52011DC0712

SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 3

2........... Mis on topeltmaksustamine?........................................................................................... 4

3........... Kas topeltmaksustamine on probleem?............................................................................ 5

4........... Põhiprobleemide lahendamiseks praegu kasutatavad viisid ja nende piirangud................... 8

5........... Võimalikud lahendused................................................................................................... 9

5.1........ Olemasolevate vahendite tugevdamine............................................................................. 9

5.2........ Topeltmaksustamise vältimise lepingu reguleerimisala laiendamine..................................... 9

5.3........ Kavandatud meetmed topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete ühetaolisema tõlgendamise ja kohaldamise tagamiseks ELi liikmesriikides....................................................................................... 10

5.4........ ELis vaidluste lahendamise hõlbustamine ja kiirendamine................................................ 10

6........... Edasised sammud ja järeldused..................................................................................... 11

..........................................................................................................................................................................................

1. Sissejuhatus

Arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu soodustava konkurentsivõimelisema majanduse edendamine on oluline eelkõige praegusel kriisiajal, mis on näidanud liikmesriikide majanduste vastastikuse sõltuvuse tegelikku ulatust. Komisjon rõhutas seda Euroopa 2020. aasta strateegia[1] raames, lisades et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks peavad kõigis ELi poliitikavaldkondades, eriti ühtse turu poliitikas võetavad meetmed aitama tõhusamalt kõrvaldada allesjäänud takistusi.

Konkreetselt osutati Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi ja 24. juuni 2011. aasta järeldustes, et maksupoliitikat on vaja pragmaatiliselt kooskõlastada euroala majanduspoliitika suurema kooskõlastamise raames, et toetada eelarvete konsolideerimist ja majanduskasvu.

Majanduskasv sõltub peamiselt toimivatest turgudest, kus konkurents elavdab äri. Ühtse turu tugevdamiseks on ikka veel vaja kõrvaldada mitmeid tõkkeid, sh seoses piiriülese tegevuse ja keerulise õigusraamistikuga, mis tuleneb sellest, et mõne tehingu suhtes kehtivad kuni 27 erinevat eeskirja.

ELis kehtivad maksusüsteemid muudavad praeguse õigusraamistiku keeruliseks. Ligikaudu 20 aastat pärast ühtse turu loomist seisavad ELi turul tegutsevad ettevõtjad ja eraisikud silmitsi ohuga, et sisepiiri ületades võidakse nende asjaomast tulu maksustada mitmes liikmesriigis, samas kui mõnel juhul ei maksustata neid üldse[2]. Ajal, mil liikmesriigid ootavad kindlat ja täiendavat maksutulu, peavad nad võtma vajalikud meetmed topeltmaksustamise ja topeltmittemaksustamise kõrvaldamiseks, et säilitada usaldusväärsus maksumaksjate silmis. Peale selle võivad mõlemad olukorrad ohustada ühtse turu ideed ega ole seepärast mitte mingil juhul aktsepteeritavad.

Kui ettevõtjad ja elanikud kasutavad oma põhivabadusi tegeleda ELi siseturul piiriülese tegevusega, ei tohiks sellega iseenesest kaasneda suurem maksustamine võrreldes sarnaste maksumaksjate maksustamisega nende liikmesriigi territooriumil. Eri liikmesriikide maksusüsteemide vastastikmõjust tulenev topeltmaksustamine piiriüleste juhtumite korral takistab siseturu toimimist märkimisväärselt[3]. Koordineerimata maksupoliitikast tuleneva topeltmaksustamise kõrvaldamine peaks olema komisjoni iga pikaajalise strateegia põhielement.

Mitmel korral on rõhutatud topeltmaksustamise negatiivset mõju ja vajadust tõhustada siseturu toimimist maksupoliitika suurema kooskõlastamise abil[4]. Lisaks on tõendeid,[5] et topeltmaksustamise küsimus puudutab paljusid ELi maksumaksjaid.

Nagu juba varem teatati,[6] käsitletakse käesolevas teatises topeltmaksustamise probleeme[7] ja nende mõju siseturule. Selles selgitatakse, milliseid lahendusi liikmesriigid ja ELi institutsioonid on juba katsetanud ning milliseid valdkondi on vaja rohkem kooskõlastada, et eelkõige vältida topeltmaksustamist ning tagada tõhus, kiire ja vähekulukas meetod topeltmaksustamist hõlmavate konfliktide lahendamiseks.

Tõhusad meetmed selles valdkonnas aitaksid muuta ELi atraktiivsemaks äritegemiskohaks ja soodustaksid ausat konkurentsi siseturul. See aitaks täiel määral ära kasutada ELi integreeritud turu potentsiaali, nagu on ette nähtud ühtse turu aktiga,[8] ning kõrvaldada ELi kodanike õigusi piiravad takistused, mida on käsitletud 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta[9].

2. Mis on topeltmaksustamine?

Topeltmaksustamist võib siinkohal käsitletavas tähenduses kirjeldada kui olukorda, kus kaks (või rohkem) maksujurisdiktsiooni kehtestavad võrreldavad maksud sama maksustatava tulu või kapitali suhtes[10]. Kuigi topeltmaksustamine, eriti majanduslik topeltmaksustamine võib aset leida ka üksnes siseriiklikes olukordades, keskendutakse käesolevas teatises üksnes piiriülestele olukordadele.

Rahvusvahelises olukorras võib topeltmaksustamine tuleneda topeltresidentsusest või maksustamisest nii residendi- kui ka allikariigis.

Kõnealuseid olukordi iseloomustavad järgmised näited:

Näide 1. Maksustamise seisukohast topeltresidentsuse omamise puhul võib topeltmaksustamine tuleneda erinevate kriteeriumide kohaldamisest. Näiteks äriühingut võidakse käsitada selle liikmesriigi maksuresidendina, kus ta on ametlikult registreeritud, ja samal ajal ka selle liikmesriigi maksuresidendina, kus ta tegeleb oma põhitegevusega. Sellises olukorras võib kõnealusel äriühingul olla kohustus maksta ettevõtte tulumaksu maailmatulult mõlemas liikmesriigis ja seega maksaks ta samalt tulult maksu kaks korda.

Näide 2. Liikmesriigid maksustavad tavaliselt mitteresidentidest maksumaksjate tulu, mis saadakse kõnealuses riigis asuvatest tuluallikatest. Selline tuluallika maksustamine võib maksumaksja residendiliikmesriigis langeda kokku maailmatulu maksustamisega. Näiteks teatava liikmesriigi residendist loovisik sõlmib terviklepingu kontsertide andmiseks mitmes liikmesriigis, mis hõlmab luba kanda kontserdid üle raadios ja tuuri kontsertalbumi väljaandmist. Sellest kontserdist saadavat tulu võidakse maksustada kaks või rohkem korda (residendiriigis ja ürituste toimumise riikides) ning ka loovisiku autoritasu võidakse kaks korda maksustada.

Liikmesriigid kõrvaldavad tavaliselt topeltmaksustamise ühe-,[11] kahe-[12] või mitmepoolsete[13] meetmetega. Samas ei ole liikmesriikidel ELis praegu kehtivate õigusaktide kohaselt üldist kohustust topeltmaksustamise kõrvaldamiseks. On tõsi, et liikmesriikide eeskirjad, milles eelistatakse siseriiklikke olukordi piiriülestele olukordadele, näiteks majandusliku topeltmaksustamise puhul, on asjakohaste põhjenduste puudumisel vastuolus põhivabadustega[14]. Samas ei ole topeltmaksustamine aluslepingutega vastuolus, kui see tuleneb sellest, et asjaomased liikmesriigid kasutavad paralleelselt oma maksusuveräänsust[15].

ELis praegu kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole liikmesriikidel ELi algatuseta kohustust kõrvaldada viimasena käsitletud liiki topeltmaksustamist, mida võiks ka kutsuda mittediskrimineerivaks topeltmaksustamiseks, kuna see ei kuulu põhivabaduste reguleerimisalasse[16].

Hr Damseaux, kes on Belgia resident, sai 2005.–2007. aastal Prantsusmaa äriühingult dividende. Nende dividendide suhtes kohaldati Prantsusmaal 15 %-list kinnipeetavat maksu. Pärast sellist maksustamist järelejäänud summa (85% dividendidest) suhtes kohaldati Belgias veel 15 %-list kinnipeetavat maksu. Seega maksustati neid dividende kokku 27,75 %-lise maksuga.

Belgia residentide saadavaid Belgia äriühingu dividende maksustatakse aga Belgia seaduste kohaselt üksnes 15 %-lise maksuga.

Euroopa kohus otsustas, et kuna ühenduse õigus ei näe Euroopa Ühenduse sisese topeltmaksustamise kõrvaldamise alal ette üldisi tingimusi pädevuse jaotuseks liikmesriikide vahel, ei ole liikmesriikidel kohustust kõrvaldada sellest tulenevat juriidilist topeltmaksustamist[17].

3. Kas topeltmaksustamine on probleem?

Liikmesriigid on teadlikud topeltmaksustamise kõrvaldamise olulisusest ja nad väldivad topeltmaksustamist enamikul juhtudel. Topeltmaksustamine leiab siiski teatud ulatuses aset ja see takistab ettevõtete piiriülest asutamist, tegutsemist ja investeerimist ELis ning selle kõrvaldamine on ettevõtjate ja elanike huvides, nagu märgiti hiljuti Monti aruandes[18].

Topeltmaksustamine on ELi elanike ja ettevõtjate jaoks üks murettekitavamaid küsimusi. 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta märgiti, et topeltmaksustamisega seotud probleemid on ühed peamised takistused, millega elanikud piiriülestes olukordades kokku puutuvad. On tõendeid, et avaliku arvamuse kohaselt on topeltmaksustamine kiireloomuline küsimus[19]. Peale selle on topeltmaksustamine iseenesest maksumaksjate jaoks õigusliku ebakindluse allikas, nagu ettevõtjate ja maksumaksjate esindajate ühendused tihti märgivad[20].

Ka komisjoni hiljuti korraldatud avaliku arutelu tulemused kinnitavad, et ELi maksumaksjad on jätkuvalt üsna mures topeltmaksustamise pärast[21].

Eelkõige väideti topeltmaksustamisele keskenduva avaliku arutelu käigus, et topeltmaksustamine on märkimisväärne probleem. Ettevõtjatest maksumaksjate puhul hõlmasid keskmiselt üle 20 % juhtumitest üle 1 miljoni euro suurust summat ja eraisikutest maksumaksjate puhul hõlmasid keskmiselt üle 35 % juhtumitest üle 100 000 euro suurust summat.

Ka on oluline tagada, et topeltmaksustamise vältimise eeskirjad oleksid läbipaistvad, et vältida lahknevaid tõlgendusi ja saada soovitud tulemus. Peale selle võib vähene läbipaistvus iseenesest kahjustada piiriülest tegevust[22].

Topeltmaksustamise kõrvaldamata jätmine suurendab üldist maksukoormust ja mõjutab seega negatiivselt kapitaliinvesteeringuid. Empiirilised uuringud näitavad, et ettevõtete maksustamine mõjutab välismaiste otseinvesteeringute tegemise koha valimist märkimisväärselt[23]. Seega võib ELi-sisene topeltmaksustamine piirata väljapoolt ELi tulevate investeeringute tegemist ja ohustada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet.

Kuna riikide ametiasutuste esitatavad ajakohased maksuandmed puuduvad, on raske saada täielikult usaldusväärseid hinnangulisi andmeid topeltmaksustamise vahetu mõju kohta[24]. Maksumaksjad väldivad võimaluse korral topeltmaksustamist, kohandades oma käitumist vastavalt tegelikule olukorrale. Seepärast ei kujuta topeltmaksustamine endast mitte üksnes maksukoormat, vaid isegi takistab majandustegevust[25].

Kaudset mõju on isegi raskem mõõta. Sellele vaatamata prognoositakse ühes hiljutises trükises, et pärast topeltmaksustamise vältimise lepingu vastuvõtmist võivad kahepoolsed portfelliinvesteeringute vood lepinguriikide vahel suureneda kuni 50 %. Topeltmaksustamise vältimise lepinguid seostatakse ka omakapitali väärtuse suurenemisega ning omakapitali kulu vähenemisega lepinguriikides ligikaudu 0,24 % aastas[26].

Topeltmaksustamise kõrvaldamisega kaasneks mõnikord liiga suur aja- ja halduskulu, isegi kui see oleks õiguslikult võimalik Maksuteenuseid osutava tuntud ettevõtte[27] 2007. aastal korraldatud uuringu tulemused näitasid, et keskmiselt moodustas ettevõtja tulumaksu eeskirjade täitmisega seotud kulu makstud maksudest 2,2 %. Ligikaudu 15 % ajast, mis kulus nõuete täitmisega seotud tegevusele, oli seotud ettevõtete maksustamise rahvusvahelise aspektiga. Topeltmaksustamist käsitleva avaliku arutelu vastavale küsimusele vastanud ettevõtetest 14,6 % ja eraisikutest 31,0 % otsustas mitte otsida võimalusi topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

ELi kodakondsuse 2010. aasta aruandes mainitakse, et „olemasolevad mehhanismid ei ole topeltmaksustamise vältimiseks piisavad”.

Ka võib täheldada, et rohkem kui ühes riigis kohaldatavate maksude kuhjumine võib tekitada olukorra, mida vähemalt mõnes liikmesriigis käsitataks konfiskeeriva maksustamisena ja seega õigusevastasena, kui see olukord oleks tekkinud üksnes kõnealuse riigi sätete kohaldamisel.

Mõned konkreetsed näited iseloomustavad praegust olukorda, kus elanikud ja ettevõtjad võivad seista silmitsi oluliste probleemidega, mis piiravad nende õiguste tõhusat kasutamist ja siseturu nõuetekohast toimimist .

Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonis[28] märkis Saksamaa kodanik, et ta elas Prantsusmaal ja töötas Saksamaal asuvates haiglates vabakutselisena. Prantsusmaa ja Saksamaa topeltmaksustamise vältimise lepingu lahknevatest tõlgendustest tulenevalt maksustati tema tulu mõlemas liikmesriigis. Selle probleemi lahendamiseks tuli tal Saksamaale kolida.

Itaalia kodanik[29] elab Saksamaal ja töötab Itaalia transpordiettevõttes. Ta sõidab veoauoga läbi Euroopa Liidu mitme riigi. Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu lahkneva tõlgendamise tulemusel maksustati teda nii Saksamaal kui ka Itaalias. 2005. aastal algatatud vastastikuse kokkuleppe menetlus kestis kuni 2010. aastani.

Komisjonile valmistab muret ka topeltmittemaksustamine ja ta uurib praegu olukorda, et teha ettepanek sobivate meetmete võtmiseks.

4. Põhiprobleemide lahendamiseks praegu kasutatavad viisid ja nende piirangud

Topeltmaksustamist on ELi tasandil juba käsitletud. Asjakohased näited on emaettevõtjate ja tütarettevõtjate direktiiv,[30] intresside ja litsentsitasude direktiiv,[31] vahekohtu konventsioon,[32] ühise siirdehindade foorumi töö (eriti tegevusjuhend vahekohtu konventsiooni tõhusaks rakendamiseks)[33] ning soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta[34].

Komisjon esitas hiljuti direktiivi ettepaneku ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[35]. Vastuvõtmise korral võimaldab see kõnealust vahendit kasutada otsustavatel rahvusvahelistel gruppidel lahendada oma topeltmaksustamise probleemid ELi tasandil.

Samas on kõnealuse ettepaneku reguleerimisala piiratud, mitte kõik topeltmaksustamise juhud ei ole hõlmatud. CCCTB süsteemist saavad kasu üksnes selle reguleerimisalasse kuuluvad äriühingud (ettepaneku artiklid 2 ja 6)[36].

Olemasolevatest vahenditest ei piisa, et kõrvaldada mitmeid topeltmaksustamise juhte. Eelkõige on intresside ja litsentsitasude direktiivi reguleerimisala piiratud; topeltmaksustamise vältimise leping ei hõlma ühtse turu seisukohast kõiki asjakohaseid makse (nt registreerimistasud) ega võimalda topeltmaksustamist täielikult kõrvaldada ning ei paku ühtseid lahendusi liikmesriikidevahelistele kolme- või mitmepoolsetele olukordadele; topeltmaksustamist käsitletavate vaidluste puhul on nii vahekohtu konventsiooni kui ka topeltmaksustamise vältimise lepingu kohane vastastikuse kokkuleppe menetlus liiga aeganõudev ning ei võimalda alati asjaomaseid probleeme lahendada.

Peale selle ei ole topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutatavad olemasolevad vahendid alati tõhusad. Eelkõige ei tõlgenda ega rakenda kõik kaasatud liikmesriigid topeltmaksustamise vältimise lepingu sätteid ühtemoodi. Erinevused hõlmavad eelkõige selliste mõistete nagu litsentsitasude, ettevõtlustulu, dividendide ja püsiva tegevuskoha määratlust. Seetõttu võidakse maksumaksjate suhtes kohaldada topeltmaksustamist, mis on vastuolus topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärgiga.

Peale selle võivad teisest liikmesriigist pärandust saavad ELi elanikud olla halvemas olukorras, kuna neil tuleb maksta suuremat pärandimaksu kui mis tahes kaasatud liikmesriigi läbinisti siseriikliku olukorra puhul.

Oodatakse, et võimaluse korral tuleks need maksumaksja seisukohast tihti keerulised probleemid lahendada ELi tasandil. OECD (kuhu kuuluvad 21 ELi liikmesriiki) tunnistab selgelt vajadust kõrvaldada topeltmaksustamisest tulenevad takistused[37]. Peale selle soovitatakse Monti aruandes teha rohkem tööd üksikisikute topeltmaksustamisest tulenevate maksutõkete kõrvaldamiseks. Seega tundub piiriülese topeltmaksustamise kõrvaldamine olevat maksumaksjate ja ka liikmesriikide tõeline soov.

5. Võimalikud lahendused

Tuvastatud probleeme on võimalik lahendada topeltmaksustamise vältimiseks kasutatavate vahendite täiustamisega või tehes ettepanekuid uute vahendite ja lahenduste leidmiseks.

Topeltmaksustamisega seotud erinevaid probleeme on võimalik erinevalt lahendada, mõnesid saab lahendada kahepoolsete maksulepingutega, teisi ELi õigusaktidega (ELi toimimise lepingu kohaste õiguslike aluste piires) või kasutades spetsiifilisi lahendusi ja instrumente.

Kõnealused võimalikud lahendused on järgmised.

5.1. Olemasolevate vahendite tugevdamine

Käesoleva teatisega samal ajal esitatakse ettepanek sõnastada uuesti intresside ja litsentsitasude direktiiv. Praeguse teksti kavandatud muudatuste eesmärk on vähendada olukordi, kus topeltmaksustamine võib aset leida seetõttu, et üks liikmesriik peab makselt maksu kinni ja teine liikmesriik maksustab sama makset.

5.2. Topeltmaksustamise vältimise lepingu reguleerimisala laiendamine

Komisjon leiab, et topeltmaksustamise vältimise lepingu raamistikku tuleb laiendada 27 liikmesriigile,[38] ning ta soodustab liikmesriikidevahelise dialoogi kasutamist juhtudel, kui vaidluse tõttu ei saa topeltmaksustamise vältimise lepingut sõlmida.

Komisjon kavatseb koos liikmesriikide ja ekspertidega uurida võimalusi kolmepoolsete olukordade[39] lahendamiseks ning ELis topeltmaksustamise vältimise lepinguga mittehõlmatud üksuste ja maksude käsitlemiseks. Ta võtab sobivaid meetmeid, eriti seoses pärandimaksuga.

5.3. Kavandatud meetmed topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete ühetaolisema tõlgendamise ja kohaldamise tagamiseks ELi liikmesriikides

Topeltmaksustamine tuleneb tihti tõlgendamisega seotud lahkhelidest. On vaja hinnata, mil määral on võimalik ELis jõuda ühisele arusaamale mõne liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus sisalduva mõiste osas (nt litsentsitasud, ettevõtlustulu, dividendid, püsivad tegevuskohad, maksuresidentsus, piiriülesed töötajad jne). Sõltuvalt juhtumist võib olla asjakohane võtta arvesse probleemi ELi mõõtmena ELi õigusaktides sisalduvaid identseid või sarnaseid mõisteid. Tulenevalt nende olulisusest siseturu jaoks on neid teemasid asjakohane käsitleda ELi tasandil. Selline kooskõlastamine võib soodustada ka sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu OECD või ÜRO peetavaid arutelusid, sh seoses ulatuslikumate rahvusvaheliste standardite väljatöötamisega. Ühise siirdehindade foorumi positiivsetele kogemustele tuginedes on põhjust uurida liikmesriikide esindajate foorumi (ELi topeltmaksustamise foorum) loomise võimalust. Kõnealuse foorumi raames peetavatele aruteludele tuginedes kaaluks komisjon topeltmaksustamist käsitleva tegevusjuhendi täiustamist.

5.4. ELis vaidluste lahendamise hõlbustamine ja kiirendamine

Vahekohtu konventsiooni eesmärk oli luua peamiselt siirdehindadega seotud vaidluste lahendamise meetod. Hoolimata tegevusjuhendi vastuvõtmisest (ja läbivaatamisest), tuleks vahekohtu konventsiooni täiustada, millele osutab vastastikuse kokkuleppe menetluse üldine kestus[40]. Viimase viie aasta jooksul (mille kohta on olemas andmed) on vahekohtu konventsiooni raames iga aasta lõpus pooled lahendamata vaidlused vähemalt üle kahe aasta vanad[41].

2010. aastal korraldatud avalike arutelude käigus kritiseeriti seda, et topeltmaksustamise vältimise leping ei võimalda vaidlusi kiiresti lahendada. Maksumaksjad tuginevad tavaliselt üksnes asjaomase topeltmaksustamise vältimise lepingu kohasele vaidluste lahendamise mehhanismile, mis põhineb OECD maksustamisalase näidislepingu endisel artiklil 25. See ei ole aga väga tõhus, kuna osalisriikidel on üksnes kohustus üritada leida lahendus. Maksumaksja ei saa kindel olla, et topeltmaksustamine kõrvaldatakse või et maksuhaldur tegutseb kiiresti. OECD tunnistab, et lahendamata juhtumite (suurenenud 21,3 % 2008. aastast kuni 2009. aastani) suur arv on probleem[42].

ELi seisukohast võttes on üldise siduva vaidluste lahendamise korra puudumine seepärast probleem, mis tuleb lahendada nii siseturuga kui ka üleilmse konkurentsivõimega (ELi atraktiivsus välisinvestorite jaoks) seoses. Vahekohtu konventsioon ja liikmesriikidevahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud ei paku täielikult toimivaid meetodeid.

Võimalik lahendus on esitatud OECD maksustamisalase näidislepingu (2008) artikli 25 uusimas versioonis, millega on lahendamata topeltmaksustamise juhtude puhul ette nähtud vastastikuse kokkuleppe menetlus siduva vaidluste lahendamise korraga, kui maksumaksja seda taotleb. Samas sisalduvad sellised sätted väga vähestes liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutes[43].

Komisjon leiab, et on vaja analüüsida, kuidas saaks topeltmaksustamist käsitlevate vaidluste lahendamise korda ELis parandada. Eelkõige tuleks uurida võimalusi kõnealuste vaidluste tõhusaks ja kiireks lahendamiseks otsese maksustamise kõigis valdkondades.

6. Edasised sammud ja järeldused

Komisjon on otsustanud lahendada kõnealused topeltmaksustamisega seotud probleemid ELis ja esitada vastavaid algatusi. Kaks algatust on juba esitatud. Need on järgmised:

· ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlev ettepanek, mis võeti vastu märtsis 2011;

· käesoleva teatisega samal ajal esitatud ettepanek sõnastada uuesti intresside ja litsentsitasude direktiiv.

Lisaks kõnealustele ettepanekutele teeb komisjon järgmist:

· esitab varsti võimalikud lahendused, et kõrvaldada pärandimaksuga seotud piiriülesed takistused ELis;

· kasutab jätkuvalt hiljuti uuendatud ühist siirdehindade foorumi, et lahendada siirdehindadega seotud topeltmaksustamise probleemid.

· esitab 2012. aastal lahendused portfelliinvestoritele makstud dividendide piiriülese topeltmaksustamise valdkonnas;

· töötab välja käesolevas teatises esitatud võimalused eelkõige seoses üksnes ELi maksuküsimusi käsitleva foorumi loomisega, topeltmaksustamist käsitleva tegevusjuhendiga ning vaidluste tõhusa lahendamise vahendiga, et leida kõige sobivamad viisid topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

· algatab topeltmittemaksustamisega seoses konsultatsiooni, et teha kindlaks selle täielik ulatus. Kõnealuse konsultatsiooni tulemusi kasutatakse sobivate poliitiliste meetmete kindlakstegemiseks ja väljatöötamiseks.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil, nõukogul ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel kõnealuseid suuniseid arutada ja toetada.

Kõigil huvitatud sidusrühmadel palutakse avaldada arvamust ja teavitada komisjoni, milliseid konkreetseid meetmeid nad soovitavad võtta.

[1]               KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

[2]               Komisjonile teeb muret pragune topeltmittemaksustamine ELis. Komisjon kavatseb korraldada avaliku arutelu ettevõtjate topeltmittemaksustamise valdkonnas, nagu seda hiljuti soovitas ka Euroopa Parlamendi saadik, majandus ja rahanduskomisjoni esimees pr Bowles (Brüsseli maksufoorum 2011).

[3]               KOM(2006) 823, 19.12.2006, punkt 1.

[4]               Vt näiteks euroala liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 11. märtsi 2011. aasta järeldused.

[5]               Vt komisjoni avaliku arutelu (http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_04_doubletax_en.htm) joonealused märkused 25 ja 26.

[6]               KOM(2010) 769, 20.12.2010, punkt 4.1.

[7]               Üksnes siseriiklik topeltmaksustamine on siseriikliku seaduseandja reguleerida.

[8]               KOM(2011) 206, 13.4.2011.

[9]               Komisjoni 2010. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine”. KOM(2010)603, 27.10.2010.

[10]             Vt Rahvusvahelise Fiskaaldokumentatsiooni Büroo maksualase sõnastiku kirje „topeltmaksustamine”. Tavaliselt jaguneb see kaheks – juriidiline topeltmaksustamine ja majanduslik topeltmaksustamine. Juriidilise topeltmaksustamise puhul kohaldatakse maksumaksja sama tulu või kapitali suhtes kahte võrreldavat maksu. Majanduslik topeltmaksustamine tähendab üldiselt seda, kui maksustatakse erinevate maksumaksjate sama tulu või kapitali.

[11]             Nt residendist maksumaksja välisriigis teenitud tulu ei maksustata või antakse välistulu puhul maksukrediiti.

[12]             Topeltmaksustamise vältimise lepingutega ettenähtud kahepoolsed meetmed, mille alusel kaks riiki lepivad kokku, kuidas ja mil määral kõrvaldatakse nende residentide topeltmaksustamine.

[13]             Nt Põhjamaade vahel sõlmitud tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise leping ehk vahekohtu konventsioon. Ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioon (90/436/EMÜ), ELT L 225, 20.8.1990.

[14]             Nt Euroopa Kohtu 12. detsembri 2002. aasta kohtuasi C-324/00 (Lankhorst-Hohorst), punkt 32; Euroopa Kohtu 14. detsembri 2006. aasta kohtuasi 2006, C-170/05 (Denkavit Internationaal), punkt 39; Euroopa Kohtu 8. novembri 2007. aasta kohtuasi C-379/05 (Amurta), punkt 28; Euroopa Kohtu 1. juuli 2010. aasta kohtuasi C 233/09 (Dijkman), punkt 23; Euroopa Kohtu 22 detsembri 2010. aasta kohtuasi C-287/10 (Tankreederei I), punkt 15.

[15]             Euroopa Kohtu 14. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas (Kerckhaert-Morres), 12. veebruari 2009. aasta otsus (Block); 16. juuli 2009 otsus (Damseaux).

[16]             Kohtujuristi Geelhoedi arvamus kohtuasjas Kerckhaert-Morres, punkt 38.

[17]             Euroopa Kohus, Damseaux, cit.

[18]             (ELi endise voliniku Monti) aruanne Euroopa Komisjoni presidendile. Uus ühtse turu strateegia, 9. mai 2010, punkt 3.5, lk 83.

[19]             Näiteks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 14.–15. juunil 2011 toimunud kohtumisel käsitletud 11 maksustamise peatükki hõlmavast petitsioonist 4 olid seotud topeltmaksustamisega. Vt ka 2011. aasta septembrikuu Eurobaromeetri uuringut, milles käsitletakse takistusi, millega elanikud siseturul kokku puutuvad: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/quali/ql_obstacles_en.pdf

[20]             MEDEFi kommentaarid OECD näidislepingu artikli 15 lõike 2 kavandatud muudatuste kohta, 2007 http://www.oecd.org/dataoecd/14/62/39547932.pdf.

[21]             http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_04_doubletax_en.htm;

                http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_06_inheritance_en.htm;

                http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/consultations/tax/2010_08_royalty_en.htm.

[22]             OECD. Tax Effects on Foreign Direct Investment, 2007, 33.

[23]             Vt näiteks Hajkova, D. et al., “Taxation, Business Environment and FDI Location in OECD Countries”, OECD Economics Department Working Papers, No. 502, 2006, http://dx.doi.org/10.1787/874058477248

[24]             Ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksustamisbaasi käsitleva nõukogu direktiivi ettepaneku mõjuhinnang, 16.3.2011.

[25]             Topeltmaksustamise puhul maksukoormuse ja -tõkete eristamist mainis Rahvasteliit juba 1923. aastal. Nt majandus- ja rahanduskomisjon. Report on Double Taxation submitted to the Financial Committee, dokument E.F.S.73. F.19, p.11, 5. aprill 1923.

[26]             Parkih, Jain and Spahr, The impact of Double Taxation on Cross Border Equity Flows, Valuations and Cost of Capital, 2011, EFMA, Braga kohtumine.

[27]             PWC LLP, Total Tax Contribution, 2007 Survey of the Hundred Group of Finance UK Directors (Ühendkuningriigi 100 suurimat börsil noteeritud äriühingut koondav ühendus).

[28]             Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, petitsioon 1404/2010.

[29]             Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, petitsioon 1053/2010.

[30]             Nõukogu direktiiv, 23. juuli 1990, eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (90/435/EMÜ).

[31]             Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta.

[32]             Ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioon (90/436/EMÜ), ELT L 225, 20.8.1990.

[33]             http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/company_tax/transfer_pricing/index_en.htm

[34]             K/2009/7924, http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/whats_new/c(2009)7924_en.pdf

[35]             KOM(2011) 121. 16.3.2011.

[36]             Direktiivi ettepanekuga kehtestatakse üksnes teatavate äriühingute ja gruppide ühtse maksustamisbaasi süsteem (ettepaneku artikkel 1).

[37]             Vt joonealune märkus nr 3 eespool.

[38]             1. jaanuari 2011. aasta seisuga ei olnud 10 kahepoolset olukorda hõlmatud ELi liikmesriikide vahelise topeltmaksustamise vältimise lepinguga.

[39]             Siirdehindade valdkonnas on ühine siirdehindade foorum selle kallal töötanud; vt järgmine joonealune märkus

[40]             http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/company_tax/transfer_pricing/forum/jtpf/2010/

/jtpf_2010_06_08_number_open_cases_en.pdf

[41]             http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/company_tax/transfer_pricing/forum/jtpf/2010/

/jtpf_2010_06_08_number_open_cases_en.pdf

[42]             http://www.oecd.org/document/11/0,3746,en_2649_33747_46499831_1_1_1_1,00.html; suurenemine 63,4 % võrreldes 2006.–2009. aastaga.

[43]             Nt Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi (19/6/2008), Madalmaade ja Ühendkuningriigi (26/9/2008) ning Saksamaa ja Ühendkuningriigi (30/3/2010) vahel sõlmitud lepingud.