52011DC0616

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

tippdomeeni .eu rakendamise, toimimise ja tõhususe kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

TAUST

2011. aasta aprillis tähistas tippdomeen .eu oma viiendat aastapäeva. Nende viie aasta jooksul on tippdomeen .eu kasvanud maailma suuruselt üheksandaks tippdomeeniks ja viiendaks riigikood-tippdomeeniks. Enam kui 3,3 miljoni registreerimisega on tippdomeen .eu eurooplastele hinnatud võimalus oma Interneti-aadressi domeeninime valimiseks.

Käesolev aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule käsitleb tippdomeeni .eu rakendamist, toimimist ja tõhusust möödunud kahe aasta jooksul. Kooskõlas tippdomeeni .eu kasutuselevõttu käsitleva määruse (EÜ) nr 733/2002 artikliga 8 peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande pärast ühe aasta möödumist määruse vastuvõtmisest ning edaspidi iga kahe aasta tagant.

Käesolev aruanne järgneb 2007.[1] ja 2009.[2] aasta aruannetele ning hõlmab tippdomeeni .eu arengut ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 31. märts 2011. Muu hulgas keskendutakse selles rahvusvaheliste domeeninimede kasutuselevõtule.

Domeeni .eu õiguslik raamistik ja ALUSPÕHIMÕTE

Domeenile .eu pandi alus järgmiste õigusaktidega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 733/2002 tippdomeeni .eu kasutuselevõtu kohta (muudetud)[3] („raammäärus”);

- komisjoni 28. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (muudetud)[4] („üldeeskirjade määrus”).

Aruandeperioodi jooksul muudeti komisjoni määrust (EÜ) nr 874/2004, et võtta tippdomeeni .eu all kasutusele rahvusvahelised domeeninimed. Muutmismäärus (EÜ) nr 560/2009 võeti vastu 26. juunil 2009[5].

Komisjoni[6] valitud register EURid ( European Registry for Internet Domains – Euroopa internetidomeenide register) vastutab tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise eest. See on sõltumatu organisatsioon, kes langetab kõik vajalikud otsused iseseisvalt kooskõlas raammäärusega[7]. Komisjon kontrollib registri tööd ilma selle igapäevatöösse sekkumata. Taoline kohustuste eraldamise mudel vastab Interneti aluseks olevatele mittesekkumise, isejuhtimise ja iseregulatsiooni põhimõtetele[8].

Rahvusvaheliste domeeninimede kasutuselevõtt

Rahvusvahelised domeeninimed tippdomeeni .eu all

Tippdomeeni .eu õigusliku raamistikuga sätestatakse, et register peab registreerima domeeninimesid, kasutades kõikide ametlike keelte alfabeedi (ladina, kirillitsa ja kreeka) tähemärke, kui piisavad rahvusvahelised standardid muutuvad kättesaadavaks[9].

Esialgu võisid domeeninimed sisaldada tähemärke ainult piiratud tähemärkide hulgast, mis põhines inglise tähestikul (tavaliselt a–z, 0–9 ja „-”). See ei võimaldanud registreerida domeeninimesid, mis sisaldavad eespool nimetatust erinevaid ELi keeltes kasutatavaid ladina tähti ega muid tähti (bulgaaria kirillitsa ja kreeka/küprose tähestikud) peale ladina tähtede.

Probleemi lahendamiseks on rahvusvaheline Interneti-kogukond juba aastaid püüdnud välja töötada rahvusvahelisi domeeninimesid (IDN – International Domain Names ), mis võimaldavad kasutada tunduvalt suuremat hulka erimärke ja mitte-ladina tähestikke (nt diakriitiliste märkidega tähti nagu é, ö, ç või č ning enamikku mitte-ladina tähemärke).

26. juunil 2009 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 560/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 874/2004 …), et võtta tippdomeeni .eu all kasutusele rahvusvahelised domeeninimed[10].

10. detsembril 2009 alustas EURid rahvusvaheliste domeeninimede registreerimist. Sellest ajast alates on domeeninimed olnud saadaval Euroopa Liidu kõigis 23 ametlikus keeles (st ladina, kirillitsa ja kreeka tähestikus) kuni viimase punktini .eu aadressis.

Rahvusvaheliste domeeninimede kasutuselevõtt pälvis kohe alguses suurt tähelepanu. Esimese tunni jooksul selle käivitamisest registreeriti tippdomeeni .eu all 38 172 rahvusvahelist domeeninime. 2011. aasta märtsi lõpuks oli rahvusvahelist domeeninime kasutades registreeritud 56 961 domeeninime.

Rahvusvahelised domeeninimed tippdomeenis .eu

Rahvusvaheliste domeeninimede kasutuselevõtt tipptasemel, st domeeninime viimasest punktist paremal pool, on küsimus, mis jääb Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN)[11] pädevusalasse. ICANN käivitas 16. novembril 2009 rahvusvaheliste domeeninimede riigikood-tippdomeenide kiirmenetluse,[12] et soodustada Interneti tippdomeenides riigikoode (nt .gr, .bg, .eu) tähistavate laiendite sisseviimist, mille puhul ei kasutata ladina tähestikku (nt kirillitsa, kreeka, araabia ja hiina tähemärgid). Menetlus koosneb kolmest etapist: i) riigi register taotleb rahvusvahelise domeeninime stringi (praeguse riigikood-tippdomeeni versioon muus tähestikus) kasutusõigust koos toetusega oma territooriumi Interneti-kogukonnalt (kogukonna tugi) ja valiku põhjendusega (tähenduslikkuse kriteerium); ii) taotletavat stringi hindab seejärel ICANN, kes edastab selle sõltumatule komiteele võimalike konfliktide kontrollimiseks olemasolevate tippdomeeni stringidega (eksitavuse kriteerium); iii) pärast heakskiidu saamist antakse uus string registrile (määramine).

2010. aasta detsembris võttis ICANN vastu kokku 35 taotlust 22 riigilt. Praeguseks on vastavates riigikood-tippdomeenides kasutusele võetud vene, hiina ja araabia tähemärgid (.РФ Venemaa, .مصر Egiptuse, .لسعودية Saudi Araabia jaoks jne).

EURid esitas 5. mail 2010 ICANNile taotluse avada registrikirje kirillitsas ja kreeka tähestikus domeeninime .eu versioonide kohta. Taotluse aluseks olid komisjonile esitatud avaldused Küproselt, Kreekalt ja Bulgaarialt[13] nende eelistatud .eu-liite versiooni kohta (vastavalt .ευ kreeka tähestikus ja .ею kirillitsas).

ICANN tunnistas Singapuris toimunud kohtumisel kahe esimese kriteeriumi (kogukonna toetus ja tähenduslikkus) täitmist ja kinnitas seda komisjonile saadetud kirjaga. ICANNi läbivaatamise kolmas staadium (taotletava stringi läbivaatamine eksitavuse seisukohast) on veel tegemata.

.eu domeeninimede registreerimine ja kasutamine

Aruandeperioodil jätkus tippdomeeni .eu pidev levik sarnaselt muude Euroopa riigikood-tippdomeenidega (+6 % aastal 2010 ja +5 % aastal 2009). 3,4 miljoni registreerimisega on domeen maailmas suuruselt üheksas tippdomeen ja Euroopas populaarsuselt neljas riigikood-tippdomeen. See näitab, et tippdomeen .eu on hinnatud ja rakendatav tööriist ettevõtete, vabaühenduste ja üksikisikute jaoks, kes soovivad võrgus väljendada oma Euroopa identiteeti.

Euroopas on ainult kolm riigikood-tippdomeeni, mille registreeringute arv on suurem: .de (Saksamaa), .uk (Ühendkuningriik) ja .nl (Madalmaad). Ülemaailmselt on suurem arv registreerunuid ainult neljal üldisel tippdomeenil (.com, .net, .org ja .info) ja ühel riigikood-tippdomeenil (.cn Hiinal). Suurimad .eu domeenide turud on Saksamaa (31 %), Madalmaad (13 %), Ühendkuningriik (10 %), Prantsusmaa (9 %) ja Poola (6 %).

Pärast esialgse kiire kasvu perioodi on register teatavale tasemele püsima jäänud. Registri suurem eesmärk on jõuda ELi riikide domeenide seas 3. kohale ja tugevdada oma positsiooni piirkondades, kus see juba on 2. või 3. kohal. Aja jooksul toimunud arengut ja turu hetkeolukorda arvesse võttes on EURidi peaeesmärk säilitada pidev registreerimiste arvu kasv 5–8 % aastas. Register on nende eesmärkide saavutamiseks püstitanud teatavad turundus- ja kommunikatsioonisihid (nt toetumine ühtsele sõnumile: „.eu näitab, et Sa oled eurooplane”, mitmeaastase registreerimise sisseviimine, klienditeeninduse edasiarendamine).

Registri töö

Register

Komisjon määras EURidi .eu registriks 2003. aastal[14] pärast osalemiskutse väljakuulutamist[15].

Komisjon ja EURid sõlmisid 12. oktoobril 2004 teenuse osutamise kontsessioonilepingu esialgse tähtajaga viis aastat koos pikendamise võimalusega[16]. 2009. aastal pikendati teenuse osutamise kontsessioonilepingut 12. oktoobrini 2014[17].

EURid on üleeuroopaline mittetulundusorganisatsioon, mille peakontor asub Belgias Diegemis ja piirkondlikud kontorid Stockholmis, Prahas ja Pisas. Sellel on kolm asutajaliiget: DNS Belgium (.be register), Istituto di Informatica e Telematica (.it register), Stiftelsen för Internetinfrastruktur (.se register) ja neli assotsieerunud liiget: ARNES (.si register), CZ.NIC (.cz register), ISOC-ECC (Internetiühingu Euroopa harude koordineerimisnõukogu) ning Businesseurope (33 riigi 39 tööstusharu keskliidu ühendus). Peaserverid paiknevad Belgias Brüsselis ja Hollandis Amsterdamis.

Suhted registripidajatega

Seaduse kohaselt ei tegutse .eu register ise registripidajana[18]. EURidi prioriteet on jätkuvalt pakkuda kvaliteetset teenust ligikaudu 1 000 akrediteeritud registripidajale. EURid hindab korrapäraselt .eu klientide rahulolu. 2010. aasta neljandas kvartalis toimunud registripidajate viimase rahuloluküsitluse kohaselt andis 34 % küsitletutest domeenile .eu usaldusväärsuse osas parima võimaliku hinnangu. See tähendab 2009. aastaga võrreldes 4 % kasvu. 45 % vastanutest pidas seda heaks investeeringuks. 82 % usub, et domeen .eu annab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele lisaväärtust. Keskmiselt 62 % soovitaks tippdomeeni .eu tarbijatele. EURid hoiab registripidajate kogukonna jaoks käigus ööpäevaringset tugiteenust. Registripidajad, eriti ülemeremaade registripidajad hindavad teenindust, mida viimase aasta jooksul on iseloomustanud tunduvalt paranenud reageerimisvõime, klienditeeninduse kvaliteet ja valves oleva EURidi töötajaga kontakteerumise lihtsustumine.

Finantsolukord

.eu registri finantsolukord oli aruandeperioodil stabiilne.

Registri majanduslik seis on võtmetegur domeeni .eu usaldusväärsuse tagamisel. Komisjon jälgib tähelepanelikult registri finantsolukorda vastavalt õigusraamistiku sätetele ja teenuse osutamise kontsessioonilepingule. Register on väline organisatsioon, kelle otsused on autonoomsed. Sõltumatu finantsaudiitor viib läbi põhjalikke kohapealseid raamatupidamisrevisjone. Komisjoni järelevalveülesandeid täidetakse erinevate vahendite abil, sealhulgas näiteks audiitorite märkuste läbivaatamise, kord kvartalis ja aastas esitatavate finantsaruannete, kord kvartalis esitatavate eduaruannete, eelarveettepanekute ning strateegia- ja turunduskavade abil. Finantsküsimusi arutatakse registriga korrapäraselt kord kvartalis toimuvatel koosolekutel ja teenindustaset käsitlevatel koosolekutel.

Tippdomeeni .eu käivitamise algusaegadel ületas domeenide registreerimisest saadud tulu märkimisväärselt registri kulusid. Sellest tulenevad iga-aastased ülejäägid kanti üle ELi eelarvesse. Ülejääkide piiramiseks ja registreerimiste kasvu tõttu ühe domeeninime kohta tehtavate kulutuste vähenemise arvessevõtmiseks on register registripidajatele EURidi registreerimistasusid järk-järgult vähendanud 10 eurolt praegusele 4 eurole domeeninime eest.

Registri peamised finantsnäitajad jäid 2009. ja 2010. aastal stabiilseks. Nii registri tulud kui kulud on kummalgi aastal olnud 12 miljoni euro ringis. Seepärast on netokasum tasakaalustatum kui varasematel aastatel ning 2009. aastal kanti ELi eelarvesse üle 1,2 miljoni eurone ülejääk. Esialgsed arvnäitajad 2010. aasta kohta osutavad sellele, et 2010. aasta ülejääk on 400 000 eurot.

Komisjon on hoolikalt uurinud muutusi registri eelarvekuludes ja tegelikes kuludes, eelkõige on pööratud tähelepanu turunduse (2,5 miljonit eurot 2009. a ja 3,2 miljonit 2010. a) ning inimressurssidega (3,7 miljonit eurot 2009. a ja 4,3 miljonit 2010. a) seotud kulutustele. Kulude kasv oli põhjendatud vajadusega tõsta teenuse kvaliteeti. Näidetena võib esitada DNSSECi ( Domain Name System Security Extensions , doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendid) rakendamise, peegelsaitide laiendamise ja rahvusvaheliste domeeninimede kasutusele võtmise.

Registril on nelja liiki rahalisi reserve: amortisatsioon, investeeringud, sotsiaalkohustused ja juriidiline vastutus. Aruandeperioodil püsis reservide kogutase stabiilne: 6 miljonit eurot 2009. aastal ja 5,5 miljonit eurot 2010. aastal. 2010. aasta lõpus jagunes nimetatud kogusumma reservide vahel järgmiselt: amortisatsioonireserv (1,6 miljonit eurot), investeerimisreserv (0,8 miljonit eurot), sotsiaalkohustuste reserv (2,3 miljonit eurot) ja juriidilise vastutuse reserv (0,8 miljonit eurot).

Tegevuse järjepidevus ja vastupidavus

Tegevuse järjepidevus

Teenuse osutamise kontsessioonilepingu kohaselt tegutseb register vastavalt tegevuse jätkukavale, mis hõlmab registri põhifunktsioone, nendega seotud ja vastumeetmeid.

25. aprillil 2009 testis EURid osana tegevuse jätkukavast oma süsteeme, simuleerides katastroofiolukorda ja jälgides sellest taastumist. Testi auditeeris kolmas pool (PricewaterhouseCoopers). Testi tulemused koos domeenivaldajate kogukonna reaktsioonidega näitasid, et EURid vastas selles valdkonnas nõutavatele kõrgetele standarditele[19]. Teine harjutus tegevuse järjepidevuse testimiseks plaaniti 2010. aastasse, ent see tuli edasi lükata viivituse tõttu peegelsaidi[20] kolimisel Prahast Amsterdami. Praegu on harjutus kavandatud 2011. aasta kolmandasse kvartalisse.

EURid allkirjastas 2010. aasta augustis ka kokkuleppe Netnodiga tippdomeeni .eu domeeninimede süsteemi suvasaate kohta. Suvasaade on Interneti marsruutimismeetod, mis võimaldab võrguteenusele ühe ja sama IP-aadressiga juurdepääsu maailma paljudest kohtadest. Kokkuleppe allkirjastamisega paranes .eu nimeserveri infrastruktuuri töökindlus ja paindlikkus ning lühenes domeeni reaktsiooniaeg.

Turvalisus

2010. aasta septembris lõpetas EURid domeeninimede turvalisuse suurendamise vahendite (DNSSEC) protokolli rakendamise tippdomeenile .eu. DNSSEC on protokoll, mis kinnitab niinimetatud usaldusahelas kuvatavate nimeserveri vastuste (veebisaitide) autentsust kuni Interneti juurserverini välja[21]. DNSSEC on loodud kaitsma Interneti-kasutajaid võltsitud domeeninimeserveri-andmete eest. DNSSECi toime avaldub täielikult alles siis, kui kõik tsoonid hierarhilises nimeserveri puus on allkirjaga kinnitatud. EURid lihtsustab .eu domeeninime kinnitamisprotsessi, võttes kasutusele allkirjastamisteenuse. .eu registripidajatele korraldatakse koolitusseminare,[22] et innustada neid reklaamima DNSSECi oma klientidele, kes omakorda levitavad protokolli Interneti osalistele (Interneti-teenuse pakkujad, veebmeistrid jne).

Andmepüük ja muud pahatahtlikud tegevused

Register võtab meetmeid igapäevaseks andmepüügi ja muu pahatahtliku võrgutegevuse vastaseks võitluseks[23]. Eelkõige kontrollitakse domeeninimesid sobivuskriteeriumide alusel[24] ning uusi registreerijaid sõelutakse iga päev kahtlaste tegevusmustrite või muude kõrvalekallete avastamiseks.

Registrit teavitatakse ühtlasi iga päev kahtlustest või tõenditest, et erafirmadest turvaorganisatsioonid või ametivõimud on vääralt talitanud[25].

Selle tulemusel võidakse kahtlane domeeninimi kasutusest kõrvaldada. Aruandeperioodil vähenes drastiliselt kasutusest kõrvaldatud kahtlaste domeeninimede arv: 2010. aasta jaanuaris oli see 81, 2011. aasta jaanuaris kõigest 2 ja sama aasta märtsis juba 0[26].

.eu kasutaja profiil

Tarbijad registreerivad .eu domeeni erineval otstarbel (äri, sotsiaalne tegevus, asutuste esindatus Internetis jne). EURidi koostatud analüüs[27] tippdomeeniga .eu veebisaitide kasutamise kohta näitas, et ligikaudu 36,3 % neist on seotud äritegevusega. Võrdluses teiste peamiste üldiste tippdomeenistringidega (.com, .net, .org, .info, .biz, .mobi ja .pro), paistab tippdomeen .eu silma just ärialase kasutussageduse poolest (27,3 %).

Kui vaatluse alla võtta aga e-kaubandusega tegelevad veebisaidid (põhinevad klikihinna mudelil[28]), kuvab tippdomeen .eu tulemuseks kõigest 14,5 % veebisaitidest, mida võib võrrelda üldiste tippdomeenidega, mille tulemused jäävad vahemikku 22–29 %.

Domeeninimedega seo tud kohtumenetlused ja vaidlused

Üldkohtus ja Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjad

Viimasel kahel aastal on Euroopa Liidu Kohus langetanud otsuse .eu kasutamise kohta kahes kohtuasjas. Mõlemal juhul tegi kohus otsuse komisjoni kasuks.

Esimeses, 15. detsembri 2009. a kohtuasjas Inet Hellas T-107/06 kinnitas kohus komisjoni ja registri funktsioonide lahusust seoses domeeninimede registreerimisega tippdomeeni .eu alla. Kohus leidis, et komisjoni kiri taotlejale, milles selgitati, et komisjon ei saa olla edasikaebust käsitlev organ sõltumatu .eu registri otsustega seoses, ei sisaldanud ühtegi otsust, mida saaks kohtus vaidlustada, ning seega lükati kaebus tagasi kui vastuvõetamatu.

Teises kohtuasjas 3. juunist 2010, Oberster Gerichtshof C-569/08, analüüsis kohus tingimusi, mis võimaldavad tühistada domeeninime, mis on registreeritud spekulatiivsel või kuritarvituslikul alusel. Kohus otsustas, et pahausksuse asjaolude loetelu komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2004 artikli 21 lõikes 3 ei ole ammendav, ning selgitas asjaolusid, mida pahausksuse määratlemisel arvesse võetakse.

Vaidluse alternatiivse lahendamise menetlus

Kõik vaidlused seoses .eu domeeninimede valdajatega või nõuetega .eu registri otsuste suhtes võib esitada vaidluse alternatiivse lahendamise organile[29] – Prahas asuvale vahekohtule (Tšehhi vahekohus)[30].

Vaidluse alternatiivse lahendamise menetlust kohaldatakse piiramatult kõikidele kohtumenetlustele. Kaebused võib esitada võrgus ELi kõigis 23 ametlikus keeles.

Enamasti algatatakse kaebus .eu domeeninime valdaja vastu. Seda seetõttu, et iga pool võib algatada vaidluse alternatiivse lahendamise menetluse domeeninime valdaja vastu ja väita, et registreerimine on komisjoni määruse nr 874/2004 artikli 21 kohaselt spekulatiivne või kuritarvituslik.

Viimase kahe aasta jooksul on kohtule esitatud keskmiselt 13 juhtumit kvartalis[31]. Enamiku kohtuasjade puhul, mille Tšehhi vahekohus avalikustas 2009. aasta teisest kvartalist kuni 2010. aasta neljanda kvartalini, otsustas kohtukomisjon anda domeeninime üle kaebuse esitajale[32]. Keskmiselt langetab vahekohtu komisjon otsuse vaidluse alternatiivse lahendamise menetluse kohta 4 kuu jooksul kaebuse saamisest. Kui otsus tehakse kaebuse esitaja kasuks, antakse vaidlusalune .eu domeeninimi viimasele tavaliselt üle umbes 30 päeva jooksul kohtukomisjoni otsusest, pärast seda, kui kaotaja poole edasikaebamisõigus kaotab kehtivuse.

Vaidluse alternatiivse lahendamise menetluse tasud on määratud põhimõttel, et kulud tuleb katta[33]. Vaidluse alternatiivse lahendamise tasu, mis esialgu algas 1990 eurost, on alates 2006. aastast mitu korda alandatud ning see algab praegu 1300 eurost. See on võrreldav tasuga, mida võtab muu sarnane arbitraažiorgan, hoolimata tõsiasjast, et ta ei tee kaebustest tõlkeid.

Praeguse süsteemi puhul ei kasuta ELi üksikisikud ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vaidluse alternatiivse lahendamise mehhanismi täiel määral selle suure menetlustasu tõttu. EURidi soovil 2011. aasta juunis läbiviidud auditis anti soovitusi selle olukorra parandamiseks[34]. Üks soovitus on kaaluda kiirmenetlust (domeeninime peatamise mehhanism) varasemate õiguste valdajale, kes soovib kiiresti midagi ette võtta domeeninime ilmselgelt kuritarvitusliku registreerimise vastu nt juhul, kui domeeninime registreerija veebisaidi kaudu pakutakse sobimatut sisu või võltstooteid. Seda kohaldataks vaikimisi kõikidele kostja vastulausetele. Seega saaks otsuse kuritarvituslikult hallatava domeeninime tühistamise või üleandmise kohta teha kohtukolleegiumi kokku kutsumata. See vähendaks menetluskulusid.

Teine audiitorite soovitus oli kaasata .eu register (EURid) rahaliselt vaidluse alternatiivse lahendamise menetlusse, nii et see hüvitaks võitnud poolele vaidluse alternatiivse lahendamise tasud. EURid ja komisjon analüüsivad neid soovitusi ning uurivad viise, kuidas teha vaidluse alternatiivne lahendamine kättesaadavamaks eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning üksikisikutele.

Kohtumenetlused

Aruandeperioodil on EURid olnud osaline kahes suuremas kohtuasjas: Ovidio [35] ja Zheng [36]. Nimetatud menetlused käsitlevad EURidi tegevuse seaduslikkust hangeldamise ja küber- squatting ’u vastu võitlemisel.

Ovidio kohtuasjas rahuldas Brüsseli apellatsioonikohus EURidi kaebuse ning vabastas ta kahe varasema maksekorraldusega kehtestatud trahvide maksmise kohustusest. Need määrati EURidile vastusena tema tegevusele hangeldamise vastu võitlemisel (juuli 2009).

Zhengi kohtuasjas nõustus Brüsseli esimese astme kohus, et EURidi meetmed küber- squatting ’u vastu olid seaduslikud. See otsus toetab EURidi jõupingutusi andmepüügi ja muu pahatahtliku tegevusega võitlemisel[37] (september 2009).

Järeldused

Tippdomeeni .eu mudel on edukalt rakendatud ja toimib tõhusalt.

Möödunud kahe aasta jooksul on tippdomeen .eu tugevdanud oma positsiooni suurimate ja populaarseimate tippdomeenide seas nii Euroopas kui ka kogu maailmas. See on jätkuvalt edukas, hoolimata 27 riigikood-tippdomeeni pidevalt laienevast levikust liikmesriikides ning üldiste tippdomeenide, nagu .com ja .org, kättesaadavusest.

2009. aastaks oli .eu register tippdomeeni .eu all kasutusele võtnud rahvusvahelised domeeninimed, mis võimaldavad registreerida teise tasandi .eu domeeninimesid kirillitsas ja kreeka tähestikus. Seega on alates 2009. aastast tippdomeeni .eu all registreeritud domeeninimed olnud kättesaadavad Euroopa Liidu kõigis 23 ametlikus keeles (ja nende vastavates tähestikes).

Samas ei ole ICANN veel poolteist aastat pärast EURidi taotlust lõpetanud kiirmenetlust, mis võimaldaks rahvusvahelised domeeninimed kasutusele võtta .eu tipptasandil (.ευ kreeka ja .ею bulgaaria keeles). Komisjon on kiirustanud ICANNi oma uuringut lõpule viima hiljemalt 2011. aasta lõpuks. Ta on selgelt väljendanud seisukohta, et tulevased eeskirjad, millega kehtestatakse rahvusvahelise domeeninime jäädav rakendusmenetlus, tuleks luua nii, et hoida ära kõik asjatud viivitused. See on üks avaliku poliitika küsimusi, mida komisjon järjekindlalt tõstatab ICANNile nõu andvas valitsuste nõuandekomitees.

2010. aastal täiustas .eu register tehnilisi süsteeme, rakendades täies ulatuses DNSSECi usaldusahela domeeninimedele, mis on registreeritud tippdomeeni .eu all.

Registri finantsolukord jäi 2009. ja 2010. aastal stabiilseks.

Tšehhi vahekohtu vaidluse alternatiivse lahendamise süsteem lubab kaitsta registreerijate õigusi ELi kõigis 23 keeles. Komisjon jälgib süsteemi tegelikku kasutamist. Audiitorite soovituste alusel uurib komisjon koos EURidiga lahendusi, millega vaidluse alternatiivse lahendamise menetlus muuta paremini kättesaadavaks üksikisikutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel on alust uskuda, et kolmandad isikud on nende .eu nime vääralt registreerinud.

Edaspidi peaks register püüdma tugevdada ja arendada tippdomeeni .eu mainet eri sihtrühmade seas, et laiendada selle osa Euroopa domeeninimeturul ning tõsta avalikkuse teadlikkust kõnealuse tippdomeeni kohta. Kaasnevate tippdomeeniteenuste stabiilsus ja turvalisus peavad olema tagatud valdkonna parimate standardite kohaselt. Tippdomeeni keskkonna dünaamilisust arvesse võttes peaks register jätkama dialoogi pidamist ja laiendamist Euroopa ja rahvusvahelise Interneti-kogukonnaga. Komisjon jätkab tihedat koostööd registriga, nagu on kehtestatud õigusliku raamistiku tingimustes.

LISAD

1. LISA. Maailma kümme esimest tippdomeeni seisuga 31. detsember 2010

[pic]Allikas: EURidi 2010. a 4. kvartali aruanne

2. LISA. Ülevaade otsustest, mille Tšehhi vahekohus on langetanud .eu kohtuasjades

Otsus | Nr | % |

Tagasilükatud kaebused | 82 | 16,53 % |

Üleantud domeeninimed | 360 | 72,58 % |

Tühistatud domeeninimed | 40 | 8,06 % |

Kokkulepped | 13 | 2,62 % |

Kohtuotsused | 1 | 0,20 % |

Kokku | 496 | 100,00 % |

3. LISA. Domeeninimede .eu koguarv registreerija päritoluriigi järgi

[pic][pic]

Allikas: EURidi kvartaliaruanded.

4. LISA. Domeeninime .eu populaarsus seisuga 31. detsember 2010

[pic][pic]

Allikas: EURidi 2010. a 4. kvartali aruanne.

[1] KOM(2007) 385 (lõplik), komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Tippdomeeni „.eu” rakendamise, selle toimimise ja tõhususe aruanne (6. juuli 2007).

[2] KOM(2009) 303 (lõplik), komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule tippdomeeni .eu rakendamise, toimimise ja tõhususe kohta (26. juuni 2009).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ seoses kontrolliga regulatiivmenetlusega – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – Esimene osa (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1).

[4] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1654/2005, 10. oktoober 2005 (ELT L 266, 11.10.2005, lk 35) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1255/2007, 25. oktoober 2007 (ELT L 282 26.10.2007, lk 16).

[5] Komisjoni määrus (EÜ) nr 560/2009, 26. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 874/2004 (ELT L 166, 27.6.2009, lk 3).

[6] Komisjoni 21. mai 2003. a otsus tippdomeeni .eu registri määramise kohta.

[7] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 põhjendus 12, artikli 2 punkt a, artikli 3 lõike 1 punkt c ja artikli 3 lõige 2.

[8] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 põhjendus 9.

[9] Määruse (EÜ) nr 874/2004 artikli 6 kohaselt teostab register „domeeninimede registreerimist ametlike keelte kõiki alfabeetilisi tähemärke kasutades, kui piisavad rahvusvahelised standardid muutuvad kättesaadavaks”.

[10] Muudatuse eesmärk oli teavitada avalikkust rahvusvaheliste domeeninimede kasutuselevõtust ja uuendada nimekirja määruse lisas.

[11] ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers – Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon) on erasektori mittetulundusettevõte. Lisateabe saamiseks vt: http://www.icann.org/.

[12] Lisateavet kiirmenetluse kohta vt: http://www.icann.org/en/topics/idn/fast-track/.

[13] Küpros ja Kreeka – 2008. aasta oktoober, Bulgaaria – 2009. aasta veebruar.

[14] Vt joonealune märkus 6.

[15] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 põhjendus 13 ja artikli 3 lõike 1 punkt b.

[16] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 põhjendus 12 ja artikli 3 lõike 1 punkt c. Vastavalt EURidi ja komisjoni vahel sõlmitud teenuse osutamise kontsessioonilepingu artiklile I.2 on leping sõlmitud esialgse tähtajaga viis aastat [...] [ja] mõlemad lepinguosalised võivad seda lisalepingu kujul veel viie aasta võrra pikendada.

[17] 12. detsembril 2008 allkirjastasid komisjon ja EURid lisalepingu, millega esialgset lepingut uuendati veel viieks aastaks. Lisaleping jõustus 12. oktoobril 2009.

[18] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 3 lõige 4 ning määruse (EÜ) nr 874/2004 põhjendused 2, 3 ja 4 ning artikkel 4.

[19] Registreerimisteenused viidi .eu põhisaidilt üle peegelsaidile vähem kui kolme tunniga. Kõik toimivad .eu veebisaidid olid kogu testi ajal kättesaadavad ja juurdepääsetavad.

[20] Peegelsait on põhisaidi koopia, mis võimaldab ühe ja sama teabe allikaid mitmekordistada.

[21] Usaldusahel luuakse iga hierarhia tasandi kontrollimise kaudu. DNSSEC ei lase ründajatel veebiliiklusesse sekkuda ega seda ümber suunata võltsitud veebilehtedele, mis võivad inimestelt pettusega isikuandmeid välja meelitada.

[22] Maiks ja juuniks on kavandatud kolm seminari: 11. mail Brüsselis, 13. mail Ateenas ja 6. juunil Varssavis.

[23] Andmepüük on isiklike andmete ja finantsteabe (kasutajanimed, salasõnad jmt) hankimine pettuse teel, näiteks võltsitud e-kirjade või seaduslike veebisaitide kopeerimise kaudu.Hangeldamine on domeeninimede kogumine eesmärgiga need kõrgema hinnaga maha müüa.

Küber- squatting on teistele kuuluva kaubamärgi pahauskne registreerimine, sellega kauplemine või selle kasutamine domeeninimes kavatsusega kellegi teise firmaväärtusest kasu lõigata. Küber- squatter müüb kõnealuse domeeninime kaubamärgi omanikule ülespuhutud hinnaga tagasi.

„Domeenija” on kõnekeelne väljend domeeninimedega spekuleerija kohta.

[24] Sobivuskriteeriumid vt määruse 733/2002 artikli 4 lõike 2 punkt b. Registril on õigus registreerimise õigsust kontrollida (määruse 874/2004 artikkel 3). Registreerimispoliitika nõuab, et registreerija isikuandmed peavad olema täielikud ja täpsed ning tema e-posti aadress peab toimima registriga suhtlemiseks, mis jätab õiguse mittetoimiva aadressi domeeninimi tühistada.

[25] Näiteks Internet Identity, Arbor Network, MarkMonitor, Belgia föderaalne arvutikuritegude üksus, USA rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv maksuamet (IRS).

[26] Vt EURidi 1. kvartali aruanne aadressil http://www.eurid.eu/et/tutvustus/arve-ja-fakte/aruanded.

[27] „Mis peitub domeeninimelaiendis?” – veebisaite kategoriseeriv uurimus (juuni 2010). EURid seadis üles katselabori, kus hindajad andsid visuaalselt hinnangu iga laiendi alt juhuvalikuga saadud veebisaitidele. Veel kasutati statistilisi meetodeid veamäära hindamiseks ning automaatset skaneerimist mõnede arvude kontrollimiseks. Kokku hinnati iga valitud tippdomeeni all ligikaudu 5000 domeeninime. Lisateave vt http://www.eurid.eu/files/eu_insights_2.pdf.

[28] Klikihinnaga sait sisaldab peamiselt reklaamidega linke.

[29] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 4 lõike 2 punkt d ja põhjendus 15 ning komisjoni määruse 874/2004 artiklid 22 ja 23.

[30] Vastastikuse mõistmise memorandum (2005) EURidi ja Tšehhi Vabariigi kommertskoja ja Tšehhi Vabariigi põllumajanduskoja juurde kuuluva Tšehhi vahekohtu vahel.

[31] Võrdlusperioodil oli kohtuasjade arv kvartali kohta järgmine: 2009. a 2. kv. 11, 2009. a 3. kv. 11, 2009. a 4. kv. 14, 2010. a 1. kv. 15, 2010. a 2. kv. 14, 2010. a 3. kv. 11, 2010. a 4. kv. 18, 2011. a 1. kv. 12. Tšehhi vahekohtus algatatud vaidluse alternatiivse lahendamise kohtuasjade arv on 2006. aastast saadik märgatavalt vähenenud: ligikaudu 200 juhtumilt kvartalis praegusele tasemele.

[32] Täpsem teave vt 2. lisa.

[33] Vt määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 4 lõike 2 punkt d.

[34] Audit ei ole veel avalikkusele kättesaadav.

[35] Kohtuotsus Ovidio vs. EURID, Brüsseli Apellatsioonikohus, 8. juuli 2009.

[36] Kohtuotsus EURID vs. Zheng Qingying, Brüsseli Esimese Astme Kohus, 10. september 2009.

[37] Lisateave andmepüügi jms tegevuse kohta vt eespool punkt 5.4.3.