Neljapäev, 15. detsember 2011
P7_TC1-COD(2008)0090

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr…/2012 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele , millega määratletakse Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele juurdepääsu üldpõhimõtted ja piirangud [ME 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

30. mai 2001. aasta määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (2) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks nimetatud määrus uuesti sõnastada. Pärast muudetud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) jõustumist on dokumentidele juurdepääsu õigus laienenud kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, sealhulgas Euroopa välisteenistusele, mistõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3) tuleb teha olulisi muudatusi, kusjuures tuleks võtta arvesse nimetatud määruse algset rakendamist ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohast kohtupraktikat. [ME 2]

(2)	ELi lepingu artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

(3)

Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis. Avalikkus aitab tugevdada demokraatia põhimõtet, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli tes 9–12, ja põhivabaduste austamise põhimõtet austamist , nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (harta). [ME 3]

(3a)

Läbipaistvus peaks samuti tugevdama liidu institutsioonide, organite ja asutuste hea halduskorralduse põhimõtteid, nagu need on sätestatud harta artiklis 41 ja ELi toimimise lepingu artiklis 298. Selleks et viia ellu avatuse põhimõtet, tuleb sisemine halduskord vastavalt määratleda ning teha kättesaadavaks asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid. [ME 4]

(3b)	Avalikkus suurendab kodanike usaldust liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastu, sest parandab kodanike teadmisi liidu otsustusprotsessidest ja nende õigustest selles vallas. Avalikkusega kaasneb ka suurem läbipaistvus halduslike ja seadusandlike menetluste rakendamisel. [ME 5]

(3c)	Rõhutades läbipaistvuse põhimõtte normatiivset tähtsust, tugevdab see määrus liidu õigusriiklust ning aitab seega kaasa kuritegude ja kuritegeliku käitumise ärahoidmisele. [ME 6]

(4)	Üldpõhimõtted ja üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele, on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, mille kohaldamist alustati 3. detsembril 2001 (4). [ME 7]

(5)

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise kohta anti esimene hinnang 30. jaanuaril 2004 avaldatud aruandes (5). 9. novembril 2005. aastal otsustas komisjon algatada menetluse, mille eesmärk oli määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine. 4. aprillil 2006. aastal kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama ettepanekut määruse muutmiseks (6). 18. aprillil 2007. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu, milles anti määruse rakendamisest ülevaade (7), ja algatas avaliku arutelu. [ME 8]

(6)

Käesoleva määruse eesmärk on rakendada võimalikult täieulatuslikult üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele ning sätestada avalikest või erahuvidest lähtudes sellise juurdepääsu üldpõhimõtted ja piirangud erandid vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 2 ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikega 1, milles on sätestatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste töö avalikkus . Seepärast peaksid kõik teised dokumentidele juurdepääsu eeskirjad vastama käesolevale määrusele kooskõlas Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga erisätetega, kui tegu on muude kui haldusalaste ülesannete täitmisega . [ME 9]

(7)

Kuna dokumentidele juurdepääsu küsimust ei ole Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud, peaksid institutsioonid, organid ja asutused vastavalt Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonile nr 41 kõnealuse lepinguga hõlmatud tegevust käsitlevate dokumentide puhul juhinduma käesolevast määrusest.

(9)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 6. septembril 2006. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (8). Käesolev määrus peaks keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele juurdepääsu osas olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006.

(10)

Mis puutub isikuandmete avalikustamisse, siis tuleks luua selge seos käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) vahel Liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid kasutama isikuandmeid kooskõlas andmesubjektide õigustega, nagu need on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja harta artiklis 8, liidu asjakohastes õigusaktides ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas . [ME 10]

(11)

Liikmesriikidest pärinevate dokumentide, kohtutoimikutesse kuuluvate kolmandate isikute dokumentide ning selliste dokumentide avalikustamise kohta, mille institutsioonid, organid või asutused on saanud neile EÜ liidu õigusega uurimiseks antud erivolituste alusel, tuleks kehtestada selged eeskirjad. [ME 11]

(12)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikega 3 tuleks tagada ulatuslikum täielik juurdepääs dokumentidele juhtudel, kui institutsioonid toimivad aluslepingute kohaselt seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, säilitades samal ajal institutsioonide otsustamisprotsessi tõhususe. Sellised vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 , ja rakendusvolituste alusel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291, ning võtavad vastu üldmeetmeid. Ettevalmistavad seadusandlikud dokumendid ja institutsioonidevahelise menetluse eri etappidega seotud kogu teave, nagu nõukogu töörühma dokumendid, nõukogu liikmena tegutsevate liikmesriikide esindajate nimed ja seisukohad ning esimese lugemise kolmepoolse kohtumise dokumendid tuleks võimalikult laiaulatuslikult teha põhimõtteliselt kohe ja vahetult internetis üldsusele kättesaadavaks. [ME 12]

(12a)

Seadusandlikud tekstid tuleks koostada selgelt ja arusaadavalt ning avaldada Euroopa Liidu Teatajas. [ME 13]

(12b)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 295 ja käesoleva määrusega leppima kokku paremates õigusloometavades ning institutsioonide, organite ja asutuste ühistes sõnastusmudelites ja -tehnikates ning avaldama need Euroopa Liidu Teatajas, et tugevdada süsteemse läbipaistvuse põhimõtet ja parandada liidu dokumentide õiguslikku selgust. [ME 14]

(12c)

Dokumendid muude kui seadusandlike menetluste kohta, nagu siduvad meetmed või sisemise korralduse, haldus- või eelarvedokumentidega seotud meetmed, või poliitilised dokumendid (nagu otsused, soovitused või resolutsioonid), peaksid olema kergesti ja võimaluse korral vahetult kättesaadavad vastavalt harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõttele. [ME 15]

(12d)

Iga dokumendiliigi puhul peaks vastutav institutsioon, organ või asutus muutma kodanikele kättesaadavaks teabe järgitava sisemise menetluskorra kohta, asjaga tegelevate organisatsiooniliste üksuste ja nende pädevuse kohta ning seatud tähtaegade ja osakonna kohta, millega ühendust võtta. Institutsioonid, organid ja asutused peaksid asjakohaselt arvesse võtma Euroopa Ombudsmani soovitusi. Institutsioonid, organid ja asutused peaksid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 295 kokku leppima ühistes suunistes selle kohta, kuidas iga organisatsiooniline üksus peaks registreerima oma sisedokumente, need salastama juhul, kui võidakse kahjustada liidu huve, ning ajutiselt või pikaaegselt arhiveerima vastavalt käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele. Institutsioonid, organid ja asutused peaksid järjepidevalt ja kooskõlastatult teavitama üldsust käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetest ja koolitama oma töötajaid, et need saaksid abistada kodanikke käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamisel. [ME 16]

(13)

Õigusloomeprotsessi läbipaistvus on kodanike jaoks ülimalt tähtis. Seepärast peaksid institutsioonid õigusloomeprotsessi raamesse kuuluvaid dokumente aktiivselt levitama. ning parandama kommunikatsiooni võimalike taotlejatega. Liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid vaikimisi tegema oma veebilehtedel üldsusele kättesaadavaks võimalikult paljud dokumendiliigid. Dokumentide aktiivset levitamist tuleks õhutada ka teistes valdkondades. [ME 17]

(13a)

Institutsioonid, organid ja asutused peaksid õigusloomeprotsessi avatuse ja läbipaistvuse parandamiseks leppima kokku institutsioonidevahelise lobistide ja teiste huvitatud poolte institutsioonidevahelise registri koostamises. [ME 18]

(15)	Teatavate dokumentide suhtes tuleks nende eriti tundliku sisu tõttu võimaldada erikohtlemist. Selliste dokumentide sisust Euroopa Parlamendi teavitamise kord tuleks kehtestada institutsioonidevahelise kokkuleppega. [ME 19]

(16)

Saavutamaks institutsioonide , organite ja asutuste töös suuremat avalikkust, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võimaldama juurdepääsu tuleks võimaldada juurdepääs mitte ainult enda nende koostatud dokumentidele, vaid ka neile saabunud dokumentidele. Sellega seoses meenutatakse, et Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsiooni nr 35 kohaselt Liikmesriik võib liikmesriik taotleda, et komisjon või nõukogu institutsioon, organ või asutus ei avaldaks kõnealusest riigist saabunud dokumendi sisu kolmandatele isikutele väljaspool institutsiooni, organit või asutust ennast ilma tema eelneva nõusolekuta. [ME 20]

(16a)

Euroopa Liidu Kohus on täpsustanud, et nõue konsulteerida liikmesriigiga seoses sellest liikmesriigist pärit dokumentidele juurdepääsu taotlemisega ei anna liikmesriikidele vetoõigust ega õigust kohaldada oma riigi õigusakte või sätteid ning institutsioon, organ või asutus, kellele taotlus esitatakse, võib juurdepääsu andmisest keelduda üksnes käesolevas määruses sätestatud erandite alusel (10). [ME 21]

(17)

Põhimõtteliselt peaksid Kõik institutsioonide dokumendid peaksid olema üldsusele kättesaadavad. Erandeid sellest põhimõttest tuleks siiski teha erandeid, et kaitsta teatavaid üldisi ja erahuve. Institutsioonidel , kuid selliste erandite suhtes tuleks kohaldada eeskirjade ja menetluste läbipaistvat süsteemi, ning üldeesmärgiks peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma sisenõupidamisi ja -arutelusid, et tagada võime täita oma ülesandeid. rakendada kodanike põhiõigust pääseda ligi dokumentidele . Erandite hindamisel peaksid institutsioonid kõigil liidu tegevusaladel võtma arvesse ühenduse õigusaktides sisalduvaid põhimõtteid isikuandmete kaitse kohta. [ME 22]

(18)

Kõik eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu institutsioonide dokumentidele, peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega. Kuna käesoleva määrusega rakendatakse vahetult ELi toimimise lepingu artiklit 15 ja harta artiklit 42, peaksid dokumentidele juurdepääsu käsitlevad põhimõtted ja piirangud olema ülimuslikud mis tahes eeskirja, meetme või tava suhtes, mille institutsioon, organ või asutus on võtnud vastu erineval õiguslikul alusel ning millega kehtestatakse täiendavaid või rangemaid erandeid, kui on sätestatud käesolevas määruses. [ME 23]

(19)	Tagamaks, et juurdepääsuõigust järgitakse täies ulatuses, tuleks kohaldada kaheetapilist haldusmenetlust ning lisaks sellele kohtumenetluse võimalust või võimalust esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile.

(20)

Kõik institutsioonid, organid ja asutused peaksid võtma vajalikke meetmeid, et teavitada üldsust kehtivatest sätetest ja koolitada oma töötajaid, et need saaksid abistada kodanikke käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamisel. Et muuta kodanikele nende õiguste kasutamine hõlpsamaks, peaksid kõik institutsioonid, organid ja asutused võimaldama juurdepääsu dokumentide registrile.

(21)

Kuigi käesoleva määruse eesmärk ega tagajärg ei ole muuta siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, on siiski selge, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peaksid liikmesriigid kandma hoolt, et nad ei takistaks käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist, ning järgima institutsioonide turvaeeskirju.

(22)	Käesolev määrus ei piira liikmesriikide, kohtute ja uurimisasutuste seniseid õigusi tutvuda dokumentidega. [ME 24]

(23)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 3 ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele ja eeskirjadele peaks iga institutsioon , organ ja asutus oma kodukorras ette nägema konkreetsed sätted juurdepääsu kohta tema dokumentidele ja haldusalaste ülesannetega seotud dokumentidele , [ME 25]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on:

a)

määrata kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklis 255 ettenähtud õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”) liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele, nõnda et üldsusele antaks neile dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs; [ME 26]

b)	kehtestada eeskirjad, mis tagavad selle õiguse võimalikult hõlpsa kasutamise;

c)	soodustada läbipaistvat ja head haldustava , et parandada juurdepääsu dokumentidele juurdepääsu tagamisel , ning eelkõige edendada suurema läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatia üldisi eesmärke . [ME 27]

Artikkel 2

Juurdepääsuõigusega isikud ja reguleerimisala

1.   Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel või füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendustel on õigus tutvuda liidu institutsioonide , organite ja asutuste dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni valduses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes, mis seonduvad tema vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega seonduvate küsimustega kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.

3.   Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 9 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Eelkõige tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid.

4.   Tundliku sisuga dokumentide suhtes, nagu need on määratletud artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse vastavalt nimetatud artiklile erikohtlemist.

5.   Käesolevat määrust ei kohaldata dokumentide suhtes, mille on ühenduse kohtutele esitanud muud isikud kui institutsioonid.

6.   Ilma et see piiraks EÜ õigusega huvitatud isikutele kehtestatud konkreetseid juurdepääsuõigusi, ei ole uurimistoimikusse või üksikjuhtumit käsitleva akti menetlustoimikusse kuuluvad dokumendid üldsusele juurdepääsetavad enne, kui kõnealune akt on lõplik. Dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille institutsioon on saanud või kogunud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt sellise uurimise käigus, ei ole üldsusele juurdepääsetavad.

7.   Käesolev määrus ei piira institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust, mis tuleneb rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest. [ME 28]

Artikkel 2a

Reguleerimisala

1.     Käesolevat määrust kohaldatakse liidu institutsioonide, organite või asutuste valduses olevate kõikide dokumentide suhtes, see tähendab nende koostatud ja neile saadetud ning nende valduses olevate dokumentide suhtes kõikides liidu tegevusvaldkondades. Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ainult juhul, kui nad täidavad haldusülesandeid.

2.     Dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks kas elektrooniliselt Euroopa Liidu Teatajas või institutsiooni, organi või asutuse ametlikus registris või kirjaliku taotluse alusel. Seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks.

3.     Käesolev määrus ei piira institutsioonide, organite või asutuste valduses olevatele dokumentidele suuremat juurdepääsuõigust, mis võib tuleneda rahvusvahelise õiguse dokumentidest või nende rakendamiseks institutsioonide vastuvõetud õigusaktidest või liikmesriikide seadustest. [ME 29]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   dokument– mis tahes teabekandjal esitatud sisu andmesisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena), mille institutsioon on ametlikult koostanud ja ühele või mitmele saajale edastanud või muul viisil registreerinud või mille institutsioon on saanud; mis käsitleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastutusalasse kuuluvaid küsimusi. Elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis , sh institutsiooni töös kasutatavates välistes süsteemides olevad andmed on dokumendid, eelkõige kui neist saab sealt asjaomase süsteemi vahendite mis tahes mõistliku vahendi abil väljatrüki või elektroonilises vormis koopia teha . Institutsioon, organ või asutus, mis kavatseb luua uue elektrooniliste teabekandjate süsteemi või oluliselt muuta olemasolevat süsteemi, peab hindama selle tõenäolist mõju juurdepääsuõigusele, tagama, et juurdepääsuõigus kui põhiõigus oleks tagatud ning toimima viisil, mis edendab läbipaistvuse eesmärki. Elektrooniliste teabekandjate süsteemidesse salvestatud teabe päringufunktsioonid kohandatakse nii, et need rahuldaksid üldsuse taotlusi;

aa)     salastatud dokumendid –

dokumendid, mis on vastavalt artikli 3a lõikele 1 täielikult või osaliselt salastatud;

ab)     õigusakt –

hõlmab dokumente, mis on koostatud või vastu võetud õigusaktide vastuvõtmise seadusandlike menetluste käigus, kaasa arvatud delegeeritud ja rakendusvolituste alusel võetud üldkohaldatavad meetmed, ja üldkohaldatavad aktid, mis on liikmesriikides ja nende jaoks õiguslikult siduvad;

ac)     haldusülesanne –

meetmed asjaomase institutsiooni, organi või asutuse organisatoorsete, haldus- või eelarveküsimuste lahendamiseks;

ad)     arhiveerimissüsteem –

institutsioonide, organite ja asutuste vahend või menetlus, et hallata struktureeritult kõigi pooleliolevatele või hiljuti lõpetatud menetlustele viitavate dokumentide arhiveerimist;

ae)     ajalooline arhiiv –

institutsioonide, organite ja asutuste arhiivide osa, mis on punktis a sätestatud tingimustel valitud alaliseks säilitamiseks.

Euroopa Liidu Teatajas ning institutsioonide, organite ja asutuste veebilehtedel avaldatakse üksikasjalik loetelu kõikidest õigusaktide kategooriatest, mis kuuluvad punktides a–a c esitatud määratluste alla. Institutsioonid, organid ja asutused lepivad samuti kokku ühistes arhiveerimise kriteeriumides ja avaldavad need;

b)   kolmas isik– iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool asjaomast institutsiooni, organit või asutust, sealhulgas liikmesriigid, muud ühenduse või ühendusevälised liidu või liiduvälised institutsioonid ja organid ning kolmandad riigid. [ME 30]

Artikkel 3a

Dokumentide salastamise ja salastatuse kustutamise menetlus

1.     Kui selleks on artikli 4 lõike 1 alusel olemas riigi poliitikast tulenevad põhjused, ja ilma et see piiraks parlamentaarset kontrolli liidu ja riiklikul tasandil, salastab institutsioon, organ või asutus dokumendi, kui selle avaldamine kahjustaks liidu või ühe või mitme liikmesriigi oluliste huvide kaitset, eriti avaliku julgeoleku, kaitse- ja sõjalistes küsimustes. Dokument võidakse salastada osaliselt või täielikult. Dokumendid salastatakse järgmiselt:

a)     EU TOP SECRET –

kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

b)     EU SECRET –

kategooria, mida kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

c)     EU CONFIDENTIAL –

kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

d)     EU RESTRICTED –

kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

2.     Dokumendid salastatakse ainult juhul, kui see on vajalik. Võimaluse korral määravad dokumentide koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva või ajavahemiku, mille jooksul või mille lõppedes võib salastatuse kategooriat alandada või selle kaotada. Juhul kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid läbi vähemalt iga viie aasta järel, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse kategooria on endiselt vajalik. Salastatuse kategooria peab olema märgitud selgelt ja nõuetekohaselt ning see säilib ainult niikaua, kui teavet on vaja kaitsta. Vastutus dokumentide salastamise eest ja salastatuse kategooria järgneva alandamise või kaotamise eest lasub institutsioonil, organil või asutusel, kellelt dokumendid pärinevad, või institutsioonil, organil või asutusel, kes sai salastatud dokumendi kolmandalt isikult või teiselt institutsioonilt, organilt või asutuselt.

3.     Ilma et see piiraks teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste juurdepääsuõigust, avaldatakse salastatud dokumendid kolmandatele isikutele nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb. Juhul kui salastatud dokumendi töötlemisel osaleb rohkem kui üks institutsioon, organ või asutus, toimub salastamine samal alusel, ning kui nad hindavad kaitse vajalikkust erinevalt, algatatakse vahendamine. Seadusandlike menetlustega seotud dokumente ei salastata; rakendusmeetmeid salastatakse enne nende vastuvõtmist, kui salastamine on vajalik ning selle eesmärk on hoida ära meetme enda kahjustamist. Konfidentsiaalse teabe jagamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, mis on sõlmitud liidu nimel, ei anna kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile õigust piirata Euroopa Parlamendi juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

4.     Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi salastatud dokumentidele juurdepääsuks lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Need isikud otsustavad ka seda, missuguseid viiteid võib avalikus registris salastatud dokumentidele teha.

5.     Salastatud dokumendid säilitatakse asjaomase institutsiooni, organi või asutuse registris või avaldatakse nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb.

6.     Institutsioon, organ või asutus, kes otsustab keelata juurdepääsu salastatud dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artikli 4 lõikes 1 sätestatud eranditega kaitstavaid huve.

7.     Ilma et see piiraks riiklikku parlamentaarset kontrolli, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu liidu salastatud dokumentidele, järgitakse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid.

8.     Salastatud dokumente käsitlevad institutsioonide, organite ja asutuste eeskirjad avalikustatakse. [ME 31]

Artikkel 4

Erandid

1.   Institutsioonid, organid ja asutused keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses:

a)	liidu või ühe või mitme liikmesriigi avaliku julgeolekuga, sealhulgas füüsiliste või juriidiliste isikute turvalisusega; [ME 32]

b)	kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega;

c)	rahvusvaheliste suhetega;

d)	ühenduse liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga; [ME 33]

e)	keskkonnakaitsega, näiteks seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega.

2.   Institutsioonid , organid ja asutused keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: [ME 34]

a)	füüsilise või juriidilise isiku ärihuve;

b)	intellektuaalomandi õigusi;

c)	kohtumenetluste raames toimuvat õigusnõustamist või kohtu-, vahekohtu- või vaidluste lahendamise menetlust; [ME 35]

d)	kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki;

e)	valikumenetluse avaliku hanke objektiivsust ja erapooletust, kuni telliv institutsioon, organ või asutus on otsuse teinud, või valikukomisjoni tööd töötajate töölevõtmise menetluses, kuni ametisse nimetav asutus on otsuse teinud . [ME 36]

3.    Juurdepääs dokumentidele, mille institutsioon, organ või asutus on koostanud sisekasutuseks, või talle saadetud dokumentidele, mis käsitlevad küsimust, milles ta ei ole veel otsust teinud, keelatakse juurdepääs järgmistele dokumentidele ainult juhul , kui nende avaldamine kahjustaks häiriks nende sisu ja olukorra objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt ja oluliselt institutsioonide otsustamisprotsessi.

a)	dokumendid, mis käsitlevad küsimust, milles ei ole veel otsust tehtud;

b)	dokumendid, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomaste institutsioonide sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist. [ME 37]

4.   Lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid ei kohaldata juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Lõike 2 punkti a kohaldamisel Avaldamise üldiste huvide kaalumisel lõigete 1 kuni 3 alusel loetakse avaldamist ülekaalukaid üldisi huve teenivaks, kui taotletud teave dokument on seotud põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsega, riiklike vahendite aruka haldamisega või õigusega elada tervislikus keskkonnas, samuti heidetega keskkonda. Institutsioon, organ või asutus, kes viitab nimetatud erandile, peab tegema objektiivse ja individuaalse hindamise ning tõendama, et kaitstava huvi kahjustamise oht ei ole mitte ainult hüpoteetiline, vaid prognoositav, ning täpsustama, kuidas kõnealusele dokumendile juurdepääs võib konkreetsel juhul tegelikult kahjustada kaitstavat huvi. [ME 38]

4a.     Dokumendid, mille avaldamine ohustaks keskkonnakaitset, nt seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega, avaldatakse ainult kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006. [ME 39]

5.   Avaliku võimu kandjate, avalike teenistujate ja huvigruppide esindajate nimed, ametikohad ja ametiülesanded seoses nende ametialase tegevusega avaldatakse, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kahjustaks nende andmete avaldamine asjaomaseid isikuid. Muud isikuandmed avaldatakse kooskõlas selliste andmete seadusliku töötlemise tingimustega, mis on sätestatud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel käsitlevates EÜ õigusaktides. Isikuandmeid ei avaldata juhul, kui nende andmete avaldamine kahjustaks asjaomase isiku eraelu puutumatust või isikupuutumatust. Sellist kahju ei ole tekitatud juhul, kui:

—	andmed puudutavad üksnes asjaomase isiku ametialast tegevust, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut;

—	andmed puudutavad üksnes avalikku teenistujat, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut või temaga seotud isikuid;

—	andmed on asjaomase isiku nõusolekul juba avalikustatud.

Isikuandmed avaldatakse sellegipoolest, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Sellisel juhul peab asjaomane institutsioon, organ või asutus üldiseid huve täpsustama. Ta esitab põhjused, miks konkreetsel juhul üldised huvid kaaluvad üles asjaomase isiku huvid.

Kui institutsioon, organ või asutus keeldub dokumendile juurdepääsu lubamisest käesoleva lõike alusel, kaalub ta, kas dokumendile oleks võimalik anda osaline juurdepääs. [ME 40]

6.   Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.

7.   Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata põhimõtteliselt selliste dokumentide suhtes, mis on esitatud menetluse raames, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav delegeeritud või rakendusakt. Samuti ei kohaldata erandeid dokumentide suhtes, mille lobistid ja teised huvitatud pooled esitavad institutsioonidele, organitele või asutustele eesmärgiga mõjutada poliitika tegemist. Erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on kui seda õigustab dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada sisu ja igal juhul maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad isikuandmete kaitset või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu. [ME 41]

7a.     Institutsioon, organ või asutus võib teadustöö eesmärgil anda lõigetega 1–3 hõlmatud dokumentidele eelisjuurdepääsu. Eelisjuurdepääsu andmise korral tehakse teave kättesaadavaks ainult selle kasutamisele kehtestatud nõuetekohaste piirangute kohaselt. [ME 42]

Artikkel 5

Konsulteerimine Konsulteerimine kolmandate isikutega

1.   Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon , organ ja asutus kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.

2.   Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga ja kui tekib kahtlus selle suhtes , kas dokument kuulub ühe erandi alla, konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega, välja arvatud dokumentide puhul, mis on edastatud selliste menetluste raames, mille eesmärk on õigusakti või muu üldkohaldatava akti delegeeritud või rakendusakti väljatöötamine. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele või liikmesriigi enda õigusaktide konkreetsetele sätetele, mille kohaselt asjaomase dokumendi avaldamine ei ole lubatud. Institutsioon hindab liikmesriigi esitatud põhjenduste asjakohasust niivõrd, kuivõrd need tuginevad käesolevas määruses sätestatud eranditele , ja teeb otsuse, võttes aluseks oma hinnangu selle kohta, kas kõnealune dokument kuulub erandi alla .

3.   Kui liikmesriik saab taotluse tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit mõnelt institutsioonilt, organilt või asutuselt, ning kui ei ole ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada, konsulteerib liikmesriik asjaomase institutsiooni, organi või asutusega, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärke. Selle asemel võib liikmesriik suunata taotluse institutsioonile, organile või asutusele. [ME 43]

Artikkel 5a

Õigusaktid

1.     Kooskõlas ELi lepingu artiklites 9–12 esitatud demokraatlike põhimõtetega ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga peavad institutsioonid, kes tegutsevad seadusandjana, kaasa arvatud delegeeritud ja rakendusvolituste alusel, samuti nõukogu liikmetena tegutsevad liikmesriigid tagama võimalikult ulatusliku juurdepääsu oma tegevust käsitlevatele dokumentidele.

2.     Dokumendid, mis on seotud õigusloomeprogrammidega, kodanikuühiskonnaga peetavate eelkonsultatsioonidega ja mõju hindamisega ning mis tahes muud seadusandliku menetlusega seotud ettevalmistavad dokumendid ning dokumendid, mis on seotud liidu õiguse ja poliitika rakendamisega, on kättesaadavad kasutajasõbralikul ja kooskõlastatud institutsioonidevahelisel veebilehel ning avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eraldi elektroonilises seerias.

3.     Seadusandliku menetluse käigus avaldavad kõik otsustamisprotsessis osalevad institutsioonid, organid või asutused oma ettevalmistavad dokumendid ja kogu seonduva teabe, sealhulgas õiguslikud arvamused Euroopa Liidu Teataja eraldi seerias ning asjaomase menetluse kulgu kajastaval ühisel veebilehel.

4.     Kui õigusaktid on vastu võetud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas, nagu on sätestatud artiklis 13. [ME 44]

Artikkel 6

Taotlused

1.    Taotlusi Euroopa Parlamendi dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas juurdepääsuks võib esitada kirjalikult või elektroonilises vormis, ühes EÜ asutamislepingu artiklis 314 ELi lepingu artikli 55 lõikes 1 osutatud keeltest ning piisava täpsusega, et institutsioon võiks dokumendi identifitseerida. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama. [ME 45]

2.   Kui taotlus ei ole piisavalt täpne või kui taotletud dokumendid ei ole identifitseeritavad, palub asjaomane institutsioon , organ või asutus 15 päeva jooksul taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta. Artiklites 7 ja 8 sätestatud tähtaegasid hakatakse arvestama alates hetkest, mil asjaomane institutsioon, organ või asutus on palutud selgitused kätte saanud. [ME 46]

3.   Kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib institutsioon, organ või asutus taotlejaga mitteametlikult nõu pidada, et leida õiglane ja praktiline lahendus.

4.   Institutsioonid, organid või asutused annavad kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleb esitada.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste lahendamine

1.   Dokumendile juurdepääsu taotlus lahendatakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon, organ või asutus juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus lõike 4 kohaselt.

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada ainult üks kord maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus. [ME 47]

3.   Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja Asjaomane institutsioon, organ või asutus teavitab taotlejat, kas ja millal on hiljem tõenäoliselt võimalik osaline või täielik juurdepääs dokumendile .

Taotleja võib 15 tööpäeva jooksul institutsiooni, organi või asutuse vastuse saamisest arvates esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata. [ME 48]

4.   Kui institutsioon, organ või asutus ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, annab see taotlejale õiguse esitada kordustaotlus.

4a.     Iga institutsioon, organ või asutus nimetab isiku, kelle ülesanne on kontrollida, et kõigist käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadest peetakse nõuetekohaselt kinni. [ME 49]

Artikkel 8

Kordustaotluste lahendamine

1.   Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 30 Hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab asjaomane institutsioon , organ või asutus juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab see institutsioon , organ või asutus taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. [ME 50]

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada ainult üks kord maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus. [ME 51]

3.   Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja esitada institutsiooni, organi või asutuse vastu kaebuse Üldkohtule ja/või esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile kooskõlas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitega 263 ja 228.

4.   Kui institutsioon , organ või asutus ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, loetakse see lõplikuks eitavaks vastuseks ja see annab taotlejale õiguse algatada institutsiooni, organi või asutuse vastu kohtumenetlus ja/või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile EÜ asutamislepingu aluslepingute vastavate sätete alusel. [ME 52]

Artikkel 8a

Uus taotlus

Kui taotleja soovib pärast dokumentide saamist institutsioonilt, organilt või asutuselt uusi dokumente, käsitletakse seda päringut uue taotlusena kooskõlas artiklitega 7 ja 8. [ME 53]

Artikkel 9

Tundliku sisuga dokumentide käsitlemine

1.   Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud ametitest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui "TRÈS SECRET/TOP SECRET", "SECRET" või "CONFIDENTIEL" vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes.

2.   Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde tundliku sisuga dokumentidele lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, annavad need isikud hinnangu ka selle kohta, millised viited tundliku sisuga dokumentidele kantakse avalikku registrisse.

3.   Tundliku sisuga dokumendid kantakse registrisse ja avalikustatakse üksnes nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb.

4.   Institutsioon, kes otsustab keelata juurdepääsu tundliku sisuga dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artiklis 4 kaitstavaid huve.

5.   Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu tundliku sisuga dokumentidele, järgitakse käesoleva artikli ja artikli 4 põhimõtteid.

6.   Tundliku sisuga dokumente käsitlevad institutsioonide eeskirjad avalikustatakse.

7.   Komisjon ja nõukogu teavitavad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras. [ME 54]

Artikkel 10

Juurdepääs dokumendile taotluse põhjal

1.   Taotleja pääseb dokumentidele juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia, vastavalt taotleja soovile.

2.   Kui dokument on juba üldsusele juurdepääsetav ja see on taotlejale hõlpsasti kättesaadav, võib asjaomane institutsioon, organ või asutus täita oma kohustuse tagada dokumentidele juurdepääs sellega, et selgitab taotlejale, kuidas omandada soovitud dokumenti.

3.   Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindistatud kujul), võttes täielikult arvesse taotleja soove.

3a.     Dokumendi sisu on nägemispuude, töökeele või kasutatava operatsioonisüsteemi osas diskrimineerimiseta kättesaadav. Institutsioonid, organid ja asutused tagavad taotlejale tehnilise diskrimineerimiseta tegeliku juurdepääsu dokumentide sisule. [ME 55]

4.   Taotlejalt võib nõuda koopia tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapeal dokumendiga tutvumine, alla 20 50 A4 formaadis koopia tegemine ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu on tasuta. [ME 56]

5.   Käesolev määrus ei kaldu kõrvale liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud juurdepääsu reguleerivatest konkreetsetest eeskirjadest, nagu teenustasu maksmine.

Artikkel 11

Registrid

1.   Kodanike käesolevast määrusest tulenevate õiguste rakendamiseks tagab iga institutsioon, organ või asutus üldsuse juurdepääsu dokumentide registrile. Juurdepääs registrile tuleks tagada elektroonilises vormis. Viited dokumentidele kantakse registrisse viivitamata.

2.   Iga dokumendi kohta sisaldab register viitenumbrit (sealhulgas vajaduse korral institutsioonidevahelist viidet), teemat ja/või dokumendi sisu lühikirjeldust ning kuupäeva, mil see saadi või koostati ja registrisse kanti. Viited esitatakse viisil, mis ei kahjusta artiklis 4 kaitstavaid huve.

3.   Institutsioonid, organid või asutused võtavad viivitamata vajalikke meetmeid, et koostada register luua institutsioonide dokumendiregistrite jaoks ühine kasutajaliides , mis saab kasutuskõlblikuks 3. juuniks 2002 tagaks registritevahelise koordineerimise . [ME 57]

Artikkel 12

Vahetu juurdepääs dokumentidele

1.   Üldsusele tehakse Institutsioonid, organid ja asutused teevad elektroonilises vormis või registri kaudu üldsusele vahetult juurdepääsetavaks eelkõige need dokumendid, mis on koostatud või saadud ELi liidu õigusaktide või muude delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmise menetluse käigus, kui artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti. [ME 58]

2.   Võimaluse korral tuleb teha elektroonilises vormis vahetult juurdepääsetavaks ka muud dokumendid, eelkõige need, mis on seotud poliitika või strateegia väljatöötamisega.

3.   Kui registri kaudu ei anta vahetut juurdepääsu, näidatakse registris võimalikult täpselt, kus dokument asub.

4.   Iga institutsioon, organ või asutus määrab oma kodukorras kindlaks, millised muud dokumendiliigid on tehakse ennetavalt üldsusele vahetult juurdepääsetavad juurdepääsetavaks . [ME 59]

Artikkel 13

Euroopa Liidu Teatajas avaldamine

1.   Kui käesoleva määruse artiklist 4 ei tulene teisiti, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas lisaks ELi toimimise lepingu artikli 297 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusaktidele järgmised dokumendid:

a)	komisjoni ettepanekud ja liikmesriikide grupi algatused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 76;

b)	ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 ELi toimimise lepingu artiklis 294 osutatud menetluste menetluse kohaselt, ning nende seisukohtade aluseks olevad põhjendused, samuti Euroopa Parlamendi seisukohad nendes menetlustes; [ME 60]

c)	vastavalt ELi lepingu artiklile 25 vastu võetud aktid;

f)	ühenduse poolt või rahvusvahelised lepingud, mille Euroopa Liit on sõlminud kooskõlas ELi lepingu artikliga 24 sõlmitud rahvusvahelised lepingud 37 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218 . [ME 61]

2.   Võimaluse korral avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmised dokumendid:

a)	ELi lepingu artikli 30 alusel esitatud liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja algatused;

c)	muud aktid peale ELi toimimise lepingu artikli 297 lõigetes 1 ja 2 osutatute, soovitused ja arvamused.

3.   Iga institutsioon, organ ja asutus võib oma kodukorras ette näha, millised muud dokumendid tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Teavitamine

1.   Kõik institutsioonid, organid või asutused võtavad nõutavaid meetmeid, et teavitada üldsust tema käesolevast määrusest tulenevatest õigustest.

2.   Liikmesriigid teevad kodanike teavitamisel institutsioonide, organite ja asutustega koostööd.

Artikkel 14a

Teabeametnik

1.     Iga institutsiooni, organi ja asutuse kõik üldised haldusüksused nimetavad ametisse teabeametniku, kes vastutab käesoleva määruse sätete ja hea haldustava järgimise eest haldusüksuses.

2.     Teabeametnik otsustab, missugust teavet on otstarbekas üldsusele anda:

a)	seoses käesoleva määruse rakendamisega;

b)	arvestades head tava;

ning tagab selle teabe levitamise asjakohasel kujul ja viisil.

3.     Teabeametnik hindab, kas tema üldise haldusüksuse teenistustes järgitakse head tava.

4.     Teabeametnik võib suunata teavet taotleva isiku teise üldisesse haldusüksusesse, kui kõnealune teave jääb väljapoole tema pädevusala ning kuulub sama institutsiooni, organi või asutuse teise üksuse pädevusalasse, juhul kui sellel on niisugust teavet. [ME 62]

Artikkel 14b

Hea ja avatud halduse põhimõte

Institutsioonid, organid ja asutused peavad üleminekuperioodil enne ELi toimimise lepingu artiklis 298 ette nähtud ja harta artiklis 41 sätestatud nõuetel põhinevate eeskirjade vastuvõtmist võtma vastu ja avaldama hea haldustava eeskirjast lähtudes üldised suunised ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse pidamise kohustuse ning heast ja läbipaistvast juhtimistavast ja isikuandmete kaitsest tulenevate kohustuste ulatuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (11). Nende suunistega sätestatakse ka käesoleva määruse täitmata jätmisel kohaldatavad karistused kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega, liidu muude teenistujate teenistustingimustega ning institutsioonide, organite ja asutuste sise-eeskirjadega. [ME 63]

Artikkel 15

Institutsioonide , organite ja asutuste läbipaistvust käsitlevad haldustavad [ME 64]

1.   Institutsioonid, organid ja asutused arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist.

1a.     Institutsioonid, organid ja asutused teavitavad kodanikke õiglasel ja läbipaistval viisil oma organisatsiooni struktuurist, näidates ära siseüksuste pädevusalad, sisemise töökorralduse ja nende pädevuses olevate menetluste soovituslikud tähtajad ning teenistused, kelle poole võivad kodanikud pöörduda abi, teabe või haldusasutuste antava õigusabi saamiseks. [ME 65]

2.   Institutsioonid, organid ja asutused moodustavad institutsioonidevahelise komitee, mille ülesandeks on välja selgitada hea tava, lahendada võimalikke konflikte ja arutada edasist arengut seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.

2a.     Dokumendid Euroopa Liidu eelarve, selle täitmise ning lidu vahendite ja toetuste saajate kohta on avalikud ja kodanikele kättesaadavad.

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad ka eraldi veebilehe ja andmebaasi vahendusel ning liidu finantsläbipaistvust käsitleva andmebaasi kaudu. [ME 66]

Artikkel 16

Dokumentide paljundamine

Käesolev määrus ei piira olemasolevate autoriõigusealaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust dokumentidest koopiaid saada või avalikustatud dokumente paljundada või kasutada. [ME 67]

Artikkel 17

Aruanded

Kõik institutsioonid, organid ja asutused avaldavad igal aastal eelmise aasta kohta aruande, kus on näidatud, kui mitmel puhul on ta keelanud juurdepääsu dokumentidele, selliste keeldumiste põhjused ning registrisse kandmata tundliku sisuga dokumentide arv.

1a.

Hiljemalt … (12) avaldab komisjon aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitab soovitusi ja vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse läbivaatamiseks, mis on vajalik muutunud olukorra tõttu, ning tegevusprogrammi institutsioonide, organite või asutuste võetavate meetmete kohta. [ME 69]

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 tunnistatakse kehtetuks alates […].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seisukoht.

(2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3)   EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43 .

(4)   EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(5)  KOM(2002)0045.

(6)  [ …]

(7)  KOM(2007)0185.

(8)  ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

(9)   EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)   18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-64/05 P, Rootsi v. komisjon, EKL 2007 lk I-11389.

(11)   EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.