2.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/70

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (1);

—

võttes arvesse professor Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet „Ühtse turu uus strateegia”;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” (KOM(2010)0546);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (KOM(2010)0543);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245);

—

võttes arvesse raportit, mis käsitleb hinnangut VKEde juurdepääsule riigihanketurgudele Euroopa Liidus (2);

—

võttes arvesse komisjoni teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557);

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (3);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlikud riigihanked” (KOM(2008)0400);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kõigepealt mõtle väikestele”– Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act””(KOM(2008)0394);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi Euroopa ühtne turg” (KOM(2007)0724) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „Ühtne turg: ülevaade saavutustest” (SEK(2007)1521);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast” (KOM(2007)0726);

—

võttes arvesse komisjoni tõlgendavat teatist, mis käsitleb riigihankeid ja kontsessioone reguleeriva ühenduse õiguse kohaldamist avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste suhtes (K(2007)6661);

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga: „On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” (KOM(2006)0030);

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta;

—

võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (4);

—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni uute arengute kohta riigihangetes (5);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta (6);

—

võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kommertskasutusele eelnevate hangete kohta: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas (7);

—

võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni teemal „On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine” (8);

—

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta (KOM(2011)0015);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0071/2011),

A.

arvestades, et vabal ja õiglasel konkurentsil põhinev ühtne turg on ELi majandusreformi esmatähtis eesmärk ja maailma majanduses Euroopa peamine konkurentsieelis;

B.

arvestades, et siseturu üks suuri eeliseid on olnud liikuvuse tõkete kaotamine ning institutsiooniliste eeskirjade ühtlustamine, mis on edendanud kultuurilist mõistmist, integratsiooni, majanduskasvu ja Euroopa solidaarsust;

C.

arvestades seda, kui tähtis on suurendada usaldust ühtse turu vastu kõigil tasanditel ning kõrvaldada olemasolevat tõkked äri alustavatele ettevõtetele; arvestades kõrgeid halduskulusid, mis heidutavad uusi ettevõtjaid;

D.

arvestades, et on tähtis, et ühtse turu akt ei koosneks mitmest üksteisest eraldatud meetmest ja et kõik ettepanekud osaleksid üheskoos ühtse eesmärgi saavutamises;

E.

arvestades, et turu killustatus mõjutab kõiki ettevõtjaid, kuid et VKEd on sellest tulenevate probleemide suhtes eriti tundlikud;

F.

arvestades, et üldise arusaama kohaselt on ühisturust siiani kasu saanud põhiliselt suured ettevõtted, hoolimata sellest, et ELi kasvumootoriks on VKEd;

G.

arvestades, et vähene innovatsioon ELis on viimaste aastate madala majanduskasvu üks põhilisi tegureid; arvestades, et innovatsioon rohelise tehnoloogia alal annab võimaluse pikaajalise majanduskasvu ja keskkonnakaitse kokkusobitamiseks;

H.

arvestades, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks peab ühtne turg looma tingimused arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks; arvestades, et ühtne turg peab muutuma ELi ettevõtete innovatsiooni ja teadustegevuse jaoks paremaks keskkonnaks;

I.

arvestades, et konkurentsipoliitika on oluline vahend selle tagamisel, et ELil on dünaamiline, tõhus ja uuenduslik siseturg ning et EL on konkurentsivõimeline ülemaailmses ulatuses;

J.

arvestades, et riskikapital on uute innovatiivsete ettevõtete jaoks oluline finantseerimisallikas; arvestades, et ELi liikmesriikidesse investeerida soovivate riskikapitalifondide jaoks esineb tõkkeid;

K.

arvestades, et info- ja sidetehnoloogia arendamine ja laialdasem kasutamine ELi ettevõtete poolt on meie tulevase majanduskasvu seisukohalt olulise tähtsusega;

L.

arvestades, et e-kaubandus ja e-teenused, sh e-valitsuse ja e-tervise teenused, on ELi tasandil endiselt välja arendamata;

M.

arvestades, et postisektor ning postisüsteemide ja -teenuste koostalitlusvõime ja koostöö edendamine võivad oluliselt mõjutada piiriülese e-kaubanduse arengut;

N.

arvestades, et olemasolevad regulatiivsed tõkked takistavad autoriõiguste tõhusat litsentsimist, põhjustades audiovisuaalsete toodete turul kõrge killustumise taseme, mis on ELi ettevõtetele kahjulik; arvestades, et nii ettevõtted kui ka tarbijad võidaksid audiovisuaalsete toodete ja teenuste tõeliselt ühtse turu loomisest, mis austab interneti kasutajate põhiõigusi;

O.

arvestades, et võltsimine ja piraatlus vähendavad e-kaubanduse usaldusväärsust ning soodustavad intellektuaalomandi kaitse eeskirjade killustumist, lämmatades innovatsiooni ühtsel turul;

P.

arvestades, et erinevad maksusätted võivad põhjustada piiriüleste tehingute jaoks märkimisväärseid takistusi; arvestades, et riikide maksupoliitika koordineerimine, nagu seda on kavandanud Mario Monti oma raportis, tooks olulist lisandväärtust ettevõtetele ja kodanikele;

Q.

arvestades, et riigihangetel on majanduskasvu suurendamises tähtis koht, moodustades umbes 17 % ELi SKP-st; arvestades, et piiriülesed hanked moodustavad vaid väikese osa kogu riigihangete turust, hoolimata sellest, et tegu on ELi äriühingute jaoks hea võimalusega; arvestades, et VKEdel on endiselt piiratud juurdepääs riigihangete turgudele;

R.

arvestades, et teenused on majanduskasvu ja tööhõive jaoks esmatähtis sektor, kuid teenuste ühtne turg on endiselt välja arendamata, tulenevalt eelkõige lünkadest teenuste direktiivis ja raskustest, mida liikmesriikidel on seoses selle direktiivi rakendamisega ette tulnud,

1.

tervitab komisjoni teatist „Ühtse turu akt”; on seisukohal, et teatise kolm peatükki on võrdselt olulised ja omavahel seotud ning neid tuleks käsitleda ühtse lähenemisviisi alusel, erinevaid põhiküsimusi üksteisest eraldamata;

2.

rõhutab eelkõige komisjoni kõnealuses teatises võetud kohustust toetada uusi säästva arengu edendamise viise;

3.

nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi järgmise finantsraamistiku ELi eelarveeesmärkide finantsauditi ja seaks prioriteediks Euroopa lisandväärtust loovad projektid, mis on võimelised teadusuuringute, teadmiste ja innovatsiooni alal ELi konkurentsivõimet ja integratsiooni parandama;

4.

rõhutab eelkõige seoses majandus- ja finantskriisiga ühtse turu tähtsust ELi ettevõtete konkurentsivõimele ja Euroopa majanduskasvule, nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid piisavad vahendid, et parandada ühtse turu reeglite rakendamist, ning tervitab teatises kasutatud terviklikku lähenemisviisi; rõhutab Mario Monti aruandes sisalduvate eri meetmete vastastikust täiendavust, mis ei kajastu täielikult ühtse turu aktis;

5.

kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ambitsioonikat meetmepaketti, mis juhindub siseturu konkurentsivõime edendamise selgest ja sidusast strateegiast; kutsub komisjoni üles järgima Mario Monti aruande vaimu, mille kohaselt tuleks edendada liberaliseerimist ja konkurentsi ning samuti soodustada maksu- ja sotsiaalvaldkonna ühtlustumist;

6.

rõhutab, et tuleb parandada Euroopa Liidu majanduse juhtimist ja luua ettevõtetele majanduslikud tingimused, et nad saaksid kasutada ühtse turu pakutavaid eeliseid kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks, ja nõuab selle seose selgesõnalist väljendamist ühtse turu aktis; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu mõjule, mida ELi liikmesriikide suurenevad majanduslikud erinevused avaldavad ühtse turu sisemisele ühtekuuluvusele;

7.

rõhutab vajadust võtta vastu ambitsioonikas Euroopa tööstuspoliitika eesmärgiga tugevdada reaalmajandust ja saavutada selle muutumine arukamaks ja säästlikumaks;

8.

rõhutab, et Euroopa strateegia välismõõde, mis hõlmab ka rahvusvahelist kaubandust, on turgude integreerimise tõttu üha olulisem ning et seetõttu võib asjakohane välisstrateegia olla tõeliselt kasulik selleks, et tagada jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja ettevõtjate jaoks ühtse turu tugevdamine kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega; rõhutab vajadust muuta ELi kaubanduspoliitika tõeliseks säästva arengu ning uute ja paremate töökohtade loomise vahendiks; palub komisjonil töötada välja kaubanduspoliitika, mis on kooskõlas tugeva töökohti loova tööstuspoliitikaga;

9.

märgib, et ühtset turgu ja regionaalarengut puudutavad Euroopa Liidu poliitikameetmed täiendavad vastastikku üksteist, ning rõhutab, et ühtse turu edusammud ja liidu piirkondade edasine areng on teineteisest sõltuvad, aidates kaasa ühtekuuluvale ja konkurentsivõimelisele Euroopale; väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepanekute üle, mille eesmärk on süvendada ühtset turgu; rõhutab, et ühtse turu tegelik ja tõhus tagamine kõikides ELi piirkondades on inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise ning seega ka tugeva ja dünaamilise ühtse turu eeltingimuseks; juhib seoses sellega tähelepanu liidu regionaalpoliitika kesksele rollile infrastruktuuri arendamisel ning seoses piirkondade majanduslikult ja sotsiaalselt sidusa ja tasakaalustatud arendamisega;

10.

kutsub komisjoni üles võtma koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastu järjekindla ja tasakaaluka strateegia, et edendada innovatsiooni ja toetada ka uuenduslikku ettevõtlust, mis oleks parim viis loometegevuse tunnustamiseks, ning kaitsta selliseid põhiõigusi nagu õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

11.

avaldab tugevat toetust VKE-sõbraliku ELi patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomisele, eesmärgiga muuta ühtne turg liidriks innovatsiooni alal ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet; rõhutab, et patentide tõlkimine mitmesse keelde on täiendav kulukoormus, mis takistab innovatsiooni ühtsel turul, ning et keelelises korralduses tuleb võimalikult kiiresti leida kompromiss;

12.

avaldab toetust ELi projektivõlakirjade loomise ideele, eesmärgiga toetada pikaajalist innovatsiooni ja uute töökohtade loomist ühtsel turul ja rahastada piiriüleste infrastruktuuri suurprojektide rakendamist, eriti energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkondades, mis toetaks meie majanduste ökoloogilisemaks muutmist; rõhutab vajadust sobilike riskijuhtimise struktuuride ning kõigi võimalike kohustuste täieliku avalikustamise järele;

13.

juhib tähelepanu täielikult toimiva energia siseturu tähtsusele suurema sõltumatuse saavutamiseks energiaga varustamisel; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada piirkondlike klastrite loomisel põhineva lähenemisviisi ning energiavarustuse kanalite ja allikate mitmekesistamise abil; rõhutab, et Ida-Euroopa infrastruktuuri tuleks parandada, et viia see kooskõlla Lääne-Euroopas asuvate liikmesriikide infrastruktuuriga; rõhutab, et energia siseturg peaks andma oma panuse energiahindade taskukohasuse säilitamisse nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks; on veendunud, et ELi kliima ja energiaga seotud eesmärkide saavutamiseks on vaja uut lähenemisviisi, et kohaldada CO2 heitkoguste ja energiasisalduse suhtes sobivaid minimaalseid maksumäärasid; rõhutab vajadust uute energiatõhususe kavade ja meetmete järele, et suurendada oluliselt energiasäästu; rõhutab vajadust edendada arukaid võrke ja taastuvaid energiaallikaid ning julgustada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama oma energiatõhususe kavades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult energiamärgistuse, ökodisaini, transpordi-, ehituse- ja infrastruktuurialaste direktiivide rakendamist, et tagada ühtne Euroopa raamkäsitlus ning seda rakendada;

14.

toetab toodete ökoloogilise jalajälje algatust ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kiiresti ettepaneku ühtse hindamis- ja märgistussüsteemi loomiseks;

15.

kutsub komisjoni üles edendama piiriüleseid investeeringuid ning looma raamistikku, mis julgustaks riskikapitalifondide investeeringuid ühtsele turule, kaitsma investoreid ja pakkuma motivatsiooni nende vahendite suunamiseks jätkusuutlikesse projektidesse, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias seatud ambitsioonikaid eesmärke; kutsub komisjoni üles uurima Euroopa riskikapitalifondi loomise võimalikkust, mis oleks võimeline investeerima algstaadiumi kontseptsiooni tõestamisse ja ettevõtete arendamisse enne kaubanduslikke investeeringuid; palub komisjonil igal aastal hinnata avalike ja erainvesteeringute vajadust ja seda, kuidas seda vajadust tema ettepanekute raames rahuldatakse või peaks rahuldama;

16.

tunnustab riigihangete, eriti kommertskasutusele eelnevate hangete tähtsust ning rolli, mida need täidavad innovatsiooni stimuleerimisel ühtsel turul; ergutab liikmesriike kasutama kommertskasutusele eelnevaid hankeid, et anda otsustav algtõuge uutele innovatiivsete ja roheliste tehnoloogiate turgudele, parandades samas avalike teenuste kvaliteeti ja tõhusust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini teavitama riigiasutusi kommertskasutusele eelnevate hangete olemasolevatest võimalustest; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi piiriüleste ühishangete hõlbustamiseks;

17.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi innovatsiooniressursside ühendamiseks, luues innovatsiooniklastreid, ning astuksid samme, julgustamaks VKEde osalemist ELi teadusuuringute programmides; rõhutab vajadust teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste levitamiseks ja piiriüleseks ärakasutamiseks;

18.

tervitab komisjoni ettepanekut läbi vaadata e-allkirju käsitlev direktiiv, eesmärgiga võimaldada turvaliste e-autentimissüsteemide piiriülese tunnustamise ja kaastalitluse õigusraamistik; rõhutab vajadust e-identimise ja e-autentimise vastastikuseks tunnustamiseks kogu Euroopa Liidus ja palub seoses sellega komisjonil eelkõige tegeleda teenustesaajate diskrimineerimise probleemiga, mis on seotud nende rahvuse või elukohaga;

19.

leiab, et transpordipoliitika valge raamat peaks keskenduma ettepanekutele, mis parandavad jätkusuutlikke transpordiviise, sh intermodaalsust ehk koostalitust; rõhutab kavandatud e-liikuvuse paketi tähtsust, mis on suunatud uute tehnoloogiate kasutamisele tõhusa ja jätkusuutliku transpordisüsteemi toetamiseks, eriti integreeritud piletimüügi kasutamise kaudu; kutsub liikmesriike üles kiiresti rakendama arukate transpordisüsteemide direktiivi;

20.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid ettevõtjate ja kodanike usalduse suurendamiseks e-kaubanduse suhtes, tagades käesolevas valdkonnas tarbijakaitse kõrge taseme; rõhutab asjaolu, et seda oleks võimalik saavutada, andes põhjaliku hinnangu tarbijaõiguste direktiivile ja põhjaliku mõjuhinnangu kõigile poliitilistele valikutele, mis sisalduvad rohelises raamatus Euroopa lepinguõiguse kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et teistes riikides domeenide registreerimise lihtsustamine internetipõhiste ettevõtete jaoks ning internetipõhiste maksesüsteemide parandamine ja teisest riigist võlgade sissenõudmise hõlbustamine kujutavad endast samuti kasulikke meetmeid e-kaubanduse edendamiseks kogu Euroopa Liidus;

21.

rõhutab tungivat vajadust kohandada ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimispoliitika turu ning poliitiliste arengutega, et saavutada Euroopa poliitilised eesmärgid, mis nõuavad koostalitlusvõimet;

22.

rõhutab vajadust ületada praegu Euroopa Liidus piiriüleses elektroonilises kaubanduses esinevad tõkked; rõhutab vajadust aktiivse poliitika järele, mis võimaldaks kodanikel ja ettevõtjatel täit kasu saada sellest kättesaadavast vahendist, mis võiks neile pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid konkurentsivõimeliste hindadega; on seisukohal, et see oleks ülioluline praeguses majanduskriisi olukorras ning aitaks tohutult kaasa ühtse turu lõpuleviimisele kui ebavõrdsuste suurenemise vastu võitlemise vahend ning vahend kaitsetumate, kaugetes paikades elavate või piiratud liikumisvõimalustega tarbijate, vähese sissetulekuga rühmade ning VKEde kaitsmiseks, kelle jaoks on eriti oluline integreeruda elektroonilise kaubanduse maailma;

23.

rõhutab, et ELi piirkonnad võivad etendada märkimisväärset rolli, aidates komisjonil luua ühtset digitaalset turgu; toonitab seoses sellega, et rõhku tuleks panna ELi piirkondadele kättesaadavate vahendite kasutamisele, et ületada puudujääke e-kaubanduse ja e-teenuste valdkonna arengus, mis võiksid moodustada viljaka aluse piirkondade tulevasele majanduskasvule;

24.

leiab, et VKEdel peaks olema vabadus ulatuslikult Euroopa e-kaubandust kasutada; taunib asjaolu, et komisjon ei kavatse esitada ettepanekut luua Euroopa digitaaltehingute internetipõhine vaidluste lahendamise süsteem aastani 2012, kaksteist aastat pärast seda, kui Euroopa Parlamendi palus esitada vastavasisulise algatuse septembris 2000. aastal (9);

25.

nõuab liikmesriikidelt kolmanda postiteenuste direktiivi (2008/6/EÜ) täielikku rakendamist; rõhutab vajadust tagada universaalne juurdepääs kvaliteetsetele postiteenustele, vältida sotsiaalset dumpingut ja edendada postisüsteemide ja -teenuste koostalitlusvõimet ja koostööd, et hõlbustada toodete tõhusat laialivedu ja veebiostude teekonna jälgimist, mis suurendab kodanike usaldust piiriülese ostlemise vastu;

26.

rõhutab vajadust luua ühtne turg internetis levitatavate audiovisuaalsete toodete jaoks, edendades info- ja kommunikatsiooniteenuste avatud standardeid, ja toetada innovatsiooni ja loovust autoriõiguste tõhusa haldamise kaudu, sh luues üleeuroopalise litsentsisüsteemi, eesmärgiga kindlustada kodanikele laiem ja õiglasem juurdepääs kultuuriteenustele ja -toodetele ning tagada, et õiguste valdajad saaksid oma loomingu eest kohase tasu ning et austataks internetikasutajate põhiõigusi; rõhutab vajadust lähendada intellektuaalomandi elektroonilisi õigusi reguleerivaid õigusakte kehtivatele tavapärastele intellektuaalomandi õigusaktidele, eeskätt kaubamärkide osas, et suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust e-kaubanduse vastu;

27.

juhib tähelepanu vajadusele tugevdada internetipiraatluse vastast võitlust, et kaitsta loojate õigusi, austades samal ajal tarbijate põhiõigusi; juhib tähelepanu asjaolule, et asutusi ja kodanikke tuleb põhjalikult teavitada võltsimise ja piraatluse tagajärgedest; tervitab komisjoni väljakuulutatud algatust, mis puudutab võltsimist ja piraatlust, eelkõige seadusandlike ettepanekute esitamist 2011. aastal, et kohandada õiguslikku raamistikku interneti uute probleemidega ja tugevdada tolliasutuste meetmeid selles valdkonnas; märgib, et sellega seoses võiks saavutada ka sünergia Euroopa turujärelevalve tugevdamiseks väljakuulutatud tegevuskavaga;

28.

rõhutab samuti, et intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist tuleks arendada osana laiemast kavast, milles võetakse arvesse tarbijate ja ELi kodanike õigusi ja vajadusi, minemata vastuollu muu ELi sise- ja välispoliitikaga, nagu infoühiskonna, hariduse, tervishoiu, kolmandate riikide arengu ning rahvusvahelisel tasandil bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisega;

29.

rõhutab, et jätkusuutliku siseturu saavutamiseks tuleb finantsjärelevalvepaketti tõhusalt rakendada ja lõpule viia; nõuab, et komisjon viiks läbi hindamise, et kindlustada nimetatud rakendamine kogu ELis, ja koostaks igal aastal avaldatava vastavustabeli; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks riiklike ja ELi järelevalveüksuste seas edendada parimate tavade kasutamist;

30.

kutsub komisjoni üles parandama VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, ühtlustades saadaolevat teavet erinevatest ELi rahastamisvõimalustest, näiteks neist, mida pakuvad konkurentsivõime- ja innovatsiooniprogramm, Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond, ning muutes rahastamiskorda lihtsamaks, kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks; soovitab seetõttu terviklikumat lähenemist rahastamise võimaldamisele, eelkõige selleks, et toetada üleminekut jätkusuutlikumale majandusele;

31.

leiab, et Euroopa pangandusturu pluralistlik struktuur on kõige paremini vastavuses VKEde erinevate finantsvajadustega ning et õigusmudelite ja äriliste eesmärkide mitmekesisus parandab juurdepääsu rahastamisele;

32.

rõhutab VKEde ja mikroettevõtete majanduslikku tähtsust Euroopa majanduses; rõhutab seepärast vajadust tagada, et „kõigepealt mõtle väikestele” põhimõte, mida väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” edendatakse, oleks hästi rakendatud, ja toetab komisjoni meetmeid VKEde üleliigse halduskoormuse likvideerimiseks; teeb ettepaneku, et konkreetse kasvupotentsiaali, kõrgete palkade ja heade töötingimustega VKEsid tuleb toetada, ja nõuab diferentseerimist Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames, et viia see kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegiaga;

33.

juhib tähelepanu kohalike ettevõtete tähtsusele ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, eelkõige raskustes linnaosade või väheasustatud piirkondade sotsiaalse sideme, tööhõive ja dünaamilisuse jaoks; nõuab neile asjakohast toetust liidu regionaalpoliitika kaudu;

34.

rõhutab, et VKEde võimekust on vaja tugevdada seoses projektide kavandamise ja ettepanekute kirjutamisega, sh tehnilise abi ja sobilike haridusprogrammidega;

35.

nõuab Euroopa osaühingu põhikirja kohta käiva õigusakti vastuvõtmist, et hõlbustada VKEde loomist ja piiriülest tegutsemist ühtsel turul;

36.

leiab, et kapitaliinvestorid rahastaksid aktiivsemalt väike- ja mikroettevõtteid nende idustaadiumis, kui oleks rohkem tõhusaid väljumise võimalusi riiklike või üleeuroopaliste arenevate väärtpaberibörside kaudu, mis ei toimi praegu nõuetekohaselt;

37.

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid rakendaksid täielikult nn kaupade paketti;

38.

rõhutab omavahel ühendatud äriregistrite tähtsust ja kutsub komisjoni üles arendama välja selge õigusraamistiku, mis tagaks, et teave vastavates äriregistrites on täielik ja õige;

39.

tunnustab jaekaubandussektori tähtsat panust majanduskasvus ja töökohtade loomisel; palub komisjonil lisada ühtse turu aktile ettepaneku Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta, milles tuvastatakse ja käsitletakse mitmeid probleeme, millega jaemüüjad ja tarnijad ühtsel turul kokku puutuvad; on seisukohal, et tegevuskava peaks põhinema Euroopa Parlamendis praegu tehtava, tõhusamat ja õiglasemat jaekaubandusturgu käsitleva töö järeldustel;

40.

rõhutab tarbetute fiskaalsete, halduslike ja õiguslike tõkete kõrvaldamise tähtsust piiriülesele tegevusele; on seisukohal, et tarvis on selgemat käibemaksuraamistikku ja aruandekohustust ettevõtetele, et julgustada jätkusuutlikke tootmise ja tarbimise mustreid, piirata kohandamiskulusid, võidelda käibemaksupettustega ja suurendada ELi äriühingute konkurentsivõimet;

41.

tervitab komisjoni kavatsust avaldada roheline raamat ettevõtete haldamise kohta ja algatada avalik arutelu ettevõtete investeeringute sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguslikke aspekte puudutava teabe üle; nõuab tungivalt, et komisjon teeks konkreetsed ettepanekud erainvesteeringute kohta, et luua tõhusad stiimulid pikaajalistele, jätkusuutlikele ja eetilistele investeeringutele, koordineerida paremini ettevõtete fiskaalpoliitikat ja julgustada ettevõtete vastutust;

42.

väljendab heameelt energiamaksu direktiivi läbivaatamise üle, mille eesmärk on võtta paremini arvesse kliimamuutusega seotud eesmärke, tingimusel, et see ei too kaasa ebaproportsionaalselt suurt maksukoormust kaitsetumatele tarbijatele;

43.

tervitab soojalt komisjoni algatust juriidilise isiku tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi loomiseks ning rõhutab, et see võib vähendada maksude vältimist ning suurendada ettevõtete tulumaksumäärade läbipaistvust ja võrreldavust, vähendades seega takistusi piiriülesele tegevusele;

44.

kutsub komisjoni üles muutma riigihankemenetlusi tulemuslikumaks ja vähem bürokraatlikuks, et julgustada ELi äriühingute osalemist piiriülestel riigihangetel; rõhutab, et on vaja veelgi suuremat lihtsustamist, eriti väikeste kohalike ja piirkondlike asutuste jaoks, ja selleks, et võimaldada VKEdele suuremat juurdepääsu riigihangetele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks riigihangete avatuse taset puudutavad andmed ja tagaks vastastikkuse teiste tööstusriikide ja suurte kiiresti areneva majandusega riikidega; kutsub komisjoni üles uurima uusi viise, millega parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu ELi välistele riigihanketurgudele, et tagada võrdsed võimalused nii Euroopa kui ka euroopavälistele ettevõtetele, mis konkureerivad riigihankelepingutele;

45.

teeb üldisema ettepaneku, et tulevased kaubanduslepingud, mille üle EL peab läbirääkimisi, peaksid sisaldama säästva arengu peatükki, toetudes ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtetele, mis on määratletud OECD 2010. aastal ajakohastatud suunistes hargmaistele ettevõtetele;

46.

kutsub komisjoni üles paremini kooskõlastama VKEsid käsitlevaid riigisisese ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, tegema kindlaks, millistel VKEdel on kaubanduspotentsiaali, ning neid toetama; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid rohkem tegema selleks, et innustada VKEsid kasutama olemasolevaid algatusi ja vahendeid, nagu turulepääsu andmebaas ja ekspordiettevõtete abiliin;

47.

on arvamusel, et komisjon peaks tõhustama oma jõupingutusi piiriülese panganduse hõlbustamiseks, eemaldades kõik takistused võistlevate kliiring- ja arveldussüsteemide kasutamiselt ja rakendades ühiseid kauplemiseeskirju;

48.

leiab, et komisjon peaks rahastama Euroopa-sisest kutseoskuste vahetamist, millega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kasu suurtes ettevõtetes saadaolevatest kutseoskustest, edendades sellega sünergiat ja mentorlust;

49.

nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekuid raamatupidamisdirektiivide läbivaatamiseks, et vältida kulukat ja ebatõhusat ülereguleerimist, seda eriti VKEde puhul, nii et nende konkurentsivõimet ja kasvuväljavaateid tunduvalt tõhusamalt ära kasutada;

50.

rõhutab, et teenuste direktiivi tuleb täies ulatuses ja nõuetekohaselt rakendada, sh luues täielikult toimivad kontaktpunktid, mis võimaldavad menetluste ja formaalsuste teostamist elektroonilisel teel, mis vähendaks olulisel määral ettevõtete tegevuskulusid ja edendaks ühtset teenuste turgu; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd ja astuksid täiendavaid samme ühtse teenuste turu arendamisel vastastikuse hindamise põhjal; nõuab tungivalt, et komisjon paneks erilist rõhku ühtse veebiteenuste turu arendamisele;

51.

kutsub komisjoni üles ergutama äriteenuste sektori arengut ning võtma vajalikke reguleerivaid meetmeid ettevõtjate, eelkõige VKEde kaitsmiseks turustusahela suuremate ettevõtete ebaausate kaubandustavade eest; palub, et komisjon määratleks sidusrühmadega konsulteerides „selgelt ebaõiglased kaubandustavad” turustusahelas ja pakuks välja edasise tegevuskava ebaõiglaste kaubandustavade ennetamiseks seoses konkurentsi ja lepinguvabadusega; tuletab meelde oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta (10) ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks uuesti ettepaneku eksitavate „kataloogiettevõtete” kuritahtliku tegevuse ennetamiseks;

52.

on veendunud, et igasugune teenuste kontsessioone käsitleva õigusakti ettepanek peaks looma õigusliku raamistiku, millega oleks tagatud läbipaistvus ning üleeuroopaline tõhus kohtulik kaitse nii ettevõtjate kui ka ostjate jaoks; palub, et komisjon esitaks enne mis tahes õigusakti ettepaneku tegemist tõendeid, et ELi toimimise lepingus kirjapandud üldpõhimõtteid (diskrimineerimise keeld, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte) ei kohaldata tegelikkuses teenuste kontsessioonidele rahuldaval määral;

53.

tervitab komisjoni kavatsust esitada ettepanek standardimisraamistiku õigusreformiks, mis kataks ka teenuseid; rõhutab, et teenuste standardimine peaks kaasa aitama siseturu lõpuleviimisele, kus see on osutunud kasulikuks, ja eriti peaks igati arvesse võtma VKEde vajadusi; tunnustab tootestandardite rolli Euroopa siseturu toimimises ja on arvamusel, et standardid on oluline vahend tarbijatele ning ettevõtjatele suunatud säästva arengu põhimõtetele vastavate kvaliteetsete kaupade ja teenuste edendamisel; nõuab, et võetaks meetmeid läbipaistvuse parandamiseks, kulude vähendamiseks ja sidusrühmade paremaks kaasamiseks;

54.

rõhutab piirkondliku konkurentsivõime võimendamise huvides piirkondade aruka spetsialiseerumise tähtsust; on seisukohal, et ELi ühtne turg saab tervikuna õitseda vaid siis, kui kaasatud on kõik osalejad ja piirkonnad – kaasa arvatud kõigi sektorite, sh avaliku sektori VKEd, sotsiaalmajandus ja kodanikud ise; on samuti seisukohal, et kaasata ei tule mitte ainult mõned kõrgtehnoloogilised alad, vaid terve Euroopa ja iga liikmesriigi kõik piirkonnad, millest igaüks keskendub oma tugevustele Euroopas (st spetsialiseerub arukalt);

55.

rõhutab siseturu välismõõtme olulisust ning eriti regulatiivset koostööd peamiste kaubanduspartneritega, kas kahepoolsel või mitmepoolsel tasemel, eesmärgiga edendada õigusnormide lähendamist, kolmandate riikide korra samaväärsust ning rahvusvaheliste standardite laialdasemat vastuvõtmist; julgustab komisjoni uurima olemasolevaid lepinguid kolmandate osapooltega, mis laiendavad siseturu elemente väljapoole selle piire, pöörates tähelepanu nende tõhususele õiguskindluse pakkumisel potentsiaalsetele kasusaajatele;

56.

rõhutab, et ühenduse patendi ja ühtlustatud patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine ning parandatud autoriõiguste haldamise süsteem on innovatsiooni ja loovuse toetamisele ühtse turu siseselt hindamatu väärtusega (ühtse turu akti ettepanekud 1 ja 2);

57.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid piisavalt arvesse innovatsiooni tähtsust tugeva ja jätkusuutlikuma majanduskasvu ja uute töökohtade loomise jaoks, tagades, et innovatsiooni rahastatakse nõuetekohaselt, konkreetselt ELi projektiväärtpaberite loomise kaudu ja eriti energia, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkondades, toetades meie majanduste ökoloogilisemaks muutmist, ning õigusraamistiku loomise kaudu, mis julgustaks riskikapitalifonde tõhusalt investeerima kogu ELis; rõhutab, et tuleks pakkuda stiimuleid pikaajalistele investeeringutele innovatiivsetesse ja uusi töökohti loovatesse sektoritesse (ühtse turu akti ettepanekud 15 ja 16);

58.

nõuab tungivalt, et komisjon astuks kõik vajalikud sammud, et suurendada ettevõtjate ja tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu ja stimuleerida selle arengut ühtsel turul; rõhutab, et võltsimise ja piraatluse vastane ELi tegevuskava ning autoriõiguste haldust käsitlev raamdirektiiv on selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud (ühtse turu akti ettepanekud 2, 3 ja 5);

59.

rõhutab asjaolu, et ühtse turu muutmiseks paremaks keskkonnaks VKEdele on vaja täiendavaid meetmeid; on seisukohal, et need meetmed peavad mh parandama nende juurdepääsu kapitaliturgudele, kõrvaldama halduslikud ja fiskaaltõkked nende piiriüleselt tegevuselt, võttes vastu selgema käibemaksuraamistiku ja ühtse konsolideeritud maksubaasi, üle vaatama riigihangete raamistiku et muuta menetlused paindlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks (ühtse turu akti ettepanekud 12, 17, 19 ja 20);

60.

palub, et komisjon vaataks läbi riigihankeid ja avaliku ja erasektori partnerlust puudutavad õigusaktid, eesmärgiga edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ühtsel turul ja stimuleerida piiriüleseid riigihankeid; rõhutab vajadust selgema raamistiku järele, mis pakuks õiguskindlust nii ettevõtjate kui ka ostjate jaoks; julgustab liikmesriike tungivalt kasutama kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid innovatiivsete ja roheliste tehnoloogiate turu stimuleerimiseks; rõhutab vajadust tagada riigihangete valdkonnas vastastikkus tööstusriikide ja suurte kiiresti areneva majandusega riikidega (ühtse turu akti ettepanekud 17 ja 24);

61.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.