Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0072

Ettepanek NÕUKOGU OTSUS milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) {KOM(2011) 71} {KOM(2011) 73} {KOM(2011) 74} {SEK(2011) 204}

/* KOM/2011/0072 lõplik - NLE 2011/0046 */

52011PC0072

Ettepanek NÕUKOGU OTSUS milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) {KOM(2011) 71} {KOM(2011) 73} {KOM(2011) 74} {SEK(2011) 204} /* KOM/2011/0072 lõplik - NLE 2011/0046 */


ET

Brüssel 7.3.2011

KOM(2011) 72 lõplik

2011/0046 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)

{KOM(2011) 71}

{KOM(2011) 73}

{KOM(2011) 74}

{SEK(2011) 204}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1 Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euratomi asutamislepingu kohaselt on tuumaalaste teadusprogrammide kestus piiratud viie aastaga. Praegu kehtivad õigusaktid kaotavad kehtivuse 2011. aasta lõpus. Käesoleva seletuskirjaga kaasneb ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euratomi raamprogrammi (2012–2013) kohta.

Euratomi raamprogramm hõlmab tuumaenergiaalast (tuumasüntees ja -lõhustumine) ja kiirguskaitsealast teadustegevust. Sellega nähakse ette üldeelarve otseste ja kaudsete meetmete jaoks, määratakse kindlaks teadus- ja arendustegevuse eesmärgid ning täpsustatakse rahastamisvahendid. Üksikasjalikud teaduseesmärgid määratakse kindlaks eriprogrammidega.

Ettepaneku üldine eesmärk on tagada ELi rahastatava tuumaalase teadus- ja koolitustegevuse jätkumine 2012.–2013. aastal ning säilitada tõhusad ja tulemuslikud programmid, mille abil praegu soodustatakse ja kooskõlastatakse tegevust liikmesriikides, et maksimeerida ELi lisaväärtust.

Näiteks Euratomi raamprogramm on oluline selleks, et Euroopa saaks võimalikult palju kasu investeeringutest, mis on seotud rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektiga, mis on praegu ehitusetappi jõudnud, ning selleks, et toetada Euroopa tuumasünteesiuuringute programmi jätkumist.

Samuti on Euratomi kaasrahastatav teadustöö oluline selleks, et parandada ohutust, ressursside tõhusamat kasutamist ja kulutasuvust seoses tuumalõhustumisega ning kiirguse muu kasutamise edendamisega tööstuse ja meditsiini valdkonnas. Mõnedel teadusprojektidel on algatav roll säästva tuumaenergia Euroopa tööstusalgatuses, mis käivitati hiljuti ja mis on üks kuuest Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) alusel 2010. aastal käivitatud Euroopa tööstusalgatusest.

Euratomi raamprogrammi ettepanekud on selgelt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja strateegia „Energia 2020” eesmärkidega. Programm aitab saavutada juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärke tänu kommertskasutusele eelnevate teadusuuringute soodustamisele ning teadlaste ja hõlbustada ettevõtjate vahelist tehnosiiret. Samuti soodustatakse sellega juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” eesmärkide saavutamist, suurendades märgatavalt tuumaenergia üldist säästvust. Tänu sellele, et Euratomi programmiga pannakse kõigi tegevuste puhul rõhku koolitustele, praeguse tuumatööstuse konkurentsivõime suurendamisele ning luuakse eelkõige tuumasünteesi jaoks uus kõrgtehnoloogiline tööstussektor, aitab see suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti mitmes valdkonnas.

Euratomi raamprogrammi ettepanekud järgnevad järeldustele, mis tehti 4. veebruaril 2011. aastal Euroopa Ülemkogus, kus lepiti kokku, et EL ja liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikku vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ning keskenduvad SET-kavas esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele. SET-kavas on märgitud, et nii tuumalõhustumine kui ka -süntees on energiatehnoloogiad, mida tuleb Euroopas säilitada, arendada ja kasutada, et saavutada energiavaldkonna eesmärgid lühikeses ja pikas perspektiivis.

Euratomi raamprogrammi (2012–2013) ettepanekutes on arvesse võetud lihtsustamisalgatust, mille komisjon käivitas 2010. aastal ja millega suurendatakse parimate teadlaste ja kõige innovatiivsemate äriühingute huvi praeguste ja tulevaste teadusprogrammide vastu ja muudetakse programmid juurdepääsetavamaks. Euratomi raamprogrammi (2012–2013) lihtsustamismeetmeid rakendatakse komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuse K(2011) 174 kaudu.

1.2 Euratomi raamprogrammi (2012–2013) eelarve (sh ITER)

Euratomi 2012.–2013. aasta raamprogrammi ettepanekutega nähakse tuumaalase teadustegevuse jaoks ette üldine raamistik ja asjakohane eelarve. Mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) tuumaalaseks teadustegevuseks esialgselt ette nähtud eelarvelised vahendid ei ole siiski piisavad, mis on tingitud ITER-projekti kulude olulisest suurenemisest.

ITER-projekti kulude suurenemist on käsitletud komisjoni teatises „ITERi projekti seis ja võimalikud edasised sammud” [1]. Kui ITERi eelarvet ei otsustata suurendada, piirdub Euratomi panus ITER-projekti mitmeaastase finantsraamistikuga selleks ette nähtud rahaliste vahenditega, mis ei võimalda Euratomil täita ITERi kokkuleppe kohaseid õiguslikke kohustusi.

Oma 12. juuli 2010. aasta järeldustes kinnitas nõukogu, et toetab ITER-projektis osalemist, ning tunnistas projekti suurenenud rahastamisvajadusi ja esitas mitu suunist kulude piiramise ja haldamise kohta. Nõukogu nõustus, et ITERi ehitusetapiks Euroopas eraldatavad kulud kuni 2020. aastani on piiratud 6,6 miljardi euroga (2008. aasta väärtuses). See hõlmab 1,4 miljardit eurot, mis on ette nähtud 2012.–2013. aastaks. Samuti volitas nõukogu komisjoni toetama ITERi võrdlustaseme vastuvõtmist, mille järel komisjon esitas ettepaneku muuta mitmeaastast finantsraamistikku, et võtta arvesse ITERi täiendavaid rahastamisvajadusi [2].

Võrdlustase võeti vastu ITERi nõukogu 28. juuli 2010. aasta erakorralisel istungil. Euratomi toetus anti ad referendum. Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni kavandatud muudatusettepanekuid veel heaks kiitnud.

Pärast komisjoni esitatud ettepanekut muuta mitmeaastast finantsraamistikku jõudis nõukogu novembris 2010 kokkuleppele 2010. aasta eelarve olemasoleva varu kasutamise ning mitmeaastases finantsraamistikus ja ELi teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis vahendite ümberpaigutamise suhtes, et katta ITERi täiendavad rahastamisvajadused summas 1,3 miljardit eurot, mis on 100 miljonit eurot vähem võrreldes nõukogu 12. juuli 2010. aasta järelduste kohaselt vajamineva 1,4 miljardi euroga. Aastatel 2012–2013 kasutada olevate vahendite vähenemine 100 miljoni euro võrra ei ole vastuolus nõukogu kohustustega seoses Euroopa üldise panusega ITERi ehitamisse, mille kulud on 6,6 miljardit eurot, ega välista selliste kohustuste täitmist.

2011. aasta eelarve lepitusmenetluse ja paindlikkusinstrumenti hõlmavate vastavate arutelude käigus ei sõlminud eelarvepädevad institutsioonid kokkulepet ITER-projekti jaoks täiendavate Euroopa rahaliste vahendite eraldamise kohta. Seepärast tuleb selles küsimuses teha võimalikult kiiresti otsus 2011. aasta jooksul, tuginedes komisjoni ettepanekule [3].

Seda olukorda arvestades teeb komisjon ettepaneku, et Euratomi raamprogrammi (2012–2013) ettepanekuid hõlmav õigusloome protsess peaks kulgema paralleelselt ITERi eelarvet ja 2012. aasta eelarvet käsitlevate käimasolevate aruteludega. Kokkulepe täiendavate rahaliste vahendite eraldamiseks võimaldab võtta Euratomi teadusprogramm 2011. aastal kiiresti vastu. See on oluline otsus, et tagada Euratomi jätkuv toetus sellistele tuumarajatistele nagu Euroopa Ühistoroidkamber (JET) ja ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetele.

1.3 Euratomi raamprogrammi (2012–2013) sisu

Raamprogramm on osa meetmepaketist, mis sisaldab ettepanekuid raamprogrammi enda, kahe eriprogrammi (otsesed ja kaudsed meetmed) ja osalemiseeskirjade kohta. Raamprogrammis on esitatud teadustegevuse teaduslikud ja tehnilised eesmärgid ning sobivad osalemiseeskirjad teadusasutuste, ülikoolide ja ettevõtjate jaoks. See hõlmab ITERi ehitamist, sellega seotud tuumasünteesiuuringute programmi, tuumalõhustumist ja kiirguskaitset käsitlevat teadustegevust ning Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas.

Euratomi raamprogrammi (2012–2013) teaduslikud, tehnilised ja strateegilised eesmärgid on suures osas samad nagu käimasoleva Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eesmärgid ning rahastamiskavad on ka samad. Siiski on programmi viimase viie aasta jooksul edasi arendatud ning arvesse tuleb võtta hiljutise teadustöö tulemusi ja uusi poliitilisi ja teaduslikke suundumusi Euroopas. Kõige olulisem poliitiline suundumus oli SET-kava vastuvõtmine ja heakskiitmine osana laiaulatuslikust mitmeid valdkondi hõlmavast lähenemisviisist, mida kasutatakse tulevaste energiaprobleemide lahendamiseks.

Euratomi raamprogrammi (2012–2013) laiaulatuslikud eesmärgid on järgmised:

– tuumasünteesiuuringute valdkond: töötada välja tehnoloogia kindla, säästva, keskkonnateadliku ja majanduslikult elujõulise energiaallika jaoks.

– tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkond: parandada ohutust, ressursside tõhusamat kasutamist ja kulutasuvust seoses tuumalõhustumisega ning kiirguse muu kasutamise edendamisega tööstuse ja meditsiini valdkonnas ning suurendada tuumajulgeolekut (kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastu võitlemine ning tuumaalane kohtuekspertiis).

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1 Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjon on kooskõlas Euratomi asutamislepinguga konsulteerinud Euratomi teadus- ja tehnikakomiteega. Euratomi raamprogrammi käsitlev ettepanek põhineb ka nõukoguga ITERi üle peetud aruteludel.

2.2 Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon kasutas Euratomi raamprogrammi käsitleva ettepaneku koostamisel mitmeid allikaid, sealhulgas järgmisi.

– Euratomi seitsmenda raamprogrammi vahehindamine, mille viisid läbi sõltumatud eksperdirühmad;

– Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe (EFDA) aruanne, mis järgnes tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse programmi tulevikku käsitleva ajutise uurimisrühma tööle;

– Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu panus;

– Euratomi teadus- ja tehnikakomitee panus seitsmenda raamprogrammi pikendamisele ja tulevaste teadusprogrammide koostamisele;

– aruanded, nt visioonidokumendid ja strateegilised teaduskavad, mille on koostanud sellised tuumaalased tehnoloogiaplatvormid ja tehnilised foorumid nagu säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm (SNETP), [4] geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm (IGD-TP) [5] ja Euroopa multidistsiplinaarne väikese kiirgusdoosi algatus (MELODI) [6].

2.3 Mõju hindamine

Komisjon on koostanud kooskõlas finantsmääruse rakenduseeskirjade (komisjoni määrus nr 2342/2002) artikliga 21 eelhinnangu. Kuna ettepaneku eesmärk on Euratomi raamprogrammi (2012–2013) meetmete jätkumine sama finantsperspektiivi alusel, ei ole mõjuhinnang nõutav.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.2 Õiguslik alus

Käesoleva raamprogrammi õiguslik alus on Euratomi asutamislepingu artiklid 1, 2, 4 ja 7.

3.2 Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Euratomi sekkumise lisaväärtus on tuumauuringute valdkonnas selgelt seotud piiriülese mõjuga, mastaabisäästuga ning turutõkete kõrvaldamisega. Euratomi tuumalõhustumise, tuumasünteesi ja kiirguskaitse projektid võimaldavad teadusuuringute puhul saavutada vajalikku kriitilist massi ning samal ajal vähendada äririske ja koondada täiendavaid erainvesteeringuid. Euratomi meetmetel on oluline tähtsus tuumaalaste oskuste ja teadmiste piiriülesel edasiandmisel. Need meetmed aitavad suutlikkuse suurendamise ning kvaliteedi ja kogu Euroopa konkurentsivõime parandamisega soodustada tipptasemel teadusuuringuid ja innovatsiooni ning koolituste, liikuvuse ja karjääri kujundamise kaudu suurendada inimsuutlikkust.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolevale otsuse ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning personali- ja haldusressursside vajadus.

2011/0046 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [7],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [8]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühised riiklikud ja kogu Euroopat hõlmavad teadusuuringute ja koolitustega seotud jõupingutused on olulised Euroopa majanduskasvu ja kodanike heaolu edendamiseks ja kindlustamiseks.

(2) Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalane teadus- ja koolitustegevuse raamprogramm (2012–2013) (edaspidi „raamprogramm (2012–2013)”) peaks täiendama muid komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” [9] esitatud Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks vajalikke liidu meetmeid, eriti neid, mis hõlmavad haridust, koolitust, konkurentsivõimet ja innovatsiooni, tööstust, tööhõivet ja keskkonda.

(3) Raamprogramm (2012–2013) peaks tuginema nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/970/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011), [10] vastuvõetud ühenduse seitsmenda raamprogrammi tulemustele eesmärgiga luua Euroopa teadusruum ja arendada teadmistepõhist majandust ja ühiskonda Euroopas.

(4) Raamprogramm (2012–2013) peaks aitama rakendada juhtalgatust „Innovatiivne liit”, mis on üks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustest, mis võeti vastu komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatisega „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit”, [11] kuna sellega suurendatakse tipptasemel teadustegevuse konkurentsivõimet ning soodustatakse tuumaenergia valdkonna võtmeuuenduste kasutamist energiaprobleemide lahendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

(5) Euroopa energiapoliitika strateegias tunnistatakse tuumaenergia potentsiaalset panust konkurentsivõime suurendamisel, CO2-heite vähendamisel ja varustuskindluse tagamisel. Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kavaga (SET-kava), mis on esitatud komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatises „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava): eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus”, [12] kiirendatakse väikese süsihappegaasiheitega tehnoloogiliste lahenduste arendamist. Tuumaenergial põhinevad tehnoloogilised lahendused on osa kõnealustest lahendustest, kuna neil on suurim potentsiaal aidata kaasa energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele lühikeses ja pikas perspektiivis.

(6) SET-kavas tunnistatakse, et seoses 2020. aastaks liidus kokku lepitud energiaeesmärkide saavutamisega on tuumalõhustumise valdkonnas peamine tehnoloogiline ülesanne säilitada konkurentsivõimeline tuumalõhustumistehnoloogia ning leida pikaajalised jäätmekäitluslahendused. Selleks et väikese süsihappegaasiheitega ühiskonda käsitlev 2050. aasta visioon saaks tegelikkuseks, volitatakse SET-kavas ühendust viima lõpule ettevalmistustööd uue põlvkonna (IV põlvkonna) säästlike tuumareaktorite tutvustamiseks. Eelkõige on SET-kavaga loodud säästva tuumalõhustumise Euroopa tööstusalgatus.

(7) SET-kavas tunnistatakse, et tuumalõhustumise valdkonnas on ITER-projekt oluline ja et tööstussektor tuleb tutvustusmeetmete ettevalmistamisse vara kaasata. Tuumasünteesi näidiselektrijaam DEMO on tuumasünteesiuuringute pikaajaline strateegiline eesmärk.

(8) Euroopa Ülemkogus lepiti 4. veebruaril 2011. aastal kokku, et EL ja liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikku vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ning keskenduvad Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kavas) esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele.

(9) Euratom on loonud ühtse ja tervikliku tuumasünteesialase teadusprogrammi, millel on rahvusvaheline juhtroll tuumasünteesi kui energiaallika arendamisel.

(10) Pärast nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsust, millega kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ühinemine IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide teadus- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga, liitus ühendus 11. mail 2006 IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi raamlepinguga. IV põlvkonna rahvusvaheline foorum kooskõlastab mitmepoolset teaduskoostööd, mida tehakse mitme kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi kontseptsiooni projekti väljatöötamise algetapis. Ühendus on seega võtnud kohustuse teha rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas, mis on tihedalt seotud ka SET-kavaga.

(11) Nõukogus 1. ja 2. detsembril 2008. aastal vastu võetud järeldustes, milles käsitletakse tuumavaldkonnas vajalikke oskusi, tunnistatakse, et ühenduses on oluline säilitada tuumavaldkonna koolituste kõrge tase.

(12) 2010. aastal esitati komisjonile lõpparuanne, milles käsitletakse ühenduses 2007.–2009. aastal tuumauuringute valdkonnas võetud otseste ja kaudsete meetmete rakendamise ja selle tulemuste välishindamist.

(13) ITER-projekti rakendamine Euroopas kooskõlas 21. novembril 2006. aastal sõlmitud ITER-projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepinguga [13] peaks olema raamprogrammi (2012–2013) kohase tuumasünteesialase teadustegevuse keskne eesmärk.

(14) Ühenduse meetmete võtmist ITER-projekti elluviimiseks, eriti ITERi ehitamist Cadarache´is ning ITERi tehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse elluviimist raamprogrammi (2012–2013) raames hakkab juhtima ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (Fusion for Energy) vastavalt nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusele 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised [14].

(15) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

(16) Käesoleva otsusega tuleks kogu raamprogrammi (2012–2013) kehtivuse ajaks ette näha rahastamispakett, mis kujutab endast eelarvepädevate institutsioonide peamist juhist eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe [15] punkti 37 tähenduses.

(17) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnoloogilist tuge liidu poliitika kujundamiseks, arendamiseks, rakendamiseks ja jälgimiseks. Selleks peaks Teadusuuringute Ühiskeskus jätkuvalt toimima liidus sõltumatu võrdluskeskusena teadus- ja tehnikavaldkondades, milles tal on spetsiifiline pädevus.

(18) Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne mõõde on tähtis vastastikuse kasu saamise seisukohast. Raamprogramm (2012–2013) peaks olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, ning see peaks projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel olema osalemiseks avatud ka kolmandate riikide õigussubjektidele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.

(19) Raamprogramm (2012–2013) peaks aitama kaasa liidu laienemisele, pakkudes teaduslikku ja tehnilist tuge kandidaatriikidele liidu õigustiku rakendamisel ja nende integreerimisel Euroopa teadusruumiga.

(20) Komisjoni 26. märtsi 2009 teatises tuumarelva leviku tõkestamise kohta [16] tunnistatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse osa tuumajulgeolekualastes teadusuuringutes ja koolitustes.

(21) Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, [17] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest [18] ning nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [19].

(22) Komisjon on konsulteerinud Euratomi teadus- ja tehnikakomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Raamprogrammi vastuvõtmine

Tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse mitmeaastane raamprogramm (edaspidi „raamprogramm 2012–2013)”) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuar 2012–31.detsember 2013.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Raamprogrammi (2012–2013) eesmärk on püüda saavutada asutamislepingu artiklis 1 ja artikli 2 punktis a kirjeldatud üldeesmärke, mis aitaksid kaasa innovatiivse liidu loomisele ja Euroopa teadusruumi arendamisele.

2. Raamprogramm (2012–2013), mis hõlmab ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, rahvusvahelist koostööd, tehnilise teabe levitamist ja kasutamist ning koolitustööd, on liigendatud kahte eriprogrammi.

3. Esimene eriprogramm hõlmab järgmisi kaudseid meetmeid:

a) tuumasünteesiuuringud: tehnoloogia arendamine kindla ja säästva, keskkonnateadliku ja majanduslikult elujõulise energiaallika jaoks;

b) tuumalõhustumine ja kiirguskaitse: eesmärgiga suurendada ressursitõhusust ja kulutasuvust ning eelkõige tuumalõhustumise ja kiirguse muu kasutamise ohutust tööstuse ja meditsiini valdkonnas.

4. Teine eriprogramm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas.

5. Eriprogrammi eesmärgid ja põhisuunad on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Maksimaalne kogusumma ja iga eriprogrammi jaoks eraldatud summa

Raamprogrammi (2012–2013) rakendamise maksimaalne kogusumma on 2 560 270 000 eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):

a) kaudsete meetmete kaudu rakendatav eriprogramm:

– tuumasünteesiuuringud 2 208 809 000;

– tuumalõhustumine ja kiirguskaitse 118 245 000;

b) otsemeetmete kaudu rakendatav eriprogramm:

– Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumategevus 233 216 000.

Ühenduse finantsosalust raamprogrammis (2012–2013) käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on esitatud II lisas.

Artikkel 4

Liidu finantshuvide kaitse

Käesoleva otsuse alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes liidu õiguse sätetest, sh raamprogrammiga (2012–2013) ettenähtud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest ja mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

Artikkel 5

Eetika aluspõhimõtted

Kõikide raamprogrammi (2012–2013) kohaste teadusuuringute läbiviimisel järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon teostab raamprogrammi (2012–2013) ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

2. Komisjon laseb pärast raamprogrammi (2012–2013) lõpuleviimist 31. detsembriks 2015 sõltumatutel välisekspertidel koostada välishinnangu selle põhimõtete, rakendamise ja tulemuste kohta. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMAD JA TEGEVUS

SISSEJUHATUS

Raamprogramm (2012–2013) viiakse läbi kahes osas vastavalt tuumasünteesiuuringuid ning tuumalõhustumist ja kiirguskaitset käsitlevatele kaudsetele meetmetele ning Teadusuuringute Ühiskeskuse otsesele teadustegevusele.

I.A. TUUMASÜNTEESIUURINGUD

Eesmärk

ITER-projekti jaoks teadmisbaasi loomine ja ITERi ehitamine, mis on oluline samm, et luua ohutute, säästvate, keskkonnateadlike ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüübid.

Põhimõte

Tuumasünteesil on potentsiaali aidata oluliselt kaasa liidu säästvale ja kindlale energiavarustusele paariks aastakümneks alates praegusest. Selle edukas arendamine tagaks ohutu, säästva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia. Euroopa tuumasünteesiuuringute pikaajaline eesmärk, mis hõlmab kõiki tuumasünteesialaseid meetmeid liikmesriikides ja assotsieerunud kolmandates riikides, on kõnealustele nõuetele vastavate ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüüpide ühine ehitamine.

Pikaajalise eesmärgi saavutamisele keskenduva strateegia esimene prioriteet on ITERi ehitamine (suur katserajatis, mis näitab tuumasünteesi teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust), sellele järgneb tuumasünteesi näidiselektrijaama (DEMO) ehitamine. ITERi ehitamisega kaasneb ITERit toetava teadus- ja arendustegevuse sihtprogramm ja DEMO jaoks vajalike tehnoloogiliste lahenduste ja nende füüsikaliste aluste arendamine.

Tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse üleilmne mõõde kajastub ITER-projekti elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingus ning Jaapani valitsuse ja ühenduse vahelises lepingus, milles käsitletakse tuumasünteesiuuringute laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist.

Rahvusvahelist koostööd tehakse ka ühenduse ja kolmandate riikide vahelise tuumasünteesialast koostööd hõlmava kaheksa kahepoolse lepingu raames.

Tegevus

1. ITER-projekti elluviimine

See hõlmab meetmeid, mis käsitlevad ITER-projekti ühist elluviimist, eriti ITER-organisatsiooni ja ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte loomist, juhtimist ja personaliga varustamist, üldist tehnilist ja haldustoetust, seadmete ja rajatiste ehitamist ning projekti toetamist ehituse ajal.

2. Teadus- ja arendustegevus ITER-projektiga seotud tegevuse ettevalmistamisel

Sihtotstarbelise füüsika- ja tehnoloogiaprogrammi raames kasutatakse Euroopa Ühistoroidkambrit ja muid ITERiga seotud magnetvangistuse seadmeid. Selle raames hinnatakse ITER-projektiga seotud võtmetehnoloogiaid, konsolideeritakse ITER-projektide valikud ja valmistatakse ette ITER-projektiga seotud tegevust.

3. Piiratud tehnoloogilised meetmed DEMO ettevalmistamisel

Tuumasünteesimaterjale ja tuumasünteesi võtmetehnoloogiat arendatakse edasi ning jätkatakse rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehitamist.

4. Teadus- ja arendustegevuse pikaajalised meetmed

Viiakse ellu piiratud arv meetmeid, mis hõlmavad magnetvangistuse süsteemide kontseptsioonide edasiarendamist (keskendudes stellaraatori Wendelstein 7-X käitamise ettevalmistamisele), teooriat ja modelleerimist, et saada selge ülevaade tuumasünteesi plasmadest.

5. Personal, haridus ja koolitus

Arvestades ITER-projekti koheseid ja keskmise tähtajaga vajadusi ning tuumasünteesi edasist arengut, püütakse tagada vajalikul hulgal, piisavate oskustega ning kõrgelt koolitatud ja kogemustega personal (ITERi põlvkond).

6. Infrastruktuur

ITER-projekt on uus märkimisväärse Euroopa mõõtmega teadusinfrastruktuur.

7. Tööstus ja tehnosiire

On vaja uusi organisatsioonilisi struktuure, et ITER-projekti innovatiivsed lahendused kanduksid kiiresti üle Euroopa tööstusesse. Sellega hakkab tegelema tuumasünteesitööstuse innovatsioonifoorum, kes koostab tuumasünteesitehnoloogia tegevuskava ja personali arendamise algatusi, pidades eelkõige silmas innovatsiooni ning uute toodete ja teenuste pakkumise potentsiaali.

I.B. TUUMALÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

Eesmärk

Usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaealiste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Põhimõte

Tuumaenergia on oluline aspekt seoses aruteludega, milles keskendutakse kliimamuutusevastasele võitlusele ja sellele, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust importenergiast. Arenenum tuumaenergia pakub võimaluse tõhususe oluliseks suurendamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks, tagades veelgi kõrgema ohutustaseme ja tekitades vähem jäätmeid võrreldes praeguste projektidega. Praegused Euroopa algatused selles valdkonnas jäävad nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiidetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) reguleerimisalasse ning aitavad kaasa koostööle, mida tehakse oluliste kolmandate riikidega IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi raames.

Alates Euratomi seitsmendast raamprogrammist on käivitatud kolm olulist Euroopa koostööalgatust tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonnas. Need on säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm (SNETP), geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm (IGD-TP) ning Euroopa multidistsiplinaarne väikese kiirgusdoosi algatus (MELODI). SNETP ja IGDTP tegevus vastab üsna täpselt SET-kava prioriteetidele ning SNETP organisatsioonide tuumikrühm vastutab SET-kava kohase säästva tuumaenergia Euroopa tööstusalgatuse (ESNII) rakendamise eest. Kõik algatused hõlmavad raamprogrammi (2012–2013) reguleerimisalasse kuuluvaid meetmeid ja võivad aidata tagada, et programm jääb võimalikult tõhusaks ja tulemuslikuks.

Suhtlus SNETP, IGDTP ja MELODI ning muude selliste liidu tasandi sidusrühmade foorumite vahel nagu Euroopa Tuumaenergia Foorum (ENEF) ja Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühm (ENSREG) on tihenenud ning seda soodustatakse võimalikult palju ka raamprogrammi meetmete kaudu.

Euratomi raamprogrammi (2012–2013) läbivaks jooneks on ohutuse kõrge taseme edendamine. Samuti toetatakse sellega jätkuvalt algatusi, mille eesmärk on tagada, et väljaõpe ja koolitusvõimalused on Euroopas jätkuvalt asjakohased, arvestades riiklike programmide praegusi suundumusi, ja et need on ühenduse kui terviku parimates huvides. Eelkõige tagatakse sellega, et säilitatakse sobiv ohutuskultuur.

Tegevus

1. Geoloogiline lõppladustamine

Rakenduslik teadus- ja arendustegevus, mis käsitleb kõiki aktuaalseid põhiaspekte seoses tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisega sügavates geoloogilistes kihtides, ja vajaduse korral tehnoloogiliste lahenduste ja nende ohutuse tutvustamine ning Euroopa ühise seisukoha väljatöötamise toetamine jäätmekäitluse ja jäätmete lõppladustamise põhiküsimustes.

2. Reaktorisüsteemid

Teadusuuringud, mille eesmärk on toetada kõikide Euroopas kasutatavate või arendatavate asjaomaste reaktorisüsteemide (sh tuumkütusetsükliga rajatiste) ohutut, tõhusat ja säästvat kasutamist; need hõlmavad muu hulgas tuumkütusetsükli jäätmekäituse selliseid aspekte nagu eraldamine ja transmutatsioon.

3. Kiirguskaitse

Teadusuuringud seoses madalate dooside riskidega, kiirguse meditsiinis kasutamisega ja õnnetusjuhtumite juhtimisega, et luua teaduslik alus tugevale, tasakaalukale ja ühiskondlikult vastuvõetavale kaitsesüsteemile, mis ei piira põhjendamatult kiirguse tulutoovat ja laialdast kasutamist meditsiinis ja tööstuses.

4. Infrastruktuur

Toetus eespool nimetatud peamiste temaatiliste valdkondade teadusinfrastruktuuride kasutamiseks, nende jätkuva kättesaadavuse ja omavahelise koostöö tagamiseks.

5. Personal ja koolitus

Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja suurendamist, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste, inseneride ja töötajate olemasolu tuumaenergeetikasektoris pikemas perspektiivis.

II. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE TUUMAENERGIAALANE TEGEVUS

Eesmärk

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi eesmärk on täita asutamislepingu kohaseid teadus- ja arendustegevusega seotud kohustusi ja toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumaseadmete ja kütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Teadusuuringute Ühiskeskus suurendab oma tähtsust Euroopa võrdluskeskusena teabe jagamisel, spetsialistide ja noorteadlaste väljaõppel ja koolitamisel.

Põhimõte

Tuumaenergial on strateegiline roll liidu energiaallikate kogumis vähemalt järgmise viiekümne aasta jooksul, aidates saavutada liidu kasvuhoonegaaside heite sihtmäära, soodustades liidu sõltumatust ning suurendades energia varustuskindlust ja selle mitmekesisust. See on saavutatav tuumaenergia vastutustundlikku kasutamist, ohutust ja julgeolekut hõlmavate rangeimate kohustustega.

Selle eesmärgi saavutamiseks on selgelt vaja arendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et luua vajalik tipptasemel ja sõltumatu teaduslik kompetentsus liidu poliitika toetamiseks tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli ohutuse ning kaitsemeetmete ja julgeoleku valdkonnas. Teadusuuringute Ühiskeskuse olulist ülesannet pakkuda kliendikeskset tuge liidu poliitika kujundamisel täiendatakse tema aktiivse rolliga Euroopa Teadusruumi kujundamisel, mis hõlmab kvaliteetsete teadusuuringute elluviimist tihedas kontaktis tööstuse ja muude asutustega ning võrgustike loomist liikmesriikide avaliku ja erasektori institutsioonidega.

Tegevus

1. Tuumajäätmete käitlemine ja keskkonnamõju: keskendutakse jäätmekäitlusega seotud ebakindluse vähendamisele ja lahtiste küsimuste lahendamisele, et leida kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks tulemuslikke lahendusi, lähtudes kahest peamisest võimalusest (kohene ladustamine või eraldamine ja transmutatsioon). Tuumaenergia ja muude rakenduste (nt meditsiin) kasutamiseks töötatakse välja meetmed, et parandada arusaama aktinoidide füüsikalistest, keemilistest ja muudest põhiomadustest ja nende modelleerimist, ning luuakse väga täpsete tuumaalaste võrdlusandmete andmebaas. Kiirguskaitsevaldkonnas suurendatakse jõupingutusi, et arendada keskkonnamudeleid radioaktiivsete isotoopide dispersiooni valdkonnas ja siduda need keskkonna radioaktiivsuse jälgimise katsetega, et toetada seirekorra ja -süsteemide ühtlustamist liikmesriikides.

2. Tuumaohutus: teadustöö, mis hõlmab olemasolevaid ja uusi tuumkütusetsükleid, liidu praeguste reaktorite ohutust, reaktorite ohutust seoses uute tõhusust suurendada võivate innovatiivsete projektidega, innovatiivsete tuumkütusetsüklite, põlemuse pikendamise või uue generatsiooni uut tüüpi kütuste ohutust ja kaitsemeetmeid. See hõlmab ka olemasolevate ja uute reaktorisüsteemide jaoks ohutusnõuete ja täiustatud hindamismeetodite väljatöötamist. Peale selle aitab Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdada liidu positsiooni maailmas tänu sellele, et ta koordineerib Euroopa osalemist teadus- ja arendustegevust hõlmavas algatuses „IV põlvkonna rahvusvaheline foorum”, toimides selle valdkonna integreerijana ja teadustulemuste levitajana.

3. Tuumajulgeolek: ühenduse kohustuste täitmise toetamine, eriti tuumkütusetsükliga rajatiste kontrollimeetmete väljatöötamine, lisaprotokolli rakendamine, sh keskkonnaproovide võtmine ning ühtsed kaitsemeetmed, tuuma- või radioaktiivse materjali salakaubaveo eesmärgil kõrvaletoimetamise ärahoidmine (sh tuumaalane kohtuekspertiis).

II LISA

RAHASTAMISKAVAD

Vastavalt raamprogrammi (2012–2013) rakendamiseks kehtestatud osalemiseeskirjadele toetab ühendus mitmete rahastamiskavade alusel eriprogrammide raames teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevust, sealhulgas tutvustamistegevust. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos teiste kavadega raamprogrammi (2012–2013) kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.

1. TUUMASÜNTEESI RAHASTAMISKAVAD

Tuumasünteesiuuringute eripära nõuab erikorra rakendamist. Rahalist toetust antakse tegevusele, mida viiakse läbi järgmistes lepingutes sätestatud korras:

1.1. komisjoni ja liikmesriikide või täielikult assotsieerunud kolmandate riikide või komisjoni ja liikmesriikides või täielikult assotsieerunud kolmandates riikides asuvate õigussubjektide vahelised assotsiatsioonilepingud, mille raames viiakse läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 10 osa ühenduse tuumasünteesiuuringute programmist;

1.2. Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe, s.o komisjoni ning liikmesriikides ja assotsieerunud riikides asuvate või neid esindavate organisatsioonide vahel sõlmitud mitmepoolne leping, millega nähakse muu hulgas ette raamistik edasisteks teadusuuringuteks tuumasünteesitehnoloogia assotsieerunud organisatsioonides ja tööstuses, Euroopa Ühistoroidkambri rajatiste kasutamine ja Euroopa toetus rahvusvahelisele koostööle;

1.3. ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõte, asutamislepingu artiklite 45–51 alusel.

1.4. ühenduse ja kolmandate riikide vahelised rahvusvahelised lepingud, mis hõlmavad tuumasünteesialast teadus- ja arendustegevust, eriti ITER-projekti ja laiema lähenemisviisi kokkuleppeid;

1.5. mis tahes muu mitmepoolne leping ühenduse ja assotsieerunud organisatsioonide vahel, eriti leping töötajate liikuvuse kohta;

1.6. kaasrahastatavad meetmed, et edendada ja toetada tuumasünteesiuuringuid koos liikmeriikide ametiasutustega või selliste raamprogrammiga (2012–2013) liitunud kolmandate riikide ametiasutustega, kes ei ole sõlminud assotsiatsioonilepingut.

Lisaks eespool nimetatud tegevusele võidakse võtta meetmeid personali, stipendiumide, integreeritud infrastruktuurialgatuste edendamiseks ja arendamiseks ning konkreetseid toetusmeetmeid eriti tuumasünteesiuuringute kooskõlastamiseks, sellist tegevust toetavate uuringute läbiviimiseks, väljaannete ja teabevahetuse ning tehnosiirde edendamist käsitleva koolituse toetamiseks.

2. MUID VALDKONDI HÕLMAVAD RAHASTAMISKAVAD

Raamprogrammi (2012–2013) muude valdkondade kui tuumasünteesivaldkonna tegevust rahastatakse mitme rahastamiskava kaudu. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos muude kavadega raamprogrammi (2012–2013) kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.

Eri- ja tööprogramme ning konkursikutseid käsitlevates otsustes märgitakse vajaduse korral järgmised asjaolud:

– erinevate meetmeliikide rahastamise kava liik (kavade liigid);

– osalejate kategooriad (teadusorganisatsioonid, ülikoolid, tööstussektor, riigiasutused), kes saavad sellest kasu;

– tegevuse liigid (teadusuuringud, arendustöö, tutvustamistegevus, koolitus, levitamine, teadmussiire ja muu seotud tegevus), mida saab rahastada.

Kui on võimalik kasutada eri rahastamiskavasid, võib tööprogrammides kindlaks määrata rahastamiskava, mida kasutatakse selle teema puhul, mille kohta ettepanekuid oodatakse.

Rahastamiskavad on järgmised:

a) Eelkõige konkursikutsete põhjal rakendatavate meetmete toetamiseks:

1. Koostööprojektid

Selliste uurimisprojektide toetamine, mida viiakse läbi eri riikidest pärit osalejate konsortsiumidena uute teadmiste, uue tehnoloogia, uute toodete või ühiste teadusressursside arendamiseks. Projektide suurus, ulatus ja sisemine korraldus võib erineda vastavalt valdkonnale ja teemale. Projektid võivad ulatuda väikeste ja keskmise ulatusega sihtotstarbelistest teadusmeetmetest suurte integreeritud projektideni, mis koondavad kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks märkimisväärse hulga vahendeid. Projektide töökavad hõlmavad teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid.

2. Pädevusvõrgustikud

Toetatakse ühiseid uurimisprogramme, mida rakendavad mitmed teadusorganisatsioonid, kes ühendavad oma tegevuse teatavas valdkonnas. Selliseid uurimisprogramme viivad läbi uurimisrühmad pikaajalise koostöö raames. Ühiste uurimisprogrammide rakendamiseks on vaja, et kõnealused organisatsioonid võtaksid formaalse kohustuse. Projektide töökavad hõlmavad teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid.

3. Koordineerimis- ja toetusmeetmed

Toetatakse meetmeid, mille eesmärk on teadusuuringute koordineerimine ja toetamine (võrgustikud, vahetusprogrammid, riigiülene juurdepääs teadusinfrastruktuurile, uuringud, konverentsid, toetus uue infrastruktuuri ehitamise vältel jne) või personali arendamine (nt võrgustikud ja koolituskavade loomine). Neid meetmeid võib rakendada ka muul viisil kui konkursikutsete kaudu.

b) Selleks et toetada komisjoni ettepanekul põhinevate nõukogu otsuste alusel rakendatavaid meetmeid, toetab ühendus rahaliselt mitmest allikast rahastatavaid laiaulatuslikke algatusi:

– rahaline panus ühisalgatuste rakendamiseks vastavalt asutamislepingu artiklites 45–51 osutatud menetlusele ja sätetele;

– rahaline panus Euroopa huvidele vastavate uute infrastruktuuride arendamiseks.

Ühendus rakendab rahastamiskavasid vastavalt määruse (Euratom) nr XXXX/2011 sätetele, milles käsitletakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemiseeskirju, asjakohastele riigiabi vahenditele, eriti ühenduse teadusuuringutele ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevale ühenduse raamistikule, samuti kõnealust valdkonda käsitlevate rahvusvahelistele eeskirjadele. Kõnealuse rahvusvahelise raamistiku kohaselt tuleb finantsosaluse mahtu ja vormi kaaluda vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastada muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ELi rahastamisallikatest nagu Euroopa Investeerimispank.

Arengus mahajäänud piirkonnas (nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 [20] artiklis 5 määratletud lähenemispiirkondades, sh piirkondades, mis võivad lähenemiseesmärgil saada toetust struktuurifondidest, ja piirkondades, mis võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist, ning äärepoolseimates piirkondades) asuvatele, kaudse meetme rakendamises osalejatele võib ette näha struktuurifondide lisatoetuse vastavalt võimalusele ja vajadusele.

3. OTSEMEETMED – TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUS

Ühenduses rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus meetmeid, millele osutatakse kui otsemeetmetele, kooskõlas nõukogu otsusega, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu ellu viidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) [21] struktuurile

Teadusuuringud (kaudsed meetmed) ja otsemeetmed (viiakse ellu Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu)

08 20 Euratom – tuumasüntees

08 21 Euratom – tuumalõhustumine ja kiirguskaitse

08 22 04 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

08 01 Halduskulud – teadusuuringute poliitikavaldkond

08 01 04 40 Euroopa Ühisettevõte (F4E) – halduskorralduskulud

08 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud

08 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

08 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

10 03 - Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Euratom

10 03 01 – Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

10 03 02 - Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

10 01 - Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud

10 01 05 - Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

10 01 05 01 - Teadustöötajatega seotud kulud

10 01 05 02 - Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

10 01 05 03 - Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest [22]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euratomi raamprogramm on üks Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute poliitika ja ELi 2020. aasta strateegia, eelkõige innovatiivse liidu alustaladest. Euratomi raamprogrammiga suurendatakse tipptasemel teadustegevuse konkurentsivõimet ning toetatakse innovatsiooni tuumaenergeetika valdkonnas, et lahendada energeetika ja kliimamuutustega seotud probleeme. Käesolevas ettepanekus käsitletakse üksikasjalikult aastaid 2012–2013, kuid tegevused on täielikult kooskõlas Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kavas) sätestatud tehnoloogiaarenduse peamiste vahe-eesmärkidega tuumaenergia valdkonnas järgmise kümnendi jooksul.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: ITER-projekti jaoks teadmisbaasi loomine ja ITERi ehitamine, mis on oluline samm, et luua ohutute, säästvate, keskkonnateadlike ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüübid.

Erieesmärk nr 2: usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaealiste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada usaldusväärne ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Erieesmärk nr 3: programmi eesmärk on täita asutamislepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ja toetada nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab oma rolli Euroopa võrdluskeskusena teabe jagamisel, spetsialistide ja noorteadlaste koolitamisel ja harimisel.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Euratomi kavandataval raamprogrammil (2012–2013) on järgmine mõju.

Euratom – tuumalõhustumine ja kiirguskaitse: Mõju eeldatakse mitmes valdkonnas, sealhulgas ohutu ja säästva tuumaenergia kasutamise edendamine, edasine tegevus kõrgaktiivsete ja/või pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamise ohutu kasutamise edendamiseks ning ioniseeriva kiirguse tööstuslikul ja meditsiinilisel eesmärgil kasutamise tõhusam reguleerimine.

Euratom – tuumasüntees. ITERi ehitus ja käitus on pikaajaline projekt ning selle tulemused saadakse eelseisvatel aastakümnetel. ITERi edukas ehitus ja käitus, millega kaasneb asjakohane teadus- ja arendustegevuse programm, võimaldab ehitada tuumasünteesi näidisreaktori.

Teadusuuringute Ühiskeskuse elluviidavad otsemeetmed. Teadusuuringute Ühiskeskus täidab asutamislepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ning toetab nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Ta säilitab alusuuringute kõrgeima taseme, eelkõige pööratakse tähelepanu praeguste ja tulevaste teadlaste ja inseneride hariduse ja koolituse toetamisele.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Euratom – tuumasüntees

ITERi ehitamine: Euroopa Ühisettevõte Fusion for Energy (F4E) saavutatud mitmed vahe-eesmärgid

JET-rajatis: mitmed teaduslikud väljaanded JETi kohta

EFDA kooskõlastatud tegevused: EFDA töökokkulepete kohaste ülesannete lõpuleviimine, mitmete tuumasünteesi uurijate ja inseneride koolitamine vastavalt ITERi vajadustele ja tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse programmile

Liikuvusleping: teadlaste liikuvuse tase tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas

Euratom – tuumalõhustumine ja kiirguskaitse

Selliste projektiettepanekute osakaal, mis i) vastavad teadus- ja tehnoloogiapädevuse kriteeriumidele ii) on saavutanud oma eesmärgid ja tehnilised sihid või on isegi ületanud ootusi iii) vastavad levitamise kriteeriumidele ja kasutavad projekti tulemusi iv) tõendavad, et neil on oluline teaduslik, tehniline, majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euratomi kavandatavas raamprogrammis käsitletakse mitmesuguseid teaduslikke ja tehnoloogilisi küsimusi SET-kava lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Üksikasjalikumat teavet leiate eelhinnangust.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tuumauuringute valdkonnas on Euratomi sekkumise lisaväärtus seotud piiriülese mõjuga ja mastaabisäästuga. Teatavate tuumaenergiaalaste teadusuuringute ulatus on selline, et vähesed liikmesriigid suudavad tagada vajalikud ressursid ja pädevuse. Euratomi tuumalõhustumise, -sünteesi, ja kiirguskaitse projektid aitavad tagada kriitilise massi, vähendada äririske ja koondada erainvesteeringuid. Euratomi tegevused aitavad piiriüleselt edastada oskusi ja teadmisi, suurendades teadus- ja arendustegevuse suutlikkust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning parandades inimsuutlikkust koolituse, liikuvuse ja karjääri kujundamise kaudu. Üksikasjalikumat teavet leiate eelhinnangust.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Praeguse Euratomi seitsmenda raamprogrammi kohta on tehtud sõltumatute ekspertide rühma vahehinnang. Üksikasjalikumat teavet leiate eelhinnangust.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kavandatav raamprogramm on kooskõlas SET-kava ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Üksikasjalikumat teavet leiate eelhinnangust ja seletuskirjast.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [01/01]2012–[31/12]2013

– X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2022 (projekti eeldatav lõpp))

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid [23]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– rakendusametitele

– X ühenduste asutatud asutustele [24]

– riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon teostab Euratomi raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi. Komisjon tellib hiljemalt kaks aastat pärast raamprogrammi lõpuleviimist (2015) sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhimõtete, rakendamise ja tulemuste kohta.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Kooskõlas komisjoni nõuetega viiakse iga aasta läbi riskihindamine, et teha kindlaks riskid ja näidata kavandatavad parandusmeetmed. Tuvastatud riskid, parandusmeetmed ja ligikaudne ajakava esitatakse komisjoni halduskavas.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kohaldatakse mitmeid kontrollimeetodeid, mida tehti ka Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) jooksul, sealhulgas eelkontrollimeetmed ja juhuslikult valitud järelkontrollid (kaks korda aastas) sisekontrolli raames. Lisaks aitab auditiaruande nõue ja nõue teha korrapäraselt sõltumatuid välisauditeid tagada usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas teostatud tehingute korrektsuse ja seaduslikkuse.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Võetakse asjakohased meetmed eeskirjade eiramiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

| Nr [Nimetus…...….] | Liigendatud/ liigendamata [25] | EFTA [26] riigid | Kandidaatriigid [27] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

1 a | 08 20 Euratom – tuumasüntees08 21 Euratom – tuumalõhustumine ja kiirguskaitse08 22 04 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises10 03 - Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Euratom10 03 01 Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus10 03 02 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest | Liigendatud | EI | JAH/EI * | JAH | JAH |

| 08 01 Halduskulud – teadusuuringud08 01 04 40 ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) — halduskorralduskulud 08 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud08 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad08 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud10 01 Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud10 01 05 - Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud10 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud10 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad10 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud | Liigendamata | EI | JAH/EI * | JAH | EI |

* Läbirääkimised Türgiga seoses tuumaenergiaalaste teadusuuringutega on käimas.

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Ei kohaldata

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 a | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Kaudne teadustegevus | | | Aasta | Aasta | Aasta | KOKKU |

Tegevusassigneeringud | 2012 | 2013 | ≥ 2014 | |

Eelarverida nr: 08 2x kokku | Kulukohustused | (1) | 1 183,379 | 992,804 | 0 | 2 176,183 |

| Maksed | (2) | 436,422 | 898,164 | 841,597 | 2 176,183 |

Eelarverida nr: 08 20Eelarverida nr: 08 21 | Kulukohustused | (1) | 1 129,274 | 936,965 | 0 | 2 066,239 |

| Maksed | (2) | 401,822 | 863,164 | 801,253 | 2 066,239 |

| Kulukohustused | (1) | 54,105 | 55,839 | 0 | 109,944 |

| Maksed | (2) | 34,600 | 35,000 | 40,344 | 109,944 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud [28] 08 01 xx xx kokku 08 01 04 40 Euroopa Ühisettevõte (F4E)08 01 05 01 Teadustöötajatega seotud kulud08 01 05 02 Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad08 01 05 03 Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud | 74,05439,00023,4561,6379,961 | 76,81739,78025,2301,55510,252 | 0 | 150,871 |

Eelarverida nr 08 01 | | (3) | 74,054 | 76,817 | | 150,871 |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 1 257,433 | 1 069,621 | 0 | 2 327,054 |

| Maksed | =2+2a+3 | 510,476 | 974,981 | 841,597 | 2 372,054 |

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | 1 183,379 | 992,804 | | 2 176,183 |

| Maksed | (5) | 436,422 | 898,164 | 841,597 | 2 176,183 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | 74,054 | 76,817 | 0 | 150,871 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 a assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =4+ 6 | 1 257,433 | 1 069,621 | 0 | 2 327,054 |

| Maksed | =5+ 6 | 510,476 | 974,981 | 841,597 | 2 327,054 |

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | | | | |

| Maksed | (5) | | | | |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) | Kulukohustused | =4+ 6 | | | | |

| Maksed | =5+ 6 | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | Halduskulud |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat / otsene teadustegevus |

Personalikulud | 0 | 0 | 0 |

Muud halduskulud | 0 | 0 | 0 |

<…….> peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | 0 | 0 | 0 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) | 0 | 0 | 0 |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta ≥ 2014 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 0 | 0 | 0 | 0 |

| Maksed | 0 | 0 | 0 | 0 |

Üldine hinnanguline mõju kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 a | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Otsene teadustegevus | | | Aasta | Aasta | Aasta | KOKKU |

Tegevusassigneeringud | 2012 | 2013 | ≥ 2014 | |

Eelarverida nr: 10.03 | Kulukohustused | (1a) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

| Maksed | (2a) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eelarverida nr 10.03.01 | Kulukohustused | (1a) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

| Maksed | (2a) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud [29] 10 01 05 10 01 05 01 10 01 05 02 10 01 05 03 | 104,64857,44410,57736,627 | 108,42159,51510,95837,948 | 0000 | 213,069116,95921,53674,574 |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 114,543 | 118,673 | 0 | 233,216 |

| Maksed | =2+2a+3 | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

| Maksed | (5) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | 104,648 | 108,421 | 0 | 213,069 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 a assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =4+ 6 | 114,543 | 118,673 | 0 | 233,216 |

| Maksed | =5+ 6 | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | | | | |

| Maksed | (5) | | | | |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) | Kulukohustused | =4+ 6 | | | | |

| Maksed | =5+ 6 | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | Halduskulud |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat / otsene teadustegevus |

Personalikulud | 0 | 0 | 0 |

Muud halduskulud | 0 | 0 | 0 |

<…….> peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | 0 | 0 | 0 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) | | | |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta ≥ 2014 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 114,543 | 118,673 | 0 | 233,216 |

| Maksed | 109,298 | 117,393 | 6,525 | 233,216 |

Üldine hinnanguline mõju kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 a | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Ülevaade Kaudne teadustegevus / otsene teadustegevus | | | Aasta | Aasta | Aasta | KOKKU |

Tegevusassigneeringud | 2012 | 2013 | ≥ 2014 | |

Eelarverida nr: 08 20/08 21 | Kulukohustused | (1) | 1 183,379 | 992,804 | 0 | 2 176,183 |

| Maksed | (2) | 436,422 | 898,164 | 841,597 | 2 176,183 |

Eelarverida nr 10.03 | Kulukohustused | (1a) | 9,895 | 10,252 | 0 | 20,147 |

| Maksed | (2a) | 4,650 | 8,972 | 6,525 | 20,147 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud [30] 08 01 xx10 01 xx | 74,054104,648 | 76,817108,421 | 00 | 150,871213,069 |

Eelarverida nr 08 01 xx / 10 01 05 | | (3) | 178,702 | 185,238 | 0 | 363,940 |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi assigneeringud /otsene teadustegevus KOKKU | Kulukohustused | =1+1a +3 | 1 371,976 | 1 188,294 | 0 | 2 560,270 |

| Maksed | =2+2a+3 | 619,774 | 1 092,374 | 848,122 | 2 560,270 |

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | 1 193,274 | 1 003,056 | 0 | 2 196,330 |

| Maksed | (5) | 441,072 | 907,136 | 848,122 | 2 196,330 |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | 178,702 | 185,238 | 0 | 363,940 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 a assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | =4+ 6 | 1 371,976 | 1 188,294 | 0 | 2 560,270 |

| Maksed | =5+ 6 | 619,774 | 1 092,374 | 848,122 | 2 560,270 |

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Tegevusassigneeringud KOKKU | Kulukohustused | (4) | | | | |

| Maksed | (5) | | | | |

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU | (6) | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) | Kulukohustused | =4+ 6 | | | | |

| Maksed | =5+ 6 | | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | Halduskulud |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat / otsene teadustegevus |

Personalikulud | | | |

Muud halduskulud | | | |

<…….> peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU | (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) | | | |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta ≥ 2014 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 kulud KOKKU | Kulukohustused | 1 371,976 | 1 188,294 | 0 | 2 560,270 |

| Maksed | 619,774 | 1 092,374 | 848,122 | 2 560,270 |

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid | | | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

| VÄLJUNDID |

| Väljundi liik [31] | Väljundi keskmine kulu | Väljundite arv | Kulu | Väljundite arv | Kulu | Väljundite arv kokku | Kulud kokku |

ERIEESMÄRK nr 1 [32] | | | | | | |

- Väljund – Euratom – tuumasüntees | ** | ** | 50* | 1 129,274 | 50* | 936,965 | 100* | 2 066,239 |

- Väljund – Euratom – tuumalõhustumine | | | 20* | 54,105 | 20* | 55,839 | 40* | 109,944 |

Erieesmärk nr 1 kokku | 70* | 1 183,379 | 70* | 992,804 | 140* | 2 176,183 |

ERIEESMÄRK nr 2 | | | | | | |

- Väljund – Euratom – otsesed teadusuuringud- JRC | *** | 64*** | 157* | 9,895 | 160* | 10,252 | 317* | 20,147 |

Erieesmärk nr 2 kokku | 157* | 9,895 | 160* | 10,252 | 317* | 20,147 |

KULUD KOKKU | | 1 193,274 | | 1 003,056 | | 2 196,330 |

(*) väljundite hinnanguline arv

(**) teadustoetuse tavaline väljund on aruanne, milles kirjeldatakse fakte, järeldusi ja tulemusi. ITER-projekti väljund on F4E (Barcelona agentuur) esitatav tegevusaruanne.

Keskmised kulud ei ole näidatud. Selline teave ei ole vajalik, arvestades summade suurust käimasolevates projektides (ITER).

(***) Väljundi liik: Tooted ja teenused ELi poliitikakujundajate jaoks. Väljundi keskmine kulu: Väljundite kulu võib olla väga erinev. Näiteks ei ole rutiinne teenus (nt korrapärane saagiprognoos) võrreldav suure ja tõenäoliselt kalli uuringu lõpparuandega, mille puhul läheb ühe uuringu koostamiseks vaja märkimisväärselt vahendeid. Mõlemad on asjakohased ja kasulikud, kuid neil on eri eesmärk. Näidatud keskmine kulu on kõigest matemaatiline arvutus, mis on saadud eelarve jagamisel väljundite hinnangulise arvuga.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Ülevaade

– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| Aasta 2012 - N [33] | Aasta 2013 - N+1 | KOKKU |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 | | | |

Personalikulud | | | |

Muud halduskulud | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku | | | |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 [34] välja jäävad kulud | Kaudne teadustegevus | Otsene teadustegevus | Kaudne teadustegevus | Otsene teadustegevus | Kaudne teadustegevus | Otsene teadustegevus |

Personalikulud | 58,863 | 68,021 | 61,230 | 70,474 | 120,093 | 138,495 |

Muud halduskulud | 15,191 | 36,627 | 15,587 | 37,947 | 30,778 | 74,574 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku | 74,054 | 104,648 | 76,817 | 108,421 | 150,871 | 213,069 |

KOKKU | 178,702 | 185,238 | 363,940 |

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

| Aasta 2012 - N | Aasta 2013 - N+1 |

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

X 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | | |

xx 01 01 02 (delegatsioonides) | | |

08 01 05 01 (kaudne teadustegevus) | 190 | 190 |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) | 566 | 566 |

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) [35] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid) | | |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) | | |

08 01 04 40 [36] | – peakorteris [37] | | |

| - delegatsioonides (F4E Barcelona agentuur-ITER):- ametnikud ja ajutised töötajad- lepingulised töötajad GIF-IV- riikide lähetatud eksperdid | 26215010 | 26215010 |

08 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) | 40 | 40 |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) | 166 | 166 |

Muud eelarveread (täpsustage) | | |

KOKKU | 1 384 | 1 384 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Tuumauuringute / otsese ja kaudse teadustegevuse eriprogrammidega seotud ülesanded, eriti tuumajäätmete käitlemine, tuumaohutus ja kaitsemeetmed ning julgeolek. |

Koosseisuvälised töötajad | |

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Euratomi 2012.–2013. aasta raamprogrammi ettepanekutega nähakse tuumaalase teadustegevuse jaoks ette üldine raamistik ja asjakohane eelarve. Mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) tuumaalaseks teadustegevuseks esialgselt ette nähtud eelarvelised vahendid ei ole siiski piisavad, mis on tingitud ITER-projekti kulude olulisest suurenemisest. Komisjon teeb ettepaneku, et Euratomi raamprogrammi (2012–2013) ettepanekuid hõlmav õigusloome protsess peaks kulgema paralleelselt ITERi eelarvet ja 2012. aasta eelarvet käsitlevate käimasolevate aruteludega. Kokkulepe täiendavate rahaliste vahendite eraldamiseks rubriikidevahelise ja -sisese ümberpaigutamisega (vastavalt allpool esitatud tabelile) võimaldab võtta Euratomi teadusprogramm 2011. aastal kiiresti vastu.

| Rubriikidevaheline ümberpaigutamine miljonites eurodes | Rubriigi 1A vahendite ümberpaigutamine miljonites eurodes | Kokku |

2012 | 650 | 100 | 750 |

2013 | 190 | 360 | 550 |

Kokku | 840 | 460 | 1300 |

– Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine [38]

Ei kohaldata

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Täpsustage kaasrahastav asutus | Programmiga ühinenud kolmandad riigid |

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU* | pm |

* Kolmandate isikute osamaksed ei ole veel kindlaks määratud; need lisatakse hiljem

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– X Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– omavahenditele

– X mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida | Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud | Ettepaneku/algatuse mõju [39] |

| | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

Punkt 6011*Punkt 6012*Punkt 6013Punkt 6031** | | pmpmpmpm | pmpmpmpm |

* Šveitsi osamakset ja JETi ühisfondi osamakset hõlmavad kokkulepped ei ole veel lõplikult vormistatud. Läbirääkimised Türgiga seoses tuumauuringutega on käimas.

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

08 22 04 Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

10 03 02 Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Teatavad assotsieerunud riigid võivad assotsieerimislepingute kaudu eraldada raamprogrammi rahastamiseks täiendavaid vahendeid. Arvutusmeetod on kõnealustes assotsiatsioonilepingutes kokku lepitud ning see ei pruugi kõigis lepingutes samasugune olla. Enamikul juhul põhinevad arvutused assotsieerunud riigi SKP-l võrreldes liikmesriigi SKPga; kõnealust protsenti kohaldatakse üldise tegevuseelarve suhtes.

[1] Komisjoni teatis „ITERi projekti seis ja võimalikud edasised sammud”, KOM(2010) 226, SEK(2010) 571.

[2] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et katta ITERi projekti lisarahastamisvajadused, KOM(2010) 403.

[3] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, et katta ITERi projekti lisarahastamisvajadused, KOM(2010) 403.

[4] www.snetp.eu

[5] www.igdtp.eu

[6] www.melodi-online.eu

[7] Arvamus on esitatud XXX.

[8] ELT C, XXX.

[9] KOM(2010) 2020 (lõplik).

[10] ELT L 460, 30.12.2006, lk 60.

[11] KOM(2010) 546 (lõplik).

[12] KOM(2007) 723 (lõplik).

[13] ELT L 358,16.12.2006, lk 62.

[14] ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

[15] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. [MÄRKUSED:] ajakohastatakse siis, kui võetakse vastu uus raamkokkulepe.

[16] KOM(2009) 143.

[17] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[18] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[19] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

[20] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[21] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[22] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[23] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[24] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[25] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[26] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

[27] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[28] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[29] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[30] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[31] Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne).

[32] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[33] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[34] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[35] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[36] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[37] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[38] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[39] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

--------------------------------------------------

Top