This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011DC0500
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A Budget for Europe 2020
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve
/* KOM/2011/0500 lõplik */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve /* KOM/2011/0500 lõplik */
SISUKORD Põllumajandus ja maaelu areng...................................................................................................... 3 Kodanikud................................................................................................................................... 7 Kodanikukaitse............................................................................................................................. 9 Kliimameetmed........................................................................................................................... 12 Konkurentsivõime ja VKEd........................................................................................................ 17 Tolliliit ja maksundus................................................................................................................... 21 Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik
ühtekuuluvus...................................................................... 24 Haridus ja kultuur........................................................................................................................ 28 Tööhõive ja sotsiaalküsimused..................................................................................................... 32 Keskkond.................................................................................................................................. 37 Välistegevus................................................................................................................................ 42 Pettusevastane võitlus.................................................................................................................. 47 Tervise- ja tarbijaküsimused........................................................................................................ 49 Siseasjad.................................................................................................................................... 52 Infrastruktuur – Euroopa ühendamise rahastamisvahend............................................................... 55 Innovaatilised rahastamisvahendid................................................................................................ 75 Õigusküsimused.......................................................................................................................... 78 Kalandus- ja merenduspoliitika.................................................................................................... 80 Teadusuuringud ja innovatsioon................................................................................................... 83 Haldus........................................................................................................................................ 87 Põllumajandus
ja maaelu areng
1.
Poliitilised eesmärgid
Põllumajandus- ja metsamaa all on suurem osa
meie territooriumist ja neil on keskne roll nii maamajanduse kui ka
maapiirkondade maastike seisundi kujundamisel. Põllumajandustootjatel on
mitmeid eri ülesandeid alates toidu ja toiduks mittekasutatavate
põllumajandustoodete tootmisest kuni maakohtade haldamise, loodushoiu ja
turismini. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärk on
tagada Euroopas põllumajandussektor, mis on ajakohastatud, jätkusuutlik ja
tõhus. Selle eesmärk on edendada sektori konkurentsivõimelisust, tagada toiduga
piisav kindlustatus ning säilitada keskkonda ja maapiirkondi, kindlustades
põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme. ÜPP on üdini Euroopa poliitika. 27 eri
põllumajanduspoliitika ja -eelarve juhtimise asemel ühendavad liikmesriigid oma
vahendid ühtse Euroopa eelarve alla ühtse Euroopa poliitika elluviimiseks. See
tähendab ka seda, et ÜPP moodustab olulise osa ELi eelarvest. Samas on selline
käsitus tõhusam ja säästlikum, kui seda oleksid erinevad, omavahel
koordineerimata, riikide lähenemisviisid. Täna seisab Euroopa põllumajandus silmitsi
mitme probleemiga. Viimastel aastatel on põllumajandustoodete hinnad tõusnud 50 %,
kuid energia ja väetiste hinnad on kasvanud vastavalt 200 % ja 150 %.
Selle tagajärjeks on oluline pikaajaline põllumajandussissetuleku vähenemine.
Põllumajandussektor peab lahendama ka kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi
halvenemisest tulenevaid küsimusi ning pakilisi probleeme, mis on seotud
toiduga kindlustatuse, territoriaalse tasakaalu ja jätkusuutliku majanduskasvu
püüdlustega. Sellises kontekstis on ÜPP viimastel aastatel
väga palju edasi arenenud. Eesseisev reform jätkab seda protsessi ja päädib
ajakohasema, keskkonnahoidlikuma poliitikaga, millel on eeldused aktiivseks
osalemiseks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, vallandades
maapiirkondade majandusliku potentsiaali, arendades kohalikke turgusid ja
töökohti, aidates kaasa põllumajanduse ümberkorraldamisele ja toetades
põllumajandustootjate sissetulekuid, et säilitada jätkusuutlik põllumajandus
kogu Euroopas. Reformitud ÜPP edendab arukat, jätkusuutlikku
ja kaasavat majanduskasvu, edendades ressursitõhusust, et säilitada
toiduainete, sööda ja taastuvenergia tootmisbaas kogu ELis, edendades meetmeid,
millega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsmaks ökosüsteeme ja
võitlemaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, ning toetades
majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkondades, edendamaks tasakaalustatud
territoriaalset arengut kogu Euroopas.
2.
Vahendid
Komisjon teeb ettepaneku säilitada olemasolev
ÜPP kahesambaline struktuur: · I sammas jääb endiselt põllumajandustootjate
otsetoetusteks ja turumeetmete toetamiseks. Otsetoetust ja turumeetmeid
rahastatakse täies ulatuses ELi eelarvest, et tagada ühise poliitika
kohaldamine kogu ühtse turu ulatuses ning võimaldada ühtse haldus- ja
kontrollisüsteemi kasutamist; · ÜPP II sambast jätkatakse konkreetsete keskkonnaalaste avalike
hüvede pakkumist, põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime suurendamist
ning majandustegevuse mitmekesistamise ja maapiirkondade elukvaliteedi
parandamise edendamist. Liikmesriigid saavad ise kujundada meetmeid, mis
põhinevad küll konkreetsetel riiklikel ja piirkondlikel vajadustel, kuid milles
kajastuvad ELi prioriteedid. II samba meetmeid kaasrahastavad liikmesriigid, mis
aitab tagada seatud eesmärkide täitmise ja tugevdada maaelu arengu poliitika
võimendavat mõju. Pakkudes ELi vaesemate piirkondade jaoks kõrgema
toetusmääraga kaasrahastamist, aitab II sammas kaasa ka ühtekuuluvuspoliitika
eesmärkide saavutamisele. Kahesambalises struktuuris ajakohastatakse ja
lihtsustatakse laiaulatuslikult poliitika kujundamist, et tagada õiglasem ja
keskkonnahoidlikum poliitika kooskõlas Euroopa 2020 eesmärkidega. Reformi põhielemendid hõlmavad järgmist. · Otseste sissetulekutoetuste õiglasem jaotamine Ajaloolistel põhjustel erineb ELi
põllumajandustootjatele hektari kohta makstav otsetoetuse suurus ELi eri paigus
oluliselt. Näiteks on keskmine otsetoetus võimaliku toetuskõlbliku pinna puhul
hektari ja toetusesaaja kohta 2013. aastal Lätis 94,7 eurot, kuid Madalmaades 457,5
eurot. EL 27 keskmine on 269,1 eurot. Reformitud ÜPP sisaldab teisendussüsteemi, et
vähendada neid lõhesid ja edendada rahalise toetuse õiglasemat jaotust. Selline
toetuse tasakaalustamine on reformi põhiosa, mille eesmärk on eelarvevahendite
tõhusam kasutamine õiglasemate ja sihipärasemate otsemaksete kaudu ning sobib
paremini kokku maaelu arengu toetuse tulevase jaotuse ja poliitika
eesmärkidega. See saavutatakse järgmiselt: kõik liikmesriigid, mille otsemaksed
on alla 90 % EL 27 keskmist, vähendavad asjaomase aja jooksul ühe
kolmandiku võrra lõhet oma praeguse taseme ja 90% vahel ELi otsetoetuste
keskmisest tasemest. Ajakohastatakse ka maaelu arengu toetuse
eraldamist. Selle osatähtsus määratakse kindlaks mitme territoriaalse ja
majanduskriteeriumi alusel, milles kajastuvad tulevase majandus-, sotsiaal-,
keskkonna- ja territoriaalpoliitika eesmärgid. · Otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine Kohustuslik otsetoetuste keskkonnahoidlikuks
muutmine on reformi tugisammas. Selle abil parandatakse sektori
keskkonnatõhusust. See on hea näide, kuidas reformitud ÜPP aitab kaasa ELi
prioriteetide saavutamisele laiemalt. Tulevikus on 30 % otsemaksetest rangelt
seotud mitme keskkonnahoidliku tava järgimisega, mis läheb nõuetele vastavusest
kaugemale. · Tegevtootjate toetus Selleks et tagada ÜPP vahendite tõhus
kasutamine, antakse otsetoetust üksnes tegevtootjatele. · Suurimate põllumajandustootjate otsemaksete piiristamine Praegu saavad suured põllumajandusettevõtted
ebaproportsionaalselt suure osa ÜPP otsestest sissetulekutoetustest. Reformitud
ÜPPga piiristatakse mõõdukalt ja järk-järgult suurte põllumajandusettevõtete
otsese sissetulekutoetuse taset, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse
suuremate struktuuride mastaabisäästu ja nendega seotud otseseid töökohti. · Tulemustele orienteeritud maaelu arengu poliitika Selleks et maksimeerida koostoimet maaelu
arengu poliitika ja ELi muude territoriaalsete arengu fondide vahel,
lülitatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) komisjoni ja
liikmesriikide vahel sõlmitavatesse partnerluslepingutesse. Need lepingud
seotakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja riiklike
reformikavadega. Neis kehtestatakse integreeritud territoriaalarengustrateegia,
mida toetatakse kõikidest asjaomastest ELi struktuurifondidest, sealhulgas
maaelu areng. Need sisaldavad eesmärke, mis põhinevad kokkulepitud näitajatel,
strateegilistel investeeringutel ja teatavate tingimuste täitmisel. · Lihtsustatud kava väiketootjate jaoks Paljud otsetoetuste saajatest on väiketootjad.
Lihtsustatud toetuse eraldamise mehhanism vähendaks oluliselt liikmesriikide ja
põllumajandustootjate halduskoormust, jäädes samal ajal ELi eelarve suhtes
neutraalseks. · Turukulud ja kriisimehhanismid Praegu seisab Euroopa põllumajanduse ees mitu
ülesannet, eelkõige vajadus reageerida ettenägematutele olukordadele, millel on
vahetu mõju põllumajandussissetulekule, või vajadus hõlbustada
rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevat kohanemist/üleminekut. Selleks tehakse ettepanek restruktureerida
praegu I samba alla koondatud turumeetmed, et luua väljaspool mitmeaastast
finantsraamistikku kaks vahendit ja neid laiendada. Luuakse kriisiabisüsteem
reageerimaks kriisiolukordadele (mis võivad tuleneda toiduohutusprobleemist või
ootamatutest turuarengutest), et pakkuda põllumajandustootjatele viivitamata
toetust kiirendatud korras. Selle fondi kasutuselevõtmiseks kasutatakse sama
menetlust kui hädaabireservi puhulgi. Samuti tehakse ettepanek laiendada
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi sekkumisvolitusi, et pakkuda
üleminekutoetust põllumajandustootjatele, hõlbustamaks neil kohanemist uue turu
olukorraga, mis tuleneb üleilmastumise kaudsetest tagajärgedest. Lisaks teeb
komisjon ettepaneku viia enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi
rahastamine 1. rubriigi alla, et koondada vaesuse ja tõrjutusega võitlemise
meetmed, ning panna toiduohutuse rahastamine kokku rahvatervise valdkonda
käsitlevate meetmetega.
3.
Rakendamine
Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi
(EAFRD) loomisega restruktureeriti ÜPP õiguslikku alust ÜPP kahe samba
ühtlustamiseks. 2013. aasta järgse perioodi kohta tehakse ettepanek hoida kaks
fondi ühtsena nii suures ulatuses kui võimalik. Ettepanek lisada
finantsmäärusesse uus artikkel eelarve täitmise kohta koostöös liikmesriikidega
on kooskõlas praegu EAGF ja EAFRD suhtes kohaldatavata juhtimis- ja
kontrollisüsteemiga. Ühtse ühise
turukorralduse näol on ette võetud ka põllumajandusturgude korraldust
käsitlevate ELi õigusaktide oluline ühtlustamine (ühise turukorralduse ühtne
määrus (EÜ) nr 1234/2007), millega tuuakse ühe määruse alla kokku sätted, mis
olid varem hõlmatud eri sektorite ühise turukorralduse määrustega. 2013. aasta järgse
perioodi osas vaadatakse läbi kõik ÜPPd hõlmavad õiguslikud alused, et
lihtsustamine jätkuks seal, kus vaja ja võimalik.
4.
Eelarveassigneeringud
Summad on 2011. aasta püsivhindades Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020, millest I sammas – otsemaksed ja turukulud · II sammas – maaelu areng · Toiduohutus · Enim puudustkannatavad isikud · Reserv põllumajandussektori kriisolukordade tarbeks · Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond · Toiduga kindlustatust, biomajandust ja jätkusuutlikku põllumajandust käsitlevad teadusuuringud ja innovatsioon (teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus) || 386,9 miljardit eurot 281,8 miljardit eurot 89,9 miljardit eurot 2,2 miljardit eurot 2,5 miljardit eurot 3,5 miljardit eurot 2,5 miljardit eurot 4,5 miljardit eurot Kodanikud
1.
Poliitilised eesmärgid
Lissaboni lepinguga antakse kodanikele ja
kodanikuühendustele õigus osaleda täiel määral ELi demokraatias. Programm „Kodanike Euroopa” toetab
piiriüleseid projekte, mis on seotud kodaniku osaluse ja Euroopa identiteediga.
Kuigi paljudes poliitikavaldkondades rakendatakse erimeetmeid, on programm
„Kodanike Euroopa” ainuke vahend, mis võimaldab kodanikel osaleda Euroopat
käsitlevates üldküsimustes, olgu need siis seotud institutsioonidega – nt ELi
lepingud või Euroopa Parlamendi valimised – või valdkondadevaheliste
küsimustega. Kommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine ELi poliitikast on teine
viis, kuidas kasvatada kodanike teadlikkust ELi küsimustest ja oma õigustest.
Seepärast kasutatakse teavitamismeetmeid teadlikkuse suurendamiseks ja ELi
poliitiliste prioriteetide toetamiseks.
2.
Vahendid
Suurim osa programmist „Kodanike Euroopa” on
mõeldud eri riikide sõpruslinnade partnerluste toetamiseks. Programm pakub ka
struktuuritoetust kodanikuühiskonna katusorganisatsioonidele ja
eksperdirühmadele Euroopa tasandil. Nende strateegiliste partnerluse kaudu
tagatakse, et Euroopas üldist huvi pakkuvad organisatsioonid saavad osaleda ELi
hõlmavates aruteludes. See aitab kaasa sellele, et kodanikuühiskond ja ELi
kodanikud tunnetaksid Euroopa Liitu omasena ning edendab kodanikuosaluse
kultuuri, mis on kasuks nii ELile kui ka liikmesriikidele. Programm aitab ka
kaasa ühise arusaamise loomisele Euroopa ajaloost (eeskätt holokaustist ja
stalinismist), toetades mälestamisprojekte. ·
Alates 2007. aastast on ligi 1 miljon inimest
osalenud otse igal aastal selle programmiga toetavates meetmetes. ·
Ajavahemikul 2007 kuni 2010 teostati ligi 800
kodanikuühiskonna ja mälestamisprojekti ning üle 4 000 sõpruslinna
projekti. ·
Programmist antakse toetust ka üle 50 suuremale ELi
tasandi eksperdirühmale, katusorganisatsioonile ja võrgustikule, kes on ELi
institutsioonide peamised koostööpartnerid ja arvamusliidrid. Lisaks nimetatud konkreetsele programmile on
vaja tõhustada laiema avalikkuse teavitamist ja komisjoni teavitamismeetmete
vahelist koostoimet, tagamaks, et liidu poliitiliste prioriteetidest
teavitamine oleks tulemuslik. Seepärast lisatakse igasse nn uue põlvkonna (2014–2020)
õigusakti teavitamist käsitlev säte, sealhulgas majasisene teavitamine.
3.
Rakendamine
Programmi „Kodanike Euroopa” haldab
tsentraliseeritult komisjon Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri
Täitevasutuse (EACEA) kaudu. Neid toetab programmikomitee, mis koosneb
liikmesriikide valitsuste esindajatest. „Kodanike Euroopa” kontaktpunktid on
loodud enamikus programmis osalevates riikides, et aidata programmis osalejaid
oma riigis ja anda Euroopa Komisjonile tagasidet programmi rakendamise kohta.
Programmi raames peetakse sidusrühmadega korrapärast dialoogi. Koostoime loomine
ja vahendite ühendamine teavitamist käsitlevate eri õiguslike aluste alusel
tagab suurema ühtsuse, mastaabisäästu ja laiema avalikkuse teavitamismeetmete
jaoks ettenähtud vahendite parema kasutamise.
4.
Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020
Summad on 2011. aasta püsivhindades Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020 || 203 miljonit eurot Kodanikukaitse
1.
Poliitilised eesmärgid
Kodanikukaitse valdkonda käsitleva ELi koostöö
üldeesmärgid on tagada
inimeste, keskkonna-, vara-, kultuuripärandi parem kaitse
suuremate loodus-, tehnoloogia- ja inimese põhjustatud katastroofide korral. Loodus- ja inimese põhjustatud
katastroofide kasvav arv, nende intensiivsus ja majanduslik mõju nõuavad süsteemset tegutsemist Euroopa tasandil, et tugevdada
valmidust tõhustada reageerimisvõimet nii ELis kui ka mujal maailmas. Euroopa
koostöö ja solidaarsus võimaldab ELil tervikuna olla ühiselt valmis
reageerima suurematele katastroofidele ning võimaldab liikmesriikidel ja muudel
osalevatel riikidel (Norra, Liechtenstein, Island ja Horvaatia) vahendeid
ühendades reageerida koos, et maksimeerida katastroofile reageerimise mõju ja
minimeerida inim- või materiaalseid kaotusi. Katastroofi korral ELis või
kolmandas riigis on katastroofiriigi ametiasutustel võimalik saada viivitamata
ja konkreetset abi ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. ELi koostöö kodanikukaitse valdkonnas hõlmab
järgmist: –
hõlbustada katastroofidele kiiret ja tõhusat reageerimist; –
tagada kodanikukaitses osalejate piisav valmidus
hädaolukordadeks ning –
välja töötada meetmeid katastroofide ärahoidmiseks.
EL on välja töötanud integreeritud
lähenemisviisi katastroofide ohjamiseks, hõlmates reageerimist, valmidust ja
ennetusmeetmeid. Komisjon võttis 2010. aastal nõukogu toetusel vastu teatise
„Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas”[1].
Selle eesmärk on suurendada ELi reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust.
Selle saavutamiseks toetutakse kogemustele, mis on saadud 2010. aastal Euroopas
ja mujal toimunud looduskatastroofidest (näiteks torm Xynthia, üleujutused
Ida-Euroopas, metsapõlenud Lõuna-Euroopas, punase muda üleujutus Ungaris,
maavärin Haitis, üleujutused Pakistanis). Euroopa hädaolukordadele reageerimise
suutlikkuse loomisel tuginetakse eeskätt
liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele, vältides seeläbi lisakulusid.
Euroopa tasandil on loodud tõhustatud planeerimise ja koordineerimise
funktsioonidega Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskus, millest tõuseb
kasu kogu ELile, võimaldades liikmesriikidel vahendeid kokku hoida, mis peaks
üle kaaluma kulu, mis see ELile kaasa toob. Samas ei ole muidugi võimalik mõõta
puhtalt rahas inimelusid, mida võimaldab katastroofile kiire ja tõhus
reageerimine säästa. Komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes[2]
on kehtestatud katastroofide ärahoidmist ja nendeks valmisolekut käsitlevad
poliitikameetmed. Need hõlmavad toetust koolituseks ja õppusteks, ekspertide
vahetamist ja koostööprojekte, millega katsetatakse uusi strateegiaid
katastroofidega seotud ohtude vähendamiseks. Erinevate organisatsioonide,
sealhulgas Maailmapanga jaoks tehtud sõltumatutest uuringutest selgub, et investeeringute
tasuvus katastroofide ärahoidmisel jääb vahemikku 400 % kuni 700 %.
2.
Vahendid
Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada kodanikukaitse
rahastamisvahendit, et tagada rahalised vahendid meetmete jaoks, mis on
suunatud katastroofide ohjamise tsükli eri aspektidele: eeskätt ühtsem ja
paremini integreeritud reageerimine hädaolukordadele, suurem valmidus
katastroofidele reageerimiseks ja innovatiivsed meetmed katastroofidega seotud
ohtude vähendamiseks. Kodanikukaitse rahastamisvahendit kasutatakse ka Euroopa
hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks. See tugineb
liikmesriikide kodanikukaitsevahendite vabatahtlikule ühendamisele, et
saavutada kodanikukaitsevahendite kättesaadavuse koordineerimise kaudu suurem
kulutasuvus. Läbivaadatud kodanikukaitse rahastamisvahend
tugevdab ja tõhustab veelgi ELi võimet katastroofe ohjata, minnes üle
süsteemidele, mis on prognoositavad ja planeeritud. See saavutatakse, kogudes
katastroofide kohta laiaulatuslikumalt reaalajas teavet, kaardistades paremini
liikmesriikide kodanikukaitsevahendid ning koordineerides tegevust inimeste ja
varustuse kiireks kasutuselevõtmiseks katastroofipiirkonnas. See toetab ka
valmidusmeetmeid, mis keskenduvad koolituse kvaliteedi parandamisele, koolituse
ulatuse laiendamisele, et see hõlmaks ennetamisteemat, ning koolituse ja
õppuste lõimimisele. See toetab ka liikmesriikide jõupingutusi tõhustada
riskijuhtimise planeerimist ja töötada välja innovatiivsed
rahastamismehhanismid (nt piirkondliku ühisreservi loomine).
3.
Rakendamine
Kodanikukaitse rahastamisvahendi
ajakohastamisel võetakse arvesse kodanikuühiskonna sidusrühmade hindamise
tulemusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lihtsustada menetlusi ja
rahastamismehhanisme, ning kogemusi, mis on saadud katseprojektide ja
ettevalmistamismeetmete kaudu kiirreageerimiseks. Liikmesriikide kodanikukaitseasutuste
rakendatavad kodanikukaitsemeetmed toetavad ja täiendavad ELi meetmeid,
sealhulgas koordineerimistegevuse hõlbustamine. See võib toimuda erineval
kujul, näiteks vahendite vabatahtlik ühendamine, koolitus või transpordikulude
kandmine vahendite kohaletoimetamiseks hädaolukorra piirkonda. See aitab lihtsustada praeguse vahendi raames
kasutatavaid menetlusi ja haldusmenetlusi, eriti toetuspiirkonnas, võttes
arvesse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaalutakse valikuid,
mis on seotud toetavate meetmete tüübiga – koolitus, hädaolukordadega seotud
õppused, transporditugi liikmesriikidele hädaolukordades, koostööprojektid
suurõnnestuste ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta.
4.
Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020
Summad on 2011. aasta püsivhindades Kodanikukaitsevahendi kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020, millest || 455 miljonit eurot Kodanikukaitse – ELi sisene || 245 miljonit eurot Kodanikukaitse – kolmandates riikides ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus || 210 miljonit eurot Kliimameetmed
1.
Poliitilised eesmärgid
Üks oluline ülesanne, mille lahendamisega
peavad tegelema nii Euroopa Liit kui ka tema partnerid maailmas, on võitlus
kliimamuutustega. Vajadus kiireks tegutsemiseks on selgelt välja toodud Euroopa
2020.aasta strateegias ja kaugeleulatuvates ELi 20/20/20 eesmärkides, milleks
on eelkõige: –
vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 %
(sobivate tingimuste korral 30 %); –
vähendada energiatarbimist 20 % läbi suurema
energiatõhususe ning –
katta 20 % energiavajadustest taastuvatest
energiaallikatest. Vähese CO2-heitega ja
kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse loomine võimaldab Euroopal suurendada
oma konkurentsivõimet, luua uusi, keskkonnahoidlikumaid töökohti, tugevdada
energiavarustuskindlust ja edendada puhtama õhu kaudu tervist. Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks
aastaks 2020 ja hiljem on vaja pidevalt pingutada ja investeerida. ELil on
nende eesmärkide üle järelevalve teostamisel ja nende poole pürgimisel olnud
keskne koht. Näiteks tuleb 20 % energiatõhususe saavutamiseks oluliselt
rohkem pingutada (praeguste prognooside kohaselt jääb saavutatu alla 10 %),
et tuua kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste 25 % vähendamine. Komisjon on
kaardistanud meetmed, millega Euroopal oleks võimalik vähendada
kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. aastaks 80 %–95 %.[3] ELi eelarvel on oluline osa, edendades
kliimameetmeid kõigis Euroopa majandusvaldkondades ja soodustades konkreetseid
investeeringuid, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need
investeeringud hõlmavad mitmesugust tehnoloogiat, mis parandab energiatõhusust,
taastuvaid energiaallikaid ja nendega seotud infrastruktuure ning investeeringuid
kliimamuutustega kohanemiseks. Kliimamuutuste leevendamise investeeringute
suurust hinnatakse 2014.–2020. aastatel 125 miljardile eurole[4]
aastas ja selle peaksid katma eeskätt erainvestorid, kuid ELi eelarve saab
toimida riiklike kulutuste stimulaatorina, pakkudes erainvestoritele
pikaajalist prognoositavust. Kõige paljulubavamad valdkonnad hõlmavad hoonete
renoveerimist, transpordi uuendamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist,
nagu arukad võrgud või taastuvenergia. Sellistel investeeringutel on tohutu
potentsiaal konkurentsivõime tõstmisel ja majanduskasvu suurendamisel kõikjal
ELis. ELi eelarve võib luua eriti suurt lisandväärtust, hõlbustades
investeeringuid liikmesriikides, millel on heitkoguste kulutõhusaks
vähendamiseks kõrge potentsiaal, kuid suhteliselt väike
investeerimissuutlikkus. Investeerides kõikides liikmesriikides
energiatõhususse, suurendame üldtootlikkust ja aitame kaasa energiajulgeolekule
ja kütteostuvõimetusküsimuste lahendamisele. Selliste investeeringute
toetamisel saab ELi eelarve kaudu oluliselt vähendada ELi kliima- ja
energiaeesmärkide saavutamise maksumust.
2.
Vahendid
2.1.
Kliimameetmetega arvestamine
Praegu on kliimameetmed lõimitud mitmesse
poliitikavaldkonda ja neid viiakse ellu meetmete kaudu, mis toetavad mitmeid ELi
eesmärke, näiteks bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste leevendamise
poliitika. Juba täna on osa ELi eelarvest seotud kliimameetmete rakendamisega
ja seega aitab kaasa Euroopa üleminekule vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele
vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Komisjonil on kavas suurendada seda
osatähtsust vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi,
tingimusel et see on mõjuhinnangu alusel näidustatud. Selleks et saavutada Euroopa 2020. aasta
strateegia eesmärgid ja aidata teistel maailma osadel suurendada pingutusi
kliimamuutustega võitlemisel, tuleb ELi eelarve kliimaküsimustega seotud osa
oluliselt suurendada, sealhulgas investeeringuid projektidesse, mis ei ole
seotud üksnes kliimaküsimustega, vaid millest kliimaelement moodustab olulise
osa. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid arvesse kõigis
peamistes ELi programmides. ·
Ühtekuuluvus-, energia- ja transpordipoliitika on kliimaküsimustega tihedalt seotud. Ühtekuuluvuspoliitika puhul
tagab tugev orienteeritus tulemustele ja konkreetsem tingimuste esitamine, et
ELi eelarvest toetatavad projektid aitavad aktiivselt kaasa ELi
kliimaeesmärkide täitmisele. Liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepinguid
kasutatakse selleks, et stimuleerida ja jälgida 20/20/20 eesmärkide
saavutamisele kaasaaitavate investeeringute arengut. Arvestamise eesmärk peaks
olema tagada investeeringute nn kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks muutmine.
Ühtekuuluvuspoliitikal on oma tegevusprogrammide kaudu kõikjal ELis keskne roll
jõupingutuste suurendamisel eesmärgiks seatud 20 % energiatõhusus
saavutamiseks. ·
Teadustöö ja innovatsioon. Kliimameetmed on teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise
raamistiku nurgakivi. Raamistikus toetatakse meetmeid, millel on otsene või
kaudne positiivne mõju kliimale sellistes valdkondades nagu transport, energia,
materjaliuuringud ja jätkusuutlik biomajandus. Strateegilises
energiatehnoloogia kavas hinnatakse tehnoloogiaarenduse vajadusi 2010.–2020. aastaks
50 miljardile eurole, et tegeleda kliimamuutuse küsimustega, kindlustada
ELi energiavarustatus ja tagada konkurentsivõimelisus. Oluline osa eelarvest
tuleks investeerida finantsinstrumentide vahendite kaudu (võlakirjad ja
aktsiad), et parandada uuenduslike, vähese CO2-heitega ja
kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate kasutuselevõtmist[5].
·
Põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikuks
muutmine on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi üks keskne
teema. Lisaks olemasolevatele nõuetele vastavuse tingimustele on 30 %
põllumajandustootjatele tehtavate maksete eeltingimuseks teatavate heade
keskkonnatavade täitmine, mis aitab kaasa kliimasäästlikuma põllumajanduse
arengule. Selliselt aitab reformitud ÜPP oluliselt kaasata ELi kliimaeesmärkide
saavutamisele nii kliimamuutuste leevendamise osas (nt orgaanilise ainese
suurendamine mullas, väetise ja sõnniku kasutamisest tulenevate heitkoguste
vähendamine) kui ka nendega kohanemisel (nt suurendada vastupanuvõimet
kahjurite suhtes, saada hakkama väiksema kättesaadava veekogusega). ·
Lisaks seotakse maaelu arengu poliitikat
järjest rohkem kliimameetmetega. Kliimamuutuste ja keskkonnaga arvestamise teel
luuakse põllumajandustootjatele tugev stiimul pakkuda ELi avalikke hüvesid ja
parandada tõhusa tehnoloogia kasutuselevõtmist, et muuta põllumajandussektor
keskkonnahoidlikumaks, kliimasäästlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks.
2.2.
LIFE+ programm
Lisaks kliimameetmete ja keskkonnaeesmärkide
arvestamisele teeb komisjon ettepaneku jätkata LIFE+ programmi ja ühtlustada
seda rohkem Euroopa 2020 eesmärkidega, sealhulgas suurendada selles
kliimameetmete osatähtsust. LIFE+ jääb edasi parimate tavade vahetamise
platvormiks liikmesriikide vahel ja toimib tõhusamate investeeringute
stimulaatorina. Sellest toetatakse kliimameetmeid, mis põhinevad altpoolt
tulevatel algatustel, et arendada suutlikkuse suurendamise projekte
kohalikul/piirkondlikul tasandil ja toetada erasektorit, eelkõige VKE-d vähese
CO2-heitega ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate testimisel.
Algkapitali on vaja nii kohanemise kui ka
leevendamise katseprojektide tarbeks, et tagada poliitika tundmaõppimine ja
poliitika edasiarendamine nende uute ELi prioriteetide jaoks. Kliimameetmete
allprogramm keskendub katseprojektidele ja väiksemamahulistele näidisprojektidele.
Kasutatakse ka integreeritud projekte, näiteks selleks, et edendada
piiriüleseid kohanemisstrateegiaid piirkondades, mis on haavatavad üleujutuste
suhtes. Kliimameetme allprogramm toetab eelkõige
järgmiste eesmärkide saavutamist. (1)
Leevendamine. Toetus
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Meetmed, et luua
katseprojekte, mida saab kasutada innovatiivsete lähenemisviiside testimiseks,
sealhulgas toetades VKEsid, parandada alusteadmisi ja hõlbustada kliimamuutust
käsitleva õigustiku rakendamist. (2)
Kohanemine. Toetus
tegevusele, mis aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Meetmed, millega toetatakse riiklike/piirkondlike/kohalike
kohanemisstrateegiate arendamist ja rakendamist. Meetmed, mis aitavad
otsustajatel kasutada tõhusalt kliimamuutustest tulenevat mõju käsitlevaid
teadmisi ja andmeid, eelkõige sellesuunalise planeerimise kohandamiseks. (3)
Juhtimine ja teadlikkus.
Toetada tegevust, mis aitab suurendada teadlikkust kliimamuutuste
leevendamisest ja sellega kohanemise meetmetest, parandada sellealast
teavitamist, koostööd ja levitamist. Meetmed teadlikkuse kasvatamiseks ELi
kodanike ja sidusrühmade hulgas, sealhulgas muutused käitumises.
2.3.
Üleilmne mõõde
Lissaboni lepinguga kehtestati võitlus
kliimamuutusega rahvusvahelisel tasandil kui konkreetne ELi eesmärk. ELil on
suurima abirahastajana maailmas ja turupõhiste mehhanismide eelkäijana
ainulaadne panustamise kogemus. Rahaline panustamine ja osalemine
rahvusvaheliste instrumentide ja fondide juhtorganites tagab, et EL jätkab põhitegijana
tulevase rahvusvahelise kliimapoliitika kujundamisel. ELi on võtnud kindla
eesmärgi täita oma rahvusvahelised kohustused seoses kliimamuutuste vastase
võitluse rahastamisega. Kliimapoliitikat arvestatakse ja selle osa
suurendatakse geograafilistes välistegevuse vahendites, et suurendada oluliselt
kliimamuutustega seotud rahalisi vahendeid välistegevuse eelarverea all seoses
arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiliste rahastamisvahenditega. EL peaks
püüdma kulutada avalike hüvede programmi vahenditest vähemalt 25 %
kliimamuutuste ja keskkonnaeesmärkidele. EL toetab oma eelarvest ÜRO
kliimamuutuste konventsiooni läbirääkimiste raames 2020. aastaks arengumaade
jaoks ettenähtud kliimamuutustevastase võitluse rahvusvahelist rahastamist (100
miljardi USA dollariga aastas). Lisaks kliimameetmete arvestamisele
välistegevuse eelarves kaalub komisjon eelarvevälise mehhanismi/fondi loomist,
et ühendada liikmesriikide vahendid ja ELi eelarve.
3.
Rakendamine
3.1.
Arvestamine muudes poliitikavaldkondades
Arvestamine maksimeerib koostoimet
kliimapoliitikavaldkondade ja muude valdkondade vahel, kuid see peab olema
nähtav ja tugev. Sellega kaasneb valdkondadevaheline kohustus määrata kindlaks
need programmid, millega edendatakse kliimameedet või energiatõhusust, et ELil
oleks võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur osa tema kulutustest on seotud
kliimameetmetega. On tehtud ettepanek kehtestada kõigi
asjaomaste poliitikavahendite suhtes selged võrdlusnäitajad, järelevalve- ja
aruandluseeskirjad. Raamistik peaks olema lihtne ja pragmaatiline ja selle
aluseks peaks olema kaks telge: 1) kliimameetmetega seotud kulutuste ühised
jälgimismenetlused ja 2) eesmärkide seadmine kõikides asjaomastes valdkondades
ja tulemuste järelevalve. Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimine on
integreeritud olemasolevasse metoodikasse, millega mõõdetakse ELi programmide
tulemuslikkust. Vajaduse korral lisatakse kõikidesse asjaomastesse vahenditesse
spetsiifiline kliimaküsimusega seotud eesmärk koos tulemusnäitajaga. Kõik kulutused
jaotatakse kolme kategooriasse: kliimameetmega seotud kogu ulatuses (100 %),
kliimameetmega seotud olulises osas (40 %) ja kliimameetmega seos puudub (0 %).
Selline jaotus põhineb OECD meetodil (nn Rio näitajad), kuid selles ei
välistata täpsemate meetodite kasutamist poliitikavaldkondades, kus need on
olemas. Tulemuste täitmise järelevalve abil tagatakse
arvessevõtmiseks tehtavate pingutuse tõhususe järgmises eelarvetsüklis. Selle
abil on ka võimalik teha kindlaks eri rahastamiskavade ja nendega seotud
tingimuste tõhusus.
3.2.
LIFE+
Praegust LIFE + programmi haldab
komisjon otse tsentraliseeritud halduse teel. Komisjon leiab, et tulevast
programmi tuleks edasi hallata tsentraliseeritult, kuid haldusülesanded oleks
võimalik suures ulatuses delegeerida olemasolevale täitevasutusele.
Delegeerimise tingimustes tuleb arvestada, et komisjoni jaoks on oluline
säilitada integreeritud projektides tugevad seosed poliitikaga.
4.
Kavandatud eelarveassigneeringud aastateks 2014–2020
Summad on 2011. aasta püsivhindades. Siit
on välja jäetud arvestamisega seotud rahalised vahendid, mis on hõlmatud
valdkondlike rahastamisvahendite assigneeringutega. LIFE + programm (kliimameetme allprogramm) || 800 miljonit eurot Konkurentsivõime
ja VKEd
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid
on ELi tööstuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde)
konkurentsivõime edendamine ning tootmis‑ ja teenuste protsesside vähese
CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja ressursitõhusa majandusega
kohanemisele kaasaaitamine. EL pingutab selle nimel, et parandada
ettevõtluskeskkonda ning toetada tugeva ja mitmekülgse tööstusliku baasi
arendamist, mis on konkurentsivõimeline terves maailmas. Eriliselt on vaja pingutada VKEde arendamise
nimel. VKEd on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise oluline allikas, andes
üle 67 % erasektori töökohtadest ja üle 58 % ELi kogukäibest.
Vastavalt komisjoni olulisele, Euroopa 2020. aasta strateegia kohast
tööstuspoliitikat käsitlevale teatisele[6] kuulub ELi majanduskasvu
ja tööhõive strateegiasse VKEde arengut soodustavate tingimuste loomine. ELil on oluline osa VKEde kasvupotentsiaali
avamisel, muu hulgas ELi eelarve suunatud kasutamise kaudu. Selle valdkonna
meetmete eesmärk on kõrvaldada VKEde kasvu piiravad põhilised turutõrked (näiteks
seoses juurdepääsuga rahastamisele) ning tagada, et VKEd suudaksid täielikult
ära kasutada Euroopa ühtse turu tohutut potentsiaali. Nende eesmärkide saavutamisele aitab oluliselt
kaasa ELi eelarve strateegiline ja innovatiivne kasutamine. ELi eelarvet kasutatakse
innovaatilisi rahastamisvahendite abil omakapitali ja laenude rahastamiseks,
millest tuntakse suurt puudust, ning ulatuslike VKEde arengu edendamise
meetmete toetamiseks terves Euroopas. Need meetmed aitavad märkimisväärselt
kaasa VKEde arengule.
2.
Vahendid
Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde Euroopa
strateegia eesmärk on võtta VKEde-sõbralikke meetmeid kõikides ELi
poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides ning pakkuda VKEdele tuge ja
teenuseid vastavalt nende erivajadustele Euroopa tasandil.
2.1.
Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde edendamine
On äärmiselt oluline, et VKEde konkreetseid huve
ja tingimusi võetaks arvesse kõigi ELi poliitikate ja rahastamisprogrammide
ülesehitamisel. Eelkõige ehitatakse tulevane finantsraamistik
üles selliselt, et see soodustaks väikeste ettevõtete osalemist
rahastamisprogrammides, näiteks lihtsustades eeskirju, vähendades
osalemiskulusid, kiirendades toetuse andmise menetlusi ning luues ühe akna
süsteeme eesmärgiga lihtsustada ELilt abi taotlemist.
2.2.
Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm
Lisaks VKEde huvide eest seismisele,
rahastamisprogrammide lihtsustamisele ja kooskõlastamise tugevdamisele antakse
VKEdele ELi eelarvest rahalist sihttoetust. Komisjon teeb ettepaneku luua
praeguse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi
uuendustegevusevälise osa järeltulijana konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm.
Kogu VKEdele antav teadus‑ ja uuendustegevustoetus (sealhulgas
konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi uuendustegevust käsitlev osa)
lisatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku.
Konkurentsivõime ja VKEde programmi raames keskendutakse peamiselt meetmetele,
millega parandatakse VKEde arengusuutlikkust ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimet. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmist:
2.2.1.
Juurdepääs rahastamisele: kasvu rahastamise
vahendid
Kasvu rahastamise vahendid lihtsustavad VKEde
juurdepääsu rahastamisele uuenduslike rahastamisvahendite kasutamise teel.
Nende vahendite raames kasutatakse täielikult ära uusi omakapitali‑ ja
laenuplatvorme, et pakkuda nii omakapitali kui ka laenude tagamise vahendeid.
Teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus nähakse ette
vahendid innovaatilistesse ettevõtetesse ja VKEdesse stardietapis ja
edasiarendamisel tehtavate investeeringute (eelkõige riskikapitali)
rahastamiseks. Konkurentsivõime ja VKEde programmi vahendid on järgmised: (1)
Omakapitalirahastu
kasvufaasi investeeringuteks, mille raames pakutakse ärisektorile omakapitali
tagasimaksmisele kuuluvat rahastamist, peamiselt finantsvahendajate kaudu
VKEdele pakutava riskikapitali kujul. Nähakse ette kaks meedet: –
investeeringud riskikapitalifondidesse, mis
tegutsevad ELis piiriüleselt ja keskenduvad kasvule suunatud ettevõtetesse
tehtavatele investeeringutele, toetades sellega tervet ELi hõlmava
riskikapitalituru arengut. –
Fondifond (või „Euroopa fond”), mis investeerib
piiriüleselt riskikapitalifondidesse, mis seejärel investeerivad ettevõtetesse,
eelkõige nende tegevuse laienemisel teistesse riikidesse. (2)
Laenurahastu, mis pakub
finantsvahendajatele otseseid või kaudseid võimalusi jagada riske, mis on
seotud VKEdele antavate laenudega. Rahastu võimaldaks kaasata märkimisväärselt
uusi vahendeid ning pakuks selliseid piiriüleseid või mitut riiki hõlmavaid
laene, mida ei oleks ühe riigi piires kuigi kerge saada. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks
kooskõlastatakse kõnealuseid meetmeid meetmetega, mida võetakse
ühtekuuluvuspoliitika raamistikus koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise
raames.
2.2.2.
ELi tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse
parandamine
Konkurentsivõime ja VKEde programmi selle osaga
toetatakse järgmisi meetmeid: ·
Euroopa konkurentsivõime parandamine: ELi kõnealuse valdkonna meetmeteta toetatakse ühtset ja järjekindlat
rakendamist ning informeeritud Euroopa tasandi poliitika kujundamist. Eelkõige
parandatakse sellega majandus- ja regulatiivset keskkonda võrdlusanalüüsi,
parima tava levitamise ja valdkondlike algatuste kaudu. ·
VKEsid käsitleva poliitika arendamine ja VKEde
konkurentsivõime edendamine vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small
Business Act” eesmärkidele. ELi meetmetega edendatakse
„mõtle esmalt väikestele” põhimõtte järgimist ELi ja liikmesriikide poliitika
kujundamises, parima tava väljaselgitamist ja levitamist, et toetada
väikeettevõtlusalgatuse rakendamist, ELi poliitikasuundadele ühe
juurdepääsupunkti (väikeettevõtluse portaali) haldamist ning VKEde toetamist
ühtse turu võimaluste ärakasutamisel. ·
Turism: ELi turismi
valdkonna meetmete puhul keskendutakse muu hulgas usaldusväärse teabe andmisele
turisminõudluse trendide kohta Euroopa tasandil, turismivaldkonna
konkurentsivõime arendamisele, turismiettevõttes IKT kasutuselevõtu
edendamisele, turismi hooajalisusega võitlemisele, säästlike turismitoodete ja
sihtkohtade edendamisele, sektori töövõtjate ja -andjate oskuste ja pädevuste
raamistiku kasutuselevõtmisele ning parima tava levitamise ja partnerluse
loomise soodustamisele. Vastavalt Lissaboni lepingu sätetele toetavad ELi
turismimeetmed liikmesriikide vahelist koostööd, aidates mitmekesistada
riikidevahelise turismi pakkumist, kooskõlastades riikide jõupingutusi Euroopa
nähtavuse parandamisel kolmandatel turgudel ja üheskoos reklaamides uusi
mittetraditsioonilisi Euroopa sihtkohti. ·
Kasutajate nõudmisele vastavate disainipõhiste
jätkusuutlike kaupadega seotud uued ärimudelid: Selle
algatuse raames keskendutakse nimetatud kontseptsioonide ja ideede ärilisele
rakendamisele tekstiili, jalanõude ning spordi- ja muude tarbekaupade sektoris.
2.2.3.
Juurdepääs turgudele
Nimetatud meetmed hõlmavad järgnevat: ·
Kasvule suunatud äritoetusteenuste pakkumine
ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe Network kaudu: 49 riigis
asuva 600 partnerorganisatsiooniga võrgustik Enterprise Europe Network
pakub VKEdele ühe akna süsteemis jätkuvalt järgmisi ulatuslikke ja integreeritud
teenuseid: –
Teabe- ja nõustamisteenused ELi käsitlevates
küsimustes; –
piiriüleste partnerluste soodustamine, hallates 13 000
aktiivse taotlusega ja koostööpakkumisega andmebaasi; –
ELi‑sisesed rahvusvahelistumise teenused,
mille tulemusel sõlmitakse igal aastal 2500 ärikoostöö, tehnoloogia ning
teadus- ja arendustegevuse partnerluslepingut; –
VKEde informeerimine ELi õigusaktidest ja ELi
rahastamisprogrammide (sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ühise
strateegilise raamistiku) reklaamimine; –
VKEde ja komisjoni vahelise kahepoolse
kommunikatsioonikanali pakkumine, mida kasutab 10 000 VKEd; –
VKEde finantsvaldkonna teadmiste parandamise
toetamine ning –
VKEdele juurdepääsu andmine energiatõhususe, kliima‑
ja keskkonna valdkonna oskusteabele. ·
Abi andmine VKEdele äritegevuseks ELi-välistel
turgudel: Edukaks pääsemiseks kolmandate riikide
turgudele peavad VKEdel olema asjaomased oskused ja teadmisel kolmandate
riikide regulatiivsest raamistikust. Selle valdkonna kavandatavad meetmed
hõlmavad teenuste nõudluse võrdlemist nende praeguse pakkumisega, võrguportaali
loomist ning valitud juhtudel ka ELi VKEde keskuste loomist ja/või nende
toetamise jätkamist koostöös Euroopa ja liikmesriikide ettevõtjate
organisatsioonidega. ELi VKEde keskused pakuvad ulatuslikke tugiteenuseid
väljaspool ELi asuvatel turgudel tegutsevatele VKEdele. ·
Rahvusvaheline tööstuskoostöö: Meetmete eesmärk on vähendada ELi ja tema peamiste
kaubanduspartnerite ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide
regulatiivse ja ärikeskkonna erinevusi, pidades selleks valitsustevahelist
dialoogi regulatiivküsimuste valdkonnas, edendades ettevõtetevahelist dialoogi
ning võttes „otsemeetmeid” kolmandate riikidega, korraldades näiteks
temaatilisi õpikodasid ja konverentse.
2.2.4.
Ettevõtluse edendamine
Selle valdkonna meetmed hõlmavad
haldusmenetluste lihtsustamist ning ettevõtlusoskuse ja ‑vaimu arendamist
eelkõige uute ettevõtjate, noorte ja naiste seas. Kõigil meetmetel on tugev
Euroopa‑mõõde. Erasmuse ettevõtjate vahetusprogramm pakub
uutele ja tulevastele ettevõtjatele võimalust töötada kuni kuus kuud teises ELi
liikmesriigis tegutseva kogenud ettevõtja juures. Selle Euroopa mobiilsuskava
eesmärk on edendada ettevõtlust ning toetada ELi mikro‑ ja
väikeettevõtete rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet.
3.
Rakendamine
Uue konkurentsivõime ja uuendustegevuse
programmi haldamine delegeeritakse suuresti ELi süsteemi välistele asutustele,
eelkõige Euroopa Investeerimispanga kasvu rahastamisvahendite grupile ning
VKEdega seonduv muu tegevus Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse
(EACI) järeltulijale.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Konkurentsivõime ja VKEde programm || 2,4 miljardit eurot Tolliliit ja
maksundus
1.
Poliitilised eesmärgid
Siseturu üks nurgakive on tolliliit. Tolliliit
tagab, et kolmandatest riikidest pärit kaubad vastavad ELi sisenemisel ja seal
ringlusse lubamisel kokkulepitud eeskirjadele ja võivad seega siseturul vabalt
ringelda. See võimaldab toimida piirideta siseturul. Tolliliit on ka ühise
kaubanduspoliitika tegevusvahend, mille abil rakendatakse kahepoolseid ja
mitmepoolseid kaubanduslepinguid, kogutakse lõive ning rakendatakse
kaubandusmeetmeid (näiteks päritolueeskirju), embargosid ja muid piiranguid. Lisaks on tollil jätkuvalt kaitsefunktsioon,
mis annab panuse näiteks tarneahela kaitsesse, terrorismi ja rahvusvahelise
kuritegevuse (nt rahapesu, narkootikumide lähteainete ja ebaseadusliku
relvakaubanduse) vastasesse võitlusse ning intellektuaalomandiõiguste jõustamisse
piiril. Tolliliit toetab võrdseid võimalusi, tagades, et imporditud kaubad
vastavad samadele tehnilistele, tervise‑ ja ohutusstandarditele mis EList
pärinevad kaubad. Rahvusvaheline kaubandus laieneb pidevalt ning
tõhusad impordi- ja ekspordiprotsessid on äärmiselt tähtsad ELi majanduse
konkurentsivõime seisukohast. Samal ajal suurenevad julgeoleku- ja turvariskid.
Seega on ELi ees kahekordne väljakutse, mis mõjutab tema tulevikuprioriteete:
soodustada seaduslike kauplejate kaubavooge, kaitstes samas kodanikke turva- ja
julgeolekuohtude eest. Tolliliidu igapäevase tõrgeteta toimimise eest
vastutavad liikmesriikide tolliametnikud. See nõuab tolliasutuste intensiivset
operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse muu hulgas uusimat IT‑infrastruktuuri
ja süsteeme, mis võimaldavad neil toimida ühtse maailmatasemel tolliasutusena.
Majanduslikult on mõttekas rahastada teatavaid meetmeid ELi eelarvest, mitte
liikmesriikide eraldi programmidest. Seetõttu aitab ELi rahastatav programm (tollikoostöö
programm) mitmel praktilisel viisil edendada võrgustike loomist ja
koostööd. Piiriülese ettevõtlusega tegelemisel on ELi
ettevõtjate ja kodanike ees mitu maksudega seonduvat takistust. Need takistused
tulenevad sarnaste tehingute erinevates liikmesriikides käitlemise viisi
killustatusest ja lahknevusest. See on põhjus, miks selliste takistuste
kaotamine ja liikmesriikide vahelise maksuküsimuste kooskõlastamise süvendamine
(täielikult austades liikmesriikide selle valdkonna pädevust) on üks ühtse turu
tugevdamise ja süvendamise prioriteete. Maksupettus on olnud ja on ka tulevikus ELi ja
liikmesriikide jaoks tõsine probleem. Veelgi suurem on võitlus makspettusega
ajal, kui kõige tähtsam on säilitada eelarvedistsipliin. Ühtsel turul esineva
maksupettustega võitlemine on seetõttu ELi maksupoliitika prioriteetide seas
kõrgel kohal. Ühtsel turul esineva pettustega võitlemiseks on vaja tugevdada
liikmesriikide maksuasutuste halduskoostöö korraldust ning tehinguid,
ettevõtjaid ja petuskeeme käsitleva teabe tõhusat vahetamist. Näiteks käibe- ja
aktsiisimaksupettuste vastases võitluses on suureks abiks süsteemid, mis
lubavad asutuste vahel kiiresti infot vahetada. ELil on asendamatu roll liikmesriikide
abistamisel tõhusa piiriülese koostöö vajalike süsteemide ja protsesside
kehtestamisel. Sellise koostöö soodustamisel on äärmiselt tähtis eelkõige koostööprogramm
Fiscalis, mis aitab veelgi suurendada liikmesriikide endi jõupingutuste
väärtust.
2.
Vahendid
Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad
uue põlvkonna tolli‑ („Customs 2020”) ja maksuprogramme
(„Fiscalis 2020”). Mõlemad programmid on suure tähtsusega
siseturu toetamise ja tugevdamise seisukohast järgneval kümnendil. Neist on
kasu kõigil sidusrühmadel, kuna tulemuseks on tõhusam ja kindlam
ettevõtluskeskkond, kodanike parem turvalisus ja julgeolek ning valitsuste
poliitika tõhusam ja tulemuslikum rakendamine. Need programmid võimaldavad liikmesriikide
maksu- ja tolliasutustel edukamalt suhelda kaasaegsete ja tõhusate
infovahetussüsteemide abil, aidates soodustada seaduslikku kaubandust ja
võideldes samas pettustega. Selliseid üleeuroopalisi süsteeme on kõige
tulemuslikum ja tasuvam rajada ELi tasandil. Näiteks üleeuroopaline turvaline
arvutivõrgustik, mis ühendab tolli‑ ja maksuasutusi, võimaldab
liikmesriikidel säästa 35 miljonit eurot aastas (kuna ELi tasandi
tsentraalne süsteem maksab vaid 11 miljonit eurot). Programmide
raames toetatakse järgnevaid meetmeid: ·
üleeuroopalised IT‑süsteemid andmete ja protsesside vahetamiseks liikmesriikide tolli- ja
maksuasutuste koostalitlusvõimeliste IT‑rakenduste kaudu, mis võimaldavad
asutustel teha koostööd ja „toimida ühena” ning veelgi parandada e-haldust
ettevõtete ja kodanike jaoks; ·
tugevdatud inimvõrgustikud ja kompetentsi
loomine, et edendada liikmesriikide tolliametnike,
maksuametnike ja kaubandusvaldkonna esindajate vahelist praktilist koostööd,
teadmiste jagamist, parima tava väljaselgitamist ja levitamist ning
koolitamist; ·
infrastruktuuri suutlikkuse parandamine, et kaasrahastada sellise spetsiifilise operatiivvarustuse ostmist,
mida on vaja tollikontrolli ja seire teostamiseks ELi välispiiridel, mis on
kõigi liikmesriikide huvides.
3.
Rakendamine
Tolli‑ ja maksuprogramme rakendatakse
prioriteedipõhiselt. Tööprogrammid pannakse paika koos sidusrühmadega,
määratledes konkreetse ajavahemiku prioriteedid. Nende programmide õiguslik
alus kujundatakse ümber, et muuta üheaastased tööprogrammid mitmeaastasteks ja
lihtsustada kehtivat korda. Praegu kehtiv otsene tsentraliseeritud eelarve
täitmine jääb alles ja see ühtlustatakse mõlema programmi puhul täielikult, et
tagada maksimaalne tõhusus komisjoni ja liikmesriigi tasandil pakutava
igapäevase haldustoe seisukohast ning rakenduseeskirjade parem mõistmine kõigi
sidusrühmade poolt. Hankelepinguid,
mis moodustavad suurima osa programmide eelarvest, täidab peamiselt komisjon
vastavalt ELi õigusaktidele ühtsete kvaliteedi tagamise ja heakskiitmise
eeskirjade kohaselt. Mõlemad programmid on üles ehitatud selliselt,
et EL saab reageerida asjakohaselt ja kiirelt ka kiiresti muutuvas olukorras.
Programmide meetmeid võimaldavad tõhusalt rakendada programmide kasutuses
olevad spetsiaalselt neile loodud vahendid ning paindlik ettepanekute esitamise
mehhanism. Osalemis- ja halduskulude katmiseks on
õigustatud alternatiivsemate rahastamismeetodite kohaldamine. Komisjon asendab
praeguse tegelike kulude hüvitamise korra (vähemalt osaliselt) ühekordsete
väljamaksete süsteemiga.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, Customs 2020 ja Fiscalis 2020 || 690 miljonit eurot Majanduslik,
sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus
1.
Poliitilised eesmärgid
ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk on
vähendada Euroopa piirkondade vahelist märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset
ja piirkondlikku ebavõrdsust, mis püsib veel tänapäeval. Suutmatus seda
ebavõrdsust vähendada kahjustaks mõningaid ELi nurgakive, sealhulgas tema
ühtset turgu ja tema vääringut eurot. Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis roll ka Euroopa
2020. aasta eesmärkide saavutamisel terves ELis. Hästisuunatud kulutused
sidususele võivad luua tõelist lisaväärtust, stimuleerides Euroopa piirkondades
majanduskasvu ja luues töökohti. Kooskõlas 5. ühekuuluvusaruande[7]
järeldustega teeb komisjon ettepaneku tugevdada keskendumist tulemustele ja ELi
poolt lisatud väärtusele, sidudes ühtekuuluvuspoliitika süstemaatilisemalt
Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Eelkõige teeb komisjon ettepaneku põhjalikult
muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja rakendamise viisi. Rahalised vahendid
suunatakse väiksemale arvule prioriteetidele, kokkulepitud eesmärkide
saavutamise nimel tehtavaid edusamme kontrollitakse tähelepanelikumalt ning
liikmesriikidega sõlmitavates partnerlepingutes määratakse kindlaks ranged
tingimused. See lubab ELi ühtekuuluvuspoliitikal anda suurima võimaliku panuse
majanduslikku, sotsiaalsesse ja piirkondlikku ühtekuuluvusse ning majanduse
elavdamisse ja töökohtade loomisse.
2.
Vahendid
2.1.
Ühtne strateegiline raamistik
Komisjon teeb ettepaneku ühendada Euroopa
Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond ühtseks
strateegiliseks raamistikuks, mis hõlmaks ka Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. See võimaldab
parandada rahastamisallikate tegevuse sidusust ja paremini keskenduda Euroopa 2020. aasta
eesmärkidele.
2.2.
Parem keskendumine Euroopa 2020. aasta eesmärkidele
Ühtekuuluvusele tehtavate kulutuste
tulemuslikkuse suurendamiseks suunatakse rahalised vahendid tulevikus piiratud
arvule eesmärkidele, mis on seotud Euroopa 2020. aasta prioriteetidega. Ühtekuuluvuse rahastamise puhul keskendutakse
jätkuvalt vähem arenenud piirkondadele ja liikmesriikidele. Võttes aga
arvesse liikmesriikide raskusi struktuurifondidest eraldatavate rahaliste
vahendite vastuvõtmisel ja vajalikul kaasrahastamisel, piirdub ühtekuuluvuse
jaoks ettenähtud eraldis 2,5 %ga kogurahvatulust. Praeguse toetuste järkjärgulise kasutuselevõtu
ja kaotamise süsteemi asendamiseks võetakse kasutusele uus piirkonnakategooria:
„üleminekupiirkonnad”. See kategooria hõlmab kõiki piirkondi, mille SKP
inimese kohta on 75–90 % ELi 27 riigi keskmisest, täpsemalt piirkondi,
mis: · on lähenemiseesmärgi alusel praegu abikõlblikud, kuid mille SKP inimese
kohta on ületanud 75 % EL 27 keskmisest. Nende piirkondade puhul säilitatakse
turvavõrguna kaks kolmandikku nende praegusest eraldisest; ning · mille SKP inimese kohta on 75–90 % EL 27 keskmisest, ehkki
lähenemiseesmärgi alusel nad praegu abikõlblikud ei ole. Toetuse tase varieerub
sõltuvalt SKP tasemest, nii et piirkonnad, mille SKP on lähedal 90 %‑le
ELi keskmisest, saavad enamarenenud piirkondadele sarnaneva osatähtsusega abi. Konkurentsivõimelised piirkonnad, mille SKP ületab 90 % ELi keskmisest, saavad
ühtekuuluvuspoliitika raames ka edaspidi toetust vastavalt piiratud arvule
prioriteetidele. Üleminekupiirkonnad ja konkurentsivõimelised
piirkonnad peaksid suunama kogu ühtekuuluvuseraldise (välja arvatud Euroopa
Sotsiaalfondi oma) peamiselt energiatõhususele ja taastuvenergiale, VKEde
konkurentsivõimele ning uuendustegevusele. Nendes piirkondades moodustavad
investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse vähemalt 20 %.
Ühtekuuluvuspiirkonnad võivad oma eraldisi kasutada suurema arvu eesmärkide
saavutamiseks, kuna arenguvajaduste ring on laiem. Ka piirkondlik koostöö täidab jätkuvalt
oma rolli selles, et aidata piirkondadel üle saada nende sise- või
välispiiridel paiknemisest tulenevatest puudustest, panustada ambitsioonikasse
naabruspoliitikasse ning tegeleda ühiste piiriüleste ja riikidevaheliste
probleemidega. Ühtekuuluvusvahendeid kasutatakse
eraldiseisvate, kuid teineteist täiendavate eesmärkide taotlemiseks: · Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärk on
tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades
tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. Euroopa Regionaalarengu Fondi
raames toetatakse piirkondlikku ja kohalikku arengut, kaasrahastades teadus‑
ja arendustegevusse ning uuendustegevusse tehtavaid investeeringuid,
kliimamuutuse ja keskkonna valdkonna küsimusi, VKEdele antavat
ettevõtlustoetust, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid,
telekommunikatsiooni, energia ja transpordi infrastruktuuri, tervishoiu,
hariduse ja sotsiaalinfrastruktuuri ning jätkusuutlikku linnaarengut. Erinevalt praegusest on tulevikus võimalik kõiki
seda liiki investeeringuid rahastada mitte ainult toetustest, vaid ka
rahastamisvahendite abil (riskikapitali riskifondidest, kohaliku arengu
fondidest jne). · Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on tugevdada
majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades tööhõive
edendamist, investeeringuid oskustesse, haridusse ja elukestvasse
õppesse, samuti sotsiaalset kaasamist ja vaesusevastast võitlust,
institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja avalikku halduse tõhustamist. Kõigi piirkonnakategooriate puhul määratletakse
Euroopa Sotsiaalfondi minimaalsed osakaalud (ühtekuuluvuspiirkondade puhul 25 %,
üleminekupiirkondade puhul 40 % ja konkurentsivõimeliste piirkondade puhul
52 %) ning Euroopa Sotsiaalfondi osakaalu laiendatakse selliselt, et see
hõlmaks sotsiaal‑ ja inimkapitali tehtavate investeeringutega seonduva
sisseseade maksumust. ·
Ühtekuuluvusfond Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel, kelle
kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi 27 riigi keskmisest,
teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja keskkonda. Osa
ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi
põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa
ühendamine” („Connecting Europe”) raames (vt ka eraldi teabelehte).
Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad
saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad energiatõhusust ja
taastuvenergia kasutamist.
3.
Rakendamine
3.1.
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Ühtekuuluvuspoliitika kaudu antava toetuse
eelarvet täidavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid jätkuvalt koostöös,
kusjuures liikmesriigid peavad projekte kaasrahastama (välja arvatud
rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” puhul, mida juhitakse tsentraalselt).
ELi toimimise lepingu artikli 136 või 143 alusel finantsabi saavate
riikide puhul võib kaasrahastamise määr olla suurem.
3.2.
Partnerluslepingud
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel sõlmitavates
partnerluslepingutes sätestatakse komisjoni ja partnerite kohustused (riiklikul
ja piirkondlikul tasandil). Partnerluslepingud on seotud Euroopa 2020. aasta
strateegia ja riiklike reformikavade eesmärkidega. Nendes sätestatakse kõigist
asjaomastest ELi struktuurifondidest toetatav piirkondliku arengu integreeritud
strateegia ning need hõlmavad kokkulepitud näitajatel, strateegilistel
investeeringutel ja mitmetel tingimustel põhinevaid eesmärke. Neis sätestatakse
ka kohustus anda igal aastal edusammudest aru ühtekuuluvuspoliitika
aastaaruannetes ja teistes avalikustatavates aruannetes.
3.3.
Integreeritud programmitöö
Liikmesriike kutsutakse tulevikus üles kasutama mitmest
fondist rahastatavaid programme, millel on ühised ettevalmistus‑,
läbirääkimis‑, juhtimis‑ ja rakendusprotsessid eelkõige juhtudel,
mil vajadus inimkapitali ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute parema
kooskõlastamise järele on kõige suurem. Vajadusel määratakse juhtfond, mis on seotud
programmi poliitikavaldkonnaga. Juhtfondist pärit eraldisi täiendaksid muudest
struktuurifondidest pärit eraldised. See võimaldab sidusalt täita
ühtekuuluvuspoliitika erinevaid temaatilisi eesmärke.
3.4.
Tingimuslikkus
Selleks et tagada ELi poolne tulemuspõhine
rahastamine, mis oluliselt stimuleeriks liikmesriike ühtekuuluvuspoliitika
raames täitma Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, kehtestatakse
rahastamise tingimuslikkuse sätted. Selleks et nõrk makrorahanduspoliitika ei
kahjustaks ühtekuuluvuse nimel tehtavate kulutuste tulemuslikkust, täiendatakse
igas lepingus sätestatud valdkonnapõhiseid eeltingimusi uue majanduse
juhtimisega seonduva tingimuslikkusega. Tingimuslikkus väljendub nii eeltingimuste (mis
peavad olema paigas enne vahendite eraldamist) kui ka järeltingimustena,
millega täiendavate vahendite eraldamine muudetakse sõltuvaks eelnevalt
kindlaksmääratud tulemuste saavutamisest. Selle saavutamiseks määratakse
kindlaks konkreetsed eesmärgid ja näitajad ning jälgitakse edusamme rangelt
aastaaruannete abil. Edusammude puudumine toob kaasa rahastamise peatamise või
lõpetamise.
3.5.
Tulemusvaru
Selleks et keskenduda rohkem tulemustele ja Euroopa
2020. aasta eesmärkide saavutamisele, pannakse 5 %
ühtekuuluvuseelarvest kõrvale ja eraldatakse vahearuande läbivaatamise käigus
liikmesriikidele ja piirkondadele, kelle programmid on täitnud kehtestatud
vaheeesmärgid Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkide täitmise raames.
Vaheeesmärgid kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate määruste alusel.
3.6.
Uuenduslik rahastamine
Tehakse ettepanek, et märkimisväärset rahalist
tulu tõotavatele ettevõtetele ja projektidele võib lisaks toetuste rahastamisele
anda ühtekuuluvustoetust peamiselt uuenduslike rahastamisvahendite kaudu (vaata
ka eraldi teabelehte uuenduslike rahastamisvahendite kohta).
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest: || 376 miljardit eurot · Ühtekuuluvuspiirkondadele · Üleminekupiirkondadele · Konkurentsivõimelistele piirkondadele · Piirkondlikule koostööle · Ühtekuuluvusfondile · Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 miljardit eurot 39 miljardit eurot 53,1 miljardit eurot 11,7 miljardit eurot 68,7 miljardit eurot 926 miljonit eurot · Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ning IKT) || 40 miljardit eurot pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühekuuluvusfondi sees eraldi Haridus ja
kultuur
1.
Poliitilised eesmärgid
Haridus ja koolitus
on Euroopa majanduse arengu ja kasvu seisukohast äärmiselt tähtsad ning nende
roll Euroopa 2020. aasta eesmärkide ühisel saavutamisel on ülimalt
oluline. Suuremad investeeringud inimkapitali ning haridus‑ ja
koolitussüsteemide ajakohastamisse aitavad ELi majanduse muuta nutikaks,
jätkusuutlikuks ja kaasavaks. Suur osa investeeringutest tehakse
liikmesriikide tasandil. Kuna aga järjest suurem hulk Euroopa kodanikke vaatab
haridus- ja koolitusvõimalusi otsides oma liikmesriigi piirest kaugemale, peab
EL aitama tagada, et ühtse turu võimalusi saaksid kasutada kõik. EL töötab hariduse ja koolituse edendamise
valdkonnas mitmel suunal. Õppimisega seonduva riikidevahelise liikuvuse edendamise
programmid, näiteks Erasmus, on
osutunud väga edukaks, aidates inimestel omandada uusi oskusi, mida nõuavad
töökohad tulevikus. Suurem mobiilsus võib anda panuse ka haridus‑ ja
koolitussüsteemide reformi, soodustades ideede ja parima tava leviku teistesse
riikidesse. Suunatud rahastamisprogrammide kombinatsiooni kaudu ja koos
teistest rahastamisallikatest, näiteks struktuurifondidest pärit vahenditega,
saab ELi eelarve pakkuda tõelist lisaväärtust, edendades liikuvust, soodustades
koostööd ja parima tava levitamist ning toetades liikmesriike nende haridus‑
ja koolitussüsteemide ajakohastamisel. Euroopa kultuuriline mitmekesisus on üks meie suurimaid tugevusi, mis rikastab ja inspireerib kodanikke
ning pakub tõelisi majanduslikke eeliseid. Kultuuri- ja loovtööstuse
majanduslik ja sotsiaalne roll on järjest ilmsem, kuna 2008. aastal andis
see 4,5 % Euroopa SKPst ja seal töötas umbes 3,8 % tööjõust. EL teeb
selles valdkonnas liikmesriikidega tihedat koostööd, et kasutada ära ühtse turu
potentsiaali ning tagada soodsad tingimused kultuuri- ja loovtööstuse
õitsenguks. ELi eelarvest rahastatavate uue põlvkonna
programmide raames tegeletakse nõrkustega, mis piiravad kõnealuse sektori
kasvupotentsiaali. Võideldakse turu killustatusega, tugevdatakse kultuuri- ja
audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ning keskendutakse suutlikkuse loomise
meetmetele ja kunstiteoste ringluse toetamisele.
2.
Vahendid
Komisjon teeb ettepaneku, et ELi eelarvest
toetatakse haridus- ja kultuuripoliitikat peamiselt kahe vahendi kaudu:
2.1.
Haridus-, koolitus- ja noorteprogramm „Euroopa
Haridus”
Kõnealune programm koondab praegu eraldiseisvad
allprogrammid: elukestva õppe programm, kõrgharidusprogrammi rahvusvahelised
osad, sealhulgas Erasmus Mundus ning Aktiivsed noored. See võimaldab saavutada
suuremat tõhusust, tugevamat strateegilist fookust ning sünergiat, mida on
võimalik tööle panna programmi erinevate osade juures. Ehkki magistrikraadid kujutavad endast
uuenduslike töökohtade ja teadusuuringute seisukohast kõige tõhusamaid
teaduskraade, ei ühildu ELi olemasolevad liikuvusvahendid magistriõppe
üliõpilaste vajadustega. Kulutõhusaim viis selle üliõpilaste kategooriani
jõudmiseks on kasutada ELi eelarve vahendite lisamine erasektorist, peamiselt
liikmesriikide pankadelt pärit vahenditele, et tagada õppelaenude ja
stipendiumide ülekantavus. Osana püüdest võidelda noorte tööpuudusega
tugevdatakse praegu Leonardo programmist toetatavaid meetmeid ning komisjon
teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et käendada nende magistriõppe
üliõpilaste laene, kes soovivad magistriõppe läbida teises liikmesriigis. Uus programm keskendub järgmisele: –
riikidevaheliste suunatud õppimisvõimaluste
pakkumine; –
oskuste ja tööturunõudluse kokkuviimine, et
suurendada värvatavust, ettevõtlusvaimu ja noorte osalemist; –
vabatahtlik töö ning mitteametlik ja vabaharidus
ning –
haridus‑ ja koolitussüsteemide ulatuslike
reformide ja ajakohastamise toetamine terves Euroopas ja kaugemal. Konkreetsemalt hõlmab programm kolme peamist
tegevussuunda: (1)
õppimisega seonduv riikidevaheline liikuvus: igal
aastal võiks kaasa aidata koguni 800 000 ELi kodaniku (peamiselt
üliõpilaste) liikuvusele. (2)
Hariduse ajakohastamise, uuendustegevuse ja
ettevõtluse edendamiseks toetatakse haridusasutuste koostööd ja tööelu. (3)
Haridusinvesteeringute tulemuslikkuse kohta
tõendite kogumiseks ja liikmesriikide toetamiseks tulemusliku poliitika
rakendamisel antakse poliitikaalast tuge. Väga kõrge Euroopa lisaväärtuse tagamiseks on
äärmiselt oluline kehtestada ranged tingimused mobiilsuse kvaliteedile,
keskenduda põhilistele poliitilistele eesmärkidele, mille puhul on võimalik
saavutada kriitilist massi, ning saavutada ELi programmide vastastikune
täiendavus. Euroopa Hariduse programm liidab sama vahendi
alla olemasolevad rahvusvahelised programmid (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja
Edulink) ja koostööprogrammid tööstusriikidega ning hõlmab erinevaid eesmärke
(Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsus, tipptasemelisus, solidaarsus ja
õiglus). Selline lähenemisviis lõpetab kõrghariduse
valdkonna rahvusvahelise koostöö toetamise ELi vahendite praeguse killustatuse,
mis raskendab üliõpilaste ja ülikoolide juurdepääsu Euroopa
kõrgharidusvõimalusi käsitlevale teabele ning halvendab ELi kõrghariduse
nähtavust ülemaailmsel areenil.
2.2.
Sport
Euroopa Hariduse programmi alla kuuluva spordi
allprogrammi raames kavatsetakse keskendutakse järgmisele: ·
võitlemine spordile omaste piiriüleste ohtudega
nagu doping, vägivald, rassism ja sallimatus ning võistluste ja sportlaste
aususe edendamine; ·
Euroopa spordialase koostöö arendamine, andes välja
näiteks sportlaste paralleelkarjääri käsitlevad suunised ning
spordiorganisatsioonide hea juhtimise juhised ning ·
toetuse andmine ohujuuretasandi
spordiorganisatsioonide, mis võivad kaasa aidata laiemate sotsiaalmajanduslike
probleemide (näiteks sotsiaalse kaasamise) lahendamisele. Kõnealune programm toob ELi lisaväärtust
valdkondadesse, mis seonduvad spordi spetsiifilise iseloomuga, mobiliseerides
spordivaldkonna osaliste erasektorist pärit rahalised vahendid ja toetades
spordipüramiidi allosas olevaid organisatsioone, mitte tipp‑professionaalse
taseme organisatsioone.
2.3.
Kultuuri ja audiovisuaaltööstuse programm „Loov
Euroopa”
See programm ühendab praegused Culture, MEDIA ja
MEDIA Mundus programmid. Sellega suunatakse toetuste andmist Euroopa 2020. aasta
eesmärkide saavutamiseks ning aidatakse vabastada kultuuri- ja loovsektori
töökohtade loomise potentsiaali. Programm täiendab teisi ELi programme,
keskendudes konkreetselt kultuuri- ja loovsektori vajadustele, üritades toimida
üle liikmesriikide piiride. Sellel on ka tugev side kultuurilise ja keelelise
mitmekesisuse edendamisega. Võetakse arvesse iga sektori eripärasid, sealhulgas
spetsiaalsete eelarveeraldiste kaudu ning programmi kolmas osa pakub loov‑
ja kultuuritööstusele horisontaalset tuge uuenduslike rahastamisvahendite abil.
3.
Rakendamine
Uute programmide rakendamist lihtsustatakse
oluliselt. Uus Euroopa Hariduse programm lihtsustab
meetmeid ja eeskirju märkimisväärselt, kuna kaotatakse allprogrammid,
vähendatakse meetmete arvu ja suurendatakse ühekordsete väljamaksete
kasutamist. Loova Euroopa
programmi haldab tsentraalselt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri
Täitevasutus (EACEA), kes praegu haldab programme Culture ja MEDIA Mõningaid
meetmeid (nt Euroopa kultuuripealinnad, ELi kultuuriauhinnad, rahvusvaheliste
asutustega võetavad ühismeetmed) haldab komisjon otse. Loova Euroopa programmi osi Culture ja MEDIA
täiendatakse Euroopa Investeerimispanga grupi poolt hallatava uuendusliku
rahastamisvahendiga, et pakkuda kultuuri- ja loovtööstusele omakapitali ja
laenurahastamist. See aitab kõrvaldada üht põhilist tõket kultuuri‑
ja loovsisu arendamise teel, parandades juurdepääsu rahastamisele, ning selle
raames toetatakse kultuuri- ja loovtööstuse neid osi, mida teistest ELi
programmidest ei toetata.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 16,8 miljardit eurot · Euroopa Haridus || 15,2 miljardit eurot · Loov Euroopa || 1,6 miljardit eurot Tööhõive ja
sotsiaalküsimused
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa Liidu ees seisavad märkimisväärsed
tööhõive- ja sotsiaalprobleemid. Praegu on tööta peaaegu 23 miljonit
inimest ja arvutuste kohaselt elab 113 miljonit inimest vaesuse või
tõrjutuse ohus[8]. Sotsiaal- ja
tööhõiveprobleemid valmistavad Euroopa kodanikele kõige suuremat muret ning
just selles valdkonnas oodatakse ELilt aktiivsemat sekkumist. Majanduslike
väljavaadete hiljutisest paranemisest hoolimata on tööhõive väljavaated
keskmise pikkusega perspektiivis endiselt vastuolulised, kuna liikmesriikide
olukord on erinev ja maailmamajandus avaldab survet Euroopa majanduse
ümberkorraldamiseks. Töötus ja püsivalt kõrge vaesus nõuavad
ulatuslikke meetmeid. Kuna ELi ees seisavad põletavad probleemid nagu oskuste
vähesus, aktiivse tööturupoliitika ja haridussüsteemi toimimise puudujäägid,
marginaliseeritud rühmade sotsiaalne tõrjutus ning tööjõu vähene liikuvus,
tuleb senist poliitikat ajakohastada ja tugevdada. Mitutki nimetatud probleemi
on teravdanud finants‑ ja majanduskriis, demograafia- ja rändetrendid
ning tehnika kiire areng. Kui neid probleeme lahendada ei õnnestu, kujutavad
nad endast märkimisväärset ohtu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja
konkurentsivõimele. Peamine vastutus tööturu- ja sotsiaalpoliitika
süsteemide ajakohastamise eest lasub liikmesriikidel. ELi lisab nende
jõupingutustele aga väärtust, toimides reformide edendamise ja soodustamise
katalüsaatorina, rahastades meetmeid eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist ning
andes jõudu juurde sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele
ja teistele sidusrühmadele, kellel on reformide elluviimisel keskne roll.
2.
Vahendid
Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa
algatuse raames võetakse ühismeetmeid hariduse ja kutseõppe, tööhõive ja kaasamise
valdkonnas. Rahastamine toimub peamiselt kolme vahendi abil, mis viiakse
täielikult kooskõlla Euroopa 2020. aasta eesmärkidega ja nende
tulemuslikkust parandatakse, suurendades vahendite vastastikust täiendavust
vahenditega ja lihtsustades menetlusi.
2.1.
Euroopa Sotsiaalfond
Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatakse majandusliku,
sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse struktuurimeetmeid. Rahastamisel
keskendutakse Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele eelkõige
nelja „investeerimisakna” kaudu: –
tööhõive edendamine; –
investeerimine oskustesse, haridusse ja
elukestvasse õppesse; –
sotsiaalne kaasamine ja vaesusevastane võitlus ning –
institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja
avaliku halduse tõhustamine. Nende akende kaudu panustab ESF ka teistesse poliitilistesse
eesmärkidesse, milleks on näiteks vähese CO2-heitega ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku soodustamine, teadus- ja uuendustegevuse
edendamine eriti sotsiaalvaldkonnas, soolise võrdõiguslikkuse suurendamine ja
võitlus diskrimineerimisega. Tehakse ettepanek rühmitada meetmed ümber eelkõige
sotsiaalse kaasamise kasuks, viies enim puudust kannatavatele inimestele
toiduabi andmise skeemi ESFi alla. 2013. aastale järgneval ajavahemikul kuulub
ka ESF struktuurifondide ühisesse strateegilisse raamistikku[9].
Seda kavatsetakse rahastada liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute
abil. Seatud eesmärgid viiakse kooskõlla riiklike reformikavadega ja nende
kaudu muudetakse kokkulepitud eesmärgid investeerimisotsusteks. Selleks et keskenduda rohkem tulemustele,
pannakse paika eelnevalt määratletud nõuete terviklikul komplektil põhinev
tingimuste mehhanism, et maksimeerida ELi eelarve mõju ning käivitada ja
toetada reforme liikmseriikides. Et ESF annaks tõelise panuse Euroopa 2020. aasta
strateegiaeesmärkide saavutamisse, vajab ta piisavalt vahendeid nii ELi kui ka
tegevusprogrammide tasandil. ESFi suunatud ühtekuuluvuspoliitikainvesteeringute
minimaalselt vajalik osakaal oleneb piirkondade eri kategooriatest, võttes
arvesse nende poolt saadava abi erinevat osatähtsust ja nende ees seisvaid
probleeme. Selleks määratletakse igale piirkonnakategooriale ESFi
struktuurifondide toetuse minimaalne osakaal, mis ühtekuuluvuspiirkondade puhul
on 25 %, üleminekupiirkondade puhul 40 % ja konkurentsivõimeliste piirkondade
puhul 52 %, kusjuures Ühtekuuluvusfond annab abikõlblike liikmesriikide
puhul endiselt ühe kolmandiku ühtekuuluvuspoliitika (v.a piirkondliku koostöö)
eraldisest. Nende osakaalude rakendamise tulemusel moodustab ESFi osakaal kokku
minimaalselt 25 % ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarvest.
2.2.
Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise
ühendprogramm
Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise
ühendprogramm aitab täita Euroopa 2020. aasta
strateegiat ja saavutada selle üksteist tugevdavaid peamisi eesmärke, toetades
meetmeid, mille eesmärk on kõrge tööhõive ja piisava sotsiaalkaitse edendamine,
sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemine ning töötingimuste parandamine.
Programm aitab kiirendada muutusi liikmesriikides ja see, koosneb järgmistest
elementidest: ·
tervet Euroopat hõlmav vastastikuse õppimise
protsesside platvorm, mille abil luuakse reformide ülesehitamiseks
ja rakendamiseks vajalikku tõenduslikku alust ning edendatakse sidusrühmade
kaasamist poliitika kujundamisse, et tugevdada ELi tööhõive‑, sotsiaalpoliitika‑
ja kaasamisega seonduvate eesmärkide tunnustamist, tuginedes programmi Progress
raames saadud edukale kogemusele; ·
tõenditel põhineva sotsiaalse uuendustegevuse edendamine, et anda hoogu liikmesriikide jõupingutustele oma riiklike
sotsiaal- ja tööhõivepoliitikasüsteemide ajakohastamisel, kasutades
uuendustegevuse kavandamise, rakendamise ja hindamise läbiproovitud meetodeid
ning tõhustades teabelevi; ·
ELi-sisese tööjõu (eriti noorte) liikuvuse ja
töövõimalustele juurdepääsu parandamise edendamine,
tuginedes EURESi võrgustiku meetmetele; ·
ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsemise toetamine töökohtade loomise ja sotsiaalse
tõrjutusega võitlemise vahendina, parandades mikrorahastamise kättesaadavust ja
selle kättesaadavust haavatavatele rühmadele, mikroettevõtetele ja sotsiaalsele
majandusele, tuginedes Progressi mikrokrediidirahastule.
2.3.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist
makstakse eritoetust töötajatele, kes on koondatud suurte
struktuurimuudatuste tõttu. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi
kaudu pakub EL kohast abi liikmesriikidele, kes toetavad töötajatele, kes on
kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast üleilmastumisest
tulenevate suurte struktuurimuudatuste tõttu. Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fondi raames tegeletakse ka ulatuslike koondamistega, mis on
põhjustatud äkilise ja ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku
või liikmesriigi majanduse tõsisest häirest. Fondi eesmärk on saavutada, et 50 %
toetust saanud töötajatest leiaksid ühe aasta jooksul uue ja stabiilse töökoha[10]. Komisjon teeb ettepaneku laiendada
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi pädevust, et teatavatel juhtudel
saaks maksta toetust ka teatavates põllumajandussektorites ilmnevate
üleilmastumise tagajärgede eest.
2.4.
Sõltumatud eelarveread
Lisaks kõnealustele vahenditele ja vastavalt
talle aluslepinguga antud pädevusele jätkab komisjon sõltumatute eelarveridade
rakendamist[11] selleks, et: –
soodustada Euroopa sotsiaaldialoogi, mis on Euroopa
sotsiaalmudeli lahutamatu osa; –
analüüsida ja hinnata isikute vaba liikumist
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide olulisemaid trende ning ühtlustada
liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme ning –
analüüsida sotsiaalset olukorda ja demograafilise
muutuse mõju.
3.
Rakendamine
Rahastamisvahendite ja eelarveridade arvu
vähendamine ning juhtimis- ja rakendusmeetodite ja ‑süsteemide
ühtlustamine lubab vahendeid ulatuslikumalt integreerida ning toetuste andmist
märkimisväärselt lihtsustada eelkõige abisaajate seisukohast.
3.1.
Euroopa Sotsiaalfond
ESFi rakendamisel keskendutakse tulemustel
põhineva lähenemisviisi (mille alusel ESF kaasatakse kõikide koostöös
liikmesriikidega eelarve täitmise vahendite ühisesse strateegilisse
raamistikku) ja liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute ühendamisele. Samuti lihtsustatakse rakendamist. Eelkõige
väikeste projektide puhul kasutatakse rohkem lihtsamaid väljamaksete tegemise
võimalusi, vähendades nii liikmesriikide ja piirkondade halduskoormust ning
lihtsustades kohalike algatuste juurdepääsu rahastamisele. Ühised tegevuskavad
võimaldavad ka väljamakseid tihedamalt siduda partnerlepingutega eelnevalt
kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisega. Edukate programmide ja meetmete premeerimiseks
ning mahajääjate puhul muudatuste stimuleerimiseks luuakse tulemustel põhinevad
stimuleerimismehhanismid.
3.2.
Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise
ühendprogramm (otsene haldamine)
Uut tööhõive ja sotsiaalse kaasamise
ühendprogrammi haldab komisjon otse. Peamised menetlused hõlmavad
pakkumismenetlusi, projektikonkursse ja ühist juhtimist, eelkõige
mikrokrediidirahastu rakendamisel koostöös Euroopa Investeerimisfondiga. Uue
programmi raames keskendutakse suurprojektidele, millel on selge ELi
lisaväärtus, et saavutada kriitiline mass ja vähendada halduskoormust.
Ühtlustatakse ja lihtsustatakse eeskirju ja menetlusi, et muuta kergemaks
eelkõige väikeste organisatsioonide juurdepääsu programmile. Lisaks kehtestatakse mitmeaastane programm,
milles esitatakse pikaajalised poliitilised eesmärgid ning aasta
rahastamiskava, tagades programmi seotuse poliitiliste eesmärkidega. Programmi
rakendatakse tulemuspõhise juhtimise lähenemisviisi kaudu, mis põhineb
edusammude järjepideval hindamisel konkreetsete näitajate alusel.
3.3.
Koondatud töötajate toetamine
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi
kasutuselevõtt nõuab jätkuvalt eelarvepädeva asutuse otsust. Komisjon püüab
lihtsustada fondi toimimist ja kohandada seda majandustingimuste muutumisega.
3.4.
Sõltumatud eelarveread
Mõlema vahendi puhul kooskõlastatakse täielikult
sõltumatute eelarveridade rakendamist, et vältida dubleerimist ja suurendada
sünergiat. Kriitilise massi saavutamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks
vähendatakse sõltumatute eelarveridade arvu ja eelistatakse suuremaid projekte.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 88,3 miljardit eurot · Euroopa Sotsiaalfond (rakendades iga regioonide kategooria suhtes 25/40/52 valemit, mis annab ühtekuuluvuse vahendite määraks 25 % ilma rahastamisvahendit „Euroopa ühendamine” arvestamata) || 84 miljardit eurot · Ühendatud tööhõive‑, sotsiaal‑ ja kaasamispoliitika || 850 miljonit eurot · Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond || 3 miljardit eurot · Sõltumatud eelarveread || 400 miljonit eurot Keskkond
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika
aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud nutika,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki Investeeringud
keskkonnakaitsesse on investeeringud meie ühiskonna ajakohastamisse, mis
aitavad muuta Euroopa majanduse teadmistepõhiseks ja ressursitõhusaks.
Keskkonna kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise seisukohast on need
investeeringud vältimatud. Majanduse rohelisemaks muutmine hõlmab
keskkonnakulude vähendamist, kasutades ressursse tõhusamalt, mis aitab edendada
majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomist. Meie loodusliku kapitali
– bioloogilise mitmekesisuse - kaitsmine ja ökosüsteemide vastupidavuse
tugevdamine annab olulise panuse meie jätkusuutliku kasvuga seonduvate
eesmärkide saavutamisse. Ökosüsteemid on toidu, puhta vee, toormaterjalide ja
paljude teiste eeliste allikas, andes panuse tootlikkusse ja elukvaliteeti ning
vähendades kulusid rahvatervisele. Ökosüsteemide taastamine ja nende pakutavad
teenuste kasutamine annavad rohelisse majandusse panuse uute oskuste,
töökohtade ja ärivõimaluste kaudu, elavdades uuendustegevust ning osaledes
kliimamuutusega seonduvate probleemide leevendamisel ja nendega kohanemisel. Ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtava
Euroopa tasandi koostöö lisaväärtus on ilmne, kuna keskkonnaprobleemid ei jää
ühe liikmesriigi piiresse. Tihe koostöö ELi naabrite ja arenevate majandusega
riikidega on Euroopa rohelisemaks muutmise eeltingimus. Keskkonna
jätkusuutlikkuse suurendamine on ka üks ELi jaoks olulisi aastatuhande
arengueesmärke. Lisaks Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide
eelistele võib ELi eelarve kaasa aidata keskkonnaeesmärkide saavutamisele nii
eriprogrammide kaudu kui ka tagades keskkonnaeesmärkide arvestamise kõigis ELi
eelarvest toetatavates meetmetes.
2.
Vahendid
2.1.
Süvalaiendamine
Keskkonnapoliitika prioriteedid süvalaiendatakse
kõigisse tähtsamatesse ELi ühtekuuluvuse, põllumajanduse, merenduse ja
kalanduse, teadus- ja uuendustegevuse rahastamisvahenditesse ning välisabi
programmidesse. Selline lähenemisviis aitab suurendada keskkonnapoliitika ja
teiste valdkondade vahelist sünergiat, lähtudes eeldusest, et ühtede ja samade
meetmete raames võiks ja tuleks püüelda mitme teineteist täiendava eesmärgi
poole. Selline lähenemisviis aitab vältida programmide arvu ja vähendada
halduskoormust. ·
Põllumajandus. Ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi oluline eesmärk on keskkonnaeesmärkide
edendamine põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikuks
muutmise kaudu. 30 % otsetoetustest seatakse sõltuvusse parimatest
keskkonnaalatavadest kinnipidamisest (lisaks kohustusele täita juba
olemasolevaid nõudeid). Täpsustatakse ka ÜPP valdkonda kuuluva maaelu arengu
edendamise eesmärki pakkuda avalikke hüvesid muu hulgas põllumajandust ja
keskkonda käsitlevate meetmete abil. Kõnealused meetmed aitavad tagada,
et ELi põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ning peaks silmas
keskkonnaalaseid avalikke hüvesid nagu puhas vesi, elurikkus, pinnasekaitse,
õhu puhtus ja maastikukaitse. See aitab täita ELi kliimamuutuse tagajärgede
leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. ·
Kalandus ja merendus.
Tulevase merendus- ja kalanduspoliitika keskmes on keskkonna jätkusuutlikkus.
Seda edendatakse muu hulgas ülepüügi, liigse püügivõimsuse ja otseste mõjude
(näiteks kaaspüügi ja merepõhjale avalduva mõju) vähendamise ning
merekaitsealade toetamisega. Merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel
jätkatakse merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride
määratlemist ühendatud merenduspoliitika raames. ·
Ühtekuuluvuspoliitika.
Ühtekuuluvuspoliitika keskendatakse senisest paremini Euroopa 2020. aasta
prioriteetidele, sealhulgas ELi majanduse muutmisele ressursitõhusamaks, rohelisemaks
ja konkurentsivõimelisemaks. Selleks pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu
tulemuste saavutamisele ja tingimuslikkusele keskkonnaeesmärkide täitmisel.
Need eesmärgid hõlmavad vett, prügi, merendust, nitraate, tööstusheiteid,
õhukvaliteeti ja üleujutusi käsitlevate keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise
edendamist, seonduva keskkonnainfrastruktuuri rahastamist ning elurikkuse ja
ökosüsteemi teenuste kaitsmist ja taastamist, muu hulgas roheliste
infrastruktuuride arendamise ning kõrbestumise vähendamise ja ennetamise kaudu.
Ühtekuuluvuspoliitika raames suurendatakse tähelepanu ka tegevusest tulenevate
keskkonnaohtude hindamisele. ·
Teadus- ja uuendustegevus. Uus teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik
aitab kiirendada majanduse ressursitõhususe suurendamiseks vajalike teaduslikke
ja tehniliste läbimurrete saavutamist. Nutikale ja jätkusuutlikule arengule
aitab kaasa ka laiema ökoinnovatsiooni rahalise toetamise jätkamine.
Innovatsioonipartnerlustel on otsene mõju ressursitõhususele, näiteks vee,
ökosüsteemide, toormaterjalide ja nutikate linnade valdkonnas. ·
Välistegevuse valdkonnas aitab ühinemiseelne rahastamisvahend kandidaatriikidel rahastada ELi õigusaktide täitmiseks vajaliku
keskkonnainfrastruktuuri ja suutlikkuse loomist. Piirkonna ja liikmesriigi
tasandi poliitilise dialoogi kaudu jätkab komisjon Euroopa naabrusvahendi
raames keskkonna toetamise süvalaiendamist. Keskkonnaküsimusi tuleks rohkem
arvestada ka arengumaade abiprogrammides. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid
on üliolulised ülemaailmsed avalikud hüved ning nendega seotud küsimused
lisatakse kavandatavasse ülemaailmsete avalike hüvede ja probleemide
temaatilisse programmi. Lissaboni leping annab ELile mitmepoolsetes
keskkonnalepetes ja rahvusvahelises keskkonnajuhtimises kaalukama rolli,
millega kaasneb ulatuslikum rahastamine.
2.2.
Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete
jaoks
Lisaks süvalaiendamisele teeb komisjon
ettepaneku jätkata LIFE+ programmi ja viia see paremini kooskõlla
Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Sarnaselt praeguse programmiperioodiga
hõlmab uus vahend ühte programmi mitu keskkonna ja kliimameetmete valdkonna
meedet. Keskkonna allprogrammi[12] raames keskendub vahend kaht liiki projektidele: uued ühendatud
projektid, mille arv ja rahaline osakaal programmitsükli jooksul järkjärgult
suurenevad, ning „traditsioonilised” projektid. Komisjon on seisukohal, et
ühendatud projektid täidavad olulist rolli selliste eesmärkide saavutamise
kiirendamisel nagu elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine, Natura 2000
võrgustiku tõhus haldamine, keskkonnajuhtimise edendamine, prügi- ja
veemajandus ning nende eesmärkide nimel teiste vahendite kasutuselevõtul.
Projekte valitakse endiselt nende ELi lisaväärtuse ja oskusteabe levitamise
potentsiaali alusel. LIFE ühendprojektid
on ellu kutsutud oluliste ELi keskkonnadirektiivide (elupaikade direktiiv ja
vee raamdirektiiv) alusel algatatud keskkonnaalaste tegevuskavade[13]
jätkusuutlikuks rakendamiseks. Ühendprojektidest toetatakse mitmeid
konkreetseid meetmeid. Nendele projektidele hangitakse täiendavaid vahendeid
teistest ELi rahastamisprogrammidest ning riiklikest, piirkondlikest ja
erasektori fondidest, mis suunatakse ühiselt keskkonnaeesmärkide hüvanguks.
LIFE-poolne rahastamine toimiks seega katalüsaatorina, mis tagab järjekindluse
ja strateegilise keskkonnafookuse, aitab luua sünergiat. Struktureeritud
koostöö teiste ELi fondidega toimub ühise strateegilise raamistiku alusel. Keskkonna allprogramm korraldatakse vastavalt järgnevatele prioriteetidele: (a)
LIFE bioloogiline mitmekesisus, mis endiselt keskendub Natura 2000 programmile ning elurikkusega
seonduva parima tava arendamisele ja levitamisele, hakkab hõlmama ka laiemate
elurikkuse probleeme vastavalt Euroopa 2020. aasta bioloogilise
mitmekesisuse strateegia eesmärgile säilitada ja taastada ökosüsteeme ning
nende teenuseid. (b)
LIFE Keskkond keskendub
ELi keskkonnapoliitika, eelkõige Euroopa 2020. aasta ressursitõhususe
eesmärkidega seonduvate keskkonnaõigusaktide (näiteks vee raamdirektiivi ja
jäätmete raamdirektiivi) avaliku ja erasektori poolse rakendamise toetamisele. (c)
LIFE Juhtimistava toetab
parima tava levitamise platvormide loomist eesmärgiga parandada ELi
keskkonnapoliitika prioriteetide täitmist ja jõustamist, poliitika arendamist
ja teadmistepõhist otsustamist (nt projektide tulemuste ulatuslikku levitamist)
rõhuasetusega heal haldusel. Sellest osast toetatakse ka keskkonna valdkonna
vabaühendusi ning edendatakse teadlikkuse tõstmist, propagandat ja
keskkonnateabe levitamist, kuna need on hea valitsemistava, täieliku
rakendamise ja järgmise saavutamisega olemuslikult seotud.
2.3.
Bioloogilise mitmekesisuse rahastamine
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020[14] rahastamine nõuab
bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamist kogu ELi eelarve ulatuses nii
ELi peamiste rahastamisvahendite kui ka välistegevuse rahastamise puhul. ELi
kulutuste tõhususe suurendamiseks on oluline saavutada sünergia ka
kliimameetmete rahastamisega, rahastades ökosüsteemipõhiseid kohanemise ja
leevendamise projekte, mis pakuvad ka laiemaid ökosüsteemi teenuseid nii ELis
kui ka väljaspool seda. Natura 2000 kaitsealade tõhus haldamine ja
taastamine on eriti oluline, et täita Euroopa Ülemkogu poolt 2010. aastal
kehtestatud ja Euroopa 2020. aasta strateegiale vastav eesmärk peatada ELi
liigirikkuse vähenemine ja liigirikkus taastada. ELi tasandil loob uuele Natura
2000 rahastamisstrateegiale tugeva aluse tugevdatud ühtne lähenemisviis, mille
raames kasutatakse erinevaid ELi valdkondlikke fonde, tagades nende kooskõla
Natura 2000 tegevuskavade prioriteetidega ning tõhustatud LIFE Elurikkuse osa. Välispoliitilises kontekstis kohustusid EL ja
teised osalevad pooled 2010. aasta oktoobris Nagoyas toimunud Bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi kümnendal istungil eraldama 2020. aastaks
märkimisväärselt rohkem vahendeid ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse
eesmärkide täitmiseks. ELi eelarvest toimub rahastamine ELi
välistegevusprogrammide geograafiliste ja piirkondlike assigneeringute ning
ülemaailmsete avalike hüvede valdkondliku programmi kaudu. Lisaks bioloogilise mitmekesisuse
süvalaiendamisele välistegevuse eelarvesse teeb komisjon ettepaneku luua ka
eelarvest väljapoole jääv mehhanism või fond, et ühendada liikmesriikidelt ja
ELi eelarvest pärit eraldised.
3.
Rakendamine
3.1.
Süvalaiendamine
Süvalaiendamine toimub struktuuride ja vahendite
kaudu, mida on kirjeldatud valdkondliku poliitika teabelehtedes. Tulemuste
saavutamise kindlustamiseks kasutatakse kõigi asjaomaste ELi poliitiliste
vahendite puhul konkreetselt määratletud eesmärke, kontrolli- ja
aruandluseeskirju ühes sobivate näitajatega. Erinevate poliitiliste eesmärkide vahelise
sünergia suurendamiseks nähakse ette keskkonnakulutuste kontrollimenetlus, mis
sarnaneb kliimakulutuste puhul väljapakutule. Elurikkuse osas integreeritakse OECD poolt
kasutusele võetud Rio markerid (mida komisjon kasutab välistegevuse vahendite
juures ka praegu) ELi programmide tulemuslikkuse mõõtmiseks praegu
kasutatavasse meetodisse. Need aitavad näitlikustada ka kliima- ja bioloogilise
mitmekesisuse valdkonna kulutuste ühiseid eeliseid ning rõhutada
kliimakulutuste bioloogilise mitmekesisuse alaseid ühiseid eeliseid REDD+
(raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste
vähendamise) meetmete seisukohast.
3.2.
Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete
jaoks
Praeguse LIFE+ programmi toimimist korraldab
komisjon otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise teel. Komisjon on
seisukohal, et tulevast programmi tuleks samuti hallata tsentraliseeritult,
kuid haldusülesandeid oleks võimalik suures osas delegeerida olemasolevale
täitevasutusele. Delegeerimise määra ja tingimuste puhul tuleb arvesse võtta
komisjoni vajadust säilitada tugevda poliitilised sidemed ühendprojektidega.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.
Ei sisalda süvalaiendamise vahendeid, mis sisalduvad valdkondlike
rahastamisvahendite eelarveassigneeringutes. LIFE+ programm (keskkonna allprogramm) || 2,4 miljardit eurot Välistegevus
1.
Poliitilised eesmärgid
Oma elanike arvust ja majanduslikust jõust
tulenevalt on Euroopa Liidu ülemaailmne tähtsus suur. Tema 500 miljonit
elanikku toodavad üle 25 % maailma SKPst ja annavad viiendiku ülemaailmse
kaubanduse käibest. EL on ka poliitiliselt aktiivne; tal on piirkondlikud
(eelkõige oma naabruses) ning ülemaailmsed julgeolekuhuvid ja vastutus. EL
näitab oma solidaarsust, andes üle poole kogu rahvusvahelisest arenguabist ja
olles maailma suurim humanitaarabi andja. EL osaleb aktiivselt inimõiguste
kaitses, inimväärse töö propageerimises ja muude ülemaailmsete väärtuste
levitamises ning rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaalkonventsioonide
järgimises. EL on järjest aktiivsem konfliktide ennetamisel,
kriiside ohjamisel ja rahutagamisel, osaledes tema poolt juhitavatel
kriisiohjemissioonidel ning kasutades ELi kriisidele reageerimise ja
stabiliseerimisvahendeid. EL toetab ka ÜRO ja Aafrika Liidu rahutagamis‑
ja rahu taastamise missioone heitlikes ja sõjast räsitud riikides. Lisaks
toetab EL mitmepoolset süsteemi ja selle reformi, Doha mitmepoolseid
kaubanduskõnelusi, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni alusel toimuvaid
kõnelusi kliimamuutuse üle, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel
toimuvaid kõnelusi elurikkuse üle, kõnelusi muude mitmepoolsete lepete üle, G-8
ja G-20 reforme ja ülemaailmse juhtimise tegevuskava. Seega on välispoliitika ELi jaoks oluline
tegevusvaldkond, mida on tugevdatud Lissaboni lepingu uue institutsioonilise
raamistikuga. EL kasutab välissuhete rahastamisvahendeid
eelkõige järgnevate välispoliitika valdkondade rakendamiseks: (1)
ELi väärtuste edendamine ja kaitsmine välismaal. Asetades esiplaanile inimõigused, demokraatia ja õigusriikluse,
nõuavad maailma eri osades hiljuti aset leidnud sündmused ülemineku- ja
demokraatlikele protsessidele ning kodanikuühiskonnale antava ELi abi
läbivaatamist. (2)
ELi poliitikat kujundamine vastavalt eesmärgile lahendada selliseid ülemaailmseid põhiprobleeme
nagu võitlus kliimamuutusega, bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning
ülemaailmsete avalike hüvede ja ressursside kaitsmine. Komisjon teeb ettepaneku
töötada koostöös kolmandate riikidega välja ELi ja vastastike huvide ennetav
tegevuskava, keskendudes eelkõige strateegilistele partneritele. (3)
ELi arengukoostöö mõju suurendamine, keskendudes peamiselt vaesuse vähendamisele. EL suunab abi
valdkondadele, milles tal on spetsiifiline oskusteave, eristades partnerriike
ja ‑piirkondi selliselt, et abi antaks vastavalt vajadustele,
suutlikkusele, huvidele ja kohustustele, parandab arengu nimel abi kooskõlastamist
ja poliitika ühtsust ning tagab arengu piisava rahastamise. Aafrika ja Euroopa
ühisstrateegia rakendamise toetamiseks luuakse tervet Aafrikat hõlmav vahend,
mille raames keskendutakse mitut piirkonda või tervet mandrit hõlmavate
meetmete konkreetsele lisaväärtusele. Vahend peaks olema piisavalt paindlik, et
võtta vastu ELi liikmesriikide, Aafrika riikide, finantseerimisasutuste ja
erasektori panust. (4)
Investeerimine ELi naaberriikide pikaajalisse
jõukusse ja stabiilsusse . Stabiilse, jõuka ja
demokraatliku ala loomise eesmärgi poole püüeldakse nii sellega, et
valmistatakse (võimalikke) kandidaatriike ette liikmesuseks, kui ka uuendatud
naabruspoliitika kaudu. EL toetab aktiivselt demokraatlik väärtuste ja
põhimõtete levikut naaberriikides ning arengu viljade õiglasemat jaotamist
suurema poliitilise koostöö ning sügavama majandusintegratsiooni kaudu lõuna ja
idaga. (5)
Euroopa solidaarsuse suurendamine looduslike ja
inimtekkeliste katastroofide järel. Austades
rahvusvaheliselt kokkulepitud humanitaarõiguse põhimõtteid ning uuendades oma
humanitaarabi ja kodanikukaitse valdkonna suutlikkust, toetatakse ELi eelarvest
katastroofide prognoosimise, nendeks valmistumise, nende ärahoidmise ja neile
kiire reageerimise meetmeid ning osaletakse paindlikumalt arengumeetmetes, et
kriisist väljud ja suurendada selleks valmisolekut tulevikus. (6)
Kriisiennetuse ja kriiside lahendamise
parandamine. Aktiivsemaks muudetakse ELi järgnevate
valdkondade meetmeid: kriisiennetus ja kriiside lahendamine, rahutagamine ja
rahvusvahelise julgeoleku parandamine, sealhulgas ELi kriisideks valmisoleku
alane suutlikkus. Parim viis globaliseerumise eeliste
ärakasutamiseks ning seeläbi majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive
edendamiseks on rahvusvahelises eeskirjade raamistikus toimiv avatud Euroopa.
2.
Vahendid
Komisjon teeb ettepaneku kasutada ELi tulevaste
välistegevuse vahendite juures järgnevat struktuuri.
2.1.
Arengukoostöö
Komisjon teeb ettepaneku tugineda selle
geograafilise ja temaatilise kohaldamisala osas olemasolevale arengukoostöö
rahastamisvahendile. Komisjon teeb ettepaneku, mille kohaselt Euroopa
Arengufond, mis hõlmab koostööd AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani)
riikidega ning ülemeremaade ja ‑territooriumidega, jäetakse järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku perioodil eelarvest välja.
2.2.
Ühinevate riikide vahend
Tehakse ettepanek võtta laienemisstrateegia
rahastamise sambana kasutusele üks ühinemiseelne koondvahend, mis hõlmab
sisepoliitika ja teemavaldkondade kõiki mõõtmeid. Eesmärk on tagada, et
kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid on lõpuks aset leidvaks
ühinemiseks täiesti valmis. Rõhk asetatakse sotsiaalmajanduslikule arengule,
piirkondlikule koostööle, acquis' vastuvõtmisele ja rakendamisele ning
ühinemisel sisepoliitika elluviimiseks valmistumisele. Vahendit rakendatakse
abisaajatega kokkulepitud riiklike ja mitme abisaajaga programmide kaudu ning
selle puhul võetakse arvesse ka struktuurifonde, ühtekuuluvusfondi ning Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, sealhulgas nende ümberorienteerumist avalike
hüvede pakkumisele. Lisaks on ühinevates riikides võimalik vajadusel jätkuvalt
kasutada kriisiga seonduvaid poliitilisi ja rahastamisvahendeid
(Makromajanduslik finantsabi, Stabiliseerimisvahend).
2.3.
Euroopa naabrusvahend
Euroopa naabrusvahend toob kasu ELi
naaberriikidele, kes toetavad süvendatud poliitilist koostööd, tihedamat
majanduslikku integratsiooni ELiga ning tulemuslikku ja püsivat üleminekut
demokraatiale. Kooskõlas komisjoni teatise „Uus lähenemisviis muutuvale
naabrusele” järeldustega toetub koostöö ELi naabritega põhimõttele „rohkematele
ja rohkem”. Euroopa naabrusvahendist antakse suurem osa ELi poolt naabrusele
antavatest vahenditest, millega kaasnevad vajadusel muud välistegevuse vahendid[15].
2.4.
Partnerlusvahend
Sellest uuest programmist antakse ad hoc toetust
kõigi kolmandate riikidega (arenenud ja arengumaadega) tehtavale koostööle,
keskendudes eriti strateegilistele partneritele / arenevatele majandustele.
Sellest rahastatakse meetmeid, millega toetatakse ELi poliitika suunamist piiri
taha, kasutades kahepoolset koostööd ja ühist lähenemisviisi probleemidele,
majanduspartnerlusi ja ettevõtete koostööd, avalikke diplomaatilisi samme ja
võrgustikke, inimestevahelisi sidemeid, poliitkõneluste pidamist ja
ühismeetmeid üksikute partnerriikidega, samuti kaubanduse ja investeeringute
ning õigusnormide lähendamise edendamist strateegiliste partneritega.
2.5.
Inimõiguste edendamine terves maailmas
Tugevdatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa
rahastamisvahend keskendub kahele valdkonnale. Esiteks toetatakse aktiivsemalt
tekkivate kodanikuühiskondade arendamist ja nende erilist rolli muutuste
esilekutsujate ning inimõiguste ja demokraatia toetajatena. Suurendatakse ELi
suutlikkust kiiresti reageerida inimõiguste rikkumisele ning anda rohkem
toetust rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõiguste kontrollijatele ja
mehhanismidele. Teiseks toetatakse valimiste vaatlemise missioone ja
valimisprotsesside parandamist.
2.6.
Solidaarsus looduslike ja inimtekkeliste
katastroofide tõttu kannatanud inimestega ning nende abistamine
Humanitaarabi ja kodanikukaitset tugevdatakse ja
selle puhul lähtutakse jätkuvalt vajadustel ja põhimõtetel põhinevast
lähenemisviisist. –
Humanitaarabivahendiga reageeritakse
looduslikele ja inimtekkelistele katastroofidele, tuginedes humanitaarõiguse
rahvusvahelistele põhimõtetele ning kasutades sellele spetsialiseerunud
organisatsioone. –
Kodanikukaitse mehhanismiga reageeritakse kolmandates riikides aset leidnud looduslikele ja
inimtekkelistele katastroofidele, kooskõlastades ELi liikmesriikide
kodanikukaitseasutuste tööd.
2.7.
Riskide vältimine ja juhtimine
ELi selle valdkonna töö koosneb mitmest osast: ·
Kriisidele, sealhulgas looduskatastroofidele
reageerimine stabiliseerimisvahendi abil, keskendudes konfliktide ennetamisele,
rahu taastamisele ja riigi ülesehitamisele. Selle pikaajalise suutlikkuse
raames tegeletakse ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste ohtudega nagu
massihävitusrelvade levik, võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse
vastu, võitlus salakaubaveoga jne. ·
Stabiliseerimis- ja kohandusprogrammidest abi
saavate riikide lühiajalise rahavajaduse rahuldamine makromajandusliku
finantsabi kaudu. ·
Tuumaohutuse edendamine rahvusvaheliste eeskirjade
täitmiseks tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi kaudu. Eesmärk on toetada
kolmandates riikides kõrgetasemelise tuumaohutuse, kiirguskaitse ning
tuumamaterjali tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamise edendamist. ·
ÜVJP eelarvest toetatakse ka sõjalise ja
kaitsemõjuta meetmeid.
3.
Rakendamine
Uute programmide rakendamist lihtsustatakse
veelgi, eelkõige abi tõhususe hõlmamiseks. Uued vahendid hõlmavad rahaliste
vahendite eraldamise ja väljamaksmisega seotud vastastikust aruandlust.
Püüeldakse suurendada koostoimet väliste vahendite kasutamises mitmete
ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks ELi vaesuse vähendamise ning
kliima ja elurikkuse alase rahastamisega seotud kohustuste täitmisel. Kavas on suurendada välistegevuse paindlikkust.
Tugevdatakse finantsraamistiku väliseid eelarvemehhanisme suurte ja
ettenägematute sündmustega toimetulekuks (hädaabireserv, paindlikkusinstrument).
Lihtsustamine
saavutatakse vahendite selgema piiritlemise ja vahendite kattuvuse
vähendamisega, määratledes igale vahendile konkreetsed poliitilised eesmärgid.
Samuti tehakse ettepanek lihtsustada ELi abi andmisega seotud eeskirju ja
menetlusi, eelkõige selleks, et programmitöö soodustaks koostööd
liikmesriikidega. Kõigi vahendite raames (eelkõige regionaalsete
investeerimisrahastute kaudu) tehakse ettepanek kasutada enam uuenduslikke
rahastamisvahendeid, mis võimaldaks suuremal määral kombineerida toetusi ja
laene, et kaasata täiendavaid vahendeid partnerriikide investeerimisvajaduste
katmiseks. Leitakse, et tuleks parandada välisabi demokraatlikku
kontrolli. Seda oleks võimalik saavutada, kasutades programmide teatavate aspektide
puhul delegeeritud õigusakte asutamislepingu artikli 290 kohaselt. See asetaks
kaasseadusandjad võrdsesse olukorda ning tagaks programmitöö suurema
paindlikkuse. Euroopa Arengufondiga seoses tehakse ettepanek viia kontroll
kooskõlla arengukoostöö rahastamisvahendiga, võttes samas arvesse kõnealuse
vahendi eripära.
4.
2014.–2020. aastaks kavandatavad eelarveassigneeringud
Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, millest || 70 miljardit eurot · Arengukoostöö rahastamisvahend || 20,6 miljardit eurot · Ühinemiseelne vahend || 12,5 miljardit eurot · Euroopa naabrusvahend || 16,1 miljardit eurot · Partnerlusvahend || 1 miljardit eurot · Stabiliseerimisvahend || 2,5 miljardit eurot · Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend || 1,4 miljardit eurot · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika || 2,5 miljardit eurot · Humanitaarabivahend || 6,4 miljardit eurot · Kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkus || 0,2 miljardit eurot · Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus || 0,2 miljardit eurot · Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend || 0,56 miljardit eurot · Makromajanduslik finantsabi || 0,6 miljardit eurot · Välistegevuse tagatisfond || 1,26 miljardit eurot Hädaabireserv || 2,45 miljardit eurot 11. Euroopa Arengufondi raames kavandatav eelarve kokku || 30,3 miljardit eurot Pettusevastane
võitlus
1.
Poliitilised eesmärgid
ELi pettusevastase võitluse poliitika eesmärk
on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, ELi eelarvet mõjutavaid pettusi ära
hoides, uurides ja tagades nende eest süüdistuse esitamise. Nimetatud
poliitikat rakendab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis on komisjoni osa,
kuid viib uurimisi läbi täiesti sõltumatult. OLAF haldab komisjoni talitusena järgnevalt
kirjeldatud programme liidu pettusevastase poliitika toetuseks. Üks
pettusevastaste meetmete eriharu on euro kaitsmine pangatähtede ja müntide
võltsimise eest, mis on väga oluline ühisraha toimimiseks.
2.
Vahendid
Eelarvet mõjutavate pettuste vastaste
liikmesriikide meetmete kooskõlastamiseks on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikliga 325 sätestatud tiheda ja korrapärase koostöö nõudega loodud
kolm programmi: ·
Programm Hercule II
edendab pettusevastast tegevust laiendades rahvusvahelist ja
valdkondadevahelist koostööd, väljaõpet, õigusalast eriõpet, muude
spetsialiseeritud pettusevastaste teenuste pakkumist liikmesriikide
asjaomastele asutustele (politsei ja toll, prokurörid jne), erialaste
võrgustike loomist, sh ka ühinevates ja kandidaatriikides, ning liikmesriikide
tehniliste seadmete rahastamist. Programmil Hercule on eriline roll sigarettide
salakaubaveo vastase võitluse toetamisel. ·
Pettustevastane infosüsteem (AFIS) pakub
turvalist infrastruktuuri pettustega seotud teabe vahetamiseks liikmesriikide
ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. See infrastruktuur võimaldab ka liikmesriikide
ja kolmandate riikide ühiseid tollioperatsioone, mis koondavad erinevate
talituste vahendeid ühist muret tekitavate kõrge riskiga sihtmärkide vastu. ·
Programm Pericles, mis
on mõeldud euro kaitsmiseks võltsimise vastu, pakub personali vahetust ning abi-
ja väljaõppeprogramme. Võitlus euro võltsimise vastu on olnud edukas tänu
ühtsele meetmepaketile rõhuga kõigi riikliku ja Euroopa tasandi osalejate
tihedal koostööl, väljaõppel ja teadlikkuse tõstmisel. Lisaks pettusevastase võitluse konkreetsele
kuluprogrammile aitab kõigi kuluprogrammide pettusevastaste sätete suurem
ühtsus tagada, et ELi kohustus võidelda pettuste vastu on tulemuslik. Seepärast
kaasatakse pettusevastased sätted kõikidesse 2014.–2020. aasta uue põlvkonna
programmide õiguslikesse alustesse.
3.
Rakendamine
Varasema programmi Hercule hindamine on
näidanud märkimisväärset mõju liikmesriikide tehnilise varustuse taseme
paranemise, piiriüleste operatsioonide läbiviimise lihtsustumise ja
tõendusmaterjali kvaliteedi näol. Tihenenud on sidemed spetsialiseerunud
õiguskaitseametnike vahel. Õigusuuringud konkreetsetel, piiriüleste
pettusevastaste operatsioonidega seotud teemadel on tugevdanud koostöö aluseid. AFISi kasutamine
liikmesriikides on pärast uue tehnoloogia kasutuselevõtmist 2010. aastal oluliselt
suurenenud. Kavandatakse edasisi täiustusi, eelkõige riskianalüüsi
hõlbustamiseks. Suurendatakse suutlikkust viia läbi ühiseid tollioperatsioone. Programm Pericles on aidanud saavutada
euro pangatähtede ja müntide suhteliselt madala võltsimise taseme ja võtta
edukaid meetmeid võltsingute peatamiseks enne nende ringlusse jõudmist. Umbes 110
meetme ja peaaegu 6 000 väljaõpetatud ametnikuga on Pericles eurot
võltsimise eest kaitsvate meetmekogumi oluline osa. Nimetatud programme rakendatakse toetuste ja
riigihangete kadu. Kõigi kolme programmi eesmärk on kogemustele
toetudes täiustada praegust lähenemisviisi kooskõlas komisjoni pettusevastase
strateegiaga , , säilitades samal ajal asjakohase kulutaseme.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, programmidele HERCULE, PERICLES ja AFIS || 150 miljonit eurot Tervise- ja
tarbijaküsimused
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa Liidu tarbijapoliitika keskendub Euroopa
kodanike jaoks olulistele probleemidele – nende tervisele ja turvalisusele ning
laia toidu- ja tarbekaupade valiku kättesaadavusele tõhusal ja turvalisel
siseturul. ELi selle valdkonna poliitika on mõeldud Euroopa tarbijate
võimestamiseks, Euroopa kodanike tervise kaitsmiseks ja parandamiseks,
toiduainete turvalisuse ja tervislikkuse tagamiseks, taimetervise, loomade
heaolu ja tervise kaitsmiseks. Komisjonil lasub eriline kohustus aidata kaitsta
ja parandada loomade, eriti toiduloomade tervist ja elutingimusi ühenduses,
lihtsustades samal ajal ühendusesisest kauplemist loomade ja loomsete
saadustega ning nende importi kooskõlas asjaomaste tervisestandardite ja
rahvusvaheliste kohustustega. Samuti valvab EL taimekaitsevahendite turustamise
ja kasutamise järele ning kehtestab pestitsiidide jääkide seire ja kontrolli
standardeid. Komisjon võtab ennetavaid meetmeid kaitseks taimedele või
taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja leviku vastu ELis.
Komisjon tagab ka seemnete ja paljundusmaterjalide müügi kvaliteeditingimused
ELis. Seda ülesannet saab täita tõhusamalt ja ökonoomsemalt ELi eelarve kui 27
erineva riikliku eelarve kaudu. Hea tervise edendamine on Euroopa 2020. aasta
strateegia aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärgi lahutamatu osa. Tervisliku
ja aktiivse eluviisi kaitse mõjub positiivselt tootlikkusele ja
konkurentsivõimele. Innovatsioon tervishoius aitab lahendada sektori
jätkusuutlikkuse probleemi demograafiliste muudatuste kontekstis. Samuti aitab Euroopa majanduse tõhususele
oluliselt kaasa tarbijapoliitika, mis annab kodanikele võimaluse mängida
olulist rolli siseturul ning suurendab nende võimet ja valmisolekut osta kaupu
ja teenuseid piiriüleselt, eelkõige interneti kaudu. Arvestades, et tarbijate
kulud moodustavad 56 % ELi SKPst, saab tõhus tarbijapoliitika aidata
aktiivselt kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. ELi tervise- ja tarbijapoliitika raames
rahastatavad programmid aitavad parandada Euroopa kodanike heaolu. ELi tervise-
ja tarbijaprogrammide lisaväärtus seisneb nende suutlikkuses lahendada
probleeme, mida liikmesriigid üksi tõhusalt lahendada ei suuda. Näiteks nõuavad
meetmed piiriülese ostlemise edendamiseks või võitluseks mitut liikmesriiki
mõjutavate suurte probleemide, haiguste või pandeemiate vastu kooskõlastatud ja
ühtset tegutsemist. Ka looma- ja taimehaigused ei hooli riigipiiridest.
Loomatervise ja toiduohutuse ühtse ja kõrge taseme tagamine kogu ELis võimaldab
elusloomade ja loomsete saaduste vaba liikumist, mis on oluline siseturu toimimiseks
ning tuleb tarbijale kasuks, pakkudes suuremat valikut ja konkurentsi ning
võimaldab ELi toiduainetootjaile mastaabisäästu.
2.
Vahendid
Komisjon pakub ELi tervise- ja tarbijapoliitika
rakendamise toetuseks välja järgmised programmid.
2.1.
Tervis
2.1.1.
Programm „Tervis majanduskasvuks”
Uus programm „Tervis majanduskasvu nimel” on
suunatud kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja uute õiguslike
kohustustega ELi lisaväärtusega meetmete võtmisele. Põhiline eesmärk on töötada
koos liikmesriikidega, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest,
suurendada terviseteenuste jätkusuutlikkust ja parandada elanikkonna tervist,
edendades samal ajal innovatsiooni tervise valdkonnas. Näiteks toetatakse
programmi kaudu tervisepoliitikat, töötades välja parimad tavad ja suunised
haruldaste haiguste diagnoosimiseks ja raviks, toetades haiguste alaseid
Euroopa referentsvõrgustikke, töötades välja parimad tavad ja suunised
vähiseireks ning töötades välja ELi ühise lähenemisviisi tervishoiutehnoloogia
hindamisele ja e-tervisele. Tervise valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni
toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku
kaudu.
2.1.2.
Looma- ja taimetervis ning toiduohutus
Looma- ja taimetervise ning toiduohutuse
programmis keskendutakse loomahaiguste likvideerimisele, veterinaariaalaste
hädaolukordade fondile ning asjaomastele meetmetele, nagu ELi referentlaborite,
väljaõppekavade ja vaktsiinipankade rahastamine. Tulevane programm jätkab neid
meetmeid suurema rõhuga tulemustel. Programmi raames rahastatakse ka
täiendavaid ja vajalikke taimetervisemeetmeid võitluseks parasiitide ja
haigustega, mis kogu ELis üha enam levivad.
2.2.
Tarbijakaitse
Tarbijakaitseprogramm Tarbijakaitseprogramm edendab tarbijate
võimestamist kui peamist vahendit kõrge kaitsetaseme saavutamiseks siseturul.
Programm keskendub tarbijatele suunatud teabevoogude täiustamisele ja tarbijate
huvide esindamisele. See toetab tarbijakaitse-eeskirjade tõhusat rakendamist
koostöö abil nende ametiasutuste ja organisatsioonide vahel, kes vastutavad
kõnealuste eeskirjade rakendamise, asjaomase teabelevi ja koolituste ning
vaidluste lahendamise eest.. Uus programm tugineb praeguse programmi
positiivsetel tulemustel ja saab veidi erineva suunitluse vastavalt uutele
olulistele prioriteetidele. Eelkõige teeb komisjon ettepaneku täiendada
vahendeid, mis on vajalikud alternatiivse vaidluste lahendamise jaoks ja
suutlikkuse suurendamiseks tarbijate nõustamisel piiriülese ostlemise
valdkonnas.
3.
Rakendamine
Tervise ja tarbijakaitse eelarvet rakendatakse otsese
ja kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu. Enamus toidu- ja
söödaeelarvest rakendatakse tsentraliseeritud otsese eelarve täitmise kaudu,
eelkõige liikmesriikide ametiasutustele makstavate toetuste abil. 2004. aastal asutas komisjon rahvatervise
programmi haldamiseks Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti. 2008. aastal
laiendati rakendusameti volitusi, et need hõlmaks tarbijakaitseprogrammi ning
toidu- ja söödaeelarvest rahastatavate toiduohutuse alaste väljaõppemeetmete
rakendamist. Selles valdkonnas tegutseb mitu muudki reguleerivat asutust:
Ühenduse Sordiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa
Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet. Ühenduse Sordiamet rahastab end
liikmemaksudest ise. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ja Euroopa
Toiduohutusametit rahastatakse iga-aastaste eelarvetoetuste abil, Euroopa
Ravimiamet saab eelarvetoetuste kõrval liikmemakse ka erasektorilt. Nimetatud
asutusi kasutatakse uute programmide rakendamiseks nende pädevusalas.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest || 2,75 miljardit eurot · Toiduohutus || 2,2 miljardit eurot · Programm „Tervis majanduskasvuks” || 396 miljonit eurot · Tarbijakaitseprogramm || 175 miljonit eurot Siseasjad
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa Liidu sisepoliitika eesmärk on luua
sisepiirideta ala, kuhu inimesed saavad vabalt siseneda, seal liikuda, elada ja
töötada, teades, et nende õigustest peetakse kinni ja nende ohutus on tagatud. EL mängib otsustavat rolli võitluses raske ja
organiseeritud kuritegevusega, küberkuritegevuse ja terrorismiga ning ELi
välispiiride tõhusa kaitse tagamises ja kiires reageerimises inimtegevusest või
loodusõnnetustest põhjustatud kriisidele. Globaliseerumise ajastul, mil ohtusid
lisandub ja need saavad järjest suurema rahvusvahelise mõõtme, ei suuda ükski
liikmesriik neile üksi tõhusalt vastata. Tagamaks, et õiguskaitseasutused saaks
teha tõhusat tööd piiriüleselt ja jurisdiktsioonidevaheliselt, on vaja ühtset
ja igakülgset Euroopa tasandi lahendust. ELi tasandi koostöö ja solidaarsus on juba
võimaldanud olulist edu avatuma ja turvalisema Euroopa ehitamisel. ELi ees
seisavad jätkuvalt suured probleemid, sealhulgas vananev elanikkond ja vähenev
tööjõud. Tulevikku arvestav seaduslik sisseränne ja integratsioonipoliitika on
olulised ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, meie
ühiskondade rikastamiseks ja kõigile inimestele võimaluste loomiseks. Me peame
tegelema ebaseadusliku rändega, võitlema inimkaubanduse ja muude kaasaegse
orjanduse vormidega. Samal ajal peab EL olema jätkuvalt solidaarne nendega, kes
vajavad rahvusvahelist kaitset. Turvalisema ja tõhusama ning meie väärtusi
peegeldava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine on endiselt prioriteet. Toetus ELi eelarvest võib selles valdkonnas
pakkuda tõelist lisaväärtust. ELi poolne rahastamine on käegakatsutav märk
solidaarsusest ja vastutuse jagamisest, mis on vältimatud meie ühiste
probleemide lahendamiseks. Näiteks on vaba liikumise põhiline tingimus ELi
välispiiride kontroll, mida teostavad mõned liikmesriigid kogu ELi huvides ja
nimel Olukordades, kui liikmesriigi piirid satuvad äärmusliku surve alla, peab
EL suutma pakkuda asjakohast tuge. Samuti peaksid need liikmesriigid, kellel on
oma geograafilise asendi tõttu tekkinud rändevoogude tagajärjel
ebaproportsionaalselt suured kulud, saama ELi eelarvest asjakohast
finantstoetust. ELi poolne rahastamine võib aidata ka edendada
tõhusust vahendite koondamise abil, samuti liikmesriikidevahelise ning
liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise praktilise koostöö tihendamise
kaudu. See on eriti asjakohane sisejulgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus
ühistegevusele, nagu ühised uurimisrühmad, laiendab koostööd politsei, tolli,
piirivalve ja kohtuasutuste vahel. Lisaks sisepoliitika sisemiste aspektide
toetamisele, peaks EL rahastama piisavalt ka sisepoliitika välismõõtme
tugevdamist täies kooskõlas ELi välistegevusega. Näiteks toetades
tagasivõtmislepingute ja liikuvuspartnerluste rakendamist, aidates kolmandatel
riikidel arendada oma piirikontrollivõimet või rahastades võitlust
rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike, inim-, relva- ja uimastikaubanduse
vastu.
2.
Vahendid
Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ELi poolse
rahastamise struktuuri selles valdkonnas, kahandades rahastamisvahendite arvu
kahele: –
Rände- ja varjupaigafondist toetatakse varjupaiga ja rände, kolmandate riikide kodanike
integreerimise ja tagasisaatmisega seotud meetmeid. –
Sisejulgeoleku fondist
antakse finantsabi välispiiride ja sisejulgeoleku valdkonna algatustele. Mõlemal fondil peaks olema ulatuslik
välismõõde tagamaks, et ELil oleks vahendid teostada oma sisepoliitika
prioriteete suhetes kolmandate riikidega ja kaitsta ELi huve. Finantstoetust
antakse rahastamise territoriaalse terviklikkuse tagamiseks, alates EList ja
jätkates kolmandate riikidega. Näiteks seoses põgenike ümberasustamisega,
tagasivõtmislepingutega, piirkondlike kaitseprogrammidega, võitlusega
ebaseadusliku rände vastu, nt naaberriikidega tehtava piirivalve- ja
politseikoostöö tugevdamisega. Nimetatud rahastamisvahendid aitavad tänu oma
ülesehitusele ELil ka hädaolukordades kiiresti reageerida.
3.
Rakendamine
Programmide arvu ja nende
vastavate rakenduseeskirjade arvu vähendamine ühtlustab menetlusi ja võimaldab
kõigil sidusrühmadel eeskirju paremini mõista. Võimalik üleminek otseselt eelarve täitmiselt
eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega kõrvaldab liigse halduskoormuse.
Otsene eelarve täitmine säilitatakse konkreetsete rahvusvaheliste või eriti
innovaatiliste projektide puhul ja valitsusväliste osaliste toetamiseks, samuti
ürituste ja uuringute toetamiseks. Samuti säilitatakse see paindliku
hädaolukorrale reageerimise mehhanismi ja välismõõtme puhul. Koostöös liikmesriikidega hallatavate fondide
puhul tehakse ettepanek minna iga-aastaste programmide asemel üle tulemustele
orienteeritud mitmeaastasele programmitööle. See aitaks paremini keskenduda
eesmärkidele ja väljunditele, vähendades kõigi sidusrühmade töökoormust ja
lühendades riiklike programmide heakskiitmiseks vajalikku aega, kiirendades
seeläbi vahendite eraldamist. Selles valdkonnas toetab ELi tööd mitu asutust,
sh Interpol, Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa
Politseikolledž, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning
IT-agentuur. On võimalusi ja vajadust parandada komisjoni ja tema asutuste
tegevuse koosmõju ja ühtekuuluvust tagamaks, et asutused toetaksid tõhusalt
liikmesriikidevahelist praktilist koostööd. Suur osa valdkonna eelarvest eraldatakse
suuremahuliste IT-süsteemide (näiteks SIS II ja VIS) jaoks. Neil süsteemidel on
suur ELi lisaväärtus. Süsteeme haldab praegu komisjon, kuid haldamine antakse
järk-järgult üle tulevasele IT-agentuurile, mis alustab tegevust 2012. aastal.
IT-agentuur hakkab vastutama ka valdkonna tulevaste IT-süsteemide
väljatöötamise ja haldamise eest.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest || 8,23 miljardit eurot · Rände- ja varjupaigafond || 3,4 miljardit eurot · Sisejulgeoleku fond || 4,1 miljardit eurot · IT-süsteemid || 730 miljonit eurot Infrastruktuur
– Euroopa ühendamise rahastamisvahend
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa majanduse tulevik nõuab arukaid,
jätkusuutlikke ja omavahel täielikult ühendatud transpordi-, energia- ja
andmevõrgustikke. Need on Euroopa siseturu valmimise vajalikud eeltingimused.
Need aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud ELi
jätkusuutliku arengu eesmärke ja ELi edasipüüdlikke „20–20–20“ eesmärke
energia- ja kliimapoliitika valdkonnas[16]. Ehkki turg peaks mängima ootuste kohaselt peaosa
vajaliku infrastruktuuri loomises asjakohaste investeeringute ja
hinnamehhanismide abil, jäävad ilma õige riikliku sekkumiseta (sh ELi eelarve
kaudu) ära mõned infrastruktuuriinvesteeringud või lükkuvad kaugele 2020.
aastaks seatud tähtajast. Energiasektoris
määratles komisjon 2010. aastal prioriteetsed elektri (4), gaasi (3) ja nafta
transpordikoridorid. Hinnanguliselt on 2020. aastani vaja gaasitorustike ja
elektrivõrkude jaoks ligikaudu 200 miljardit eurot. 100
miljardit eurot sellest koguinvesteeringust peaks andma turg ilma kõrvalise
abita, samal ajal kui ülejäänud 100 miljardit eurot nõuavad riiklikke meetmeid
vajaliku erakapitali leidmiseks ja võimendamiseks. Transpordisektori infrastruktuur
on kavandatud nii, et selle positiivne mõju majanduskasvule oleks võimalikult
suur ja negatiivne mõju loodusele võimalikult väike. Transpordi infrastruktuur
on ELi ida- ja lääneosas ebavõrdselt arenenud, see ebavõrdsus tuleb kõrvaldada.
Euroopa vajab üleeuroopalist tuumvõrku koridoridega, mis kannaks kauba-
ja reisijatevoogusid tõhusalt ja väikeste heidetega, kasutades täielikult ära
olemasolevat infrastruktuuri, paigaldades puuduvad lülid ja leevendades kitsaskohti
ning kasutades tõhusalt mitme transpordiliigi kombinatsioone. Tuumvõrku toetab
Euroopa ühendamise rahastamisvahend ja täiendab riiklike infrastruktuuride
igakülgne võrgustik (mida saab toetada ELi struktuurifondidest). Tuumvõrk
luuakse, kasutades üleeuroopalist planeerimismetoodikat. Igakülgne võrgustik
põhineb peale olemasolevate varade hooldamise olemasolevatel üleeuroopalistel
transpordivõrgustikel (TEN-T) ning hõlmab liikmesriikide olemasolevat ja
kavandatavat infrastruktuuri.
Transpordivajaduste rahuldamiseks vajaliku ELi
infrastruktuuri arendamise kulu aastatel 2010–2030 on hinnanguliselt üle 1,5
triljoni eurot. TEN-T võrgustike valmimiseks on vaja 2020. aastani umbes 500
miljardit eurot, millest 250 miljardit kuluks peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Andmevõrgustikud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, on aruka majanduskasvu peamine
tugi. Digitaalse tegevuskava raames peaks igale
eurooplasele olema 2013. aastaks kättesaadav tavaline lairibaühendus, 2020.
aastaks aga kiire ja ülikiire lairibaühendus. 2010. aasta septembris visandas
komisjon meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid saavad võtta, et käivitada 180–270
miljardi euro suurune investeering, mida on vaja kiire lairibaühenduse
toomiseks 2020. aastaks igasse majapidamisse. Seal, kus turu osa on nõrk, on
erainvesteeringute stimuleerimiseks vaja suunatud riiklikke sekkumisi. Tänu
Euroopa moderniseerumisele hakkavad ühised digitaalteenuste struktuurid toetama
üha liikuvamaks muutuvaid kodanikke, võimaldama digitaalse siseturu tekkimist,
stimuleerima piiriüleste teenuste kasvu ja vähendama ettevõtjate
tehingukulusid, eelkõige väljaspool oma koduturgu kasvuvõimalusi otsivates
VKEde jaoks.
2.
Vahendid
Komisjon teeb kõigi majanduslikku, sotsiaalset
ja territoriaalset ühtekuuluvust toetavate meetmete ümberrühmitamise raames
ettepaneku luua Euroopa ühendamise rahastamisvahend, et edendada transpordi
tuumvõrgu, prioriteetsete energiakoridoride ja digitaalse infrastruktuuri
valmimist, mida EL vajab tulevase jätkusuutliku konkurentsivõime jaoks. Rahastamisvahend
hakkab toetama Euroopa ja siseturu mõõtmega infrastruktuuri, suunates ELi
toetuse prioriteetsetele võrgustikele, mis peavad 2020. aastaks valmis olema,
ja sinna, kus Euroopa meetmeid on enim vaja. Arvestades võrgustike keerukust,
on kõigi kodanike jaoks kulusid minimeerivat tõhusat kooskõlastamist võimalik
saavutada vaid Euroopa tasandil. Peale selle on vaja ehitada üles
erainvesteeringuid soosiv keskkond ja töötada välja infrastruktuurile
spetsialiseerunud investorite jaoks atraktiivsed rahastamisvahendid. Euroopa
Liit ja liikmesriigid peavad määrama erainvesteeringuid stimuleerivad
tingimused ja tugevdama oma jõupingutusi vaatamata kõigi riiklike ametiasutuste
praegustele finantsraskustele, või isegi just seetõttu. Et olla võimalikult
efektiivsed, peavad sellised vahendid olema mitmekesisuse maksimeerimiseks ja
seeläbi riskide vähendamiseks sektorite- ja riikidevahelised. Seda on võimalik
saavutada Euroopa tasandil ja hästimääratletud koridoride ja sihtotstarbeliste
investeerimisvaldkondade baasil. Meelitades ligi pikaajalisi sääste,
stimuleerivad majanduskasvu suurendavad investeeringud majandust, loovad
töökohti, suurendavad tarbimist ja toetavad Euroopa 2020. aasta strateegias
ühiselt kokku lepitud eesmärke. Euroopa ühendamise rahastamisvahend toetab
üleeuroopalisi projekte, kus kooskõlastatud ja optimeeritud lähenemisviis
vähendab kollektiivseid kulusid või lahendab ebaühtlaste tulude probleemi.
Peale selle pakub see tänu rahastamisvahendite ühisele loomisele vahendeid
erasektori vahendite ligimeelitamiseks nii ELi siseselt kui ka väljastpoolt.
Projekti rahastamine seega täiendaks ja laiendaks ELi vahendite kasutamist.
Euroopa ühendamise rahastamisvahend kasutaks ära ka kõva infrastruktuuri
koostoimeid, näiteks teostades ühiselt suuri piiriüleseid transpordi- ja
energiaühendusi, ning kasutades arukat infotehnoloogiat ära transpordi- ja
energiainfrastruktuuris.
3.
Rakendamine
Infrastruktuuride rahastamisvahendile
eraldatakse 2014.–2020. aastaks ühekordselt 40 miljardit eurot. Selle summa
raames eraldatakse konkreetne summa energia-, transpordi- ja andmevõrkudele.
Rahastamisvahendit haldab tsentraliseeritult komisjon rakendusameti (näiteks
praegune TEN-T rakendusamet) ja finantsvahendajate toel. Projektide tegelik
tehniline rakendamine kohapeal (näiteks tarned ja pakkumine) jääb
elluviijatele. Rahastamisvahendit täiendatakse veel 10 miljardi euro võrra
suunamiseks investeerimiseks Ühtekuuluvusfondi raames asjaomastesse
transpordiinfrastruktuuridesse. Sõltuvalt projekti sektorist, geograafilisest asukohast
ja liigist kehtivad erinevad kaasrahastamise määrad, arvestades nii vajadust
maksimeerida võimendust kui ka märgatavalt kiirendada projektide rakendamist.
Kaasrahastamise maksimummäärasid muudetakse iga projekti tulu-kulu analüüsi,
eelarvevahendite kättesaadavuse ja ELi rahastamise võimenduse
maksimeerimisvajaduse alusel. Kolme sektori puhul sõltub kaasrahastamise mõju
suurel määral asjaomase riigi majandusliku arengu tasemest[17].
Konkreetselt energia puhul on ka Euroopa majanduse elavdamise kava näidanud, et
energiavarustuse kindlust suurendavate projektide puhul on vaja kõrgemat
kaasrahastamise määra[18]. Euroopa ühendamise rahastamisvahend koondab
rahastamise mõju optimeerimiseks turupõhiseid vahendeid ja ELi otsetoetusi.
Innovaatiliste rahastamisvahendite kõrge võimendusefekt (näiteks võib see
projektivõlakirjade puhul olla kuni 1:25) ja ELi otsetoetuse edukas kasutamine
(nagu see on olnud Euroopa majanduse elavdamise kava või TEN-T programmi puhul)
aitavad märgatavalt leevendada riske ja lihtsustada kapitali kättesaadavust
tohutute investeerimisvajaduste jaoks. Komisjon on määratlenud peamised prioriteetsed
võrgustikud, mis peavad katma kogu Euroopa, täiendatud TEN-T suunistes
(võetakse vastu 2011. aasta septembris), energiainfrastruktuuri paketis (KOM(2010)
677), mille Euroopa Ülemkogu 4. veebruaril 2011 heaks kiitis, ja Euroopa
digitaalarengu tegevuskavas (KOM(2010) 245). Rahastatavate ühenduste loetelu on esitatud
lisas.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades Euroopa ühendamise rahastamisvahend, millest || 40 miljardit eurot · Energia || 9,1 miljardit eurot · Transport || 21,7 miljardit eurot · Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia / digitaalne tegevuskava || 9,2 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi sihtotstarbelised summad transpordi infrastruktuuride jaoks || 10 miljardit eurot Kokku || 50 miljardit eurot Euroopa
liikuvuskoridoride ja transpordi tuumvõrgu projektide esialgne loetelu Horisontaalsed prioriteedid Innovaatiline juhtimine ja teenused || Ühtne Euroopa Taevas – SESAR Innovaatiline juhtimine ja teenused || Maantee-, raudtee- ja sisevete liiklushaldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS) Innovaatiline juhtimine ja teenused || Sadamate ja lennujaamade tuumvõrk || || || Euroopa koridorid TEN-T tuumvõrgu koridoride projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavad lõigud || Transpordi liik || Olulised tähtajad 1. Läänemere – Aadria mere koridor - Helsingi – Tallinn – Riia – Kaunas – Varssavi – Katowice - Gdynia – Katowice - Katowice – Ostrava – Brno – Viin - Katowice – Žilina – Bratislava – Viin - Viin – Graz – Udine (sh Koralm) – Veneetsia - Graz – Maribor – Ljubljana – Trieste / Koper – Veneetsia - Veneetsia – Bologna - Ravenna || || || || Tallinn - Riia - Kaunas - Varssavi || Mitme-liigiline || tasuvusuuring lõpetatud, olemasoleva liini uuendamine tuleb lõpetada 2015. aastaks, uue liini tööd peavad algama enne 2020. aastat Mitmeliigiline ühendus Gdynia - Katowice || Mitme-liigiline || uuendamine 160 km/h kiiruse jaoks käib Katowice - Ostrava - Brno ja Katowice - Žilina - Bratislava || Raudtee || uuendamine käib Raudteeühendus Bratislava – Viini lennujaam - Viin || Raudtee || ühendus lennujaamaga ehitamisel Raudteeühendus Viin - Graz - Klagenfurt (Semmering, Koralm) || Raudtee || Semmeringi puhul käivad üksikasjalikud uuringud, Koralmi puhul käib ehitamine kuni 2024. aastani Raudteeühendus Klagenfurt - Udine (Pontebbana) || Raudtee || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid Raudteeühendus Graz - Maribor || Raudtee || saab valmis pärast 2020. aastat Raudteeühendus Maribor - Ljubljana - Trieste || Raudtee || käivad uuringud ja osaline uuendamine Koperi raudteeühendus || Raudtee || uuendamine käib Veneetsia – Bologna – Ravenna || Raudtee || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine || || || 2. Varssavi – Berliini – Amsterdami koridor - Amsterdam (Rotterdam) – Hannover – Berliin – Poznań – Varssavi || || || || Mitmeliigiline ühendus Varssavi - Poznań – Saksamaa piir || Mitme-liigiline || maantee ja raudtee uuendamine käib, käivad uuringud kiire raudtee ehitamiseks Raudteeühendus Poola piir - Berliin - Hannover - Amsterdam || Raudtee || uuringud käivad, tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid Amsterdami lüüsid || Siseveed || uuringud käivad || || || 3. Vahemere koridor - Algeciras – Madrid – Tarragona - Valencia – Tarragona - Tarragona – Barcelona – Perpignan – Lyon – Torino – Milano - Milano – Veneetsia - Ljubljana – Budapest – Ukraina piir || || || || Raudteeühendus Algeciras - Madrid || Raudtee || uuringud käivad, töid alustatakse 2015. aastal, lõpetatakse 2020. aastal Raudteeühendus Valencia - Taragona - Barcelona || Raudtee || ehitamine aastatel 2014–2020 Barcelona - Perpignan || Raudtee || tööd käivad, lõpetatakse 2015. aastaks Raudtee otseühendus Perpignan - Montpellier || Raudtee || Nîmes - Montpellier ümbersõit peab hakkama tööle 2017. aastal, Montpellier – Perpignani oma 2020. aastal Raudteeühendus Lyon - Torino || Raudtee || tööd peavad valmima 2025. aastal Milano - Brescia || Raudtee || uuendamine käib Brescia - Veneetsia - Trieste || Raudtee || tööd mitmel lõigul peavad algama 2014. aastal Trieste - Divača || Raudtee || käivad uuringud ja osaline uuendamine Maribor - Budapest – Záhony || Raudtee || tööd käivad || || || 4. Hamburgi – Rostocki – Constanta – Burgase – Piraeuse – Lefkosia koridor - Hamburg – Berliin - Rostock – Berliin - Berliin – Praha – Brno – Bratislava – Budapest - Arad - Arad – Bukarest – Constanţa - Arad – Timişoara – Sofia – Burgas - Sofia – Thessaloniki – Piraeus – Lefkosia || || || || Hamburg - Berliin ja Rostock – Berliin - Dresden || || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid Dresden - Praha || || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, käivad uuringud kiire raudtee ehitamiseks Děčíni lüüsid || Siseveed || uuringud käivad Mitmeliigiline ühendus Bratislava - Budapest (sh Budapesti ring) || Mitme-liigiline || tööd käivad Mitmeliigiline ühendus Budapest - Bukarest – Constanţa, Arad - Timişoara - Calafat || Mitme-liigiline || Ungaris uuendamine peaaegu lõpetatud, Rumeenias veel käib Mitmeliigiline ühendus Calafat - Sofia - Burgas Sofia - Thessaloniki || Mitme-liigiline || Calafat - Sofia- Thessaloniki uuringud käivad, Sofia - Burgas uuendamine käib Investeeringud sadamatesse ja mitmeliigilistesse ühendustesse Küprosel || Mitme-liigiline || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine || || || 5. Helsingi – Valletta koridor - Helsingi – Turu – Stockholm – Malmö – Kopenhaagen – Hamburg (sh Fehmarn) - Hamburg – Hannover – Nürnberg – München – Verona (sh Brenneri baastunnel) – Bologna – Rooma – Napoli – Bari – Valletta || || || || Helsingi - Turu || Mitme-liigiline || tööd käivad Stockholm - Malmö (Põhjamaade kolmnurk) || Mitme-liigiline || tööd käivad ainult Fehmarn || Mitme-liigiline || uuringud käivad, tööd Fehmarnis toimuvad 2014.–2020. aastal Mitmeliigiline ühendus Kopenhaagen - Hamburg läbi Fehmarni: juurdepääsuteed || Mitme-liigiline || Taani juurdepääsuteed saavad valmis 2020. aastal, Saksamaa juurdepääsuteed valmivad 2 etapis (2020–2027) Raudtee kitsaskohad Hamburgi ja Müncheni vahel || Raudtee || lõpetatakse eeldatavasti 2017. aasta paiku München - Wörgl: juurdepääs Brenneri baastunnelile ja piiriülesele lõigule || Raudtee || uuringud on käivitatud Brenneri baastunnel || Raudtee || põhitunneli tööd 2010–2024 Brenneri baastunneli juurdepääsuteed Veronasse || Raudtee || uuringud käivad Verona - Bologna - Rooma - Napoli || Raudtee || liikidevahelise ühenduse uuendamine Napoli - Bari - Valletta || Raudtee || uuringud käivad Investeeringud sadamatesse ja mitmeliigilistesse ühendustesse Maltal || Mitme-liigiline || tuleb võtta kasutusele liikluse haldussüsteemid, transpordiliikide vahelise ühenduse uuendamine || || || 6. Genova – Rotterdam koridor - Genova – Milano/Novara – Basel – Mannheim – Köln - Köln– Düsseldorf – Rotterdam - Köln– Liège – Brüssel – Zeebrügge || || || || Terzovalico - Milano/Novara - Genova || Raudtee || uuringud ja tööd käivad Raudteeühendus Karlsruhe - Basel || Raudtee || tööd peaksid lõppema 2020. aasta lõpuks Raudteeühendus Frankfurt - Mannheim || Raudtee || uuringud käivad Raudteeühendus Rotterdam - Oberhausen || Raudtee || tööd peaksid lõppema 2017. aastaks Zeebrügge merelüüsid || Meri || uuringud käivad || || || 7. Atlandi koridor - Sines / Lissabon – Madrid - Valladolid - Lissabon - Aveiro - Oporto - Aveiro – Valladolid – Vitoria – Bordeaux – Pariis || || || || Kiire raudtee Sines/Lissabon - Madrid || Raudtee || uuringud ja tööd käivad, liikidevahelise ühenduse uuendamine Kiire raudtee Porto - Lissabon || Raudtee || uuringud käivad Raudteeühendus Aveiro - Hispaania || Raudtee || käivad piiriülesed tööd Raudteeühendus Bergara - San Sebastián - Bayonne || Raudtee || valmib Hispaanias eeldatavasti 2016. aastaks, Prantsusmaal 2020. aastaks Bayonne - Bordeaux || Raudtee || käib avalik arutelu || || || 8. Dublin – London – Pariis – Brüssel koridor - Belfast – Dublin - Dublin – Holyhead - Holyhead – Birmingham – London – Lille – Brüssel - Lille – Pariis (k.a Seine’i – Escaut’ kanal) || || || || Raudteeühendus Dublin - Belfast || Raudtee || tööd kestavad kuni 2018. aastani Mitmeliigilised ühendused Ühendkuningriigis (k.a Kiirliin 2) || Mitme-liigiline || peab valmima 2025. aastaks Seine’i – Escaut’ kanal || Siseveed || konstrueerimine lõpetatud, käivitatud võistlev dialoog, üldine valmimine 2018. aastaks Valloonia veeteede uuendamine || Siseveed || uuringud käivad || || || 9. Antwerpen – Lyon – Basel koridor - Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg - Luxembourg – Dijon – Lyon - Luxembourg – Strasbourg – Basel || || || || Maasi uuendamine || Siseveed || peab valmima 2015. aastaks Temuezeni lüüside uuendamine || Siseveed || uuringud käivad Antwerpeni merelüüsid || Meri || uuringud käivad Eurocaprail || Raudtee || tööd käivad Raudteeühendus Luxembourg - Dijon - Lyon (Rhein – Rhône’i kiirraudtee) || Raudtee || uuringud käivad Saône’i – Moselle’i kanal || Siseveed || uuringud käivad Strasbourg - Mulhouse - Basel || Mitme-liigiline || käivad uuringud ja osaline uuendamine || || || 10. Seine’i – Doonau koridor - Le Havre – Pariis – Strasbourg – Stuttgart – München – Viin || || || || Kiirühendus Le Havre - Pariis || Raudtee || uuringud käivad Raudteeühendus - Pariis Strasbourg: LGV Est 2. faas || Raudtee || peab valmima 2016. aastaks Raudteeühendus Strasbourg - Kehl Appenweier || Raudtee || peab valmima 2016. aastaks Karlsruhe - Stuttgart - München || Raudtee || uuringud ja tööd käivad Raudteeühendus München - Salzburg || Raudtee || uuringud ja tööd käivad Raudteeühendus Wels - Viin || Raudtee || lõpetatakse eeldatavasti 2017. aastaks Doonau uuendamine || Siseveed || uuringud ja tööd käivad || || || Tuumvõrgu muud lõigud || || || Piiriülene || Raudteeühendus Sofia - Plovdiv - Istanbul || Raudtee || uuendamine käib Piiriülene || Maanteeühendus Sofia - Bukarest läbi Ruse || Maantee || uuringud käivad Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Sofia – Skopje || Mitme-liigiline || uuringud käivad Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Timişoara - Belgrad || Mitme-liigiline || uuringud käivad Piiriülene || Raudteeühendus Nürnberg - Praha || Raudtee || uuringud ja tööd käivad Piiriülene || Maantee- ja raudteeühendus Wrocław - Dresden || Mitme-liigiline || uuendamine käib Piiriülene || Mitmeliigiline ühendus Nürnberg - Linz || Mitme-liigiline || tööd käivad Kitsaskoht || Loode-Hispaania ja Portugali raudteevõrk || Raudtee || tööd käivad Kitsaskoht || Raudteeühendus Frankfurt - Fulda - Erfurt - Berliin || Raudtee || uuringud käivad Kitsaskoht || Halle - Leipzig - Nürnberg || Raudtee || tööd käivad ja peaksid lõppema 2017. aastaks Kitsaskoht || HSL Provence - Côte d'Azur || Raudtee || uuringud käivad Kitsaskoht || Rail Egnathia (Kreeka) || Raudtee || uuringud käivad Kitsaskoht || Siseveetee Dunkerque - Lille || Siseveed || uuringud käivad Kitsaskoht || Paralleelne kiirraudteeliin Pariis - Lyon || Raudtee || esialgsed uuringud käivad Muu tuumvõrk || Tuumvõrgu kiirühendused Zaragoza - Pamplona - Logrono, Valladolid - La Coruña || Raudtee || osalised tööd käivad Muu tuumvõrk || Raudteeühendus Shannon - Cork - Dublin || Raudtee || uuringud käivad Muu tuumvõrk || Poola suuremate linnade (sh Varssavi, Łódź, Wrocław, Poznań, Kraków) vahelise raudtee parendamine ja kiirühendused || Raudtee || uuringud käivad Muu tuumvõrk || Raudteeühendus Wilhelmshavenisse ja Bremerhavenisse || Raudtee || uuringud käivad Prioriteetsete
energiakoridoride esialgne loetelu Horisontaalsed prioriteedid Arukate võrkude kasutuselevõtt || Investeerimine suuremahulistesse projektidesse nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, kasutades oluliselt kõikuva elektritootmisega piiriülestes piirkondades arukaid kõrge- ja keskpingevõrke || || || Euroopa elektrienergiakoridorid || 2020. aastaks saavutada tulev eesmärk || Asjaomased riigid || Peamised lühiajalised kitsaskohad 1. Põhjamere avamere-elektrivõrk || Põhjamere integreeritud avamere-elektrivõrk, mis ühendab kava kohaselt 40 GW taastuvenergia allikaid tarbimiskeskustega || BE, DE, DK, FR, IE, LU, NL, SE, UK (NO) || - Optimaalsed võrgulahendused, kasutades merealuseid radiaal- ehk rummühendusi kaldaga ja T-ühendusi Põhjameres, Iiri meres ja La Manche'i piirkonnas asuvate võrkudevaheliste ühendustega maismaavõrkude tugevdamine, et võimaldada elektrienergia suunamist Põhjamerega piirnevate riikide peamistesse tarbimiskeskustesse - hüdro- ja muude ladustamisvõimsuste suurendatud kättesaadavus varuks ja tasakaalustamiseks || || || 2. Elektrivõrkude vahelised ühendused Edela-Euroopas || ELi liikmesriikide ja Vahemereäärsete kolmandate riikide vahelised ühendused edelapiirkonnas || ES, FR, IT, MT, PT (CH, Põhja-Aafrika riigid) || - Ibeeria poolsaare ja Prantsusmaa vahelised ühendused - edasised ühendused Kesk-Euroopa suunas - Itaalia/Hispaania ja Põhja-Aafrika riikide vahelised ühendused, arvestades viimaste pikaajalist taastuvenergia potentsiaali - Malta piisav ühendamine Itaaliaga || || || 3. Elektriühendused Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Tugevdatud piirkondlik elektrivõrk põhja-lõuna ja ida-lääne suunas siseturu väljakujundamiseks ja taastuvenergia allikate kaasamiseks nii võrkudevaheliste ühenduste kui ka siseliinide abil || AT, BG, CZ, DE, GR, HU, IT, PL, RO, SI, SK (AL, BA, FYROM, HR, ME, SP) || - Poola, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia ja Bulgaaria ning Austria ja Saksamaa sisevõrkude tugevdamine põhja-lõuna suunal - uued ühendused Saksamaa ja Poola ning Slovakkia ja Ungari vahel - ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka vahel, sh energiaühenduse lepingu liikmesriikidega - ühendused Itaalia ja energiaühenduse lepingu liikmesriikide (eelkõige Montenegro, aga ka Albaania ja Horvaatia) vahel || || || 4. Läänemere energiaturu ühendamise kava elektri valdkonnas || Lõpetada kolme Balti riigi isolatsioon ja suurendada nende süsteemi sõltumatust Venemaa elektrivõrgustikust. Pikemas perspektiivis ühendada need sünkroonselt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga || DE, DK, EE, FI, LT, LV, PL, SE (NO) || - elektriühendused kolmest Balti riigist Rootsi, Soome ja Poolasse - Balti riikide, eriti Läti sisevõrgu vastav tugevdamine - Läti ja Eesti täiendav omavaheline ühendamine, et liikuda süsteemi sõltumatuse suunas - Poola võrgu laiendamine kirdes, samuti täiendav Poola ja Leedu vaheline piiriülene võimsus sünkroonühenduse ettevalmistamiseks Euroopa gaasikoridorid 5. Lõuna gaasikoridor || Avada ELi neljas gaasikoridor, mis ühendaks Euroopa Kaspia mere ja Lähis-Ida maardlaga (90,6 triljonit kuupmeetrit kinnitatud varusid). || Otse: IT, EL, BG, RO, AT, HU Kaudselt: DE, CZ, PL, FR (AL, BA, FYROM, HR, ME, SP; Gruusia, Iraak, Türgi, Kaspia mere piirkonna riigid) || - torujuhtmed, mis võimaldavad luua otseühenduse ELi territooriumi ning Kaspia mere piirkonna ja Lähis-Ida gaasimaardlate vahel - kaalutakse mitmeid variante ja torujuhtmete konfiguratsioone, k.a spetsiaalne torujuhe läbi Türgi ning merealused torujuhtmed Kaspia ja Musta mere põhjas (Türkmenistan – Aserbaidžaan ja Gruusia – EL) || || || 6. Põhja-lõuna gaasikoridor Lääne-Euroopas || Uued ühendused Lääne-Euroopa põhja-lõuna teljel, et tagada Vahemere piirkonna parem ühendus loode gaasipiirkonnaga, pakkudes seeläbi täiendavat mitmekesisust Itaaliast ja Hispaaniast ning konkurentsi kogu piirkonnas, andes juurdepääsu Aafrika, Norra ja Venemaa varudele ning suurendades kogu ELi gaasivõrgu paindlikkust || BE, CY, DE, ES, FR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, UK (Põhja-Aafrika riigid) || - täiendavad Ibeeria poolsaare ja Prantsusmaa vahelised ühendusvõimsused ja sisemiste kitsaskohtade kõrvaldamine - Itaalia täiendavad ühendusvõimsused põhjas Austria ja lõunas Põhja-Aafrika piirkonnaga - piisavad veeldatud maagaasi / maagaasi torujuhtmete lahendused Küprosel ja Maltal - täiendavad infrastruktuurid võimsuse suurendamiseks Ühendkuningriigis ja Iirimaal (näiteks ladustamine / veeldatud maagaas) || || || 7. Põhja-lõuna gaasiühendused Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas || Gaasiühendused Balti mere piirkonna, Aadria mere ja Egeuse mere piirkonna vahel ning edasi Musta mereni, et suurendada tarnekindlust ja tarneallikate mitmekesisust piirkonnas. Teise sammuna tuleb seda integratsiooniprotsessi laiendada piisava ühendusvõimsuse abil energiaühenduse lepingu liikmesriikidele. || BG, HU, CZ, PL, RO, SK, AT, GR, SI (HR, energiaühenduse lepingu liikmesriigid) || - põhja-lõuna ühendused riikides ja nende vahel, eriti uuendused või uued torujuhtmed Poolas, Bulgaarias ja Rumeenias, ühendused Poola ja Slovakkia ning Slovakkia ja Ungari vahel - suurendatud piiriülene võimsus või kahesuunalise voolu lubamine Poola ja Tšehhi, Poola ja Saksamaa ning Rumeenia ja Ungari vahel - uute gaasiallikate uus impordiinfrastruktuur ja nende ühendamine piirkondlikku gaasivõrku põhjas ja lõunas uute torujuhtmete kaudu ja uued, laiemat piirkonda teenindavad veeldatud maagaasi terminalid Poolas, Horvaatias ja Rumeenias || || || 8. Läänemere energiaturu ühendamise kava gaasi valdkonnas || Kolme Balti riigi ja Soome isolatsiooni lõpetamine, ühest tarnijast sõltuvuse lõpetamine ning kogu Balti mere piirkonna tarnekindluse suurendamine tarnete mitmekesistamisega Norrast || DK, EE, FI, LT, LV, PL, SE, DE (NO) || - Soomet ja Eestit ning Poolat ja Leedut siduvad ühendused ning piirkondlik veeldatud maagaasi terminal Balti mere piirkonna idaosas - süsteemi sisemised uuendused, et saavutada piisav võimsus, mis võimaldaks gaasi vaba voolu igas suunas - Balti mere piirkonna lääneosa puhul on võimalikud täiendavad ühendused Norra ja Taani süsteemide vahel, Poola ja Taani vaheline ühendus ning kahepoolse võimsuse suurendamine Saksamaa ja Taani vahel Lairibavõrgu
sihtpiirkondade ja Euroopa andmesideteenuste infrastruktuurikoridoride esialgne
loetelu Horisontaalsed prioriteedid Innovaatiline juhtimine ja teenused || Üleeuroopalise lairibavõrgu infrastruktuuri kaardistamine arendab asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ha dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne. Innovaatiline juhtimine ja teenused || Tehnilise abi meetmed, kaasa arvatud projektide ja investeeringute kavandamine ning teostatavusuuringud investeerimismeetmete ja rahastamisvahendite toetuseks || || || Lairibavõrgu sihtpiirkonnad Lairibavõrgu sihtpiirkondade projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavate sihtpiirkondade kirjeldus || Olulisus / Olulised tähtajad 1. Lairibaprojektide geograafiliselt mitmekesise portfelli väljaarendamine Euroopa digitaalarengu tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks || Lairibavõrgu peamiselt linnapiirkondadena määratletud sihtpiirkondadele vastav geograafiliselt mitmekesine portfell, mille kaudu portfellihaldurid saavad kasu, pakkudes juurdepääsu sihtotstarbelistele rahastamisvahenditele, mida aktiveeritakse või mille krediidivõimet suurendatakse 1 miljardi euro suuruse panusega ELi eelarvest. Rahaline panus meelitab tõenäoliselt ligi muid vahendeid riiklikust või erasektorist, mis saaksid toetada 6-15 miljardi euro suurust koguinvesteeringut lairibaühendusse, sõltuvalt asjaomaste investeeringute rahastamisvajadusest ja riskiprofiilist. Kui lairiba sihtpiirkondade projektide esimese laine puhul on tõenäoline, et väljakujunenud telekomiettevõtjad (turgu valitsevad või muud operaatorid) investeerivad piirkondadesse, kus kaabellevi konkurentsisurve on tugev. Muud varustusettevõtjad (vesi, kanalisatsioon, gaas) investeerivad eeldatavasti, üksi või partnerluses operaatoritega, passiivsetesse lairibavõrkudesse. Mitu (sageli püsi- või mobiilvõrkude alal tegutsevat) operaatorit võib ühineda uue põlvkonna infrastruktuuride ehitamiseks. Partnerlused on olemuselt riskantsemad kui üksiklaenajad. || Lairibavõrgu suuremaid kiirusi seostatakse märkimisväärsete majanduslike ja sotsiaalsete eelistega. Kiire lairibaühenduse ehitamisel ja rakendamisel on vahetu mõju tööhõivele. Keskpikas perspektiivis seostuvad otsemõjud info- ja sideteenuste (näiteks arukad võrgud, e-valitsus, tarbija eelised seoses terviseteenustega) paraneva kulutõhususega. OECD uuring näitas, et 5 protsendipunti suurem lairibavõrgu kasutajate arv tähendab 0,07 protsendipunkti võrra suuremat töö tootlikkuse kasvumäära. Pikas perspektiivis tekib püsiv mõju SKPle. || || || Euroopa andmesideinfrastruktuuri koridorid Prioriteetsete infrastruktuuride projektide ettevalmistamine || Kuni 2020. aastani rahastatavate teenuste infrastruktuuride kirjeldus || Olulisus / Olulised tähtajad 1. Juurdepääsu andmine Euroopa kultuuripärandi digitaalressurssidele (Europeana) || Teenuste infrastruktuurid Euroopa muuseumide, raamatukogude, arhiivide ja audiovisuaalkogude digitaalressursside uurimiseks. See infrastruktuur peab pakkuma lihtsalt kasutatavat ühtset juurdepääsu Euroopa kultuurisisule internetis ja muudab Euroopa kultuuriressursid digitaalmajanduse püsivaraks, see tuleks ühendada sihtotstarbelise õiguste haldamise infrastruktuuriga ja see peaks teenima loova tööstuse keskmena ja kultuurimaterjali uuenduslikuks taaskasutamiseks. See toetub Europeanale ja laieneb kõigi liikmesriikide varem kasutamata kollektsioonidele. || Europeana edendab juurdepääsu teadmistele, kultuurilisele mitmekesisusele ja loomingulisele sisule ning selle eesmärk on hõlbustada kultuuriliste teoste digitaliseerimist ja levitamist Euroopas. Europeana tugevdamise suhtes lepiti kokku nõukogu järeldustes 2010. aasta mais. Kultuuri- ja loominguline tööstus on Euroopa üks dünaamilisemaid sektoreid, mille arvele jääb 3,3 % kogu ELi SKPst ja 3 % tööhõivest. Euroopa tugev kultuuripärand on sisusektorile tugevaks aluseks. Kõik üldkasutatavad tähtteosed saavad kättesaadavaks 2016. aastal. Pärast 2016. aastat laiendatakse sisu ja teenuseid veelgi. || || || 2. Kogu Euroopat hõlmav koostoimiv turvaline elektrooniline tuvastamine ja autentimine || Teenuste infrastruktuur piiriülese elektroonilise tuvastamise (eID), k.a üleeuroopalise autentimise võimaldamiseks kodanikele ja ettevõtjatele digitaalsete teenuste kasutamiseks igas liikmesriigis, kus nad elavad või reisivad. Kõigi selles teenuste infrastruktuuris osalevate ja täiendavatesse kõrgema taseme teenustesse (elektroonilised hanked, ärialane liikuvus, õigusteabe elektrooniline vahetamine) integreeritud liikmesriikideni laiendatud elektroonilise tuvastamise ja autentimise teenused. || Mitmed muud teenuste infrastruktuurid sõltuksid piiriülese eID teenuse infrastruktuuri kasutuselevõtust, näiteks teenustedirektiivis nimetatud täisteeninduspunktid, kuriteoregistrite, haiguslugude jne vahetamine. Meetmed teenuste kontseptsiooni piiratud ulatuses praktikas tõestamiseks peaksid kestma 2014. aastani. Täiemahuline toimimine peaks algama alates 2014. aastast. || || || 3. Koostoimivad piiriülesed elektroonilised hanketeenused || Teenuste infrastruktuur, mis võimaldab igal ettevõtjal ELis vastata Euroopa mistahes liikmesriigi riigihangetele ja hõlmab lepingu sõlmimisele eelnevaid ja sellele järgnevaid elektroonilisi tarne etappe. Laienedes kõigile liikmesriikidele ja integreerides sellised tegevused nagu ettevõtja virtuaalne toimik, e-kataloogid, e-tellimused ja e-arved. || Elektroonilised riigihanked laiendavad ettevõtjate ja riigiasutuste turgu ning suurendavad pakkujate konkurentsi, võides tuua aastas kokkuhoidu 1-2 % kogu 2000 miljardi euro suuruse riigihanketuru mahust tänu tõhusamate ja konkurentsipõhisemate hankeprotsesside kasutamisele. Alates 2014. aastast laiendataks teenuste infrastruktuuri, vastavalt valgele raamatule elektrooniliste riigihangete võimaluste ühendamise kohta siseturul, kõigi liikmesriikideni. || || || 4. Elektroonilised menetlused äriühingu loomiseks muus Euroopa riigis (teenustedirektiivi kontekstis) || Teenuste infrastruktuur, mis on suunatud teenusepakkujatele, kes on valmis pakkuma professionaalseid teenuseid väljaspool koduriiki. Selle eesmärk on laitmatult toimivad piiriülesed elektroonilised menetlused äriühingu loomiseks teises Euroopa riigis, mis viivad kõik vajalikud haldusmenetlused piiriüleselt läbi teenustedirektiivis nimetatud täisteenuspunktide kaudu. || Teenustedirektiiviga seotud koostoimiv teenuste infrastruktuur. Meetmeid haldustõkete kõrvaldamiseks, mis seisavad Euroopa ettevõtjate ees oma teenuste pakkumisel välismaal, võetakse kuni 2014. aastani piiratult. Täiemahulised meetmed algavad 2014. aastast, laienedes kõigisse liikmesriikidesse. || || || 5. Tervishoiuteenuste koostoimiv elektrooniline tugi kogu ELis || Teenuste infrastruktuur, mille eesmärk on ühendada tervishoiuasutused ning ületada e-tervise lahenduste ees seisvad keelelised, halduslikud ja tehnilised tõkked. Teenuste hulka kuuluks haiguslugude ja elektrooniliste retseptide vahetamine üle Euroopa ning kaugmeditsiiniteenuste piiriülese pakkumise toetamine. || Infrastruktuur aitab rakendada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi artiklis 14 sätestatud e-tervise mehhanisme, võttes kasutusele haiguslugude semantika ja menetluste ühtsed eeskirjad. Meetmed teenuste piiratud ulatuses toimima saamiseks peaksid kestma 2015. aastani. Täiemahuline toimimine peaks algama alates 2015. aastast. || || || 6. Data.eu || Teenuste infrastruktuur liikmesriikide riiklike asutuste riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja Euroopa institutsioonide toodetavate andmete koondamiseks ühte juurdepääsupunkti nende kasutamiseks ja taaskasutamiseks mitmetes rakendustes. Portaal data.eu pakub juurdepääsu andmebaasidele ja otsingut kõigis liikmesriikide ametiasutustes kasutatavates keeltes küsitluste tegemiseks ja visualiseerimiseks. See pakub igaühele avatud vahendeid infrastruktuuri vastastikuseks mõjutamiseks (andmete otsing, statistiliste andmete kogumine, andmete allalaadimine), et luua uusi ettevõtteid . || Avaliku sektori teave ei ole üksnes peamine andmeallikas, vaid ka oluline uuenduslike teenuste loomise vahend (asukohapõhised teenused, finantsteenused, turundus, keskkonna seire). Geograafilise teabe (kui avaliku sektori teabe osa) ülemaailmse turu maht oli 2009. aastal hinnanguliselt 5,3 miljardit dollarit. Portaali piiratud katseprojekt. Üleeuroopalise avatud andmeinfrastruktuuri järkjärguline kasutuselevõtmine, laienedes alates 2014. aastast kõigile Euroopa Liidu riigiasutustele. || || || 7. Turvalisem internet lastele || Teenuste infrastruktuur noorte internetikasutajate paremaks kaitsmiseks. See pakub üleliidulist platvormi ressursside, infosüsteemide ja tarkvaravahendite jagamiseks. Omavahel ühendatud turvalisema interneti keskused pakuvad haridussisu, sidusat ohutusteavet avalikkuse teadlikkuse tõstmise vahendeid ja integreerimistehnoloogiaid juurdepääsuks vanemliku kontrolli vahenditele minimaalse vanuse kindlakstegemiseks, hindamiseks tööstusharu tegevusjuhiste alusel (näiteks internetimängud), uuenduslike sisu loomise vahendite kasutuselevõtmiseks ning koostoimivate valgete nimekirjade jaoks, et laiendada noorematele lastele mõeldud turvaliste internetikeskkondade väljatöötamist ja edendada juurdepääsu eakohasele kvaliteetsisule. || See infrastruktuur aitab saavutada komisjoni eesmärke kaitsta lapsi internetis, nagu on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas. Erinevate komponentteenuste platvormide ja vahendite rakendamine ja kasutuselevõtmine alates 2014. aastast. Integreerimine ja laiendamine alates 2018. aastast. || || || 8. Mitmekeelsed teenused || Teenuste infrastruktuur pakkumaks e-ettevõtjatele (e-kaubanduse pakkujaile) piiramatut juurdepääsu taaskasutatavaile mitmekeelsetele põhiliselt keeleplokkidele sidustõlke, interaktiivsete kõnepõhiste teenuste ja mitmekeelse sisuotsingu jaoks. Infrastruktuuri säilitab ja pakub lisaväärtusega juurdepääsu ELi keelte andmeressurssidele (näiteks tõlgitud materjalid, mitmekeelsed korpused, leksikonid ja terminipangad), asjaomastele metaandmetele, vahenditele ja standarditele ning võimaldab ühendada, jagada ja müüa nii avalikust kui ka erasektorist pärinevaid keeleressursse (nii andmeid kui ka tööriistu). || Keeleliste tõkete ületamine toetab sujuva ja tõhusa piiriülese digitaalse siseturu loomist. 2009. aasta uuring hindas ELi keeletööstuse mahuks 2008. aastal 8,4 miljardit eurot, sealhulgas kirjalik ja suuline tõlkimine, tarkvara lokaliseerimine, keeletehnoloogia tööriistade arendamine, nõustamine ja õpetamine, ning selle tööstuse iga-aastaseks kasvumääraks hinnati lähiaastail vähemalt 10 %. Infrastruktuur saaks alguse olemasolevate algatuste (näiteks TAUS, ELRA, LDC, EU sellised võrgud nagu META-NET) ühendamisest ja laiendamisest 2016. aastaks. || || || 9. Üleeuroopaline avaliku sektori selgroog || Teenuste infrastruktuur peamiste avaliku sektori teenuste ühendamiseks üleeuroopalise selgroo – väga kiire võrguga, mille kaudu saaks pakkuda muid kõrgetasemelisi teenuseid ja millel saaks üles ehitada üleeuroopaliste avalike teenuste pilved. Nii koondataks nõudlus, vähendades seega kulusid ja saavutades kiiremini kriitilise massi teenuste pakkumises. || Peamised sidusrühmas on riiklikud ametiasutused, kes pakuvad teenust, millel oleks vaja kiiret võrku (näiteks tervishoiuteenused, avalikud andmehoidlad, statistikabürood, keskkonnaseire asutused, kodanikukaitse, kultuuriasutused). Alates 2014. aastast saaks sellise üleeuroopalise teenuse 2-4 aastaga piisava tihedusega kasutusele võtta. Teises faasis kõrvaldataks geograafilistel alade või teemavaldkondade konkreetseid lõhesid. Sellise üleeuroopalise teenuste infrastruktuuri lähtepunkt on sTesta. Innovaatilised
rahastamisvahendid
1.
Poliitilised eesmärgid
Innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamine pakub alternatiivi ELi eelarvega seotud traditsioonilisele
toetuste kaudu rahastamisele ja võib pakkuda olulist uut rahastamisvoogu
strateegilisteks investeeringuteks. Innovaatiliste rahastamisvahendite peamine
eelis on selles, et need tekitavad ELi eelarve kordusefekti, meelitades kogu
ELile huvi pakkuvatesse projektidesse muid riiklikke ja erarahastajaid. Ärilise potentsiaaliga projektide puhul saab
ELi vahendeid kasutada partnerluses era- ja pangandussektoriga, eelkõige
Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, et aidata üle saada turu puudustest
ELile ja tema kodanikele strateegilist huvi pakkuvate projektide ja meetmete
rahastamisel. Kõnealuseid vahendeid on võimalik kasutada
mitmete poliitikavaldkondade toetamiseks. ELi eelarve on üle kümne aasta
kasutanud VKEde puhul selliseid rahastamisvahendeid nagu garantiid ja
kapitaliinvesteeringud. Praeguses finantsraamistikus võeti koostöös EIPga
kasutusele rahastamisvahendite uus põlvkond, näiteks riskijagamisrahastu
teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames või TEN-T
projektide laenutagamisvahend. ELi väliste kapitaliinvesteeringute jaoks arenguriikides
loodi ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond. Struktuurifondide
valdkonnas on loodud rahastamisvahendid ettevõtjate, linnade arengu ja
energiatõhususe toetamiseks käibefondide kaudu. Nimetatud rahastamisvahendid on olnud edukad,
kuid need on katseliselt välja töötatud. Seepärast teeb komisjon tulevase
finantsraamistiku osana ettepaneku võtta kasutusele ühtsem ja standardsem
lähenemisviis innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamisele, mis aitaks
tagada ELi vahendite kõige tõhusama kasutamise ELi poliitika toetamiseks.
2.
Vahendid
Ettepaneku kohaselt pakub olemasolevate
rahastamisvahendite ratsionaliseerimine ühiseid eeskirju kapitaliväärtpaberite
ja võladokumentide jaoks nii, et tekib integreeritud nägemus
rahastamisvahendite kasutamisest ELi ja riiklikul/piirkondlikul tasandil.
Eeskirjad ühtlustavad suhteid rahastamispartnerite, eelkõige EIP ja
rahvusvaheliste finantsasutustega. Tänu eeskirjadele tekib turgudel
läbipaistvus selles osas, kuidas EL sekkub kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide
kaudu, tagades ELi sekkumiste hea nähtavuse. Komisjon teeb ettepaneku luua uut liiki
rahastamisvahend ehk ELi projektivõlakirjade algatus, mida kasutataks
investeerimisressursside tagamiseks peamiste, Euroopas strateegilist huvi
pakkuvate infrastruktuuriprojektide jaoks. ELi eelarvet kasutatakse projektide
toetamiseks, tõstes nende krediidireitingut ja meelitades seeläbi ligi EIP,
muude finantsasutuste ja erakapitalituru investorite vahendeid.
Rahastamisvahenditega ei kaasne rohkem riske kui toetustega, sest oht ELi
eelarvele piirdub igal juhul vaid eelarvest antava toetusega. ELi eelarve ei
tohi olla puudujäägis. Välistegevuse valdkonnas on väljatöötamisel
ELi väliskoostöö ja arengu platvorm, mis ühendab komisjoni, liikmesriikide ning
väliskoostöö ja arengu valdkonnas tegutsevate Euroopa kahe- ja mitmepoolsete
finantsasutuste (eelkõige EIP) tugevad küljed. Platvorm aitab kaasa ELi
ühtekuuluvuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja nähtavuse suurendamisele
välisrahastamise valdkonnas, võttes arvesse ELi välispartnerite eripärasid.
3.
Rakendamine
Rahastamisvahendid moodustavad osa ELi
eelarvelistest sekkumistest erinevatesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige
nendesse, mille eesmärgid on: (1)
Erasektori suutlikkuse suurendamine majanduskasvu, töökohtade loomise ja/või innovatsiooni saavutamiseks
alustavate ettevõtjate, VKEde, keskmise suurusega ettevõtjate,
mikro-ettevõtjate, teadmiste edasiandmise ja intellektuaalomandisse
investeerimise toetamise kaudu. (2)
Infrastruktuuride
ehitamine, kasutades riikliku ja erasektori partnerluskavasid ELi
konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamiseks transpordi-, energia- ning
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris. (3)
Nende mehhanismide toetamine, mis kasutavad
erainvesteeringuid üldsuse heaks, näiteks kliimameetmeteks ja keskkonna
kaitseks muudes valdkondades. Rahastamisvahendite ülesehitus juhindub
järgmistest põhimõtetest: ·
Tugev juhtimiskord:
võladokumentide ja kapitaliväärtpaberite platvormil saavad olema tugevad
juhtimisstruktuurid tagamaks ELile täieliku ülevaate finantstehingutest ja
investeeringutest ning poliitiliste eesmärkide saavutamisest. ·
Rahastamine erinevate eelarveridade kaudu: nende rahastamisvahendite rahastamiseks puuduvad eelarves konkreetsed
eraldised, neid rahastatakse hoopis konkreetsete poliitikavaldkondade
eelarveridade kaudu, koos asjakohaste kapitaliväärtpabereid või võladokumente
pakkuvate rahastamisvahenditega. ·
Kinnitamine finantsmääruse osana: kahe platvormi peamised põhimõtted kaasatakse praegu nõukogus ja
Euroopa Parlamendis läbivaatamisel olevasse finantsmäärusesse. See aitab
oluliselt kaasa ühtlustamisele ja standardimisele. ·
Ühiste eeskirjade kasutamine
kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide puhul on kohustuslik sisepoliitika valdkondades ja neid kohaldatakse nendes
poliitikavaldkondades horisontaalselt. Olemasolevad innovaatilised
rahastamisvahendid viiakse kooskõlla ühiste eeskirjadega. Ühtekuuluvuspoliitika
puhul järgitakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõtet,
ja seepärast pakutakse ELi mudeleid kui valikulisi parimate tavade mudeleid,
stimuleerides liikmesriike tugevasti ELi tasandi lähenemisviisi järgima. Välistegevuse
valdkonnas kasutatakse rohkem ELi toetusi (kui võimalik, siis piirkondlike
investeerimisfondide kaudu) koos laenudega või kapitaliväärtpaberitega või riskihajutamisvahendites.
See aitab kasutusele võtta täiendavaid vahendeid – kaasa arvatud erasektori omi
– ELi prioriteetide toetamiseks ja meie partnerriikide investeerimisvajaduste
katmiseks. Seda tegevust lihtsustab finantsmääruse uute, rahastamisvahendeid
käsitlevate sätete jõustumine ja ühispõhimõtete kehtestamine selliste vahendite
jaoks välistegevuselaadi arvestaval määral. ·
Finantsasutuste poolne haldamine: rahastamisvahendite haldamine ja rakendamine delegeeritakse üldjuhul
EIP grupile, muudele rahvusvahelistele finantsasutustele või riiklikele
finantsasutustele, milles on osanikuks vähemalt üks liikmesriik. Haldamine
võiks toimuda ka riikliku õiguse raames loodud ning erinevate riikliku ja
erasektori allikate vahendeid ühendava investeerimisvahendite struktuuri kaudu.
Võimalik on ka edasidelegeerimine era-finantsasutustele. Õigusküsimused
1.
Poliitilised eesmärgid
ELi õigus-, põhiõiguste, kodakondsus- ja
võrdsuspoliitika põhinevad ELi põhiväärtustel ja aluspõhimõtetel, nagu
demokraatia, vabadus, sallivus, mitte-diskrimineerimine ja õigusriik. Poliitika
toetab kogu Euroopa Liitu hõlmava õigusaktide, õiguste ja õigusemõistmise
piirkonna loomist kõigi ELi kodanike hüvanguks. Tänapäeva Euroopas osalevad miljonid kodanikud
piire ületavates tegevustes – nii eraelus, töö ja õpingute kaudu või
tarbijatena. Komisjon püüab pakkuda nii kodanike kui ka ettevõtjate
piiriülestele probleemidele praktilisi lahendusi: kodanikele, et nad saaksid
tunda end rahulikult elades, reisides ja töötades teises liikmesriigis ja olla
kindlad, et nende õigused on kaitstud kõikjal ELis; ja ettevõtjatele, et nad
saaksid kasutada kõiki siseturu võimalusi. ELi õigusruumi ehitamise peamine vahend on
õigusaktid, ja komisjonil on edasipüüdlik kogu ELi hõlmavate standardite
kehtestamise tegevuskava, et inimesed saaksid olla kõikjal Euroopas kindlad
samas õiguse põhitasemes ja mitte-diskrimineerivas kohtlemises näiteks juhul,
kui nad peaksid langema kuriteo ohvriks. Lissaboni leping pakub uusi
õiguskoostöö võimalusi kriminaal- ja tsiviilasjades ning paneb ELile ülesandeks
lihtsustada õigusabi kättesaadavust kogu ELis. Samuti võimaldab see
süvalaiendada kõigis ELi poliitikavaldkondades sugupoolte võrdõiguslikkust ning
vältida diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste,
puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Kõnealuste õiguste ja seaduste toimivaks
muutmiseks on vaja neid õigesti rakendada, ja kõik inimesed kodanikest
kohtunikeni peavad mõistma ja teadma, kuidas neid kasutada. Seepärast käivitab
komisjon oma õigusaktide ja poliitika toetuseks rea sihtotstarbelisi
rahastamisprogramme, keskendudes piiriülestele probleemidele, mida on võimalik
adekvaatselt lahendada vaid meetmeid ELi tasandil kooskõlastades.
2.
Vahendid
Komisjon teeb
ettepaneku ühendada kõnealuse valdkonna programmid õigusprogrammi ning
põhiõiguste ja kodakondsuse programmiga. See lähenemisviis lihtsustab
rahastamiskorda ja tagab kõigi rahastatavate meetmete suurema ühtsuse ja
järjepidevuse. Integreeritud programmid keskenduvad reale temaatilistele
prioriteetidele ja rahastavad selliseid meetmeid, mis pakuvad selget ELi
lisaväärtust, nagu: ·
Õigusala töötajate (näiteks
kohtunike ja prokuröride) väljaõpe, et anda neile vahendid ELi õiguste
ja õiguse praktiliseks rakendamiseks ja vastastikuse usalduse loomiseks, mis on
vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alus. ·
Võrgustike tugevdamine
– siin peetakse silmas kogu ELi hõlmavaid organisatsioone, kes aitavad
valmistada ette tulevasi algatusi selles valdkonnas ning edendada nende
algatuste ühtset rakendamist kogu Euroopas. ·
Piiriülene koostöö õigusaktide jõustamise alal, näiteks teavitamissüsteemide loomine kadunud laste kohta, operatiivse
ja piiriülese uimastitevastase võitluse alase koostöö koordineerimine; ning ·
Teavitamine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine, kaasa arvatud riiklike ja üleeuroopaliste kampaaniate toetamine
inimeste teavitamiseks nende õigustest, nagu tagatud ELi õigusega, ja sellest,
kuidas neid õigusi praktikas rakendada. Võimaluse korra
võivad programmides osaleda kandidaatriigid ja ka muud kolmandad riigid.
3.
Rakendamine
Rahastamisprogrammide arvu vähendamine ja
kõigi rahastamisprioriteetide keskendamine võimaldab kohaldada samu eeskirju
kõigis valdkondades ja ühtlustada menetlusi. See parandab tõhusust nii komisjoni kui ka ELi
vahendite saajatejaoks. Õiguslike aluste ja eelarveridade vähendamine võimaldab
suuremat paindlikkust, tänu millele saab paremini keskenduda ELi poliitilistele
prioriteetidele ja eelarvet paremini täita. Komisjon teeb ettepaneku jätkata olemasolevate
õigus- ja põhiõiguste valdkonna asutuste rahastamist, sest need kõik pakuvad
olulist lisaväärtust selle valdkonna poliitika arendamisel ja rakendamisel.
Nimetatud asutuste hulka kuuluvad Eurojust, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse
Instituut ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, millest Õigusprogramm Põhiõiguste ja kodakondsuse programm || 802 miljonit eurot 416 miljonit eurot 387 miljonit eurot Kalandus- ja
merenduspoliitika
1.
Poliitilised eesmärgid
Terve merekeskkond on oluline bioloogilise
mitmekesisuse allikas, mis annab meile mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid eeliseid. Samuti pakub see meile toitvaid ja ohutuid mereande,
mis moodustavad olulise osa eurooplaste toidulauast. Rannikukogukonnad, kus
kalandusel täidab olulist rolli eluviisis, kultuuris, tavades ja aja jooksul
kogutud teadmistes, sõltuvad kalandusega seotud töökohtadest – kalalaevastikus,
vesiviljeluses, toiduainete töötlemise sektoris või kalasadamates. Kalavarud ja
rannikualad on äärmiselt haavatavad ka kliimamuutuse mõju, kaasa arvatud
üleujutuste, rannikualade erosiooni ja merepinna tõusu tõttu. EL on pühendunud oma kalandussektori
jätkusuutliku ja ökosüsteemipõhise haldamise saavutamisele. Pärast ühise
kalanduspoliitika igakülgset läbivaatamist teeb komisjon ettepaneku seda
radikaalselt reformida, mis viib põhjalike muudatusteni kalanduse haldamises,
et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine ja Euroopa kalanduse tulevik.
Reformiga kaasneb ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika
rahastamise suur ümberkujundamine, mis hõlmab: ·
Ebatõhusate laevastikutoetuste ümberjaotamist
kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega, kaasa arvatud reformide,
innovatsiooni ja säästva kalapüügi stimuleerimine kalandustööstuses; ·
innovatsioonilõhe kaotamist kalanduse ja muude
majandussektorite vahel, võimaldades muuta ELi kalalaevastikud elujõuliseks ja
konkurentsivõimeliseks ning aidates kaasa kalandusest sõltuvate kogukondade
majanduskasvule ja tööhõivele; ·
ülemineku lihtsustamist keskkonda vähem mõjutavale
kalandusele, mille puhul tagasiheidet ei toimu ja mille mõju mere
ökosüsteemidele on väike; ·
mere ökosüsteemide ja vesiviljelusest sõltuvate
ökosüsteemide jätkusuutlikule haldamisele kaasa aitamist; ·
kollektiivsete meetmete tugevamat toetamist, k.a
turundus ja tootmine, milles on oluline roll tootjate organisatsioonidel; ·
suuremat tähelepanu kalandusest sõltuvatele
ranniku- ja sisemaa kogukondadele, k.a kalandusega seotud tegevuste suurema
väärtustamise ja muude meremajandussektorite suunas toimuva mitmekesistamise
teel; ·
ELi tarbijaile tervislikke ja toitvaid saadusi
pakkuvat konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku vesiviljelust. ·
tugevdatud kontrolli ja andmekogumist, tagades
sellega parema eeskirjade järgimise ja täiemahulise teadmistepõhise poliitika; ·
integreeritud merenduspoliitikat, mis keskendub
jätkusuutliku majanduskasvu edendamisele merendussektorites ja -piirkondades.
2.
Vahendid
Reformitud merendus- ja kalanduspoliitika
keskendub uuele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile, mis toetub neljale
sambale: ·
Arukas ja loodushoidlik kalandus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) ülemineku edendamiseks
jätkusuutlikule kalapüügile(tagasiheidet ei toimu ja kahjustatakse vähem mere
ökosüsteeme ning aidatakse sellega kaasa mere ökosüsteemi jätkusuutlikule
haldamisele) ning innovatsioonile, samuti lisaväärtusele keskenduva toe
pakkumiseks, et muuta kalandussektor majanduslikult elujõulisemaks ning
vastupidavamaks väliste šokkide ja kolmandate riikide konkurentsisurve suhtes. ·
Arukas ja loodushoidlik vesiviljelus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) majanduslikult
elujõulise, konkurentsivõimelise ja loodushoidliku vesiviljeluse saavutamiseks,
mis oleks ülemaailmselt konkurentsivõimeline ja pakuks ELi tarbijaile kõrge
toiteväärtusega saadusi. ·
Jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) paljude kalandusest
sõltuvate ranniku- ja sisemaakogukondade majanduse languselt tõusule
pööramiseks, kalanduse ja sellega seotud tegevuse suurema väärtustamise ja
muude meremajandussektorite suunas toimuva mitmekesistamise teel. ·
Integreeritud merenduspoliitika (otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine) nende valdkondadevaheliste
prioriteetide toetamiseks, millel on tõelist kokkuhoiu- ja
majanduskasvupotentsiaali, kuid mida liikmesriigid omal algatusel ei edenda,
nagu merendusteadmised, ruumiline planeerimine, integreeritud rannikuala
haldamine, integreeritud mereseire ja kohandumine kliimamuutuse negatiivse
mõjuga rannikupiirkondades. Lisaks neljale sambale hõlmab Euroopa
Merendus- ja Kalandusfond kaasnevaid meetmeid andmete kogumise ja
teadusnõuannete, kontrolli, juhtimise, kalandusturgude (sh kaugeimate
piirkondade), piirkondlikele kalavarude haldamise organisatsioonidele tehtavate
vabatahtlike maksete ja tehnilise abi valdkonnas. Fond toetub kalandus- ja
merenduspoliitikaga seotud meetmetele, mida toetatakse teadusuuringute ja
innovatsiooni ühisese strateegilise raamistiku kaudu. Kõnealust poliitikavaldkonda täiendavad kaks
rahvusvahelist vahendit: ·
Kalanduse partnerluslepingud, millega luuakse õigus-, majandus- ja keskkonnaraamistik ELi
kalalaevade tegevusele nende kolmandate riikide vetes, kes ei suuda oma kalavarusid
ise täielikult ja säästvalt kasutada. ·
Piirkondlikud kalavarude haldamise
organisatsioonid, mis on avamere kalavarude
säilitamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud rahvusvahelised
organisatsioonid, kuhu kuuluvad riigid, piirkondlikud majandusintegratsiooniorganisatsioonid
(EL) ja kalandusorganisatsioonid.
3.
Rakendamine
Programmide aluseks olevate õigusaktide
ülesehitust lihtsustatakse suurel määral. Luuakse ühtne Euroopa Merendus- ja
Kalandusfond, mis ühendab ühte raamistikku kõik olemasolevad kalandus- ja
merendusvahendid, v.a rahvusvahelised kalanduskokkulepped ja ELi osalus
piirkondlikes kalavarude haldamise organisatsioonides. Selline lähenemisviis
võimaldab suuremaid koosmõjusid ja väiksemat halduskoormust programmitöö,
halduse, seire ja hindamise mõttes, seda nii liikmesriikide kui ka komisjoni
jaoks. Peale selle võimaldab kõiki struktuurifonde
hõlmav ühine strateegiline raamistik kavandada merendus- ja kalanduspoliitika
toetusmeetmeid muudes raamistikku kuuluvates fondides. Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve
täitmise alla kuuluvate kuluvaldkondade arv suureneb, mis tähendab
liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust ja pikemaajalist strateegilist
perspektiivi. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond hõlmatakse ühtsesse
partnerluslepingute strateegilisse raamistikku, mis hõlmab kõiki ühise
juhtimise all olevaid ELi fonde.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja rahvusvahelised kalanduskokkulepped / piirkondlikud kalavarude haldamise organisatsioonid || 6,7 miljardit eurot Teadusuuringud
ja innovatsioon
1.
Poliitilised eesmärgid
Euroopa vajab tipptasemel teadusuuringuid ja
innovatsiooni, mis ulatuks üle riigipiiride, ühendaks erinevad teadusharud,
tehnoloogiad ja ettevõtlusalased pädevused ning tõmbaks ligi andekaid inimesi
kogu maailmast. Teadusuuringud ja innovatsioon on äärmiselt olulised ELi
positsiooni toetamiseks tänapäeva kiiresti arenevatel ja üleilmastunud turgudel
ning toimetulemiseks tulevaste väljakutsetega. Investeerimine teadusesse ja
innovatsiooni Euroopas loob uusi töökohti ning tagab Euroopa pikaajalise
jätkusuutliku arengu ja konkurentsivõime. Teaduse edusamme, uusi tehnoloogiaid ja
innovatsiooni on vaja ka kiireloomuliste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks,
nagu kliimamuutus, vananev elanikkond ja ressursinappus. Need on tohutud
väljakutsed, mis nõuavad suuri läbimurdeid teaduses ja innovatsioonis, millest
osa on saavutatavad vaid kooskõlastatud tegevusega Euroopa tasandil. Varasemad
ELi poolt rahastatud teadusuuringud on ühendanud Euroopa juhtivate
teaduskeskuste oskusteabe, tänu millele on näiteks töötatud välja innovaatiline
Alzheimeri tõve tuvastamise ja ravimise viis. Sellised läbimurded mõjutavad
põhjalikult Euroopa kodanike elu, parandades tervishoiu kvaliteeti, kujundades
ümber töö- ja eraelu, lisades kindla toimetuleku võimalusi. Nimetatud
probleemide lahendamisele suunatud edukas innovatsioon pakub ettevõtjatele
tohutuid kasvu- ja uute töökohtade loomise võimalusi. Kuid vaatamata oma suurele tähtsusele jäävad
Euroopa teaduse ja innovatsiooni saavutused maha Ameerika Ühendriikide ja
Jaapani omadest, kellele omakorda on kiiresti kannule jõudmas Hiina, Brasiilia
ja India. Selle suundumuse muutmiseks seatakse Euroopa 2020. aasta strateegias
eesmärgiks suurendada 2020. aastaks teadusuuringute ja arendustegevuse kulusid 3 %ni
SKPst. Eriliseks prioriteediks on suurendada ettevõtjate poolt läbiviidavate
teadusuuringute ja innovatsiooni osatähtsust, kasutades näiteks riigipoolset
rahastamist erainvesteeringute võimendamiseks. ELi eelarve saab anda koos riikliku ja
erasektori rahastusega olulise panuse kõnealuste eesmärkide saavutamisse ning
Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemuslikkuse parandamisse.
2.
Vahendid
Peamine samm ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide
ajakohastamisel on ühendada teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse
strateegilisse raamistikku olemasolevad kolm peamist algatust ja
rahastamisallikat: –
seitsmes raamprogramm; –
konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi
(CIP) innovatsiooni osa ning –
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
(EIT). Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse
kõigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamismeetmete strateegilised
eesmärgid. See saab olema praegustest rahastamiskavadest ühtlustatum ja seda
rakendatakse ühtsete eeskirjade ja menetluste kaudu. Nii ühendatakse kõik
teadus- ja innovatsioonimeetmed ja ELi poolse rahastamise mõju suureneb. Ühine
strateegiline raamistik suurendab ELi sekkumiste lisaväärtust, luues
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ressursside, oskusteabe ja
tippteadmiste kriitilise massi, mida ei ole võimalik saavutada riiklikul
tasandil. Muutes teadusuuringute ELi poolse rahastamise
lihtsamaks ja ühtsemaks, on ühine strateegiline raamistik ka VKE-sõbralikum ja
uutele osalistele avatud. Nii parandatakse innovatsiooniks ja poliitika
kujundamiseks vajaliku oskusteabe levitamist, võimaldatakse Teadusuuringute
Ühiskeskusel osaleda tõhusamalt poliitika kujundamises, antakse
rahvusvahelisele koostööle strateegilisem orientatsioon ning toetatakse Euroopa
teadusruumi. Selles üldises raamistikus hõlmab ühine
strateegiline raamistik otseseid ja kaudseid teadusuuringuid, mis kumbki on
ehitatud, kooskõlas Euroopa 2020. aasta prioriteetidega, üles kolme
eraldiseisva, kuid üksteist vastastikku tugevdava ploki ümber: (1)
Tipptasemel teadusbaas. See plokk tugevdab ELi maailmatasemel teadust, arendades andeid
Euroopas ja meelitades Euroopasse juhtivaid teadlasi. Tähelepanu keskmes on
suurem toetus eesliiniuuringutele (Euroopa Teadusnõukogu kaudu), tulevased ja
kujunemisjärgus tehnoloogiad, teadlaste oskused, väljaõpe ja karjääriarendus
(Marie Curie meetmed) ning prioriteetsete teadustegevuse infrastruktuuride (k.a
e-infrastruktuuride) ühendamine võrgustikesse, nende kättesaadavus ja
arendamine. (2)
Ühiskondlike probleemide lahendamine. Selleks et reageerida otseselt Euroopa 2020. aasta strateegias
tuvastatud probleemidele, toetab see plokk meetmeid, mis hõlmavad kogu spektrit
teadusuuringutest turuni. Plokk hõlmab innovatsioonimeetmeid (katseprojektid,
demonstratsioon, testisüsteemid, riigihangete ja innovatsiooni turul
kasutuselevõtmise toetamine), valdkondadevahelisi lähenemisviise ning
sotsiaalmajanduslikke ja humanitaaruuringuid. Tähelepanu keskmes on tervis,
demograafilised muutused ja heaolu, toiduga kindlustatus ja biotehnoloogial
põhinev majandus, turvaline, puhas ja tõhus energia, arukas, loodushoidlik ja
integreeritud transport, tooraine tarnimine, ressursitõhusus ja kliimameetmed
ning kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond (kaasa arvatud küberturvalisus
ja interneti muutmine turvalisemaks). ETI annab oma teadmis- ja
innovatsiooniühenduste kaudu ja märgatavalt suurendatud eelarvega tugeva panuse
nimetatud probleemide lahendamisse. (3)
Tööstusliku juhtpositsiooni saavutamine ja
konkurentsivõimelised raamistikud. Eesmärgiga toetada
ja edendada teadustegevust ettevõtluses ja innovatsiooni arengut võimaldavate
tehnoloogiate alal; teenuseid ja tähtsustuvaid sektoreid rõhuga
teadusuuringutesse ja arendustegevusse tehtavate erasektori investeeringute
võimendamisel; ning VKEde eriprobleemide lahendamist. Prioriteetsed meetmed on
järgmised: strateegiliste investeeringute suurendamine ja juhtpositsiooni
saavutamine praegustes ja tuleviku võimaldavate ja tööstustehnoloogiate ning
teenuste alal, eelkõige toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat
(sealhulgas mikro- ja nanoelektroonika ning fotoonika); nanotehnoloogiat;
kõrgtehnoloogilisi materjale; , uudseid tootmissüsteemide; tööstuslikku
biotehnoloogiat; kosmoseuuringuid ja innovatsiooni; vähese
süsihappegaasiheitega ja kliimamuutusega kohanemiseks mõeldud tehnoloogiaid,
pöörates erilist tähelepanu integreeritud lähenemisviisile peamistele
võimaldavatele tehnoloogiatele, lihtsustades riskirahastuse ja riskikapitali
kättesaadavust (toetudes seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi
riskijagamisrahastule ja CIPi rahastamisvahenditele) ning andes üleliidulist
innovatsiooniabi kõrge kasvupotentsiaaliga VKEdele. Lähenemisviis hõlmab nii plaanilisi meetmeid kui
ka avatumaid valdkondi, kus taotlejad saavad pakkuda välja innovaatilisi
projekte ja murrangulisi lahendusi.
3.
Rakendamine
Rakendamine on kooskõlas ühise strateegilise
raamistiku kontseptsiooniga lihtsustatud ja standarditud. Lihtsustatud
on nii rahastamisskeeme kui ka osalemist ja tulemuste levitamist reguleerivaid
halduseeskirju. Uued ühtsed eeskirjad kohaldatavad ühise strateegilise
raamistiku kõigi kolme ploki suhtes, võttes arvesse VKEde ja EITi erijooni (ja
selle regulatiivse paindlikkuse vajadust). Ühise strateegilise raamistiku peamised
operatiivtunnused on järgmised: ·
Ratsionaliseeritud rahastamisskeemide ja
-vahendite kogumit kasutatakse kogu raamistikus,
jätkates neid, mis toimivad praeguste programmide puhul, ühendades need, millel
on sarnased eesmärgid ja hüljates need, mis ei ole enam asjakohased. Lisaks
toetuste kaudu rahastamisele kasutatakse rohkem innovaatilisi
rahastamisvahendeid. Kaalutakse ka kommertskasutusele eelnevate riigihangete ja
auhindadega konkursside kasutamist. ·
Kehtivad ühtsed eeskirjad, mis hõlmavad
abikõlblikkust, raamatupidamist, aruandlust ja auditeerimist. Kehtestatakse uus
tasakaal usalduse ja kontrolli ning riskide võtmise ja vältimise vahel.
Vähendamaks abisaajate (toetusesaajate) halduskoormust, võetakse kasutusele
radikaalselt lihtsustatud lähenemisviis kulude hüvitamisele, mis põhineb
abisaajate tavapäraste raamatupidamis- ja haldustavade võimalikult laial
aktsepteerimisel, ning kasutatakse rohkem ühekordseid ja kindlasummalisi
väljamakseid. Abisaajailt nõutakse tulemuste kasutamist või nende avalikustamist
asjakohaste levituskanalite kaudu. ·
Projektid võivad alata varem, sest valiku- ja järelhindamisläbirääkimiste etapid on palju lühemad.
Lihtsamaid taotlejaile ja osalistele mõeldud juhendus- ja nõustamisteenuseid
pakutakse unikaalse IT-portaali kaudu. Peale selle ratsionaliseeritakse
tugistruktuurid liikmesriikides, et tagada kõigi ühise strateegilise raamistiku
teenuste pakkumine ühes kohas ja riigikeeles. Erimeetmed võetakse nende
andekate teadlaste ja innovaatorite abistamiseks, kellel ei ole ELi rahastuse
hankimise kogemusi. Ühises strateegilises raamistikus kohaldatakse ühekordse
audiitorkontrolli põhimõtet. ·
Ühise strateegilise raamistiku rakendamise
kvaliteeti, tõhusust ja järjepidevust suurendatakse ulatusliku hajutamisega,
toetudes praeguste programmide edule. Praeguste programmide raames asutatud
täitevasutusi laiendatakse mastaabisäästu saavutamiseks. Rohkem kasutatakse
riikliku ja erasektori partnerlusi tööstuse ja liikmesriikide programmidega,
kaasa arvatud täiendatud finantsmäärustes ettenähtud uute võimaluste abil.
Nimetatud partnerlused põhinevad kõigi poolte kohustusel ühendada
strateegilistes valdkondades ressursid investeeringute stimuleerimiseks ja
kõrvaldada jõupingutuste killustatus. ·
ELi, riiklike ja piirkondlike ressursside strateegiline
koondamine ühise programmitöö abil koos
liikmesriikidega suurendab üldiste investeeringute lisaväärtust ja mõju. ·
Innovaatiliste rahastamisvahendite laiem kasutamine võimendab erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja
innovatsiooni, kaasa arvatud riskikapitaliinvesteeringud innovaatiliste ja
kõrgtehnoloogiliste ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks. Neid rahastamisvahendeid
haldab vastavalt võladokumentide- ja kapitaliväärtpaberite platvormi ühistele
eeskirjadele väliselt EIP grupp, muude rahvusvaheliste finantsasutuste või
riiklike finantsasutuste poolt, milles on osanikuks vähemalt üks liikmesriik. Sel viisil eeldatakse, et umbes kaks kolmandikku
ühise strateegilise raamistiku eelarvest saab kasutada hajutatult erinevate
tugimehhanismide vahel. Praegu on see tase umbes pool eelarvest. Hajutamise
määr ja olemuse tuleks määrata kindlaks muu hulgas mõju alusel tõhususele ja
üldisele eelarvele, ning see võib tähendada eelarve täitmise hajutamist
reguleerivate eeskirjade täiendavat lihtsustamist. Komisjon säilitaks
sellegipoolest otsese eelarve täitmise kohustused, eelkõige põhiliste
poliitiliste pädevustega seotud valdkondades. Vastastikune täiendavus ja koostoime ühtekuuluvuspoliitika kaudu suunatava teadusuuringute ja innovatsiooni
rahastamisega tagatakse, tehes selget vahet sekkumise eesmärkidel ja
meetoditel. Teadusuuringud ja innovatsioon on kõigi ELi piirkondade õitsengu ja
heaolu tuum, ja seega on kõigi liikmesriikide huvides ehitada üles
väljapaistvad, tugevad ja tõhusad teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemid.
Ühise strateegilise raamistiku sekkumised aitavad sellele kaasa, rahastades
teadusuuringuid ja innovatsiooni kõrge taseme alusel, sõltumata geograafilisest
paiknemisest. Laiendatakse sekkumisi ühtekuuluvuspoliitika raames kui kõige
olulisemat vahendit teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmiseks, sealhulgas
teaduse infrastruktuuride arendamiseks piirkondlikul tasandil, rahastades
assigneeringuid abikõlblike piirkondade eelnevalt kindlaks määratud
rahastamispakettide alusel. Liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepingud koos
ühise strateegilise raamistikuga toetavad arukaid
spetsialiseerumisstrateegiaid, mis on suunatud ühises strateegilises
raamistikus sätestatud prioriteetidele ja põhinevad piirkondliku/kohaliku
olukorra hindamisel. See peaks tagama jõudmise tipptasemele ja kasvatama aja
jooksul rohkem väljapaistvaid teadlasi ja innovaatoreid (eelkõige
vähemarenenud) piirkondadest, kes suudavad ühises strateegilises raamistikus
täiel määral osaleda, aga ka suurendama kõigi piirkondade suutlikkust kasutada
täielikult ära oma innovatsioonipotentsiaali. Luuakse ka asjakohane liides
ühise põllumajanduspoliitikaga, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni
põllumajanduse valdkonnas; asjaomaste haridusmeetmete ja muude ELi
programmidega, sealhulgas julgeolekuga.
4.
Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks
Arvnäitajad 2011. aasta püsihindades Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline raamistik, || 80 miljardit eurot Haldus ELi eelarve
haldusrubriigist rahastatakse kõigi ELi institutsioonide – Euroopa Parlamendi
(umbes 20 %), Euroopa Ülemkogu ja Nõukogu (7 %), komisjoni (40 %)
ning muude institutsioonide nagu Euroopa Kohus, Välisteenistus ja Euroopa
Ombudsman (15 %) – tegevust ning pensione (16 %) ja Euroopa koole (2 %). Haldus moodustab suhteliselt väikse osa ELi
eelarvest – 5,7% praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust. See osatähtsus
ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, vaatamata ELi ajaloo suurimale
laienemisele, institutsioonide ja üle kogu ELi asuvate asutuste arvu kasvule,
personali, ja hiljem pensionäride, arvu suurendavatele lisakohustustele.
Eelarve haldusosa kasutatakse töötasu ja pensionikulude, jooksvate kulude, nagu
kinnisvarakulude, ekspertide kohtumiste ja ametireisikulude, IT-süsteemide ja
muude asjaomaste kulude katmiseks. Sellest kaetakse ELi 23 keeles toimimise,
s.o tõlkimise ja tõlkekulud. See on ka eelarveosa, millest kaetakse mitmes
liikmesriigis asuva Euroopa koolide süsteemi kulud. Kuna kulud pensionidele ja Euroopa koolidele on
olemuselt erinevad ja neid mõjutavad pikaajalised suundumused, esitatakse
komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta ELi institutsioonide
toimimiseks vajalikud halduskulud rubriigi 5 sees eraldi alamrubriigina (v.a
pensionid ja Euroopa koolid). Komisjon on seisukohal, et halduskulude (eelarve
rubriik 5) kasvu piiramine järgmisel programmitöö perioodil 2013. aasta
ülemmäärade alusel on keeruline, kuid võimalik. See tähendaks, et aastatel 2014–2020
halduskulud ei suureneks, ilma et see välistaks tulevastest laienemistest
tulenevad täiendavad kulud. 2004. aastal reformis Euroopa Liit täielikult
oma avaliku teenistuse ja muutis selle personalieeskirjad oma aja
moodsaimateks. Uus tulemustele orienteeritud ja teenetepõhine
karjääristruktuur, kõrvalülesandeid täitvate töötajate uus lepinguline staatus,
pensionisüsteemi reform, uued töömeetodid ja peresõbralikud töötingimused olid
vaid mõned paljudest muutustest, mille tõi kaasa Euroopa avaliku teenistuse
eeskirjade esmakordne suurem muutmine pärast 1968. aastat. See reform ei käinud
üksnes institutsioonide, vaid ka peaaegu kõigis liikmesriikides asutatud ELi
asutuste ja ametite kohta. See reform on võimaldanud ELil säästa tänaseni umbes
3 miljardit eurot. Kuni 2020. aastani säästab see ELi eelarve jaoks veel umbes 5
miljardit eurot. Hiljutised sündmused maailmamajanduses ja
järgnenud vajadus eelarve konsolideerimise järele nõuavad igalt riigiasutuselt
ja selle töötajatelt konkreetseid jõupingutusi tõhususe suurendamiseks ning
muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega kohanemiseks. Sellesse
konteksti kuuluvad ka Euroopa avalik teenistus ja Euroopa institutsioonide
juhtorganid. Komisjon kui juhtorgan on talle pandud vastutust viimastel
aastatel õigustanud, järgides töötajate arvu mittesuurendamise poliitikat, täites
uusi poliitilisi prioriteete töötajate ümberpaigutamise teel, luues vahendeid
ja menetlusi oma sisemise ülesehituse ja tõhususe suurendamiseks ning olles
teinud hiljuti ettepaneku külmutada 2012. aasta halduskulud. Peale nimetatud halduslike meetmete otsustas
komisjon teha ettepaneku muuta kehtivaid personalieeskirju, mis võimaldaks
kõigil institutsioonidel, asutustel ja ametitel saavutada täiendavat tõhusust
ja kokkuhoidu, tagades samal ajal kõigi liikmesriikide kodanikest koosneva ja
kõrgeimatele nõuetele vastava ELi avaliku teenistuse. Komisjon on seisukohal, et kõigis
institutsioonides, asutustes ja ametites on vajalik ja võimalik veelgi suurem
kokkuhoid. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon otsustanud teha ettepaneku
vähendada kõigi institutsioonide, asutuste ja ametite personali 5 % võrra.
See on üks peamisi kokkuhoiutegureid ja kõigi institutsioonide tõhususe
tõstmise algatuse osa. Seda personali vähendamist tuleks kompenseerida
töötajate tööaja pikendamisega ilma kompenseeriva palgakohanduseta. Halduskulude piiramine nõuab aga ELi
personaliküsimusi reguleeriva raamistiku täiendavat muutmist. Komisjon kavatseb
eelkõige: · Muuta töötasude kohandamise meetodit, pikendades samal ajal praegu
kõigi ametnike poolt makstava erilõivu tasumist praeguse 5,5 %
maksimaalmäära juures. · Tõsta vastavalt Euroopa demograafilise olukorra muutumisele pensioniiga
63 aastalt 65-le ja varase pensionilejäämise iga 55 aastalt 58-le, muutes samal
ajal atraktiivseks võimaluse jätkata töötamist 67 aasta vanuseni.
Pensionikindlustusmakse määra arvutamise metoodika ühtlustatakse samuti
rahvusvaheliste kogumisstandarditega. Sellise muudatuse eesmärk on pakkuda
institutsioonidele ja liikmesriikidele stabiilsemat pensionikindlustusmakse
määra, mis ei oleks nii tundlik intressimäärade lühiajaliste muutuste suhtes ja
seega murrangutest vähem mõjutatud. · Kehtestada selge suhe vastutuse ja palgaastme vahel: AST tegevusüksuse
karjääri kulg kujundatakse ümber nii, et kahel ülemisel astmel (AST 10 ja 11)
on üksnes need ametnikud, kellel on kõrgeima taseme kohustused selles
personalikategoorias, näiteks finantsilised või kooskõlastamisülesanded. · Värvata bürootöötajaid ja sekretäre tähtajatu lepinguga lepinguliste
töötajatena nende eluaegse ametnikuna töölevõtmise asemel. Et vältida püsivaid
kattumisi samu ülesandeid täitvate lepinguliste töötajate ja ametnike vahel,
hakatakse ametnike büroofunktsioone järk-järgult vähendama. · Tõsta nädala minimaalset töötundide arvu 37,5-lt 40-le, säilitades
samal ajal praeguse maksimaalse töötundide arvu nädalas, milleks on 42 tundi.
Töötundide arvu lisamine aitab kompenseerida personali arvu vähendamist 5 %
võrra. · Kohandada sõidukulude hüvitise suuruse arvutamise viisi. Komisjon sooviks
esitada ka mõned ameteid käsitlevad personalieeskirjade muutmisettepanekud, et
oleks võimalik järjekindlamalt rakendada personalieeskirju, mille puhul
arvestatakse paremini ametite eripärasid. Sõltuvalt ameteid käsitleva
institutsioonidevahelise töörühma järeldustest võib tulevikus esitada
täiendavaid meetmeid, mille abil oleks võimalik ametite halduskulude veelgi
suurema kokkuhoid, mida saaks ELi eelarve vastavas rubriigis arvesse võtta. Komisjon teeb ettepaneku, et nimetatud meetmeid
hakataks rakendama alates 2013. aastast, s.o enne programmitöö perioodi 2014–2020
algust. Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks Arvnäitajad 2011.
aasta püsihindades Haldus, millest || 62,6 miljardit eurot · Pensionid ja Euroopa koolid || 12,2 miljardit eurot · Institutsioonide halduskulud || 50,45 miljardit eurot [1] KOM(2010) 600 (lõplik) – vastu võetud 26. oktoobril 2010. [2] KOM(2009)82 (lõplik) ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta
järeldused Euroopa Liidus katastroofide ennetamist käsitleva ühenduse
raamistiku kohta ning nõukogu 14. novembri 2008. aasta järeldused
katastroofiohje alase Euroopa tasandi koolituse kohta. [3] KOM (2011) 112. Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega
majandus aastaks 2050 – edenemiskava, 8. märts 2011. [4] See põhineb 2050. aasta edenemiskava mõjuhinnangul. [5] See põhineb programmi NER 300 raames saadud kogemusele.
Selle programmi kaudu loodetakse koguda ajavahemikuks 2011–2015 ligi 10 miljardit
eurot (sealhulgas 4 kuni 5 miljardit eurot saastekvootide enampakkumise
tulusid), et toetada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning
taastuvenergeetika näidisprojekte. [6] KOM(2010) 614. [7] KOM(2010) 642. [8] Eurostati aruanne töötuse kohta (10.5.2011) ja Eurostati
andmed Euroopa 2020. aasta näitajate kohta (20.5.2011). [9] Ühine strateegiline raamistik hõlmab ESFi, Euroopa
Regionaalarengufondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. [10] Senine kogemus näitab, et aasta jooksul pöördub tööturule
tagasi umbes 40 % toetuse saajatest ja pikema aja jooksul on positiivne
mõju veelgi suurem. [11] Finantsmääruses kohaselt ei ole nende meetmete
rakendamiseks vaja eraldi alusakti. Nendega seonduvad rahalised assigneeringud
määrab igal aastal kindlaks eelarvepädev asutus. [12] Kliimameetmete alaprogrammi kavandatavaid osi vaata eraldi
teabelehelt kliimameetmete poliitika kohta. [13] Keskkonnaalased tegevuskavad on ELi
keskkonnadirektiividega nõutava konkreetse keskkonnapoliitika rakendamiseks (nt
elupaikade direktiivi tähtsusjärjestatud tegevuskava, vee raamdirektiivi
veemajanduskava, jäätmete raamdirektiivi jäätmete minimeerimise kava, õhusaaste
tõrjekava õhusaastestrateegia õigusaktidest tulenevate õhukvaliteedinõuete
täitmiseks jne) või vastavalt ELi soovitustele ametiasutuste poolt koostatud
kavad ja programmid (nt säästva linnaarengu kava, rannikuala haldamise
ühendkava jne). [14] KOM(2011) 244. [15] Venemaa saab jätkuvalt kasu Euroopa partnerluse
rahastamisvahendist rahastatavast piiriülese ja piirkondliku koostöö toetusest.
[16] Aastaks 2020 vähendada 20 % võrra kasvuhoonegaaside
heiteid, tõsta taastuvenergia osa 20 %le ELi kogu energiatarbimisest ja
parandada 20 % võrra energiatõhusust. [17] Transpordiprojektide puhul kõiguvad kaasrahastamise määrad
transpordiliigiti, sõltuvalt sellest, kui palju rahalisi vahendeid projekti
rahastamiseks saada on. Piiriüleste projektide puhul nähakse ette suuremaid kaasrahastamise
määrasid. Vähemarenenud piirkondades põhinevad kaasrahastamise määrad
Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide uute määrustega sätestatud
investeeringute kaasrahastamise määradel. [18] Euroopa majanduse elavdamise kava kogemuste alusel
prognoositakse, et lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks ja keerukate
piiriüleste projektide käimasaamiseks võib tavapäraselt vaja minna kuni 30 %
kaasrahastamist. Kui projekt ei ole äriliselt elujõuline, kuid on suunatud
energiavarustuse kindluse suurendamisele või mõne liikmesriigi isolatsiooni
lõpetamisele, võib nõutav kaasrahastamise määr olla isegi suurem (kuni 80 %). Eessõna Euroopa Liit on
iga päev 500 miljoni inimese teenistuses. Usun, et ta suudab nii Euroopas kui
ka kogu maailmas olla otsustav jõud väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse
taaselustamisel. Selleks on aga vaja uuenduslikku eelarvet – eelarvet, mis on
kohandatud üleilmastumise vajadustele ning milles arvestatakse tänaste
probleemidega ja luuakse võimalusi tulevikuks. See on uuenduslik
eelarve. Kutsun teid vaatama kaugemale traditsioonilistest eelarverubriikidest
ja keskenduma sellele, kuidas kogu eelarves on kesksel kohal Euroopa 2020.
aasta strateegia eesmärgid, mis me ühiselt kindlaks määrasime. See on põhjus,
miks peame loobuma isiklike nõudmiste kesksest mõtteviisist, mille kohaselt
teatavad ametiasutused arvavad, et võivad kasutada raha, nagu soovivad. Nüüd
peab iga taotlus olema selgelt seotud ühiselt kokkulepitud eesmärkide ja
prioriteetidega. Nii täidab iga kulutatud euro mitut eesmärki. Üks euro võib
suurendada ühtekuuluvust, aidata kaasa energiatõhususele, võitlusele
kliimamuutusega, edendades samal ajal sotsiaalseid eesmärke. Sellel võib olla
võimendav mõju mitmes valdkonnas. Kogu Euroopas
teevad nii valitsused, ettevõtjad kui ka tavainimesed raha kulutades hoolikalt
läbimõeldud valikuid. On aeg mõelda sellele, kus kokku hoida ja kus
investeerida tulevikku. Peame olema kokkuhoidlikud ja samal ajal investeerima
Euroopa majanduskasvu. Euroopa Liit ei
tohi kulutada üle oma võimaluste, kuid peab investeerima ka tulevikku. Meie
eelarve on suhteliselt väike: see moodustab ainult umbes 1% ELi kogurahvatulust
ja ühe viiekümnendiku liikmesriikide eelarvetest. Peame nende vahenditega palju
saavutama ja kasutama iga eurot nii, et sellest saaks võimalikult suurt kasu. Täna teeme oma
valikud ajavahemikuks 2014–2020. ELi uue eelarvega
ei kaasne maksumaksjatele suuremaid kulutusi kui praegu, kuid vastu saavad nad
rohkem. Ajakohastame ELi eelarvet, et säästa teatud valdkondades ning kasutada
rohkem vahendeid esmatähtsates valdkondades. Esitan paljutõotava eelarve nendes
valdkondades, kus Euroopa Liit suudab palju ära teha. Eelarvel on tõeline
üleeuroopaline mõõde: selle keskmes on valdkonnad, kus on vahendite koondamise
teel võimalik ära kasutada koosmõju, ning see aitab rahastada meetmeid, mille
rahastamine riiklikul tasandil oleks kulukam. Uus eelarve on
lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem. Eelarve projekt sisaldab võimalust kaasata
ka erasektori rahalised vahendid. Samuti teeme ettepaneku, et eelarve
rahastamine muutub seoses uute tuluallikate tekkega, et osaliselt asendada
liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed. Usume, et see on parem
lahendus nii tavainimeste kui ka valitsuste jaoks. Nii saab sellest tõeline
Euroopa eelarve, integratsiooni toetav eelarve, eelarve, kus hoidutakse
liikmesriikide kulutusi dubleerimast ning millega kaasneb lisaväärtus tänu
selliste meetmete koosmõjule, milles lepitakse kokku Euroopa tasandil ja mida
ei ole võimalik rakendada ilma Euroopa mõõdet arvesse võtmata. Suur hulk eelarve
vahenditest on ette nähtud selleks, et luua töökohti ja soodustada
majanduskasvu, nagu see on eesmärgiks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles
käsitletakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Euroopa
ühendamise rahastamisvahendit kasutatakse selleks, et rahastada puuduvaid
lülisid energia-, transpordi- ja infotehnoloogiavõrkudes, tugevdades nii
siseturu ühtsust, sidudes ida läänega ja põhja lõunaga ning tagades tõelise
territoriaalse ühtekuuluvuse meie kõikide hüvanguks. Eelarvest toetatakse
andekaid eurooplasi tänu suurematele summadele, mis eraldatakse haridusele, koolitusele,
teadusele ja innovatsioonile. Nimetatud valdkonnad on Euroopa konkurentsivõime
seisukohalt otsustava tähtsusega, et suudaksime luua töökohti ja genereerida
uusi ideid. Maailmas, kus valitseb tihe konkurents, on Euroopa parim võimalus
koondada meie käsutuses olevad vahendid, et suudaksime tagada väga
konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, mis vastab Euroopa 2020. aasta
strateegia eesmärkidele. Kõikide riikide majandus sõltub teiste omast rohkem
kui kunagi varem ning seetõttu on meie huvides iga liikmesriigi majanduse
elavdamine. Põllumajandusele
eelarvest ettenähtud vahenditega toetatakse tõelist Euroopa ühist strateegilise
tähtsusega poliitikavaldkonda, kus üle 70% rahastamisest ei tule enam
liikmesriikidelt ja ELi poolne rahastamine on vähem kulukas kui 27 erinevat
põllumajanduspoliitikat. Ühist põllumajanduspoliitikat ajakohastatakse, et
toota ohutut ja tervislikku toitu, kaitsta keskkonda ja tuua väiketalunikele
suuremat kasu. See näitab piltlikult, kuidas üks euro võib teenida ja peab teenima
mitut eesmärki. Maailm muutub üha
väiksemaks. Muutuvad jõuvahekorrad ja esilekerkivad uued jõud sunnivad Euroopat
tegema rohkem selleks, et olla kuuldav. Rohkem rahalisi vahendeid
investeeritakse sellesse, et Euroopa maailmapoliitikasse paremini kaasata.
Rohkem raha eraldatakse naabruspoliitika jaoks ning meie kohustuste täitmiseks
maailma vaeseimate aitamisel. Kuigi meil on praegu raske aeg, on neil veelgi
raskem. Solidaarsus on
ettepanekus kesksel kohal – solidaarsus kõige vaesemate liikmesriikide ja
piirkondadega, solidaarsus rändeprobleemide lahendamisel, solidaarsus
energiajulgeoleku alal ja solidaarsus kolmandate riikidega. Üldine
ettekujutus, et ELis kulutatakse enamik rahast teenistujatele ja hoonetele, ei
oma tõepõhja. Nimetatud kulutused moodustavad ainult 6% eelarvest. Kuid ma
arvan, et ajal, mil kõikjal tuleb säästa ja tegutseda võimalikult tõhusalt,
peaksid ka Euroopa institutsioonid üles näitama solidaarsust Euroopa
kodanikega. Seetõttu ei suurendata halduskulusid ja vähendatakse järgmise
seitsme aasta jooksul töötajate arvu 5% võrra. Usun, et esitame
kõrgelennulised, kuid vastutustundlikud ettepanekud. Vähendame kulutusi
teatavates valdkondades ja suurendame esmatähtsates valdkondades. Suutsime
vastu panna kiusatusele teha väikseid kohandusi, mille tulemusel eelarve ei
oleks eriti muutunud. Meie eesmärk on eelkõige tagada Euroopa kodanikele
kulutuste tasuvus. Euroopa Parlament, liikmesriigid ja komisjon peavad
nüüd ühiselt jõudma esitatud ettepanekute suhtes kokkuleppele. Tõenäoliselt ootavad
meid lähikuudel ees paljud rasked vaidlused, kuid kui kõik osalised suudavad
säilitada tõelise Euroopa vaimu, siis usun, et jõuame kokkuleppele
kõrgelennulises ja uuenduslikus eelarves, mis aitab parandada inimeste
igapäevaelu. Jose Manuel Durão Barroso Euroopa Komisjoni president
1.
Taust
Valmistades ette oma ettepanekuid Euroopa
Liidu tulevase eelarve kohta, on komisjon pidanud lahendama probleemi, kuidas
rahastada järjest kasvavat arvu poliitikavaldkondi, milles EL saab tõhusamalt
tegutseda ELi tasandil, olukorras, kus liikmesriigid peavad rakendama
kokkuhoiumeetmeid ja tegelema eelarve konsolideerimisega. Selle tulemusel on
komisjon teinud ettepaneku eelarve kohta, millel on tugev üleeuroopaline mõõde
ja mille eesmärk on toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Ettepanek on
innovatiivne ja seda nii kulusid käsitlevate ettepanekute kvaliteedi kui ka
selle poolest, kuidas ELi eelarvet tulevikus rahastada. Loodetavasti saab
eelarvest tõeline Euroopa eelarve ning see vähendab ka survet liikmesriikide eelarvetele. Euroopa Liit on võtnud pärast majandus- ja
finantskriisi märkimisväärseid meetmeid, et parandada majanduse juhtimise
koordineerimist, toetades seeläbi majanduse taaselustamist. Euroopa Parlament
ja liikmesriigid on teadvustanud, kui kasulik on hallata ELi liikmesriikide
vastastikust sõltuvust struktureeritud strateegia kaudu, mis nähti ette
majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastal. Järgmine
finantsraamistik peab seda protsessi toetama. Selles vaadeldakse Euroopa
majandust pikaajalises perspektiivis, mis ulatub kaugemale mõne liikmesriigi
praegustest rahanduspoliitilistest raskustest. ELi eelarve ei tähenda Brüsseli
eelarvet – see on eelarve ELi kodanike jaoks. Selle maht on väike ja sellest
investeeritakse liikmesriikidesse, et tuua kasu kogu Euroopa Liidule ja selle
kodanikele. Eelarve on ELi jätkusuutliku majanduskasvu strateegia aluseks, sest
see on tõhus stimulaator, eriti kui seda kasutada Euroopa 2020. aasta
strateegia eesmärkide saavutamiseks. Ettepaneku põhiteema on arukas, jätkusuutlik
ja kaasav majanduskasv. Komisjon teeb ettepaneku suurendada teadustegevusele ja
innovatsioonile ning haridusele ja VKEde arendamisele eraldatavaid summasid.
Samuti teeb ta ettepaneku kasutada paremini ära ühtse turu potentsiaali,
varustades turu 21. sajandile kohase taristuga. Veel teeb komisjon ettepaneku
muuta ühine põllumajanduspoliitika ressursitõhusamaks, nii et selle kaudu mitte
ainult ei toodetaks kvaliteetset toitu, vaid oleks ka võimalik majandada
keskkonda ja võidelda kliimamuutusega. Ettepanekus on olulisel kohal ka
solidaarsuse teema: solidaarsus vaeseimate liikmesriikide ja piirkondadega,
suunates suurima osa ühtekuuluvuspoliitika kuludest nende vajadustele,
solidaarsus rändeprobleemide ühisel lahendamisel ja loodusõnnetuste tagajärgede
likvideerimisel, solidaarsus energiajulgeoleku vallas ning solidaarsus nende
kolmandate riikide inimestega, kes vajavad meie abi oma esmaste
humanitaarvajaduste täitmiseks ja pikaajaliseks arenguks. Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret,[1]
et „viis, kuidas omavahendite süsteem on arenenud [...], asetab
ebaproportsionaalselt suure rõhu liikmesriikide vahelisele netobilansile ning
kahjustab seega Euroopa ühishuvi ja eirab suurel määral Euroopa Liidu
lisaväärtust”. Kõnealuste ettepanekute tegemisel soovib komisjon muuta ELi
rahanduse kurssi. Eesmärk on minna seni peamiselt liikmesriigi kogurahvatulul
põhinevatest osamaksudest koosnevalt eelarvelt üle omavahenditel põhinevale
eelarvele. See oleks paremini kooskõlas aluslepinguga, milles nähakse ette, et
eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ettepaneku
koostamisel on komisjon uurinud seniste kulude kandmise vahendite ja
programmide mõju, konsulteerinud laialdaselt sidusrühmadega[2] ning analüüsinud võimalusi töötada
uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel välja vahendeid ja programme[3].
2.
Kavandatav mitmeaastane finantsraamistik
Tehes otsust selle kohta, millist kogusummat
järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kavandada, on komisjon võtnud
arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta, „et järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku külmutamine 2013. aasta tasemel [...] ei ole arvestatav
võimalus [...] ja et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite tase
peaks [...] olema vähemalt 5% suurem”[4].
Samuti on komisjon arvesse võtnud Euroopa Ülemkogu järeldusi,[5] mille kohaselt on oluline, et
„tulevane mitmeaastane finantsraamistik kajastaks liikmesriikide poolt
puudujäägi ja võlataseme jätkusuutlikumale teele viimiseks tehtavaid
konsolideerimispingutusi. Austades eri institutsioonide rolli ja vajadust täita
Euroopa eesmärke, [...] tagada, et Euroopa tasandil tehtavad kulutused saaksid
seda tööd asjakohaselt toetada.” Komisjon on
veendunud, et kulude kandmine ELi tasandil annab lisaväärtust. Praeguse
mitmeaastase finantsraamistiku kulud moodustavad ainult pisut üle 1 % ELi
kogurahvatulust, mis on väike summa võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
korrapäraselt esitatavate üleeuroopaliste vajadustega. Komisjon teeb ettepaneku
finantsraamistiku kohta, milles kulukohustused moodustaksid 1,05 %
kogurahvatulust (mis tähendab, et 1% maksetest tuleks ELi eelarvest).
Täiendavad 0,02 % väljaspool finantsraamistikku kantavaid kulusid ja
0,04 % väljaspool eelarvet kantavaid kulusid teevad kulukohustuste
kogusummaks 1,11 %. Selle hulka kuuluvad ettenägematute kriiside ja
hädaolukordade lahendamiseks mõeldud summad (nagu humanitaarsekkumised) ning
kulud, mis kaetakse ühekordsete maksetega liikmesriikidelt (näiteks Euroopa
Arengufond, mille rahalise toetuse kriteeriumid erinevad ELi eelarve puhul
kasutatavatest). Tehes ettepaneku sellise raamistiku kohta, on komisjon püüdnud
saavutada õige tasakaalu soovide ja reaalsuse vahel, võttes arvesse
eelarveläbirääkimiste toimumise aega. Kooskõlas
mitmeaastase finantsraamistiku väljakujunenud tavaga esitab komisjon
ettepanekus rahalised kohustused, mida ta võtta kavatseb. Samuti näeb ta ette
oodatava makserütmi, et tagada parem prognoositavus. See on eriti oluline
eelarve konsolideerimise seisukohast, mis nõuab ranget maksete kontrolli järgmise
perioodi alguses. Komisjon on otsustanud teha ettepaneku
järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta: ·
3.
ELi eelarve rahastamine
Finantsraamistiku ajakohastamise vajadus ei
kehti ainult kuluprioriteetide ja nende kindlaksmääramise, vaid ka ELi eelarve
rahastamise kohta, mille põhimõtteid on viimaste aastate jooksul järjest enam
kahtluse alla seatud. Euroopa Liidu toimimise lepingus rõhutatakse algset
põhimõtet, et ELi eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest. Reaalne
olukord on aga see, et rohkem kui 85 % ELi rahastamisest tugineb
kogurahvatulust ja käibemaksust lähtuvalt tuletatud statistilistele
koondandmetele. Neid makseid nähakse kui liikmesriikide osamaksusid, mida
tuleks kindlasti vähendada. See on netorahastajate hulgas tekitanud „tahan oma
raha tagasi” hoiaku, mis moonutab ELi eelarve loogikat ja paneb kahtluse alla
liidu üheks alustalaks oleva solidaarsuse põhimõtte. Samuti on see kaasa toonud
liigse keskendumise netomaksetele ja bilansile ning takistanud ELi eelarvel oma
rolli täitmist ELi lisaväärtuse tagamisel. On aeg viia ELi rahastamine kooskõlla
autonoomia, läbipaistvuse ja õigluse põhimõttega ning anda ELile võimalus
saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid. Uute omavahendite kasutuselevõtu
eesmärk ei ole suurendada ELi kogueelarvet, vaid vältida „tahan oma raha
tagasi” hoiakut ja muuta süsteem läbipaistvamaks. See ei tähenda ELile
maksualase sõltumatuse andmist, vaid tagasipöördumist rahastamismehhanismide
juurde, mis vastavad paremini aluslepingute algsetele eesmärkidele. Seepärast
kaasneks komisjoni ettepanekuga liikmesriikide eelarvetest makstavate otseste
osamaksude vähendamine. Eelarve läbivaatamisel[6] koostas komisjon mittetäieliku
nimekirja võimalikest rahastamisvahenditest, mis võiksid järk-järgult asendada
liikmesriikide osamaksud ja vähendada koormust riikide eelarvetele. Samuti
loetleti mitu kriteeriumi, mida nende rahastamisvahendite puhul kohaldada.
Komisjon on neid võimalusi põhjalikult analüüsinud[7] ja otsustanud teha ettepaneku
uue omavahendite süsteemi kohta, mis põhineks finantstehingumaksul ja uutel
käibemaksupõhistel omavahenditel. Uutest omavahenditest rahastataks ELi
eelarvet osaliselt ja nendega võiks täielikult asendada olemasolevad keerukad
käibemaksupõhised omavahendid, millest komisjon soovitab loobuda, ja vähendada
kogurahvatulul põhinevate vahendite osakaalu. Komisjoni ettepanek uusi
omavahendeid käsitleva nõukogu otsuse kohta on esitatud teatisele lisatud
seadusandlikus ettepanekus[8].
Sellega seoses toetab komisjon Euroopa Parlamendi üleskutset korraldada
liikmesriikide parlamentidega küsimuse arutamiseks parlamentidevaheline
konverents. Eespool nimetatud põhjustel teeb komisjon ka ettepaneku lihtsustada
märkimisväärselt tagasimaksete ja korrektsioonide küsimust. Liikmesriikide
poolt ELi eelarvesse tehtavate osamaksude erinevuse vähendamine ja ELi kulusid
käsitlevate erinevate tegevuspõhimõtete rakendamine moonutavad eelarvet ja
kahjustavad selle suutlikkust pakkuda lisaväärtust. Sellepärast teeb komisjon
ettepaneku, mis on kooskõlas 1984. aasta Fontainebleau Ülemkogu
järeldustega, piirata nende liikmesriikide osamakse, kelle eelarvekoormus oleks
muidu nende suhtelist jõukust arvestades ülemäärane.
4.
ELi eelarve aluspõhimõtted
ELi eelarve erineb liikmesriikide eelarvetest.
EL ei rahasta otseselt tervishoidu või haridust. Ta ei rahasta politseid ega
kaitsejõude, nagu seda tehakse liikmesriikide eelarvetest. ELi eelarve on
üleeuroopaline. See on mahult üsna väike, mis võimaldab keskenduda sellele, mis
toob kaasa kõige rohkem ELi lisaväärtust[9].
ELi eelarvest ei rahastata meetmeid, mida liikmesriigid saavad ise rahastada.
Selle eesmärk on toetada meetmeid, mida tuleb rahastada ELi toimimise
tagamiseks või mida on võimalik ELi eelarvest rahastades rakendada
säästlikumalt ja tõhusamalt. ELi eelarve eesmärk on: (a)
rahastada ühist poliitikat, mille puhul
liikmesriigid on kokku leppinud, et seda tuleb teha ELi tasandil (näiteks ühine
põllumajanduspoliitika); (b)
väljendada solidaarsust kõikide liikmesriikide ja
piirkondade vahel ning toetada nõrgimate piirkondade arengut, mis võimaldab
ELil toimida ühtse majandusruumina (näiteks ühtekuuluvuspoliitika kaudu); (c)
rahastada meetmeid siseturu väljakujundamiseks,
mida isegi kõige jõukamad liikmesriigid ei jõua iseseisvalt rahastada. ELi
eelarvet tuleb vaadelda üleeuroopalisest perspektiivist, mitte üksnes
liikmesriikide perspektiivist (näiteks võimaldab see rahastada üleeuroopalisi
investeeringuid taristusse). Samuti võimaldab see ära hoida kulukat
dubleerimist liikmesriikide rahastamiskavade vahel, millel on osaliselt samad eesmärgid; (d)
tagada koostoime ja mastaabisääst, hõlbustada
koostööd ja pakkuda ühiseid lahendusi küsimustele, mida liikmesriik ei saa üksi
lahendada (näiteks maailmatasemel teadustegevus ja innovatsioon, koostöö
siseasjades, rände- ja õigusküsimustes); (e)
reageerida pidevatele ja tekkivatele probleemidele,
mis vajavad ühist üleeuroopalist lahendamist (näiteks keskkond, kliimamuutus,
humanitaarabi, demograafilised muutused ja kultuur). Seda arvesse võttes on komisjon järgmist
mitmeaastast finantsraamistikku kavandades rakendanud 2010. aastal toimunud
eelarve läbivaatamisel väljatoodud põhimõtteid: ·
keskenduda poliitikavaldkondade prioriteetide
raames tulemuste saavutamisele; ·
keskenduda ELi lisaväärtusele; ·
keskenduda mõjule ja tulemustele; ·
tagada kasu kogu Euroopa Liidule. ELi eelarve väljendab poliitikat arvude kaudu.
See tähendab, et rahastamine peab olema kooskõlas asjaomases valdkonnas kehtiva
regulatiivse raamistiku ja poliitikavaldkondade prioriteetidega. Rahastamine
peab kaasa tooma eeldatava tulemuse: riigiasutustel ei ole õigust kasutada
saadud vahendeid vastavalt oma soovile, vaid nad saavad ELi rahalisi vahendeid
selleks, et täita kokkulepitud ELi eesmärke. Seepärast on käesolevas
mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus käsitletud programmid ja vahendid ümber
kavandatud, tagamaks, et nende tulemused ja mõju aitavad saavutada ELi
poliitikavaldkondade prioriteete. Järgmiste rahastamisprogrammide ja vahendite
puhul keskendutakse esmajoones tulemustele, enamate tingimuste seadmisele ja
eeskirjade lihtsustamisele. ·
Tulemused seotakse
selgelt Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise ja selle eesmärkide
saavutamisega. See tähendab, et programmides keskendutakse piiratud arvule
olulisematele prioriteetidele ja meetmetele, mis saavutavad kriitilise massi.
Vältida tuleb meetmete killustamist ja koordineerimise puudumist. Võimaluse
korral olemasolevad programmid ühendatakse (näiteks sellistes valdkondades nagu
siseasjad, haridus ja kultuur) ja/või kavandatakse ümber (näiteks teadustegevus
ja ühtekuuluvus), et tagada integreeritud programmitöö ning ühine rakendamis-,
aruandlus- ja kontrollimehhanism. ·
Lihtsustamine: seniseid
rahastamiseeskirju arendati mitte ainult selleks, et parandada ELi vahendite
kasutamisest aruandmist, vaid ka tekkinud probleemide lahendamiseks. Tulemuseks
olid komplekssed ja keerukad eeskirjad, mida on raske rakendada ja mille
järgmist raske kontrollida. Keerukus toob nii abisaajatele kui ka komisjonile
ja liikmesriikidele kaasa suure halduskoormuse, mis mõjutab negatiivselt
programmide rakendamises osalemist ja toob rakendamisel kaasa viivitusi. Praegu
tehakse tööd selle nimel, et lihtsustada nii üldeeskirju (finantsmäärus) kui ka
valdkondlikke eeskirju. ·
Tingimuste seadmine:
selleks et keskenduda rohkem tulemustele kui sisenditele, peavad programmid ja
vahendid vastama teatavatele tingimustele. See on eriti oluline
ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse suurte kulude seisukohast, millega
seoses peavad liikmesriigid ja abisaajad tõendama, et saadud vahendeid
kasutatakse ELi poliitikavaldkondade prioriteetide saavutamiseks. Laiemalt
võttes tagab komisjon ELi üldise majanduspoliitika ja ELi eelarve sidususe,
eelkõige selleks, et vältida olukordi, kus ELi-poolse rahastamise tõhusust
kahjustab ebausaldusväärne makromajanduspoliitika. ·
Investeeringute finantsvõimendus: innovatiivsete finantsvahendite vallas erasektoriga koostöö tegemine
võimaldab suurendada ELi eelarve mõju, sest nii saab teha rohkem strateegilisi
investeeringuid ja suurendada ELi kasvupotentsiaali. Eelkõige Euroopa
Investeerimispanga grupi ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste avaliku sektori
finantseerimisasutustega tehtud töö on olnud positiivne ja seda arendatakse
järgmises mitmeaastases finantsraamistikus edasi. Tagatised ja riskide jagamise
kord võimaldavad finantssektoril investeerida rohkem omakapitali ja laenata
rohkem raha innovatiivsetele ettevõtjatele või taristuprojektide jaoks. Nii
aitavad nimetatud finantsvahendid kaasa kriisijärgsete finantsturgude üldisele
arengule.
5.
Olulisemad uuendused
Komisjon soovib järgmise ELi eelarve puhul
kulutamist muuta, pannes rohkem rõhku tulemustele ja tõhususele ning
keskendudes Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Enam
tähelepanu pööratakse ühtekuuluvuspoliitika tingimuste täitmisele ja
põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks
muutmisele. Uut eelarvet tuleks ajakohastada, suunates vahendeid ümber
prioriteetsetele valdkondadele, nagu üleeuroopaline taristu, teadustegevus ja
innovatsioon, haridus ja kultuur, ELi välispiiri kindlustamine ning välissuhete
poliitika prioriteedid, nagu ELi naabruspoliitika. Eelarves käsitatakse
selliseid teemasid, mis on prioriteedid kõigis valdkondades, nagu näiteks
keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutusega, kõigi peamiste õigusaktide ja
meetmete olulise osana. Igas poliitikavaldkonnas rakendatava strateegia
üksikasjad on esitatud käesoleva teatise II osas. Järgmises jaos esitatakse
põhilised muudatused, mida on kavas teha peamistes kuluvaldkondades.
5.1.
Horizon 2020: teadustegevuse, innovatsiooni ja
tehnoloogia arengu ühine strateegiline raamistik
ELi ähvardab innovatsioonialane mahajäämus,[10] mis tuleb likvideerida, kui EL
tahab konkureerida arenenud riikide ja tärkava majandusega arenguriikidega. EL
tervikuna on Jaapanist ja Ameerika Ühendriikidest maha jäänud mitme olulise
näitaja poolest, nagu registreeritud patentide arv, kõrg- ja
kesktehnoloogiliste toodete eksport ning teadus- ja arendustegevuse kulude
osakaal SKPst. Teadustegevus ja innovatsioon aitavad luua
töökohti, saavutada heaolu ja parandada elukvaliteeti. Kuigi EL on mitmes
tehnoloogiavaldkonnas ülemaailmne liider, pakuvad senised konkurendid ja
tärkava majandusega riigid talle üha enam konkurentsi. Ühisprogrammid koondavad
teadustegevuse alaseid jõupingutusi, mistõttu on võimalik saavutada tulemusi,
mida liikmesriigid üksi ei suudaks. Kogu ELis tuleb edendada investeeringuid
teadus- ja arendustegevusse, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia üks
peamine eesmärk, nimelt investeeringute 3 % osakaal SKPst. EL peab ka
suutma muuta oma teaduslikult põhjendatud teadmised patenteeritud protsessideks
ja toodeteks, mida saab kasutada mitte ainult kõrgtehnoloogilises tööstuses,
vaid ka traditsioonilistes sektorites, kus see võib osutuda veelgi olulisemaks.
Selleks peavad koostööd tegema nii riigiasutused, erasektor kui ka
teadusringkonnad. Komisjon on alustanud ELi teadustegevuse juhtimise
struktuuride põhjalikku ümberkorraldamist, luues Euroopa Teadusnõukogu, kelle
töö on olnud tulemuslik. Komisjon teeb ettepaneku seda tegevust jätkata ning
korraldada ümber teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise vahendid (eelkõige
teadustegevuse ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammid), et
luua tugevam side kindlaksmääratud poliitikaeesmärkidega ning lihtsustada nende
rakendamise menetlusi. See leevendab ka abisaajate halduskoormust. Komisjon teeb ettepaneku, et tulevikus
põhineks teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamine kolmel peamisel teguril,
millel on kindel koht Euroopa 2020. aasta strateegias: ·
teadusbaasi tugevdamine; ·
ühiskondlike probleemide lahendamine; ·
tööstuse valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine ja
konkurentsivõime suurendamine. Ühine strateegiline raamistik (Horizon 2020)
hoiab ära killustatuse ja tagab sidususe, sealhulgas liikmesriikide
teadusprogrammidega. See on tihedalt seotud valdkondliku poliitika peamiste
prioriteediga, nagu tervishoid, toiduga kindlustatus ja biomajandus ning
energeetika ja kliimamuutus. Programmis Horizon 2020 osaleb ka Euroopa
Tehnoloogiainstituut, kes mängib olulist rolli, ühendades teadmis- ja
innovatsiooniühenduste kaudu teadmiste kolmnurga kolm külge: haridus,
innovatsioon ja teadustegevus. Teadustegevuse rahastamise uue strateegia üks
tunnus on innovatiivsete finantsvahendite aktiivsem kasutamine, järgides
riskijagamisrahastu edukat eeskuju. Komisjon teeb ettepaneku eraldada teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku jaoks 2014.–2020. aastaks 80 miljardit eurot. Seda summat täiendatakse struktuurifondidest teadustegevuseks ja innovatsiooniks eraldatava märkimisväärse toetusega. Näiteks kulutati 2007.–2013. aastal ligikaudu 60 miljardit eurot Euroopa eri piirkondades teadustegevusele ja innovatsioonile ning samalaadseid kulusid on oodata ka tulevikus.
5.2.
Solidaarsus ja investeeringud püsiva majanduskasvu
ja tööhõive tagamiseks
Ühtekuuluvuspoliitika abil saab väljendada
solidaarsust ELi vaeseimate ja nõrgimate piirkondadega, kuid mitte ainult. Üks
ELi suurimaid saavutusi on kõigi kodanike elustandardi parandamine. Seda ei
tehta üksnes vaesemate liikmesriikide ja piirkondade arengu ja majanduskasvu
toetamisega, vaid ka siseturu integreerimise kaudu, sest selle suurus võimaldab
luua turge ja tagab mastaabisäästu kõikidele ELi piirkondadele, sõltumata nende
suurusest ja jõukusest. Komisjoni hinnang senistele kuludele pakub palju
näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvust ja töökohtade loomisest, mis on
saavutatud otseselt ELi eelarve toetusega. Tulemused näitavad siiski ka
teatavat hajutatust ja prioriseerimise puudumist. Ajal, mil ELi vahendeid napib
ja majanduskasvu suurendavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi varem,
on komisjon otsustanud teha ühtekuuluvuspoliitikas olulisi muudatusi. Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis roll kogu
ELis Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamisel. Komisjon teeb
ettepaneku keskenduda rohkem ühtekuuluvuspoliitika tulemustele ja säästlikule
kulude kandmisele, sidudes ühtekuuluvuspoliitika süsteemsemalt Euroopa
2020. aasta eesmärkidega. Lisaks teeb komisjon ettepaneku võtta
kasutusele uus piirkonnakategooria, nimelt „üleminekupiirkonnad“,
millega asendada praegune toetuste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise
süsteem. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik piirkonnad, mille SKP elaniku
kohta jääb 75 % ja 90 % vahele ELi 27 liikmesriigi keskmisest. Tööpuuduse ja jätkuvalt kõrge vaesuse määraga
tuleb võidelda nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Kuna ELi ohustab üha
enam oskuste nappus, aktiivsete tööturumeetmete ja haridussüsteemi kesised
tulemused, marginaliseeritud ühiskonnarühmade sotsiaalne tõrjutus ja tööjõu
vähene liikuvus, on vaja nii poliitikaalgatusi kui ka konkreetseid
toetusmeetmeid. Paljusid neid probleeme on süvendanud finants- ja
majanduskriis, demograafilised ja rändesuundumused ning tehnoloogia kiire
areng. Kui neid ei suudeta lahendada, osutuvad need märkimisväärseteks
takistusteks sotsiaalsele sidususele ja konkurentsivõimele. Seepärast peavad
majanduskasvu suurendavad investeeringud taristu, piirkondliku konkurentsivõime
ja äritegevuse edendamisse käima koos meetmetega, mis on seotud
tööturupoliitika, hariduse, koolituse, sotsiaalse kaasatuse, töötajate,
ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime ning haldussuutlikkusega. Siin on oluline roll Euroopa Sotsiaalfondil.
Liikmesriigid peavad täpsustama, kuidas aitavad erinevad rahastamisvahendid
kaasa Euroopa 2020. aasta peamiste eesmärkide saavutamisele, ning kehtestama
miinimumosa, mille ulatuses tuleb struktuurifondidest sotsiaalfondi iga
piirkonnakategooria kohta toetust eraldada. (25 % lähenemispiirkondadele,
40 % üleminekupiirkondadele, 52 % konkurentsipiirkondade, lähtudes sellest,
et ühtekuuluvusfond moodustab jätkuvalt ühe kolmandiku ühtekuuluvuspoliitika
rahaeraldisest rahastamiskõlblikes liikmesriikides, ja jättes kõrvale
territoriaalse koostöö). Nimetatud osade kohaldamise tulemusena on
sotsiaalfondi minimaalne koguosa 25 % ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud
summadest, st 84 miljardit eurot. Euroopa Sotsiaalfondi kuuluvad ka muud
komisjoni hallatavad vahendid, nagu programm PROGRESS ja Euroopa
tööturuasutuste võrgustik EURES. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on
paindlik vahend, mis jääb finantsraamistikust väljaspoole, ja mille kaudu
toetatakse töötajaid, kes on kaotanud töö maailma kaubanduse struktuuriliste
muutuste tagajärjel, ja aidatakse neil võimalikult kiiresti uus töö leida.
Vajalikud summad erinevad aastast aastasse, mistõttu komisjon teeb ettepaneku
jätta kõnealune fond finantsraamistikust väljaspoole. Globaliseerumisega
Kohanemise Euroopa Fondi saab kasutada ka nende põllumajandusega tegelevate
inimeste toetamiseks, kelle toimetulekut võib mõjutada globaliseerumine. Selleks et suurendada ELi kulude säästlikkust
ja kooskõlas Lissaboni lepingu territoriaalse lähenemisviisiga, teeb komisjon
ettepaneku luua kõikide struktuurifondide jaoks ühine strateegiline raamistik,
mille kaudu muuta Euroopa 2020. aasta eesmärgid investeerimisprioriteetideks.
See annaks uue hingamise Lissaboni lepinguga ettenähtud territoriaalse
ühtekuuluvuse eesmärgile. Konkreetsemalt teeb komisjon ettepaneku sõlmida iga
liikmesriigiga partnerlusleping. Lepingus nähakse ette partnerite kohustused
riigi ja piirkonna tasandil seoses neile eraldatud vahendite kasutamisega
Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks ning tulemuslikkuse
raamistik, mille põhjal saaks kohustuste täitmist hinnata. Seepärast peab leping olema tugevalt seotud
liikmesriikide koostatud reformiprogrammide ning stabiilsus- ja
lähenemisprogrammide ja riigipõhiste soovitustega, mille nõukogu nende põhjal
vastu võtab. Selle tagamiseks, et ühtekuuluvuspoliitika kulude säästlikkust ei
kahjustaks ebausaldusväärne makromajanduspoliitika, täiendatakse uue
majandusjuhtimisega seotud tingimuste seadmist igas lepingus sätestatud
konkreetsete eeltingimustega. Lepingus nähakse ette selged eesmärgid ja
näitajad, kehtestatakse piiratud arv tingimusi (nii eeltingimused kui ka
tulemuste saavutamisega seotud tingimused, et nende täitmist oleks võimalik
kontrollida) ning sellesse lisatakse kohustus anda saavutatud tulemustest igal
aastal aru ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevas aastaaruandes. Rahalised vahendid
suunatakse piiratud arvu prioriteetide täitmiseks: konkurentsi- ja
üleminekupiirkonnad kulutaksid eelarveeraldised, v.a. sotsiaalfondi eraldised,
peamiselt energiatõhususele, taastuvenergeetikale, VKEde konkurentsivõime
suurendamisele ja innovatsioonile, samas kui lähenemiseesmärgipiirkonnad
keskenduksid rohkematele prioriteetidele (vajaduse korral ka institutsionaalse
suutlikkuse suurendamisele). Paremate
tulemuste saavutamiseks kehtestatakse uued tingimusi käsitlevad sätted, et
tagada, et ELi vahendeid kasutatakse kavandatud tulemusteni jõudmiseks, ja luua
liikmesriikidele stiimuleid Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide
saavutamiseks ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Tingimused kehtestatakse nii
eeltingimuste (mis tuleb täita enne rahaliste vahendite eraldamist) kui ka
järeltingimuste kujul (mille puhul peavad tulemused nõuetele vastama enne
täiendavate vahendite eraldamist). Kui tulemused ei vasta nõuetele, peatatakse
või lõpetatakse vahendite andmine. Tingimused
põhinevad tulemustel ja stiimulitel, millega edendatakse reformide rakendamist
finantsvahendite tõhusa kasutamise tagamiseks. Et keskenduda rohkem tulemustele
ja Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, pannakse 5 %
ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud eelarvest kõrvale ja eraldatakse pärast
vahekokkuvõtte tegemist nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, kelle
programmid on jõudnud Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkidega seotud
vahetulemusteni. Vaheeesmärgid määratletakse kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika
määrustega. Senise finantsraamistikuga saadud kogemus
näitab, et paljudel liikmesriikidel on raskusi kõigi ELi vahendite
ärakasutamisega piiratud ajavahemiku jooksul. Projektide, kohustuste ja kulude
ettevalmistamise viibimine on põhjustanud praeguse rahastamisperioodi lõpuks
kasutamata assigneeringute kuhjumise. Lisaks on teatavate liikmesriikide
eelarveseisund teinud raskemaks vahendite eraldamise liikmesriikide
kaasrahastamise tagamiseks. Vahendite paremaks kasutamiseks soovitab komisjon
järgmist: ·
kehtestada ühtekuuluvuspoliitika eraldiste
ülemmääraks 2,5 % SKPst; ·
võimaldada ajutiselt suurendada kaasrahastamise
määra 5–10 protsendipunkti, kui liikmesriik saab rahalist abi kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 136 või 143, vähendades seeläbi
eelarve konsolideerimise ajal survet liikmesriikide eelarvetele, kuid säilitades
samal ajal ELi-poolse rahastamise üldise taseme; ·
lisada partnerluslepingutesse teatavad tingimused
haldussuutlikkuse parandamise kohta. Järgmiseks
mitmeaastaseks finantsraamistikuks teeb komisjon ettepaneku suunata suurim osa
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest vaeseimatele piirkondadele ja
liikmesriikidele. Samuti teeb ta ettepaneku aidata piirkondi, mis kaotavad
lähenemiseesmärgi piirkonna staatuse, piirates abi osatähtsuse vähendamist,
mida kohaldataks juhul, kui need saavutaksid kohe konkurentsipiirkonna staatuse.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et need piirkonnad peaksid järgmiseks
mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks säilitama kaks kolmandikku seni
saadud eraldistest. Need piirkonnad koos muude samalaadse SKP tasemega
(75–90 % ELi SKPst) piirkondadega moodustaksid uue kategooria:
üleminekupiirkonnad. Komisjon teeb ettepaneku eraldada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kulude jaoks 2014.–2020. aastaks 376 miljardit eurot. Sellest summast nähakse ette: · 162,6 miljardit eurot lähenemiseesmärgi piirkondade, · 38,9 miljardit eurot üleminekupiirkondade, · 53,1 miljardit eurot konkurentsipiirkondade, · 11,7 miljardit eurot territoriaalse koostöö ning · 68,7 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi jaoks. 40 miljardit eurot nähakse ette Euroopa ühendamise rahastu jaoks (vt jagu 5.3). Euroopa Sotsiaalfond (lähtudes valemist 25/40/52 iga piirkonnakategooria kohta) moodustab vähemalt 25 % ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, arvestamata Euroopa ühendamise rahastut, st 84 miljardit eurot. Väljaspool finantsraamistikku nähakse ette: · 3 miljardit eurot Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks ja · 7 miljardit eurot Euroopa Solidaarsusfondi jaoks.
5.3.
Euroopa ühendamine
Täielikult toimiv ühtne turg sõltub modernsest
hästi toimivast infrastruktuurist, mis ühendab Euroopat eelkõige transpordi,
energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Hinnanguliselt on üleeuroopaliste
energiavõrkude loomiseks vaja ligikaudu 200 miljardit eurot ning aastatel
2014–2020 tuleb üleeuroopalisse transpordivõrku investeerida 540 miljardit
eurot ja IKT-sse 250 miljardit eurot. Kuigi siseturul on võimalik teha enamik
vajalikke investeeringuid, tuleb ületada turutõrked: kõrvaldada puudused ja
kitsaskohad ning tagada piisavad piiriülesed ühendused. Kogemus näitab siiski,
et liikmesriikide eelarvetes ei prioriseerita mitut riiki hõlmavaid
piiriüleseid investeeringuid, et tagada ühtsele turule vajalik taristu. See on
järjekordne näide ELi eelarve pakutavast lisaväärtusest. Sellega kindlustatakse
selliste üleeuroopaliste projektide rahastamine, mis ühendavad keskust ja
äärealasid ning pakuvad üldist huvi. Seepärast on komisjon otsustanud teha
ettepaneku luua Euroopa ühendamise rahastu, et kiirendada ELi vajadustele
vastava taristu arendamist. Kõnealused majanduskasvu suurendavad ühendused
võimaldavad paremat pääsu siseturule ja lõpetavad teatavate majanduspiirkondade
isolatsiooni. Näiteks nende ELi piirkondade energiavarustus, mis ei ole veel
ühendatud peamistesse elektri- ja gaasivõrkudesse, sõltub teistes
liikmesriikides tehtud investeeringutest. Euroopa ühendamise rahastu on ülimalt
oluline ka energiajulgeoleku seisukohast, tagades kogu Euroopas võimaluse
kasutada nii liidu kui ka kolmandate riikide allikaid ja tarnijaid. Samuti
aitab see rakendada Lissaboni lepinguga ettenähtud uut territoriaalse
ühtekuuluvuse mõistet. Kui kiired IKT võrgud ja teenused on kättesaadavad
kõikjal Euroopas, aitab see vähendada siseturu killustatust ja võimaldab VKEdel
laieneda väljaspoole oma koduriigi turgusid. Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse
eelnevalt kindlaks määratud ja ELi huvide seisukohast prioriteetseid
transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristuid ning
nii füüsilist kui ka infotehnoloogia taristut, võttes arvesse säästva arengu
kriteeriume. Käesolevale ettepanekule on lisatud kavandatavate taristute
loetelu (puuduvad lülid). Euroopa ühendamise rahastut hallatakse
keskselt ja seda rahastatakse eriotstarbelisest eelarvest ning
Ühtekuuluvusfondis transpordi jaoks ettenähtud summadest. ELi eelarvest
kaasrahastamise määr on lähenemiseesmärgi piirkondades investeerimise puhul
kõrgem kui konkurentsipiirkondades investeerimisel. Kohalikud ja piirkondlikud
taristud ühendatakse ELi esmatähtsate taristutega, mis ühendavad kogu ELi
kodanikke ja mida saab (kaas)rahastada struktuurifondidest (Ühtekuuluvusfond
ja/või Euroopa Regionaalarengu Fond sõltuvalt iga liikmesriigi/piirkonna
olukorrast). Võttes arvesse uute liikmesriikide puudulikku taristut, on
komisjon otsustanud teha ettepaneku jätta Ühtekuuluvusfondi puhul eraldised
enam-vähem samaks. See aitab suurendada transpordiinvesteeringute tegemist
abikõlblikes piirkondades ja toetab nende ühendust ülejäänud ELiga. Euroopa ühendamise rahastu pakub võimalusi
kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid enamate investeeringute tegemise
kiirendamiseks ja kindlustamiseks, kui seda oleks võimalik saavutada üksnes
riiklikest vahenditest rahastamise korral. Komisjon teeb tihedat koostööd
Euroopa Investeerimispanga ja teiste avaliku sektori investeerimispankadega, et
kombineerida nimetatud projektide rahastamist. Eelkõige ergutab komisjon ELi
projektivõlakirjade[11]
kasutamist, et edendada nende tähtsate projektide realiseerimist. Mõned ELile huvi pakkuvad taristuprojektid
peavad hõlmama ka naaberriike ja ühinemiseks valmistuvaid riike. Komisjon teeb
ettepaneku lihtsustada nende projektide omavahel ühendamist ja nende
rahastamise lihtsustamist uue rahastu kaudu, et tagada sise- ja välisvahendite
sidusus. See eeldab ühiseeskirju, nii et asjakohaseid projekte saaks rahastada
ELi eelarve erinevatest rubriikidest. Komisjon teeb ettepaneku eraldada Euroopa ühendamise rahastu jaoks 2014.–2020. aastaks 40 miljardit eurot, mida täiendaks Ühtekuuluvusfondis sellega seotud transpordiinvesteeringuteks ette nähtud 10 miljardit eurot. Sellest summast nähakse ette 9,1 miljardit eurot energeetikasektori, 31,6 miljardit eurot (sh 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist) transpordi ning 9,1 miljardit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jaoks.
5.4.
Ressursitõhus ühine põllumajanduspoliitika
Ühine põllumajanduspoliitika on tõeliselt
ELi-ülene ühine poliitika. Selle kaudu tagatakse Euroopa jätkusuutlik
põllumajandussektor: suurendatakse selle konkurentsivõimet, kindlustatakse
piisav ja turvaline toiduga varustatus, hoitakse keskkonda ja maapiirkondi ning
tagatakse põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase.
Sellisena asendab see 27 erinevat riiklikku põllumajanduspoliitikat ja toob
liikmesriikide eelarvete jaoks kaasa säästu, sest põllumajandustootjatele
makstakse otsetoetusi ELi eelarvest ilma riikliku kaasrahastamiseta. Tehes ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika
rahastamise muutmiseks, viib komisjon põllumajanduspoliitika rahastamise
paremini kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja tagab ühtlasi
Euroopa põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku. Tulevikus ei kasutata
põllumajanduse eelarvet mitte ainult põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks,
põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamiseks,
turgude stabiliseerimiseks, toodete ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja
selle kindlustamiseks, et need jõuaksid tarbijani mõistliku hinnaga, vaid ka
selleks, et toetada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, kliimameetmete
võtmist ning tasakaalustatud territoriaalset arengut kogu Euroopas. Euroopa
2020. aasta strateegia kolm alustala – arukas, jätkusuutlik ja kaasav
majanduskasv – lõimitakse tihedalt ühise põllumajanduspoliitika arendamise
järgmise etapiga. Komisjoni kavandatavad muudatused peaksid
kaasa tooma kogu ELi hõlmava õiglasema toetuste süsteemi, mis kaasaks
põllumajandus- ja keskkonnapoliitika maapiirkondade jätkusuutlikku majandamisse
ja tagaks, et põllumajandus aitab kaasa maapiirkondade elujõulise majanduse
kindlustamisele. Aastate jooksul on ühisesse põllumajanduspoliitikasse lisatud
kohustusi ja ülesandeid, mis õigupoolest peaksid kuuluma muudesse
poliitikavaldkondadesse. Komisjon kasutab uue mitmeaastase finantsraamistiku
puhul võimalust suunata ühine põllumajanduspoliitika selle põhitegevuse juurde
ja lisada ka uusi tegevusvaldkondi. Näiteks on toiduohutuse jaoks ettenähtud
vahendid paigutatud ümber eelarve rubriiki 3 ning tulevikus rahastatakse enim
puudust kannatavatele inimestele antavat toiduabi rubriigist 1, mis on selleks
Euroopa 2020. aasta strateegia vaesuse vähendamise eesmärgi kohaselt parem
vahend. Komisjon teeb ettepaneku suurendada Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fondi kasutusala, et see hõlmaks ka abi põllumajandustootjatele, kelle
toimetulekut võib globaliseerumine mõjutada. Ühise põllumajanduspoliitika kahesambaline
struktuur säilitatakse. Komisjoni kavandatavad peamised muudatused on
järgmised. Otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks
muutmine: tagamaks, et ühine põllumajanduspoliitika
aitaks ELil saavutada keskkonna- ja kliimameetmetega seotud eesmärke, mis
lähevad praegu kehtivatest nõuetest kaugemale, seatakse 30 %
otsetoetustest sõltuvaks keskkonnahoidlikust tegevusest. See tähendab, et kõik
põllumajandustootjad peavad rakendama keskkonnasäästlikke meetmeid, mis
määratakse kindlaks õigusaktides ja mida on võimalik kontrollida. Sellest
tulenevalt saaks põllumajandussektori areng jätkusuutlikuma suuna:
põllumajandustootjaid toetatakse, et nad varustaksid kaaskodanikke avalike
hüvedega. Maksete võrdsem jaotus: selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse
siiani eksisteerivaid palga- ja sisendkulude erinevusi, kohandatakse
otsetoetuste määra hektari kohta järk-järgult. See saavutatakse järgmiselt:
kõik liikmesriigid, kelle otsemaksed on alla 90 % EL 27 keskmisest, vähendavad
teatava aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet nende praeguse taseme ja 90 %
vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest. Seda lähenemist rahastavad
proportsionaalselt kõik liikmesriigid, kelle otsetoetuste tase ületab ELi
keskmist taset. Samuti vaadatakse objektiivsemate kriteeriumide alusel üle
maaelu arengu vahendite jaotus ja viiakse see paremini kooskõlla
poliitikaeesmärkidega. Sellega tagatakse ühe ja sama tegevusalaga
põllumajandustootjate õiglane kohtlemine. Et ühine põllumajanduspoliitika
aitaks tõhusamalt lahendada 21. sajandil Euroopa põllumajanduse ees
seisvaid majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna ja geograafiliste eripäradega
seotud probleeme ning aitaks kaasa Euroopa 2020. aasta eesmärkide
saavutamisele, teeb komisjon ettepaneku võimaldada paindlikkust kahe samba
vahel. Otsetoetustele tuleb kehtestada ülemmäär, piirates suurtele põllumajandustootjatele makstavate otseste
sissetulekutoetuste baasmäära, võttes arvesse suurte struktuuride
mastaabisäästu ja nende loodavaid töökohti. Komisjon teeb ettepaneku, et
säästud suunataks põllumajanduse arengu eelarveeraldistesse ja need jääksid
nende liikmesriikide assigneeringute hulka, kust need pärinevad. Komisjon leiab, et neid uusi tegureid on
võimalik ühise põllumajanduspoliitika praeguse kahesambalise struktuuri raames
arvesse võtta. Seepärast sisaldab tulevane ühine põllumajanduspoliitika
keskkonnahoidlikumat ja võrdsemalt jaotatud esimest sammast ning teist sammast,
mis keskendub rohkem konkurentsivõimele ja innovatsioonile ning kliimamuutusele
ja keskkonnale. Poliitika täpsem suunamine peaks kaasa tooma rahaliste
vahendite tõhusama kasutamise. Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas, mis
hõlmab maaelu arengut, aitab ka edaspidi täita riikide ja/või
piirkondade spetsiifilisi vajadusi, võttes seejuures arvesse ELi prioriteete,
ning selle suhtes kohaldatakse samu Euroopa 2020. aasta tulemustega seotud
tingimusi käsitlevaid sätteid nagu muude struktuurifondide suhteski. Pärast
2013. aastat lisatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond kõigi
struktuurifondide ühisesse strateegilisse raamistikku ning kõigi
liikmesriikidega sõlmitavatesse partnerluslepingutesse. Rõhutades
sotsiaal-majandusliku arengu territoriaalset mõõdet ja ühendades kõik
kättesaadavad ELi vahendid ühte lepingusse, on tulevikus võimalik ELi
maapiirkondade majandusarengut paremini toetada. Samuti teeb komisjon ettepaneku ümber
struktureerida turumeetmed, mis kuuluvad praegu ühise põllumajanduspoliitika
esimesse sambasse. Euroopa põllumajandus peab praegu lahendama mitmesuguseid
probleeme, mille hulka kuuluvad vajadus reageerida ettenägematutele asjaoludele
ja hõlbustada rahvusvaheliste kaubanduslepingutega nõutavate kohanduste
tegemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua kaks vahendit ka väljaspool
mitmeaastast finantsraamistikku, mille suhtes kohaldatakse sama kiirmenetlust
nagu hädaabireservi suhtes: uus kriisiabisüsteem, millega reageerida
kriisiolukordadele (näiteks toiduohutuse probleemidele), ja Globaliseerumisega
Kohanemise Euroopa Fondi kasutusala laiendamine. Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks ühise põllumajanduspoliitika esimese samba jaoks 281,8 miljardit eurot ja maaelu arengu jaoks 89,9 miljardit eurot. Lisaks nendele summadele tuleks eraldada täiendavad 15,2 miljardit eurot, millest: · 4,5 miljardit eurot nähakse ette toiduga kindlustatuse, biomajanduse ja kestliku põllumajandusega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus), · 2,2 miljardit eurot nähakse ette toiduohutuse jaoks rubriigis 3, · 2,5 miljardit eurot nähakse ette toiduabiks vaeseimatele inimestele rubriigis 1, · 3,5 miljardit eurot nähakse ette uues põllumajandussektori kriisiabireservis ja · kuni 2,5 miljardit eurot nähakse ette Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondis.
5.5.
Investeerimine inimkapitali
Euroopa 2020. aasta eesmärke suurendada
kolmanda taseme haridust ja vähendada koolist väljalangemist ei ole võimalik
saavutada, investeerimata rohkem inimkapitali. ELi eelarvesse eraldab kõige
rohkem vahendeid inimestesse investeerimiseks Euroopa Sotsiaalfond. Lisaks peaks
olema võimalik suurendada ELi toetust kõikide formaalhariduse ja -koolituse
(kool, kõrgharidus, kutseharidus, täiskasvanuharidus) tasandite ning ka
vabahariduse ja mitteformaalse hariduse ja koolituse puhul. Praeguste
programmide – elukestva õppe programm, Erasmus Mundus ja „Noored” – üks peamisi
positiivseid külgi on õppega seotud riikidevahelise liikuvuse kasv. Oskuste
parandamiseks ja selleks et võidelda mitmes liikmesriigis esineva noorte
töötuse kõrge määraga, edendatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus
praegu Leonardo programmist toetatavaid meetmeid. Nende abil saavad inimesed
teistes ELi riikides õppida ja koolitustel käia, näiteks omanda
kutsealusharidust, ning edendatakse innovatsioonipoliitika arendamist ja
innovatsioonialaste tegevuspõhimõtete jagamist liikmesriikide vahel. Neile, kes
soovivad omandada magistrikraadi mõnes teises liikmesriigis, on praegu ette
nähtud väga vähe rahalisi toetusi. Komisjon teeb ettepaneku arendada koostöös
Euroopa Investeerimispangaga välja innovatsiooniprogramm, mille kaudu toetada
võõrsil õppivaid magistrante. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada
ühenduse haridus- ja koolitusprogramme ning suurendada sellealasele tegevusele
eraldatavaid rahalisi vahendeid. Kultuuri- ja massiteabevahendite jaoks
ettenähtud ELi vahenditega toetatakse eurooplaste ühist kultuuripärandit ja
suurendatakse Euroopa loomingu liikumist nii ELi sees kui ka väljaspool.
Praegused programmid on äärmiselt olulised, sest nendega stimuleeritakse
riikidevahelist koostööd, edendatakse üksteiselt õppimist ja muudetakse
asjaomased sektorid professionaalsemaks. Kultuuri ja loometööstuse roll
majanduses üha kasvab, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Praegu on programmide ja vahendite struktuur
killustunud. Palju on väikeprojekte, millest osal puudub pikaajalise mõju
saavutamiseks piisav haare. Ka mõned meetmed kattuvad, mis on suurendanud
halduskulusid ja ajanud segadusse potentsiaalseid projektide esitajaid. Seepärast soovitab komisjon praegust
struktuuri ratsionaliseerida ja lihtsustada, tehes ettepaneku luua hariduse,
koolituse ja noortega seotud valdkonnas üks integreeritud programm, milles
keskendutaks inimkapitali oskuste ja liikuvuse arendamisele. Samal põhjusel
edendatakse ka kultuuriga seotud programmide sünergiat. Projektide esitamise ning nende kontrollimise
ja hindamise menetlust lihtsustatakse, näiteks hakkavad projekte haldama
liikmesriikide asjaomased asutused. Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks hariduse ja koolituse valdkonnas 15,2 miljardit eurot ja kultuuri valdkonnas 1,6 miljardit eurot. Seda summat täiendatakse struktuurifondidest hariduseks ja koolituseks eraldatava märkimisväärse toetusega. Näiteks kulutati 2007.–2013. aastal ligikaudu 72,5 miljardit eurot Euroopa eri piirkondades haridusele ja koolitusele ning samalaadseid kulusid on oodata ka tulevikus.
5.6.
Reageerimine rändeprobleemidele
Siseküsimustega
seotud poliitika, mis hõlmab julgeolekut, rännet ning välispiiride haldamist,
on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. Selles valdkonnas on Lissaboni
lepingu kohaselt ka olulisi muudatusi toimunud. Siseküsimustega seotud
poliitika olulisust on kinnitatud Stockholmi programmis[12] ja selle tegevuskavas[13]. Idee luua sisepiirideta ala, kus ELi kodanikud ja ELi sisenemise ja
seal elamise õigusega kolmandate riikide kodanikud võivad vabalt
liikmesriikidesse siseneda, nende vahel reisida, neis elada ja töötada, täie
kindlusega, et nende õigusi austatakse ja et nende turvalisus on tagatud, on
ELi poliitikas ülisuure tähtsusega. Samas on inimesed hakanud rohkem muret
tundma ebaseadusliku sisserände ja integratsiooniprobleemide üle. Tulevikku
suunatud seadusliku sisserände ja integratsioonipoliitika on ELi
konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise
seisukohalt äärmiselt oluline, kuna see rikastab meie ühiskonda ja aitab
kõigile uusi võimalusi luua. Turvalisema ja tõhusama, meie väärtushinnanguid
kajastava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamine on jätkuvalt
prioriteetne. See on kindlasti valdkond, kus ELi eelarve kasutamine annab
ilmselget lisaväärtust. Järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks
teeb komisjon ettepaneku lihtsustada kuluvahendite struktuuri, vähendades
programmide arvu ja luues kahesambalise struktuuri: rände- ja varjupaigafond
ning sisejulgeoleku fond. Mõlemal fondil oleks välismõõde ja nendega tagataks
rahastamise järjepidevus alates EList kuni kolmandate riikideni, näiteks seoses
pagulaste ümberasustamise, tagasivõtmise ja piirkondliku kaitse programmidega.
Samuti näeb komisjon ette liikuda iga-aastaselt programmide kavandamiselt
mitmeaastase kavandamise poole, mis vähendaks komisjoni, liikmesriikide ja
lõplike abisaajate töökoormust. Lissaboni leping näeb ette ELi sisese koostöö
nii kuritegelike võrgustike, inimkaubanduse, relvade ja narkootikumide
salakaubaveo vastase võitluse kui ka kodanikukaitse vallas, et tagada inimeste
ja keskkonna parem kaitse suuremate loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud
õnnetuste puhul Kuna Euroopa kodanikke mõjutavate õnnetuste hulk on suurenenud,
tuleks Euroopa tasandil süstemaatilisemalt meetmeid võtta. Seetõttu teeb
komisjon ettepaneku parandada ELi suurõnnetustele reageerimise tõhusust,
sidusust ja nähtavust. Komisjon teeb ettepaneku eraldada 2014.–2020. aastaks siseküsimuste valdkonnas 8,2 miljardit eurot ning kodanikukaitse ja Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks 455 miljonit eurot.
5.7.
ELi ülemaailmne roll
Väljaspool ELi piire toimuv võib teinekord ELi kodanike jõukust ja
turvalisust otseselt mõjutada. Seetõttu on ELi huvides tegeleda aktiivselt meid
ümbritseva maailma mõjutamisega, sh rahalisi vahendeid kasutades. Lissaboni leping
tähistab ELi ja muu maailma suhetes uut algust. Uus ametikoht – kõrge esindaja,
kes on ühtlasi komisjoni asepresident ja täidab koordineerivat rolli – loodi
soovist, et meie suhted rahvusvaheliste partneritega rajaneksid ühtsel ja
tõhusal alusel, mis põhineks demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja
põhivabaduste, inimväärikuse ning võrdsuse ja solidaarsuse põhimõttel ning
järgiks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas ja rahvusvahelises õiguses
sätestatud põhimõtteid. EL edendab ja kaitseb jätkuvalt inimõigusi,
demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid väljaspool Euroopa Liitu. See on ELi
välistegevuse juures Euroopa väärtushinnangute kaitsel oluline aspekt. Üks olulisemaid
prioriteete on täita 2015. aastaks ELi ametlikult võetud kohustus eraldada 0,7
% SKTst ülemeremaade arenguabiks, säilitades selleks mõeldud ELi eelarve osa
kogu ELi ühise panusena, ja astudes seega otsustava sammu aastatuhande
arengueesmärkide saavutamise suunas. Arengukoostöö rahastamisvahendi osana
luuakse üleaafrikaline vahend, mille abil rakendada Aafrikat käsitlevat Euroopa
ühist strateegiat, milles keskendutakse piirkondade- ja kontinentidevahelise
tegevusest tulenevale selgele lisaväärtusele. Strateegia on piisavalt paindlik,
et selles saaksid osaleda nii ELi liikmesriigid, Aafrika riigid,
finantsasutused kui ka erasektor. Lisaks keskendutakse arengukoostöö
rahastamisvahendi puhul vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele
asjaomastes maailma piirkondades. ELi osalus peab vastama konkreetsetele asjaoludele. Meie partnerite
hulgas on arenguriike ja vähim arenenud riike, kes vajavad ELilt nende
vajadustele vastavalt abi. Vastavalt hiljuti avaldatud Euroopa naabruspoliitika
teatisele[14]
on EL huvitatud sellest, et tema naabrusse tekiks pikas perspektiivis
stabiilne, jõukas ja demokraatlik piirkond. Ajaloolise tähtsusega sündmused
Araabia riikides näitavad, et selgelt nii meie kui ka nende huvides olevate
muutuste toetuseks on vajalikud püsivad investeeringud. EL tõhustab oma
tegevust kriiside ärahoidmisel, et säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist
julgeolekut. Meie vahenditega
saaks hõlbustada ka ELi-poolset kolmandate riikide kaasamist selliste ühist
huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks nagu kliimamuutus, keskkonnakaitse,
ebaseaduslik ränne ja teatavate piirkondade ebastabiilsus, ning võimaldada ELil
reageerida kiirelt ja tõhusalt loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud
õnnetustele kogu maailmas. EL panustab rahaliselt võetud kliimamuutuse ja
bioloogilise mitmekesisuse alaste rahvusvaheliste kohustuste täitmisesse.
2003. aastal väliskulude vahendeid ratsionaliseeriti ja sellest alates on
saavutatud rohkem tulemusi. Komisjon ei leia, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku
jooksul tuleks õiguslikku struktuuri oluliselt muuta, kuigi teatavaid
väiksemaid parandusi siiski kavandatakse ja investeerimist üldiselt
tõhustatakse. Selleks et võtta
arvesse rahvusvahelisi muutusi, teeb komisjon ettepaneku suunata arenevate riikide
ja tööstusriikide programmide rahastamise vahendid ümber ja luua selle asemel
uus partnerlusvahend, et toetada meie majandushuvisid mujal maailmas. See
aitaks suurendada ELi ettevõtjate võimalusi kaubandus- ja õigusnormide
lähendamise kaudu juhtudel, kus rahalised vahendid saavad kaasa aidata ELi ja
muu maailma majandussuhete tugevdamisele. Samuti aitaks see tagada, et ELi
ettevõtjad saavad kasu paljudes maailma paikades toimuvast majanduse
ümberkujundamisest, millega kaasnevad enneolematud võimalused, kuid kus ka
konkurents on äärmiselt intensiivne. Lissaboni lepingus
tunnustatakse ELi humanitaarabi kui ELi välistegevuse valdkonda kuuluvat
iseseisvat poliitikat, mis toob kaasa märkimisväärse lisaväärtuse.
Humanitaarabi andmise suhtes kohaldatav sidus, täiendav ja koordineeritud ELi
strateegia tagab, et nappe vahendeid kasutatakse tõhusalt kindlaksmääratud
vajaduste täitmiseks, ja toetab tõhusamate rahvusvaheliste humanitaarmeetmete
võtmist. Nii loodusõnnetuste kui ka inimeste põhjustatud õnnetuste arvu suurenemine
ja nende majanduslik mõju nõuavad Euroopa tasandil süsteemsete meetmete
võtmist, et suurendada valmisolekut ja tugevdada reageerimisvõimet nii ELis kui
ka väljaspool. Komisjon teeb ettepaneku, et kriisidele reageerimine,
kriisiennetus ja kriisiohjamine toimuks humanitaarabi rahastamisvahendi kaudu
ning et kliimamuutuse tagajärjel aset leidvatele loodusõnnetustele ja inimeste
põhjustatud õnnetustele reageerimiseks kasutataks kodanikukaitse mehhanismi. Komisjon usub, et
teatavate sisepoliitikavaldkondade, nagu hariduse ja rände puhul tuleks
rahastamisvahendeid kasutada ka selleks, et toetada kolmandates riikides
rakendatavaid meetmeid, sest asjaomase strateegia lihtsustamine ja
ratsionaliseerimine toovad ilmselget kasu. Komisjon teeb ettepaneku eraldada välisabi vahendite jaoks 2014.–2020. aastaks 70 miljardit eurot. Väljaspool finantsraamistikku nähakse ette: · Euroopa Arengufond (AKV riigid) – 30 miljardit eurot, · Euroopa Arengufond (ülemeremaad ja -territooriumid) – 321 miljardit eurot, · ülemaailmne kliima- ja elurikkuse fond, · hädaabireserv – 2,5 miljardit eurot.
5.8.
Eristaatusega kuluartiklid
ELi nimel või ELi poliitika raames
rakendatavate meetmete rahastamiseks on erinevaid võimalusi. Mitmel põhjusel
rahastatakse teatavaid meetmeid erinevate eelarvekriteeriumide alusel või
üksnes mõne liikmesriigi poolt. Käesolevas ettepanekus mitmeaastase
finantsraamistiku kohta juhib komisjon tähelepanu mitmele eristaatusega
kuluartiklile.
5.8.1.
Euroopa Arengufond
Euroopa Arengufondist rahastatakse
arenguriikidest partneritele antavat arenguabi. Arengufondi on tavapäraselt
rahastatud väljaspool ELi eelarvet, et võtta arvesse ajaloolise taustaga
suhteid, mis teatavatel liikmesriikidel on maailma eri piirkondadega. Komisjon
on seisukohal, et praeguses olukorras, kus Cotonou lepingu (mille alusel
antakse Euroopa Arengufondist abi AKV riikidele) kehtivus lõpeb
2020. aastal, ei ole Euroopa Arengufondi eelarvesse kaasamise eeldused
veel täidetud. Et jätta võimalus fond siiski kunagi eelarvesse kaasata, kaalub
komisjon ettepaneku tegemist Euroopa Arengufondi rahalise toetuse kriteeriumide
lähendamiseks ELi eelarve puhul kasutatavatele. See aitaks ka arenguabiks
eraldatavaid absoluutsummasid nähtavamaks muuta. Samuti tehakse ettepanek
parandada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Arengufondi üle, viies see
vastavusse arengukoostöö rahastamisvahendiga, kuid võttes siiski arvesse
Arengufondi eripära.
5.8.2.
Suurprojektid
Varasemate aastate kogemus on näidanud, et
ELile huvi pakkuvad suurprojektid on ELi piiratud eelarve seisukohast sageli
ebaproportsionaalselt kulukad. Kuna oma erilise laadi tõttu ületavad need
tihtipeale algsed kuluprognoosid, tekitab vajadus leida lisaraha vajaduse ümber
paigutada vahendid, mis on juba ette nähtud muudele prioriteetsetele
valdkondadele. See ei ole jätkusuutlik lahendus, mistõttu komisjon on
otsustanud teha suuremahuliste teadusprojektide edaspidiseks rahastamiseks
alternatiivse ettepaneku, eristades Galileo projekti muudest projektidest. EL on Galileo projekti ainus omanik ja
komisjon teeb ettepaneku näha käesoleva paketi raames ette piisav eelarve selle
tulevaste vajaduste jaoks. Kulude kontrolli all hoidmiseks tuleb pidevalt
pingutada. See tagatakse mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamise määrusega.
Projekti täieliku kasutuselevõtu etapp ja rakendusetapp tuleks saavutada
järgmise finantsraamistiku alguseks. Edasi tuleks ette näha uus halduskord,
pidades silmas pikemat perspektiivi. Selliste projektide nagu rahvusvahelise
katsetermotuumareaktori ja ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire puhul, mille
kulud ja/või ülekulud on üksnes ELi eelarvest rahastamiseks liiga suured, teeb
komisjon ettepaneku näha pärast 2013. aastat nende rahastamine ette väljaspool
mitmeaastast finantsraamistikku. See võimaldab ELil ka edaspidi oma
rahvusvahelisi kohustusi täielikult täita.
6.
Vahendid ja rakendamine
6.1.
Lihtsustamine rakendamise tõhustamise huvides
ELi programmide rakendamise menetlused ja
kontrollimise nõuded peavad olema aruandluse tagamiseks tõhusad, kuid ka
kulutõhusad. Viimaste aastate muudatused on välja kujundanud süsteemi, mida
nüüd peetakse liiga keerukaks, mis mõjutab sageli negatiivselt programmide
rakendamises osalemist ja toob kaasa viivitusi rakendamisel. Sellest tulenevalt
on komisjon otsustanud teha ettepaneku kogu tulevase mitmeaastase
finantsraamistiku radikaalseks lihtsustamiseks. Sellega seoses on oluline, et
kõigi valdkondlike programmide tulevaste õiguslike alustega oleks võimalik
tagada tasakaal poliitikaeesmärkide, nende saavutamise vahendite ning haldus-
ja kontrollikulude vahel. Poliitikaeesmärkide saavutamise tingimuste
kehtestamisel tuleb arvestada kulutõhusust, tagades samal ajal selged
abikõlblikkuse ja vastutuse tingimused ja piisava kontrollitaseme, mis hoiaks
vigade tegemise ja pettuseohu mõistlike kuludega mõistlikul tasemel. ELi vahendite kasutamise lihtsustamine nõuab
kõigi institutsioonide ühiseid pingutusi. Nad peavad üle vaatama nii
finantsmääruse üldeeskirjad kui ka ettevalmistamisel olevad valdkondlikud
eeskirjad. ELi tasandil võetavad lihtsustamismeetmed ei pääse täielikult
mõjule, kui nendega ei kaasne liikmesriigi tasandi meetmed, näiteks eelarve
täitmisel koostöös liikmesriikidega. Komisjon avaldab lihtsustamist käsitleva
teatise 2011. aasta lõpuks, kui kõik valdkondliku ettepanekud on esitatud.
6.1.1.
Programmide arvu vähendamine
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb esmalt
vähendada eri programmide ja vahendite arvu. Mitut eesmärki on võimalik
saavutada ka nende täitmiseks vajalike vahendite arvu tarbetu
mitmekordistamiseta ja ilma suurte erinevusteta programmide halduseeskirjade
vahel. Komplekssed programmid, mis ei ole olnud edukad, kavandatakse ümber
lihtsamas ja tõhusamas vormis või lõpetatakse. Sellist tegevusviisi
kavatsetakse kohaldada teatavates valdkondades: merendus- ja kalandusasjad,
õigus- ja siseküsimused, põhiõigused, haridus ja kultuur.
6.1.2.
Eri vahendite koondamine ühte raamistikku
Teine võimalus programmide haldamist
lihtsustada on koondada need ühte raamistikku, kus neid reguleeritaks ühiste
eeskirjadega ja millest erandite tegemise võimalus oleks piiratud. Näiteks: ·
komisjon teeb ettepaneku koondada teadustegevuse ja
innovatsiooni valdkonna kolm peamist rahastamisallikat (käimasolev 7.
raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi innovatsioonisektor
ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) teadustegevuse ja innovatsiooni
ühisesse strateegilisse raamistikku; ·
fondid, mille puhul eelarve täitmine toimub
koostöös liikmesriikidega – ühine strateegiline raamistik hõlmab Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja tulevast Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi,
asendades praeguse tava luua eri vahendite jaoks eraldi strateegilised
suunised.
6.1.3.
Delegeerimine
Komisjon teeb ka ettepaneku kasutada rohkem
olemasolevaid rakendusasutusi. Nagu kontrollikoda on kinnitanud, on nende
teenuste osutamine kvaliteetne ja nad parandavad ELi tegevuse nähtavust. Eriti
oluline on rakendusasutuste kasutamine nende käimasolevate väikeprogrammide
jätkamiseks, mille rakendamine ei ole delegeeritud ja mis hõlmavad suurt hulka homogeenseid
ja standardseid toiminguid, sest nad saavutavad seetõttu mastaabisäästu. See ei
tähenda uute rakendusametite loomist, vaid vajaduse korral olemasolevate
ametite volituste ülevaatamist. Seda võimalust kasutatakse näiteks haridus- ja
kultuuriprogrammi ettepanekute puhul.
6.1.4.
Muude poliitikavaldkondade prioriteetidega
arvestamine
Teatavates poliitikavaldkondades – sealhulgas
kliimameetmed, keskkond, tarbijakaitse, tervishoid ja põhiõigused – tuleb
eesmärkide saavutamiseks arvestada ka teiste poliitikavaldkondade
prioriteetidega. Näiteks tuleb kliimameetmete ja keskkonnakaitse eesmärke
arvesse võtta ka muude vahendite puhul, et aidata arendada vähese CO2-heitega,
ressursitõhus ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist majandust, milles luuakse
rohkem keskkonnahoidlikke töökohti, tugevdatakse energiajulgeolekut ja
edendatakse tervishoidu. Arengukoostöö valdkonnas arvestatakse kliima ja
keskkonna ning eelkõige elurikkusega (bioloogilise mitmekesisusega) seotud
aspektidega kõigis programmides, kus see on asjakohane. Sellest tulenevalt suurendab kõigi olulisemate
ELi poliitikavaldkondade (nagu ühtekuuluvus, teadustegevus ja innovatsioon,
põllumajandus ja väliskoostöö) prioriteetide tõhus vastastikune integreerimine
ELi eelarve asjaomast osa. Kuna ühe ja sama meetmega saab ja ka tuleks taotleda
eri eesmärkide üheaegset saavutamist, edendab selline integreerimine koostoimet
eri prioriteetide vahendite kasutamisel ja toob kaasa kulude kandmise suurema
järjepidevuse ja kulutõhususe.
6.1.5.
Tõhusam haldamine
Halduskulud moodustavad praegu ELi kuludest
5,7 %. Halduskulude eelarvest rahastatakse kõiki ELi institutsioone:
Euroopa Parlamenti (20 %), Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (7 %),
komisjoni (40 %) ning väiksemaid institutsioone ja asutusi (15 %). Komisjon
on omalt poolt teinud viimase kümne aasta jooksul jõupingutusi, et reformida
inim- ja eelarveressursside haldamist ja tagada nende tõhusam kasutamine. Juba
ainuüksi 2004. aasta reform on alates 2004. aastast kaasa toonud 3
miljardi euro suuruse säästu ja reformiprotsessi edenedes säästetakse kuni
aastani 2020 veel 5 miljardit eurot. Kuna komisjon on võtnud kohustuse piirata
ELi poliitika haldamise kulusid, on ta alates 2007. aastast järginud
inimressursside vallas nn nullkasvu põhimõtet. Komisjon teeb ettepaneku ELi institutsioonide
ja asutuste haldamist veelgi lihtsustada ja ratsionaliseerida ning muuta see
kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega modernsemaks, tõhusamaks ja
dünaamilisemaks. Olles teadlik survest liikmesriikide eelarvetele ja võttes
arvesse liikmesriikide avaliku sektori kulude kärpimist, on komisjon vaadanud
läbi kõikide institutsioonide kulud, et leida täiendavaid allikaid tegevuse
tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks. Ta on teinud ettepaneku vähendada
järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osana iga institutsiooni/talituse,
ameti ja asutuse personali suurust 5 %. Koos muude tõhustamismeetmetega
hoiab see järgmise mitmeaastase finantsraamistiku halduskulude osakaalu
miinimumtasemel. Komisjon ei oota uue mitmeaastase
finantsraamistiku jõustumist 2014. aastal, vaid on otsustanud teha ettepaneku
ELi institutsioonide teenistujate suhtes kohaldatavaid personalieeskirju
märkimisväärselt muuta. Muudatuste hulka kuuluvad uus töötasude kohandamise
arvutamise meetod, töötundide arvu suurendamine (37,5 tunnilt 40 tunnile
nädalas) ilma palgatõusuta, pensioniea tõstmine ja teatavate ajast ja arust
tingimuste kaasajastamine kooskõlas samalaadsete suundumustega liikmesriikide
riigiaparaadis. Komisjon valmistab ette määruse eelnõu, mida esmalt arutatakse
tavapärase sotsiaaldialoogi raames personali esindajatega ja mis seejärel
esitatakse ametlikult võimalikult kiireks vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile
ja nõukogule.
7.
Mitmeaastase finantsraamistiku kestus, struktuur ja
paindlikkus
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta,
on komisjon otsustanud näha järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks
ette seitse aastat. See tugevdab seost Euroopa 2020. aasta eesmärkide
õigeaegse saavutamisega. 2016. aastal esitab komisjon finantsraamistiku
rakendamise hinnangu, vajadusel koos asjakohaste ettepanekutega. Komisjon teeb
ettepaneku korraldada 2007.–2013. aasta raamistiku rubriigid ümber, et
võtta arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Komisjon on nõus Euroopa Parlamendiga, et
eelarverubriigid peavad olema paindlikumad, et Euroopa Liit saaks lahendada
uusi probleeme ja et hõlbustada institutsioonidel otsuste tegemist. Seepärast
teeb komisjon ettepaneku viie väljaspoole finantsraamistikku jääva vahendi
kohta (hädaabireserv, paindlikkusinstrument, solidaarsusfond, Globaliseerumisega
Kohanemise Euroopa Fond ja uus vahend põllumajanduse kriisiolukordadele
reageerimiseks) ning lisaks mõned täiendavad muudatused, mis esitatakse
mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepanekule lisatud ettepanekutes ja
uues institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis käsitleb eelarvealast koostööd
ja usaldusväärset finantsjuhtimist. Lisaks tehakse eri vahendite tulevastes
õiguslikes alustes ettepanek kasutada rohkem delegeeritud õigusakte, mis
võimaldavad poliitikat rahastamisperioodi jooksul paindlikumalt hallata,
pidades ühtlasi kinni kahe seadusandliku institutsiooni põhimõttest. Kindlasti tuleb programmide haldamisel võtta
rohkem arvesse vajadust tulevasi kulusid täpsemalt planeerida ning vältida
tulevikus tehtavate maksete kuhjumist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku
meetmete kohta, millega tagada ELi rahastatavate programmide
finantsplaneerimise ja haldamise rangemad eeskirjad, eelkõige seoses
struktuurifondidega, võttes ühtlasi arvesse liikmesriikide vastutust kõnealuste
fondide haldamisel.
8.
Kokkuvõte
Komisjon teeb käesolevale teatisele lisatud
dokumentides ettepaneku määruse kohta, millega võetakse vastu uus mitmeaastane
finantsraamistik, institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb
eelarveküsimusi ja usaldusväärset finantsjuhtimist, ning omavahendeid käsitleva
otsuse kohta (koos asjakohaste rakendusaktidega). Enne 2011. aasta lõppu nähakse käesolevas
teatises kavandatud strateegia üksikasjalikult ette seadusandlikes
ettepanekutes kuluprogrammide ja eri poliitikavaldkondade vahendite kohta. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles
toetama käesolevas teatises käsitletud tegevussuundi ja võtma
läbirääkimisprotsessis vajalikke meetmeid, tagamaks, et asjaomased
seadusandlikud aktid, sealhulgas valdkondlikud kuluprogrammid ja vahendid,
võetakse vastu õigeaegselt, et võimaldada uue mitmeaastase finantsraamistiku
sujuvat rakendamist alates 1. jaanuarist 2014. Kui Horvaatia Vabariigist saab
Euroopa Liidu liikmesriik enne uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist
(nagu eeldatakse), teeb komisjon ettepaneku kõnealuse raamistiku vajaliku
kohandamise kohta. [1] Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon
tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta
konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel [2] Vt näiteks enne ülevaadatud ELi eelarve vastuvõtmist
peetud konsultatsioonid, http://ec.europa.eu/budget/reform/issues/read_en.htm [3] Komisjoni hinnang 2007.—2013. aasta mitmeaastase
finantsraamistiku alusel kantud kuludele ja käesoleva ettepaneku mõju analüüs
on esitatud teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SEK (2011) 868. [4] Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon,
mis käsitleb tulevikku investeerimist, ning uus mitmeaastane finantsraamistik
konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel. [5] Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta järeldused. [6] KOM (2010) 700. [7] Vt teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SEK
(2011) 876. [8] KOM (2011) 510. [9] ELi kulude lisaväärtuse kohta leiab näiteid teatisele
lisatud komisjoni talituste töödokumendist SEK (2011) 867. [10] Vt innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne, SEK (2011)
739. [11] Vt teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument SEK
(2011) 868. [12] Nõukogu dokument 17024/09. [13] KOM(2010) 171. [14] KOM (2011) 303.