52011DC0046

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.2.2011

KOM(2011) 46 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EAGFi kulude kohta Varajase hoiatamise süsteem Nr 11-12/2010

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. EAGFi sihtotstarbeline tulu 3

3. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuv tulu (suhkrusektor) 4

4. Märkused EAGFi 2010. aasta eelarve esialgse täitmise kohta 4

5. EAGFi sihtotstarbeliste tulude haldamine 7

6. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuva tulu haldamine (suhkrusektor) 7

7. Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi haldamine 7

8. Järeldused 8

LISA: | EAGFI ASSIGNEERINGUTE ESIALGNE KASUTAMINE KUNI 15.10.2010 |

SISSEJUHATUS

2010. aasta eelarve (16. oktoober 2009–15. oktoober 2010) esialgne täitmine on esitatud lisatud tabelis ja selle eeldatav maht on 44 062,1 miljonit eurot. See summa hõlmab summasid, mis nõuti liikmesriikidelt tagasi EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud korrigeerimise tulemusel, ning eelarveaasta jooksul aset leidnud liikmesriikide igakuiste hüvitiste peatamise ja vähendamisega seotud summasid. Samuti sisaldab see ligikaudu 53,6 miljoni euro suurust hinnangulist kulu, mida komisjon võib kuni 31. detsembrini 2010 veel otse välja maksta.

2010. aasta novembris liikmesriikide saadikutele fondi komitees esitatud esialgses rakendustabelis on arvesse võetud paranduseelarve projektis (DAB) nr 10/2010 kavandatud EAGFi assigneeringute vähendamised. Komisjon esitas 29. novembril 2010. aastal DAB nr 10/2010 kohta siiski kirjaliku muutmisettepaneku nr 1, milles keelatakse eespool nimetatud assigneeringute vähendamine. Seepärast põhineb käesolev aruanne kohandatud esialgsel rakendustabelil, mis ei hõlma esialgu kavandatud assigneeringute vähendamist.

EAGFI SIHTOTSTARBELINE TULU

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artiklile 34 käsitatakse vastavuse kontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest, eeskirjade eiramisest tulenevat ja piimamaksust laekuvat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nende eeskirjade kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada liikmesriikide kantud EAGFi kulude rahastamiseks. Kui osa kõnealusest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse[1].

Nagu juba eelmistes varajase hoiatamise süsteemi aruannetes märgiti, oli 2010. aastal kasutada olevate sihtotstarbeliste tulude kogusumma komisjoni hinnangul 922 miljonit eurot. Täpsemalt:

- eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 789 miljonit eurot. Vastavuse kontrolli kohaste korrektsioonide ja eeskirjade eiramisega seotud laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 600 miljonit eurot ja 91 miljonit eurot. Piimamaksust laekuva tulu suuruseks hinnati 98 miljonit eurot.

- 2009. eelarveaastast 2010. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 133 miljonit eurot.

Komisjon eraldas kõnealuse 922 miljoni euro suuruse tulu kahele kavale. Täpsemalt:

- 222 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

- 700 miljonit eurot eraldati ühtsele otsemaksete kavale.

Nende kahe kava jaoks kiitsid eelarvepädevad institutsioonid komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku alusel heaks vastavalt 547 miljoni euro ja 28 480 miljoni euro suurused assigneeringud. Eespool nimetatud heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, mis puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondide puhul on 769 miljonit eurot ja ühtse otsemaksete kava puhul 29 180 miljonit eurot.

Lisatud tabelis, milles on näidatud 2010. aasta eelarve esialgne täitmine seisuga 15. oktoober 2010, on eespool nimetatud kahe kavaga seotud heakskiidetud assigneeringud, mille suurus, arvestamata eespool nimetatud sihtotstarbelisi tulusid, on vastavalt 720,1 miljonit ja 33 272 miljonit eurot, mis on esitatud vastavalt puu- ja köögiviljasektori ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sektori esialgsete eelarveassigneeringute real. Pärast kõnealustele sektoritele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2010. aasta eelarves kavandatud assigneeringute kogusumma puu- ja köögiviljasektori puhul 942,1 miljoni euroni ja tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 33 972 miljoni euroni.

AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUV TULU (SUHKRUSEKTOR)

Suhkrusektori ajutisi ümberkorraldusmakseid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, mis on ette nähtud suhkrusektori ümberkorraldusabi ja suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondis ettenähtud muu abi rahastamiseks. Nagu juba eelmistes varajase hoiatamise süsteemi aruannetes märgiti, oli kõnealuste sihtotstarbeliste tulude kogusumma 2010. aastal hinnanguliselt 606,8 miljonit eurot ning eeldati, et 2009. eelarveaastast kantakse 2010. eelarveaastasse üle 717,9 miljonit eurot.

MÄRKUSED EAGFI 2010. AASTA EELARVE ESIALGSE TÄITMISE KOHTA

Käesolevas osas on esitatud lühikommentaar 2010. aasta eelarve esialgse täitmise kohta teatavates sektorites.

Turumeetmed

Assigneeringuid kasutati sekkumisteks põllumajandusturgudel eelarveassigneeringutega ettenähtust 411,5 miljoni eurot vähem. Kõige olulisem assigneeringute alakasutamine oli seotud I lisas nimetamata toodete suhtes kohaldatavate toetuste ning piima ja piimatoodetesektoriga, samal ajal kui teraviljasektoris olid assigneeringud ülekasutatud.

Teravili (+20,0 miljonit eurot)

Assigneeringute suurem kasutamine on eelkõige tingitud riiklikult ladustatavatest suurematest teraviljakogustest ning sellest tulenevatest liikmesriikide kantud suurematest rahastamis- ja tehnilistest kuludest.

Toetused I lisas nimetamata toodetele (-62,7 miljonit eurot)

Eelarveassigneeringute väiksem kasutamine on eelkõige tingitud kuludest, mida liikmesriigid on kandnud eksporditavates töödeldud põllumajandustoodetes sisalduvate piimatoodete eksporditoetuste väljamaksmiseks. See on tingitud asjaolust, et olukord piimaturgudel on oluliselt paranenud võrreldes ajaga, kui algselt koostati kirjalik muutmisettepanek 2010. eelarveaastaks, ning selle tulemusel ei jätkanud komisjon 2009. aasta novembris enam piimatoodete eksporditoetuste maksmist.

Toiduabiprogrammid (-34,6 miljonit eurot)

Alakasutamine on tingitud asjaolust, et liikmesriigid ei rakendanud täielikult oma 2010. aastaks heakskiidetud kava , nagu see oli ette nähtud komisjoni määruses (EÜ) nr 1111/2009, kuna liikmesriigid ei ole seoses eespool nimetatud 2010. aasta kavaga seni veel deklareerinud kõiki haldus-, ülekande- ja transpordikulusid.

Puu- ja köögivili (+116,6 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Selline näiline ületäitmine on tingitud asjaolust, et puu- ja köögiviljasektori kulud olid 836,7 miljonit eurot, kõnealuse sektori heakskiidetud assigneeringuteks aga oli prognoositud 720,1 miljonit eurot. Osa kõnealuse sektori heakskiidetud assigneeringuid ületavast 116,6 miljoni euro suurusest summast kaeti sektori jaoks eraldatud sihtotstarbelisest tulust, mille tegelik kogusumma oli 222 miljonit eurot ning mis põhjustas seega sektorile ettenähtud assigneeringute alakasutamise 105,4 miljonit eurot.

Selline eelarve täitmine on tingitud kõnealusele sektorile eraldatud assigneeringutest rahastatavate järgmiste kavade kombineeritud rakendusviisist. Seoses 2010. aasta kava ettemaksetega olid liikmesriikide kulud väiksemad tootjaorganisatsioonide rakendusfondide ja koolide puuviljaprogrammi puhul. Samas kasvasid oluliselt tootjarühmade eeltunnustamise toetustega seotud kulud, kuna kõnealust toetust taotlevate tootjarühmade hulk oli 2010. aasta eelarveprognoosiga võrreldes oluliselt suurenenud.

Viinamarjakasvatussaadused (-29 miljonit eurot)

See väike alakasutus on tingitud asjaolust, et liikmesriikide kulud olid väiksemad kui eelarves ettenähtud assigneeringud riiklikeks tugiprogrammideks ja väljajuurimiskavaks.

Piim ja piimatooted (-414 miljonit eurot)

Olukord piimaturgudel on oluliselt paranenud võrreldes ajaga, mil koostati kirjalik muutmisettepanek 2010. eelarveaastaks. Selle tulemusena on komisjon lõpetanud piimatoodete eksporditoetuste maksmise. Peale selle on turuhinnad ELis oluliselt tõusnud ning seega on peatunud lõssipulbri ja või riikliku ladustamise suurenemine, sest mõlema toote ladustatud kogused on stabiliseerunud. Eespool nimetatud aspektide tõttu on selles sektoris kulutused väiksemad eelarve võimalike assigneeringutega võrreldes.

Otsetoetused

Assigneeringute kasutamine otsetoetusteks ületas algseid eelarveassigneeringuid ligikaudu 403 miljoni euro võrra. Eelarve täitmise hindamiseks kõnealuses sektoris tuleb arvesse võtta ühtse otsemaksete kava jaoks eraldatud 700 miljoni euro suurust sihtotstarbelist tulu.

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (+553 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Kõnealusele sektorile ettenähtud assigneeringute kogusumma on 33 972 miljonit eurot, mis hõlmab ka kõnealusele sektorile eraldatud tulu 700 miljonit eurot. (NB: täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Selle eelarveartikli raames rahastatakse nii ühtset otsemaksete kava (SPS) kui ka ühtset pindalatoetuse kava (SAPS).

Ühtse otsemaksete kava puhul oli kantud kulude summa 29 070,9 miljonit eurot väiksem kui 2010. aasta eelarves prognoositud vajaduste summa 29 180 miljonit eurot, kuna osa liikmesriike ei kasutanud täielikult ära ühtse otsemaksete kava finantsraamistikku. Rakendamise määr on siiski tõusnud võrreldes eelmise aasta määraga, sellest nähtub, et enamikes liikmesriikides paraneb ühtse otsemaksete kava finantsaamistiku haldamine.

Ühtse pindalatoetuse kava puhul ei maksnud mõned asjaomased liikmesriigid oma eelarve kõiki vastavaid ülemmäärasid, mis tingis 2010. aasta eelarveassigneeringute alakasutamise -35,9 miljonit eurot. See alakasutus on tingitud asjaolust, et mõnedes liikmesriikides on põllumajandustootjate deklareeritud abikõlbliku maa-ala kogupindala väiksem kui õigusaktidega kindlaksmääratud maa-ala, mida on kasutatud hektari kohta abi ülemmäära arvutamisel.

Kuna ühtse otsemaksete kava vajadused on osaliselt rahastatud sihtotstarbelisest tulust (NB!: täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2), siis pärast eespool esitatud selgitusi tuleks ära märkida, et kõnealuse eelarveartikli ületäitmine on pigem näiline kui tegelik ja see muutub, kui võetakse arvesse sihtotstarbelist tulu, mis ei kuulu küll koguassigneeringute hulka, kuid mida tegelikult kasutatakse ühtsete otsemaksete kava osaliseks rahastamiseks.

Muud otsetoetused (-147,7 miljonit eurot)

See alatäitmine oli eelkõige tingitud liikmesriikide kulude vähenemisest, kuna teatavate kavade (loomade eest makstavad lisatasud ja puuvilla pindalatoetus) raames esitatud toetustaotlused hõlmasid vähem loomi ja väiksemat pindala kui 2010. aasta eelarves prognoositud.

Põllumajanduskulude audit

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuste kontrollimine ja heakskiitmine (+255,8 miljonit eurot)

Eelarve praeguse täitmise tase on tingitud pärast EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist komisjoni otsusega tehtud finantskorrektsioonidest ja liikmesriikide poolt toetuse maksetähtaegade eiramisega seotud korrektsioonidest. Kõnealuste korrektsioonide kogusumma oli -54,2 miljonit eurot. 2010. aasta eelarves ettenähtud -310 miljoni euro suuruse summaga võrreldes on tulemuseks ligikaudu 255,8 miljoni euro suurune eelarveassigneeringute puudujääk, mille komisjon peab 2010. aastal täitma selleks, et sulgeda see eelarvepunkt 2010. aastal.

EAGFI SIHTOTSTARBELISTE TULUDE HALDAMINE

2010. aastal saadaoleva sihtotstarbelise tulu kogusumma oli esialgselt prognoositud 922 miljoni euro asemel 1 152,1 miljonit eurot, st ületas esialgselt prognoositud summat 230,1 miljoni euro võrra.

See lahknevus on osaliselt tingitud asjaolust, et 2009. aastast 2010. aastasse ülekantud 141,5 miljoni euro suurune sihtotstarbeline tulu ületas eelarves esialgselt prognoositud 133 miljoni euro suurust tulu 8,5 miljoni euro võrra. Tuleks ära märkida, et 2009. aastast 2010. aastasse ülekantud sihtotstarbeline tulu on täielikult ära kasutatud 2010. eelarveaasta kulude rahastamiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 10.

Olulisem on aga see, et 2010. aastal kogunenud sihtotstarbeline tulu oli 1 010,5 miljonit eurot, st see summa oli 221,5 miljoni võrra suurem võrreldes eelarves ettenähtud 789 miljoni euro suuruse summaga. Vastavuse kontrolli kohased tagasinõuded olid 735,1 miljonit eurot, eeskirjade eiramisega seotud tulu laekus 172,4 miljonit eurot ja piimamaksu koguti 103 miljonit eurot. Hiljuti kogunenud 2010. aasta sihtotstarbelist tulu ei kasutata, vaid kantakse üle 2011. eelarveaastasse, et katta tekkivaid kulusid asjaomasel aastal.

AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUVA TULU HALDAMINE (SUHKRUSEKTOR)

2010. aastal maksid liikmesriigid kokku 606,8 miljonit eurot sihtotstarbelist tulu. Lisaks sellele kanti 2009. aastast 2010. aastasse erinevalt esialgse hinnangu kohasest 717,9miljonist eurost tegelikult üle 768,3 miljonit eurot sihtotstarbelist tulu. Seega oli 2010. aastal ELi eelarves ajutiste ümberkorraldusmaksetena tegelikult kokku 1 375,1 miljonit eurot saadaolevat sihtotstarbelist tulu.

Pärast suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi abisaajatele tehtud toetusmakseid (NB! Täpsema teabe saamiseks vt allpool punkt 7) on ajutiste ümberkorraldusmaksete jääksumma 1 044,8 miljonit eurot, mis kantakse toetuste rahastamiseks üle 2011. aastasse.

SUHKRUVALDKONNA ÜMBERKORRALDUSFONDI HALDAMINE

2010. aastal olid liikmesriigid maksnud suhkrutööstuse ümberkorraldamise, mitmekesistamise ja suhkru rafineerimisega seotud toetusi kokku 330,3 miljonit eurot. Kõnealused toetused maksti eespool osutatud sihtotstarbelisest tulust, mis pärines ajutistest ümberkorraldusmaksetest (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 6).

JÄRELDUSED

EAGFi 2010. aasta eelarve esialgsel täitmisel ületasid kulud heakskiidetud assigneeringuid 242,3 miljoni euro võrra; puudujääk kaetakse saadaoleva 1 152,1 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise tulu arvelt.

Pärast veel tehtavaid aasta lõpu korrigeerimisi on 2011. aastasse ülekantav kasutada olev sihtotstarbeline tulu praegu hinnanguliselt ligikaudu 900 miljonit eurot.

LISA

[pic]

[1] Ülekantud sihtotstarbeline tulu tuleb ära kasutada esmajärjekorras, st enne eelarvepädevate institutsioonide poolt heakskiidetud assigneeringuid või eelarveaasta jooksul saadud sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikkel 10).