(1)

Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) (3), nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega) (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend) (5), nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007 (millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend) (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 (rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) (7) ning määrust (EÜ) nr 1905/2006 (8).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta kõnealuse määruse asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(2a)

Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 seoses geograafiliste strateegiadokumentidega, mitmeaastaste näidisprogrammidega ja teemaprogrammide strateegiadokumentidega, kuna need täiendavad määrust (EÜ) nr 1905/2006 ja on üldkohaldatavad. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(3)

Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

-1)

artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon sõnastab edasised juhised toetuse saajatele ette nähtud kogusumma jaotamiseks nende vahel delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.”;

-1a)

artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning artiklis 17 osutatud kaasnevad meetmed võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt artiklile 35, kohaldades artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.”;

-1b)

artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.     Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi.”;

-1c)

artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.     Kui kõnealuste meetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, saadab komisjon meetmed teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta on otsuse vastu võtnud.

4.     Erimeetmete muudatuste korral, näiteks tehniliste kohanduste sisseviimiseks, rakendusperioodi pikendamiseks, assigneeringute ümberjaotamiseks prognoositud eelarve piires, eelarve suurendamiseks või vähendamiseks vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, tingimusel, et need muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke, teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühe kuu jooksul.”;

1)

artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liidu abi ei kasutata üldiselt maksude, lõivude või muude tasude maksmiseks abi saavates riikides.”;

1a)

artikli 33 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.     Komisjon kontrollib ja vaatab oma programme korrapäraselt üle ning hindab geograafiliste ja temaatiliste poliitikate ja programmide ning valdkondlike poliitikate rakendamise tulemusi ja programmitöö tõhusust, vajadusel sõltumatute välishindamiste abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide või nõukogu ettepanekuid sõltumatute välishindamiste läbiviimiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse sotsiaalsektoritele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudele.

2.     Komisjon saadab teavitamise eesmärgil oma hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.”;

1b)

artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.     Komisjon jälgib käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise ja tulemuste ning võimaluse korral peamiste tagajärgede ja mõjude kohta. See aruanne esitatakse ka liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.”;

1c)

artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

Delegeerimine

1.     Komisjonile antakse käesoleva määruse kohaldamise ajaks õigus võtta vastu artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud delegeeritud õigusakte.

2.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.     Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 35a ja 35b sätestatud tingimusi.

Artikkel 35a

Delegeerimise tagasivõtmine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise võimalikud põhjused.

3.     Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi kahe kuu võrra.

2.     Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile kavatsusest mitte esitada vastuväiteid.

3.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.”.