52011PC0050

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 10.2.2011

KOM(2011) 50 lõplik

2011/0025 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine kreosoot

SELETUSKIRI

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ,[1] mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, rakendatakse kõigi 14. mail 2000. aastal turul olnud biotsiidide toimeainete (olemasolevad toimeained) läbivaatamiseks tööprogramm. Kreosoot tunnistati olemasolevaks toimeaineks ja seda hinnati nimetatud tööprogrammi raames.

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 2 teisele lõigule võib direktiivi artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt teha otsuse, et olemasolev toimeaine kantakse direktiivi I lisasse. Komisjoni arvamuse kohaselt näitavad kreosoodi hindamise tulemused, et kõnealuse toimeaine I lisasse kandmise tingimused on täidetud teatavatel juhtudel. Sellest tulenevalt esitas komisjon direktiivi 98/8/EÜ artikli 28 lõike 1 alusel loodud komiteele hääletamiseks direktiivi eelnõu. 17. detsembril 2010. aastal toimunud istungil komitee eelnõu ei pooldanud.

Seega esitatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 punktis a sätestatud korra kohaselt ettepanek nõukogu direktiivi kohta nõukogule ja saadetakse Euroopa Parlamendile.

2011/0025 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine kreosoot

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist,[2] eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

1. Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta[3] on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Kreosoot kuulub kõnealusesse loetellu.

2. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on kreosooti hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

3. Referentliikmesriigiks määrati Rootsi ning see esitas 31. oktoobril 2007 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6. Aruandest järeldub, et hindamine hõlmab üksnes Euroopa standardi EN 13991:2003 kohaselt määratletud B- või C-klassi kreosooti.

4. 30. aprillil 2008 algatati sidusrühmadega arutelu. Arutelu tulemused avaldati ning neid arutati biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ rakendamist silmas pidades liikmesriikide pädevate asutuste esindajate 30. kohtumisel.

5. Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 17. detsembril 2010 hindamisaruandesse.

6. Hindamisel ilmnes, et kreosooti sisaldavad puidukonservandid vastavad eeldatavasti direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele, kui neid kasutatakse puidu töötlemiseks teatavate hindamise läbi teinud stsenaariumide puhul. Eespool nimetatud arutelu sidusrühmadega andis ka selgeid viiteid selle kohta, et kreosoodi teatavate kasutusviisidega kaasnevad märgatavad sotsiaalsed ja majanduslikud eeliseid. Aruteluga seoses esitatud ja avaldatud olelusringi analüüsist nähtus, et teatavatel juhtudel ei ole kreosoodile sobivat vähem keskkonnakahjulikku alternatiivi. Seega on asjakohane kanda kreosoot I lisasse.

7. Hindamisaruandes toodi aga esile teatavad puidu töötlemise stsenaariumid, mille puhul riskide hindamise käigus tuvastati lubamatu oht keskkonnale.

8. Kreosooti peetakse künniseta kantserogeeniks ning see on klassifitseeritud 1B kategooria kantserogeeniks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006[4].

9. Kreosoot, mis on sadadest ühenditest koosnev segu, sisaldab peamiselt polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke. Mõned neist on Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamuse kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised (antratseen[5]) või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (fluoranteen, fenantreen ja püreen[6]), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[7] XIII lisas sätestatud kriteeriumidest.

10. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on loetletud ainetena, mille suhtes kohaldatakse piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokolli III lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ)[8] III lisa heite vähendamise sätteid.

11. 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon täitevorgani otsusega 2009/4 heaks kiidetud juhendis on nimetatud parim võimalik tehnika suurematest paiksetest saasteallikatest pärinevate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkoguste kontrollimiseks. Kõnealuse juhendi V jao E osas käsitletakse konkreetselt polütsükliliste aromaatsete süsivesinike aastasi heitkoguseid, mis on seotud puidu töötlemisega, mille käigus kasutatakse polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (nt kreosoot) sisaldavaid kivisöetõrvapõhiseid tooteid. Tehnikad on seotud puidu immutamise, ladustamise, käitlemise ja kasutamisega ning hõlmavad selliseid alternatiive, mis minimeerivad polütsüklilistel aromaatsetel süsivesinikel põhinevate toodete kasutamist. Samas soovitatakse ka parimat võimalikku tehnikat, mida kasutada töödeldud puidu põletamise korral.

12. Vastavalt määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 6 lõike 2 teisele lõigule koostoimes kõnealuse määruse III lisaga peavad liikmesriigid vastu võtma tegevuskavad ning vastavad meetmed, et edendada asendus- või muudetud materjalide, toodete ja protsesside väljatöötamist ning, kui see on asjakohane, nõudma nende kasutuselevõttu, et vältida polütsükliliste aromaatsete süsivesinike moodustumist ja heidet. Vastavalt määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 3 lõikele 3 võtavad liikmesriigid ja komisjon liidu asjaomase seadusandluse alusel olemasolevate kemikaalide ja taimekaitsevahendite hindamise ja autoriseerimise raames asjakohaseid meetmeid, et kontrollida olemasolevaid kemikaale ja taimekaitsevahendeid, millel ilmnevad püsivate orgaaniliste saasteainete omadused.

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[9] on polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud määratletud prioriteetsete ohtlike ainetena, mille heitest või tahtmatust väljutamisest põhjustatud pinnaveereostus peab järk-järgult lõppema.

14. Seepärast tuleks kreosoot kanda I lisasse üksnes viieks aastaks ja rakendada enne I lisasse kandmise uuendamist selle suhtes võrdlevat riskihindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punkti i teisele lõigule.

15. Samuti tohiks kreosooti sisaldavate biotsiidide kasutamist lubada üksnes juhul, kui kõiki kohalikke ja muid asjaolusid arvestades sellele sobivat alternatiivi ei ole. Kui esitatakse taotlus toote turustusloa saamiseks või vastastikuseks tunnustamiseks, tuleks taotluse saanud liikmesriigil paluda taotlejal analüüsida asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Analüüsi tulemuste ja muu kättesaadava teabe põhjal tuleb luba väljastaval liikmesriigil põhjendada oma järeldust, et sobivad alternatiivid puuduvad, ning edastada põhjendused komisjonile sellises etapis, kui tootele on luba tõenäoliselt antud. Sellega seoses tuleks läbipaistvuse suurendamiseks nõuda, et liikmesriigid lisaksid aruandele vahetult või viitena avaldatud tegevuskavale teabe selle kohta, kuidas alternatiivide väljatöötamist edendatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 850/2004 artikli 6 lõikele 2. Et läbipaistvus oleks veelgi suurem, on asjakohane tagada kõnealuse teabe avaldamine.

16. Kreosoodiga töödeldud puidu kõiki võimalikke kasutusviise liidu tasandil hinnatud ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid hindama selliseid kasutusvaldkondi või kokkupuutevõimalusi ning ohtu keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole riskide hindamisel ühenduse tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tootele turustusloa andmisel tagama, et võetakse asjakohased meetmed või kehtestatakse eritingimused tuvastatud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

17. Kreosoodi kasutamise tingimused puidu töötlemisel ning kreosoodiga töödeldud puidu turuleviimise tingimused on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kandega nr 31. On asjakohane nõuda, et kreosooti sisaldavate biotsiidide turustuslubade väljaandmise tingimuseks seatakse nimetatud piirangutest kinnipidamine. 26. oktoobri 1999. aasta otsusega 1999/832/EÜ (Madalmaade Kuningriigi teatatud riiklike sätete kohta, milles käsitletakse kreosoodi turustamisele ja kasutamisele seatud piiranguid)[10], 23. jaanuari 2002. aasta otsusega 2002/59/EÜ (Madalmaade Kuningriigi EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 5 kohaselt teatatud kavandatud riiklike sätete kohta, milles käsitletakse kreosoodiga töödeldud puidu turustamisele ja kasutamisele seatud piiranguid)[11] ning 31. oktoobri 2002. aasta otsusega 2002/884/EÜ (Madalmaade EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 5 kohaselt teatatud kavandatud riiklike sätete kohta, milles käsitletakse kreosoodiga töödeldud puidu turustamisele ja kasutamisele seatud piiranguid)[12] on komisjon lubanud Madalmaadel säilitada olemasolevad ja rangemad riiklikud sätted, millest on teatatud vastavalt asutamislepingule. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 67 lõike 3 kohaselt ning lähtudes komisjoni teatisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 67 lõikele 3[13] on neid piiranguid lubatud säilitada kuni 1. juunini 2013. Piirangute hulka kuulub keeld kasutada kreosoodiga töödeldud puitu sellisteks rakendusteks, kus toimub kokkupuude pinna- või põhjaveega.

18. Hindamisaruande tulemuste põhjal on asjakohane nõuda, et lubade väljaandmisel kreosooti sisaldavate toodete kasutamiseks puidukonservandina rakendataks meetmeid riskide leevendamiseks. Kreosoodi kantserogeensete omaduste tõttu on asjakohane nõuda, et kõnealust ainet sisaldavatele biotsiididele antakse turustusluba üksnes juhul, kui tööliste, sh puidu kasutusahelas järgmiste kasutajate kaitsmiseks kokkupuute eest töötlemise käigus ja töödeldud puidu käitlemise käigus võetakse kõik võimalikud meetmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)[14]. Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul tuvastatud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohased meetmed. Seepärast tuleks anda juhised, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all ja/või veekindlal kõval pinnal ning et kõik jäägid tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

19. Käesoleva direktiivi sätteid tuleb kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada kreosooti toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja samuti hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

20. Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

21. I lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid kohaldada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

22. Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

23. Direktiivi 98/8/EÜ artikli 28 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole käesolevas direktiivis sätestatud meetmete kohta oma arvamust avaldanud ning seepärast esitas komisjon kõnealuseid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule ja saatis selle Euroopa Parlamendile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprillil 2012.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. maist 2013.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kanne:

Nr |Tavanimetus |IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid |Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis |Lisamise kuupäev |Artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg (välja arvatud rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisasse kandmise otsuses sätestatud tähtaeg) |Lisasse kuulumise lõppkuupäev |Toote liik |Erisätted (*) | |„(**) [OPOCE: palun sisestada toimeaine number.] |Kreosoot |Kreosoot

EÜ nr: 232-287-5

CASi nr: 8001-58-9 |B- või C-klassi kreosoot vastavalt Euroopa standardile EN 13991:2003 |1. mai 2013 |30. aprill 2015 |30. aprill 2018 |8 |Kreosooti sisaldavad biotsiidid on lubatud üksnes selliste kasutusviiside puhul, kus luba väljastav liikmesriik teeb asendamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse analüüsi (mille viib läbi taotleja) tulemuste ja muu kättesaadava teabe põhjal järelduse, et sobivad alternatiivsed ained puuduvad. Kõnealustele toodetele oma territooriumil turustamiseks loa andvad liikmesriigid peavad hiljemalt 31. juuliks 2016 esitama komisjonile aruande, põhjendades oma otsust sobivate alternatiivide puudumise kohta ja selgitades, kuidas edendatakse alternatiivide väljatöötamist. Komisjon avalikustab nimetatud aruanded.

Enne toimeaine käesolevasse lisasse kandmise otsuse uuendamist rakendatakse selle suhtes võrdlevat riski hindamist vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 5 punkti i teisele lõigule.

Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale hindavad liikmesriigid teatava toote puhul, kui see on asjakohane, kasutusviise või kokkupuutestsenaariume ning selliseid ohtusid keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole liidu tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Liikmesriigid tagavad, et turustuslube antakse järgmistel tingimustel:

24. Kreosooti võib kasutada üksnes tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[15] XVII lisa kande nr 31 teise veeru punktis 2.

25. Kreosooti ei lubata kasutada puidu töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande nr 31 teise veeru punktis 3 osutatud juhtudel.

26. Tööliste, sh puidu kasutusahelas järgmiste kasutajate kaitsmiseks kokkupuute eest töötlemise käigus ja töödeldud puidu käitlemise käigus tuleb võtta asjakohased riskileevendusmeetmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)[16].

27. Tuleb võtta vajalikud riskileevendusmeetmed, et kaitsta pinnast ja veekeskkonda. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile ja vajaduse korral kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all ja/või veekindlal kõval pinnal, et vältida töötlemisjääkide vahetult mulda või vette sattumist, ning et kõik jäägid tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. | |(*) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

[1] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

[2] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

[3] ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

[4] ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

[5] Liikmesriikide komitee dokument ( Member State Committee support document for identification of anthracene as a substance of very high concern ), 8. oktoober 2008.

[6] Liikmesriikide komitee dokument ( Member State Committee support document for identification of anthracene oil, anthracene low as a substance of very high concern because of its CMR, PBT and vPvB properties ), 4. detsember 2009.

[7] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[8] ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

[9] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[10] EÜT L 329, 22.12.1999, lk 25.

[11] EÜT L 23, 25.1.2002, lk 37.

[12] EÜT L 308, 9.11.2002, lk 30.

[13] ELT C 130, 9.6.2009, lk 3.

[14] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

[15] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[16] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.