52011PC0267

SELETUSKIRI

Euroopa Liit sai rahvusvahelises kautšuki uurimisrühma (edaspidi „uurimisrühm”) liikmeks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega (2002/651/EÜ) ühenduse osalemise kohta rahvusvahelises kautšuki uurimisrühmas.

1. juulil 2008, pärast Ühendkuningriigi lahkumist uurimisrühmast, võtsid uurimisrühma delegatsioonide juhid vastu otsuse kolida uurimisrühma peakorter Singapuri, mis tegi vajalikuks uurimisrühma põhikirja asjaomaste sätete vastava kohandamise.

Täitevkomitee 12.–13. veebruari 2008. aasta kohtumisel ja delegatsioonide juhtide 5–6. märtsi 2008. aasta kohtumisel otsustati korraldada põhikirja ja töökorra põhjalikum läbivaatamine, mille käigus oleks muu hulgas võimalik määratleda mõisted „liikmed” ja „riigid”, et võtta arvesse Euroopa Liidu õiguslikku eristaatust.

Nõukogu on volitanud komisjoni alustama läbirääkimisi rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja läbivaatamiseks[1]. Selles volituses on sätestatud ka läbirääkimisjuhised. Põhikirja ja töökorra muutmise läbirääkimistel on komisjon neid juhiseid täpselt järginud ja läbirääkimiste tulemus on kooskõlas komisjoni läbirääkimisvolitustega.

Uurimisrühma koosseisus on toimunud järjestikused muudatused, eeskätt olemasolevate liikmete lahkumise või plaanitud lahkumise tõttu, ja allesjäänud liikmed peavad seetõttu eelarvesse rohkem panustama. Läbirääkimiste käigus on komisjon oma läbirääkimisvolituste kohaselt püüdnud uuesti saavutada tasakaalu põhi- ja muutuva osamakse vahel viimaste kasuks, et minimeerida väikseid tootvaid arengumaid esindavate rühmaliikmete finantskoormust. Siiski oli läbirääkimiste lõpul vaid piiratud hulk muudatusi teistele uurimisrühma liikmetele vastuvõetav.

Uurimisrühma põhikirja ja uue töökorra muudatuste lõpliku eelnõu suhtes lepiti kokku delegatsioonide juhtide erakorralisel kohtumisel 18.–19. novembril 2010 ning need võeti ametlikult vastu delegatsioonide juhtide kohtumisel DD MMMM 2011[2]. Oma otsusega 2011/XXX[3] tegi nõukogu otsuse uurimisrühma muudetud põhikirjale ja töökorrale Euroopa Liidu poolt alla kirjutada.

Seepärast on vajalik, et nõukogu võtaks artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt vastu otsuse kokkuleppe sõlmimiseks.

2011/0116 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma muudetud põhikirja ja töökorra heakskiitmist Euroopa Liidu poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktidega a ja v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku

ning arvestades järgmist:

1. Pärast 18.–19. novembril 2010 toimunud mitut läbirääkimisvooru leppisid rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma delegatsioonide juhid kokku rühma põhikirja ja töökorra muudatuste teksti suhtes.

2. Euroopa Liit on rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma kokkuleppeosaline.

3. Praegu rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma liikmeks olevad ELi liikmesriigid on oma lahkumisest ametlikult teatanud ning lahkuvad rühmast 1. juulil 2011.

4. Muudetud põhikirja ja töökorra vastuvõtmine on tingimata vajalik, et kinnitada rühma uus peakorter ja sätestada sõnaselgelt ELi staatus rühmas ning kohandada organisatsioonilist struktuuri, eelarvesse tehtavaid osamakse ja otsustamismenetlusi,

5. Nõukogu otsustas oma otsusega 2011/XXX, et Euroopa Liit kirjutab delegatsioonide juhtide kohtumisel alla uurimisrühma muudetud põhikirjale ja töökorrale, hääletades nende kahe teksti poolt, tingimusel et nende heakskiitmisele järgneb kirjalik kinnitus.

6. On asjakohane kiita heaks muudetud põhikiri ja töökord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma (IRSG) muudetud põhikiri ja töökord.

Muudetud põhikirja ja töökorra tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kinnitama kirjalikult rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma peasekretärile liidu heakskiitu muudetud põhikirja ja töökorra täitmiseks ja andma hoiule käesolevale otsusele lisatud pädevust tõendava deklaratsiooni kooskõlas muudetud põhikirja artikli XVI lõikega 2.

Artikkel 3

Liitu esindavad rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma delegatsioonide juhtide kohtumistel komisjoni esindajad muudetud põhikirja artiklis IX sätestatu kohaselt.

Liikmesriigid võivad osaleda delegatsioonide juhtide kohtumisel Euroopa Liidu delegatsiooni koosseisus.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikiri

Eessõna

Rahvusvaheline kautšuki uurimisrühm (edaspidi „rühm”) loodi 1944. aastal Ühendkuningriigis ja sellele anti tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni staatus. Alates 1. juulist 2008 on rühma asukoht Singapur, kus seda tunnustatakse rahvusvahelise organisatsioonina.

I Eesmärgid

1. Rühm pakub platvormi loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmist ja tarbimist, samuti sellega kauplemist mõjutavate küsimuste arutamiseks. Rühma eesmärk on koguda ja levitada terviklikku statistilist teavet maailma kautšukitööstuse kohta, suurendades selle kaudu kautšukiturgude ja turusuundumuste läbipaistvust.

2. Rühm võib teha koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on oluline roll rühma eesmärkide saavutamise seisukohast.

II Töö

1. Rühm kohtub korrapäraselt liikmetele vastuvõetavatel aegadel ja kohtades, et vaadata läbi statistiline olukord ja arutada kautšukitööstuse jaoks olulisi küsimusi.

2. Rühm teeb või tellib maailma kautšuki olukorra kohta ülevaateid ja uuringuid, mida ta vajalikuks peab, pidades eeskätt silmas igakülgse teabe andmist pakkumise ja nõudmise olukorra ning selle eeldatava arengu kohta.

III Mõisted

1. „ Rühm ” – rahvusvaheline kautšuki uurimisrühm (International Rubber Study Group – IRSG).

2. „ Delegatsioonide juhid ” – liikmete esindajatest koosneva rühma kõrgeim võimukandja.

3. „ Peakorteri asukohariik ” – liige, kellega rühm on sõlminud kokkuleppe peakorteri kohta.

4. Käesolevas põhikirjas „ liikmele ” või „ riigile ” tehtud viiteid tõlgendatakse viidetena ka Euroopa Liidule ja mis tahes valitsusvahelisele organisatsioonile, kellel on ainupädevus käesoleva põhikirjaga hõlmatud teemade käsitlemiseks ja kelle kohustused on seotud läbirääkimistega rahvusvaheliste lepingute, eriti toorainelepingute osas, ning nende sõlmimise ja kohaldamisega.

5. „ Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine ” – IRSG korraldatud avalik konverents tööstusele ja valitsustele.

6. „ Loodusliku kautšuki tootja ” – liige, kelle loodusliku kautšuki tootmine ületab loodusliku kautšuki tarbimise.

7. „ Kautšuki tarbija ” – liige, kes ei ole loodusliku kautšuki tootja.

8. „ Looduslik kautšuk ” – puu Hevea brasiliensis lateksist saadud toode.

9. „ Sünteetiline kautšuk ” – koosneb termokõvendatud elastomeeridest, mis saadakse polümerisatsiooniprotsessis, milles monomeeride keemilisel ühinemisel moodustub polümeer.

10. „ Kautšuk ” – looduslik kautšuk või sünteetiline kautšuk, välja arvatud regenereeritud kautšukivormid.

11. „ Lihthäälteenamus ” – häälteenamus.

IV Peakorter

Rühma peakorter on ühe liikme territooriumil ja seal tegutseb rühma tööd juhtiv sekretariaat.

V Liikmed

1. Rühma liikmeks võivad saada riigid, kes on huvitatud loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmisest või tarbimisest või sellega kauplemisest.

2. Rühma liikmesus jaguneb kahte kategooriasse: loodusliku kautšuki tootjad ja kautšuki tarbijad.

VI Liikmete kohustused

1. Liikmed annavad endast parima, et varustada sekretariaati täpse statistikaga kautšuki tootmise ja tarbimise ning sellega kauplemise kohta nende territooriumil ja muu asjakohase teabega jooksvate hinnangute ning tulevaste suundumuste kohta.

2. Kui liige ei ole kahe järjestikuse aasta kohta esitanud täpset statistikat ja nõutud teavet ning ei esita selle kohta rahuldavat selgitust, võtavad delegatsioonide juhid vajalikuks peetavaid meetmeid.

VII Hääleõigus ja hääletamiskord

1. Kokku on liikmetel 100 häält.

2. Hääled jaotatakse liikmete vahel selle järgi, kui suur on nende vastav aastane rahaline osalus.

3. Kui liikmesus muutub või kui liikme hääleõigus peatatakse või taastatakse mingi sätte alusel, loetakse hääled uuesti üle ja jaotatakse uuesti enne järgmist hääletamist.

4. Igal liikmel on õigus anda temale kuuluv arv hääli ja ühelgi liikmel ei ole õigust oma hääli jagada.

5. Teatades sellest kirjalikult delegatsioonide juhtidele, statistika- ja majanduskomitee või muude komiteede juhatajale, võib iga loodusliku kautšuki tootja volitada mis tahes teist loodusliku kautšuki tootjat ja iga kautšuki tarbija võib volitada mis tahes teist kautšuki tarbijat esindama oma huve ja kasutama tema hääli kõikidel kohtumistel.

6. Rühma kohtumistel on kvoorumi moodustamiseks vajalik liikmete lihtenamuse kohalolek, kelle hulgas on vähemalt kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks kautšuki tarbijat.

7. Hääletamise kord

7.1. Kõigil kohtumisel tehakse otsused võimaluse korral üksmeelselt ilma vastuhäälte, ametlike vastuväidete või reservatsioonideta. Kohtumiste juhatajad püüavad kõigil juhtudel jõuda kõigi otsuste suhtes üksmeelele, ja kui seisukohtades esineb reservatsioone, tuleb vähimagi võimaluse korral jätta piisavalt aega kompromissi ja üksmeele saavutamiseks.

7.2. Kui kohtumise juhataja meelest ei ole mõnes küsimuses võimalik üksmeelt saavutada, pannakse see hääletusele.

7.3. Hääletamine korraldatakse tavaliselt nii, et säiliks otsuste tegemise maksimaalne läbipaistvus, ja kohtumise juhataja otsustab oma äranägemisel, kas hääletatakse käe tõstmisega või nimeliselt. Erandjuhul võib juhataja otsustada, et asjaga seotud liikmed peavad hääletama salaja või posti teel. Ühe või enama liikme taotlusel võib juhataja teha otsuse salajaseks hääletuseks.

7.4. Hääletatavad otsused tehakse punktide 7.5 ja 7.6 kohaselt tavaliselt kohalolnute ja hääletanute lihtenamusega juhul, kui vähemalt kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks kautšuki tarbijat annavad poolthääle. Liikme hääletamisest keeldumist käsitatakse hääle andmata jätmisena.

Kui liige kasutab ära käesoleva artikli lõike 5 sätteid ja tema hääled antakse kohtumisel, arvatakse selline liige käesoleva artikli lõigete 7.4, 7.5 ja 7.6 tähenduses kohalolevaks ja hääletavaks.

7.5. Otsuste hääletamine:

a. peasekretäri valimisel;

b. eelarve heakskiitmisel; ning

c. liikme õiguste peatamisel, nagu osutatud artikli XIV lõikes 4,

nõuab kohalolnute ja hääletanute lihthäälteenamust nii loodusliku kautšuki tootjate rühmas kui ka kautšuki tarbijate rühmas. Lisaks peavad need hääled moodustama vähemalt kaks kolmandikku kohalolnute ja hääletanute häältest.

7.6. Otsused, mis käsitlevad

a. peakorterit käsitleva kokkuleppe ülevaatamist või lõpetamist,

b. põhikirja muutmist või selle kehtivuse lõpetamist,

c. peakorteri asukohta ning

d. auditeeritud raamatupidamisaruannete eelnõude heakskiitmist,

tuleb teha alati üksmeelselt.

VIII Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine

Rühm kohtub igal aastal ühe liikme territooriumil. Kui ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine korraldatakse mitte-liikme territooriumil, võib rühma kohtumisi pidada seal. Kui kutset ei saada või seda ei võeta vastu, peetakse ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine peakorteri asukohariigis. Ülemaailmsele kautšukialasele tippkohtumisele võib kutsuda mitte-liikme, tööstusharu nõustajad ja muud eksperdid.

IX Delegatsioonide juhid

1. Iga rühma kuuluv liige määrab ühe esindaja, keda delegatsioonide juhtide kohtumistel võivad saata nõustajad.

2. Esimehe ja aseesimehe valivad delegatsioonide juhid ja nende ametiaeg on kaks rühma majandusaastat; neid võib uuesti valida veel üheks ametiajaks.

3. Delegatsioonide juhid kohtuvad peakorteris või valivad selleks muu paiga.

4. Delegatsioonide juhid kohtuvad vähemalt korra kalendriaasta esimesel poolel ja muudel aegadel, mille nad selleks valida võivad.

5. Kui esindaja ei saa rühma kohtumisest osa võtta, võib iga liiget esindada asendaja. Asendajale antakse kõik esindaja õigused, sealhulgas hääleõigus.

6. Delegatsioonide juhid võivad nimetada muid komiteesid või nõuandekodasid, mida aeg-ajalt vajalikuks võidakse pidada, ning määravad nende liikmed ja ülesanded.

7. Delegatsioonide juhid määravad rühma raamatupidamisaruannete auditeerimiseks sõltumatud audiitorid.

8. Delegatsioonide juhid otsustavad maailma kautšukialast olukorda ja muid vajalikuks peetavaid teemasid käsitlevate uurimuste ettevalmistamise ja avaldamise.

9. Delegatsioonide juhid võtavad vastu rühma töökorra.

X Sekretariaat ja peasekretär

1. Sekretariaat luuakse rühma töö nõuetekohaseks juhtimiseks.

2. Peasekretär on sekretariaadi tegevjuht ja vastutab oma töös delegatsioonide juhtide ees.

3. Delegatsioonide juhid määravad peasekretäri ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida saab pikendada veel kuni nelja aasta pikkuseks ametiajaks. Delegatsioonide juhid määravad kindlaks valimiseeskirjad.

4. Peasekretäri vastutusala määravad kindlaks delegatsioonide juhid.

5. Sekretariaadi ülesanded on järgmised

a. tagada võimalikult hea teave kautšukiga seotud statistika ja laiemate majandusküsimuste kohta;

b. valmistada ette töökava ja rakendada seda;

c. toimida kohtumiste vahelisel ajal kautšukiga seotud küsimustes ühenduslülina liikmete vahel ;

d. teha kohtumiste jaoks vajalikud ettevalmistused; ning

e. säilitada kontakte muude rahvusvaheliste organisatsioonidega ja tööstusharudega, kelle töö on rühma tööga seotud ja pakub rühmale huvi.

XI Statistika- ja majanduskomitee

1. Statistika- ja majanduskomitee koosneb kõikidest liikmetest, kes soovivad selle töös osaleda.

2. Komitee toetub tööstuse nõuandekoja oskusteabele.

3. Komitee liikmed valivad esimehe ja aseesimehe endi seast või tööstuse nõuandekojast. Need ametnikud on ametis kaks majandusaastat ja neid võib üheks ametiajaks tagasi valida.

4. Komitee tuleb kokku kord igal kalendriaastal ja muudel aegadel, mille võib määrata komitee.

5. Komitee ülesanne on:

a. kautšuki pakkumise/nõudluse olukorra kohta sekretariaadi esitatud statistiliste andmete analüüsimine ja läbivaatamine;

b. sekretariaadi töökava heakskiitmine, jälgimine ja läbivaatamine, võttes arvesse kõiki tööstuse nõuandekoja esitatud seisukohti ja soovitusi; ning

c. soovituste tegemine delegatsioonide juhtidele töökava raames ettevalmistatavate dokumentide algatamise, jätkamise ja avaldamise kohta, sealhulgas asjaomase aruande esitamine delegatsioonide juhtidele heakskiitmiseks.

XII Tööstuse nõuandekoda

1. Delegatsioonide juhid asutavad tööstuse nõuandekoja, mis toimib suhtluskanalina kautšukisektori kõikide osapoolte vahel, sealhulgas tööstus, ärindus, kõrgkoolid, teadusuuringute ja tehnoloogia valdkond. Delegatsioonide juhid kehtestavad tööstuse nõuandekoja liikmete valimiseks läbipaistva korra.

2. Tööstuse nõuandekoda valib endale esimehe ja aseesimehe. Need ametnikud on ametis kaks majandusaastat ja neid võib üheks ametiajaks tagasi valida.

3. Tööstuse nõuandekoja ülesanne on:

a. esitada seisukohti ja soovitusi sekretariaadi töökava koostamiseks;

b. abistada statistika- ja majanduskomiteed sekretariaadi töökava seires ja läbivaatamises;

c. abistada statistika- ja majanduskomiteed muude asutuste rahastatavate projektiettepanekute hindamisel; ning

d. esitada vajalikuks peetavaid aruandeid ja soovitusi delegatsioonide juhtidele.

4. Tööstuse nõuandekoda kohtub vähemalt kord aastas ja muudel aegadel, mille võib määrata tööstuse nõuandekoda. Liikmed osalevad vajaduse korral vaatlejatena tööstuse nõuandekoja kohtumistel.

5. Vajaduse korral osaleb kõigil delegatsioonide juhtide kohtumistel tööstuse nõuandekoda esindav esimees või aseesimees vaatlejana.

XIII Staatus

1. Uurimisrühm on juriidiline isik. Tal on eelkõige õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks peakorteri asukohariigi ja rühma vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt.

2. Rühma, selle peasekretäri, töötajate ja ekspertide, liikmete esindajate staatust, privileege ja immuniteeti reguleerib ajal, kui nad viibivad oma ülesannete täitmiseks peakorteri asukohariigi territooriumil, peakorteri asukohariigi ja rühma vahel sõlmitud peakorterileping.

XIV Eelarve ja finantseeskirjad

1. Liikmed tasuvad kokkulepitud alusel rühma tegevuseks vajalikud tasud. Kõik liikmete tasutavad summad makstakse peakorteri asukohariigi vääringus.

2. Heakskiidetud aastaeelarvest 60% tuleb katta kõikide liikmete tasutavate võrdsete põhiosamaksetega. Ülejäänud 40% heakskiidetud eelarvest maksavad liikmed proportsionaalselt nende kautšuki keskmise tootmise või tarbimisega (olenevalt sellest, kumb on suurem) kõnealusele majandusaastale eelnenud kolmel kalendriaastal. Vajaliku statistika puudumisel määrab peasekretär parima kättesaadava teabe põhjal kindlaks makstava osamakse ning palub asjaomastel liikmetel see heaks kiita.

3. Finantsaasta jooksul rühmaga liituvad uued liikmed tasuvad osamakse proportsionaalselt (kuude kaupa) järelejäänud aja eest. Uutelt liikmetelt saadud osamaksed ei mõjuta olemasolevate liikmete osamakseid asjaomasel finantsaastal, kuid neid võetakse arvesse järgmise aasta osamaksete arvutamisel.

4. Kui rühm ei otsusta teisiti, peatatakse nende liikmete õigused, kelle kahe aasta osamaksed on tasumata, kuni kõikide eelnevate aastate võlgnevused ja jooksva aasta osamaksed on tasutud.

XV Muudatused

1. Delegatsioonide juhid võivad artikli VII lõike 7.6 kohaselt teha üksmeelse otsuse käesolevas põhikirja muudatuste vastuvõtmiseks. Sekretariaat teatab muudatustest liikmetele.

2. Delegatsioonide juhid määravad kindlaks muudatuste kohaldamise kuupäeva ja korra.

XVI Rühmaga liitumine, rühmast lahkumine ja rühmast väljaarvamine.

1. Rühmaga liitumine jõustub peasekretärile teatamisega.

2. Liitumisel annab Euroopa Liit või mis tahes artikli III lõikes 4 osutatud valitsustevaheline organisatsioon sekretariaati hoiule sellise organisatsiooni asjakohase ametiasutuse väljaantud deklaratsiooni, milles on täpsustatud tema pädevuse laad ja ulatus käesoleva põhikirjaga reguleeritud küsimustes, ning teavitab sekretariaati kõigist järgnevatest olulistest muudatustest selles pädevuses. Kui Euroopa Liit või valitsustevaheline organisatsioon teatab, et kõikides käesoleva põhikirjaga reguleeritavates küsimustes on tal ainupädevus, ei ole sellise organisatsiooni liikmesriikidel õigust saada rühma liikmeks ning need, kes on juba liikmed, lahkuvad rühmast.

3. Teade liikme lahkumise kohta tuleb toimetada kirjalikult peasekretärile 1. novembriks, et see jõustuks järgneva kalendriaasta 30. juunil. Liikmed, kes teatavad lahkumisest pärast 1. novembrit, on kohustatud maksma järgmise finantsaasta osamaksed.

4. Kui delegatsioonide juhid leiavad, et liige on oma kohustusi käesoleva põhikirja raames rikkunud, võivad nad üksmeelse otsusega arvata liikme rühmast välja. Oma kohustusi rikkuv liige ei hääleta teda käsitlevates küsimustes.

5. Finantskohustused, mis liikmel on käesoleva põhikirja alusel tekkinud rühma vastu enne tema lahkumist või väljaarvamist, ei lõppe lahkumise ega väljaarvamisega.

6. Liikmel, kes on rühmast lahkunud või välja arvatud, ei ole õigust saada osa rühma likvideerimisjaotisest ega muudest varadest, samuti ei vastuta ta rühma puudujäägi kinnimaksmise eest käesoleva põhikirja kehtetuks muutumisel, kui selline puudujääk peaks esinema.

XVII Põhikirja kehtivuse lõppemine

1. Käesolev põhikiri jääb jõusse, kui delegatsioonide juhid ei otsusta seda üksmeelselt kehtetuks tunnistada.

2. Olenemata käesoleva põhikirja kehtivuse lõpetamisest jätkavad delegatsioonide juhid kuni 18 kuu vältel oma tegevust, et viia lõpule rühma likvideerimine, sealhulgas tasaarveldused, ning kui kooskõlas artikli VII lõikega 7.6 tehakse üksmeelselt vastavad otsused, on neil kõnealuse aja jooksul selleks vajalikud volitused ja ülesanded.

Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma töökord

Eessõna

Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma töökord sõnastatakse rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja artikli IX lõike 9 kohaselt. Käesoleva töökorra võttis rühm vastu delegatsioonide juhtide kohtumisel [kuupäev][koht].

1. Finantseeskiri

Majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

1.1. Liikmete osamaksed

1.1.1. Liikmete osamaksete maksmise tähtpäev on igal aastal 1. juuli, kui sekretariaadilt on laekunud ametlik arve.

1.1.2. Kui liige ei ole oma osamakset tervikuna tasunud 1. detsembriks, esitab peasekretär kiireloomulise nõude viivitamatuks maksmiseks.

1.1.3. Kui makse ei ole 1. veebruariks täielikult laekunud, teatab peasekretär võlgnevusest delegatsioonide juhtidele. Seejärel kaaluvad delegatsioonide juhid liikme kõikide hääleõiguste peatamist, välja arvatud juhul, kui hääletatavad küsimused tulenevad otseselt otsusest rühm likvideerida.

1.1.4. Kui osamakse ei ole täielikult tasutud 1. aprilliks, peatavad delegatsioonide juhid kõikide sekretariaaditeenuste osutamise sellele liikmele, kui nad konkreetsel juhul ei otsusta teisiti.

1.1.5. Kui liige ei ole oma osamakset täielikult tasunud majandusaasta lõpuks, säilitatakse võlgnevus ja suurendatakse seda peakorteri asukohariigi aastase inflatsioonimäära võrra, mida kasutatakse iga sellise aasta eelarve arvutamiseks, mille kohta osamakse on tasumata, kui delegatsioonide juhid ei otsusta teisti.

1.1.6. Finantsaasta iga kvartali lõpus arvutab peasekretär kohandatud osamakse ja teatab sellest liikmele.

1.1.7. Ükski käesoleva eeskirja sätete kohaselt tehtud otsus või võetud meede ei mõjuta liikme õigusi.

1.2. Pangakonto

1.2.1. Rahvusvahelisel kautšuki uurimisrühmal on peakorteri asukohariigis pangakonto.

1.2.2. Pangakontot kasutatakse tšekkide / elektroonilise panganduse abil, mille kinnitab:

a) peasekretär;

b) tema äraolekul majandus- ja statistikajuht või

c) nende äraolekul, peakorteri asukohariigi määratud esindaja delegatsioonide juhtide juures.

1.2.3. 15 000 Singapuri dollarit ületavate tšekkide / elektroonilise panganduse tehingute puhul on vaja kaht allkirja: üht sekretariaadist ja üht delegatsioonide juhtide juurde peakorteri asukohariigi määratud esindajalt.

1.2.4. Sekretariaadi raamatupidamisarvestust peab halduse ja juhtimise eest vastutav isik (Head of Management and Administration).

1.2.5. Sekretariaat jälgib kõiki asjaomaseid peakorteri asukohariigis kasutusel olevaid pangakontosid.

1.2.6. Kogu saadud raha hoiustatakse viivitamata panka. Peasekretäri käsutuses on konto 1 000 Singapuri dollari piiresse jäävate väikeste sularahamaksete ja -sissetulekute jaoks.

1.3. Hankemenetluse kord

Sekretariaat hangib teenuseid, kasutades üht järgnevatest meetoditest, mis põhineb kindlaks määratud hinnangulisel hankemaksumusel. Sekretariaat ei „poolita” hinnangulist maksumust, et hoiduda hankemenetluse järgimisest.

1.3.1. Väikse väärtusega ostud, mille hinnanguline maksumus ei ületa 3000 Singapuri dollarit (ilma käibemaksuta): osta võib otse tarnijalt, kui a) kauba (kaup või teenused) hind on teada kas eelmise ostu põhjal või b) hind on saadud tarnijalt, teada meediast või muu usaldusväärse teabeallika kaudu, nt lendlehed, Internet. Lisaks peaks hind olema mõistlik.

1.3.2. Pakkumispõhised hanked, mille hinnanguline hankemaksumus ei ületa 70 000 Singapuri dollarit (ilma käibemaksuta): sekretariaat peab võtma pakkumised vähemalt kolmelt sobivalt tarnijalt ning otsustama võimaluse korral odavaima pakkumise kasuks. Kui hankeks ei valita odavaimat pakkumist, tuleb põhjendused nõuetekohaselt dokumenteerida. Peasekretäri nõusolek on vajalik kõikide hankeotsuste jaoks.

1.3.3. 70 000 Singapuri dollarit ületavad hanked (ilma käibemaksuta) hinnangulise maksumuse pakkumismenetluse alusel: Sekretariaat peab võtma pakkumise vähemalt kolmelt sobivalt tarnijalt. Sekretariaat peab pakkumiste kohta koostama hindamisaruande ja selle koos vajalike soovituste ja tähelepanekutega delegatsioonide juhtidele edastama. Delegatsioonide juhtide nõusolek on vajalik kõikide hankeotsuste jaoks.

1.4. Audiitorite määramine

1.4.1. Audiitorite määramine põhikirja artikli IX lõike 7 kohaselt toimub peasekretäri soovituse alusel, kes vastutab audiitorite töö järelevalve eest. Iga nelja aasta tagant küsib peasekretär vähemalt kolmelt juriidiliselt kvalifitseeritud audiitorfirmalt hinnapakkumist.

1.4.2. Liikmetele tehakse võimalikult kiiresti pärast iga eelarveaasta lõppu ja hiljemalt kuue kuu möödumisel sellest kuupäevast kättesaadavaks kontode sõltumatult auditeeritud aruanne, mille heakskiitmist arutavad delegatsioonide juhid oma järgmisel istungil, kui see on asjakohane. Seejärel avaldatakse auditeeritud raamatupidamisaruannete ja bilansi kokkuvõte uurimisrühma veebisaidil.

1.5. Eelarve

1.5.1. Peasekretär vastutab järgmise majandusaasta eelarveprojekti koostamise ja selle eest, et see esitatakse igal aastal delegatsioonide juhtidele heakskiitmiseks hiljemalt 31. märtsil.

1.5.2. Peasekretär vastutab selle eest, et liikmetele esitatakse heakskiidetud eelarve.

1.5.3. Rühma kohtumistel osalevate liikmete reisi- ja elamiskulud kannavad asjaomased liikmed.

1.6. Raamatupidamise aastaaruanne

1.6.1. Peasekretär edastab kõikidele liikmetele pärast majandusaasta lõppu võimalikult kiiresti raamatupidamise aastaaruande. Pärast delegatsioonide juhtide heakskiitu kinnitavad aasta raamatupidamisaruande esimees või aseesimees, peasekretär ja audiitorid.

1.6.2. Nõuetekohaselt allkirjastatud ja kinnitatud raamatupidamisaruanne jääb sekretariaati hoiule.

2. Delegatsioonide juhtide kohtumised

2.1. Delegatsioonide juhid võivad korraldada erandlikke kohtumisi alati, kui seda nõutakse liikmete lihthäälteenamusega või seda taotleb esimehe nõusolekul peasekretär.

2.2. Teate istungite ja nende esialgse päevakorra kohta ning kirjaliku selgituse iga istungi kohta edastab liikmetele pärast esimehega konsulteerimist peasekretär vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud erakorralistes olukordades, kui teade edastatakse vähemalt 15 päeva ette. Erakorralistes olukordades märgitakse teates erakorralise olukorra põhjus.

2.3. Iga istungi päevakorra eelnõu valmistab ette peasekretär, konsulteerides esimehega. Kui liige soovib, et istungil arutataks mõnd konkreetset küsimust, teatab ta sellest võimaluse korral peasekretärile 60 päeva enne istungi algust, lisades teatisele kirjaliku selgituse.

2.4. Iga liige püüab hiljemalt viis päeva enne istungi algust teatada peasekretärile teda istungil esindavate delegaatide, asendajate ja nõustajate nimed.

3. Peasekretäri nimetamine

3.1. Põhikirja artikli X lõike 3 kohaselt nimetavad delegatsioonide juhid peasekretäri sel eesmärgil moodustatud valimiskomisjoni soovituse alusel.

3.2. Delegatsioonide juhid moodustavad valimiskomisjoni tavaliselt vähemalt kaksteist kuud enne ametisoleva peasekretäri ametiaja lõppu.

3.3. Valimiskomisjon koosneb delegatsioonide juhtide esimehest ja aseesimehest, kes on ka komisjoni esimeheks ja aseesimeheks, ning teistest liikmetest, kes sinna kuuluda soovivad.

3.4. Ametisolev peasekretär osaleb valimiskomisjoni kohtumistel hääleõiguseta nõustajana.

3.5. Liikmed katavad kõik oma esindajate kulud, mis tulenevad valimiskomisjoni kohtumistel viibimisest ja valiku tegemises osalemisest.

3.6. Valimiskomisjon kehtestab peasekretäri ametikoha täitmise valikukriteeriumid ja lepib kokku selle ametikoha täitmiseks avaldatava kuulutuse vormi. Kuulutus avaldatakse asjakohastes rahvusvahelistes väljaannetes ja uurimisrühma kanalite kaudu. Kuulutus edastatakse kõigile liikmetele, kes tagavad selle levitamise oma riigis.

3.7. Avaldused vaatab läbi peasekretär, kes vastutab töölevõtmise haldusliku külje eest.

3.8. Valimiskomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, et koostada lühinimekiri kuni kuuest kandidaadist, keda kutsuda töövestlusele. Kandidaadid peavad olema liikmesriikide kodakondsed.

3.9. Töövestlusi lühinimekirja kandidaatidega peetakse eesmärgiga valida ühehäälselt või üksmeelselt kandidaat, keda soovitada delegatsioonide juhtidele peasekretäriks nimetamiseks ning kellel on vajalikud kogemused ja isiksuseomadused ning kes on erapooletu ja suuteline tegema tõhusat koostööd liikmesvalitsuste ja muude valitsuste ning rahvusvaheliste ja eraorganisatsioonide kõrgete ametnikega. Asenduskandidaat esitatakse puhuks, kui valitud kandidaat ei saa tervislikel või muudel põhjustel ametisse asuda. Kui ühte kandidaati ei suudeta välja valida, võib delegatsioonide juhtidele esitada kaks üksmeelselt valitud kandidaati.

3.10. Nimetamise ja lepingutingimused määravad kindlaks delegatsioonide juhid.

3.11. Lepingu lõpetamine mõjuval põhjusel enne tähtaega nõuab kohalolnute ja hääletanute lihthäälteenamust nii loodusliku kautšuki tootjate rühmas kui ka kautšuki tarbijate rühmas; ja lisaks peavad need hääled moodustama vähemalt kaks kolmandikku kohalolnute ja hääletanute häältest.

4. Sekretariaadi töö

4.1. Oma ülesannete täitmisel ei osale sekretariaat tegevuses, mis põhjustaks huvide konflikti.

4.2. Sekretariaat ei tohi küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki üksikliikmelt ega rühmaväliselt asutuselt. Sekretariaat ja töötajad hoiduvad mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende seisundit rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad delegatsioonide juhtide ees.

4.3. Organisatsiooni liikmed austavad peasekretäri ja töötajate kohustusi ega püüa neid nende kohustuste täitmisel mõjutada.

4.4. Sekretariaat teeb jõupingutusi tagamaks, et mis tahes avaldatud teave ei ohustaks kautšukit tootvate, töötlevate, turustavate või tarbivate isikute või äriühingute toimingute konfidentsiaalsust.

4.5. Sekretariaat avaldab regulaarselt kautšukki käsitleva statistilise bülletääni Rubber Statistical Bulletin ja kautšukitööstuse aruande Rubber Industry Report .

5. Tööstuse nõuandekoda

5.1. Tööstuse nõuandekoda koosneb kuni kolmekümnest isikust, kelle on nende asjatundlikkuse alusel sinna kuni kolmeks aastaks määranud delegatsioonide juhid. Liikmesust võib pikendada veel kolme aasta võrra.

5.2. Pärast delegatsioonide juhtide otsust tööstuse nõuandekoja koosseisu uuendada kutsub sekretariaat liikmeid, tööstuse nõuandekoda ennast ja assotsieerunud liikmeid tööstuse nõuandekoja jaoks kandidaate nimetama.

5.3. Sekretariaat annab nende kandidaatide kaalumise ja nimetamise kohta delegatsioonide juhtidele soovitusi.

5.4. Ametisse nimetatud kandidaadid alustavad oma tegevust pärast delegatsioonide juhtide otsust.

5.5. Peasekretariaat osaleb tööstuse nõuandekoja kohtumistel.

5.6. Tööstuse nõuandekoda kehtestab ise oma töökorra, mis on kooskõlas rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja ja töökorraga.

5.7. Põhikirja kohaselt välistab vaatleja staatus kõikidel kohtumistel osalemise aruteludes konfidentsiaalsete küsimuste, eelarve ja finantsküsimuste üle.

5.8. Kohtumistel osalevate tööstuse nõuandekoja liikmete reisi- ja elamiskulud kannavad need liikmed ise.

6. Assotsieerunud liikmed

6.1. Assotsieerunud liikmeks võib asjakohase aastase liikmemaksu tasumise korral saada iga kautšukitööstusest huvitatud ettevõtja või organisatsioon.

6.2. Aastane liikmemaks on organisatsioonide ja isikute jaoks, kelle asukoht on liikme territooriumil, 3000 Singapuri dollarit, ja kui nende asukoht on väljaspool liikmesriikide territooriumi, 6000 Singapuri dollarit.

6.3. Assotsieerunud liikmetel peab olema vaba juurdepääs assotsieerunud liikmete veebisaidil olevale teabele. Kõik lisapäringud on tasulised.

7. Ülemaailmne kautšukialane tippkohtumine

Kui rühm saab mitte-liikmelt või liikmelt kutse ülemaailmse kautšukialase tippkohtumise korraldamiseks, kaalub rühm seda kutset ja nõustub sellega vaid piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral.

8. Muudatused ja läbivaatamine

Delegatsioonide juhid võivad seda töökorda igal ajal muuta või selle läbi vaadata ainult üksmeelselt.

Põhikirja artikli XVI(2) kohane Euroopa Liidu deklaratsioon

Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma põhikirja artikli XVI lõike 2 kohaselt tuuakse käesolevas deklaratsioonis välja pädevusalad, mille ELi liikmesriigid on põhikirja reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades Euroopa Liidule üle andnud.

Euroopa Liit deklareerib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse ühise kaubanduspoliitikaga hõlmatud rahvusvahelise kaubanduse küsimused, sealhulgas statistika koostamine.

Euroopa Liidu pädevuse ulatus ja rakendamine muutub oma olemuse tõttu pidevalt ja vajaduse korral Euroopa Liit täiendab või muudab käesolevat deklaratsiooni põhikirja artikli XVI lõike 2 kohaselt.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärk/eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud haldusviis(id)

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik/rubriigid ja kulude eelarverida/eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsuse ettepanek , mis käsitleb rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma muudetud põhikirja ja töökorra heakskiitmist Euroopa Liidu poolt.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[4]

Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus.

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[5]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

1. Uurimisrühma põhikirja muudetud versiooni heakskiitmine ja põhikirjaga ettenähtud osamaksete tasumine uurimisrühma eelarvesse.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus.

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustada, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju kasusaajatele/sihtrühmale.

Uurimisrühma eesmärk on koguda ja levitada laiahaardelist statistilist teavet maailma kautšukitööstuse kohta, suurendades selle kaudu kautšukiturgude ja kautšukiga seotud suundumuste läbipaistvust. Seda algatust tervitab Euroopa kautšuki- ja rehvitööstus, mis sõltub täielikult loodusliku kautšuki impordist. Uurimisrühma praegust põhikirja on vaja muuta, et kajastada rühma peakorteri muutumist (see on kolinud Londonist Singapuri), kuid ka selleks, et rakendada teatavaid teisi muudatusi, eeskätt määratleda selgelt mõisted „liikmed” ja „riigid”, et võtta arvesse Euroopa Liidu õiguslikku eristaatust.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustada, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud haldusviisid[6]

X Otsene tsentraliseeritud haldamine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud haldamine , mille puhul haldamine on delegeeritud:

- ( täitevasutustele

- ( ühenduste asutatud asutustele[7]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Haldamine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud haldamine koostöös kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt koos rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustada)

Mitme haldusviisi korral esitada üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustada teostamise tingimused ja sagedus.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustada toimivad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Töökorraga on ette nähtud uurimisrühma raamatupidamisaruannete sõltumatu auditeerimine ja see sisaldab hankemenetlusi ja pangaarvete pidamist käsitlevaid eeskirju.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik/rubriigid ja kulude eelarverida/eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestatuna mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

Number [Kirjeldus………………………...……….] | Liigendatud/liigendamata ([8]) | EFTA[9] riigid | kandidaatriigid[10] | kolmandad riigid | finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

02.02.02.01 toetus EÜ–Jaapani tööstuskoostöö keskusele ja liikmesus rahvusvahelistes uurimisrühmades | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestatuna mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus……………………………………..] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | kandidaatriigid | kolmandad riigid | finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | 02.02 | Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist , mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Aasta N+4 | Aasta N+5 | Aasta N+6 |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[17] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustada) |

KOKKU | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali meedet haldavale peadirektoraadile eraldada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus lisaametikohti, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | ELi seisukohta käsitlevate dokumentide ettevalmistamine, konsulteerimine liikmesriikidega (sealhulgas kaupade töörühma (PROBA) raames), ELi esindamine uurimisrühma kohtumistel |

Koosseisuväline personal |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga .

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitada ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[20].

Selgitada vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

- X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

Artikkel …………. | | | | | | | | | |Mitmesuguste tulude puhul täpsustada, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustada tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1] 11516/08 PROBA 28 RELEX 503 WTO 132 RESTREINT UE , heaks kiitnud COREPER, 2. osa, 16.7.2008

[2] Insert date when known

[3] Insert reference when available

[4] ABM: Activity-Based Management (tegevuspõhine juhtimine) – ABB: Activity-Based Budgeting (tegevuspõhine eelarvestamine).

[5] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[6] Haldusviise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[7] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[8] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[9] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[10] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[11] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[12] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[13] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[14] Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne).

[15] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[16] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17] Lepingulised töötajad; renditööjõud; noored eksperdid delegatsioonides; kohalikud töötajad; SNE= riikide lähetatud eksperdid;

[18] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[19] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[20] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[21] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.