52011PC0029

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 1.2.2011

KOM(2011) 29 lõplik

2011/0011 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

(uuestisõnastamine)

SELETUSKIRI

1. 16. septembril 2008. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega kodifitseeritakse teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks[1].

2. 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi vastuvõtmise kohta[2] alusel loodud õigustalituste nõuanderühm kinnitas 16. oktoobri 2008. aasta arvamuses, et punktis 1 nimetatud ettepanek piirdub kodifitseerimisega ja ei too kaasa õigusaktide sisulist muutmist.

3. Võttes arvesse vahepealseid muudatusi, esitas komisjon 26. augustil 2010. aastal muudetud ettepaneku[3] kodifitseerida direktiiv 77/91EMÜ.

4. Õigustalituste nõuanderühm kinnitas uues, 12. oktoobri 2010. aasta arvamuses, et muudetud ettepanek piirdub kodifitseerimisega ja ei too kaasa sellega hõlmatud õigusaktide sisulist muutmist.

5. Õigustalituste nõuanderühm kinnitas selles arvamuses ka, et direktiivi 77/91/EMÜ artikli 6 lõige 3 sõnastus, mis vastab kodifitseerimisettepaneku artikli 6 lõikele 2, loob teise õigusliku aluse. Seetõttu oli vaja Euroopa Kohtu poolt 6. mail 2008. aastal kohtuasjas C-133/06 tehtud otsuse valguses käesoleva kodifitseerimise ettepaneku tekstis ümber sõnastada artikli 6 lõige 2. Kuna sätte sõnastuse muutmine kujutaks endast sisulist muudatust, mis läheks kodifitseerimisest kaugemale, otsustati rakendada 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe "Õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod" punkti 8[4], arvestades nimetatud punkti kohta tehtud ühisavaldust[5].

6. Kodifitseerimisettepaneku artikli 6 lõike 2 muudatusena lisatakse sättesse enne sõna " nõukogu " sõnad " Euroopa Parlament ja ", mis näitab, et mõlemal institutsioonil on pädevus läbi vaadata ja vajadusel muuta artikli 6 lõikes 1 viidatud suurust ning sõna "tutvub" asendatakse sõnaga "tutvuvad" ja sõna "vaatab" sõnaga "vaatavad".

7. Selleks, et sisse viia vajalikud muudatused, on kohane muuta direktiivi 77/91/EMÜ kodifitseerimine uuestisõnastamiseks.

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

2011/0011 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli Ö 54 Õ teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

(uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli Ö 50 lõike 2 Õ punkti g,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega,

ning arvestades järgmist:

ò uus

1. Teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks[7] on korduvalt oluliselt muudetud[8]. Kuna kõnealusesse direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

ê 77/91/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

2. Ö Euroopa Liidu toimimise lepingu Õ artikli Ö 50 lõike 2 Õ punktis g ja asutamisvabaduse piirangute kaotamise üldprogrammis sätestatud kooskõlastamine, mida alustati esimese nõukogu 9. märtsi 1968. aasta direktiiviga 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks[9] on eriti tähtis aktsiaseltside puhul, sest nende tegevusel on märkimisväärne osa liikmesriikide majanduses ja ulatub sageli üle riigipiiride.

ê 77/91/EMÜ põhjendus 2

3. Aktsiaseltside asutamise ja aktsiakapitali säilitamise, suurendamise või vähendamisega seotud siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis kindlustamaks võrdväärse kaitse alammäära nii aktsionäridele kui ka võlausaldajatele.

ê 77/91/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

4. Ö Euroopa Liidus Õ peab aktsiaseltsi põhikiri või asutamisleping võimaldama kõigil huvitatud isikutel tutvuda aktsiaseltsi põhiandmetega, kaasa arvatud aktsiakapitali täpne struktuur.

ê 77/91/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

5. Ö Euroopa Liidu Õ normid Ö on vajalikud Õ, säilitamaks kapitali, mis moodustab võlausaldajaile tagatise, eelkõige keelates selle igasuguse vähendamise jaotamise teel aktsionäridele, kui viimastel pole selleks õigust, ning kehtestades piiranguid aktsiaseltsi õigusele omandada oma aktsiaid.

ê 92/101/EMÜ põhjendus 2

6. Piiranguid aktsiaseltsi oma aktsiate omandamisele ei kohaldata mitte ainult aktsiaseltsi enda sooritatud omandamistele, vaid ka igale omandamisele, mille sooritab oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutsev isik.

ê 92/101/EMÜ põhjendus 3

7. Takistamaks aktsiaseltsi kasutamast teist äriühingut, milles talle kuulub häälteenamus või millele ta saab avaldada valitsevat mõju, et sooritada selliseid omandamisi selles suhtes kehtestatud piiranguid järgimata, tuleks aktsiaseltsi oma aktsiate omandamise korda laiendada nii, et see hõlmaks selliste teiste äriühingute kõige tähtsamaid ja sagedasemaid aktsiate omandamise juhte. Sellist korda tuleks laiendada, nii et see hõlmaks aktsiaseltsi aktsiate märkimist.

ê 92/101/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

8. Selleks et takistada Ö sellest Õ direktiivist mööda hiilimist, √ peaks 7. põhjenduses nimetatud kord hõlmama ∏ ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks[10] reguleeritavad äriühingud ning kolmandate riikide seadustega reguleeritavad ja samase õigusliku vormiga äriühingud.

ê 92/101/EMÜ põhjendus 5

9. Juhul kui aktsiaseltsi ja põhjenduses 7 nimetatud teise äriühingu suhted on ainult kaudsed, oleks tõenäoliselt õigustatud muuta kohaldatavaid õigusnorme leebemaks kui otseste suhete puhul, ette nähes hääleõiguse peatamist kui miinimumabinõu käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

ê 92/101/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

10. Muu hulgas on õigustatud lugeda erandiks juhtumeid, mil kutsetegevuse eripära välistab käesoleva direktiivi eesmärkide Ö saavutamise Õ ohtu sattumise võimaluse.

ê 77/91/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud)

11. Ö Euroopa Liidu toimimise lepingu Õ artikli Ö 50 lõike 2 Õ punkti g eesmärke silmas pidades on vaja, et liikmesriikide kapitali suurendamist või vähendamist reguleerivad seadused tagaksid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtte ning enne vähendamiseotsust oma nõuded esitanud võlausaldajate kaitse põhimõtte järgimise ja ühtlustamise.

ê 2006/68/EÜ põhjendus 6

12. Võlausaldajate standardiseeritud kaitse edendamiseks kõikides liikmesriikides peaksid võlausaldajad saama teatavatel tingimustel algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui nende nõuete täitmine on aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendamise tagajärjel ohus.

ê 2006/68/EÜ põhjendus 7

13. Turu kuritarvitamise ärahoidmise tagamiseks peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel arvestama seda, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta[11], komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega[12] ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega[13].

ò uus

14. Euroopa Kohtu poolt 6. mail 2008. aastal kohtuasjas C-133/06[14] tehtud otsuse valguses on vajalik muuta direktiivi 77/91/EMÜ artikli 6 lõike 3 sõnastust selleks, et kõrvaldada teisene õiguslik alus ja anda nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule pädevus läbi vaadata ja vajadusel muuta selle artikli lõikes 1 viidatud suurust.

15. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- või haldusnormide suhtes, mis reguleerivad Ö I lisas loetletud Õ äriühinguliike.

Iga Ö I lisas Õ loetletud liiki äriühingu ärinimes sisaldub või sellega kaasneb kirjeldus, mis selgesti erineb teist liiki äriühingutelt nõutavast kirjeldusest.

2. Liikmesriik võib otsustada, et ta ei kohalda käesolevat direktiivi muutuvkapitaliga investeerimisühingute ja ühistute kui ühe Ö I lisas Õ loetletud äriühingu liikide suhtes. Kui liikmesriigi seadustes on seda võimalust kasutatud, nõutakse sellistelt äriühingutelt väljendite “muutuvkapitaliga investeerimisühing” või “ühistu” kasutamist kõigis direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 5 nimetatud dokumentides.

ê 77/91/EMÜ

Käesolevas direktiivis tähendab väljend “muutuvkapitaliga investeerimisühing” ainult neid äriühinguid:

- mille ainueesmärk on investeerida oma vahendid mitmesugustesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ning muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt,

- mis pakuvad oma aktsiaid avalikuks märkimiseks, ja

- mis oma põhikirja kohaselt võivad ükskõik millal oma aktsiaid miinimum- ja maksimumkapitali piires välja lasta, tagasi osta või edasi müüa.

Artikkel 2

Äriühingu põhikiri või asutamisleping sisaldab alati vähemalt järgmisi andmeid:

a) äriühingu liik ja ärinimi;

b) äriühingu tegevusala;

c) aktsiakapitali suurus, kui äriühingul puudub põhikirjajärgne kapital;

d) kui äriühingul on põhikirjajärgne kapital, siis selle suurus ning samuti aktsiakapitali suurus äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal ja siis, kui toimub muutus põhikirjajärgses kapitalis, ilma et see piiraks direktiivi 2009/101/EÜ artikli 2 punkti e kohaldamist;

e) eeskirjad, mis reguleerivad nende organite liikmete arvu ja ametissemääramise korda, kes vastutavad äriühingu esindamise eest suhtlemisel kolmandate isikutega, tema haldamise, juhtimise, järelevalve või kontrolli eest, ning mis reguleerivad volituste jaotumist nende organite vahel, kuivõrd nimetatud asjaolud ei ole seadusega kindlaks määratud;

f) äriühingu tegevuse tähtaeg, välja arvatud juhul, kui see pole määratud.

Artikkel 3

Põhikiri või asutamisleping või eraldi dokument, mis avaldatakse iga liikmesriigi seadusega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) registrisse kantud asukoht;

b) märgitud aktsiate nimiväärtus ja vähemalt üks kord aastas nende arv;

c) selliste märgitud aktsiate arv, millel ei ole nimiväärtust, kui selliseid aktsiaid võib välja lasta riigi seaduse alusel;

d) aktsiate üleminekut piiravad eritingimused, juhul kui neid esineb;

e) kui esineb mitut liiki aktsiaid, siis punktides b, c ja d nimetatud andmed iga aktsialiigi kohta ning iga aktsialiigiga seotud õiguste kohta;

f) kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad, juhul kui riigi seadus näeb ette mõlemat tüüpi aktsiaid, ning kõik selliste aktsiate vahetamist käsitlevad eeskirjad, juhul kui see ei toimu seadusega sätestatud korras;

g) äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal sissemakstud kapitali suurus;

h) aktsiate nimiväärtus või kui nimiväärtus puudub, siis mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiate arv koos mitterahalise sissemakse eseme ja maksja nimega;

i) nende füüsiliste või juriidiliste isikute või äriühingute, mis ei ole juriidilised isikud, andmed, kes on alla kirjutanud või kelle nimel on alla kirjutatud põhikirjale või asutamislepingule või nende dokumentide projektile juhul, kui äriühingut ei asutatud samal ajal;

j) äriühingu asutamisega seotud kõigi äriühingu väljamakstavate või tema arvele kantavate kulude kogusumma või ligilähedane summa, enne äriühingule tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist;

k) kõik äriühingu asutamise ajal või enne tegevuse alustamiseks tegevusloa saamist tehtud eelistused neile, kes on osalenud äriühingu asutamises või toimingutes sellise tegevusloa saamiseks.

Artikkel 4

1. Kui liikmesriigi seadustega nähakse ette, et äriühing ei tohi ilma tegevusloata tegevust alustada, siis tuleb sätestada ka vastutus kohustuste suhtes, mis äriühing on võtnud või mis tema nimel on võetud enne sellise tegevusloa andmist või sellest keeldumist.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kohustuste suhtes, mis tulenevad lepingutest, mis jõustuvad tingimusel, et äriühingule antakse luba tegevust alustada.

Artikkel 5

1. Kui liikmesriigi seadused nõuavad äriühingu asutamist rohkem kui ühe asutaja poolt, siis tõsiasi, et kõigi aktsiate omanik on üks isik või et äriühingu liikmete arv pärast äriühingu asutamist langeb alla seadusliku määra, ei põhjusta äriühingu automaatset lõpetamist.

2. Juhul kui lõikes 1 tähendatud juhtudel liikmesriigi seadused lubavad äriühingu kohtuotsuse alusel lõpetada, peab pädev kohtunik võimaldama äriühingu piisavalt aega lõikes 1 nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks.

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

è1 Ühinemisakt 1994 art 29 ja lisa I lk 194

ð uus

3. Kui Ö lõikes 2 nimetatud Õ sundlõpetamise otsus tehakse, kuulub äriühing likvideerimisele.

Artikkel 6

1. Selleks et äriühingut asutada või tegevuse alustamiseks tegevusluba saada, peab aktsiakapitali suurus olema liikmesriikide seaduste järgi vähemalt 25 000 è1 Ö eurot Õ ç.

2. ð Euroopa Parlament ja ï nõukogu tutvuvad komisjoni ettepaneku põhjal iga viie aasta järel Ö lõikes 1 Õ nimetatud è1 Ö eurode Õ ç summadega ja vaatavad need vajaduse korral uuesti läbi, võttes arvesse Ö Euroopa Liidu Õ majanduslikke ja rahalisi suundumusi ning tendentsi lubada ainult suurtel ja keskmise suurusega äriühingutel tegutseda Ö I lisas Õ loetletud äriühinguliikidena.

ê 77/91/EMÜ

Artikkel 7

Aktsiakapital võib koosneda ainult varast, mille majanduslikku väärtust on võimalik hinnata. Töid teostav või teenuseid osutav ettevõte ei tohi moodustada osa sellisest varast.

Artikkel 8

Aktsiaid ei tohi välja lasta nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis arvestuslikust nimiväärtusest madalama hinnaga.

Liikmesriigid võivad lubada neil, kes otsustavad paigutada aktsiaid oma kutsetegevusse, maksta selle tehingu käigus märgitud aktsiate koguhinnast vähem.

Artikkel 9

Sissemakse eest väljalastavate aktsiate eest peab äriühingu asutamise või tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajaks olema sisse makstud vähemalt 25 % nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest.

Kui aktsiad lastakse välja mitterahalise sissemakse eest äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal, tuleb mitterahaline sissemakse viie aasta jooksul sellest ajast arvates täies ulatuses tasuda.

Artikkel 10

1. Üks või mitu haldus- või kohtuorganite määratud või kinnitatud sõltumatut eksperti koostavad mis tahes mitterahalise sissemakse kohta aruande enne äriühingu asutamist või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist. Sellised eksperdid võivad vastavalt iga liikmesriigi seadustele olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud.

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

2. Ö Lõikes 1 nimetatud Õ ekspertide aruanne sisaldab vähemalt iga mitterahalise sissemakse moodustava vara ja kasutatud hindamismeetodite kirjelduse ning näitab, kas nende meetodite abil saadud väärtused vastavad vähemalt selle vara põhjal väljalastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ning vajaduse korral ülekursile.

ê 77/91/EMÜ

3. Ekspertide aruanne avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda seda artiklit, kui 90 % kõigi aktsiate nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest lastakse välja ühele või enamale äriühingule mitterahalise sissemakse eest ning kui täidetakse järgmisi nõudeid:

a) äriühingu suhtes, millesse selline sissemakse tehakse, on artikli 3 punktis i tähendatud isikud nõustunud ekspertide aruandest loobuma;

b) selline kokkulepe on trükis avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

c) äriühinguil, kes teevad mitterahalise sissemakse, on reserve, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga sätestatud korrale ei tohi jaotada ning mis on vähemalt võrdsed mitterahalise sissemakse eest väljalastavate aktsiate nimiväärtusega või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestusliku nimiväärtusega;

d) äriühingud, kes teevad mitterahalise sissemakse, tagavad punktis c nimetatud summaga võrdse summani äriühingu võlgu, millesse selline sissemakse tehakse, mis tekivad ajavahemikul aktsiate väljalaskmisest mitterahalise sissemakse eest kuni ühe aasta möödumiseni selle äriühingu raamatupidamise aastaaruande avaldamisest majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti; nende aktsiate võõrandamine on sel ajal keelatud;

e) punktis d tähendatud võlgade tagamine on trükis avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

f) mitterahalise sissemakse tasuvad äriühingud paigutavad reservi punktis c nimetatud summaga võrdse summa, mida ei tohi jaotada enne kolme aasta möödumist äriühingu, millesse selline sissemakse tehti, raamatupidamise aastaaruande avaldamist majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti või vajaduse korral enne sellist hilisemat kuupäeva, milleks punktis d tähendatud kõik võlgade tagamisega seotud nõuded, mis esitati selle aja jooksul, on täidetud.

ê 2009/109/EÜ art 1 p 2 (kohandatud)

5. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit uue äriühingu asutamise suhtes ühinemise või jagunemise teel, kui koostatakse Ö vähemalt ühe sõltumatu eksperdi Õ aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat artiklit esimeses lõigus osutatud juhtudel, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja Ö vähemalt ühe sõltumatu eksperdi Õ aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta võib/võivad koostada sama ekspert/samad eksperdid.

ê 2006/68/EÜ art 1 p 2

Artikkel 11

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse vabalt kaubeldavate väärtpaberite näol, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ[15] artikli 4 lõike 1 punktis 18 või rahaturu instrumentide näol, nagu need on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 19, ja kui neid väärtpabereid või rahaturu instrumente hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud turul, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 14, siseriiklike õigusaktidega määratava piisavalt pika ajavahemiku jooksul enne vastava mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Kui seda hinda on siiski mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid märkimisväärselt vara väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, kaasa arvatud olukordades, kus selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite või rahaturu instrumentide turg on likviidsuse kaotanud, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Eespool nimetatud uue hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglast väärtust on juba hinnanud tunnustatud sõltumatu ekspert, ja kui on täidetud järgmised tingimused:

a) õiglane väärtus määratakse kuupäevaks, millest ei ole vara sissemaksena kasutamise kuupäevani jäänud rohkem kui 6 kuud;

b) hindamine on viidud läbi vastavalt liikmesriigis üldtunnustatud hindamisstandarditele ja -põhimõtetele, mida sissemaksena kasutatava vara puhul kohaldatakse.

Uute oluliste asjaolude ilmnemisel, mis muudaksid märkimisväärselt vara õiglast väärtust selle sissemaksena tasumise kuupäeval, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Eespool nimetatud uue hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

Nimetatud uue hinnangu puudumisel võivad üks või mitu aktsionäri, kellele kuulub aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval kokku vähemalt 5 % märgitud kapitalist, nõuda hindamist sõltumatu eksperdi poolt, ning sel juhul kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

Selline/sellised aktsionär(id) võib/võivad nõudmise esitada kuni vara sissemaksena tasumise kuupäevani, tingimusel, et nõudmise esitamise päeval kuulub kõnealus(t)ele aktsionäri(de)le endiselt kokku vähemalt 5 % äriühingu märgitud kapitalist nagu aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglane väärtus tuletatakse eelmise majandusaasta kohustuslikes raamatupidamise aruannetes kajastatud konkreetse vara põhjal, tingimusel, et kohustuslikke raamatupidamise aruandeid on auditeeritud kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ[16].

Käesoleva artikli lõike 2 teist, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis .

Artikkel 12

ê 2006/68/EÜ art 1 p 2 (kohandatud)

1. Kui artiklis 11 osutatud mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Ö ekspertide Õ aruandeta, avaldatakse lisaks artikli 3 punktis h sätestatud nõuetele ja ühe kuu jooksul pärast varalise sissemakse tegemise kuupäeva avaldus, mis sisaldab järgmist:

ê 2006/68/EÜ art 1 p 2

a) kõnealuse mitterahalise sissemakse kirjeldus;

b) selle väärtus, sellise hinnangu allikas ning, kui see on asjakohane, hindamismeetod;

c) seletus selle kohta, kas saadud väärtus vastab vähemalt sellise sissemakse eest välja lastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ja, kui see on asjakohane, ülekursile;

d) seletus selle kohta, et algse hindamisega võrreldes ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

Avaldamine toimub iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

ê 2006/68/EÜ art 1 p 2 (kohandatud)

2. Kui mitterahalist sissemakset soovitakse teha ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Ö ekspertide Õ aruandeta artikli 29 lõike 2 alusel kavandatava kapitali suurendamise kohta, avaldatakse kapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäeva ja käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teavet sisaldav teadaanne iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3 enne kui tuleb teha mitterahaline sissemakse. Sellisel juhul piirdub käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtav avaldus kinnitusega, et pärast eespool nimetatud teadaande avaldamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

3. Iga liikmesriik näeb ette piisavad tagatised artiklis 11 ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks, kui mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud Ö ekspertide Õ aruandeta.

ê 77/91/EMÜ

è1 2006/68/EÜ art 1 punkt 3 alapunkt a

è2 2006/68/EÜ art 1 punkt 3 alapunkt b

Artikkel 13

1. Juhul kui äriühing omandab artikli 3 punktis i tähendatud isikule või äriühingule kuuluva vara tasu eest, mis moodustab vähemalt ühe kümnendiku märgitud kapitalist ja kui selline omandamine toimus enne siseriikliku õigusega kehtestatud vähemalt kaheaastase piirtähtaja lõppemist, mida arvutatakse äriühingu asutamisest või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmisest, siis tutvutakse omandamisega ja selle üksikasjad avaldatakse è1 artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 ç sätestatud korras ning esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule.

è2 Artikleid 11 ja 12 kohaldatakse mutatis mutandis . ç

Liikmesriigid võivad nende sätete kohaldamist nõuda ka siis, kui vara kuulub aktsionärile või kolmandale isikule.

2. Lõiget 1 ei kohaldata omandamiste suhtes, mis on toimunud äriühingu tavapärase tegevuse käigus, haldus- või kohtuorganite nõudel või valve all või väärtpaberibörsil.

Artikkel 14

Aktsiakapitali vähendamist käsitlevate sätete kohaselt ei tohi aktsionärid olla vabastatud sissemakse kohustusest.

Artikkel 15

Kuni riigisiseste seaduste hilisema kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid nõudmaks teist liiki äriühingu muutmisel aktsiaseltsiks vähemalt samade tagatiste kasutamist, nagu on sätestatud artiklites 2- 14.

Artikkel 16

Artiklid 2- 15 ei piira liikmesriikide nende normide kohaldamist, mis käsitlevad põhikirja või asutamislepingu muutmisega seotud pädevust ja protseduuri.

Artikkel 17

1 . Välja arvatud aktsiakapitali vähendamise juhud, ei tohi tulusid aktsionäridele jaotada, kui netovara on äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu väiksemaks kui märgitud kapitali ja nende reservide kogusumma, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga kehtestatud korrale ei tohi jaotada.

2. Kui aktsiakapitali sissemaksmata osa ei kanta bilansi aktivapoolele, siis arvatakse see summa maha lõikes 1 tähendatud märgitud kapitali summast.

3. Aktsionäridele jaotatavate tulude summa ei tohi olla suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud kõik kahjumisiirded ja summad, mis kooskõlas seaduse või põhikirjaga on reservi paigutatud.

4. Lõikes 1 ja 3 kasutatud väljend “tulude jaotamine” hõlmab eelkõige dividendide ja aktsiatega seotud intresside väljamaksmist.

5. Kui liikmesriikide seadused lubavad välja maksta vahedividende, siis tuleb täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) koostada vahearuanne, mis näitab, et tulude jaotamiseks ettenähtud vahendid on piisavad;

b) jaotatav summa ei tohi ületada kogukasumit, mis on saadud alates viimase majandusaasta lõpust, mille kohta on koostatud aastaaruanne, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja summad selleks ettenähtud reservidest ning maha arvatud kahjumisiirded ja vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele reservi paigutatavad summad.

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

6. Lõiked 1 Ö kuni 5 Õ ei mõjuta nende liikmesriikide normide kohaldamist, mis käsitlevad aktsiakapitali suurendamist fondiemissiooni läbiviimisega.

ê 77/91/EMÜ

7. Liikmesriikide seadused võivad sätestada lõike 1 erandid põhikapitaliga investeerimisühingute jaoks.

“Põhikapitaliga investeerimisühing” tähendab käesolevas lõikes ainult sellist äriühingut,

a) mille ainueesmärk on investeerida oma rahalised vahendid mitmesugustesse osadesse või aktsiatesse, kinnisvarasse või muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt, ja

b) mis pakub oma aktsiaid avalikuks märkimiseks.

Kui see on liikmesriikide seaduste kohaselt võimalik,

a) nõutakse, et sellised aktsiaseltsid lisaksid kõigile direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 5 tähendatud dokumentidele väljendi “investeerimisühing”;

b) ei lubata mitte ühelgi sellisel äriühingul, mille netovara langeb alla lõikes 1 punktis a määratud summa, ette võtta tulude jaotamist aktsionäridele siis, kui äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt on äriühingu vara kogumaksumus viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval poolteist korda väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu poolteist korda väiksemaks kui äriühingu koguvõlgnevus võlausaldajate ees raamatupidamise aastaaruande kohaselt;

c) nõutakse, et kõik sellised äriühingud, kes võtavad ette tulude jaotamise, kui nende netovara langeb alla lõikes 1 määratud summa, lisaksid oma raamatupidamise aastaaruandele sellekohase teatise.

Artikkel 18

Kõik vastuolus artikliga 17 jaotatud tulud tuleb neid saanud aktsionäridel tagastada, kui äriühing tõestab, et need aktsionärid teadsid või pidid teadma, et selline tulude jaotamine oli lubamatu.

Artikkel 19

1. Aktsiakapitali olulise vähenemise korral tuleb kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek liikmesriikide seadustes sätestatud tähtaja jooksul otsustamaks, kas aktsiaselts tuleb lõpetada või peab võtma muid meetmeid.

2. Liikmesriikide seadused võivad lõike 1 tähenduses oluliseks peetava vähenemise suuruseks määrata summa, mis ei ole suurem kui pool aktsiakapitalist.

Artikkel 20

1. Äriühing ei tohi oma aktsiaid ise märkida.

2. Kui äriühingu aktsiaid märgib oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, loetakse selline märkimine sooritatuks märkija enda arvele.

3. Artikli 3 punktis i tähendatud isikud või äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, või aktsiakapitali suurendamise korral haldus- ja juhtorganite liikmed on kohustatud maksma aktsiate eest, mis on märgitud vastuolus käesoleva artikliga.

Liikmesriigi seadustes võib sätestada, et iga sellise isiku võib vabastada oma kohustusest juhul, kui ta tõestab, et temale isiklikult ei saa süüd omistada.

Artikkel 21

ê 2006/68/EÜ art 1 p 4

1. Ilma et see piiraks kõikide samas seisundis olevate aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kas äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva kolmanda isiku kaudu omandada oma aktsiaid. Ulatuses, milles sellised omandamised on lubatud, kehtestavad liikmesriigid neile järgmised tingimused:

a) loa annab üldkoosolek, kes määrab selliste omandamiste korra ja tingimused ning eelkõige omandatavate aktsiate suurima arvu, loa kehtivuse aja, mille maksimaalne pikkus määratakse siseriiklike õigusaktidega, kuid mis ei tohi ületada 5 aastat, ning tasulise omandamise korral maksimum- ja miinimumtasu; haldus- või juhtorganite liikmed on kohustatud tagama, et iga lubatud omandamise ajal järgitakse punktides b ja c märgitud tingimusi;

b) omandamised, kaasa arvatud eelnevalt äriühingu omandatud ja talle kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku omandatud aktsiad, ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 17 lõikes 1 ja 2 mainitud summa;

c) tehingus võib kasutada ainult aktsiaid, mille eest sissemakse on täielikult tehtud.

Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada esimeses lõigus määratletud omandamiste suhtes mis tahes järgmised tingimused:

i) omandatud aktsiate, kaasa arvatud eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel arvestuslik nimiväärtus ei tohi ületada liikmesriikide määratavat piiri; see piir ei tohi olla alla 10 % märgitud kapitalist;

ii) äriühingule oma aktsiate omandamiseks esimese lõigu tähenduses antav õigus, omandatavate aktsiate suurim arv, õiguse kehtivuse aeg ja maksimum- või miinimumtasu suurus sätestatakse äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

iii) äriühing täidab asjakohaseid aruandlus- ja teatamisnõudeid;

iv) teatavatelt liikmesriikide määratud äriühingutelt võidakse nõuda omandatud aktsiate tühistamist tingimusel, et tühistatud aktsiate nimiväärtusega võrdne summa lisatakse reservile, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral. Seda reservi saab kasutada ainult märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

v) omandamine ei tohi kahjustada võlausaldajate nõuete rahuldamist.

ê 77/91/EMÜ

è1 2006/68/EÜ art 1 p 5

2. Liikmesriigi seadustega võib ette näha erandeid lõike 1 punkti a esimesest lausest juhul, kui äriühingu oma aktsiate omandamine on vajalik selleks, et takistada lähitulevikus äriühingut ähvardava tõsise kahju tekkimist. Sellisel juhul tuleb haldus- või juhtorganil teatada järgmisele üldkoosolekule toimunud omandamiste põhjused ja laad, omandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus, aktsiate osakaal aktsiakapitalis ning nende aktsiate eest makstud tasu.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 punkti a esimest lauset aktsiate suhtes, mis äriühing on enda või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandanud jaotamiseks selle äriühingu või tütarettevõtja töötajaile. Sellised aktsiad tuleb jaotada 12 kuu jooksul alates nende omandamisest.

Artikkel 22

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artiklit 21:

a) kapitali vähendamisotsuse rakendamise käigus või artiklis 43 tähendatud asjaoludel omandatud aktsiate suhtes;

b) vara üldise võõrandamise tulemusena omandatud aktsiate suhtes;

c) tasuta omandatud täielikult sissemakstud aktsiate või pankade ja teiste rahandusasutuste poolt ostukomisjonitasuna omandatud aktsiate suhtes;

d) aktsiate suhtes, mis on omandatud juriidilise kohustuse või kohtulahendi alusel, et kaitsta vähemusaktsionäre eelkõige ühinemise, äriühingu tegevusala või õigusliku vormi muutumise, registrisse kantud asukoha välismaale üleviimise või aktsiate ülemineku kohta kehtestatud piirangute puhul;

e) aktsionärilt omandatud aktsiate suhtes juhul, kui nende eest on jäetud sissemaksed tegemata;

f) aktsiate suhtes, mis on omandatud sidusettevõtete vähemusaktsionäride kompenseerimiseks;

g) täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis on omandatud sundmüügilt kohtu korralduse alusel aktsionäri võla sissenõudmiseks äriühingu kasuks;

h) täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mille väljalaskja on põhikapitaliga investeerimisühing vastavalt artikli 17, lõike 7 teisele lõigule ning omandaja see äriühing või sidusettevõte investeerija nõudmisel. Kohaldatakse artikli 17 lõike 7 kolmanda lõigu punkti a. Sellised omandamised ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja nende reservide summa, mille jaotamine on seadusega keelatud.

2. Kuid lõike 1 punktides b–g loetletud juhtudel omandatud aktsiad tuleb võõrandada kuni kolme aasta jooksul alates nende omandamisest välja arvatud juhul, kui omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ei ületa 10 % märgitud kapitalist, kaasa arvatud aktsiad, mis aktsiaselts võib olla omandanud oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutseva isiku kaudu.

3. Kui aktsiaid ei võõrandata lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis tuleb need tühistada. Liikmesriigi seadused võivad selle tühistamise allutada aktsiakapitali vastavale vähendamisele. Selline vähendamine tuleb ette näha juhul, kui tühistamisele kuuluvate aktsiate omandamine põhjustab netovara langemise alla è1 artikli 17 lõikes 1 ja 2 ç määratud summa.

Artikkel 23

Artiklitega 21 ja 22 vastuolus omandatud aktsiad võõrandatakse ühe aasta jooksul alates nende omandamisest. Kui neid selle tähtaja jooksul ei võõrandata, siis kohaldatakse artikli 22 lõiget 3.

Artikkel 24

1. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb selliste aktsiate omamise puhul iga kord täita vähemalt järgmisi tingimusi:

a) aktsiatest tulenevate õiguste seas tuleb äriühingu oma aktsiatest tulenev hääleõigus igal juhul peatada;

b) kui aktsiad lisatakse bilansi aktivapoolele, tuleb passiva poolele kanda nendega võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluv reserv.

2. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb tegevusaruandes nõuda vähemalt järgmiste andmete esitamist:

a) majandusaasta kestel sooritatud omandamiste põhjendus;

b) majandusaasta kestel omandatud ja võõrandatud aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis;

c) tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu;

d) äriühingu omandatud ja talle kuuluvate aktsiate arv ning nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis.

Artikkel 25

ê 2006/68/EÜ art 1 p 6

1. Kui liikmesriigid lubavad äriühingul, silmas pidades oma aktsiate omandamist kolmanda isiku poolt, kas otseselt või kaudselt teha ettemakseid või anda laene või tagatisi, kehtivad selliste tehingute suhtes lõigetes 2 kuni 5 sätestatud tingimused.

2. Tehingud toimuvad haldus- või juhtorgani vastutusel õiglastel turutingimustel, eelkõige seoses äriühingu poolt saadava intressiga ning äriühingule esimeses lõikes osutatud laenude ja ettemaksete eest antava tagatisega.

Kolmanda isiku või mitmepoolsete tehingute puhul peab olema iga tehinguosalise krediidiseisundit nõuetekohaselt uuritud.

3. Haldus- või juhtorgan küsib tehingutele üldkoosoleku eelnevat heakskiitu, ning sel juhul tegutseb üldkoosolek kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega.

Haldus- või juhtorgan peab esitama üldkoosolekule kirjaliku aruande, milles sisalduvad:

a) tehingu põhjused,

b) aktsiaseltsi huvi sellise tehingu sõlmimise vastu,

c) millistel tingimustel tehing sõlmitakse,

d) tehinguga äriühingu likviidsusele ja maksevõimele kaasnevad riskid ning

e) hind, millega kolmas isik aktsiad omandab.

Aruanne tuleb vastavalt direktiivi 2009/101/EÜ artiklile 3 esitada avaldamise eesmärgil registrisse kandmiseks.

4. Kolmandatele isikutele antava finantsabi kogusumma ei tohi mingil hetkel tuua kaasa netovara vähendamist alla artikli 17 lõikes 1 ja 2 kindlaksmääratud summa, võttes arvesse samuti mis tahes netovara vähendamisi äriühingu oma aktsiate omandamise kaudu äriühingu enda poolt või äriühingu huvides kooskõlas artikli 21 lõikega 1.

Äriühing lisab bilansi passiva poolele finantsabi kogusummaga võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluva reservi.

5. Kui kolmas isik omandab äriühingult finantsabi saades äriühingu oma aktsiaid artikli 21 lõike 1 tähenduses või märgib märgitud kapitali suurendamise käigus välja lastud aktsiaid, peab see omandamine või märkimine toimuma õiglase hinna eest.

ê 77/91/EMÜ

6. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata pankade ja teiste rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes ega äriühingu või tütarettevõtte töötajate tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid.

Sellised tehingud ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 17 lõikes 1 määratud summa.

7. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile h.

ê 2006/68/EÜ art 1 p 7

Artikkel 26

Juhtudel kui artikli 25 lõikes 1 osutatud tehingu pooleks oleva äriühingu haldus- või juhtorgani üksikliikmed või nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ[17], mis artikli 1 tähenduses emaettevõtja haldus- või juhtorgani üksikliikmed või selline emaettevõtja ise või oma nimel, kuid selliste organite liikmete või sellise ettevõtja huvides tegutsevad üksikisikud on sellise tehingu teiseks pooleks, tagavad liikmesriigid piisavate tagatiste abil, et selline tehing ei läheks vastuollu äriühingu huvidega.

ê 77/91/EMÜ

Artikkel 27

1. Äriühingu oma aktsiate aktsepteerimist tagatisena äriühingu enda poolt või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu, käsitletakse artikli 21, artikli 22 lõike 1, artiklite 24 ja 25 tähenduses omandamisena.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 1 pankade ja muude rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes.

ê 92/101/EMÜ art 1

Artikkel 28

1. Aktsiaseltsi aktsiate märkimist, omandamist või omamist teise äriühingu poolt direktiivi 2009/101/EÜ artikli 1 tähenduses, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või millele ta saab avaldada valitsevat mõju, loetakse aktsiaseltsi enda sooritatud toiminguteks.

Esimest lõiku kohaldatakse ka siis, kui teise äriühingu kohta kehtivad kolmanda riigi seadused ning sellel on direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 1 loetletud õiguslike vormidega sarnane õiguslik vorm.

Kui aktsiaseltsil on kaudselt häälteenamus või kui ta saab avaldada kaudselt valitsevat mõju, siis ei tarvitse liikmesriigid esimest ja teist lõiku kohaldada, kui nad sätestavad aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvate aktsiatega seotud hääleõiguse peatamise.

2. Kontserne käsitlevate riigi õigusaktide kooskõlastamatuse korral võivad liikmesriigid:

a) määratleda juhud, mille puhul aktsiaseltsi käsitletakse võimelisena avaldama teisele äriühingule valitsevat mõju; kui liikmesriik kasutab seda võimalust, siis peab tema siseriikliku õigusega igal juhul sätestama, et valitsevat mõju saab avaldada juhul, kui:

- aktsiaseltsil on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest, olles samal ajal äriühingu aktsionär või osanik, või

- aktsiaselts on teise äriühingu osanik või aktsionär ning omab ainukontrolli selle osanike või aktsionäride häälteenamuse üle selle äriühingu teiste osanike või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Liikmesriigid ei ole kohustatud hoolt kandma muude kui esimeses ja teises taandes tähendatud juhtude eest;

b) määratleda juhud, mille puhul aktsiaseltsi käsitletakse kaudselt hääleõiguslikuna või võimelisena kaudselt valitsevat mõju avaldama;

c) täpsustada asjaolud, mille puhul aktsiaseltsi käsitletakse hääleõiguslikuna.

3. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui märkimine, omandamine või omamine toimub isiku huvides, kes ise ei märgi, omanda ega oma aktsiaid, kes ei ole lõikes 1 tähendatud aktsiaselts ega teine äriühing, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või millele ta võib otse või kaudselt valitsevat mõju avaldada.

4. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui teine äriühing märgib, omandab või omab aktsiaid erialaselt ja tema kui kutselise väärtpaberivahendaja tegevuse raames, tingimusel et ta on liikmesriigi piires paikneva või toimiva väärtpaberibörsi liige või heaks kiidetud või kontrollitav liikmesriigi ametiasutuse poolt, kes on pädev kontrollima kutselisi väärtpaberivahendajaid, kelle hulka käesoleva direktiivi tähenduses võivad kuuluda ka krediidiasutused.

5. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvad aktsiad omandati enne kahe äriühingu suhete vastavusse seadmist lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.

Selliste aktsiatega seotud hääleõigus peatatakse ning aktsiad võetakse arvesse siis, kui tehakse kindlaks, kas artikli 21 lõike 1 punktis b sätestatud tingimus on täidetud.

6. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada artikli 22 lõiget 2 või 3 või artiklit 23 juhul, kui aktsiaseltsi aktsiaid omandab teine äriühing, tingimusel et nad sätestavad:

a) aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvate aktsiatega seotud hääleõiguse peatamise, ja

b) aktsiaseltsi haldus- või juhtorgani liikmete kohustuse osta teiselt äriühingult tagasi artikli 22 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 23 tähendatud aktsiad hinnaga, mille eest teine äriühing need omandas. Seda sanktsiooni ei kohaldata ainult juhul, kui aktsiaseltsi haldus- või juhtorgani liikmed tõestavad, et sellel äriühingul ei ole vähimatki tegemist kõnealuste aktsiate märkimise või omandamisega.

ê 77/91/EMÜ

Artikkel 29

1. Kõik kapitali suurendamise otsused peab tegema üldkoosolek. Nii see otsus kui ka aktsiakapitali suurendamine avaldatakse trükis iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

2. Sellest olenemata võib põhikiri või asutamisleping või üldkoosolek, kelle otsus tuleb avaldada kooskõlas lõikes 1 tähendatud sätetega, anda loa märgitud kapitali suurendamiseks maksimaalsummani, mille nad määravad kõiki seadusega sätestatud maksimaalsummasid arvesse võttes. Vajadusel teeb aktsiakapitali suurendamise otsuse kindlaksmääratud summa piires selleks volitatud äriühingu juhtorgan. Sellisele juhtorganile antakse niisugused volitused kõige rohkem viieks aastaks, mida üldkoosolek võib pikendada korraga vaid viie aasta võrra.

3. Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad lõikes 1 tähendatud kapitali suurendamise või lõikes 2 tähendatud kapitali suurendamiseks loa andmise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või aktsiate märkimisõigusega seotud kõigi väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

Artikkel 30

Aktsiakapitali suurendamise käigus tasu eest väljalastavate aktsiate eest tuleb sissemakse teha vähemalt 25 % ulatuses nende nimiväärtusest või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslikust nimiväärtusest. Kui sätestatakse ülekurss, tuleb see täielikult sisse maksta.

Artikkel 31

1. Kui aktsiaid lastakse välja mitterahalise sissemakse eest aktsiakapitali suurendamise käigus, tuleb sissemakse täielikult teha viie aasta jooksul alates aktsiakapitali suurendamise otsusest.

2. Lõikes 1 tähendatud sissemakse tuleb esitada aruandes, mille enne kapitali suurendamist koostab üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle on määranud või kinnitanud haldus- või kohtuorgan. Sellised eksperdid võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, vastavalt iga liikmesriigi seadustele.

ê 2006/68/EÜ art 1 p 8

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 11 ja 12.

ê 2009/109/EÜ art 1 p 3

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 aktsiakapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, jagunemiseks või aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta ühendatava või jaguneva või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt.

ê 2009/109/EÜ art 1 p 3 (kohandatud)

Ühinemise või jagunemise korral kohaldavad liikmesriigid esimest lõiku siiski üksnes juhul, kui koostatakse Ö vähemalt ühe sõltumatu eksperdi Õ aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada lõiget 2 ühinemise või jagunemise korral, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja Ö vähemalt ühe sõltumatu eksperdi Õ aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta võib/võivad koostada sama ekspert/samad eksperdid.

ê 77/91/EMÜ

4. Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamata juhul, kui kõik aktsiakapitali suurendamise käigus mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiad lähevad ühele või enamale äriühingule, tingimusel et kõik sellise sissemakse saava äriühingu aktsionärid nõustuvad sellega, et ekspertide aruannet ei koostata, ning et täidetakse artikli 10 lõike 4 punktide b–f nõudeid.

Artikkel 32

Juhul kui kapitali suurendamise korral ei ole kõiki uusi aktsiaid märgitud, suurendatakse kapitali saadud märkimiste summa võrra ainult siis, kui väljalasketingimused seda ette näevad.

Artikkel 33

1. Igal kapitali suurendamise juhul rahalise tasu eest tuleb aktsiaid pakkuda aktsionäridele eesõiguse alusel proportsionaalselt nende aktsiate osakaalule aktsiakapitalis.

2. Liikmesriik võib oma seadustes:

a) jätta lõike 1 kohaldamata aktsiate suhtes, mis on seotud piiratud õigusega osa võtta jaotamisest artikli 17 tähenduses ja/või äriühingu varast lõpetamise puhul, või

b) juhul, kui äriühingu aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmise teel ainult ühes äriühingu aktsialiikidest, mis on seotud eri hääleõiguse või osalusõigusega jaotamises artikli 17 tähenduses või vara jagamises likvideerimise puhul, lubada teiste aktsialiikide omanikel kasutada eelisõigust märkida aktsiaid ainult pärast neid aktsionäre, kelle aktsialiigis uusi aktsiaid välja lastakse

3. Mis tahes pakkumine eesõigusega märkimiseks ja ajavahemik, mille jooksul seda õigust tuleb kasutada, avaldatakse riigi ametlikus väljaandes, mis on määratud kooskõlas direktiiviga 2009/101/EÜ. Liikmesriigi seadustes ei tarvitse sellist avaldamist sätestada juhul, kui kõik äriühingu aktsiad on registreeritud. Sellisel juhul tuleb kõiki äriühingu aktsionäre kirjalikult informeerida. Eesõiguse kasutamise aeg ei tohi olla lühem kui vähemalt 14 päeva alates pakkumise avaldamise kuupäevast või aktsionäridele teate väljasaatmise kuupäevast.

4. Eesõigust ei tohi põhikirja ega asutamislepinguga piirata ega välistada. Seda võib teha üldkoosoleku otsusega. Haldus- või juhtorgan on kohustatud sel puhul esitama üldkoosolekule kirjaliku ettekande, milles sisalduvad eesõiguse piiramise või välistamise põhjused ning pakutud väljalaskekursi põhjendus. Üldkoosolek tegutseb kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega. Üldkoosoleku otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

5. Liikmesriikide seadused võivad sätestada, et põhikiri, asutamisleping või kooskõlas lõikes 4 sätestatud kvoorumi-, häälteenamus- ja avalikustamisnõuetega tegutsev üldkoosolek võib anda volituse eesõiguse piiramiseks või välistamiseks äriühingu organile, kes on volitatud otsustama aktsiakapitali suurendamise põhikirjajärgse kapitali piires. Sellist volitust ei tohi anda pikemaks ajaks kui artikli 29 lõikes 2 ettenähtud volitust.

6. Lõikeid 1-5 kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või kõigi märkimisõigusega seotud väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

7. Eesõiguse välistamisega lõigete 4 ja 5 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui kooskõlas aktsiakapitali suurendamise otsusega lastakse aktsiaid välja pankadele ja teistele rahandusasutustele, selleks et pakkuda neid äriühingu aktsionäridele kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 34

Aktsiakapitali iga vähendamise, välja arvatud kohtuotsusega vähendamine, peab otsustama vähemalt üldkoosolek, kes tegutseb kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorum- ja häälteenamusnõuetega, piiramata artiklite 40 ja 41 kohaldamist. Selline otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

Koosoleku kokkukutsumise teade peab esitama vähemalt vähendamise põhjuse ja viisi, kuidas seda kavatsetakse teha.

Artikkel 35

Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali vähendamise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 36

ê 2006/68/EÜ art 1 p 9

1. Märgitud kapitali vähendamise puhul on vähemalt võlausaldajatel, kelle nõuded eelnevad vähendamisotsuse avaldamisele, vähemalt õigus saada tagatis nõuete kohta, mis otsuse avaldamise kuupäevaks pole rahuldatud. Liikmesriigid võivad jätta sellise õiguse arvestamata vaid juhul, kui võlausaldajal on piisavad tagatised, või kui need tagatised ei ole vajalikud äriühingu vara silmas pidades.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus kehtestatud õiguse kasutamise tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda kohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usutavalt näidata, et märgitud kapitali vähenemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

ê 77/91/EMÜ

2. Samuti tuleb liikmesriikide seadustes näha vähemalt ette, et vähendamine on tühine või aktsionäride kasuks ei tohi väljamakseid teha enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud, või kui kohus on otsustanud, et nende taotlust ei rahuldata.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui aktsiakapitali vähendamine on tekkinud aktsionäride tasude väljamaksmisest täieliku või osalise loobumise tulemusena.

Artikkel 37

1. Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada artiklit 36 aktsiakapitali vähendamise suhtes, mille eesmärk on katta tekkinud kahjud või kanda rahasummad reservi, tingimusel et sellise reservi suurus ei ületa selle toimingu järel 10 % vähendatud aktsiakapitalist. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

2. Lõikes 1 tähendatud juhtudel tuleb liikmesriikide seadustega ette näha vähemalt vajalikud meetmed tagamaks, et aktsiakapitali vähendamisest tulenevaid summasid ei või kasutada aktsionäridele väljamakseteks või tulude jaotamiseks või aktsionäride vabastamiseks sissemakse kohustusest.

Artikkel 38

Aktsiakapitali ei tohi vähendada alla miinimumkapitali suuruse, mis on sätestatud kooskõlas artikliga 6.

Liikmesriigid võivad siiski lubada sellist vähendamist, kui nad näevad ka ette, et aktsiakapitali vähendamise otsus võib jõustuda ainult siis, kui aktsiakapitali suurendatakse vähemalt ettenähtud miinimumkapitali summani.

Artikkel 39

Kui liikmesriigi seadused lubavad märgitud kapitali täielikult või osaliselt tagasi osta ilma seda vähendamata, tuleb nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) juhul kui põhikiri ja asutamisleping näevad ette tagasiostmise, otsustab selle üldkoosolek, hääletades vähemalt tavaliste kvoorumi- ja häälteenamusnõuete kohaselt; juhul kui põhikiri ja asutamisleping ei näe ette tagasiostmist, otsustab selle üldkoosolek, järgides vähemalt artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõudeid; otsus tuleb avaldada iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3;

b) tagasiostmiseks võib kasutada ainult artikli 17 lõigete 1 kuni 4 tähenduses jaotatavaid summasid;

c) aktsionärid, kelle aktsiad ostetakse tagasi, säilitavad oma õigused äriühingus, välja arvatud õigus oma investeeringu tagasimaksmisele ja õigus osaleda tagasiostmata aktsiate algdividendi jaotamises.

Artikkel 40

1. Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel vähendada oma aktsiakapitali aktsiate sundtühistamise teel, tuleb nõuda vähemalt punktides a kuni e esitatud tingimuste täitmist:

a) sundtühistamine tuleb põhikirja või asutamislepinguga sätestada või ette näha selleks võimalus enne väljavõtmisele kuuluvate aktsiate märkimist;

b) kui põhikirja või asutamislepinguga on ette nähtud ainult võimalus sundtühistamiseks, otsustab selle üldkoosolek, juhul kui asjaomased aktsionärid ei ole seda üksmeelselt heaks kiitnud;

c) sundtühistamise otsustav äriühingu organ määrab sundtühistamise tingimused ja viisi, kui neid pole põhikirja või asutamislepinguga juba kindlaks määratud;

d) kohaldatakse artiklit 36, välja arvatud täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis äriühing on saanud tasuta või mis on välja võetud kooskõlas artikli 17 lõigetega 1 kuni 4 jaotamiseks ettenähtud summasid kasutades; sellistel juhtudel tuleb kõigi väljavõetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi; seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda saab kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigi seadused sellist toimingut lubavad;

e) sundtühistamise otsus tuleb avaldada iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

2. Artikli 34 lõiget 1, artikleid 35, 37 ja 44 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 41

1. Aktsiakapitali vähendamise juhtudel aktsiate tühistamise teel, mille omandaja on äriühing või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, peab aktsiate tühistamise otsustama alati üldkoosolek.

2. Kohaldatakse artiklit 36 välja arvatud juhul, kui aktsiad on täielikult sisse makstud ning omandatud tasuta või kasutades summasid, mis on ette nähtud jaotamiseks kooskõlas artikli 17 lõigetega 1 kuni 4; sellisel juhul tuleb kõigi tühistatud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

3. Artikleid 35, 37 ja 44 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 42

Artiklis , artikli lõike 1 punktis b ja artikli 41 lõikes 1 käsitletud juhtudel, kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali tagasiostmise või selle vähendamise suhtes aktsiate tühistamise teel vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 43

Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel välja lasta tagasiostetavaid aktsiaid, tuleb selliste aktsiate tagasiostmiseks nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) tagasiostmise võimalus peab olema äriühingu põhikirja või asutamislepinguga ette nähtud enne tagasiostetavate aktsiate märkimist;

b) aktsiad peavad olema täielikult sisse makstud;

c) tagasiostmise tingimused ja viis peavad olema sätestatud äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

d) tagasiostmist saab sooritada ainult kooskõlas artikli 17 lõigetega 1 kuni 4 jaotamiseks ettenähtud summasid või selliseks tagasiostmiseks tehtud uue väljalaske laekumisi kasutades;

e) kõigi tagasiostetud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa tuleb kanda reservi, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda saab kasutada ainult aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

f) punkti e ei kohaldata tagasiostmise suhtes, kui kasutatakse selliseks tagasiostmiseks tehtud uue väljalaske laekumisi;

g) kui on ette nähtud aktsionäridele ülekursi maksmine tagasiostmise tõttu, võib ülekurssi maksta ainult summadest, mida kasutatakse jaotamiseks kooskõlas artikli 17 lõigetega 1 kuni 4, või reservist, välja arvatud käesoleva artikli punktis e tähendatud reserv, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda reservi võib kasutada ainult aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel või artikli 3 punktis j tähendatud kulude või aktsiate või võlakirjade väljalaskekulude või tagasiostetavate aktsiate või võlakirjade omanikele ülekursi katmiseks;

h) teatis tagasiostmise kohta avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

Artikkel 44

Liikmesriikide seadustes sätestatakse, et artikli 33 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 34, 35, 39 ja 42 tähendatud otsused tuleb vastu võtta vähemalt kahekolmandikulise enamusega üldkoosolekul esindatud häältest.

Liikmesriikide seadustes võib ette näha, et esimeses lõigus nimetatud otsustamiseks piisab lihthäälteenamusest, kui kohal on vähemalt pool häältest.

Artikkel 45

ê 2006/68/EÜ art 1 p 10

1. Liikmesriigid võivad artikli 9 esimesest lõigust, artikli 21 lõike 1 punkti a esimesest lausest ning artiklitest 29, 30 ja 33 kõrvale kalduda ulatuses, mis on vajalik võtmaks vastu või kohaldamaks sätteid, et ergutada töötajaid või teisi siseriikliku õigusega määratletud isikute rühmi osalema äriühingute kapitalis.

ê 77/91/EMÜ

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 21 lõike 1 punkti a esimest lauset ning artikleid 34, 35, 40, 41, 42 ja 43 eriseaduse alusel asutatud äriühingute suhtes, mis lasevad välja nii kapitali- kui tööaktsiaid, millest viimaseid emiteeritakse äriühingu töötajaskonnale, keda aktsionäride üldkoosolekul esindavad hääleõigusega delegaadid.

Artikkel 46

Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise.

Artikkel 47

ê 77/91/EMÜ (kohandatud)

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 3 punkte g, i, j ja k äriühingute suhtes, mis Ö direktiivi 77/91/EMÜ täitmiseks vastu võetud õigus- või haldusnormide Õ sätete jõustumise kuupäeval olid juba olemas.

ê 77/91/EMÜ

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

ê

Artikkel 48

Direktiiv 77/91/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 49

Käesolev direktiiv jõustub 1. juulil 2011.

ê 77/91/EMÜ

Artikkel 50

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[…]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ê

I LISA

Artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud äriühinguliigid.

ê 77/91/EMÜ

- Belgias:

société anonyme/ naamloze vennootschap;

ê 2006/99/EÜ art 1 ja lisa punkt A. 2

- Bulgaarias:

акционерно дружество;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Tšehhi Vabariigis:

akciová společnost;

ê 77/91/EMÜ

- Taanis:

aktieselskab;

- Saksamaal:

Aktiengesellschaft;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Eestis:

aktsiaselts;

ê 77/91/EMÜ

- Iirimaal:

public company limited by shares,

public company limited by guarantee and having a share capital;

ê Ühinemisakt 1979 art 21 ja lisa I lk 89

- Kreekas:

ανώνυμη εταιρία,

ê Ühinemisakt 1985 art 26 ja lisa I lk 157

- Hispaanias:

sociedad anónima;

ê 77/91/EMÜ

- Prantsusmaal:

société anonyme;

- Itaalias:

societá per azioni;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Küprosel:

δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με μετοχές, δημόσιες εταιρείες περιορισμένης ευθύνης με εγγύηση που διαθέτουν μετοχικό κεφάλαιο;

- Lätis:

akciju sabiedrība;

- Leedus:

akcinė bendrovė;

ê 77/91/EMÜ

- Luksemburgis:

societé anonyme;

ê 2006/68/EÜ art 1 punkt 1

- Ungaris:

nyilvánosan működő részvénytársaság;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Maltal:

kumpanija pubblika/public limited liability company;

ê 77/91/EMÜ

- Hollandis:

naamlooze vennootschap;

ê Ühinemisakt 1994 art 29 ja lisa I lk 194

- Austrias:

Aktiengesellschaft;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Poolas:

spółka akcyjna;

ê Ühinemisakt 1985 art 26 ja lisa I lk 157

- Portugalis:

sociedade anónima de responsabilidade limitada;

ê 2006/99/EÜ art 1 ja lisa punkt A.2

- Rumeenias:

societate pe acţiuni;

ê Ühinemisakt 2003 art 20 ja lisa II lk 339

- Sloveenias:

delniška družba;

- Slovakkias:

akciová spoločnosť;

ê 2009/109/EÜ art 1 punkt 1

- Soomes:

julkinen osakeyhtiö/publikt aktiebolag;

ê Ühinemisakt 1994, artikkel 29 ja lisa I, lk 194

- Rootsis:

aktiebolag;

ê 77/91/EMÜ

- Ühendkuningriigis:

public company limited by shares;

public company limited by guarantee and having a share capital.

_____________

é

II LISA

A osa

Kehtet uks tunnistatud direktiiv koos nimekirjaga selle muudatustest (viidatud artiklis 48)

Nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1) |

Ühinemisakt 1979 lisa I punkt III.C (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 89) |

Ühinemisakt 1985 lisa I (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 157) |

Nõukogu direktiiv 92/101/EMÜ (EÜT L 347, 28.11.1992, lk 64) |

Ühinemisakt 1994 lisa I punkt XI.A (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 194) |

Ühinemisakt 2003 lisa II punkt 4.A (ELT L 236, 23.9.2003, lk 338) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/68/EÜ (ELT L 264, 25.9.2006, lk 32) |

Nõukogu direktiiv 2006/99/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 137) | Ainult lisa punkt A.2 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/109/EÜ (ELT L 259, 2.10.2009, lk 14) | Ainult artikkel 1 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad (viidatud artiklis 48)

Direktiiv | ülevõtmise tähtaeg | kohaldamise tähtaeg |

77/91/EMÜ | 17. detsember 1978 |

92/101/EMÜ | 31. detsember 1993 | 1. jaanuar 1995 |

2006/68/EÜ | 15. aprill 2008 |

2006/99/EÜ | 1. jaanuar 2007 |

2009/109/EÜ | 30. juuni 2011 |

_____________

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 77/91/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 lõige 1 esimene lõik sissejuhatav lause | Artikkel 1 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 1 lõige 1 esimene lõik esimene kuni kahekümne seitsmes taane | Lisa I |

Artikkel 1 lõige 1 teine lõik | Artikkel 1 lõige 1 teine lõik |

Artikkel 1 lõige 2 | Artikkel 1 lõige 2 |

Artikkel 2 sissejuhatav lause | Artikkel 2 sissejuhatav lause |

Artikkel 2 punkt a | Artikkel 2 punkt a |

Artikkel 2 punkt b | Artikkel 2 punkt b |

Artikkel 2 punkt c esimene taane | Artikkel 2 punkt c |

Artikkel 2 punkt c teine taane | Artikkel 2 punkt d |

Artikkel 2 punkt d | Artikkel 2 punkt e |

Artikkel 2 punkt e | Artikkel 2 punkt f |

Artiklid 3 kuni 5 | Artiklid 3 kuni 5 |

Artikkel 6 lõige 1 esimene lõik | Artikkel 6 lõige 1 |

Artikkel 6 lõige 1 teine lõik | - |

Artikkel 6 lõige 2 | - |

Artikkel 6 lõige 3 | Artikkel 6 lõige 2 |

Artikkel 7 | Artikkel 7 |

Artikkel 8 lõige 1 | Artikkel 8 esimene lõik |

Artikkel 8 lõige 2 | Artikkel 8 teine lõik |

Artikkel 9 lõige 1 | Artikkel 9 esimene lõik |

Artikkel 9 lõige 2 | Artikkel 9 teine lõik |

Artikkel 10 | Artikkel 10 |

Artikkel 10a lõige 1 esimene lõik | Artikkel 11 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 10a lõige 1 teine lõik esimene lause | Artikkel 11 lõige 1 teine lõik |

Artikkel 10a lõige 1 teine lõik teine lause | Artikkel 11 lõige 1 kolmas lõik |

Artikkel 10a lõige 2 esimene lõik | Artikkel 11 lõige 2 esimene lõik |

Artikkel 10a lõige 2 teine lõik esimene lause | Artikkel 11 lõige 2 teine lõik |

Artikkel 10a lõige 2 teine lõik teine lause | Artikkel 11 lõige 2 kolmas lõik |

Artikkel 10a lõige 2 kolmas lõik esimene lause | Artikkel 11 lõige 2 neljas lõik |

Artikkel 10a lõige 1 kolmas lõik teine lause | Artikkel 11 lõige 2 viies lõik |

Artikkel 10a lõige 3 | Artikkel 11 lõige 3 |

Artikkel 10b | Artikkel 12 |

Artikkel 11 lõige 1 esimene lõik esimene lause | Artikkel 13 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 11 lõige 1 esimene lõik teine lause | Artikkel 13 lõige 1 teine lõik |

Artikkel 11 lõige 1 teine lõik | Artikkel 13 lõige 1 kolmas lõik |

Artikkel 11 lõige 2 | Artikkel 13 lõige 2 |

Artikkel 12 | Artikkel 14 |

Artikkel 13 | Artikkel 15 |

Artikkel 14 | Artikkel 16 |

Artikkel 15 lõige 1 punkt a | Artikkel 17 lõige 1 |

Artikkel 15 lõige 1 punkt b | Artikkel 17 lõige 2 |

Artikkel 15 lõige 1 punkt c | Artikkel 17 lõige 3 |

Artikkel 15 lõige 1 punkt d | Artikkel 17 lõige 4 |

Artikkel 15 lõige 2 | Artikkel 17 lõige 5 |

Artikkel 15 lõige 3 | Artikkel 17 lõige 6 |

Artikkel 15 lõige 4 esimene lõik | Artikkel 17 lõige 7 esimene lõik |

Artikkel 15 lõige 4 teine lõik esimene taane | Artikkel 17 lõige 7 teine lõik punkt a |

Artikkel 15 lõige 4 teine lõik teine taane | Artikkel 17 lõige 7 teine lõik punkt b |

Artikkel 15 lõige 4 kolmas lõik | Artikkel 17 lõige 7 kolmas lõik |

Artikkel 16 | Artikkel 18 |

Artikkel 17 | Artikkel 19 |

Artikkel 18 | Artikkel 20 |

Artikkel 19 | Artikkel 21 |

Artikkel 20 | Artikkel 22 |

Artikkel 21 | Artikkel 23 |

Artikkel 22 | Artikkel 24 |

Artikkel 23 lõige 1 esimene lõik | Artikkel 25 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 23 lõige 1 teine lõik esimene lause | Artikkel 25 lõige 2 esimene lõik |

Artikkel 23 lõige 1 teine lõik teine lause | Artikkel 25 lõige 2 teine lõik |

Artikkel 23 lõige 1 kolmas lõik esimene lause | Artikkel 25 lõige 3 esimene lõik |

Artikkel 23 lõige 1 kolmas lõik teise lause esimene pool | Artikkel 25 lõige 3 teine lõik sissejuhatav lause |

Artikkel 23 lõige 1 kolmas lõik teise lause ülejäänud osa | Artikkel 25 lõige 3 teine lõik punktid a kuni e |

Artikkel 23 lõige 1 kolmas lõik kolmas lause | Artikkel 25 lõige 3 kolmas lõik |

Artikkel 23 lõige 1 neljas lõik esimene lause | Artikkel 25 lõige 4 esimene lõik |

Artikkel 23 lõige 1 neljas lõik teine lause | Artikkel 25 lõige 4 teine lõik |

Artikkel 23 lõige 1 viies lõik | Artikkel 25 lõige 5 |

Artikkel 23 lõige 2 esimene lause | Artikkel 25 lõige 6 esimene lõik |

Artikkel 23 lõige 2 teine lause | Artikkel 25 lõige 6 teine lõik |

Artikkel 23 lõige 3 | Artikkel 25 lõige 7 |

Artikkel 23a | Artikkel 26 |

Artikkel 24 | Artikkel 27 |

Artikkel 24a lõige 1 punkt a | Artikkel 28 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 24a lõige 1 punkt b | Artikkel 28 lõige 1 teine lõik |

Artikkel 24a lõige 2 | Artikkel 28 lõige 1 kolmas lõik |

Artikkel 24a lõige 3 | Artikkel 28 lõige 2 |

Artikkel 24a lõige 4 punkt a | Artikkel 28 lõige 3 |

Artikkel 24a lõige 4 punkt b | Artikkel 28 lõige 4 |

Artikkel 24a lõige 5 | Artikkel 28 lõige 5 |

Artikkel 24a lõige 6 | Artikkel 28 lõige 6 |

Artikkel 25 | Artikkel 29 |

Artikkel 26 | Artikkel 30 |

Artikkel 27 | Artikkel 31 |

Artikkel 28 | Artikkel 32 |

Artikkel 29 | Artikkel 33 |

Artikkel 30 | Artikkel 34 |

Artikkel 31 | Artikkel 35 |

Artikkel 32 | Artikkel 36 |

Artikkel 33 | Artikkel 37 |

Artikkel 34 esimene lause | Artikkel 38 esimene lõik |

Artikkel 34 teine lause | Artikkel 38 teine lõik |

Artikkel 35 | Artikkel 39 |

Artikkel 36 | Artikkel 40 |

Artikkel 37 | Artikkel 41 |

Artikkel 38 | Artikkel 42 |

Artikkel 39 | Artikkel 43 |

Artikkel 40 lõige 1 | Artikkel 44 esimene lõik |

Artikkel 40 lõige 2 | Artikkel 44 teine lõik |

Artikkel 41 | Artikkel 45 |

Artikkel 42 | Artikkel 46 |

Artikkel 43 lõige 1 | - |

Artikkel 43 lõige 2 esimene lõik | Artikkel 47 lõige 1 |

Artikkel 43 lõige 2 teine ja kolmas lõik | - |

Artikkel 43 lõige 3 | Artikkel 47 lõige 2 |

- | Artikkel 48 |

- | Artikkel 49 |

Artikkel 44 | Artikkel 50 |

- | Lisa II |

- | Lisa III |

_____________

[1] KOM(2008) 544 lõplik.

[2] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

[3] KOM(2010) 388 lõplik.

[4] "Kui seadusandliku protsessi käigus selgub, et on vaja teha ka sisulisi muudatusi lisaks vaid kodifitseerimisele, esitab vajaduse korral ettepaneku(d) komisjon."

[5] "Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon märgivad, et juhul, kui on vajalik teha sisulisi parandusi minnes kaugemale kodifitseerimisest, on komisjonil võimalik juhtumipõhiselt valida, kas uuesti sõnastada oma ettepanek või esitada täiendavalt eraldiseisev parandusettepanek, jättes oma kodifitseerimisettepaneku samal ajal lauale, ning viies sisulise muudatuse pärast seda, kui see on vastu võetud, kodifitseerimisettepanekusse sisse."

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1.

[8] Vt II lisa A osa.

[9] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

[10] ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

[11] EÜT L 96, 12.4.2003, lk 16.

[12] EÜT L 336, 23.12.2003, lk 33.

[13] EÜT L 162, 30.4.2004, lk 70.

[14] [2008] ECR I-03189.

[15] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[16] ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

[17] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.