52010PC0755

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 15.12.2010

KOM(2010) 755 lõplik

2010/0361 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni sõlmimist

SELETUSKIRI

1. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 20. novembril 1998 vastu direktiivi 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta[1].

2. Kõnealuse direktiiviga loodi kogu Euroopa Liidu ühine õigusraamistik, et võidelda tasulistele teleteenustele ilma loata juurdepääsu võimaldavate ebaseaduslike seadmete vastu ning neid teenuseid tõhusalt kaitsta. Kõnealune kaitse hõlmab nii teleringhäälingut kui ka tavapärast ja internetipõhist raadioringhäälingut.

3. Direktiivi peamine eesmärk on pakkuda õiguskaitset kõikide selliste teenuste puhul, mille eest tasutakse tingimusjuurdepääsu alusel, st juurdepääs kaitstud teenusele tehakse sõltuvaks eelnevast isiklikust loast[2]. Kaitse tähendab konkreetselt seda, et mis tahes äritegevus selliste seadmetega, mis võimaldavad või lihtsustavad ilma loata ja tasumata juurdepääsu teenusepakkuja teenustele, loetakse ebaseaduslikuks ning selle suhtes kehtestatakse sanktsioonid.

4. Teenusepakkuja teeb seega oma teenused seaduslikult kättesaadavaks, kasutades selleks tingimusjuurdepääsuseadet , st kõiki seadmeid või igasugust tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud kaitstud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu võimaldamiseks[3]. Õigusliku piiri teisele poole jääb ebaseaduslik seade , st kõik seadmed või igasugune tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud, et võimaldada kaitstud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu ilma teenuse osutaja loata[4].

5. Direktiiviga on selles kontekstis kindlaks määratud ka ebaseaduslike seadmetega seotud ebaseaduslikud tegevused ehk rikkumised. Need on eelkõige ebaseaduslike seadmete valmistamine, import, levitamine, müük, rentimine või omamine ning samuti nende seadistamine, vahetus, hooldus või paigaldus. Lisaks sellele loetakse rikkumisega seotud tegevuseks piraatseadmete kasutamist soodustava kaubandusliku teabe kasutamist. Tuleb rõhutada, et rikkumisteks loetakse üksnes eespool osutatud ärilisi tegevusi.

6. Rikkumiste puhul kohaldatavate sanktsioonide üle otsustavad liikmesriigid, lähtudes ühenduse õigustiku üldpõhimõtetest. Rikkumiste puhul kohaldatavad sanktsioonid peavad olema „tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed”[5].

7. Lisaks sellele peavad liikmesriigid andma iga juurdepääsu või tingimusjuurdepääsu teenuse pakkuja käsutusse asjakohased õiguskaitsevahendid, mille abil peatada ebaseaduslik juurdepääs nende tegevusele (nt keelustamiskorralduste kaudu) ning mille alusel taotleda rikkumiste tõttu kantud võimaliku kahju heastamist.

8. 1999. aastal hakkas Euroopa Komisjon töötama välja tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni.

9. Eriti vajalikuks on osutunud tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste ulatuslik ja tõhus kaitse. Mitmed Euroopa riigid, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed, võivad olla tingimusjuurdepääsul põhinevate piraatseadmete valmistamise ja levitamise keskusteks, sest nende õigussüsteemis ei ole sellise väga eripärase piraattegevuse jaoks sanktsioone ette nähtud. Seega tuleks direktiivi 98/84/EÜ sätteid laiendada ja luua nende teenuste kaitseks Euroopa tasandil tõhus ühine raamistik.

10. 22. juuni 1999. aasta otsusega[6] volitas nõukogu komisjoni Euroopa Liidu nimel konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel osalema.

11. Komisjonile antud läbirääkimissuunistes on ette nähtud jõuda selleni, et Euroopa konventsiooniga võetaks vastu direktiiviga 98/84/EÜ kooskõlas olevad mõisted ja ühismeetmed ning et kaks õiguslikku vahendit oleksid omavahel võimalikult suures vastavuses.

12. Läbirääkimised olid edukad ja 24. jaanuaril 2001 vastuvõetud konventsioon vastab direktiivile 98/84/EÜ täielikult.

13. Direktiivi 98/84/EÜ sätted on konventsiooni suures osas üle võetud. Seega on tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste süsteemid kaitstud samade rikkumiste eest, mis on loetletud direktiivis 98/84/EÜ.

14. Siiski esineb kahe teksti vahel teatavaid erinevusi. Konventsiooniga ei keelustata üksnes ebaseaduslike seadmete valmistamine vaid ka nende tootmine. Samuti on konventsioonis selgemini määratletud rikkumiseks loetavate tegevuste puhul rakendatavad sanktsioonid, mis võivad olla kriminaal-, haldus- või muud sanktsioonid. Kuid nii nagu ka direktiivis 98/84/EÜ, peavad konventsioonis sätestatud sanktsioonid olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed. Kokkuvõttes ei muuda Euroopa Nõukogu konventsiooni teksti erinevused kuidagi ühenduse direktiivi sisu ja reguleerimisala.

15. Konventsioon on avatud osalemiseks Euroopa Liidule. Lisaks selle on konventsiooni artikli 11 lõikega 4 nähtud selgelt ette, et Euroopa Ühenduse liikmeks olevad konventsiooniosalised kohaldavad omavahelisel suhtlemisel eelkõige ühenduse eeskirju, käesolevast konventsioonist tulenevaid eeskirju kohaldavad nad juhul, kui asjaomast konkreetset teemat hõlmavad ühenduse eeskirjad puuduvad. Selle Euroopa Liidu liikmesriikide huvides oleva lahtiütlemisklausliga on tagatud ELi eeskirjade ülimuslikkus.

16. 30. septembril 2008 võeti vastu teine aruanne direktiivi nr 98/84/EÜ rakendamise kohta,[7] ning selle raames märkis komisjon, et pärast konventsiooni allkirjastamist Euroopa Liidu poolt peaks selle ratifitseerima ka suur hulk Euroopa Nõukogu liikmesriike ning see võimaldaks laiendada tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste õiguslikku ELi piiridest kaugemale.

17. Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon allkirjastati Euroopa Liidu nimel [kuupäev] tingimusel, et see hiljem sõlmitakse.

18. Seetõttu soovitab komisjon nõukogul konventsioon sõlmida, sest see võimaldaks direktiiviga 98/84/EÜ kehtestatud õigusraamistiku kohaldamisala laiendada ja edukalt võidelda kaitstud teenustele ebaseadusliku juurdepääsu vastu.

2010/0361 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktidega a ja v,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[8],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

19. […] nõukogu volitab komisjoni pidama Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Nõukogus läbirääkimisi tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse konventsiooni üle.

20. Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon võeti vastu 24. jaanuaril 2001 ning see jõustus 1. juulil 2003.

21. Konventsiooniga kehtestatakse õigusraamistik, mis vastab peaaegu täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiivile nr 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta[9].

22. Konventsiooni sõlmimine oleks kindel märk konventsiooni toetamisest, aitaks laiendada direktiivi nr 98/84/EÜ mõjuala ELi piirest kaugemale ja kehtestada kogu Euroopa mandril tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste ühise õigustiku.

23. Kooskõlas nõukogu otsusega […], allkirjastati tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon Euroopa Liidu nimel [kuupäev] tingimusel, et see hiljem sõlmitakse.

24. Kõnealune konventsioon tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon kiidetakse heaks.

Konventsiooni tekst on esitatud käesoleva otsuse 1. lisas.

Artikkel 2

1. Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud konventsiooni artiklis 12 osutatud heakskiitmiskiri ELi nimel hoiule andma, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut olla konventsiooniga seotud.

2. Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on heakskiitmiskirja hoiuleandmisel volitatud andma üle käesoleva otsuse 2. lisas oleva ühepoolse deklaratsiooni

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

1. LISA

Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid, muud riigid ja Euroopa Ühendus kui käesoleva konventsiooni allkirjastajad,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

lähtudes ministrite komitee soovitusest nr R (91) 14 kodeeritud televisiooniteenuste õiguskaitse kohta;

arvestades, et kodeeritud televisiooniteenuste dekoodrite piraatlus on üleeuroopaline probleem;

võttes arvesse, et pärast eespool osutatud soovituse vastuvõtmist on tekkinud uued teenuseliigid ja tingimusjuurdepääsu sätted, samuti uued ebaseadusliku juurdepääsu viisid nendele;

võttes arvesse, et tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse valdkonnas on Euroopa riikide olukord väga erinev;

võttes arvesse, et ebaseaduslik juurdepääs ohustab ringhäälinguteenuseid ja infoühiskonna teenuseid pakkuvate ettevõtete elujõulisust ning võib seetõttu mõjutada inimestele pakutavate programmide ja teenuste mitmekesisust;

olles veendunud vajaduses järgida ühist poliitikat, mille eesmärk on kaitsta tingimusjuurdepääsul põhinevaid või seda sisaldavaid teenuseid;

olles veendunud, et kriminaal-, haldus- või muude sanktsioonide rakendamine võib aidata tõhusalt ennetada tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste vastu suunatud rikkumisi;

leides, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ärilistel eesmärkidel toimunud rikkumistele;

võttes arvesse olemasolevaid rahvusvahelisi õigusalaseid meetmeid ning neis sisalduvaid sätteid tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta,

on kokku leppinud järgmises:

I jagu – Üldsätted

Artikkel 1 – Eesmärk

Käesolev konventsioon hõlmab selliseid ringhäälinguteenuseid ja infoühiskonna teenuseid, mida osutatakse tasu eest ja mis põhinevad tingimusjuurdepääsul või sisaldavad seda. Käesoleva konventsiooni eesmärk on käsitada konventsiooniosaliste territooriumil rikkumistena teatavaid tegevusi, mis võimaldavad ilma loata juurdepääsu kaitstud teenustele, samuti soovitakse ühtlustada konventsiooniosaliste vastava valdkonna õigusaktid.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaitstud teenus” – tasu eest ja tingimusjuurdepääsu alusel osutatav mis tahes järgmine teenus:

- telekanalite programmiteenus vastavalt piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni (muudetud) artiklile 2;

- raadioringhäälinguteenused, s.t raadioprogrammid, mis on mõeldud üldsusele vastuvõtuks ning mida edastatakse juhtme või eetri kaudu, sh satelliidi vahendusel;

- infoühiskonna teenused, mida osutatakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel,

või eespool esitatud teenuste osutamine tingimusjuurdepääsu alusel, mida loetakse eraldiseisvaks teenuseks;

b) „tingimusjuurdepääs” – mis tahes tehniline vahend ja/või seade, millega ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääs tehakse sõltuvaks eelnevast isiklikust loast;

c) „tingimusjuurdepääsuseade” – mis tahes seadmed või tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu võimaldamiseks;

d) „ebaseaduslik seade” – mis tahes seadmed või tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud, et võimaldada ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu ilma teenusepakkuja loata.

Artikkel 3 – Asjaomased isikud

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõikidele artiklis 2 määratletud kaitstud teenust pakkuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele olenemata nende rahvusest ja arvestamata seda, kas nad kuuluvad konventsiooniosalise pädevusse või mitte.

II jagu – Ebaseaduslikud tegevused e rikkumised

Artikkel 4 – Rikkumised

Konventsiooniosalise territooriumil käsitatakse rikkumistena järgmisi tegevusi:

a) ebaseaduslike seadmete valmistamine või tootmine ärilistel eesmärkidel;

b) ebaseaduslike seadmete import ärilistel eesmärkidel;

c) ebaseaduslike seadmete levitamine ärilistel eesmärkidel;

d) ebaseaduslike seadmete müük või rentimine ärilistel eesmärkidel;

e) ebaseaduslike seadmete omamine ärilistel eesmärkidel;

f) ebaseaduslike seadmete paigaldus, hooldus või vahetus ärilistel eesmärkidel;

g) ebaseaduslike seadmete müügiedendus, nende turustamine või reklaamimine.

Iga konventsiooniosaline võib mis tahes hetkel Euroopa Nõukogu peasekretariaadile edastatud deklaratsioonis teatada, et käsitab rikkumistena lisaks käesoleva artikli lõikes 1 loetletutele ka muid tegevusi.

III jagu – Sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid

Artikkel 5 – Rikkumiste puhul kohaldatavad sanktsioonid

Konventsiooniosalised võtavad meetmed, et rakendada artiklis 4 osutatud rikkumiste korral kriminaal-, haldus- või muid sanktsioone. Sanktsioonid on tõhusad, hoiatavad ja rikkumise võimaliku mõjuga proportsionaalsed.

Artikkel 6 – Konfiskeerimismeetmed

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud asjakohased meetmed, et saada kätte ja konfiskeerida ebaseaduslikud seadmed või rikkumise teostamiseks kasutatavad müügiedendus-, turundus- või reklaammaterjalid, samuti et konfiskeerida rikkumise tulemusel saadud kogu tulu ja rahaline kasumi.

Artikkel 7 – Tsiviilmenetlused

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kaitstud teenuste osutajatel, kelle huve artiklis 4 sätestatud rikkumised mõjutavad, on juurdepääs asjakohastele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas õigus esitada hagi kahjude hüvitamiseks ning saada kohtu määrus või muu tõkend ning vajaduse korral taotleda ebaseaduslike seadmete kõrvaldamist turustuskanaleist.

IV jagu – Rakendamine ja muutmine

Artikkel 8 – Rahvusvaheline koostöö

Konventsiooniosalised kohustuvad osutama üksteisele käesoleva konventsiooni kohaldamisel vastastikust abi. Vastavalt rahvusvahelistele õigussätetele, mida kohaldatakse kriminaal- ja haldusvaldkonna rahvusvahelise koostöö puhul ja vastavalt oma riiklikele õigusaktidele osutavad konventsiooniosalised üksteisele vastastikku võimalikult laiaulatuslikku abi käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kriminaal- või haldusrikkumiste uurimise või õigusliku menetlemise alases koostöös.

Artikkel 9 – Mitmepoolsed konsultatsioonid

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ning seejärel iga kahe aasta järel ja iga kord, kui üks konventsiooniosaline selleks soovi avaldab, peavad konventsiooniosalised mitmepoolseid konsultatsioone Euroopa Nõukogus, et hinnata käesoleva konventsiooni kohaldamist, samuti võimalust seda läbi vaadata või selle teatavaid sätteid laiendada, eelkõige kui tegemist on artiklis 2 osutatud mõistetega. Konsultatsioonid toimuvad Euroopa Nõukogu peasekretäri kokkukutsutud nõupidamistel.

2. Iga konventsiooniosalist võib mitmepoolsetel konsultatsioonidel esindada üks või mitu delegaati. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl. Igal käesoleva konventsiooniga ühinenud riigil on üks hääl. Euroopa Ühendusel on tema pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju Euroopa Ühenduse liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Euroopa Ühendus ei hääleta, kui hääletatav küsimus ei kuulu tema pädevusse.

3. Artikli 12 lõikes 1 osutatud iga riiki või Euroopa Ühendust, kes ei ole käesoleva konventsiooni liige, võib konsultatiivkohtumistel esindada vaatleja.

4. Pärast iga konsultatsiooni esitavad konventsiooniosalised Euroopa Nõukogu ministrite komiteele aruande konsultatsioonidest ja käesoleva konventsiooni toimimisest, lisades vajaduse korral ettepanekud konventsiooni muutmiseks.

5. Konventsiooniosalised koostavad käesoleva konventsiooni sätete alusel oma konsultatiivkohtumiste sisekorra.

Artikkel 10 – Muudatused

1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks.

2. Iga muudatusettepanek esitatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes edastab selle Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja igale ühinemata riigile, kes artikli 13 sätete kohaselt on käesoleva konventsiooniga ühinenud või keda on kutsutud sellega ühinema.

3. Kõik eelmise lõike sätete kohaselt esitatud muudatusettepanekud vaadatakse läbi kuue kuu jooksul arvestatuna kuupäevast, mil peasekretär selle mitmepoolse konsultatiivkohtumise käigus edastab, ning selle võib vastu võtta konventsiooni ratifitseerinud riikidest kahe kolmandiku häälteenamusega.

4. Mitmepoolsel konsultatiivkohtumisel vastuvõetud tekst esitatakse ministrite komiteele heakskiitmiseks. Pärast selle heakskiitmist esitatakse muudatusettepaneku tekst konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

5. Muudatused jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri nende heakskiitmisest teavitanud.

6. Mitmepoolsel konsultatiivkohtumisel väljatöötatud soovituse alusel võib ministrite komitee Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktiga d ettenähtud häälteenamusega ja komitees osalemiseks volitatud konventsiooniosaliste esindajate ühel häälel otsustada, et esitatud muudatusettepanek jõustub pärast kaheaastast ajavahemikku, mida arvestatakse alates muudatusettepaneku heakskiitmiseks esitamise kuupäevast; muudatus ei jõustu, kui üks konventsiooniosaline on esitanud Euroopa Nõukogu peasekretärile vastuväite jõustumise kohta. Kui kõnealune vastuväide on esitatud, jõustub muudatus esimesel selle kuu päeval, mis järgneb kuupäevale, millal vastuväite esitanud konventsiooniosaline on edastanud Euroopa Nõukogu peasekretärile oma heakskiitmiskirja.

7. Kui ministrite komitee on muudatusettepaneku heaks kiitnud, aga see ei ole eespool osutatud lõigete 5 ja 6 kohaselt veel jõustunud, saab riik või Euroopa Ühendus väljendada oma nõusolekut konventsiooniga ühineda üksnes juhul, kui ta samal ajal ka muudatuse heaks kiidab.

Artikkel 11 – Seosed muude konventsioonide ja lepingutega

1. Käesolev konventsioon ei piira õigusi ja kohustusi, mis tulenevad konkreetseid küsimusi käsitlevatest mitmepoolsetest rahvusvahelistest konventsioonidest.

2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimustes kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid, et täiendada või rõhutada käesoleva konventsiooni sätteid või hõlbustada konventsiooni põhimõtete kohaldamist.

3. Kui kaks või rohkem osalist on konventsiooniga hõlmatud teemal lepingu või kokkuleppe juba sõlminud või kui nad on sätestanud oma suhted kõnealuses valdkonnas muul viisil, võivad nad kohaldada käesoleva konventsiooni asemel asjaomast lepingut, kokkulepet või korda, kui see muudab rahvusvahelise koostöö lihtsamaks.

4. Euroopa Ühenduse liikmeks olevad lepinguosalised kohaldavad omavahelisel suhtlemisel eelkõige ühenduse eeskirju, käesolevast konventsioonist tulenevaid eeskirju kohaldavad nad juhul, kui asjaomast konkreetset teemat hõlmavad ühenduse eeskirjad puuduvad.

V jagu – Lõppsätted

Artikkel 12 – Allkirjastamine ja jõustumine

1. Käesolev konventsioon on avatud allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele ning Euroopa Ühendusele. Oma nõusolekut end konventsiooniga siduda võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigid väljendada

25. allkirjaga, millega ei kaasne ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamistingimust, või

26. allkirjaga, mis eeldab ratifitseerimist, vastuvõtmist või kinnitamist, ja sellele järgneva ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamisega.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm riiki on väljendanud nõusolekut ennast vastavalt eelmise lõike sätetele konventsiooniga siduda.

4. Kui riik või Euroopa Ühendus avaldab oma nõusolekut ühineda käesoleva konventsiooniga hiljem alla kirjutades, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele, mil huviline on väljendanud nõusolekut ennast vastavalt lõike 1 sätetele konventsiooniga siduda.

Artikkel 13 – Konventsiooniga ühinemata riikide ühinemine konventsiooniga

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee teha pärast konventsiooniosaliste vahel toimunud konsultatsioone ja Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktiga d ettenähtud häälteenamusega ning komitees osalemiseks volitatud konventsiooniosaliste esindajate ühel häälel vastuvõetud otsusel mis tahes riigile, kellele ei ole osutatud artikli 12 lõikes 1, ettepaneku käesoleva konventsiooniga ühineda.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 14 – Territoriaalne kohaldatavus

1. Iga riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Iga riik või Euroopa Ühendus võib mis tahes muul ajal deklareerida Euroopa Nõukogu peasekretärile, et laiendab käesoleva konventsiooni kohaldamisala deklaratsioonis nimetatud muule territooriumile. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib neis nimetatud mis tahes territooriumi suhtes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.

Artikkel 15 —Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 16 – Vaidluste lahendamine

Kui konventsiooniosalistel tekib käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise suhtes erimeelsusi, püüavad konventsiooniosalised jõuda erimeelsuse sõbraliku lahendamiseni kas läbirääkimiste abil või mõnel muul nende valitud rahumeelsel viisil, sh erimeelsuse kaebamine vahekohtusse, kus erimeelsuse küsimuses tehakse konventsiooniosaliste jaoks siduv otsus.

Artikkel 17 – Denonsseerimine

1. Igal konventsiooniosalisel on õigus käesolev konventsioon Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega igal ajal denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 18 – Teatamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja muudele käesoleva konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks

a) iga artiklile 12 vastava allakirjastamise;

b) artiklitele 12 ja 13 vastava ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

c) konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohase mis tahes jõustumiskuupäeva;

d) iga artikli 4 kohaselt vormistatud deklaratsiooni;

e) iga artikli 10 kohaselt vormistatud muudatusettepaneku;

f) käesoleva konventsiooniga seotud mis tahes muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 24. jaanuaril 2001 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele; Euroopa Ühendusele ja muudele käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

2. LISA

ELi deklaratsioon

[Euroopa Nõukogu peasekretärile edastamiseks konventsiooni heakskiitmiskirjade hoiuleandmisel]

Konventsiooniga antakse Euroopa Nõukogu ministrite komiteele otsustusõigus nii muudatusettepanekute heakskiitmise kui ka mitteühinenud riikide ühinemise kohta. Kõnealuse konventsiooni osalisena täheldab EL uuesti, et kõnealune otsustusõigus tema kohta ei kehti, kuna erinevalt Euroopa Nõukogu liikmesriikidest, kes ei ole isegi konventsiooniosalised, ei ole ELil ministrite komitees hääleõigust. Kõnealuses olukorras ei saa EL vaatamata kõikide konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisele konventsioonist tulenevaid õigusi täielikult kohaldada.

ELi jaoks on olukord murettekitav ning mitmel varasemal korra on ta sellele juba tähelepanu juhtinud. EL ei saa heaks kiita, et eespool osutatud olukorrast tulenevalt ei peeta konventsiooniosaliste vahelisest võrdsusest kinni ja konventsioonis osalemist saab seetõttu käsitada kui pretsedenti, mille alusel kiidetakse kõnealune olukord heaks ka tulevikus.

EL leiab, et Euroopa Nõukogu pädevate ametiasutustega tuleb alustada läbirääkimisi, et uurida võimalust, kuidas vastavaid menetlusi Euroopa Nõukogu olemasolevates, ELile allkirjastamiseks avatud konventsioonides ja/või tulevastes konventsioonides kohandada.

[1] EÜT L 320, 28 november 1998, lk 54.

[2] Direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkt b.

[3] Direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkt c.

[4] Direktiivi 98/84/EÜ artikli 2 punkt e.

[5] Direktiivi 98/84/EÜ artikkel 5.

[6] ELTs avaldamata. Viide: 9556/99.

[7] KOM(2008) 593 (lõplik), ELTs avaldamata.

[8] ELT C […] , […], lk […].

[9] EÜT L 320, 28 november 1998, lk 54.