Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52011IR0273

Regioonide Komitee arvamus „Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamine: Regioonide Komitee valge raamatu järelkäsitlus”

ELT C 113, 18.4.2012, p. 62–72 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
16/02/2012; hääletamise kuupäev
Date of debate:
16/02/2012
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Regioonide Komitee
Rapporteur:
VAN DEN BRANDE LUC
Form:
Arvamus
Session:
094
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Earlier related instruments:
Link

18.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 113/62

Regioonide Komitee arvamus „Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamine: Regioonide Komitee valge raamatu järelkäsitlus”

2012/C 113/12

REGIOONIDE KOMITEE

—

meenutab vajadust uuendatud ühenduse meetodi järele, mis hõlmaks kaasavama protsessi ja mitmetasandilise valitsemistava elluviimise;

—

tervitab poliitilist üksmeelt, mis tema Euroopa valitsemise kontseptsioonile osaks sai, ja Euroopa institutsioonide toetust tema sammule;

—

on teinud algatuse võtta kasutusele Euroopa Liidu tasandi mitmetasandilise valitsemise tulemustabel, mis võimaldaks aastapõhiselt hinnata, kuidas on Euroopa Liidu poliitilises protsessis võetud arvesse mitmetasandilise valitsemise peamisi põhimõtteid ja mehhanisme, keskendudes seejuures analüüsitavate poliitikameetmete ja strateegiate territoriaalsele mõõtmele;

—

leiab, et Regioonide Komitee järelevalvetegevuse tugevdamiseks võiks järgmisel subsidiaarsuse konverentsil pöörata erilist tähelepanu mitmetasandilisele valitsemisele;

—

töötab järgmistel kuudel välja Euroopa Liidu mitmetasandilise valitsemise harta, mis peaks tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurema osaluse ELi demokraatlikus protsessis. Harta koostamise protsess põhineks kaasamise ja osalemise kontseptsioonil, mis peaks soodustama kohalike ja piirkondlike valitud esindajate omanikutunnet harta suhtes.

Raportöör

Luc VAN DEN BRANDE (BE/EPP), Flaami-Euroopa kontaktasutuse juhataja

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.

kinnitab oma 17. juunil 2009 (1) vastuvõetud valges raamatus mitmetasandilise valitsemise kohta endale võetud poliitilist kohustust. Olles pakkunud välja poliitilise projekti „Ehitagem Euroopat ühiselt partneritena”, kavatseb kõigi raskustega võideldes tagada selle eesmärgi saavutamise, sest see edendab Euroopa integratsiooni (2);

A.    Mitmetasandilise valitsemise üldpõhimõtted

2.

käsitleb mitmetasandilist valitsemist kui põhimõtet, mis koosneb ELi, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koordineeritud tegevusest, mis toetub subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning funktsionaalse ja institutsioonilise koostöö vormis partnerlusele, mille eesmärk on töötada välja ja viia ellu Euroopa Liidu poliitikameetmeid;

3.

meenutab sellest lähtuvalt vajadust uuendatud ühenduse meetodi järele, mis hõlmaks kaasavama protsessi ja mitmetasandilise valitsemistava elluviimise. See suurendaks ELi tegevuse tõhusust, luues uue institutsioonidevahelise ja poliitilise koostöö kultuuri, mis soodustaks kõigi tasandite valitud esindajate, seejuures kindlasti seadusandlike volitustega piirkondade esindajate osalemist ELi toimimises;

4.

tervitab poliitilist üksmeelt, mis tema Euroopa valitsemise kontseptsioonile osaks sai, ja Euroopa institutsioonide toetust tema sammule. Komitee on veendunud, et Euroopa mitmetasandilise valitsemise tõelise kultuuri konkreetsemaks muutmiseks on vaja kolme eeltingimust:

—

tugevdada mitmetasandilise valitsemise aluseid ja põhimõtteid Euroopa ja liikmesriikide institutsioonilises ning poliitilises raamistikus;

—

viia mitmetasandiline valitsemine ellu asjakohaste mehhanismide ja vahendite kaudu;

—

tagada eri valitsemistasandite ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste majanduslik iseseisvus ning vahendite hea koondamine tänu avaliku sektori rahaliste vahendite tasakaalustatumale jaotusele;

5.

meenutab, et Lissaboni lepinguga kinnistati mitmetasandiline valitsemine selgelt Euroopa Liidu toimimise raamistikku, eelkõige tugevdades selle staatust institutsioonilises struktuuris ning sätestades territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ja subsidiaarsuse põhimõtte kohaliku ja piirkondliku mõõtme;

6.

on seisukohal, et praegu on kahtlemata parim viis Euroopa, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üldiste huvide tagamiseks vaadelda subsidiaarsuse põhimõtet Euroopa lisaväärtuse tulemusena ning mitmetasandilist valitsemist paindliku ja osalust edendava valitsemisviisina, mis tugevdab Euroopa Liidu väärtusi ning ELi vastutus- ja solidaarsustunnet, et toime tulla üha tihedamalt seotud ja rohkem konkureeriva globaliseerunud maailma tegelikkusega;

7.

on seisukohal, et igasugune Euroopa valitsemistava üle arutamine aitab paigutada subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kui olulise teema dünaamilise, mitmel tasandil toimuva poliitilise ja seadusandliku protsessi raamistikku. Samuti rõhutab komitee, et subsidiaarsuse põhimõte ja mitmetasandiline valitsemine on lahutamatud: üks viitab eri võimutasandite pädevusele, teine asetab rõhu nende koostööle;

8.

on arvamusel, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse asetamine mitmetasandilise valitsemise konteksti viib selle tunnustamiseni, et Euroopa poliitilist tegevust tuleb muuta valdkonnaülesemaks ja seotumaks. Praeguste ELi tegevuskava keskmes olevate üldiste strateegiate edu sõltub üha enam jagatud valitsemise kvaliteedist ning subsidiaarsuse põhimõtte järgimisest, mis hoiaks ära otsuste võtmise üksnes ühel valitsemistasandil ning tagaks poliitika väljatöötamise ja rakendamise selleks kõige asjakohasemal tasandil;

9.

esitab oma ettepanekud Euroopa integratsiooni protsessi praeguses kontekstis, mis nõuab Euroopa, riikide ja piirkondade poliitilistelt vastutajatelt suuremat pingutust vastutustunde ja solidaarsuse valdkonnas, järgides seejuures vastastikkuse põhimõtet  (3);

B.    Mitmetasandilise valitsemise väärtuste ja põhimõtete kinnistamine: Edusammud ja Tugevdamine

Institutsioonilise tasakaalu põhimõtte uus käsitlus

10.

rõhutab, et institutsioonilise tasakaalu põhimõte, (4) mis asub Euroopa Liidu struktuuri südames, on Euroopa demokraatia peamine tagatis. Komitee on seisukohal, et Lissaboni lepingu jõustumine, millega usaldati komiteele tugevam institutsiooniline ja õiguslik staatus seoses õigusega Euroopa Kohtus asjaomaseid õigusi kaitsta, eeldab selle põhimõtte täielikku järgimist komitee suhtes;

11.

on seisukohal, et sellise Euroopa Liidu mitmetasandilise valitsemise harta koostamine, mis aitaks integreerida ELi põhiväärtustesse ühise ja jagatud arusaama Euroopa valitsemistavast, kujutaks endast väga olulist etappi ELi poliitilise projekti konkreetsemaks muutmisel;

12.

märgib, et ei ole olemas ühtset Euroopa haldusõigust, mis tagaks miinimumnõuded konsultatsiooni-, koordinatsiooni- ja osalemismenetluste kohaldamisel piirkondadele ja linnadele. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles kavandama aegsasti Euroopa haldusmenetluste akti väljatöötamist, milles võetaks kaasavamatesse menetlustesse üle selle tulevase harta peamised väärtused ja põhimõtted;

13.

on seisukohal, et Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostöölepingu praegusel läbivaatamisel tuleb võtta paremini arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õiguspärasust ja vastutust Euroopa Liidu toimimises ning tagada kogu Euroopa otsustusprotsessi üldhuvides, et järgitakse kahte ELi tegevust juhtivat põhimõtet – subsidiaarsust ja proportsionaalsust – ning kinnitatakse mitmetasandilise valitsemise põhimõtet juhtiva põhimõttena;

14.

on arvamusel, et selle läbivaatamisega peaks kaasnema dünaamiline protsess, mille tulemusel võetakse koos Euroopa Komisjoniga vastu jooksev tegevuskava, kus tuvastatakse algatused, millel on kõige suurem territoriaalne mõju ning mille puhul võiks Regioonide Komitee aidata kaasa eel- ja järelanalüüsidega tänu eksperditeadmistele oma liikmetelt ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste platvormidelt, mida komitee juhendab (Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvorm, subsidiaarsuse platvorm, ETKRi platvorm) (5);

15.

kutsub Euroopa Parlamenti üles tugevdama institutsioonide kaasatust, et viia ellu mitmetasandilise valitsemise ning integreeritud lähenemisviisi põhimõtted ja mehhanismid. Samuti toetab komitee parlamendi ettepanekut luua Euroopa mitmetasandilise valitsemise märgis (6);

16.

tervitab Euroopa Liidu Nõukogu algatust koguneda 2010. aasta märtsis (7) esimest korda mitmetasandilisele valitsemisele pühendatud mitteametlikule ministrite kohtumisele. Kohtumise järeldustes kutsuti Regioonide Komiteed selgesõnaliselt üles aitama pidevalt poliitiliselt hinnata Euroopa Liidu raames toimuva mitmetasandilise valitsemise edusamme. Komitee nõuab, et tulevased eesistujariigid jätkaksid seda suunda, ja märgib lisaks, et komitee korrapärasem osalemine nõukogu kohtumistel ja valitsustevahelistel koosolekutel annab märku edusammudest selle valitsemisviisiga arvestamisel;

17.

tervitab väljavaateid läheneda Euroopa Ülemkogu eesistujariigile ning selle valmidust kuulata, millist mõju avaldavad riigi- ja valitsusjuhtide tasandil võetud strateegilised otsused kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Komitee peab selles kontekstis sobivaks pidada ühe (asjakohase) kohtumise enne Euroopa Ülemkogu iga kevadist tippkohtumist;

18.

kavandab korrapärasema dialoogi sisseseadmist esiteks Euroopa Kohtuga subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi järgimise – mis puutub Euroopa õiguse nõuetekohast ülevõtmist ning selle mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele – ja ka neljast vabadusest kinnipidamise teemal ning teiseks kontrollikojaga, et arutada Euroopa rahaliste vahendite hea valitsemise teemat ja nende haldamise mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele ning linnade ja piirkondade konkurentsivõimele;

Partnerlusel põhinev lähenemisviis arukale reguleerimisele

19.

toetab uut soovitatavat lähenemisviisi ja sellega kaasnevat aruka reguleerimise kontseptsiooni, mis põhineb Euroopa Liidu poliitilisel tsüklil, mille jooksul õigusakte kohandatakse pidevalt vastavalt probleemidele ja asjaoludele ning hinnatakse põhjalikult nende kohaldamist. Küll aga on komitee seisukohal, et sellega peab kaasnema territoriaalse mõju parem arvessevõtmine (8);

20.

kordab oma soovi, et institutsioonidevahelise kokkuleppe „Parem õigusloome” järgmisel läbivaatamisel lisataks kokkuleppele eriprotokoll teatavate sätetega, millega see täielikult seotud oleks, nt eelkõige õigusaktide mõjuanalüüse ja järelhindamist puudutavad sätted;

21.

kavatseb suurendada oma osalemist tegevuskava „Parem õigusloome” järelevalve protsessis, tagades eelkõige, et komitee iga-aastast aruannet subsidiaarsuse järelevalve kohta tunnustataks panusena komisjoni iga-aastases aruandes parema õigusloome kohta;

22.

kutsub üles vaatama läbi komisjoni väljapakutud mõjuanalüüside suunised, et need edendaksid territoriaalse mõju eel- ja järelanalüüsi ning territoriaalsete ja kaasava valitsemise näitajate väljatöötamist. Komitee esitab sellesuunalised eriettepanekud, mis põhinevad senisest koostööst Euroopa Komisjoniga saadud kogemustel;

23.

toetab täielikult halduskoormuse vähendamise kõrgetasemelise töörühma (Stoiberi rühm) eesmärki, mis peab nende töös esmatähtis olema, ja toob esile oma pühendumuse selle rühma töös osaledes vähendada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rõhuvat halduskoormust;

24.

avaldab kahetsust, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei ole kaasatud komiteemenetluse teostamisse, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles viivitamata kõrvaldama see puudus, mis takistab Euroopa õigusaktide head kohaldamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Kuidas kaasata kodanikud paremini Euroopa integratsiooni protsessi

25.

tervitab soovitusi analüüsirühmalt, millele Euroopa Ülemkogu andis ülesande aidata Euroopa Liidul tõhusamalt ennetada väljakutseid pikemas perspektiivis (2020–2030) ja nendega tulemuslikumalt tegeleda. Soovitustes esitatakse uut kokkulepet välja pakkudes põhjendatud seisukoht, mille kohaselt on mitmetasandilise valitsemissüsteemi puhul pädevus „erinevate võimutasandite vahel pigem jagatud kui lahutatud” ning et mitmetasandiline valitsemine „saab olla ning peab olema siduvaks põhimõtteks poliitika kujundamisel üldiselt ja kõigi tasandite suhetes – üksikisikute ja põlvkondade ning piirkondade ja liikmesriikide vahelistes suhetes”. Regioonide Komitee tervitab analüüsirühma soovitust edendada komiteega konsulteerimist ja komitee kaasamist, et tugevdada Euroopa poliitilist kodakondsust ning suurendada seeläbi Euroopa projekti väärtustamist kodanike seas (9);

26.

on seisukohal, et kasulik oleks igal aastal koostada ülevaade regionaliseerumise ja detsentraliseerimise olukorrast Euroopa Liidus, et luua vahend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitilise, õigusliku ja maksualase autonoomia arengu uurimiseks. Eelkõige sobiks see hästi kokku komitee ülesandega teostada järelevalvet subsidiaarsuse üle ja seda tuleks kavandada tihendatud koostöö raames Euroopa Nõukogu Piirkondlike ja Kohalike Omavalitsuste Kongressiga;

27.

pooldab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni institutsioonilise koostöö raames kavandatava kohalike ja piirkondlike valitud esindajate Erasmuse programmi loomist ning väljendab heameelt katseprojekti rahastamise üle Euroopa Parlamendi väljapakutud kujul;

28.

toob esile panuse, mille ta tahab anda otsedemokraatia uue vahendi, ELi kodanikualgatuse elluviimisesse ja eelkõige pakub võimalust kasutada oma ja oma liikmete teabekanaleid ja võrgustikke, et suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest ja toetada komisjoni igal vajalikul viisil, näiteks kavandatud algatuste sobivuse eelkontrolli käigus, mil hinnatakse nende mõju subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Lisaks võib see kasulik olla kavandatud või käimasolevat Euroopa kodanikualgatust puudutava teabe kogumisel ja levitamisel ning osalusarutelude korraldamisel nii Brüsselis kui mujal (10). Lisaks sooviks komitee olla täielikult kaasatud Euroopa Parlamendi kuulamistesse, mis korraldataks vastusena edukale Euroopa kodanikualgatusele, ning pakub oma toetust neile;

29.

nõuab koostöö loomist Euroopa Komisjoniga selle protsessi edasiarendamisel samadel alustel nagu teised institutsioonid. Selle vahendi edendamine peab toimuma partnerluses, stimuleerides eelkõige arutelusid kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ja piirkondlikes parlamentides ning koondades kohalikku ja piirkondlikku meediat;

30.

on seisukohal, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta integreerimine Euroopa Liidu esmasesse õigusesse ja Euroopa Liidu väljavaated ühineda Euroopa inimõiguste konventsiooniga aitavad edendada põhiõiguste kaitset mitmel tasandil. Komitee nõuab sellest lähtuvalt enda kaasamist institutsioonidevahelisse dialoogi, mida Euroopa Liidu Nõukogu soovib pidada harta kohaldamist käsitleva Euroopa Komisjoni iga-aastase aruande teemal. Nõukogu on seisukohal, et „harta tulemuslikku kohaldamist tuleks toetada kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutuste […] meetmetega” (11);

31.

kavatseb tugevdada oma koostööd põhiõiguste ametiga, korraldades eelkõige iga-aastast dialoogi, milles vaadeldakse põhiõiguste kaitset ja edendamist eri tasanditel, ning käivitades uusi algatusi seoses Euroopa kodakondsuse aastaga 2013;

32.

nõuab detsentraliseeritud teabevahetustegevust Euroopa kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, et tutvustada Euroopa Liidu saavutusi ja nende mõju kodanikele, ning rõhutab kiireloomulist vajadust tagada piisavad rahalised vahendid oma tegevuse toetamiseks kohalikus ja piirkondlikus meedias, mis hõlmab kodanike hulgas laialdase kuulajaskonna;

C.    Mitmetasandilise valitsemise ülevõtmine Euroopa liidu strateegiatesse ja poliitikasse

Mitmetasandilise valitsemise põhimõte kui juhtpõhimõte kõigis suure territoriaalse mõjuga poliitikameetmetes ja strateegiates

33.

on seisukohal, et kavandatud struktuur Euroopa 2020. aasta strateegia juhtimiseks ning ühtekuuluvuspoliitika reformi suunamiseks peab tagama kaks paradigmamuutust:

—

mitmetasandiline valitsemine tuleb täielikult integreerida suure territoriaalse mõjuga poliitikavaldkondade õigusnormidesse, eelkõige tulevases ühtekuuluvuspoliitikas;

—

mitmetasandilise ja mitmete osalejatega partnerluse põhimõtet tuleb selle rakendamisel tugevdada;

Uus valitsemisraamistik Euroopa majanduskasvu jaoks

34.

märgib, et praegu Euroopas toimuva eelarvekriisi taustal, mille majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed on kodanike esmamure, näib eriti oluline küsida, mis on Euroopa Liidu lisaväärtus ja millised on ELi olemasolevad vahendid tagajärgedega toimetulekuks;

35.

toetab Euroopa Parlamendi välja pakutud ning eesistujariigi Poola rakendatavat konvendipõhist lähenemisviisi, millesse komitee tuleb kaasata, et määratleda partnerluses Euroopa Liidu kulutuste poliitilised prioriteedid ja nende rahastamine perioodiks 2014–2020;

36.

soovib olla sellesse protsessi kaasatud, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust, mis moodustab 16 % Euroopa Liidu SKP-st ja 58 % Euroopa avaliku sektori investeeringutest ELi majanduse elavdamisse (12);

37.

juhib sellega seoses tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutuses olevate avaliku sektori vahendite muret tekitavale olukorrale, mis kahjustab Euroopa majanduse elavdamist ja seab seeläbi ohtu Euroopa 2020. aasta strateegia edu. Komitee on sellest lähtuvalt seisukohal, et seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks ette näha üldine arutelu, kus arutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avaliku sektori vahendite küsimusi;

Euroopa 2020. aasta strateegia ja seitsme juhtalgatuse partnerluses elluviimine territoriaalsete paktide loomise abil

38.

nendib, et kõik Euroopa institutsioonid tunnistavad selgelt vajadust kehtestada mitmetasandiline valitsemine, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia peamised eesmärgid ja selle seitse juhtalgatust;

39.

toetab sellega seoses eriliselt Euroopa Ülemkogu soovitust, kes tunnistas oma 25. märtsi 2011. aasta järeldustes, (13) et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamine Euroopa poolaasta rakendamise raames nõuab muude oluliste poliitiliste ja majanduslike osalejate hulgas ka Regioonide Komitee ja piirkondade otsest kaasamist;

40.

tervitab asjaolu, et mõnes liikmesriigis võetakse riiklikes reformikavades paremini arvesse eri valitsustasandite partnerluse potentsiaali. Komitee avaldab siiski kahetsust, et ilmselgelt puuduvad usaldusväärsed mehhanismid ja menetlused mitmetasandilise valitsemise põhimõtte kohaldamiseks, et tagada poliitikameetmete tõhus integreerimine ning eri valitsustasandite tegevuskavade ja eelarvete kooskõlastamine subsidiaarsuse põhimõtet arvestades;

41.

kutsub sellest lähtuvalt liikmesriike üles kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult riiklike reformikavade koostamise ja elluviimise protsessi ning stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse, kuna lünka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja riiklikes reformikavades lubatud panuste vahel saab täita ainult partnerlusega eri valitsustasandite vahel (14);

42.

nõuab lisaks, et Euroopa Komisjon edendaks järelevalvet juhtimistava osa üle riiklikes reformikavades ja liikmesriikide iga-aastastes eduaruannetes, et Euroopa Liidu Nõukogu saaks võtta vastu selgesõnalisi soovitusi, millega ergutada liikmesriike laiendama ja tugevdama riiklike reformikavade elluviimisel partnerlusi eri valitsustasandite vahel;

43.

kinnitab taas mitmetasandiliste lepingute koostamise eesmärki, mis peaks kaasnema seitsme juhtalgatuse elluviimisega ja uuenduslike mehhanismide (15) loomisega kohalike digitaalsete tegevuskavade ja sidusrühmade kokkulepete raames, mis on välja pakutud Euroopa digitaalses tegevuskavas, (16) Euroopa Komisjoni käivitatud arukas spetsialiseerumise platvormis, või juhtalgatuste „Noorte liikuvus” ja „Innovatiivne Liit” eesmärkide elluviimisega, et tugevdada kõigi tasandite osalejate ja strateegiate sidusust (17);

44.

avaldab kahetsust, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole otseselt kaasatud Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel kasutatava avatud koordineerimismeetodi kõikidesse etappidesse, ja nõuab tungivalt nende sinna protsessi kaasamist;

45.

meenutab integreeritud lähenemisviisi lisaväärtust, eelkõige koostoime tugevdamiseks – subsidiaarsuse põhimõttest kinni pidades – Euroopa säästva arengu strateegia ja Euroopa 2020. aasta strateegia vahel ning struktuurifondide kasutamiseks energiainvesteeringute jaoks, aga samuti kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgi lisamiseks kõigisse olemasolevatesse ELi strateegiatesse, eelkõige põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikasse;

Tulevase ühtekuuluvuspoliitika uus paradigma

46.

meenutab, et komisjoni viienda ühtekuuluvusaruande üle peetud konsultatsiooni tulemused kinnitavad komitee ning samuti kõigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste veendumust, et partnerluse põhimõtet tuleb edendada. Selle lähenemisviisi on heaks kiitnud nõukogu, kes tunnistab mitmetasandilise valitsemise tähtsust Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel uue ühtekuuluvuspoliitika kaudu (18);

47.

märgib rahuldusega, et 2011. aasta mais nõukogu kinnitatud 2020. aasta territoriaalses tegevuskavas soovitatakse kasutada territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks mitmetasandilist valitsemist, kutsudes eelkõige Euroopa Komisjoni üles võtma mõjuanalüüsides arvesse territoriaalset mõõdet ning Regioonide Komiteed edastama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust;

48.

märgib rahuldusega, et seoses 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitikaga on komisjon vastanud komitee ootustele, võttes omaks mõned mitmetasandilise valitsemise ning integreeritud ja multifunktsionaalse lähenemisviisi  (19) põhimõtted ja mehhanismid, võttes neid arvesse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi uue üldmääruse eelnõus, mille eesmärk on:

—

lisada uude artiklisse selgesõnaline viide mitmetasandilisele partnerlusele ja valitsemisele, mis moodustavad kaks põhimõtet, millest tuleb partnerluslepingute ja rakenduskavade kõigis eri etappides kinni pidada;

—

kajastada neid üldpõhimõtteid määruse teistes asjakohastes artiklites partnerluslepingute ja rakenduskavade kohta;

—

lisada nõue, et liikmesriigid analüüsiksid oma iga-aastastes aruannetes mitmetasandilise partnerluse ja valitsemise põhimõtetest kinnipidamisel tehtud edusamme;

—

näha ette võimalus arendada toimivaid rakenduskavasid.

49.

tervitab komisjoni ettepanekut luua ühine strateegiline raamistik, kus koondatakse ELi erinevad territoriaalse arengu vahendid (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, struktuurifondid: Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Kalandusfond). Komitee nõuab sellega seoses samuti, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks praktilisel viisil partnerluslepingute väljatöötamisse;

50.

nõuab sellest lähtuvalt, et Euroopa seadusandja kinnitaks need sätted ja tugevdaks neid eelkõige selleks, et näha ette:

—

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate olemasolu liikmesriikide delegatsioonides, kui partnerluslepingute üle Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi peetakse;

—

mitmetasandilise partnerluse ja valitsemise põhimõtete tõsine tugevdamine nende põhimõtete eesmärke ja kriteeriume käsitlevas tulevases Euroopa koodeksis;

—

dialoog Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee vahel nende iga-aastaste aruannete valitsemise aspekti üle, et hinnata igas liikmesriigis tehtud edusamme ja esinenud takistusi, enne kui nõukogu võtab vastu oma soovitused;

—

luua koostööindeks, mis võimaldaks mõõta osalusvalitsemise taset liikmesriikides;

51.

käsitleb territoriaalset koostööd kui regionaalpoliitika lahutamatut osa ning leiab, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) on mitmetasandilise valitsemise (20) jaoks tõeline katselava;

52.

tervitab asjaolu, et ETKRi käsitleva määruse läbivaatamist puudutav Euroopa Komisjoni 2011. aasta oktoobri ettepanek peegeldab soovi rakendada territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ning sisaldab Regioonide Komitee varem esitatud ettepanekuid, eelkõige ettepanekut luua kahepoolseid ETKRe kolmandate riikide osalejatega (21). Komitee juhib tähelepanu sellele, et ETKRi saab koostööstruktuurina kasutada ka muudes ELi poliitikavaldkondades kui pelgalt regionaalpoliitikas;

53.

rõhutab Regioonide Komitee ETKRi platvormi osatähtsust ETKRi kui vahendi edendamisel ja operatiivse toe tagamisel uute ETKRide loomiseks, eelkõige tänu heade tavade vahetamisele;

54.

palub Euroopa Komisjonil seoses makropiirkondlike strateegiate arenguga osutada erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

—

mitmetasandilise valitsemise põhimõtte range järgimine makropiirkondlike strateegiate konsultatsiooni-, väljatöötamise, elluviimise ja järelevalve organites;

—

järelevalvevahendite ja finantsprogrammide loomine: need tagaksid kohalikel ja piirkondlikel strateegiatel ja arengukavadel põhinedes mitmetasandilise lähenemisviisi, et arendada neid makropiirkondi ka nn territoriaalsete klastritena;

—

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud kaasamine nende strateegiate lõplikku ülesehitamisse, et vältida valitsemise võimalikku kontsentratsiooni riiklikul tasandil;

—

nimetatud strateegiate Euroopa lisaväärtuse väljatoomine, eelkõige valge raamatu raames;

Ühtse turu lõpuleviimine partnerluses

55.

tervitab ühtse turu aktis välja pakutud kahtteist majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalsete edusammude vahendit ning toetab nõukogu taotlust, milles rõhutatakse vajadust tugevdada ühtse turu valitsemist, kutsudes Euroopa Komisjoni üles jätkama oma tööd selles valdkonnas (22);

56.

märgib, et Euroopa Parlament teatas oma raportis valitsemise ja partnerluse kohta ühtsel turul, et „ühtse turu eeskirju rakendavad sageli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused” ning et ta „kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi partnerlust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning laiendama seda ühtekuuluvuspoliitikast kuni ühtse turu poliitikani” (23);

57.

nõuab sellest lähtuvalt ühtse turu akti üldise rakendamise järelevalve tagamist, et kindlustada tegevuse sidusus ja viia ühtne turg lõpule partnerluses. Komitee on seisukohal, et see ülesanne peaks kuuluma Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi ülesannete hulka, kuhu ühe komponendina kuulub ka ühtse turu edasine arendamine;

58.

rõhutab oma tiitli „Euroopa ettevõtluspiirkond” panust integreeritud territoriaalse arengu strateegilise visiooni arendamisse, toetudes eelkõige väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act” (24). Komitee nõuab, et lisaks loodaks ka väikeettevõtlusalgatuse partnerlused (Small Business Act Partnerships), et viia väikeettevõtlusalgatust ellu piirkondlikul tasandil. Samuti kutsub komitee üles looma riiklikul tasandil ja ka territoriaalsel tasandil nn VKEde saadikud (SME envoys) ning teeb ettepaneku, et komitee kaasataks loodava väikeettevõtlusalgatuse nõuanderühma töösse;

59.

kordab vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja eelkõige seadusandlike volitustega piirkonnad osalusmehhanismidesse, et ühtse turu eeskirjad optimaalselt üle võtta ja neid kohaldada;

Tulevane keskkonna-, kliimamuutuste ja energiapoliitika  (25)  (26)

60.

kutsub rahvusvahelisi institutsioone ja Euroopa Liitu üles võtma arvesse lisaväärtust, mida võivad pakkuda kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ülemaailmses keskkonna ja säästva arengu juhtimises, sh mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamisel, nt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ning Rio+20 tegevuskava keskkonnahoidliku majanduse ja säästva arengu juhtimise hüvanguks (27);

61.

on seisukohal, et kohalikku ja piirkondlikku tasandit saab konstruktiivselt kaasata kliimamuutustega kohanemise meetmetesse tulemustele orienteeritud kokkulepete abil, mille kohaselt võib iga valitsemistasand vabatahtlikult võtta endale kohustuse saavutada konkreetne kliimakaitse eesmärk ning ühiselt hoolitseda ja vastutada oma panuse eest eesmärgi saavutamisel (28);

62.

toob välja üha suurema tähtsuse, mis on piirkondade ja ettevõtete vahelistel valdkondlikel või valdkonnaülestel energia- ja kliimakaitseliitudel. Neid tuleks sihipäraselt edendada, et võimalikult kiiresti vähese CO2-heitega tehnoloogaid edasi arendada ja rakendada partnerluses kohaliku ja piirkondliku tasandi otsustajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel;

63.

märgib, et linnapiirkonnad tekitavad 75 % süsinikdioksiidi heitkogustest, ning rõhutab, et tõhus globaalne tegutsemine eeldab mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi, mis hõlmab kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riigiülese valitsemistasandi tegevuse kooskõlastamist subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Sellega seoses toob komitee esile oma ettepaneku Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitleva kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalse pakti kohta kui tõhusa vahendi kliimamuutustega tegelemisel;

64.

rõhutab vajadust käsitleda hoolikalt 2020. aasta energiastrateegiaga seotud strateegiliste suuniste ja õigusnormide mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldus- ja finantskoormusele ning jälgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist. Komitee toetab tugevalt uuenduslike vahendite loomist selle strateegia (29) elluviimiseks;

65.

kinnitab taas oma pühendumust linnapeade paktile, mis tegutseb ühise eesmärgi – CO2 heitkoguste vähendamise nimel. Komitee soovitab laiendada pakti teemasid CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgist kaugemale ja kaasata teised säästva majanduse valdkonnad, nagu veehaldus. Lisaks soovitab komitee laiendada pakti geograafiliselt Vahemere Liidu ja idapartnerluse raames koos komitee käivitatud poliitiliste platvormidega, nt Euroopa ja Vahemere piirkonna kohaliku ja piirkondliku assamblee (ARLEM) ning idapartnerluse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastane konverents (CORLEAP), ja samuti maailma tasandil koos algatusega „Pacte des Maires Mundus” (maailma linnapeade pakt);

Tulevane ühine põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja merenduspoliitika

66.

on seisukohal, et mitmetasandilise valitsemise raamistiku loomine on hädavajalik eeltingimus 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika edu saavutamisel, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine selle ühise poliitika suuniste ja rakendussätete valikusse ja haldamisse ning ka koostoime maaelu arengu poliitika ja teiste ELi poliitikameetmete, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika vahel (30);

67.

nõuab, et komitee oleks täielikult kaasatud Euroopa Komisjoni nõuanderühma ettevalmistavatesse töödesse, et saavutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste varane kaasamine ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika väljatöötamisse;

68.

on arvamusel, et integreeritud lähenemisviis peab andma inspiratsiooni kalanduspoliitikale, et tagada kalanduse elujõulisus ja kalavarude jätkusuutlik majandamine. Komitee toetab otsuste tegemise detsentraliseerimist, et vähendada Euroopa mikrojuhtimisest tingitud ebakõlasid, kasutades teatud juhtudel komiteemenetlust ja usaldades ühenduse eeskirjade raames teatud kalandustegevuste haldamine liikmesriikidele, piirkondadele ja sektorile endale;

69.

kutsub üles kooskõlastama valdkonnavahelisi poliitikameetmeid, mida saab kasutada mereäärsetel aladel, ja looma merendus- ja kalandusalaste küsimuste ühtse Euroopa fondi, mis hõlmaks ühes raamistikus kõiki selle valdkonna olemasolevaid vahendeid. Sellest lähtuvalt toetab komitee Euroopa merendusplatvormi loomist: see koondaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning asjaomased osalised, et pakkuda vahendit, mis võiks aidata jagada vastutust ja levitada häid tavasid (31);

Stockholmi programmi elluviimine koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega

70.

meenutab, kui oluline on komitee kaasamine Stockholmi programmi tegevuskava elluviimisesse ja ka hindamiskriteeriumite väljatöötamisse, et tagada kohalikul ja piirkondlikul tasandil omandatud kogemuste parem arvessevõtmine;

71.

on eelkõige seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine seaduslikku sisserännet reguleeriva Euroopa raamistiku koostamisse, ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetmete määratlemisse, sisserännanute põhiõiguste kaitsmisse ja arengukoostöö elluviimisse pärituoluriikidega tugevdaks ELi tegevuse õiguspärasust, tingimusel et subsidiaarsuse põhimõttest oleks rangelt kinni peetud;

72.

nõuab, et teostatakse territoriaalse mõju analüüsid hindamaks Euroopa või riiklikul tasandil otsustatud õiguslike rakendusmeetmete raames kohalike ja piirkondlikele omavalitsustele kehtestatud nõudeid;

73.

märgib rahuldusega, et komitee osalemine iga-aastastel ministritevahelistel integratsiooniteemalistel kohtumistel ja komitee panused Euroopa integratsioonifoorumisse, komisjoni integratsiooni käsiraamatusse koos kohalike ja piirkondlike omavalitsuste heade tavade tutvustamisega ning Euroopa integratsioonifondi aastaste ja mitmeaastaste prioriteetide määratlemisse on viinud mitmetasandilise lähenemisviisi tunnustamiseni Euroopa teises integratsioonikavas, (32) kus sätestatakse:

—

erineva tasandi asjaomaste sidusrühmade vahelised nn territoriaalsed kokkulepped;

—

kohalike ja piirkondlike osalejate kaasamine integratsioonipoliitika määratlemisse ELi programmide raames;

—

konsultatsiooniprotsesside tugevdamine strateegiliste kohtumiste kaudu Regioonide Komiteega;

—

paindlike vahendite, sealhulgas Euroopa moodulite väljatöötamine eesmärgiga toetada riiklikku ja kohalikku poliitikat ja tavasid;

Mitmetasandilise valitsemise mehhanismid ELi laienemisstrateegia toetamiseks

74.

pooldab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohandamist abisaajariikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustele ja territoriaalse koostöö, eelkõige Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse vahendi arendamisele. Need on esmatähtsad vahendid mitmetasandilise valitsemise üleeuroopalise mõõtme tugevdamiseks;

Naabruspoliitika tugevdamine mitmetasandilise valitsemise kaudu

75.

tuletab meelde, et Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) ning idapartnerluse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverents (CORLEAP) toovad kokku ühelt poolt Euroopa Liidu ja Vahemere Liidu ning teiselt poolt idapartnerluse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valitud esindajad, täiendades nii nende kahe protsessi institutsioonilist raamistikku;

76.

leiab, et nende edu eeltingimusteks on mitmetasandiline demokraatia ja kaasav lähenemisviis. Samuti märgib komitee, et need kaks poliitilist algatust, mis tugevdavad naabruspoliitika territoriaalset mõõdet, on vastus ilmsele vajadusele toetada kohalikul ja piirkondlikul tasandil alaliste poliitiliste ja haldusstruktuuride loomist, rahaliste vahendite tõhusat kasutust ning partnerriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut soodustavate mehhanismide rakendamist eelkõige piirkondadevahelise koostöö kaudu;

77.

tegutseb selle nimel, et ARLEM osaleks otse Vahemere Liidu juhtimises, võimaldamaks kolmel kaldal asuvatel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel osaleda ARLEMi eri organites toimuvas poliitilises dialoogis ning saada kasu juurdepääsust koostöö tugevdamiseks loodud mehhanismidele ja vahenditele;

78.

soovib, et CORLEAPiga loodud institutsioonilise platvormi tugevdamisel käivitataks Euroopa Komisjoni ja partnerriikidega alaline dialoog, et leida konkreetsed meetodid, mille kaudu saaksid idapartnerluse riikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleda idapartnerluse nelja platvormi töös, olla kaasatud assotsieerimislepingute, strateegiliste dokumentide ja tegevuskavade ettevalmistamisse ning eelkõige rakendada ja hinnata riiklikke sihtprogramme;

Mitmetasandiline valitsemine globaliseerumise kontekstis: oodatavad uued arengusuunad

79.

pooldab territoriaalset lähenemisviisi ELi arengupoliitika läbivaatamisel ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat kaasatust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse (33). Seetõttu nõuab komitee, et parterriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antaks vajalikku toetust tehnilise ja rahalise suutlikkuse arendamiseks;

80.

toob välja detsentraliseeritud koostöö lisaväärtuse. Seejuures tuleks nimetada eelkõige selliseid algatusi nagu detsentraliseeritud arengukoostöö konverents – mille eesmärk on soodustada ELi ja arengumaade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ELi institutsioonide suhtlust ja poliitilist dialoogi –, detsentraliseeritud koostöö portaal ja detsentraliseeritud koostöö börs. Need on vahendid, mida tuleb ELi tasandil institutsioonilise koostöö raames tugevdada;

81.

väljendab rahuolu, et mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide olulised panused mitmetasandilise valitsemise valge raamatu konsultatsiooniprotsessi (34) näitasid, kui palju see ELi tasandi lähenemisviis on tekitanud huvi arendada oma tegevuses territoriaalset mõõdet ja luua partnerlusi maailma teiste piirkondadega, soodustades nii poliitikavaldkondade vastastikust täiendavust;

82.

toob selles kontekstis esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tugevnemise ülemaailmsetes juhtimismehhanismides:

—

suundumus võtta eelkõige rahvusvahelistes organisatsioonides rohkem arvesse globaliseerumise territoriaalset mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; ülemaailmsel tasandil on tekkinud arutelu tasakaalustatud arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse alase globaalse poliitika üle (35);

—

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil elluviidava paradiplomaatia asjakohasus, seejuures eelkõige linnadevaheline diplomaatia ja seadusandlike volitustega piirkondade rakendatav diplomaatia;

—

panus, mis tuleneb dialoogist ja kogemuste vahetamisest teiste suurte piirkondlike osalejatega, kellel on riigi tasandist allpool olevaid organeid, näiteks Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliit (WAEMU) või Mercosuri piirkondlik koda;

—

uued koostöö- ja poliitilise dialoogi kanalid, mida mõned rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, ILO, UNEP, UNDP, UN-HABITAT, UNESCO, FAO jt) on soovitanud Regioonide Komiteel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kasutada (36);

83.

märgib kokkuvõttes, et praegune suundumus liikuda ülemaailmses kogukonnas detsentraliseerimise ning riigi tasandist allpool olevatel tasanditel osalejate võimu suurendamise suunas viib ilmselt selleni, et nad kaasatakse globaliseerumise juhtimise mehhanismidesse, luues sel viisil uut tüüpi mitmepoolsuse;

D.    Uued etapid mitmetasandilise valitsemise rakendamise tugevdamiseks

84.

on teinud algatuse võtta kasutusele Euroopa Liidu tasandi mitmetasandilise valitsemise tulemustabel, mis võimaldaks aastapõhiselt hinnata, kuidas on Euroopa Liidu poliitilises protsessis võetud arvesse mitmetasandilise valitsemise peamisi põhimõtteid ja mehhanisme, keskendudes seejuures analüüsitavate poliitikameetmete ja strateegiate territoriaalsele mõõtmele. Esimesest tulemustabelist on näha ELi otsustamisprotsessi edusammud ja puudused Euroopa Liidu 2010. aasta poliitilise programmi neljas otsustava tähtsusega strateegias ja poliitikasuunas, nimelt Euroopa 2020. aasta strateegias, 2011–2020. aasta energiastrateegias, Stockholmi programmis ja kevadpaketis (37).

85.

nendib seoses oma esimese tulemustabeliga, et

—

väljaarendatud metoodika (38) paljastab mitmetasandilise valitsemise süsteemi esilekerkimise ELi institutsioonilisel tasandil, kus teave voolab ning seda jagatakse (enamasti) avatud ja läbipaistval mitmetasandilisel viisil, kus konsulteerimise mehhanismid on enamasti hästi toimivad ja hõlmavad kõiki tasandeid jne. Samas on mitmetasandilise valitsemise täiendavate mehhanismide ja tavade hindamisel ilmnenud tõsiseid vajakajäämisi. See puudutab eelkõige selliste mehhanismide ja uuenduslike vahendite kasutamist, mis peavad mitmetasandilise valitsemise nõuded poliitikameetmetesse üle kandma;

—

võrdlevas tulemustabelis sai üldiselt kõige enam punkte Euroopa 2020. aasta strateegiat puudutav poliitiline protsess. See tähendab, et on leitud tavasid, mis vastavad rohkem mitmetasandilise valitsemise neile näitajatele, mis mitmetasandilise valitsemise kvaliteedi hindamiseks püstitati. Kõige vähem punkte sai mitmetasandiline valitsemine aastatuhande eesmärkide kevadpaketi 2010 raames. Punktide jagamise muutis seal raskeks ja viis madala punktiarvuni eelkõige sidusrühmade kaasamise protsessi läbipaistmatus. Kokkuvõttes on kõigi nelja poliitikavaldkonna puhul selge potentsiaal paremateks mitmetasandilise valitsemise tavadeks (39);

86.

leiab, et Regioonide Komitee järelevalvetegevuse tugevdamiseks võiks järgmisel subsidiaarsuse konverentsil pöörata erilist tähelepanu mitmetasandilisele valitsemisele, et analüüsida esimeses tulemustabelis ilmnenud suundumusi ja nende mõju Euroopa otsustusprotsessile;

87.

töötab järgmistel kuudel välja Euroopa Liidu mitmetasandilise valitsemise harta, mis peaks tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurema osaluse ELi demokraatlikus protsessis. Harta koostamise protsess põhineks kaasamise ja osalemise kontseptsioonil, mis peaks soodustama kohalike ja piirkondlike valitud esindajate omanikutunnet harta suhtes.

Brüssel, 16. veebruar 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO

(1)  Regioonide Komitee valge raamat mitmetasandilise valitsemise kohta, CdR 89/2009 fin.

(2)  Oma resolutsioonis 2011. aasta poliitiliste prioriteetide kohta sedastas Regioonide Komitee, et „kavatseb jätkata Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamist ja soovib mitmetasandilise valitsemise valge raamatu järelmeetmena hinnata selle rakendamist ning jälgida mitmetasandilise valitsemise olukorda Euroopa Liidus” – CdR 361/2010 fin. Seda arengut tugevdab dialoog Euroopa omavalitsuste ühenduste ja Euroopa peamiste eksperdirühmadega.

(3)  Selle põhimõtte kohaselt peaks igal valitsuse tasandil, kes osaleb ühisotsuste tegemisel, olema kohustus tugevdada teiste tasandite õiguspärasust ja suutlikkust (Landy & Teles, „Beyond Devolution: From Subsidiarity to Mutuality”). Teisisõnu ei tuleks erinevatel tasanditel valitsemist näha konkureeriva tegevusena, vastupidi, erinevad tasandid peaksid tegutsema vastastikuse tugevdamise nimel.

(4)  See põhimõte seisneb ühenduse institutsioonide vahelise pädevuse jaotuse süsteemis, määrates igale institutsioonile täpse rolli ühenduse institutsioonilises struktuuris ja ühendusele usaldatud ülesannete täitmisel. Kohus tagab õigusriigi põhimõtete rakendamise, kontrollides institutsioonilisest tasakaalust kinnipidamist, s.t iga institutsioon peab teostama oma volitusi teiste omadest kinni pidades (vt 13. juuni 1958. aasta otsus kohtuasjas 9/56, Meroni vs. ülemamet, (EKL 1958, lk 11) ja 22. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas 70/88, Euroopa Parlament vs. nõukogu (EKL 1990, lk I-02041, punktid 21–22)).

(5)  José Manuel Barroso ja Mercedes Bresso ühine pressiteade, 29. juuni 2011 (vt MEMO/10/287 aadressilt http://europa.eu/rapid/).

(6)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta resolutsioon (Ramona Nicole Mănescu) ELi regionaalpoliitika hea valitsemistava kohta: Euroopa Komisjoni abi- ja kontrollimenetlused (2009/2231(INI) (P7_TA(2010) 0468)).

(7)  Eesistujariigi Hispaania taotlusel 17. märtsil 2010 Málagas korraldatud mitteametlik territoriaalpoliitika ministrite kohtumine, mis toimus 18. jaanuaril 2010 Palmas aset leidnud territoriaalse dialoogi hoogsa jätkuna.

(8)  Regioonide Komitee arvamus „Arukas reguleerimine”, CdR 353/2010.

(9)  Vt analüüsirühma aruanne Euroopa Ülemkogule „Euroopa-projekt 2030: võimalused ja väljakutsed”, märts 2010. Aruanne esitati Euroopa Ülemkogu eesistujale Herman Van Rompuyle 8. mail 2010.

(10)  Regioonide Komitee arvamus „Euroopa kodanikualgatus”, CdR 167/2010 fin.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta, COM(2010) 119 final.

(11)  Nõukogu järeldused nõukogu meetmete ja algatuste kohta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamiseks, üldasjade nõukogu 3092. istung, Brüssel, 23. mai 2011.

(12)  Regioonide Komitee arvamus „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine”, CdR 21/2010 fin.

(13)  Seoses Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011 järeldustega (EUCO 10/1/11 REV 1) märkas Regioonide Komitee oma Euroopa 2020. aasta strateegia platvormi töö raames, et riiklikes reformikavades sisalduva teabe kohaselt:

—

oli kahes kolmandikus liikmesriikidest (19-s 27-st) kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel riiklike reformikavade koostamise protsessis oma roll;

—

enamikes liikmesriikides konsulteeriti kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning kaheksas neist osalesid nad otseselt riikliku reformikava koostamisel;

—

kolmeteistkümne liikmesriigi (sh viis kõige suurema rahvaarvuga) reformikavas leidsid märkimist mitmetasandilisel valitsemisel põhinevad algatused;

—

kahes liikmesriigis (Belgias ja Portugalis) võeti vastu piirkonniti diferentseeritud eesmärgid;

—

üks liikmesriik (Rumeenia) teatas, et võtab vastu Regioonide Komitee territoriaalsete paktide ettepaneku seda selgelt nimetades;

—

mõned liikmesriigid seadsid endale eesmärgiks viia ellu integreeritud lähenemisviis ja tugevdada koostoimet valitsuse eri tasandite vahel tõhusamate koordineerimis- ja dialoogistruktuuride kaudu.

(14)  Regioonide Komitee arvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel”, CdR 72/2011 rev 1; Regioonide Komitee resolutsioon „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsem kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegiasse”, CdR 199/2010 fin.

(15)  Regioonide Komitee resolutsioon „Paremad vahendid ELi 2020. aasta strateegia rakendamiseks: liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised”, CdR 175/2010 fin.

(16)  Komisjoni töödokument, SEK(2011) 708 (http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/scoreboard/docs/scoreboard.pdf). Sellega seoses palus Regioonide Komitee oma arvamuses CdR 104/2010 fin komiteele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja nende liitudele proaktiivset rolli Euroopa digitaalse tegevuskava juhtimistsüklis.

(17)  CdR 373/2010 fin.

(18)  Nõukogu järeldused majandusliku, sotsiaalse ja ühtekuuluvuse viienda aruande kohta, üldasjade nõukogu 3068. istung, Brüssel, 21. veebruar 2011.

Regioonide Komitee arvamus „Ühtekuuluvuspoliitika panus Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse”, CdR 223/2010 fin.

(19)  Regioonide Komitee perspektiivarvamus „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik”, CdR 210/2009 fin.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik”, COM(2010) 642 final.

(20)  Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus „Uued väljavaated ETKRi käsitleva määruse läbivaatamisel”, CdR 100/2010 fin.

(21)  Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus „Uued väljavaated ETKRi käsitleva määruse läbivaatamisel”, CdR 100/2010 fin.

(22)  Nõukogu järeldused ühtse turu akti ja ühtse turu taaskäivitamise prioriteetide kohta, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 3105. istung, Brüssel, 12. juuli 2011.

Regioonide Komitee arvamus „Ühtse turu akt”, CdR 330/2010 fin.

(23)  Raport valitsemise ja partnerluse kohta ühtsel turul (2010/2289 (INI)).

(24)  Regioonide Komitee arvamuse eelnõu „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”, CdR 151/2011 rev 1.

(25)  Vt komitee perspektiivarvamuses CdR 164/2010 fin „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas” esitatud üksikasjalikud soovitused selle kohta, kuidas kohaldada mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi ELi keskkonnapoliitika kõigis etappides.

(26)  Vt muuhulgas komisjoni valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, COM(2011) 144 final.

(27)  Regioonide Komitee arvamus „Bioloogilise mitmekesisuse poliitika ELi ja rahvusvahelisel tasandil pärast 2010. aastat”, CdR 112/2010 fin; Regioonide Komitee arvamus „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi”, CdR 245/2010 fin; Regioonide Komitee arvamuse eelnõu „ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20)”, CdR 187/2011 rev 1.

(28)  Regioonide Komitee arvamus „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi”, CdR 245/2010 fin.

(29)  Regioonide Komitee perspektiivarvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas”, CdR 164/2010 fin; Regioonide Komitee perspektiivarvamus „Kliimamuutuste poliitika integreerimine ja tulevane ELi eelarve”, CdR 104/2011 fin.

(30)  Regioonide Komitee omaalgatuslik arvamus teemal „Ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat”, CdR 127/2010 fin.

(31)  Regioonide Komitee arvamus „Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamine ja merealased teadmised 2020”, CdR 339/2010 fin.

(32)  Komisjoni ettepanek „Euroopa tegevuskava kolmandate riikide kodanike integreerimiseks”, COM(2011) 455 final.

(33)  Regioonide Komitee arvamus ja Euroopa Komisjoni roheline raamat „Kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut toetav ELi arengupoliitika – ELi arengupoliitika mõju suurendamine”, CdR 408/2010 fin.

(34)  Konsultatsiooni aruanne: Regioonide Komitee valge raamat mitmetasandilise valitsemise kohta, CdR 25/2010 fin.

(35)  Nt piirkondlike ühenduste ülemaailmse foorumi (FOGAR) tegevus.

(36)  Regioonide Komitee kordab, et Rio+20 konverentsil tuleb anda ÜRO Keskkonnaprogrammile või Säästva Arengu Nõukogule volitused luua uue struktuurina riigist madalama tasandi valitsuste ja kohalike omavalitsuste alaline komitee, mis kajastaks asjakohaselt mitmetasandilist valitsemist ning oleks alaliseks mehhanismiks kogu maailma kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimiseks ja koostöö tegemiseks. Regioonide Komitee võiks selles osas eeskuju näidata. Samuti on julgustav asjaolu, et nn ÜRO Rio konventsioonides on viimasel ajal rohkem tunnustatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eristaatust valitsusasutustena. Muu hulgas on neid näiteks tunnustatud valitsuse sidusrühmadena Cancúni kokkuleppes, samuti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi kümnenda istungi otsuses X/22 piirkondlike omavalitsuste, linnade ja teiste kohalike omavalitsuste bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava kohta. Komitee on korranud, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleb tagada koht säästva arengu institutsioonilises raamistikus koos riiklike valitsuste ja ÜRO organitega. Komitee avaldab oma arvamuse eelnõus CdR 187/2011 rev 1 „ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20)” kahetsust selle üle, et praeguses rahvusvahelises juhtimisstruktuuris seab nende esindatus ÜRO organites nad hoolimata nende erilisest rollist valitsemises sageli samale pulgale kodanikuühiskonna ja ettevõtetega kui teiste suuremate rühmadega.

(37)  EIPA koostatud uuringul põhinev esimene tulemustabel.

(38)  Konkreetsed mitmetasandilise valitsemise tavad on liigitatud kahte kategooriasse, mis sisaldavad omakorda kokku kuut alakategooriat (I. menetlused: teave ja konsulteerimine; sidurühmade kaasamine; reageerimisvõime; II. ELi poliitikameetmete sisu: territoriaalne/integreeritud/kohalik poliitika; aruka reguleerimise mehhanismid; uuenduslikud rakendus- ja partnerlusvahendid). Samuti on määratletud, mida võib pidada heaks tavaks seoses nende kuue tavaga, mis viitavad üldistele mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele ja eesmärkidele, ning loodud on näitajad, mille alusel mõõta või hinnata tavade rakendamist.

(39)  Mis puutub kategooriate „menetlused” ja „sisu” eest saadud punktidesse, siis nähtub nimetatud kategooriate alakategooriate eest saadud punktidest, et kui kevadpakett välja jätta, siis on mitmetasandilise valitsemise tavad menetluste puhul palju paremini välja arendatud (teave ja konsulteerimine, sidusrühmade kaasamine, reageerimisvõime) kui sisu puhul (uuenduslikud rakendusvahendid, aruka reguleerimise mehhanismid, territoriaalne ja integreeritud lähenemisviis). Nii Euroopa 2020. aasta strateegia kui ka energia ja kliimamuutuste valdkond küündivad menetluste puhul minimaalse lävendini 3/6-st. Samas selgus tulemustabelist ka, et üleüldine positiivne punktiarv Euroopa 2020. aasta strateegiale on saavutatud peamiselt tänu suhteliselt kõrgele punktiarvule mitmetasandilise valitsemise menetlusi puudutavate tavade puhul.

Kui vaadata üksikasjalikumalt iga kategooria kolme komponenti, siis selgub tulemustabeli diagrammist (kui kevadpakett välja jätta), et esimese kategooria, st menetluste suhteliselt paremad tulemused võrreldes sisu kategooriaga on selgitatavad alakategooria „teave ja konsulteerimine” (väga) kõrgete punktidega ja mingil määral suhteliselt rahuldavate punktidega sidusrühmade kaasamise alakategoorias. Samas on reageerimisvõimel kokkuvõttes suhteliselt madalad punktid. Teises kategoorias („ELi poliitika sisu”) on vaid Euroopa 2020. aasta strateegial õnnestunud saavutada mingil määral rahuldav punktisumma aruka reguleerimise mehhanismide ja uuenduslike rakendusvahendite raames. Sama kehtib ka energia ja kliimamuutuste ning kevadpaketi puhul territoriaalsesse ja integreeritud lähenemisviisi alakategoorias. Kõik ülejäänud tavad on saanud võrdlemisi madalad punktid.

Top