52011DC0653

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga sõlmitud kõrghariduse, koolituse ja noortevaldkonna väliskoostöö lepingute vahehindamise kohta

SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne koostati vastavalt Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel 4. detsembril 2006[1] ning Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel 18. detsembril 2006[2] sõlmitud kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna[3] lepingute artiklile 7. Selles esitatakse komisjoni seisukoht nimetatud kahe lepingu vahehindamise peamiste järelduste ja soovituste kohta. Kõnealune hindamine on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm.

Kuigi nii USA kui ka Kanada ametiasutused tunnustasid hindamistulemusi, otsustasid nad kahjuks eelarvepiirangute tõttu tühistada kõik kehtivad ja tulevased kahepoolsete projektide kutsed praegusest 2013. aastani, mil mõlemad lepingud kaotavad kehtivuse. Komisjon võttis jaotises 5 esitatud hindajate soovituste kohta tehtud omapoolsetes märkustes asjakohaselt arvesse seda ootamatut sündmuste käiku.

KOOSTÖÖLEPINGUD

Eesmärgid

Mõlemad lepingud on hariduslikud, inimestevahelised ja avaliku diplomaatia alased. Neis soodustatakse kvaliteetset haridust ja koolitust Euroopa Liidus Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga koostöö edendamise kaudu. Lepingutega püütakse avaldada mõju kahele valdkonnale:

1. kultuuridevahelise dialoogi ja vastastikuse mõistmise edendamine ning

2. teadmistepõhise majanduse seisukohalt vajalike oskuste ja pädevuste arendamine.

Sekkumisvahendid

Lepingute raames võetavateks peamisteks meetmeteks on multiinstitutsionaalsed riikidevahelised partnerlussuhted,

- mis hõlmavad nii Põhja-Ameerika kui ka ELi kõrgkoole ja/või koolitusasutusi;

- mille raames tehakse koostööd ühiste bakalaureuse- ja magistriõppekavade väljatöötamiseks, sealhulgas topelt- ja ühiste teaduskraadide andmiseks ning

- mis edendavad nii õpilaste kui ka õppejõudude atlandiülest liikuvust.

Konkreetselt ELi ja USA vahelise lepingu raames võetavad meetmed on järgmised:

3. programm ATLANTIS ja kolm allmeedet: i) atlandiülesed teaduskraadiprojektid; ii) tippteadmiste liikuvuse projektid ja iii) poliitika koordineerimise meetmed;

4. Schuman-Fulbrighti stipendiumiprogramm;

5. vilistlasühendus OCEANS[4] ja

6. tehnilise abi meetmed, sh iga-aastased poliitikafoorumid ja uuringud.

Konkreetselt ELi ja Kanada vahelise lepingu raames võetavad meetmed on järgmised:

7. ELi ja Kanada programm sisaldab meetmeid kõrghariduse ja koolituse valdkonnas, eelkõige atlandiülene vahetuspartnerlus ja atlandiülene kraadiõppe partnerlus;

8. noorteüritused, eelkõige noorte ümarlauad, ja

9. täiendavad meetmed, eelkõige ELi ja Kanada õppereiside ja internatuuriprogrammid ning vilistlasühendus OCEANS.

Rohkem teavet nende vahendite ja taustdokumentide kohta on saadaval komisjoni veebisaitidel[5].

Rahastamine ja väljundid

Üldiselt rahastab Euroopa Liit ELi institutsioonide, teadlaste ja õpilaste poolset otsest kasutamist, samal ajal kui Ameerika Ühendriigid ja Kanada valitsus rahastavad oma riigi institutsioonide, teadlaste ja õpilaste poolset otsest kasutamist.

Euroopa Liidu eelarves eraldati programmile ATLANTIS 23,2 miljonit eurot ajavahemikuks 2006–2010 ja ELi-Kanada programmile 5,1 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2010[6]. Lepinguosalised rahastavad programme võrdsetes osades, s.t lõppkokkuvõttes kahekordistuvad ELi eelarved asjaomaste USA ja Kanada ametiasutuste võrdsete panuste tõttu.

Seni on programm ATLANTIS võimaldanud 5 034 inimesel ja 317 institutsioonil osaleda 67 liikuvusprojektis.

Seni on ELi-Kanada programm võimaldanud 2 804 inimesel ja 195 institutsioonil osaleda 37 liikuvusprojektis.

Schuman-Fulbrighti stipendiumiprogrammi kaasrahastab Euroopa Liit igal aastal[7] 320 000 euro suuruse summaga ning seni on selles osalenud 83 osalejat.

HINDAMINE

2010. aasta märtsis sõlmiti äriühinguga ECOTEC/ECORYS leping ELi-USA ja ELi-Kanada vaheliste lepingute vahehindamiseks. Hindamine viidi läbi 2010. aasta märtsist 2011. aasta jaanuarini. Komisjon sai lõpliku hindamisaruande 15. juunil 2011.

Metoodika jaoks kogusid hindajad oma hinnangu jaoks andmeid järgmistel viisidel: Põhja-Ameerika sidusrühmadega Washingtonis ja Ottawas peetud arutelud; Euroopa Komisjoni ametnike ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) töötajate ning Belgia ja Luksemburgi Fulbrighti komisjoniga Brüsselis peetud arutelud; 20 temaatilise projekti 95 projektipartneri ja -koordinaatoriga (ja õpilasega) toimunud süvaintervjuud, sh iga asjaomase projekti külastus; projektipartnerite ja -koordinaatorite veebiküsitlus, mille käigus saadi 209 vastust; õpilaste ja Schuman-Fulbrighti stipendiaatide veebiküsitlused, mille käigus saadi vastavalt 53 ja 57 vastust; viie tagasilükatud taotluse esitajaga peetud telefoniküsitlus ning asjaomaste dokumentide läbivaatamine.

HINDAMISE TULEMUSED

Üldiselt on hindamise tulemused väga head. Analüüsiti lepingute vastavust vajadustele; seda, mil määral need kattuvad või on vastuolus muu poliitika ja meetmetega või täiendavad neid; lepingute tulemuslikkust nende kavandatud eesmärkidele ja mõjudele vastamisel ning nende lisandväärtust; nende tõhusust ja tasuvust, juhtimiskorralduse ja muude rakenduslike küsimuste (nt projekti tulemuste levitamine ja kasutamine) tulemuslikkust ning seda, kui jätkusuutlikud on toetatud tegevused.

Vajadustele vastavus

Hindajad leidsid, et lepingud on väga asjakohased, kuna vastavad mitmele olulisele ja üha tähtsamale vajadusele: üleilmastumine ja hariduse rahvusvahelistumise paralleelne protsess. Lepingute eesmärgid on järgmised:

- olla põhjalik ja paindlik, et valitsustel oleks võimalik saavutada mitmesuguseid poliitilisi ja majanduslikke eesmärke;

- luua pidev võimalus arutelude pidamiseks üha keerulisemal ja järjest suurema konkurentsiga ajal, kaitstes tegevust, mis – nagu kogemused mujal on näidanud – võib olla väga habras;

- pakkuda uutele osalistele võimalust astuda rahvusvahelisele haridusareenile ja

- anda institutsioonidele multiinstitutsionaalse koostöö ning topelt- ja ühiste teaduskraadide kaudu võimalus osaleda kõige keerukamates ja tipptasemel rahvusvahelise partnerluse vormides

Vastastikune täiendavus muu poliitika ja meetmetega

Hindajad leidsid, et programmid ei kattu ega ole vastuolus paljude ELi rahvusvahelise koostöö, liikuvuse, hariduse ja koolitusega seotud algatustega, millega lepingutel on mõningad sarnased jooned. Vastupidi, lepingud on mitmeti ainulaadsed, eelkõige seetõttu, et nad on oma olemuselt rahvusvahelised kahepoolsed lepingud ja sellest institutsionaalse koostöö vormist saadakse rahvusvahelise avaliku õiguse alusel kasu. Kuigi lepingutes toetatavad tegevused on võrdlemisi väikesemahulised võrreldes ELi, USA ja Kanada vahelise tavapärase rahvusvahelise koostöö mahuga selles sektoris, pakuvad nad siiski palju võimalusi. Üksnes noortevaldkonna (ainult Kanadas) puhul leidsid hindajad, et puudulik rakendamine raskendas täiendavuse hindamist.

Tulemuslikkus

Hindajad leidsid, et lepingutes toetati kõiki neis kavandatud eesmärke, kuid saavutati oodatust vähem edu poliitilise arutelu ja mõttevahetuse võimaluste puhul ning Kanadas noortevaldkonnas. Lepingud tõid märkimisväärset kasu programmides osalevate õpilaste isiklikule ja tööalasele arengule (nn pehmed oskused, keeleoskus, kultuuridevahelised pädevused ning üleilmsel tööturul ja rahvusvahelises töökeskkonnas vajalikud pädevused). Samuti leiti, et lepingud toovad suurt kasu nii projektides osalevatele töötajatele ja spetsialistidele kui ka institutsioonidele, eelkõige seoses rahvusvaheliste võrgustike loomise ja säilitamise, nähtavuse ja maine parandamise, rahvusvaheliselt tegutsemise suutlikkuse suurendamise ja kõigis asjaomastes institutsioonides heade tulemuste tulva tekitada võivate „muutuste toojate” loomisega.

Lisandväärtus

Hindamisel leiti, et lepingute kahepoolse rahastamise aspektil oli strateegilisel tasandil oluline lisandväärtus ning et need lepingud täidavad selge „turutühimiku” ELi ja USA või Kanada vahelise rahvusvahelise koostöö rahastamisel. Enamik partnereid ja koordinaatoreid usub, et muude selle valdkonna rahvusvaheliste koostööprogrammidega võrreldes on nende projektid kvaliteetsemad, kasulikumad ja vajalikumad. Leiti, et lepingud on eeskujuks teistele tööstusriikidele, sealhulgas seetõttu, et nad toetavad kvaliteetset õpilaste liikuvust, edendavad uuenduslikke lähenemisviise õppekavade väljatöötamisel, läbipaistvuse ja ülekantavuse vallas ning tagavad vahendid rahvusvahelise koostöö olemuse kujundamiseks.

Tõhusus

Hindajad leidsid, et kuigi programmide tõhususe täielikuks hindamiseks on vaja rohkem andmeid, siis nt Erasmus Munduse programmiga võrreldes ja võrdse finantseerimise põhimõtte tõttu oli ELi keskmine eelarve vahetusõpilase kohta lepingute raames oluliselt väiksem, mis näitab lepingute tasuvust. Ent väga väike eelarve ELi-Kanada puhul on oluliseks takistuseks kõigi lepingueesmärkide täitmisel.

Jätkusuutlikkus

Hindajad leidsid, et lepingute raames sõlmitud partnerlussuhteid jätkatakse kindlalt: pooled projektipartnerid ja -koordinaatorid hoiavad suhteid pärast projekti lõpetamist ja kolmveerand Schuman-Fulbrighti stipendiaatidest jätkavad koostööd neid võõrustanud institutsioonide kolleegidega, enamasti teadustegevuses. Ent kuigi koordinaatorid loodavad tulenevalt oma olulisest isiklikust investeeringust projekti jätkata koostööd, on projekti eluea lõppedes selle tegevuste igakülgne jätkamine projekti tasandil institutsioonide vahendite praeguse piirangu tõttu tavatu nähtus ja ettevõtted on siiski harva rahastamisallikaks, eriti ELi osalejate hulgas.

Edendamine, levitamine ja kasutamine

Hindajad tõid sõnaselgelt esile selle, kui oluline on saavutada praegustest projektidest kaugemale ulatuv laiem mõju. Ent selle tulemuse saavutamisel tuvastati mõningad takistused, eelkõige seoses sellega, mis on seotud nii nähtavuse väidetava puudumise ja/või programmide populaarsusega (v.a Schuman-Fulbrighti stipendiumiprogramm) kui ka selge kaubamärgiga (üksnes Kanada puhul). Peale selle leidsid hindajad, et lepingute tutvustamine ja tulemuste levitamine võiksid olla paremad. Samuti ütlesid nad, et iga-aastane projektijuhtide konverents kui oluline foorum eri projektide ja institutsioonide vastastikuse rikastamise võimaluste pakkumiseks tuleks alles jätta. Poliitika koordineerimise meetmete tulemuste vertikaalset edastamist sidusrühmadele tuleks parandada. Hindajad rõhutasid vilistlasühenduse OCEANS võimalikku kasu seoses edendamise ja levitamisega. Tulemuste kasutamist institutsioonidesiseselt hinnati vägagi võimalikuks, samal ajal võtsid hindajad juba arvesse suurt kasutamismäära institutsioonide vahel.

SOOVITUSED

Allpool on esitatud hindajate soovitused (kursiivis) koos komisjoni märkustega.

Asjakohasus

10. Lepingud jäävad kõrghariduse vajaduste seisukohalt väga asjakohaseks ning topelt- ja ühiste teaduskraadide heakskiitmine 2006. aastal näitab, et suudetakse püsida arengu esirinnas. ELi-Kanada vahelise lepingu meetmete võtmata jätmine tähendab, et kõiki lepingu võimalusi ei ole ära kasutatud. Järelejäänud perioodil kuni aastani 2013 tuleks esmatähtsaks pidada nende lepingu aspektide rakendamist.

Komisjon ja tema Kanada kolleegid võtsid topelt- ja ühiste teaduskraadide projektide soodustamiseks ja rakendamiseks vajalikud meetmed 2010. aastal tehtud kahepoolses konkursikutses. Sellest tulenevalt anti üks stipendium Atlandiülesele kraadiõppe partnerlusele metsandusvaldkonnas.

11. Lepingud vastavad hästi kõrghariduse vajadustele, kuid vähem kutsehariduse ja -õppe vajadustele. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas kohandada lepinguid nii, et need vastaksid paremini selle sektori vajadustele; üksnes asjaolu, et lepinguid tutvustatakse rohkem kutsehariduse ja -õppe sektorile, ei taga suuremat huvi ja osalust.

Komisjon on korduvalt arutanud oma atlandiüleste kolleegidega seda, kuidas paremini vastata kutsehariduse ja -õppe sektori vajadustele iga-aastaste konkursikutsete kaudu. Nende arutelude tulemusena on kutseharidus- ja -õppeasutuste puhul lihtsustatud teatavaid programminõudeid.

12. Osalejad ja programmijuhid peavad kvaliteeti enesestmõistetavaks. Erasmus Munduse programm püüdis luua kvaliteeti osana programmi „kaubamärgi väärtusest”, mille osalejad ise kujundaksid ja tagaksid; sarnast käsitlust soovitatakse kasutada lepingute raames elluviidavate projektide puhul, eriti seoses topelt- ja ühiste teaduskraadidega.

Selle soovituse põhisisuga nõustudes rõhutab komisjon, et see põhineb üsna väikesel ja seega mitte täiesti representatiivsel õpilaste tagasiside valimil. Projektide ning nende tulemuste/väljundite kvaliteet on üldjuhul väga hea. Ent komisjon uurib, kuidas veelgi mõlema lepingu raames elluviidavate projektide kvaliteeti parandada. Kõigepealt hoolitseb ta EACEA kaudu selle eest, et kõik kahepoolsete projektide partnerid on teadlikud Erasmus Munduse kvaliteedi tagamise käsiraamatust ja enesehindamisvahendist ning kasutavad neid[8].

Tulemuslikkus

13. Kanadal ei ole vahendeid poliitikaküsimustega seotud kogemuste korraliseks arutamiseks ja vahetamiseks. Kuigi vastutuse jagamine föderaal- ja provintsivalitsuste vahel võib raskendada USA mehhanismile sarnaneva mehhanismi loomist, tuleks teha uusi jõupingutusi selleks, et saavutada eesmärk korraldada korralisi üritusi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

Komisjon võtab selle soovituse teatavaks. Ta uurib eri kanalite kaudu võimalusi olulise ja vastastikku kasuliku poliitilise dialoogi alustamiseks Kanadaga hariduse, koolituse ja noortevaldkonnas. Seni on see andnud tulemusi ülekanadalisel tasandil nii kõrg- ning kutsehariduse ja -õppe kui ka rahvusvahelise hariduse valdkonnas. Komisjon jätkab jõupingutusi, mis on suunatud eelkõige Kanada föderaal- ja provintside tasandile.

14. Lepingutes toetati kõiki neis kavandatud ELi eesmärke olulistes valdkondades, kuid saavutati oodatust vähem edu poliitilise arutelu ja mõttevahetuse võimaluste puhul ning Kanadas noortevaldkonnas. Mõlemad valdkonnad peaksid olema strateegiliselt tähtsad lepingute kehtivuse teisel poolel. Kanadas tuleks kiiresti langetada otsus selle kohta, kui suure strateegilise tähtsusega on noortevaldkond, mida tuleb kehtiva lepingu viimastel aastatel rakendada. Jätkuva tegevusetuse korral tuleks sellele valdkonnale eraldatud ELi eelarve ümber jaotada programmi muudele osadele, et vältida vahendite raiskamist.

Sellal kui poliitiline arutelu ja mõttevahetus Kanadaga ei ole veel nii arenenud (vt soovituse 4 märkusi), on komisjon ja USA haridusministeerium korraldanud juba kaks hariduspoliitika foorumit: 2009. aastal kõrgharidusreformide ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö teemal ning 2010. aastal kõrghariduse kvaliteedi, koolide ja õpetajate arengu ja tulevikuoskuste teemal. 2011. aastal on kavas veel üks foorum, kus arutletakse 21. sajandi õpilase, kvalifikatsiooniraamistike ja õpilaste õpetamise teemal.

Noortevaldkonna ja Kanada suhtes on komisjon ja tema Kanada partnerid astunud samme mitmesuguste meetmete võtmiseks. Selle hiljutise sündmuse valguses ei tundu vahendite ümberjaotamine enam vajalik.

15. Tuleks uurida poliitikafoorumite ja poliitika koordineerimise meetmete vahelisi tugevamaid sidemeid ELi-USA vahelise lepingu raames, et paremini kasutada võimalikke sünergiaid ning tagada, et poliitika koordineerimise meetmete tulemusi võetakse ELi ja riigi tasandil arvesse.

Komisjon nõustub selle soovitusega ja uurib konkreetseid võimalusi nii poliitikafoorumite kui ka poliitika koordineerimise meetmete vaheliste sünergiate suurendamiseks ning nende tulemuste laiemaks levitamiseks.

16. Osalemisest saadav kasu peab muutuma laiemalt kättesaadavaks vähem kogenud ja väiksematele institutsioonidele, eriti kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Neile institutsioonidele tähelepanu pööramiseks tuleks neid rohkem propageerida, nt kutsehariduse ja -õppe sektorile suunatud heade tavade juhendi väljatöötamise kaudu. Tuleks kaaluda sellise mehhanismi loomist, mis aitab ebaküpsetel projektidel jõuda projekti väljatöötamise etappi. Peale selle võiks eelistada mõningaid alaesindatud institutsioone iga-aastaste konkursikutsete raames ning tuleks teha jõupingutusi alaesindatud institutsioonidest pärit varasemate edukate osalejate kindlakstegemiseks ja toetamiseks, et neist saaksid „meistrid” oma sektorites osalemise edendamisel. Kutsehariduse ja -õppe puhul tuleks kaaluda edukate kutseharidus- ja -õppeprojektide brošüüri koostamist, et keskenduda just sellele sektorile.

Komisjon nõustub osaliselt selle soovitusega . Kutseharidus- ja -õppeprojektide kättesaadavuse hõlbustamiseks tehti jõupingutusi varasemate iga-aastaste konkursikutsete raames (vt soovituse 2 märkusi): neis kutsetes nähti ette mitmesuguste institutsioonide toetamine või uute ja/või veel rahastamata institutsioonide eelisjärjekorras väljavalimine.

Komisjon rõhutab siiski, et kõiki taotlejaid tuleb kohelda võrdselt, mis tähendab, et toetusmehhanism ei või olla suunatud vaid üht liiki taotlejatele. EACEA võttis kasutusele potentsiaalsete taotlejate jaoks mitu toetusvahendit, eelkõige mitmeaastaste programmide juhised, korduma kippuvad küsimused, projekti lühikokkuvõtted ja elektroonsete teatiste postkasti, kuhu saab saata taotlemisetapil tekkinud küsimused. Peale selle käivitas komisjon EVE[9]– Euroopa haridus-, koolitus-, kultuuri- ja noorteprojektide ühtse teabepunkti, kus esitletakse tuhandeid projekte ja nende tulemusi, eelkõige asjaomase kahe lepingu kohta. See projektitulemuste levitamise ja kasutamise vahend on avatud laiemale maailmale ning see võiks olla vähem kogenud või väiksemate institutsioonide inspiratsiooniallikaks.

17. Neli aastat pärast [Kanada] pikendatud lepingu käikulaskmist oli noortevaldkonnas väga vähe konkreetseid tulemusi ja see olukord ei ole eriti paranenud. Selle valdkonna meetme elluviimine tuleb seada tähtsamale kohale.

Komisjon nõustub osaliselt selle soovitusega . Aeglase alguse järel on noortevaldkond alates 2009. aastast hoogu juurde saanud. Vt soovituse 5 märkusi.

Tõhusus

18. Kasutusele tuleks võtta teabevajadusi ja järelevalvet käsitlevad struktureeritumad teabevahetusprotsessid, näiteks kasutada rohkem komisjoni ja EACEA talitustevahelisi koosolekuid.

Komisjon nõustub selle soovitusega ja uurib lähemalt korrapärasemate talitustevaheliste koosolekute korraldamist EACEAga.

19. Rohkem tuleks kasutada ajakohaseid aruandlusvahendeid või vähemalt standardvorme, et parandada projektipartnerite ja -koordinaatorite ning EACEA tõhusust teabe ja andmete kogumisel. Soovitatakse võtta kasutusele standardvorm õpilaste ja potentsiaalsete vilistlaste registreerimiseks valiku hetkel.

EACEA on juba alustanud oma aruandlusvahendite läbivaatamist. Eelkõige peaks 2012. aasta alguses olema kasutamiseks valmis uus liikuvuse veebiandmebaas. Eeldatakse, et eelkõige parandab see uus vahend õpilaste ja vilistlaste jälgimist.

20. Sisse tuleks seada Euroopa Komisjoni (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) ning Belgia ja Luksemburgi Fulbrighti komisjoni vaheliste struktureeritud koosolekute tsükkel Schuman-Fulbrighti stipendiumiprogrammi ja (võimalikku) sünergiat USAga sõlmitud lepingu kohaste muude meetmetega käsitleva kvalitatiivse teabe vahetamiseks. Eelkõige tuleks Euroopa Komisjonile anda korrapärast kvalitatiivset teavet stipendiaatide kohta, nt nende geograafiline levik ja õppeained.

Hariduse ja kultuuri peadirektoraadile stipendiaatide kohta kvantitatiivsete andmete esitamise vormi üle tuleks arutleda ja selles kokku leppida.

Komisjon nõustub soovitusega . Schuman-Fulbrighti stipendiumiprogrammi käsitleva kvalitatiivse teabe saamiseks struktureeritud ja korrapärasel viisil algatatakse konkreetsed meetmed, pidades silmas sünergia loomist USAga sõlmitud lepingu ja muude ELi programmide raames võetavate meetmetega.

21. Projektide (tegelike) sisendite ja väljundite jälgimiseks tuleks välja töötada praktiline ja teostatav meetod, et muuta tasuvus ilmseks, ning tasuvuse kvalitatiivsemaks hindamiseks tuleks sõnastada lihtsad kriteeriumid.

Komisjon võtab selle soovituse teatavaks, kuid rõhutab ka hindajate järeldust, mille kohaselt „on olemas hea prima facie juhtum, et lepingute tasuvus ei tekita muret.” Arvestades mõlemale lepingule ja üksikutele projektidele eraldatud suhteliselt väikesi eelarveid, võib tõesti olla tasuvam töötada suurema ELi programmi raames välja selline praktiline ja teostatav meetod ning seejärel kohaldada seda mutatis mutandis kahepoolsete projektide suhtes. Tuleks märkida, et EACEA võttis projektide rakendamise hindamiseks lähtuvalt kokkulepitud tööprogrammides kirjeldatud plaanidest kasutusele kontoris ja kohapeal teostatava järelevalve süsteemi.

22. Tuleks teha nimistu kõige levinumatest (õiguslikest) takistustest ja kasutatud lahendustest ning edastada see kõikidele uutele taotlejatele.

Komisjon nõustub selle soovituse sisuga, kuid rõhutab, et ta juba avaldas 2008. aastal heade tavade juhendi, milles antakse praktilisi näpunäiteid ja nippe eduka kahepoolse projekti väljatöötamiseks ja elluviimiseks[10]. Peale selle avaldati 2007. aasta poliitika koordineerimise meetmete projekti „Atlandiüleste kraadiõppeprogrammide nimistu projekt”[11] raames trükis, milles käsitletakse eeskätt topelt- ja ühiste kraadiõppeprogrammide väljatöötamise probleeme ja võimalusi. Seda trükist jagati tasuta kõikidele projekti edendajatele ja partneritele Berliinis 2010. aasta oktoobris toimunud projektijuhtide konverentsil. Komisjon uurib, kuidas kõige paremini täiendada ja koondada olemasolevat teavet ning levitada seda huvitatud isikutele võimalikult laialdaselt.

Jätkusuutlikkus

23. Säilitada osalevate institutsioonide omainvesteeringute põhimõte, et asjaosalised täidaksid kohustusi rahastamise ajal ja pärast seda.

Komisjon ei kavatse seda põhimõtet muuta.

24. Innustada haridussektorist väljapoole jäävaid partnereid rohkem osalema ja investeerima.

Programmide loomisest peale ning haridus- ja koolitusorganisatsioonide ja töömaailma vaheliste suhete parandamiseks innustas komisjon konsortsiume seostama omavahel organisatsioone (nt ettevõtted, ametiühingud, tööstus- ja ärikontsernid, valitsusvälised organisatsioonid, kirjastajad, valitsusasutused, kaubanduskojad ja uurimisinstitutsioonid) ja projektitööd. Muu hulgas võivad sellised organisatsioonid pakkuda praktikakohti, jagada erialast nõu ja teadmisi, aidata projektil saada riiklikul ja rahvusvahelisel areenil nähtavaks, mis võimaldab projektil pärast rahastamist edu saavutada.

25. Luua lisaks tippteadmiste liikuvuse meetmele võimalus esitada uuenduslikke jätkamise taotlusi, nõudes uute partnerite kaasamist – eelistatavalt lepingutes alaesindatud riikidest.

Kuigi komisjon võtab selle soovituse teadmiseks, ei järgne sellele midagi, sest nii USA kui Kanada ametiasutused tühistasid kahepoolsed konkursikutsed.

Edendamine, levitamine ja kasutamine

26. Euroopa Liidus tuleks lepingute olekut kindlustada, et tekiks samasugune kaubamärk nagu ATLANTIS USAs. Komisjon peaks innustama lepingukohaste meetmete propageerimist, näiteks toetama projektikoordinaatorite üleskutseid, et kõrge positsiooniga sidusrühmad neis meetmetes osaleksid.

ELi-Kanada vahelisele programmile tooks kasu suurem nähtavus, et laiendada programmi ja suurendada ulatuslikuma mõju avaldamise võimalusi. Selles edu saavutamiseks tuleb rakendada uuenduslikumaid meetmeid ning soovitatav on võtta kasutusele selline nimetus nagu ATLANTIS, mis oleks propageerimisel ja turustamisel abiks, nt MAPLE (liikuvus õppimisvahetuste atlandiüleseks edendamiseks, Mobility for transatlantic Promotion of Learning Exchanges) või CHAMPLAIN (koostöö suurema atlandiülese liikuvuse edendamise, õppimise ja rahvusvaheliste võrgustike nimel, Collaboration for Higher transatlantic Mobility Promotion, Learning And International Networks) Samuti on soovitatav, et OCEANSi võrgustik küsiks arvamust võimaliku nimetuse kohta, võib-olla väikese konkursi korraldamise teel.

Kuigi komisjon tunnistab vajadust ELi lepingute tõhusama edendamise järele, ei järgne sellele soovitusele midagi, sest USA ja Kanada ametiasutused tühistasid kahepoolsed konkursikutsed.

27. Projektikoordinaatorite vahearuandele tuleks lisada levitamiskava projekt. Poliitika koordineerimise meetmete projektide korral tuleks projekti alguses koostada teabevahetuskava pressiteadete abil. Levitamine peaks olema suunatud valitsusametnikele ja teistele projektidele. Levitamis- ja nähtavuskava koostamise nõue võiks kuuluda juba taotluse juurde.

Koostöös EACEAga uurib komisjon, kuidas suunata projektidest ning nende tulemustest ja väljunditest teavitamise ning nende levitamise ja nähtavusega seotud küsimused paremini asjaomastele sidusrühmadele.

28. Keskmiste ja kõrgemate tasandite sidusrühmasid (asjaomaste riikide ülikoolide ning kutseharidus- ja -õppeasutuste riiklikud organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, ministeeriumid ja muud asjaomased sidusrühmad) tuleks tihedamalt kaasata poliitika koordineerimise meetmetesse, hoides neid vähemalt projektide alustamise, käigu ja tulemustega kursis.

Lisaks kohustuslikele jätkusuutlikkuse ja levitamise strateegiatele innustas komisjon juba poliitika koordineerimise meetmete propageerijaid kaasama asjaomaseid sidusrühmasid projektipartneritena ning kutsus neid üles tulemusi järjekindlalt neile organisatsioonidele ja asutustele levitama.

29. OCEANSi võrgustikul on võimalik anda märkimisväärne panus lepingute edendamisse ja levitamisse. EÜ ning USA ja Kanada föderaalasutused peaksid nende sellist rolli aktiivselt soodustama ja toetama.

Komisjon võtab selle soovituse teatavaks.

30. Projektijuhtide konverents on ainus suurepärane võimalus osalejarühmade jaoks, et tulla kokku ja vahetada arvamusi. On tähtis, et see säiliks.

Komisjon nõustub selle soovitusega täielikult. Ent kuna lähitulevikus ei valita välja ühtegi uut kahepoolset projekti, on sellise konverentsi korraldamise vajadus vähenenud.

31. Ergutada kasutamist haridusasutuste vahel, pakkudes multiinstitutsionaalset koostööd käsitlevate küsimuste ja vastuste veebitööriista. Selline tööriist peaks võimaldama huvitatud isikutel või uutel taotlejatel õppida eelkäijate saadud kogemustest projektide kohaldamisel ja elluviimisel ning levitada tulemusi ja väljundeid.

Vt soovituste 2 ja 13 märkusi.

JÄRELDUSED

Komisjon jagab hindajate üldist arvamust, mille alusel on lepingud väga asjakohased ning täidavad nii oma laiemaid ja konkreetsemaid eesmärke, eriti seoses sellega, et EL kujundab oma laiemat rolli maailmas, kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 165 ja 166 sätestatud eesmärke.

Lepingud ei kattu ega lähe oluliselt vastuollu väga mitmesuguste asjakohaste ELi algatustega ning toovad olulist ja reaalset kasu õpilastele, õppejõududele ja institutsioonidele. Sidusrühmade huvi lepingute vastu kasvab pidevalt ning taotluste arv kasvas oluliselt 2009.–2010. aastal. Enamik tegevustest ei oleks ilma ELi- ja USA- või Kanada-poolse rahastamiseta aset leidnud.

Kuna lepingud on suhteliselt tasuvad nende kahepoolse rahastamise aspekti tõttu, millel on oluline lisandväärtus strateegilisel tasandil, on nad eeskujuks muudele tööstus- või suure sissetulekuga riikidele.

Eespool nimetatut silmas pidades mõistab komisjon hukka mõlema lepingu raames võetud peamiste koostöömeetmete ootamatu lõpetamise.

Hindajad tegid mitu ettepanekut programmide mõningate aspektide täiustamiseks, kuid ei leidnud suuri puudusi. Komisjon on juba võtnud meetmeid seoses mõne soovitusega ning võtab paljusid soovitusi arvesse eespool viidatud moel.

[1] Nõukogu otsus 2006/910/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33)

[2] Nõukogu otsus 2006/964/EÜ (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14)

[3] Noored = ainult ELi ja Kanada vaheline leping.

[4] www.oceans-network.eu.

[5] ELi-USA vaheline leping: http://ec.europa.eu/education/eu-usa/doc1901_en.htm.

ELi-Kanada vaheline leping: http://ec.europa.eu/education/eu-canada/doc1688_en.htm.

[6] Lepingu hilise vastuvõtmise tõttu ei avaldatud 2006. aastal ühtegi ELi ja Kanada konkursikutset.

[7] Välja arvatud 2006. aastal, mil ELi kaasrahastamise summa oli 260 000 eurot.

[8] Tasuta kättesaadav veebilehel: http://www.emqa.eu.

[9] http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/eve/index_en.htm.

[10] http://ec.europa.eu/education/external-relation-programmes/doc1949_en.htm.

[11] http://www.tdp-project.de.