ettepanekutega, mis käsitlevad tööstusomandi õiguste strateegiat Euroopas[38].

Viimase kümne aasta jooksul on intellektuaalomandi õiguste rikkumiste arv märgatavalt suurenenud. 2009. aastal avaldas OECD hinnangu, mille kohaselt 2007. aastal oli võltsitud või piraatkaupade rahvusvahelise kaubanduse hinnanguline käive 250 miljardit USA dollarit, mis on suurem kui 150 riigi SKP[39]. ELi tolliasutuste avaldatud arvandmed kajastavad tollitegevuse selget kasvu. Registreeritud juhtumite arv on suurenenud 4 694-lt 1999. aastal 43 572-le 2009. aastal, st kümne aasta jooksul ligikaudu 920 %. Internetipiraatluse puhul nähtub kõige uuemast valdkonnauuringust, mille teostas 2010. aastal Pariisis asuv TERA Consultants ja mille tellis Rahvusvaheline Kaubanduskoda algatuse BASCAP ( Business Action to Stop Counterfeiting and Piracy ) raames, et 2008. aastal jäi ELis muusika-, filmi-, televisiooni- ja tarkvaratööstusel piraatluse tõttu saamata 10 miljardit eurot ning kaotati rohkem kui 185 000 töökohta[40].

ELi tasandil on peamine algatus selle probleemiga tegelemiseks Euroopa võltsimis- ja piraatlusalane vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus”), mida haldab komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraat.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk:

Viimase kahe aasta jooksul on loodud vaatluskeskuse institutsiooniline raamistik. Vaatluskeskuse loomise selle etapi lõpuleviimine osutab, et kuna puuduvad rahastamine, inimressursid, IT ja koosolekute võimalused ning vajalikud eriteadmised, siis praeguse infrastruktuuriga ei ole vaatluskeskusel võimalik oma eesmärke tulevikus täita ning välistatud on täiendavate ülesannete võtmine.

Erieesmärk on seepärast tagada, et vaatluskeskusel on vajalik infrastruktuur, et täita oma ülesandeid tulemuslikult, võimalikult kiiresti ning ilma et sellega kaasneks kulusid ELi eelarvele. Ülesannete hulka kuuluvad ametiasutuste ja erasektori sidusrühmade teadmiste suurendamine võltsimise ja piraatluse ulatuse, mõju ja nendega seotud suundumuste kohta ning tulemuslike meetodite kohta probleemiga võitlemiseks, parandades igapäevase jõustamisega seotud koostööd; ning tarbijate teavitamine võltsimise ja piraatluse majanduslikust mõjust ja nendega seotud ohtudest ja kolmandatele riikidele suunatud meetmete kooskõlastamise parandamine.

Selle algatuse puhul juhiks vaatluskeskust olemasolev amet ehk Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM). See võimaldaks vaatluskeskusel ära kasutada olemasolevaid haldusstruktuure (näiteks inimressursid ja rahastamine). OHIM on ELi amet, mis on vastutav kõigis 27 ELi liikmesriigis kehtivate ühenduse kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise eest. Võttes arvesse selget seost intellektuaalomandi õiguste kaitse ja nende õiguste jõustamise vahel, näivad OHIMis juba olemasolevad eriteadmised eriti asjakohased vaatluskeskuse ülesannete ülevõtmiseks.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Siseturu poliitikavaldkond

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Kui intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu võitlemiseks ei võeta koordineeritumaid ja jätkusuutlikke meetmeid, seisab EL silmitsi kahjustava suundumusega, millel on tõsine negatiivne mõju majanduse elavnemisele, jõukusele ja tööhõivele. See suundumus hõlmab nende toodete arvu suurenemist, mis võivad põhjustada tõsist kahju tarbijatele, näiteks võltsitud ravimid, toiduained, kosmeetika ning võltsitud majapidamisseadmed.

Vaatluskeskus parandaks jõustamist märgatavalt, andes usaldusväärseid ja objektiivseid andmeid, et määrata kindlaks suundumused ja ohud, parandades koordineerimist ja teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel seoses parimate tavadega, võimaldades sidusrühmadel vahetada reaalajas teavet konkreetsete võltsitud toodete kohta ning jagada edukaid avaliku ja erasektori strateegiaid; korraldades jõustamisasutustele koolitusi ja tarbija teadlikkuse tõstmise koolitusi ametiasutustele vähekaitstud kolmandates riikides, et võidelda võltsimise ja piraatlusega.

Lisaks mõjuhinnangus kirjeldatud kulude kokkuhoiule võrreldes praeguse olukorraga oleks selle algatuse eelis ka see, et vaatluskeskus saaks kiiresti tööle hakata. Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM) on ainus ELi amet, mis tegeleb kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega ning oleks sobiv vaatluskeskuse asukohaks. OHIM on juba loonud eriteadmiste baasi kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste jõustamise valdkonnas oma koolitusseminaride ja -tegevusega ning kavatseb veelgi edasi arendada jõustamisprojekte, näiteks registreeritud kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste IT infosüsteem. Lisaks vähendaks sünergia vaatluskeskuse ülesannete ja nende ülesannete vahel, mida OHIM juba täidab, oluliselt vajalike täiendavate töötajate arvu.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

OHIMi poolt võltsimise ja piraatluse aruannete kontrollimise ja avaldamise, parimate tavade alase teadustöö, teadlikkuse tõstmise vahendite väljatöötamise ja edasiandmise ning andmebaaside arendamise, väljatöötamise ja haldamise õigeaegsus. Aruannete ja teadustöö kvaliteet (täpsus ja kasulikkus), nende strateegiate kvaliteet ja mõju, mis töötatakse välja üldsuse teadlikkuse suurendamise, teadustöö ja koolituse valdkonnas, sealhulgas edukalt teostatud kampaaniate arv ning mõju, koolitatud inimeste arv ja andmetele juurdepääs.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Arvestades vajadust kiiresti laiendada vaatluskeskuse tegevust, on komisjon otsustanud, et lühiajalises perspektiivis keskendub vaatluskeskus andmete kogumisele, üldsuse teadlikkuse tõstmise meetmetele ja koolitusele, avaliku ja erasektori parimate tavade kindlakstegemisele ja vahetamisele ning igapäevase koostöö parandamisele, võltsimist ja piraatlust vältida aitavate tehniliste vahenditega seotud teadustegevusele ning rahvusvahelisele tehnilise abi andmisele.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Mitmed võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks vajalikud meetmed on olemuselt piiriülesed ning põhinevad koostööl ja kooskõlastamisel. Et selline tegevus oleks täielikult tulemuslik, eeldab see kõigi 27 liikmesriigi kaasamist ja osalemist. Seepärast on oluline töötada välja ELi tasemel vahendid ja struktuurid, mis võimaldaksid kõigil liikmesriikidel tulemustest kasu saada.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

2009. aastal kirjeldasid OECD ja muud organisatsioonid peamisi asjaolusid, mille tõttu ei õnnestunud vältida võltsimise ja piraatluse kasvu; võltsimise ja piraatluse kasvuga kaasnes investeeringute oluline vähenemine ja töökohtade kaotus[41], suurem oht Euroopa tarbijate tervisele ja ohutusele[42] ning tõsised probleemid ELi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele[43], väiksem maksutulu deklareeritud müügitulu vähenemise tõttu ja organiseeritud kuritegevuse osalemine.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek põhineb komisjoni 2009. aasta teatisel,[44] milles on määratletud Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse ülesanded. Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ELi kehtivate tegevuspõhimõtete ja strateegiatega, nagu Euroopa 2020. aasta strateegia[45]. Eesmärgid on vastavuses ka komisjoni peamiste prioriteetidega ja ettepanekutega, mis käsitlevad tööstusomandi õiguste strateegiat Euroopas[46].

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2012–2013 (eeldades, et määrus jõustub 2012. aasta jooksul),

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[47]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[48]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Tehakse ettepanek delegeerida ülesanded juba olemasolevale asutusele, st Siseturu Ühtlustamise Ametile (OHIM).

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kavandatud määruses on sätestatud, et viie aasta jooksul alates selle jõustumisest hindab komisjon Siseturu Ühtlustamise Ameti tegevust kõnealuse määruse taustal, eelkõige seoses selle mõjuga intellektuaalomandi õiguste kaitsele siseturul. Komisjoni hindamisaruanne OHIMi kohta, mis käsitleb kavandatava määruse kohaselt võetud meetmeid, sisaldab järgmist: ulatuslikel ja objektiivsetel andmetel põhinev hinnang nende tulemuste kohta, mille vaatluskeskus avaldab kvartaliaruannetes ja oma aastaaruandes; vaatluskeskuse töö kohta OHIMi poolt koostatud mis tahes auditiaruanded; uuring, mis käsitleb avaliku ja erasektori sidusrühmade seisukohti OHIMi töö suhtes, pidades silmas selle tulemuste ulatuslikkust, usaldusväärsust, täpsust, kasulikkust, objektiivsust ja sõltumatust. Kriteeriumid, mida kasutatakse meetme mõju hindamiseks, on eelkõige järgmised: vaatluskeskuse tegevuse arendamisel tehtud edusammud; vaatluskeskuse strateegia edukus; vahendite tõhus kasutamine; mõju avaliku ja erasektori sidusrühmadele. Monitooringul kasutatakse järgmisi peamisi näitajaid: aruannete kontrollimise ja avaldamise, parimate tavade alase teadustöö, teadlikkuse tõstmise vahendite väljatöötamise ja edasiandmise ning andmebaaside arendamise, väljatöötamise ja haldamise õigeaegsus; aruannete ja teadustöö kvaliteet (täpsus ja kasulikkus), nende strateegiate kvaliteet ja mõju, mis töötatakse välja üldsuse teadlikkuse tõstmise, teadustöö ja koolituse valdkonnas, sealhulgas edukalt teostatud kampaaniate arv, koolitatud inimeste arv ja andmetele juurdepääs. |

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

- – OHIMi uued ülesanded peaksid aitama hinnata komisjoni tasemel, kas ELi tasandil on vaja mis tahes täiendavaid meetmeid ning millised need meetmed peaksid olema. Seepärast on vaja tagada, et OHIMi tööprogramm ja tema poolt kindlaks määratud prioriteedid on kooskõlas komisjoni teabevajadusega. Ülesannete delegeerimisel ametile tekib oht, et praktikas seda kooskõlastamist ei järgita.

– Kuna OHIM on praegu keskendunud kaubamärkidele ja tööstusdisainilahendustele, siis on oht, et autoriõigusi ja muid intellektuaalomandiõigusi ei käsitleta sama olulisena kui seniseid valdkondi.

Täielik riskihindamine teostatakse eespool osutatud kriteeriumide alusel.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Korrapäraselt teostatakse riskihindamisi ja koostatakse läbivaatusaruandeid, mis põhinevad OHIMi aastaaruannetel ning komisjoni teostatavatel hindamistel.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

OHIMil on selles valdkonnas juba ranged tegevuspõhimõtted ja menetlused olemas.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus…...……………………………..] | Liigendatud/liigendamata ([49]) | EFTA[50] riigid | Kandidaatriigid[51] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

12 01 01 Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud | Liigendamata | EI | EI | EI | EI |

12 01 03 Siseturu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud | Liigendamata | EI | EI | EI | EI |

- Kavandatava algatusega kaasneks nendel eelarveridadel kokkuhoid .

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus……………………………………..] | Liigendatud/ liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | Nr | Siseturupoliitika |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Muud halduskulude alt vabanevad vahendid

- (miljonites eurodes)

Kulu liik | Muud halduskulude alt vabanevad vahendid |

alates 2013 |

12 01 02 11 02 – Konverentsid ja kohtumised | 0,040 |

Halduskulude alt vabanevad vahendid KOKKU | 0,040 |

Vaatluskeskuse kohtumiste kulusid ei tuleks enam kanda ELi eelarvest, sest neid rahastataks OHIMi eraldi eelarvest.

2010. aasta kulude põhjal vabaneb 40 000 eurot.

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[59] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad |

Koosseisuvälised töötajad |

Vabanevate ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | Vabanev inimressurss, mis tuleb suunata teistesse eelisvaldkondadesse (paigutades nad ümber komisjoni teistesse talitustesse) |

2013 |

Ametnikud ja ajutised töötajad | AD | 0 |

AST | 0 |

Ametikohad kokku | 0 |

Koosseisuvälised töötajad | Lepingulised töötajad | 0 |

Riikide lähetatud eksperdid |

Koosseisuvälised töötajad kokku | 0 |

Täistööajale taandatud töötajad KOKKU | 0 |

Üks praegune AST töötaja, kes praegu tegeleb vaatluskeskuse töö korraldamisega, on lähetatud OHIMist. Tema abi ei ole tulevikus enam komisjonis vaja ning ametikoht tagastatakse OHIMile.

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[62]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Year N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

Artikkel ………. | | | | | | | | | |Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1] Komisjoni teatis: „Euroopa 2020. aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, 3.3.2010, KOM(2010)2020.

[2] Vt eelkõige komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatis: „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”, KOM(2008) 465.

[3] OECD, Magnitude of counterfeiting and piracy of tangible products – ajakohastatud 2009. aasta novembris, http://www.oecd.org/document/23/0,3343.

[4] Euroopa Komisjon, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Report on EU Customs enforcement of intellectual property rights – 2009 ,http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_controls/counterfeit_piracy/statistics/index_en.htm.

[5] http://www.iccwbo.org/bascap/id35360/index.html.

[6] TERA Consultants, Building a Digital Economy, märts 2010,http://www.iccwbo.org/bascap/id35360/index.html.

[7] Report on EU Customs enforcement of intellectual property rights – 2009 , vt joonealune märkus 4.

[8] Technopolis (2007), Effects of counterfeiting on EU SMEs, http://ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/industry/doc/Counterfeiting_Main%20Report_Final.pdf

[9] Frontier Economics, (mai 2009), The impact of counterfeiting on Governments and Consumers : http://www.iccwbo.org/uploadedFiles/BASCAP/Pages/Impact%20of%20Counterfeiting%20on%20Governments%20and%20Consumers%20-%0Final%20doc.pdf.

[10] UNICRI, Counterfeiting: a global spread , 2008, http://counterfeiting.unicri.it/report2008.php.

[11] Nõukogu 25. septembri 2008. aasta resolutsioon (ELT C 253, 4.10.2008, lk 1).

[12] Komisjoni 11. septembri 2009. aasta teatis: „Intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine siseturul”, KOM(2009) 467.

[13] Nõukogu resolutsioon, 1. märts 2010, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul (ELT C56, 6.3.2010, lk 1).

[14] Euroopa Parlamendi 22 septembri 2010. aasta resolutsioon, 2009/2178(INI).

[15] ADE, Evaluation of the Intellectual Property Rights Enforcement Strategy in Third Countries , november 2010 , http://trade.ec.europa.eu/doclib/cfm/doclib_section.cfm?sec=180&langId=en.

[16] KOM(2010) 2020.

[17] KOM(2008) 465; vt ka komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatis: „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” – KOM(2010) 608.

[18] Need istungid toimusid 4. septembril 2009, 14. detsembril 2009, 16. veebruaril 2010 ja 10. juunil 2010.

[19] Komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatis: „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas” – KOM(2008) 465 ja KOM(2009) 467.

[20] Nõukogu 25. septembri 2008 ja 1. märtsi 2010 resolutsioonid.

[21] 22. septembri 2010. aasta resolutsioon, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul, (2009/2178(INI)), A7-0175/2010.

[22] Üksikasjad on esitatud uurimuse tekstis, mille koostas Max Planck Institute for Intellectual Property, Competition and Tax Law ja mis on kättesaadav veebisaidil:http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/tm/index_en.htm.

[23] http://www.premiercercle.com/sites/ip2010/overview.php.

[24] Mõlemad organid koosnevad liikmesriikide ja komisjoni esindajatest.

[25] Vt dokument SEK(2007) 530.

[26] ELT C , , lk .

[27] Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatis: „Euroopa 2020. aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” – KOM(2010) 2020.

[28] ELT C 253, 4.10.2008, lk 1.

[29] KOM(2009) 467, 14.9.2009.

[30] Nõukogu resolutsioon, 1. märts 2010, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul (ELT C56, 6.3.2010, lk 1).

[31] Nõukogu järeldused, 25. mai 2010, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta (ELT C140, 29.5.2010, lk 22).

[32] ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

[33] Euroopa Parlamendi resolutsioon, 22 september 2010, 2009/2178(INI).

[34] ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

[35] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[36] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[37] KOM(2010) 2020.

[38] KOM(2008) 465.

[39] OECD, Magnitude of counterfeiting and piracy of tangible products – ajakohastatud 2009. aasta novembris, http://www.oecd.org/document/23/0,3343.

[40] http://www.iccwbo.org/bascap/id35360/index.html.

[41] TERA Consultants, Building a Digital Economy, märts 2010, http://www.iccwbo.org/bascap/id35360/index.html.

[42] Euroopa Komisjon, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Report on EU Customs enforcement of intellectual property rights – 2009 ,http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_controls/counterfeit_piracy/statistics/index_en.htm.

[43] Technopolis (2007), Effects of counterfeiting on EU SMEs, http://ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/industry/doc/Counterfeiting_Main%20Report_Final.pdf.

[44] KOM(2009) 467.

[45] KOM(2010) 2020.

[46] KOM(2008) 465; vt ka komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatis: „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” – KOM(2010) 608.

[47] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[48] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[49] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[50] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[51] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[52] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[53] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[54] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[55] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[56] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[57] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[58] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[59] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[60] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[61] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[62] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[63] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.