52011PC0106

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 10.3.2011

KOM(2011) 106 lõplik

2011/0049 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Koostöömemorandumi eesmärgid

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on ÜRO spetsialiseeritud asutus, mis toimib tsiviillennundusküsimuste arutamise ülemaailmse foorumina. ICAO tulevikuvisioon on muuta tsiviillennundus organisatsiooni liikmesriikide koostöö kaudu ohutuks, turvaliseks ja säästvaks. ICAO õiguslik alus on 1944. aastal sõlmitud Chicago konventsioon. Praegu hõlmab ICAO 190 riiki.

Euroopa Liit peab tegema ICAO-ga tihedat koostööd. Esiteks kuulub enamus Chicago konventsiooni aspektidest ELi pädevusse. ICAO poliitikameetmed hõlmavad ohutust, julgestust, keskkonnakaitset ja lennuliikluse korraldamist. Teiseks on ICAO standardid ja nõuded ELi õigusaktide alus. Mõningad standardid, nt õhusõidukitele kehtivad keskkonnastandardid, on võetud üle ELi õigusesse, ilma et neid saaks muuta. Seepärast on oluline, et Euroopa osaleb ICAO tegevuses ja poliitikakujundamises ning aitab seega lennundusvaldkonnas luua otstarbekaid ülemaailmseid poliitikameetmeid. Kaalul on ka Euroopa tsiviillennundustööstuse konkurentsivõime. Seepärast osalevad ICAO tegevuses aktiivselt ka muud ülemaailmsed tegutsejad.

EL käsitleb ICAO-s osalemist pragmaatiliselt. Koostöömemorandumiga luuakse raamistik tõhustatud koostööks lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas . See koostöö hõlmab muu hulgas ekspertide lähetusi ja konkreetsete meetmete rahastamist. Kokkuleppega luuakse ka ühiskomitee, kes jälgib kokkuleppe kohaldamist.

Menetluslikud aspektid

Nõukogu volitas komisjoni 17. detsembril 2009 alustama läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe üle. Komisjon pidas läbirääkimisi 2010. aastal, järgides täielikult talle antud volitust. Käesolev koostöömemorandum parafeeriti 27. septembril 2010 ICAO 37. assamblee avamise ajal.

Nõukogu kiidab oma otsusega ametlikult heaks rahvusvahelise kokkuleppe allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise, mille tulemusel võib luua ühiskomitee. Ühiskomitee võtab vastu julgestust, keskkonnakaitset ja lennuliikluse korraldamist käsitlevad lisad, et hõlmatud oleks kõik tegevusvaldkonnad. Samal ajal tehakse ettepanek võtta vastu nõukogu otsus rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta.

Kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Koostöömemorandumi ülesanne on täita ELi lennundusalase välispoliitika põhieesmärk, formaliseerides ICAO ja ELi koostöö.

HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Liikmesriike teavitati korrapäraselt kogu läbirääkimiste aja jooksul. Komisjon järgis nõukogu antud volituse tingimusi.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Koostöömemorandumiga luuakse raamistik, mille alusel EL toetab ICAO tegevust, rahastades konkreetseid meetmeid või lähetades eksperte ICAO sekretariaati. See raamistik võimaldab Euroopa poolset toetust koondada ja kooskõlastada.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 ja artikli 218 lõige 5.

Subsidiaarsuse põhimõte

Lepingus on käsitletud küsimusi, mis kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse ja mille käsitlemiseks tuleb ICAO-ga suhelda ELi tasandil.

Proportsionaalsuse põhimõte

Üksnes sellise lepingu abil saab ühendada kogu Euroopa jõupingutused ja paremini koordineerida toetamist liikmesriikide vahel.

MÕJU EELARVELE

Koostöömemorandumi kohaselt antakse toetust 500 000 eurot aastas esialgu kolme aasta jooksul ning selleks nähakse ette toetusleping finants- ja haldusraamistiku lepingu raames. Seda eelarvet saab täiendada liikmesriikide või Euroopa Lennundusohutusameti rahalise toetuse kaudu.

2011/0049 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. Komisjon on pidanud läbirääkimisi koostöömemorandumi üle Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga vastavalt nõukogu poolt 17. detsembril 2009 vastuvõetud dokumendi nr 16021/1/09 REV 1 lisas esitatud volitustele, millega lubati komisjonil läbirääkimisi alustada.

2. Mõlemad osalised parafeerisid koostöömemorandumi 27. septembril 2010 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 37. assambleel Montrealis.

3. Koostöömemorandumile, mille üle komisjoni läbirääkimisi pidas, tuleks alla kirjutada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada tingimusel, et seda on võimalik sõlmida hiljem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ELi nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi allakirjutamine, eeldusel et nõukogu võtab vastu otsuse memorandumi sõlmimise kohta.

Koostöömemorandumi tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse õigus määrata isik(ud), kes on volitatud koostöömemorandumile ELi nimel alla kirjutama, tingimusel et memorandum sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni jõustumiseni kohaldatakse koostöömemorandumit ajutiselt alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil osalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujale antakse õigus esitada artiklis 3 sätestatud teade.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

KOOSTÖÖMEMORANDUM,

millega luuakse Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni tõhustatud koostöö raamistik

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO)

ning

Euroopa Liit (EL),

edaspidi „osalised”,

MEENUTADES 7. detsembril 1944 Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”), eriti selle artikli 55 punkti a ja artiklit 65;

MEENUTADES Euroopa Liidu toimimise lepingut, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 Lissabonis, eriti selle artikleid 218 ja 220;

PIDADES SILMAS ICAO assamblee resolutsiooni A1-10, millega volitati nõukogu sõlmima asjakohased kokkulepped avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle tegevus mõjutab rahvusvahelist tsiviillennundust; kõnealused kokkulepped pidid eelkõige hõlmama tehnilist koostööd, teabe ja dokumentide vahetust, koosolekutel osalemist ning muid valdkondi, mille kaudu saab koostööd tõhustada;

MEENUTADES ICAO-s seoses piirkondlike tsiviillennundusasutuste ja organisatsioonidega järgitavat poliitikat ja koostööraamistikku, mille eesmärk on muu hulgas sõlmida koostöölepingud kõnealuste asutuste ja organisatsioonidega, nagu soovitati piirkondlikke organisatsioone käsitleval sümpoosiumil, mille korraldasid Euroopa Komisjon ja ICAO 10.–11. aprillil 2008 Montrealis;

VÕTTES ARVESSE, et enamikku ICAO standarditest lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas on käsitletud ajakohastes ELi õigusaktides;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel 21. märtsil 2006 Montrealis allakirjutatud koostöömemorandumit ohutusjärelevalve auditikava ja sellega seotud küsimuste kohta;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahel 17. septembril 2008 Montrealis allakirjutatud koostöömemorandumit lennundusjulgestuse kontrollide/inspektsioonide ja sellega seotud küsimuste kohta;

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Ühendus ja Ühendatud Rahvaste Organisatsioon kirjutasid 29. aprillil 2003 alla uuele finants- ja haldusraamistiku lepingule, mida ICAO on järginud Euroopa Ühendusega 7. detsembril 2004 allakirjutatud lepingu kaudu;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev koostöömemorandum ei asenda ega piira olemasolevaid osalistevahelisi koostöövorme nende kehtivuse ajal;

VÕTTES ARVESSE ICAO assamblee resolutsiooni A36-2, milles tunnistatakse muu hulgas, et piirkondlike ja allpiirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide kehtestamine, sh piirkondlike ohutusjärelevalve organisatsioonide loomine, võib oluliselt aidata riikidel täita Chicago konventsioonist tulenevaid kohustusi mastaabisäästu ja ulatusliku ühtlustamise kaudu; ühtlasi palutakse resolutsioonis peasekretäril jätkuvalt soodustada üldise ohutusjärelevalve auditikava (USOAP) ja muude lennuohutusega seotud organisatsioonide auditikavade kooskõlastamist ning koostööd nende kavade rakendamisel; lisaks tehakse nõukogule ülesandeks edendada piirkondlike ja allpiirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide (sh piirkondlike ohutusjärelevalve organisatsioonide) ideed;

VÕTTES ARVESSE, et mõlema osalise tulevikuvisioon on ühtlustada Euroopa tegevuseeskirjad, nõuded ja menetlused, et need vastaksid lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse tagamiseks ICAO standarditele, mis on sätestatud Chicago konventsiooni lisades;

VÕTTES ARVESSE, et mõlemal osalisel on selle eesmärgi saavutamisel oluline osa;

VÕTTES ARVESSE, et osalised soovivad teineteisega piirkondliku koostöö vallas ühiselt töötada ja omavahel suhelda;

VÕTTES ARVESSE, et EL on vastu võtnud lennuohutuse ja lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ning Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Euroopa komisjon korraldavad ELi liikmesriikides kontrolle kõnealuste eeskirjade täitmise jälgimiseks;

VÕTTES ARVESSE, et ELis on Euroopa Komisjonil volitused lennuohutust, lennundusjulgestust, lennuliikluse korraldamist ja keskkonnakaitset käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise tagamiseks;

VÕTTES ARVESSE, et ICAO auditikavade ja ELi inspektsioonikavade esmane eesmärk on tugevdada lennuohutust ja lennundusjulgestust, hinnates asjakohaste standardite rakendamist, selgitades välja võimalikud puudujäägid ning tagades vajaduse korral nende kõrvaldamise ELis;

VÕTTES ARVESSE, et EL avas Montrealis büroo, selleks et ELi ja ICAO suhteid ja koostööd hõlpsamini tihendada ning et võimaldada ELi suuremat osalust ja panust ICAO peakorteris toimuvas tegevuses;

VÕTTES ARVESSE, et mõjutamata ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ega ELi liikmesriikide ja ICAO suhteid, mis tulenevad nende riikide kuulumisest ICAO-sse, on soovitav alustada ELi ja ICAO koostööd lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas viisil, mis aitaks standardeid rohkem ühtlustada ja asjakohast tegevust paremini kooskõlastada, et oleks võimalik piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist, säilitades samal ajal mõlema osalise terviklikkuse

NING

VÕTTES ARVESSE, et osalised tunnistavad vajadust kaitsta teiselt osaliselt saadud salastatud teavet nende eeskirjades nõutud ulatuses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. ÜLDSÄTTED

4. Osalised lepivad kokku, et kirjutavad rahvusvahelise tsiviillennunduse parandamiseks alla käesolevale koostöömemorandumile, tihendades seeläbi omavahelisi suhteid ja vastastikust koostööd lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas ning hõlbustades kehtiva töökorra kohaselt osavõttu tegevusest ja osalemist koosolekutel vaatlejana.

5. Koostöömemorandum ei mõjuta ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ega ELi liikmesriikide ja ICAO suhteid, mis tulenevad nende riikide kuulumisest ICAO-sse.

6. Koostöömemorandum ei hõlma ICAO ega ELi otsuste tegemist (sh standardimise või eeskirjade koostamise valdkonnas) ega laiene sellele, kuid samas alustatakse memorandumi alusel õigusalast koostööd sellise tegevuse ettevalmistamisel.

7. Montrealis asuv Euroopa Liidu büroo, mis esindab ELi ICAO peakorteris, hõlbustab ELi ja IAO suhteid ning on ICAO jaoks ELi peamine kontaktasutus seoses kõigi koostöömemorandumi rakendamisega seotud küsimustega.

2. EESMÄRGID

2.1 Koostöömemorandumiga:

a) kehtestatakse osaliste tugevdatud suhete raamistik;

b) tihendatakse osaliste koostööd;

c) määratakse kindlaks osaliste vastastikuse koostöö valdkonnad; ning

d) kehtestatakse osaliste koostöötingimused ja -mehhanismid.

3. REGULEERIMISALA

3.1 Koostöömemorandumi alusel alustatakse osaliste koostööd järgmistes valdkondades:

a) lennuohutus;

b) lennundusjulgestus;

c) lennuliikluse korraldamine ning

d) keskkonnakaitse.

3.2 Iga käesoleva artikli lõikes 3.1 loetletud valdkonna kohta on koostöömemorandumil eraldi lisa.

3.3 Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused, et koostöömemorandumi lisadega ette nähtud koostööd tulemuslikult teha.

3.4 Koostöömemorandumi kohaselt vastu võetud lisad on selle memorandumi lahutamatu osa.

4. KOOSTÖÖVORMID

4.1 Osalised:

a) kehtestavad nõupidamis-, kooskõlastus-, koostöö- ja teabevahetusmehhanismid;

b) hõlbustavad uute tehnoloogialiikide ja süsteemide toimimisnõuete ja koostalitlusvõime ühtlustamist;

c) kooskõlastavad asjakohased auditi- ja inspektsioonikavad, tulemused ning tehnilise abi tegevuse, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist;

d) vahetavad ICAO standardite järgimise alast teavet;

e) kehtestavad korra, mille alusel EL pakub ICAO-le oskusteavet ja vahendeid, sh korraldades lähetusi peasekretäri ainuõiguse alusel, andes tehnilist abi ning korraldades erikoolitusi;

f) lubavad teisel osalisel vajaduse korral osaleda nende asjakohases tegevuses seoses auditi-, inspektsiooni- ja koolituskavadega; ELi vaatlejad võivad osaleda ELi liikmesriikides toimuvatel ICAO auditikäikudel üksnes viimase nõusolekul ning ICAO auditis lähetuskokkuleppe alusel ICAO audiitorina osalevad ELi eksperdid hoiavad auditikäiguga seotud mis tahes teabe rangelt konfidentsiaalsena vastavalt kohaldatavatele ICAO eeskirjadele; ning

g) ilma et see mõjutaks kummagi osalise kohustusi seoses andmete avalikustamata jätmisega ning arvestades artiklis 6 sätestatud konfidentsiaalsuseeskirjade kohaldamist, vahetavad elektrooniliselt teavet, andmeid ja ametlikke väljaandeid ning võimaldavad vastastikuse juurdepääsu andmebaasidele ja tugevdavad teineteise olemasolevate andmebaaside täiendamiseks nende vahelisi seoseid.

5. KOOSTÖÖ

5.1 Osalised lepivad kokku, et teevad vastavalt koostöömemorandumi lisadele järgmist koostööd. Osalised:

5.1.1 kehtestavad nõupidamis-, koostöö- ja teabevahetusmehhanismid ning võtavad sealhulgas järgmised meetmed:

a) kehtestavad korrapärase dialoogi, nõupidamise ja teabevahetuse ühismehhanismid ning rakendavad neid;

b) tagavad, et mõlemat osalist teavitatakse pidevalt ja õigeaegselt lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse alastest otsustest, toimingutest, algatustest, koosolekutest ja üritustest, mis on seotud koostöömemorandumiga, ning et neile edastatakse asjakohased dokumendid. Osalised korraldavad infotunde, kui see on vajalik;

c) tagavad tasuta juurdepääsu kõigile ametlikele dokumentidele ja väljaannetele;

d) tagavad teise osalise juurdepääsu andmebaasidele ja veebisaitidel esitatud teabele; ning

e) tagavad, et EL saab kõik ICAO riikide kirjad, mille sisu kuulub koostöömemorandumi ja selle lisade reguleerimisalasse, ning et tal on neile elektrooniline juurdepääs;

5.1.2 kehtestavad koostööraamistikud auditi- ja inspektsioonikavade paremaks kooskõlastamiseks, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist;

5.1.3 kehtestavad kavade planeerimise ja tehnilise abi tiheda kooskõlastamise ühismehhanismid;

5.1.4 teevad koostööd uute tehnoloogialiikide ja süsteemide üldise koostalitlusvõime edendamiseks ning kehtestavad ühismehhanismid, et tihendada koostööd uute tehnoloogialiikide kasutamisel;

5.1.5 peavad vastastikku õigeaegselt nõu eeskirjade, poliitikameetmete, tegevuspõhimõtete ning ICAO standardite ja soovituslike tavade paremaks kooskõlastamiseks;

5.1.6 kehtestavad töökorra, et hõlbustada oskusteabe ja vahendite vahetust järgmiselt:

a) ICAO annab ELile oskusteavet ning nõuandeid seoses standardite ja soovituslike tavade rakendamise parimate tavadega;

b) EL annab ICAO-le oskusteavet, sh korraldades lähetusi ICAO sekretariaati;

c) EL püüab eraldada ICAO-le rahalised vahendid, et katta koostöömemorandumi rakendamisest tulenevad kulud, sh haldusega, dokumentide ja väljaannete koostamise ja sellega seotud teenustega, ruumide kasutusega ICAO peakorteris ning infotehnoloogiaga seotud kulud;

d) EL püüab kooskõlas finants- ja haldusraamistiku lepinguga eraldada ICAO-le rahalised vahendid, et toetada ICAO tehnilise koostöö kavasid ning ICAO muud ühiskomitees kokku lepitud tegevust; ning

e) kõik ICAO-sse lähetuste korraldamise ja sellele organisatsioonile rahaliste vahendite eraldamise uued raamistikud ning tingimused kehtestatakse selleks ühiskomitees kokkulepitud töökorras. Nimetatud töökorra kohaselt võib EL taotleda ICAO-lt finantsteavet seoses kõnealuste rahaliste vahenditega;

5.1.7 teavitavad teineteist kõigist asjakohastest koolitusprogrammidest ja hõlbustavad vajaduse korral teise osalise osavõttu;

5.1.8 vajaduse korral korraldavad ühiselt ja kooskõlastavad üritusi.

6. KONFIDENTSIAALSUS

6.1 Mõlemad osalised võtavad kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, mida on vaja koostöömemorandumi ja selle lisade alusel saadud teabe omavolilise avalikustamise vältimiseks. Osaline võib teabe vahetamisel teise osalisega kindlaks määrata selle osa teabest, mida tema arvates ei või avalikustada.

6.2 Osalised lepivad kokku, et kaitsevad teiselt osaliselt seoses koostöömemorandumi ja selle lisade kohaldamisega saadud salastatud teavet nende õigusnormides nõutud ulatuses.

6.3 Eelkõige ei avalda osalised vastavalt oma õigusnormidele teiselt osaliselt seoses koostöömemorandumi ja selle lisade kohaldamisega saadud teavet, mida loetakse ärisaladuse alla kuuluvaks. Selline teave tähistatakse asjakohaselt kooskõlas osaliste eeskirjadega.

6.4 Osalised lepivad vajaduse korral kokku töökorra, milles on sätestatud lisameetmed koostöömemorandumi ja selle lisade kohaselt edastatud salastatud teabe kaitsmiseks. Nimetatud korra kohaselt võivad mõlemad osalised kontrollida, millised kaitsemeetmed on teine osaline kehtestanud.

7. OSALISTE ÜHISKOMITEE

7.1 Luuakse osaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Selle tööd juhivad kaks eesistujat (mõlema osalise esindajad). Komitee vastutab koostöömemorandumi lisade tõhusa toimimise, sh nende vastuvõtmise eest.

7.2 Vähemalt korra aastas toimub koostöömemorandumi lisade rakendamise läbivaatamiseks ühiskomitee koosolek, mis korraldatakse kulutõhusalt. Mõlemad osalised võivad igal ajal taotleda komitee kokkukutsumist.

7.3 Ühiskomitee võib tegeleda kõikide koostöömemorandumi lisade toimimise ja rakendamisega seotud küsimustega. Eelkõige vastutab ta järgmise eest:

a) lahendab kõik koostöömemorandumi lisade kohaldamise ja rakendamisega seotud küsimused;

b) kaalub koostöömemorandumi lisade tõhusama rakendamise võimalusi ja jagab osalistele vajaduse korral soovitusi lisade muutmiseks;

c) võtab vastu koostöömemorandumi lisad ja nende reguleerimisalasse kuuluvad töökorrad või nende muudatused;

d) käsitleb koostöömemorandumi ja selle lisade rakendamisega seotud ressursi- ja finantsküsimusi ning

e) lahendab kõik koostöömemorandumi tõlgendamise või kohaldamisega seotud eriarvamused või vaidlused.

7.4 Ühiskomitee tegutseb mõlemat osalist esindavate eesistujate vahelise kokkuleppe alusel.

8. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

8.1 Mõlemad osalised võivad taotleda nõupidamisi teise osalisega kõigis koostöömemorandumiga seotud küsimustes. Teine osaline vastab sellisele taotlusele viivitamata ning alustab 45 päeva jooksul nõupidamisi osaliste vahel kokku lepitud ajal.

8.2 Osalised teevad igakülgseid jõupingutusi, et lahendada kõik osaliste vahelised koostöömemorandumi raames tehtava koostööga seotud erimeelsused võimalikult madalal tehnilisel tasandil ja nõupidamiste teel.

8.3 Kui erimeelsusele ei ole käeoleva artikli lõike 8.2 kohaselt lahendust leitud, võivad mõlemad osalised suunata asjaomase vaidlusküsimuse ühiskomiteele, kes arutab küsimust vastavalt koostöömemorandumi artiklile 7, et lahendada erimeelsus läbirääkimiste teel.

8.4 Olenemata lõigetest 8.1–8.3 kohaldatakse kõigi finantsjuhtimisega seotud vaidluste lahendamiseks finants- ja haldusraamistiku lepingu sätteid vaidluste lahendamise kohta.

8.5 Koostöömemorandumis sätestatu ei tühista osaliste privileege ega immuniteete.

9. JÕUSTUMINE, MUUDATUSED JA LÕPETAMINE

9.1 Kuni koostöömemorandumi jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates memorandumi allakirjutamise kuupäevast.

9.2 Koostöömemorandum jõustub siis, kui osalised on üksteisele kirjalikult teatanud, et nad on viinud lõpule memorandumi jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ja jääb jõusse kuni memorandumi lõpetamiseni.

9.3 Mõlemad osalised võivad koostöömemorandumi igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub, kui üks osaline teatab sellest teisele osalisele kirjalikult kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tagasi.

EUROOPA LIIDU NIMEL: RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOONI NIMEL:

LISALENNUOHUTUS

1. Eesmärgid

1.1 Osalised lepivad kokku, et teevad lennuohutusalast koostööd Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel 27. septembril 2010 Montrealis parafeeritud koostöömemorandumi raames.

1.2 Osalised lepivad kokku, et kooskõlas nende kohustusega muuta lennundus kogu maailmas võimalikult ohutuks ning ühtlustada kõikjal ohutusstandardid ja ohutusalased soovituslikud tavad, teevad nad läbipaistvuse ja dialoogi vaimus tihedat koostööd ohutustegevuse kooskõlastamiseks.

2. Reguleerimisala

2.1 Osalised lepivad kokku, et teevad lõikes 1.2 sätestatud eesmärkide täitmiseks järgmist koostööd:

- peavad korrapärast dialoogi mõlemale osalisele huvi pakkuvates ohutusküsimustes;

- muudavad tegevuse läbipaistvaks, vahetades korrapäraselt ohutusega seotud teavet ja andmeid ning võimaldades vastastikuse juurdepääsu andmebaasidele;

- osalevad ohutustegevuses;

- tunnustavad vastastikuselt ICAO üldise ohutusjärelevalve auditikava (USOAP) ja ELi standardimiskontrollide tulemusi;

- jälgivad ja analüüsivad ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist riikides;

- teevad koostööd õigusloome ja standardite kehtestamise küsimustes;

- töötavad välja ja tagavad tehnilise abi projektid ja kavad;

- edendavad piirkondlikku koostööd;

- vahetavad omavahel eksperte; ning

- pakuvad koolitust.

2.2 Lõikes 2.1 osutatud koostööd arendatakse ELi pädevusse kuuluvates valdkondades.

3. Rakendamine

3.1 Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused artiklis 2.1 osutatud valdkondades tulemusliku koostöö tegemiseks. Selle töökorra võtab vastu ühiskomitee.

4. Dialoog

4.1 Osalised korraldavad mõlemale osalisele huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks korrapäraselt koosolekuid ja telekonverentse ning kooskõlastavad vajaduse korral tegevust.

5. Läbipaistvus, teabevahetus ja juurdepääs andmebaasidele

5.1 Osalised soodustavad vastavalt nende kohaldatavatele eeskirjadele ohutusvaldkonna läbipaistvust suhetes kolmandate pooltega.

5.2 Osalised teevad läbipaistvalt ohutusalast koostööd, vahetades asjakohaseid ohutusandmeid ja -dokumente ning asjakohast teavet, võimaldades juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele ja hõlbustades vastastikust koosolekutel osalemist. Selleks kehtestavad osalised töökorra, milles on sätestatud teabevahetuse, andmebaasidele juurdepääsu ja koostöömemorandumi artikli 6 kohaselt teiselt osaliselt saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamise menetlused.

6. Ohutustegevuses osalemine

6.1 Käesoleva lisa kohaldamisel kutsuvad mõlemad osalised vajaduse korral teist osalist osalema ohutusega seotud tegevuses ja koosolekutel, et tagada tihe koostöö ja kooskõlastamine. Sellise osalemise eeskirjad kehtestatakse osaliste vahel kokkulepitud töökorras.

7. ICAO USOAPi ja ELi standardimiskontrollide kooskõlastamine

7.1 Osalised lepivad kokku, et tugevdavad omavahelist koostööd USOAPi ja standardimiskontrollide vallas, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist ning säilitada samas ICAO USOAPi kõikehõlmavus ja ühtsus.

7.2 ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimise kontrollimiseks ELi liikmesriikides ning lõikes 7.1 sätestatud eesmärkide täitmiseks kehtestavad osalised vajaduse korral raamistiku, et korraldada:

8. ICAO ohutusjärelevalve auditit Euroopa Lennundusohutusametis (EASA) seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusstandardite ja ohutusalaste soovituslike tavadega ning teatavate funktsioonide ja ülesannetega, mida EASA täidab ELi liikmesriikide nimel; ning

9. ICAO järelevalvet ELi selliste standardimiskontrollide üle, mida EASA teeb ELi liikmesriikide pädevates asutustes seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusstandardite ja ohutusalaste soovituslike tavadega.

7.3 Osalised kehtestavad töökorra, milles on sätestatud lõikes 7.2 osutatud raamistiku tõhusaks rakendamiseks vajalikud mehhanismid ja menetlused. Kõnealuses töökorras käsitletakse muu hulgas järgmist:

10. ICAO USOAPi sekkumise (sh ELi õigusaktide ja ICAO ohutusstandardite ning ohutusalaste soovituslike tavade võrdlevale analüüsile tuginevad auditid ja valideerimiskäigud) ulatus;

11. osaliste vastastikune osalemine kummagi osalise korraldatud auditites, kontrollides ja valideerimises;

12. teave, mida osalised edastavad ICAO USOAPi järgimiseks ja EASA standardimiskontrollide tegemiseks;

13. vajaduse korral konfidentsiaalsuse tagamine, andmekaitse ja tundliku sisuga teabe käsitlemine ning

14. kohapealsed külastused.

8. Ohutusteabe ja ohutusanalüüside tulemuste jagamine

8.1 Ilma et see piiraks osaliste kohaldatavate eeskirjade rakendamist, jagavad nad omavahel asjakohaseid USOAPi ja muude allikate (nt ICAO pidev järelevalve, ELi standardimiskontrollid ja SAFA programmi raames tehtud kontrollid) kaudu saadud ohutusandmeid ning kõnealuste andmete analüüside tulemusi.

8.2 Osalised teevad tihedat koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on tagada standardite ja soovituslike tavade parem järgimine ELis ja muudes riikides. Koostöö hõlmab teabevahetust, asjaomaste osaliste dialoogi hõlbustamist, kohapealseid külastusi või kontrollkäike ning tehnilise abi tegevuse kooskõlastamist.

9. Õiguslikud küsimused

9.1 Mõlemad osalised tagavad, et teist osalist teavitatakse kõigist nende asjakohastest õigusnormidest, nõuetest ja soovituslikest tavadest, mis võivad mõjutada käeoleva lisa ja selle muudatuste rakendamist.

9.2 Osalised teavitavad teineteist õigeaegselt kõigist nende asjakohaste õigusnormide, nõuete ja soovituslike tavade kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevat lisa. Ühiskomitee võib selliseid muudatusi arvesse võttes vajaduse korral vastu võtta käesoleva lisa muudatused kooskõlas koostöömemorandumi artikliga 7.

9.3 Ohutuseeskirjade ja -standardite üldiseks ühtlustamiseks peavad osalised eeskirjade koostamise või standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise eri etappides teineteisega nõu seoses lennuohutusega seotud tehnilise reguleerimise küsimustega ning vajaduse korral kutsutakse neid osalema vastavates tehnilistes üksustes.

9.4 ICAO teavitab ELi õigeaegselt ohutusstandardeid ja ohutusalaseid soovituslikke tavasid mõjutavatest ICAO otsustest ja soovitustest, tagades tema täieliku juurdepääsu ICAO riikide kirjadele ja elektroonilistele infolehtedele.

9.5 Vajaduse korral püüab EL tagada ELi asjakohaste õigusaktide vastavuse ICAO lennuohutusstandarditele ja lennuohutusalastele soovituslikele tavadele.

9.6 Olenemata ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevatest kohustustest peab EL vajaduse korral ICAO-ga dialoogi tehnilise teabe andmiseks sellistel juhtudel, kui ELi õigusaktide kohaldamise tagajärjel tekib probleeme seoses ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimisega.

10. Tehnilise abi projektid ja kavad

10.1 Osalised kooskõlastavad riikide abistamist, et tagada piiratud ressursside tõhusam kasutamine ja tegevuse dubleerimise vältimine, ning vahetavad lennuohutusalase tehnilise abi projektide ja kavadega seotud teavet ja andmeid.

10.2 Osalised algatavad ja kooskõlastavad ühiselt rahvusvahelisi jõupingutusi, et leida rahastajaid, kes oleksid nõus ja võimelised andma sihtotstarbelist tehnilist abi riikidele, kus on olulised ohutuspuudujäägid.

10.3 ELi rahalised vahendid suunatakse eelkõige kavadesse ja projektidesse, mille eesmärk on abistada riike ja piirkondlikke tsiviillennundusasutusi oluliste ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel, ICAO standardite ja soovituslike tavade rakendamisel, õigusalase koostöö arendamisel ning riikide ohutusjärelevalve süsteemide täiustamisel, sh piirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide loomise kaudu.

11. Piirkondlik koostöö

11.1 Osalised tähtsustavad kõige rohkem tegevust, mille eesmärk on kiiremini luua piirkondlikud ohutusjärelevalve süsteemid seal, kus piirkondlikud süsteemid võimaldavad suuremat kulutõhusust ning paremat järelevalvet ja/või standardimist.

12. Ekspertabi

12.1 Ilma et see piiraks väljaspool käesoleva lisa reguleerimisala arendatavate ekspertabi kavade rakendamist, püüab EL teha ICAO-le taotluse korral kättesaadavaks asjakohastes lennuohutuse valdkondades tõendatud tehnilist pädevust omavad eksperdid, kes täidavad selliseid ülesandeid ja osalevad sellistes toimingutes, mis kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse. Kõnealuse ekspertabi tingimused täpsustatakse osaliste vahelises töökorras.

13. Koolitus

13.1 Vajaduse korral hõlbustavad mõlemad osalised teise osalise töötajate osalemist nende korraldatud lennuohutusalastes koolitusprogrammides.

13.2 Osalised vahetavad lennuohutusalaste koolitusprogrammidega seotud teavet ja materjale ning teevad vajaduse korral koolitusprogrammide koostamisel koostööd.

13.3 Seoses käesoleva lisa artiklis 10 käsitletud toimingutega hõlbustavad ja kooskõlastavad osalised ühiselt selliste isikute osalemist koolitusprogrammides, kes on pärit kummaltki osaliselt tehnilist abi saavast riigist või piirkonnast.

14. Läbivaatamine

14.1 Osalised vaatavad käesoleva lisa rakendamise korrapäraselt läbi ja võtavad vajaduse korral arvesse kogu asjakohast arengut poliitikameetmete ja õigusloome vallas.

14.2 Käesoleva lisa läbivaatamine on koostöömemorandumi artikli 7 kohaselt loodud ühiskomitee ülesanne.

15. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

15.1 Käesolev lisa jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab, ning jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

15.2 Käesoleva lisa kohaselt kokku lepitud töökord jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab.

15.3 Kõik käesoleva lisa kohaselt vastuvõetud töökorra muudatused või selle lõpetamise lepib kokku ühiskomitee.

15.4 Mõlemad osalised võivad käesoleva lisa igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil üks osaline saatis teisele sellekohase kirjaliku teate, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse kuuekuuse ajavahemiku lõppu tagasi.

15.5 Kui koostöömemorandum lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev lisa olenemata käesoleva artikli muudest sätetest.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus: Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vaheline koostöömemorandum, millega luuakse tihedama koostöö raamistik.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile: Euroopa lennunduspoliitika – rahvusvahelised suhted.

1.3. Ettepaneku/algatuse liik: rahvusvaheline leping.

1.4. Eesmärgid: tõhustada koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga konkreetsete meetmete rahastamise või ekspertide lähetamise kaudu.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus: Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis töötatakse välja ülemaailmsed lennundusstandardid ja rahvusvaheline lennunduspoliitika. Kuna Euroopa lennunduspoliitika kuulub ELi pädevusse, on oluline osaleda ICAO tegevuses ja poliitikakujundamises, et aidata lennundusvaldkonnas luua otstarbekaid ülemaailmseid poliitikameetmeid. Kaalul on ka tsiviillennundustööstuse konkurentsivõime.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju: leping sõlmitakse määramata ajaks ja mõlemad lepinguosalised võivad selle kuuekuuse etteteatamisajaga lõpetada. Esimese kolme aasta eelarve on 500 000 eurot aastas. Seda summat saab vastavalt vajadusele ja kogemustele muuta.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid: koostöömemorandumi kohaselt luuakse kogu tegevuse jälgimiseks ühiskomitee, ELi toetuslepingutes sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad.

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad: 1) ühiskomitee kontrollib kõigi käesoleva koostöömemorandumi alusel rahastatud meetmete võtmist; 2) ELi toetuslepingutes sätestatakse järelevalve ja aruandluse standardeeskirjad; 3) ELi Montrealis asuv kontaktbüroo jälgib tegevust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid: lisaks punktis 2.1 kirjeldatud meetmetele suhtlevad ICAO ja komisjoni finantsteenistused omavahel tihedalt, et tagada täpne rakendamine ja range kontroll.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed: ELi rahalist toetust reguleeritakse ELi toetuslepingutega, millega nähakse ette vajalikud meetmed, sh huvide konflikti vältimine, osamaksed, kulude põhjendus ja tagasinõudmismenetlus.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille kuludele mõju avaldub: 060203 – Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele: 500 000 eurot aastas. Konkreetsed meetmed võivad olla järgmised: ekspertide lähetused ICAO sekretariaati, ühiskonverentsid või ICAO koordineerimisel antav tehniline abi kolmandatele riikidele.

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele: valdav osa assigneeringutest on seotud tegevusega.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele: väike.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga: kavandatud kulud on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus: kõnealuseid konkreetseid meetmeid ei rahasta kolmandad isikud.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele: tegevusest ei saada tulu.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vaheline koostöömemorandum.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[1]) struktuurile

060203 – Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused.

Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Rakendada Euroopa lennunduspoliitikat ja tõhustada koostööd ICAO-ga (ÜRO spetsialiseeritud asutus, kes vastutab tsiviillennunduse eest).

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 0602

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: sise-, õhu- ja meretransport

Oodatavad tulemused ja mõju

Lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse valdkondi hõlmav koostööraamistik peaks aitama kooskõlastada ja koondada kogu Euroopa jõupingutusi ICAO suhtes. Seega on kõnealune raamistik lisavahend, mille abil saab mõjutada ülemaailmsete küsimuste lahendamist ja poliitikameetmeid, pidades silmas Euroopa esmatähtsaid ülesandeid.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Elluviimist hinnatakse selle põhjal, mil määral võimaldab kõnealune raamistik Euroopal oma vahendeid koondada ning oma plaane ja eesmärke rahvusvahelisel tasandil ellu viia. Euroopa jaoks on oluline, et lennureisijate kaitsmiseks võetakse rahvusvahelisel tasandil vastu kõrged ohutus-, julgestus- ja keskkonnastandardid.

Hindamisnäitajad on kvalitatiivsed: mil määral on käesoleva koostöömemorandumi raames rahastatud meetmed aidanud mõjutada ICAO menetlusi ja saada Euroopa seisukohast olulisi tulemusi?

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ELi pädevusse kuulub enamik lennundusega seotud valdkondi. Seda pädevust peaks rahvusvahelisel tasandil kajastama Euroopa ühtne seisukoht ja ühiselt kokkulepitud meetmed. ELi ja ICAO koostöömemorandumiga luuakse Euroopa kooskõlastatud meetmete raamistik ja toetatakse ICAO tegevust kooskõlas Euroopa eesmärkidega.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi meetmega kooskõlastatakse ja viiakse lõpule liikmesriikide meetmed.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

See on uus ELi tsiviillennunduse alasel pädevusel põhinev meede, mille tulemuseks peavad olema kooskõlastatud meetmed rahvusvahelistel foorumitel. Euroopa seisukohad ICAO koosolekutel ja töörühmades on järjest rohkem kooskõlas. Koostöömemorandum on selle arengusuuna loogiline ja vajalik jätk.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Koostöömemorandumiga nähakse ette lisavahendid, et täiendada ELi liikmesriikide toetust ICAO tegevusele ja muuta Euroopa maailmas märgatavamaks.

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Rakendamine käivitub alates 2011. aastast,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[2]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: koostöömemorandumi kohaselt luuakse ühiskomitee, mille liikmed on ICAO ja Euroopa Komisjon ning milles osalevad liikmesriigid.

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

ICAO ja Euroopa Komisjoni ühiskomitee, milles osalevad liikmesriigid, arutab koostöömemorandumiga ettenähtud konkreetseid meetmeid ja teeb nende kohta ettepanekuid. Nii ühiskomitees kui ka tehnilisel tasandil toimub järjepidev kontroll ja aruandlus.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Vahendite ebakohane kasutamine

Pettused

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

ELi vahendid eraldatakse toetuslepingu alusel. ELi standardsetes toetuslepingutes on sätestatud asjakohased leevendusmeetmed, sh auditid ja tagasinõudmismenetlus.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Vt punkt 5.2.2.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa:

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr 060203 Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused | Liigendatud/liigendamata [3] | EFTA[4] riigid | Kandidaatriigid[5] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

1A | Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Nr 1A | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat | 2011. aasta[6] | 2012. aasta | 2013. aasta | Aasta N+3 | KOKKU |

( Tegevusassigneeringud |

Eelarverida nr 060203 | Kulukohustused | (1) | 0,500 | 0,500 | 0,500 | 1,5 |

Maksed | (2) | 0,500 | 0,500 | 0,500 | 1,5 |

Eelarverida nr | Kulukohustused | (1a) |

Maksed | (2a) |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[7] |

Eelarverida nr | (3) |

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 0,500 | 0,500 | 0,500 | 1,5 |

Maksed | =2+2a +3 | 0,500 | 0,500 | 0,500 | 1,5 |

( Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | 0 | 0 | 0 |

Maksed | (5) | 0 | 0 | 0 |

( Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2011. aasta | 2012. aasta | 2013. aasta | Aasta N+3 | 2011–2013 KOKKU |

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat |

( Personalikulud | 0,025 | 0,025 | 0,25 | … | 0,075 |

( Muud halduskulud | 0,025 | 0,025 | 0,025 | … | 0,075 |

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | 0,050 | 0,050 | 0,050 | … | 0,150 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) | 0,050 | 0,050 | 0,050 | … | 0,150 |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N[8] | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 0,550 | 0,550 | 0,550 | … | 1,650 |

Maksed | 0,550 | 0,550 | 0,550 | … | 1,650 |

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,015 | 0,015 | 0,015 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) | 0,010 | 0,010 | 0,010 |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( |

KOKKU | 0,025 | 0,025 | 0,025 |

- XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Haldavad koostöömemorandumi raames võetavaid meetmeid |

Koosseisuväline personal |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[11]

Kolmandate isikute rahaline osalus: ei kohaldata.

Hinnanguline finantsmõju tuludele

- X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[2] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[3] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[4] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[5] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[6] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[7] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[8] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[9] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[10] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[11] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.