25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/49

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi roll ja suhted Kesk-Aasiaga ning panus kodanikuühiskonna arendamisse”

2011/C 248/08

Raportöör: Jonathan PEEL

15.–16. septembril 2010. aastal toimunud täiskogu istungjärgul otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„ELi roll ja suhted Kesk-Aasiaga ning panus kodanikuühiskonna arendamisse”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 25. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15.–16. juunil 2011 (16. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 112, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 12.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Vastupidiselt Euroopale puudub viie Kesk-Aasia riigi vahel tõeline piirkondlik ühtsustunne. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab tungivalt, et komisjon ja muud ELi institutsioonid jätkaksid tööd palju sügavama piirkondliku identiteedi tunde ja integratsiooni loomiseks, julgustades kõiki riike tihedamale koostööle oma naabritega, et vähendada rahvus- ja piiriprobleeme, samuti kiirema ja jätkusuutlikuma majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

1.1.1   Komitee on täiesti veendunud, et on äärmiselt suur vajadus tervikliku, sidusa ja kooskõlastatud ELi strateegia järele tulemuslike kontaktide arendamisel ja ülesehitamisel ELi ja Kesk-Aasia kodanikuühiskonna vahel. Praegu on selliseid kontakte väga vähe. Alustuseks oleks piirkonnas vaja palju suuremat ELi diplomaatilist esindust.

1.1.2   Tähtis on kasutada maksimaalselt ära kõik kättesaadavad eksperditeadmised kõigis ELi institutsioonides, sealhulgas Lissaboni lepingu artikli 11 mõistes. Seetõttu kutsub komitee Euroopa välisteenistust üles komiteed võimalikult palju kaasama, eelkõige suutlikkuse suurendamises, milles komiteel on mujalt (nt Balkani ja Ladina-Ameerika riikidest) saadud kogemusi.

1.1.3   Seetõttu soovitab komitee luua Euroopa välisteenistuse kaudu ametliku mehhanismi, millesse kaasataks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et kõigepealt saaks igas riigis selgemalt kindlaks teha olulised olemasolevad kodanikuühiskonna eestkõnelejad, sh tõhusad sõltumatud partnerid ettevõtluses ja ametiühingute hulgas. Samuti aitaks see avastada uusi, kujunemisjärgus kodanikuühiskonna organisatsioone, mille arengut siis toetada. Nende eesmärkide edendamiseks peaks Kesk-Aasiat külastama väike Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon.

1.1.4   Komitee väljendab tugevat toetust ELi hästi struktureeritud inimõigustealase dialoogi protsessile, mis on ELi Kesk-Aasia strateegia üks esimesi positiivseid tulemusi, ent on sügavalt pettunud, et komiteed ei ole siiani kaasatud. Seda tuleb esmajärjekorras muuta.

1.1.5   Jõupingutused inimestevaheliste kontaktide märkimisväärseks tugevdamiseks peavad hõlmama tihedamaid kontakte noorte vahel ja haridussidemeid, arvestades, et enamik elanikkonnast on nooremad kui 25 aastat, ning ka programmi Erasmus Mundus kasutamise kiirendamist mõlemal poolel. See peaks hõlmama viisarežiimi lihtsustamist hariduseesmärkidel, Kesk-Aasia kõige andekamate õpilaste õppemaksust vabastamist, ingliskeelsete õpikute levitamist, suvekoole ning ülikooli ja ka keskkooli tasandi partnerlust.

1.2   Kodanikuühiskonna ulatuslikuma kaasamisega on tihedalt seotud üldisem inimõiguste küsimus. See on oluline valdkond, kus Euroopa saab tulemuslikult aidata ja aitabki, kui Kesk-Aasia riigid jätkavad sõltumatul kursil. Siiski tuleb tegelikud rõhuasetused kindlaks määrata läbirääkimiste käigus ja kultuurilisi eelistusi arvestades. Jätkuvatele probleemidele vaatamata on kõik viis riiki ratifitseerinud 8 peamist ILO konventsiooni (kahe erandiga, mis on nimetatud punktis 5.4.1). Selle väljaselgitamine, kuidas ja kus Euroopa saab aidata Kesk-Aasiat nende ja muude kohustuste täitmisel, võib praktilisel moel kaasa aidata vastastikuse usalduse edasisele suurendamisele.

1.2.1   Samuti väljendab komitee tugevat toetust sammudele võimalike kaubanduslepingute suunas, mis sõlmitaks kõigi viie riigiga. Sarnaselt ELi teiste hiljutiste kaubanduslepingutega soovitab komitee selles kontekstis luua iga riigiga kodanikuühiskonna foorumi, et kaasata säästva arengu valdkond ja võimaldada komiteel jagada oma sellealast oskusteavet.

1.3   Eriti olulised on siinkohal toiduga kindlustatuse, veega varustatuse ja energiavarude keerulised ja omavahel seotud küsimused. Komitee soovitab ELil võtta endale suurem roll ja julgustada kõnealust viit riiki neid tõsiseid probleeme terviklikult lahendama. Komisjon peab selgitama, kuivõrd need on vastastikku seotud. Nii vee kui ka toiduga kindlustatuse vallas on Euroopal olemas teiste riikide aitamise positiivne kogemus ja seda tuleks täielikult ära kasutada suurema usalduse loomiseks.

1.4   Komitee soovitab (nagu on varem soovitanud (1) tulevaste kaubandusläbirääkimiste puhul) komisjonil kasutada Kesk-Aasiaga ulatuslikuma, energiaga mitteseotud kaubanduse arendamisel alusena GSP+ süsteemis loetletud 27 konventsiooni, kasutades vastavalt vajadusele kaubandusega seotud tehnilise abi meetmeid.

1.5   Komitee soovitab, et ELi ja Kesk-Aasia suhete arendamine oleks tihedalt ja vastastikku kooskõlastatud ELi suhetega Venemaa, Hiina ja Türgiga, kuid mitte Iraaniga, seni kuni sealsed sanktsioonid kehtivad.

1.6   Kesk-Aasia riikidel on märkimisväärne energiavarude potentsiaal, mis pakub Euroopale lisanduvaid ja täiendavaid (kuid mitte alternatiivseid) energiaallikaid, ehkki nende kasutuselevõttu raskendavad transiidi- ja transpordiprobleemid. On tähtis, et selliste ühenduste otstarbekus oleks praktiliselt ja majanduslikult põhjendatud.

1.7   Kesk-Aasiat ei tuleks pidada Euroopa transpordi- ja transiidiühenduste lõppjaamaks, vaid pigem läbisõidujaamaks teel Hiinasse ja kaugemale. Hiina ja ELi väljapakutud transpordikoridorid tuleb kooskõlla viia. Iidsest Siiditeest tuleks arendada kaubandus- ja energiakoridor.

2.   Sissejuhatus

2.1   Kasahstan on küll suuruselt üheksas riik maailmas, kuid viie Kesk-Aasia riigi (Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Türkmenistan ja Tadžikistan) elanikkonna suurus kokku on ainult umbes 61 miljonit inimest, samapalju kui Ühendkuningriigis, Prantsusmaal või Itaalias üksi.

2.2   Väga tähtis on mõista, et sisuliselt on need uued riigid alles kujunemisjärgus. Nad on küll sõltumatud ja täielikult tunnustatud riigid, kuid nad on tekkinud NSVLi lagunemise tulemusel. Üheski riigis ei toimunud olulist rahvuslikku vabastusliikumist. Kõigis neist moodustas varasem nõukogude poliitiline eliit uue sõltumatu eliidi. Siiski on see ühine taust positiivne tegur, soodustamaks piirkondlikku ühtekuuluvust, mis on vähene ja kaugel sellest, mida võib leida kogu Euroopas. Piirkondlik ühtekuuluvus on valdkond, mida EL hakkab nüüd kõnealuses piirkonnas edendama.

2.3   Lisaks sellele ei asu kõnealused riigid oma valitud ega looduslikes piirides. Piirid määrasid kindlaks välisjõud, moodustades neist NSVLi liiduvabariigid, mis omakorda tekitas rahvuslikke pingeid, mis viimati ilmnesid Kõrgõzstanis, kus surve alla sattus vähemuses olev usbekkide kogukond. See annab suure võimaluse ELile kasutada oma seniseid kogemusi rahvuslike pingete lahendamisel.

2.4   Kõnealused riigid said päranduseks ka käsumajanduse: mudeli, mille säilitamine on praegusele valitsevale eliidile mugav. Seda struktuurilist taaka on omakorda koormanud vana rahvastevahelise strateegilise vastasseisu uus esilekerkimine (sh Afganistani ja Iraani läheduse tõttu), mis nüüd suures osas on ka majanduslik ja tuleneb veel teadmata suurusega energiavarude, eriti nafta ja gaasi avastamisest (eelkõige gaas Türkmenistanis).

2.4.1   Juba oleme antud piirkonnas (nt Kasahstanis) näinud ka küsimuste tekkimist seoses võimu üleminekuga ühelt põlvkonnalt järgmisele. Endise nõukogude nomenklatuuri haldusinfrastruktuuri võib praegu kõige täpsemini kirjeldada kui klanni/perekonna nomenklatuuri. Ka siin on erapooletuma riigiteenistujate aparaadi arendamise toetamine teine võimalik valdkond, kus EL saab abi osutada oma kodanikuühiskonna ja haldusprogrammidega.

2.5   Enne 19. sajandil Vene mõjusfääri langemist koosnes Kesk-Aasia kiivalt oma sõltumatust kaitsnud islamiusulistest khaaniriikidest ja emiraatidest, millel olid eksootilised nimed, nagu Buhhaara ja Hiiva, kuid ühtlasi paiknesid nad ka eraldatult neid ümbritsevate tohutute kõrbealade tõttu. Timur rajas tohutu impeeriumi keskusega Samarkandis. Elanikkond pärineb osaliselt ka Tšingis-khaani ja Kuldhordi armeedest. Samuti on tähelepanuväärsed selle piirkonna tugevad teadusalased traditsioonid, eriti astronoomia vallas, millele pani alguse Timuri lapselaps Ulugh Beg 1420. aastatel rajatud observatooriumiga. Kasahstan osaleb tänapäevani aktiivselt kosmoseprogrammis.

3.   Kas uus „suur mäng”?

3.1   Nagu öeldud, on Kesk-Aasia vaatamata oma ebakülalislahkele asukohale omandanud suure strateegilise tähtsuse. Nagu ka 19. sajandi „suure mängu” ajal (kui piirkond oli Briti ja Vene impeeriumi ambitsioonide põrkumiskohaks), on see piirkond taas kord Ida-Aasia kõrval tõenäoliselt peamine piirkond maailmas, kus ähvardavad põrkuda niivõrd paljud mõjukad huvid.

3.2   Kuna piirkonnas on enam kui sajandi jooksul domineerinud Venemaa, siis on seal endiselt väga tugev Vene mõju. Vene keel on ühine keel, majandussidemed on endiselt tugevad ja Venemaa usub, et see piirkond kuulub tema loomulikku mõjusfääri. Kasahstan sõlmis 2010. aastal Venemaaga (ja Valgevenega) tolliliidu ja ka teised riigid on ilmutanud teatud huvi. Kõrgõzstani kui piirkonna ainsa WTO liikme jaoks oleks see probleem. Teistega võrreldes on Usbekistan ja Türkmenistan Venemaaga suhete taasloomise suhtes siiski palju ettevaatlikumad.

3.3   Ka Hiina osaleb olulisel määral piirkonna arendamises ja on leidnud sellele ametliku väljundi Shanghai Koostööorganisatsioonis (kuhu kuuluvad ka Venemaa ja Iraan) osalemise kaudu. Hiinal on energeetikas strateegilised huvid: 2010. aastal pani Hiina rekordilise ajaga tööle Türkmenistanist läbi Usbekistani ja Kasahstani kulgeva gaasijuhtme, mis on kavas ühendada täielikult Hiina siseenergiavõrgustikuga. Hiina on samuti väga huvitatud läbi Kesk-Aasia läände kulgevate strateegiliste raudtee- ja maanteeühenduste rajamisest, kuid need ei ole esialgu kooskõlastatud Euroopast itta suunduvate transpordikoridoridega. Seda olukorda tuleb parandada. Kunagise Siiditee, mis juba on turismimarsruut, võiks samuti kasumlikult arendada kaubandus- ja energiakoridoriks.

3.4   Iraanil ja Afganistanil kui lähinaabritel on piirkonnaga tihedad sidemed, samuti räägitakse neis pärsia keele sugulaskeeli nagu Tadžikistanis ja neis on viimasel ajal olnud olulisel kohal islami fundamentalism. Praegu hoiavad kõik Kesk-Aasia riigid usufanatismi range kontrolli all, kuid selle mõju suureneb. Islamistlikel mässulistel oli oma roll 1990. aastatel toimunud Tadžiki kodusõjas, mille kordumist paljud kardavad. Iraani jaoks, kelle suhtes kehtivad tuumaküsimuse tõttu sanktsioonid, on suhted Türkmenistaniga ja samuti uue strateegilise gaasijuhtme ehitamine eriti olulised. Afganistanist lähtuv uimastikaubandus saab järjest hoogu juurde, kuid probleem on pigem lääneriikide lõppkasutajatega: lisaks sellele, et uimastikaubandusega kannustatakse võitlema vaeseid ja kergesti korruptsioonile alluvaid kohalikke ametnikke, peab lahendus sisaldama ka ebaseadusliku turu piiramist Euroopas (ja USAs).

3.5   Ka Türgi mõju piirkonnas on suur, muu hulgas seetõttu, et kõik piirkonna rahvad peale tadžikkide kuuluvad turgi rahvaste hulka ja nende keeled on sugulaskeeled. Türgi tegutses piirkonnas intensiivselt pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja on pärast esialgseid tagasilööke taas piirkonnas oma mõju suurendamas. Türgi muutub ka läände suunduva energiatarne jaoks oluliseks sõlmpunktiks.

3.6   Ka USA tegutseb piirkonnas aktiivselt, põhjuseks on eelkõige Afganistani sõda.

3.7   Kõik see tõstatab küsimuse, kui ulatuslik peaks olema piirkonnas ELi roll, arvestades ka seda, et seal ei ole ühegi ELi liikmesriigi koloniaalset pärandit. Euroopa vajadusi tuleks käsitleda pikaajaliselt ja võttes täielikult arvesse ELi suhteid laiemalt.

3.7.1   EL peab juba praegu olulisi läbirääkimisi nii Venemaa kui ka Hiinaga, keda ELiga seob strateegiline partnerlus. Türgiga peetakse ühinemiskõnelusi, kuid need edenevad väga aeglaselt. Siiski jääb mulje, et ELi suhteid Kesk-Aasia riikidega käsitletakse muudest nimetatud riikidest täiesti eraldi. See ei ole mõistlik. ELi Kesk-Aasia suhete arendamine peab olema tihedalt ja vastastikku kooskõlastatud ELi suhetega Venemaa, Hiina ja Türgiga. Samuti ei tohiks ELi suhteid Kesk-Aasiaga arendada viisil, mis ohustaks ELi strateegilisi suhteid nimetatud oluliste partneritega. Seni kuni kehtivad Iraani-vastased sanktsioonid, oleks viimase kaasamine ennatlik, kuid Iraani ja Kesk-Aasia suhteid tuleb pidevalt silmas pidada.

4.   ELi kohalolek Kesk-Aasias

4.1   EL algatas oma Kesk-Aasia strateegia 2007. aasta juulis eesistujariigi Saksamaa õhutusel. Strateegia on koostatud üsna dotseerivas toonis, ent väga väike kaubanduse maht ei ole veel suurenema hakanud. Peale Kasahstani, kelle arvele 2009. aastal (ja ka 2007. aastal) langes 0,9 % ELi impordist ja 0,5 % ekspordist, ei ületa ühegi teise riigi puhul kaubavahetuse maht 0,1 % ELi kogumahust. Neile arvudele vaatamata on EL kõigi nende riikide jaoks oluline kaubanduspartner, eriti kehtib see Kasahstani puhul, kelle jaoks EL on kaubavahetuse mahu poolest suurem partner kui Venemaa või Hiina.

4.2   ELi jaoks oleks väga mõistlik näidata üles suurt huvi Kesk-Aasia vastu, arvestades eelkõige ELi idapartnerluse programmi ja Musta mere strateegiat. Sisuliselt hõlmavad need (koos Türgiga) kõiki endisi NSVLi liiduvabariike, v.a Venemaad, kellega EL peab eraldi läbirääkimisi uue strateegilise suhte üle. Mõnel ELi liikmesriigil, eriti Leedul ja järjest enam ka Saksamaal, juba on tugevad suhted Kesk-Aasiaga. Lisaks on paljude arvates Aserbaidžaan rohkem seotud Kesk-Aasia kui Kaukaasiaga, sh energeetika ja religiooni tõttu.

4.2.1   Üks keskseid teemasid on energeetika. Kesk-Aasia riikidel on märkimisväärne energiavarude potentsiaal, mis pakub Euroopale täiendavaid energiaallikaid, ehkki selle teevad keeruliseks transiidi- ja transpordiküsimused. EL peab jääma piirkonnast lähtuvate energiatarnete hindamisel realistlikuks ja selliste ühenduste otstarbekus peab olema praktiliselt ja majanduslikult põhjendatud. Need looduslikud energiaallikad on olulised ka asukohariikide jaoks, ning neid tuleks käsitleda pigem olemasolevate tarnete täienduse ja võimalusena, mitte võimaliku alternatiivina ega tööriistana piirkonna teiste riikide mõjutamisel.

4.3   Eelmise aasta juunis avaldatud eduaruande optimistlikule toonile vaatamata on ELi sidemed viie Kesk-Aasia riigiga väga nõrgad. Täielik ELi esindus on ainult Kasahstanis; hiljuti avati Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis ELi delegatsioonid. Usbekistanis ja Türkmenistanis on EL esindatud ainult Euroopa majade kaudu, kus töötavad peamiselt lepingulised konsultandid. CEPSi (2) andmete kohaselt on 18 liikmesriigil saatkond Kasahstanis, 10 liikmesriigil Usbekistanis ja ainult üksikutel liikmesriikidel veel mõnes riigis. Vaid Saksamaal ja Prantsusmaal on saatkonnad kõigis viies riigis, Ühendkuningriigil on saatkond 4 riigis. 9 liikmesriigil puudub esindus üldse. Kui soovitakse, et ELi Kesk-Aasia strateegia oleks edukas, siis peab see tuginema ELi palju ulatuslikumale esindatusele, millest saab õige varsti proovikivi uuele Euroopa välisteenistusele, vaatamata selle tõsistele eelarvepiirangutele. Üheks selliseks proovikiviks saab olema ühine tegutsemine Euroopa välisteenistuse kaudu kesksetes küsimustes, näiteks viisad (vähemalt Schengeni riikidele).

4.4   EL on sõlminud kõigi viie riigiga partnerlus- ja koostöölepingud. Lepingud Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistaniga jõustusid 1999. aastal, kuid aastatel 2005–2008 pärast Andijoni veresauna peatati osaliselt Usbekistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostööleping. Tadžikistaniga sõlmitud leping (lükkus kodusõja tõttu edasi) ratifitseeriti alles 2009. aastal ja Türkmenistaniga ei ole lepingut inimõiguste küsimuste tõttu veel üldse ratifitseeritud.

4.5   Eriti Kasahstan on piirkonnas juhtiva jõuna esile kerimas ning ELi suhted Kasahstaniga arenevad jõuliselt, toetatuna mõlema poole huvist nende edendamise vastu. Kasahstan on selgelt riik, kellega ELil on kõige kergem suhelda, ning OSCE (3) eesistujariigi staatuse aktiivse ja eduka taotlemisega andis riik ühemõtteliselt märku oma soovist etendada olulist rolli. Lisatõendiks Kasahstani huvi kohta osaleda ulatuslikumalt rahvusvahelisel areenil on riigi ühinemine Venemaa ja Valgevenega moodustatud tolliliiduga ja ilmne huvi WTOga ühinemise vastu, võimalik, et koos Venemaaga. Veel üheks märgiks on arvestatava noore ettevõtjate klassi esilekerkimine, kellel on huvi välismaal hariduse omandamise vastu, samuti kasvav kodanikuühiskonda toetav hoiak ja kodanikuühiskonna osalemine.

4.6   Sarnast soovi suurema rahvusvahelise rolli vastu ei ole seni veel näha Usbekistanis, kus on säilinud suletum ja autoritaarne lähenemisviis, nagu ka Türkmenistanis. Algselt näis Usbekistan olevat kõige tõenäolisemalt see riik, kes loob Euroopaga tihedamad suhted, kuid see lootus kustus, eriti pärast Andijoni sündmusi, samas toimus Kasahstani avanemine.

4.7   Kõrgõzstan, kus pärast 2010. aasta rahvuslikke rahutusi tekkisid suured probleemid, on siiski avatum ühiskond, kus ka kodanikuühiskonna roll on suurem. Sama kehtib ka Tadžikistani puhul, kelle praegused suhted ELiga on eriti nõrgad. Tadžikistan on nõrgemas olukorras, 1990. aastatel kannatas riik ulatusliku kodusõja all, mis võib korduda, ning samuti seisab Tadžikistan silmitsi toidukriisiga.

5.   Kodanikuühiskonna ja inimõiguste roll

5.1   Kodanikuühiskonna roll on ebaühtlane ja varieerub suurel määral ka viie riigi võrdluses. Kõrgõzstanis on kodanikuühiskonna roll kõige mõjukam, samas kui Kasahstanis ja Tadžikistanis on kodanikuühiskonnast arusaamine alles kujunemas.

5.1.1   Siiski on kodanikuühiskonnal olnud selge osa ELi hästi struktureeritud inimõigustealase dialoogi protsessis, mis on neis kolmes riigis ELi Kesk-Aasia strateegia üks esimesi tulemusi. Selle raames on korraldatud igal aastal kohtumised ametlikul tasandil ning eraldi kodanikuühiskonna seminarid, kus osalevad inimõigustega tegelevad juristid, kohalikud valitsusvälised organisatsioonid ja ELi ametnikud ning millel on standardne päevakord, kuid seni puuduvad tõhusad näitajad tulemuste mõõtmiseks.

5.1.2   Komitee väljendab sellele protsessile tugevat toetust, ent samas on väga pettunud, et Euroopa välisteenistus ei ole veel pidanud vajalikuks kaasata sellesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed. Komitee kutsub Euroopa välisteenistust üles seda muutma võimalikult kiiresti, eelkõige seepärast, et komitee on end tõestanud dialoogipartnerina ja laiema kodanikuühiskonna ühenduslülina ning komiteel on põhjalikud praktilised kogemused ja laialt tunnustatud eksperditeadmised.

5.2   Sellisel tasemel kodanikuühiskonna osalemist ei toimu Usbekistanis (kus tuldi välja valitsuse asutatud valitsusväliste organisatsioonidega) ega ka Türkmenistanis, kus sisuliselt puudub sõltumatu kodanikuühiskond.

5.2.1   Tuleb meeles pidada, et enne iseseisvumist puudusid kodanikuühiskonna traditsioonid ja arusaam kodanikuühiskonnast kui riigi ja kodaniku vahendajast, samuti puudus valitsusväliste organisatsioonide kontseptsioon. Ametiühingud, kogukonna, noorte- ja kutseühendused olid kõik riigi struktuuri osad, millel oli vähe kokkupuuteid välismõjudega, mis oleksid võinud kujundada uusi, iseseisvusaegseid institutsioone. Siiski on paljud neist muutunud nüüdseks iseseisvamaks, sama kehtib ka erastatud riigiettevõtete, sõltumatute ametiühingute ja kutseühenduste kohta, eriti Kasahstanis ja Kõrgõzstanis ja vähemal määral Tadžikistanis.

5.2.2   1990. aastatel tekkisid maapiirkondades kohalikule kogukonnale tuginevad algatused ja eneseabirühmad, mille aluseks olid traditsiooniline kohalik kogukond ja suguvõsasisesed hashar/ashar-eneseabirühmad, osalt oli see ka nõukogude sotsiaalhoolekandesüsteemi lagunemise tulemus, kuid sellised ühendused on väga erinevad rahvusvaheliselt valitsusväliste organisatsioonidena tunnustatud ühendustest. Tekkisid ka valitsusvälised organisatsioonid, kuid nende tegevus piirdus enamasti suurte linnapiirkondadega ja tihti sõltusid need olulisel määral rahalisest välistoetusest (sh USA-lt). Iga riik arenes erinevalt ja puutus kokku erinevate probleemidega, kuid pärast nn värvilisi revolutsioone Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis piirati Usbekistanis karmilt valitsusväliste organisatsioonide (mida paljud peavad võõramaisteks ja mille töötajaid ülemakstuteks võrreldes kohalike töötajatega) tegevust ja Türkmenistanis need sisuliselt kadusid. Viimasel ajal on hakanud suurenema lõhe linna- ja maapiirkondade vahel, samuti on tõusuteel islami mõju ja tegevus.

5.3   Näib, et ELi ja Kesk-Aasia kodanikuühiskonna vahel on vähe ametlikku suhtlemist või tihedamaid kontakte, mis ei ole ka üllatav, arvestades inimestevaheliste kontaktide vähesust Euroopa ja Kesk-Aasia kodanike vahel. Enne kui eeldada, et Kesk-Aasia kodanikuühiskond meie väärtusi jagaks või need lausa omaks võtaks, tuleb neid väärtusi esmalt tutvustada ja oodata, et rahvas neid mõistaks, kuid mitte peale suruda. Kasahstan võib siinjuures olla sillaks, mh arvestades Kasahstani tihedamaid ettevõtetevahelisi ja ametiühingute sidemeid.

5.3.1   Komitee arvates on äärmiselt suur vajadus tervikliku, sidusa ja kooskõlastatud ELi strateegia järele kontaktide arendamisel Kesk-Aasia kodanikuühiskonnaga. Komitee enda positsioon võimaldab seda teemat edasi arendada. Keskseks küsimuseks on see, kuidas aidata kõige paremini kaasa dialoogi ja inimestevaheliste kontaktide tihendamisele, teha kindlaks vastastikku huvipakkuvad küsimused ja tekkivad kodanikuühiskonna rühmad ning edendada häid tavasid, et aidata luua ametlikum mehhanism, millega soodustatakse tulemuslikke kodanikuühiskonna kontakte.

5.3.2   Euroopa välisteenistuse praegune tegevus kõnealuses piirkonnas on tervitatav. Ent äärmiselt tähtis on kasutada maksimaalselt ära kõik kättesaadavad eksperditeadmised kõigis ELi institutsioonides. Seetõttu kutsub komitee – nagu ka inimõiguste dialoogi protsessi puhul – Euroopa välisteenistust üles komiteed võimalikult palju kaasama, eelkõige et toetada suutlikkuse suurendamist, milles komiteel on mujalt saadud olulisi kogemusi.

5.3.3   Selleks näib olevat kolm võimalust. Esiteks peab komitee ise Euroopa välisteenistuse abiga selgelt kindlaks tegema, kes peaksid praegu olema selles dialoogis peamised osalejad. Kõigis viies riigis tuleb leida tõhusad sõltumatud partnerid ettevõtluses ja ametiühingute hulgas, samuti muud asjakohased kodanikuühiskonna partnerid, ning luua nendega täiemahulised suhted. Rahvusvahelisel Tööandjate Organisatsioonil ei ole Kesk-Aasias ühtegi liiget, ehkki neil on kontaktid Kasahstanis. Seetõttu (ja samuti käesoleva arvamuse tutvustamiseks) on soovitatav, et Kesk-Aasiat külastaks väike Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon.

5.3.4   Samuti on oluline, et avastataks teisi, kujunemisjärgus olevaid kodanikuühiskonna organisatsioone, mille arengut julgustataks ja toetataks kohapeal. Siinjuures soovib komitee jällegi, et Euroopa välisteenistus kaasaks komitee igal sobival hetkel ja juhul.

5.3.5   Samuti väljendab komitee tugevat toetust sammudele võimalike kaubanduslepingute suunas, mis sõlmitaks iga viie riigiga. Sarnaselt ELi teiste hiljutiste kaubanduslepingutega soovitab komitee selles kontekstis luua iga riigiga kodanikuühiskonna foorumi, et viia suhted piirkonna kodanikuühiskonnaga ametlikumale tasandile. See võimaldaks jagada asjakohastele kodanikuühiskonna esindajatele ka komitee oskusteavet säästva arengu vallas.

5.3.6   Kolmandaks tuleb haridussidemete tihendamiseks ja mõlemapoolse liikuvuse suurendamiseks rohkem edendada noortevahelisi kontakte ja suhtlemist ning veelgi rohkem kasutada programmi Erasmus Mundus. See peaks hõlmama viisarežiimi lihtsustamist hariduseesmärkidel, Kesk-Aasia kõige andekamate õpilaste õppemaksust vabastamist, ingliskeelsete õpikute levitamist, suvekoole ning ülikooli ja ka keskkooli tasandi partnerlust. Komitee tervitab sellega seoses eelarve kahekordistamist 10 miljoni euroni aastas, kuid nagu märgitakse eduaruandes, on Kesk-Aasia elanikest enamik alla 25 aasta vanused (kes ei mäleta nõukogude aega).

5.3.7   Kodanikuühiskonnal on oluline roll suurema piirkondliku ühtekuuluvuse ja integratsiooni soodustamisel. See on tähtis sellise majandusliku ja sotsiaalse keskkonna loomiseks, kus turud saavad tulemuslikult toimida, edendades inimväärsete töökohtade loomist, arendades VKEsid, tugevdades kohalikku infrastruktuuri ja vähendades vaesust. Seejuures peaksid toetust pakkuma selge mandaadiga tugevad institutsioonid. Muu hulgas on siinkohal eriti kasulik kodanikuühiskonna kogemus Balti riikides.

5.3.8   Seda peavad omakorda toetama poliitiline tahe, rahu ja julgeolek, õigusriigi põhimõte, suurem demokraatia, hea valitsemistava ja makromajanduslik stabiilsus.

5.4   Siiski on kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine tihedalt seotud inimõigustega, eriti Usbekistanis ja Türkmenistanis, kus edasiminek on vaevarikas ja aeglane. Kesk-Aasia ajalugu iseloomustab pikaaegne autokraatlik valitsemine ja inimõiguste austamise traditsiooni puudumine, ning kui Euroopa Liit ja ELi kodanikuühiskond peaksid edaspidi Kesk-Aasiaga sisse seadma tulemuslikud töösuhted, siis peaks inimõiguste roll üha kasvama. Inimõigused on osa Euroopa ja selle ajaloo määratlusest: see on keskne valdkond, kus Euroopa õigusega tunneb, et saab pakkuda oma abi.

5.4.1   Siiski tuleb tegelikud rõhuasetused kindlaks määrata läbirääkimiste käigus ja kultuurilisi eelistusi arvestades. Kõik need riigid on vabatahtlikult nõustunud üldiste inimõigustega, muu hulgas ÜRO ja sellega seotud institutsioonidega (näiteks ILO) liitumise kaudu. Vastupidiselt paljudele teistele ELi kaubanduspartneritele on kõik Kesk-Aasia riigid juba ratifitseerinud 8 peamist ILO konventsiooni, erandiks on ühinemisvabaduse konventsioon (nr 87), mida ei ole ratifitseerinud Usbekistan, ja vanuse alampiiri käsitlev konventsioon (nr 138), mida ei ole ratifitseerinud Türkmenistan. Türkmenistan allkirjastas lapstööjõudu keelava konventsiooni (nr 182) alles 2010. aasta novembris ja Usbekistan allkirjastas vanuse alampiiri käsitleva konventsiooni 2009. aastal. Konventsioonide jõustamine on juba eraldi küsimus. Seepärast kutsub komitee komisjoni tungivalt üles pühendama koos ILOga rohkem tähelepanu sellele, et teha kindlaks, kuidas ja kus saab Euroopa aidata Kesk-Aasial neid kohustusi täita.

5.4.2   See annab praktilise võimaluse vastastikuse usalduse edasiseks suurendamiseks. Ehkki võib väita, et ühed inimõigused ei ole teistest tähtsamad, on neis riikides endiselt reaalsed probleemid inimeste põhivabaduste, õigusriigi põhimõtte ning kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadusega. EL on ennast juba tõestanud, tegeledes tulemuslikult näiteks puuetega inimeste probleemidega.

5.4.3   Siiski on säilinud suured valupunktid ja probleemid ning hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas tuletavad meelde seda, kuivõrd tähtis on nii kodanikuühiskonna aktiivse osalemise arendamine kui ka kiire ja konstruktiivne tegelemine probleemide algpõhjustega. Komitee soovib luua Kesk-Aasia kodanikuühiskonnaga tugevad ja tulemuslikud kontaktid ja head töösuhted. Boikotid või edusammudest sõltuvate väga rangete nõuete kehtestamine ei ole realistlik valik. Sealset olukorda on võrreldud olukorraga Valgevenes, kus pärast presidendivalimistele järgnenud rahutusi keelati 2011. aasta jaanuaris 158 Valgevene juhtival ametnikul ELi sisenemine ja nende ELis asuvad pangakontod külmutati. See on näide, mida kõik viis riiki peavad selgelt meeles pidama.

5.4.4   Oma arvamuses „Globaalne Euroopa” (4) kutsus komitee komisjoni üles kasutama ELi tulevastes kaubanduslepingutes alusena GSP+ süsteemi raames loetletud 27 konventsiooni (sh 8 peamist ILO konventsiooni). Seda eesmärki tuleb siinkohal korrata kui lähtepunkti ulatuslikuma, energiaga mitteseotud kaubanduse arendamisel Kesk-Aasiaga, rakendades samal ajal vastavalt vajadusele kaubandusega seotud tehnilise abi meetmeid. Ainult Kõrgõzstan on WTO liige, kuid praegu arvatakse üldiselt, et riigi liitumine selle organisatsiooniga 1998. aastal oli ennatlik.

5.5   Lisas A on esitatud lühikokkuvõte praegustest inimõiguste probleemidest kõigis viies riigis.

6.   Keskkonnaküsimused

6.1   GSP+ hõlmab kõige olulisemaid keskkonnateemalisi konventsioone. Kesk-Aasiale on eriti olulised need konventsioonid, mis käsitlevad toiduga kindlustatust, veega varustatust ja energiavarusid, kusjuures ELi tähtsaks rolliks on innustada viit riiki koostööle, et nad tegeleksid nende probleemidega terviklikult. ELi strateegiast ei selgu täpselt, kuivõrd need küsimused on vastastikku seotud, vett käsitletakse eraldi nii energiateema osana kui ka keskkonna jätkusuutlikkuse küsimuse all ja toiduga kindlustatus on omaette suur probleem.

6.2   2008. aastal oli Tadžikistan ühena 17 riigist ja ainsa Aasia riigina lisatud FAO nimekirja riikidest, kus on toidukriis. Ka veega varustatus on kogu piirkonna jaoks fundamentaalselt tähtis küsimus, mida näitab ka Araali mere pindala tohutu vähenemine, aina suuremad probleemid jõgede kadumisega ja asjaolu, et puuvill on eriti palju vett vajav kultuur. ELi kogemus teiste abistamisel peaks ka siinkohal aitama Kesk-Aasiaga vastastikust usaldust suurendada.

6.2.1   Tadžikistan ja Kõrgõzstan on suurema osa aastast veega varustatud (ehkki puudulik veemajandus ja kahjustatud veejaotussüsteemid on kaasa toonud eriti suure raiskamise ja sellest tulenevalt veepuuduse), samas kui nende naabrid kannatavad veepuuduse all, eriti Usbekistan (kes sõltub väga suures ulatuses mujalt pärit veest, mida vajatakse palju vett tarbivate riisi- ja puuvillakultuuride kastmiseks ning joogiveeks). Tadžikistani probleemiks omakorda on muude energiakandjate väga piiratud varud, kuid eelkõige toiduga kindlustatuse puudumine. Nii energia- kui ka toidutarnete osas sõltub riik suures osas naabritest.

6.2.2   2008. aastal kannatas toidupuuduse all hinnanguliselt rohkem kui 2 miljonit inimest (üle kolmandiku elanikest) ja 0,75 miljoni puhul loeti puudus tõsiseks. 64 % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri; ainult 7 % riigi territooriumist on põllumajanduseks sobiv.

6.2.3   Kahjuks ei ole Usbekistanil ja Tadžikistanil olnud heanaaberlikud suhted, mis on viinud mõlemapoolsete energia ja vee ekspordikeeldude tõttu nõiaringini, mis on mõlemale poolele tõsiseid häireid põhjustanud. Tadžikistan on muu hulgas püüdnud ka tagada varustatust kodumaise elektriga, mida ikkagi jätkus Dušanbes külmal ajal vaid kaheks tunniks päevas.

6.3   See kriis on näidanud, kuivõrd tähtis on terviklik strateegia, mis hõlmab nii loodusvarade keskkonnahoidlikku kasutamist, vaesuse vähendamist kui ka eelkõige toiduga kindlustatust, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu kogu Kesk-Aasias. Siiski väljendab komitee heameelt asjaolu üle, et EL tegeleb juba väga tõsiselt Tadžikistani ja selle naabrite abistamisega selliste kriiside ületamisel.

---

(1)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 82.

(2)  Euroopa Poliitikauuringute Keskus.

(3)  Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, ainus rahvusvaheline poliitiline ja institutsiooniline ühendus, mis seob Euroopat kõigi endise NSVLi osadega.

(4)  KOM(2006) 763 lõplik.

---