52011DC0217

ET

Brüssel 20.4.2011

KOM(2011) 217 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta

1. Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava: algatamisest rakendamiseni

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (European Energy Programme for Recovery, EEPR, edaspidi „energeetikakava”), mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 663/2009, [1] on üks kõige ulatuslikumatest algatustest, mille EL on ette võtnud 2008. aastal alanud majandus- ja finantskriisi lahendamiseks. Kõnealuse kava kaudu kaasrahastatakse valitud energeetikaprojekte, et tagada Euroopa majanduse kapitalikulutuste jätkusuutlikkus, aidates samal ajal saavutada ELi energia- ja kliimapoliitika peamisi eesmärke.

Alates aprillist 2010, mil avaldati esimene aruanne energeetikakava rakendamise kohta, [2] on tehtud märkimisväärseid edusamme. Kava kõigis kolmes osas – energiainfrastruktuuri, avamere tuuleenergia ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise punktis – on ehitustööd alanud ja investeeringud tehtud. Kolm infrastruktuuri projekti on juba lõpetatud ja need toimivad; ülejäänud on ehitus- või arendusetapis. Energeetikakava on osutunud ELi tasandil väärtuslikuks vahendiks, mis on kiirendanud suurte energeetikaprojektide rakendamist ning elavdanud majandust. Lisaks sellele on laiendatud energeetikakava kohaldamisala, suunates kasutamata vahendid energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate sektoritesse. See saavutati energeetikakava määruse muutmise määrusega, [3] mille vastuvõtmine kulges tõrgeteta tänu Euroopa institutsioonide vahelisele heale koostööle.

Energeetikakava on peamine vahend Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 194 sätestatud ja 4. veebruaril 2011 Euroopa Ülemkogult kinnituse saanud energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Energeetikakava osa projektide käivitamisel ja nende rakendamisele kaasaaitamisel on tunnustamist leidnud mitmel korral. Energeetikakava panust infrastruktuuriprojektide kasutuselevõtmisse ning tarnehäirete tulemusel Euroopa kodanikele ja majandusele tekitatava kahjuliku mõju leevendamisse tunnustatakse eelkõige energeetika infrastruktuuri paketis [4].

Nagu märgiti Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldustes, „Euroopa prioriteediks on konkurentsivõimet suurendav ohutu, kindel, säästev ja taskukohane energia. ELi tasandi meetmed saavad ja peavad andma sellele eesmärgile lisandväärtust.” Energeetikakava on aidanud oluliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Tulevased energeetikaprogrammid võivad toetuda energeetikakava raames saadud kogemustele.

Tänu kõikide osaliste jõupingutustele oli võimalik täita kõikide energeetikakava projektide eelarvega seotud juriidilised kohustused määruses sätestatud tähtajaks ehk 31. detsembriks 2010. See oli ebatavaliselt lühike ja pingutusi nõudev tähtaeg, mille tingis kava eesmärk elavdada majandust. Samal põhjusel on kava suunatud üksnes hästi ettevalmistatud projektidele, mis olid 2010. aasta lõpuks valmis kandma suuri kapitalikulutusi ning stimuleerima seeläbi majanduse elavdamist.

31. detsembriks 2010 olid võetud eraldi juriidilised kohustused kõigi 59 projekti puhul, millele anti toetust energeetikakava raames. Täpsemalt võttis komisjon vastu 44 otsust, millega anti toetust gaasi- ja elektriinfrastruktuuri projektidele, ning kirjutas abisaajatega alla kuuele süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning üheksale avamere tuuleenergiat käsitlevale toetuslepingule. Kokku oli kohustusi 3,833 miljardit eurot, mis moodustab 96,3 % energeetikakava kogueelarvest. See on väga hea tulemus, arvestades kava ulatust ja lühikest tähtaega.

(...PICT...)

Rakendamisel tehtavad edusammud kajastuvad maksetes, mille tegemine saab praegu hoogu juurde. 2010. aasta lõpuks oli toetusesaajatele makseid tehtud 700 miljoni euro ulatuses, millest 361 miljonit eurot maksti gaasi- ja elektriinfrastruktuuri, 146 miljonit eurot avamere tuuleenergia ja 193 miljonit eurot süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide toetuseks. 2011. aasta esimestel kuudel esitatakse enamiku projektide kohta kuluaruanded, millega käivitatakse ulatuslik 2010. aasta kulude hüvitamine. Järgnevates jaotistes esitatakse sektorite kaupa üksikasjalik energeetikakava rakendamise ülevaade.

2. Gaasi- ja elektriinfrastruktuur

Energeetikakava gaasi- ja elektriinfrastruktuuri osa rakendamine kulges 2010. aastal hästi.

Aasta jooksul viidi lõpule kolm infrastruktuuri projekti. Ungari ja Rumeenia vaheline gaasijuhe, mis võeti kasutusele 14. oktoobril, on esimene kahte riiki ühendav kõrgsurve-gaasijuhe. 24. oktoobril võeti kasutusele esimene neljast peavoolule vastupidises suunas tehtava gaasiülekande projektist Austrias Baumgarteni gaasikeskuses, mis võimaldab transportida gaasi Saksamaalt Austriaga külgnevatesse riikidesse. Ungari–Horvaatia ühendus, mis on esimene Horvaatia ja Euroopa gaasivõrgu vaheline otseühendus ja mille võimsus on 6 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, avati 23. detsembril.

Järgmised kuus projekti on lõppfaasis ja need lõpetatakse 2011. aastal:

– Saksamaa-Belgia-Ühendkuningriigi torujuhtme võimsuse kahekordistamine 10 miljardi kuupmeetri võrra aastas;

– Austria ja Ungari elektrivõrkude koostalitusvõime parandamine võrkudevahelise Viini-Györi ühenduse loomisega tehniliselt moodsa 400 kV optilise ühenduse abil;

– Tšehhi-Poola piiril asuvate Tšehhi Vabariigi gaasihoidlate asukoha ettevalmistamine, tänu millele suureneb ladustamismaht 15 % võrra;

– peavoolule vastupidises suunas tehtava gaasiülekande projekt Poolas, mille raames uuendatakse Poola-Saksamaa ühenduspunkt ning kaasajastatakse ja uuendatakse Poola ülekandevõrgu mitmeid lõike;

– Portugali ja Hispaania vahelise piiriülese elektrivõrkude vahelise ühenduse väljaarendamine ning

– üks kahest peavoolule vastupidises suunas tehtava gaasiülekande projektist Slovakkias, millega tagatakse kahesuunaline gaasivool Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi ning Slovakkia ja Austria vahel.

Kokku 44-st projektist on ehitustööd käimas 17 gaasi- ja 5 elektriprojekti puhul, näiteks:

– Świnoujście veeldatud maagaasi terminal Poolas;

– Halle/Saale-Schweinfurti elektrivõrkude vaheline ühendus Saksamaal;

– Hispaania tegevus Hispaania ja Prantsusmaa gaasivõrkude vahelise ühenduse projekti toetuseks Lääne-Püreneede kaudu;

– ehituse lõppjärgus on ka peavoolule vastupidises suunas tehtava gaasiülekande projekt Portugalis ning Läti ja Leedu ühisprojekt.

2010. aastal jõuti pika tarneajaga detailide hankekonkursside ja tellimiseni 35 projekti puhul (29 gaasisektoris ja 6 elektrisektoris), näiteks:

– Nordbalt 1 ja 2 ning Estlink elektrivõrkude vahelise ühenduse projektid;

– Iirimaa ja Ühendkuningriigi, Sitsiilia ja Itaalia mandriosa ning Sitsiilia ja Malta elektrivõrkude vahelised ühendused ning Malta elektrivõrgu arendamine;

– Rumeenia-Bulgaaria gaasivõrkude ühendamine;

– Prantsusmaa-Hispaania elektrivõrkude vahelise ühenduse projekt;

– mitmed peavoolule vastupidises suunas tehtava gaasiülekande projektid Slovakkias, Tšehhi Vabariigis, Austrias ja Ungaris ning sarnased projektid Poola ja Saksamaa ning Poola ja Tšehhi Vabariigi vahel;

Üksikute projektide puhul on tekkinud viivitusi, sest puuduvad kindlad lepingud gaasitarnijatega või on lubade saamine keeruline ja aeganõudev:

– kolm projekti, mis aitavad saavutada Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridori eesmärke, s.t Nabucco, ITGI-Poseidon ja selle Kreeka-Bulgaaria haru IGB;

– Galsi projekt, mis näeb ette gaasi transportimise Alžeeriast Sardiinia kaudu Itaaliasse ja võimalik et ka Korsikale;

– Prantsusmaa ja Belgia gaasivõrkude ühendamine, kusjuures edusamme on tehtud Belgia poolel (Prantsuse poolel on projekt endiselt peatatud);

– veeldatud maagaasi terminal Küprosel.

(...PICT...)

Gaasi ülekandesüsteemi uuendamine Sloveenias Austria piiri ja Ljubljana vahel

Energeetikakava andis ainulaadse võimaluse edendada ELi strateegilisi investeerimisprojekte eelkõige ajal, mil uued investeeringud olid majandus- ja finantskriisi tõttu ärikaalutlustel piiratud.

Energeetikakava on andnud gaasi infrastruktuurile tõelise Euroopa mõõtme, võimaldades rakendada kiiremini ja tõhusamalt energia siseturu kolmandat paketti ja uut määrust gaasivarustuse kindluse kohta, mis jõustus 2. detsembril 2010. Energeetikakava on aidanud parandada gaasi siseturu toimimist, ühendades ELi lääne- ja idaosi, luues ühendusi äärealadel asuvates liikmesriikides ning Kesk- ja Ida-Euroopas, viies järk-järgult lõpule kahesuunalist voogu võimaldavate gaasivõrkude ehituse ning integreerides energiaenklaavid. Kui projektid on lõpule viidud, peaks 2009. aasta jaanuari gaasikriisiga sarnanevate kriiside mõju olema palju väiksem. Lisaks sellele on kava andnud välistarnijatele, nagu Türkmenistan, Aserbaidžaan ja Iraak lõunakoridori ning Alžeeriale vahemere koridori osas, selgelt mõista Euroopa Liidu huvist mitmekesistada energiatarnemarsruute. Samuti on hoogustunud keerulised läbirääkimised gaasitarnelepingute sõlmimiseks. Neid pingutusi tuleks jätkata. Toetust saanud elektriprojektid annavad tugeva tõuke siseturu lõplikule väljakujundamisele Euroopa Liidu kõikide piirkondade täielikul osalusel ning aitavad oluliselt parandada asjaomaste riikide ja piirkondade tarnekindlust. Energeetikakava raames kõrvaldatakse kitsaskohad ja integreeritakse sellised energiaenklaavid nagu Balti riigid, Ibeeria poolsaar, Iirimaa, Sitsiilia ja Malta. Mitmed uued võrkudevahelised ühendused on samuti väga olulised taastuvate energiaallikate sidumisel elektrisüsteemidega.

Kokkuvõttes on energeetikakava kiirendanud projektide elluviimist, rahastades konkreetseid tegevusi, nagu tehnilised, inseneri- ja keskkonnauuringud, pika tarnetähtajaga osade (torud, kaablid, konverteralajaamad, trafod jne) hanked ning ehitustööd. Tänu energeetikakavale said projektide teostajad finantsasutustelt lihtsamalt lisavahendeid: 15 projekti puhul on laenuläbirääkimised alles pooleli või juba lõppenud. Lisaks sellele muutusid tänu energeetikakava toetusele liikmesriikide ametiasutuste jaoks prioriteetseteks paljud projektid, mis ei olnud saanud pikka aega keskkonnaluba.

3. Avamere tuuleenergia

Energeetikakavast toetust saavate projektide ülesandeks on tegeleda komisjoni teatises avamere tuuleenergia kohta, [5] Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava tuuleenergiaalases tööstusalgatuses ja energiainfrastruktuuri paketis määratletud peamiste probleemide ja prioriteetidega. ELi julgete eesmärkide saavutamiseks 2020. aastaks seoses avamere tuuleenergia läbimurdega on möödapääsmatu laialdaselt tutvustada ja kasutusele võtta innovatiivseid tuulegeneraatorite aluste konstruktsioone, mitmemegavatise võimsusega avamereturbiine ja võrkude moodulitena integreerimise tehnoloogiat jms.

Tänu ELi toetustele ehitatakse esimesed suured (400 MW) avamere tuulepargid rannikust kaugele (üle 100 km) ja sügavasse vette (üle 40 m). Energeetikakava toetused avamere tuuleenergia sektorile suurendavad otseselt süsinikdioksiidivaba elektrienergia tootmisvõimsust ligikaudu 1500 MW. Tuuleparkidel on otsustav osa selles, et ELi liikmesriigid saavutaksid 2020. aastaks võetud siduvad eesmärgid taastuvenergiaallikatest saadava elektri osas. Toetused aitavad oluliselt kaasa Euroopa avamerevõrgu käivitamisele, tänu millele paranevad elektrikaubanduse võimalused siseturul.

Kõige kaugemale on jõutud energeetikakava selle osaga, mis käsitleb tuuleturbiine ja konstruktsioone (Põhjamere projektid Saksamaa ja Belgia vetes): projekteerimis- ja pinnaseuuringud on teostatud, lepingud peamiste tarnijatega sõlmitud, teated jätkamise kohta esitatud ning ehituslogistika põhjalikult ette valmistatud. Mitmed projektid on juba tootmis- ja paigaldamisetapis ning 2010. aasta sügisel tootis energeetikakava kaasrahastamisel valminud avamere tuuleenergia infrastruktuur esimest korda Saksamaa võrku minevat elektrit. Projektide kiire edasiminek on aidanud oluliselt kaasa ettevõtluse arengule ja töökohtade loomisele avamere tuuleturbiine ja terasest aluseid valmistavates ettevõtetes, eelkõige Põhja-Saksamaal Bremerhaveni ja Cuxhaveni piirkonnas.

Euroopa tööstuse seisukohalt on olulise tähtsusega ka projekt, mille käigus luuakse Aberdeeni lähistel avamere tuuleturbiinide ja konstruktsioonide katsekeskus. Märkimisväärset edu on saavutatud katsekeskuse juhtimiseks vajalike nõusolekute saamisel ning õigusliku ja äritegevuse struktuuri ülesehitamisel.

(...PICT...)

Energeetikakava kaasarahastamisel rajatud Bard I tuulepargi mitmemegavatised turbiinid ja avamere tuulegeneraatorite alused Põhjameres Saksamaa ranniku lähedal

Edu saavutati ka avamere tuuleenergia sidumisel võrku seoses projekteerimise, planeerimise ja lepingute sõlmimisega (Kriegers Flak, Cobra Cable ja Šotimaa kõrgepinge alalisvoolu (HVDC) avamerekeskus). Sageli on selliste projektide puhul vaja mitme liikmesriigi ametkondadevahelist koordineerimist ja/või kehtib nende suhtes rangelt reguleeritud kaasrahastamise süsteem. Kõnealuste projektide puhul oli samuti oluline tagada uuenduslike HVDC tehnoloogiate kasutamine. 2011. aastal korraldab komisjon projektide teostajatele seminari, et maksimaalselt suurendada projektide vahelist sünergiat ja nende panust avamereelektrivõrkude arengusse.

2011. aastal jätkub töö või alustatakse tööd kõikide energeetikakava projektidega, mis kuuluvad energeetikakava tuuleturbiinide ja konstruktsioonide punkti alla. Avamere tuuleenergia võrkudega sidumise projektide raames määratakse kindlaks kõige optimaalsemad marsruudid ning võrkudevaheliste ühendusmoodulite tehnilised kirjeldused, jätkatakse loamenetlustega ning sõlmitakse lepingud seadmete tarnijatega.

Tuleb rõhutada, et energeetikakava projektide vahe-eesmärkide õigeaegne saavutamine sõltub väga suurel määral loamenetlustest. Olulise tähtsusega on ka muud tingimused, nagu kinnitus selle kohta, et avamere tuulepark ühendatakse võrku ning võimalus kasutada täielikult ära avamere ehitustöödeks sobilikku hooaega (kevad ja suvi). Eeldatakse, et 2011. aasta lõpuks on toetusesaajad ära kasutanud poole energeetikakava raames avamere tuuleenergiale antavast 565 miljoni euro suurusest eelarvest.

4. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Energeetikakava on ELi eesmärgi – muuta süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia aastaks 2020 majanduslikult tasuvaks – saavutamise peamine vahend. Energeetikakava toetab otse kuute kaheteistkümnest süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektist, mille käikuandmine, nagu on üleskutse esitanud Euroopa Liidu Nõukogu, on kavandatud aastaks 2015. Energeetikakava tutvustab kooskõlas Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava raamistikus välja töötatud Euroopa tööstusalgatusega süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise vallas kõiki kolme süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiat (põletamisjärgne tehnoloogia, põletamiseelne tehnoloogia, põletamine hapnikuga rikastatud keskkonnas) ja peamisi säilitusvõimalusi (tühjaks pumbatud nafta- ja gaasiväljad ja soolased põhjaveekihid).

Komisjoni ja liikmesriikide ametkondade esindajate ühine esimene kontroll näitas, et kõik kuus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti, sealhulgas kogumiskäitiste projektieelse kavandamise ja teostatavuse (edaspidi „FEED”) uuringud ning süsinikdioksiidi säilitamiskohtade uurimine, on edenenud vastavalt ajakavale. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise katsejaamade ehitamiseks vajalike lubade ja volituste taotlemismenetlused on kõikide projektide puhul lõppjärgus. Mõned elektrijaama ning kogumiskäitiste ehitamiseks ja toimimiseks vajalikud load on juba kätte saadud. Edusamme on tehtud ka võimalike säilituskohtade otsimisel.

Esines siiski mõningaid viivitusi, mis olid osaliselt tingitud õiguslikust ebakindlusest seoses süsinikdioksiidi säilitamise õigusliku reguleerimisega seoses süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi [6] siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisega, mis kestab praegugi. Liikmesriikidel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks aega 2011. aasta 25. juunini. 2010. aasta detsembriks ei olnud ükski liikmesriik direktiivi üle võtnud ja sellest tulenevalt ei ole liikmesriikide pädevatele asutustele esitatud veel ühtegi loataotlust süsinikdioksiidi püsivaks säilitamiseks.

Vastavalt energeetikakava määrusele jagatakse projektidest saadud teadmisi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektivõrgustiku kaudu (http://www.ccsnetwork.eu). Komisjon tegi võrgustiku loomise ettepaneku 2008. aastal, eesmärgiga kiirendada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edendamist teedrajavate projektide koordineerimise, üksteiselt õppimise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise idee nähtavamaks muutmise kaudu. 2010. aastal korraldati projektivõrgustiku raames kolm teadmiste vahetamise üritust. 2011. aasta esimene sellelaadne ettevõtmine peeti veebruaris Brindisis ning ELi ja USA energianõukogu raames osalesid sellel ka USA esindajad. Seda võib pidada esimeseks sammuks teel ülemaailmse teadmiste vahetamiseni.

Belchatowis (Poola) on tehtud projekti raames edusamme nii säilitamise kui ka kogumisega seoses. Lõplik otsus säilitamiskoha suhtes tehakse 2011. aasta keskel. Pärast otsuse tegemist töötatakse välja torustike üksikasjalik marsruut ja taotletakse load. Kogumisega seoses algas süsinikdioksiidi kogumisjaama rajamiseks vajalik FEEDiga seotud töö novembris 2009 ning veebruaris 2011 oli see peaaegu lõpule viidud. Loodetavasti kirjutatakse kevadel alla leping seadmete peamise tarnijaga.

Jaenschwalde (Saksamaa) projekti raames algas pakkumismenetlus üheksa peamise komponendi hankimiseks ning sellele laekus kvalifitseerunud pakkumisi. Läbirääkimised energeetikakava projekti suurima komponendi – õhuseparaatori – hankimiseks toimusid veebruaris 2011. Peagi on kavas sõlmida leping ühe tarnijaga. Birkholzi peamisele tegevuskavale anti transpordi ja säilitamisega seoses luba jaanuaris 2011.

Rotterdamis (Madalmaad) kuulutati katseprojekti (ROAD) raames välja hankemenetlus kogumisjaama ehitamiseks; selleks viidi läbi kuus esialgset ja kaks FEED uuringut. Samal ajal valiti välja transpordi ja säilitamise tehniline kava, viidi lõpule torustiku marsruudiga seotud uuringud ning teostati geoloogilised uuringud. Teade ROAD-projekti keskkonnamõju hindamise algusest esitati 2010. aastal ja loataotlused esitatakse märtsis 2011.

Itaalias võeti kasutusele pilootjaam, mille katsejärk algas juunis 2010. Porto Tolle katsejaama süsinikdioksiidi kogumisploki FEED uuringute jaoks valiti välja neli töövõtjat; lepingud sõlmiti augustis 2010 ja uuringud lõpetatakse aprillis 2011. Aadria mere põhjaosas süsinikdioksiidi säilitamiseks sobilike struktuuride uuringud viidi läbi üksikasjalike andmekogude (2D ja 3D seismilised andmed) ning puuraukudest saadud teabe alusel. Välja on valitud üks Aadria mere põhjaosas asuv soolane põhjaveekiht ja täieliku ülevaate saamiseks viiakse läbi üksikasjalikud uuringud.

(...PICT...)

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise pilootjaam Saksamaal Jaenschwaldes

Peamised tehnikaalased saavutused seoses süsinikdioksiidi kogumisega Compostillas (Hispaania) olid seotud hapnikuga põletamise tehnoloogiat kasutava 30-megavatise pilootjaama ehitamisega, mis läheb käiku sel aastal. Edusammud süsinikdioksiidi säilitamise valdkonnas hõlmasid reservuaaride asukoha hindamiseks ja kirjeldamiseks vajalikke struktuurianalüüse ja strateegilisi uuringuid. Maa-aluse süsinikdioksiidi säilitamiskoha omaduste kindlakstegemiseks viidi läbi 3D seismiline uuring ning koguti andmeid 3D magnetotelluriidilise uurimismeetodiga.

Hatfieldi (Ühendkuningriik) projekti raames viidi lõpule kogumisega seotud FEED-uuringud; märkimisväärseid edusamme tehti ka säilitamiskoha uurimisel. Detsembris 2010 algatati projekti koordinaatori (Powerfuel Power Ltd) emaettevõtte (Powerfuel Plc) saneerimismenetlus. See mõjutas rahastamiskava ja peatas kogumisega seotud tööd. Sellest tulenevalt palusid toetusesaajad projekti uue investori leidmiseni peatada. Märtsis 2011 valiti välja eelistatud pakkuja. Kui uuel investoril on vajalikud rahalised ja tehnilised võimalused, võib projekt menetluse lõppedes põhimõtteliselt jätkuda.

5. Järelevalve ja riskihaldamine

Suuremahulised infrastruktuuriprojektid, nagu need, mida rahastatakse energeetikakava raames, kätkevad endas märkimisväärseid tehnoloogilisi ning finants- ja haldusriske. Riskide haldamiseks ja projekti edusammude tähelepanelikuks jälgimiseks on komisjon kehtestanud mitmed menetlused.

Euroopa Komisjon jälgib projektide rakendamist varasest staadiumist alates, külastades objekte koos liikmesriikide asutuste esindajatega. Lisaks sellele korraldab komisjon iga projekti teostajaga regulaarseid individuaalseid kontrollkoosolekuid. Ühtlasi esitavad toetusesaajad komisjonile ja liikmesriikide ametiasutustele regulaarselt tehnilisi aruandeid. Energeetikakava iga projekti kohta tuleb esitada vähemalt kord aastas tehniline vahearuanne koos kuluaruandega (mis sisaldab auditeerimistõendit). Komisjon kasutab ka sõltumatute lepinguliste ekspertide abi, kelle ülesandeks on viia läbi kontrollitegevusi (kontrollkäigud, koosolekud, vahearuannete läbivaatamine jne).

Energeetikakava valiku- ja lepingute sõlmimise etapi siseaudit toimus 2010. aasta teisel poolel. Audiitorid jäid tulemustega rahule, kuid märkisid, et ühenduse rahalise toetuse nähtavust ja riskihaldamist võiks täiustada. Asjaomased talitused tegelevad nende küsimustega ja vastav tegevuskava on koostatud.

6. Energiatõhususe meetmete ja taastuvenergia allikate uus rahastamisvahend

Energeetikakava määrusele lisatud avalduses kohustus komisjon suunama 31. detsembriks 2010 kohustustega sidumata energeetikakava vahendid energiatõhususe meetmete ja taastuvenergia allikate valdkonna projektide rahastamisse. 2010. aasta lõpuks jäi kohustustega sidumata ligikaudu 146 miljonit eurot ehk 3,7 % energeetikakava eelarvest. Võetud kohustuse täitmiseks tegi komisjon 31. mail 2010 ettepaneku muuta energeetikakava määrust. Kõnealuse ettepaneku järel võeti 15. detsembril 2010 vastu määrus (EU) nr 1233/2010,3 millega võimaldatakse luua rahastamisvahend energiatõhususe ja taastuvenergia algatuste toetamiseks.

Kõnealune algatus on kooskõlas Euroopa tööhõive ja majanduskasvu 2020. aasta strateegiaga ja hiljuti vastu võetud 2011. aasta energiatõhususe kavaga [7] ning täiendab teisi ELi kavasid ja vahendeid, nagu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, Euroopa aruka energeetika kava ning teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse raamprogramm. Taastuvate energiaallikate arendamine ja energiatõhususe edendamine aitab kaasa keskkonnasäästlikule majanduskasvule, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse arendamisele ning võitlusele kliimamuutustega.

Uus rahastamisvahend luuakse investeerimisfondide kujul, kus esialgu omavad osalust EL ja Euroopa Investeerimispank, kes toetuvad kohalike, piirkondlike ja siseriiklike asutuste tehnilisele abile ja teadlikkuse tõstmise meetmetele, eesmärgiga edendada säästva energia struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide optimaalset kasutamist, eelkõige eluasemete ja muude hoonete energiatõhususe suurendamise ja taastuvenergia kasutamise soodustamise valdkonnas. ELi panus rahastamisvahendisse on 146 miljonit eurot ja Euroopa Investeerimispanga panus 75 miljonit eurot. Muud finantsinstitutsioonid võivad rahastamisvahendiga hiljem ühineda.

Toetusesaajad on kohaliku, piirkondliku ja (kui see on põhjendatud) liikmesriikide tasandi ametiasutused ning nende nimel tegutsevad avalik- või eraõiguslikud isikud. Rahastamisvahend eraldab kapitali laenude, tagatiste ja omakapitali jaoks ning pakub tehnilist abi (järgides Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) mudelit). Rahastamisvahend toetab eelkõige linnakeskkonda hõlmavaid energiasäästu, energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, millel on mõõdetav ja oluline mõju Euroopa Liidu majanduse elavdamisele, energiajulgeolekule ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Projektid võivad hõlmata: energia säästmise/tõhususe meetmeid avaliku ja erasektori hoonetes; investeeringuid energiatõhusatesse elektri ja soojuse koostootmisjaamadesse, sealhulgas mikrokoostootmisüksustesse, ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudesse; detsentraliseeritud kohalikke taastuvenergiaallikaid, sealhulgas mikrotootmist; keskkonnasäästlikku linnatransporti; infrastruktuuri uuendamist (näiteks tänavavalgustus ja arukad võrgud); ning innovatsiooni- ja majandusliku potentsiaaliga energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiaid.

Komisjon peab praegu läbirääkimisi kokkuleppe üle delegeerida uue rahastamisvahendi loomine ja haldamine Euroopa Investeerimispangale. Delegeerimislepingule kirjutatakse alla hiljemalt 31. märtsil 2011. Rahastamisvahend hakkab eeldatavalt toimima 2011. aasta teises veerandis.

7. Järeldused

Esimeses rakendamise aruandes 2010. aasta aprillis põhjalikult kirjeldatud käivitamisetapi järel on energeetikakava jõudnud rakendamise etappi. Eelnevast on näha, et edusamme on tehtud kõigis kolmes energeetikakava toetatud sektoris. Enamik projekte on ehitus- või arendusetapis ja kolm on juba lõpetatud. Energeetikakava kiirendab projektide rakendamist, rahastades konkreetseid tegevusi, nagu tehnilised, insenertehnilised ja keskkonnauuringud, pika tarnetähtajaga detailide hankimine ja ehitustööd. Lisaks sellele said projektide elluviijad tänu kavale finantsinstitutsioonidelt lihtsamalt lisavahendeid.

Nagu märgiti esimeses rakendamise aruandes, võib projektide õigeaegset rakendamist takistada keeruline ja pikaleveniv ehituslubade taotlemise menetlus. Energeetikakava osutus kasulikuks ka selles plaanis, muutes paljud projektid siseriiklike ametiasutuste jaoks prioriteetseteks.

Esimese aruande vastuvõtmise ajal ei olnud kohustustega sidumata vahendite summa veel teada. Komisjoni talitused hindasid erinevaid võimalusi kasutamata vahendite ümberjaotamiseks vastavalt energeetikakava määrusele. See viis lõpuks energeetikakava määruse muutmiseni 2010. aasta detsembris, mis võimaldas suunata kasutamata vahendid säästva energia valdkonna projekte toetavasse rahastamisvahendisse.

[1] Määrus (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele.

[2] KOM(2010) 191, 27.4.2010.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele.

[4] KOM(2010) 677, 17.11.2010.

[5] KOM(2008) 768.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kohta, ELT L 140, 5.6.2009.

[7] KOM(2011) 109, 8.3.2011

--------------------------------------------------