52010PC0606

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 25.10.2010

KOM(2010) 606 lõplik

2010/0300 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Prespa pargi piirkonna kaitset ja säästvat arengut käsitleva lepingu sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1. Euroopa Liit on vete kaitset reguleerinud juba pikka aega; see protsess algas 1970ndatel aastatel ja kulmineerus 2000. aastal vee raamdirektiivi[1] vastuvõtmisega, millega seati eesmärk kaitsta kõiki veekogusid (jõed, järved, põhja- ja rannaveed) ja pandi alus haldus- ja poliitilisi piire ületavaks jõupingutuste kooskõlastamiseks mitmele riigile kuuluvatel valgaladel. Vee raamdirektiiviga nähakse ette, et juhul, kui valgala ulatub väljapoole Euroopa Liitu, püüavad liikmesriigid tagada asjakohase kooskõlastamise asjaomaste kolmandate riikidega, et täita vee raamdirektiivi eesmärgid kogu valgalapiirkonna ulatuses[2]. Kui kooskõlastamiseks sõlmitakse rahvusvaheline leping, on vajalik Euroopa Liidu osalemine lepinguosalisena ulatuses, milles leping hõlmab Euroopa Liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.

2. 2006. aastal andis nõukogu komisjonile EÜ asutamislepingu artikli 175 ja artikli 300 lõike 1 alusel loa pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi ühenduse pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, kui peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks valgalade kohta, mis lisaks muudele riikidele kuuluvad ühelt poolt Kreekale ja teiselt poolt Albaaniale, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ja/või Türgile[3].

3. Prespa riikide[4] 2. veebruari 2000. aasta deklaratsiooniga piiriüleseks kaitsealaks nimetatud Prespa pargi piirkond on esimene piiriülene kaitseala Kagu-Euroopas. Prespa järved ja nende ümbrus on ainulaadne, suure ökoloogilise tähtsusega loodusala, mida on võimalik kaitsta üksnes valgala tasandil kohaldatava tervikliku lähenemisviisi abil.

4. Laienenud koostöö, mis tugineb olemasolevate, edukalt elluviidavate konventsioonide (näiteks Doonau jõe kaitsmise konventsioon[5] ja Reini jõe kaitsmise konventsioon[6]) laadsetele rahvusvahelistele lepingutele, toetab liikmesriikide jõupingutusi, mis on suunatud veepoliitikat käsitlevate ELi õigusaktide täielikule ja tõhusale rakendamisele, ning aitab neil kättesaadavate rahastamisvahendite kasutamise prioriteetide suhtes kolmandate riikidega ühisele seisukohale jõuda.

5. Euroopa Komisjon, Kreeka, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on pidanud läbirääkimisi Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingu üle, millega parandatakse piirkonnas juba tehtavat koostööd ja toetatakse samas vee raamdirektiivi edukaks rakendamiseks vajaliku potentsiaali säilitamist.

Seetõttu on asjakohane, et Euroopa Liit sõlmib lepingu Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu kohta.

2010/0300 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

[…],

Prespa pargi piirkonna kaitset ja säästvat arengut käsitleva lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[7]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[8]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Liidu vee raamdirektiivis sätestatakse,[9] et kui valgala ulatub väljapoole ühenduse territooriumi, peaksid asjaomased liikmesriigid püüdma tagada asjakohase kooskõlastamise asjaomaste kolmandate riikidega, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid terves valgalapiirkonnas.

2. 27. juunil 2006. aastal võttis nõukogu vastu otsuse,[10] millega anti komisjonile luba pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, milles käsitletakse teatavate liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö parandamist neile riikidele kuuluvatel valgaladel Euroopas.

3. Prespa järved ja nende ümbrus on ainulaadne, suure ökoloogilise tähtsusega loodusala, mida on võimalik kaitsta üksnes valgala tasandil kohaldatava tervikliku lähenemisviisi abil.

4. Euroopa Komisjon, Kreeka, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on pidanud läbirääkimisi Prespa pargi piirkonna kaitse ja säästva arengu lepingu üle, millega parandatakse piirkonnas juba tehtavat koostööd ja toetatakse samas vee raamdirektiivi edukaks rakendamiseks vajaliku potentsiaali säilitamist.

5. Leping tuleks sõlmida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Prespa pargi piirkonna kaitset ja säästvat arengut käsitlev leping on käesolevaga sõlmitud.

Lepingu tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikliga 18 teatama menetluse lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Koostatud

Nõukogu nimel

[…]

eesistuja

LISA

Prespa pargi piirkonna kaitset ja säästvat arengut käsitlev leping

Prespa järvede piirkonda jagava kolme riigi keskkonnaministeeriumid ja Euroopa Liit, edaspidi „lepinguosalised”,

olles teadlikud kolme riigi peaministrite 2. veebruari 2000. aasta deklaratsioonist Prespa pargi loomise ning Prespa järvede ja nende ümbruse keskkonnakaitse ja säästva arengu kohta;

tuletades meelde Prespa järve valgala jagava kolme riigi peaministrite 27. novembril 2009. aastal Pylis tehtud ühisavaldust;

võttes arvesse , et Prespa järved ja neid ümbritsev valgala on ainulaadne loodusala, mille geomorfoloogiline, ökoloogiline ja kultuuriline tähtsus ning bioloogiline mitmekesisus omavad rahvusvahelist kaalu, sest see piirkond on arvukate haruldaste ja/või endeemiliste taime- ja loomaliikide oluline elupaik, ülemaailmselt ohustatud lindude pesitsuspaik ning arheoloogilise ja traditsioonilise kultuuripärandi varamu;

tunnistades oma ühist vastutust Prespa järvede valgala ökosüsteemi ja selle koostisosade ning piirkonna elanike majandusliku ja sotsiaalse heaolu aluseks oleva loodusliku ilu säilitamise ja majandusarengu võimaluste (sealhulgas põllumajandus, kalandus ja turism) loomise eest;

olles veendunud , et üksnes kogu valgala hõlmava tervikliku lähenemisviisi kasutuselevõtu kaudu on võimalik tagada ja säilitada bioloogiline mitmekesisus, Prespa järvede valgala põhifunktsioonid ja neist saadavad hüved;

olles teadlikud , et riikide individuaalsed meetmed võivad küll tõsta kohalike elanike elatustaset, kuid ei ole piisavad Prespa ökosüsteemide ja kultuuripärandi säilimiseks;

soovides laiendada kolme riigi pädevate asutuste ja sidusrühmade vahelist koostööd, et säilitada ja kaitsta Prespa järvede valgala ainulaadseid ökoloogilisi väärtusi ning ennetada liikide elupaikade järkjärgulise halvenemise põhjuseid ja/või need likvideerida, nagu on nõutud peaministrite 2. veebruari 2000. aasta deklaratsioonis;

otsustanud välja töötada asjakohased majandamismeetodid Prespa järvede vee ja magevee ökosüsteemide säästvaks kasutamiseks ja kaitseks, nagu on nõutud peaministrite 2. veebruari 2000. aasta deklaratsioonis ja ELi vee raamdirektiivis 2000/60/EÜ ja sellega seotud direktiivides;

olles teadlikud piirkonna inimkasutuse pikast ajaloost ja traditsiooniliste kasutusviiside kokkusobivusest looduskaitsega;

kinnitades oma toetust Prespa järvede valgala säästvale arengule, mida on võimalik saavutada sidusa piiriülese koostöö kaudu, juhindudes Euroopa Liidu integratsiooniprotsessi põhimõtetest;

arvestades 2009. aastal pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel algatatud Drini dialoogi, mille eesmärk on ühise nägemuse kujundamine Drini valgala säästva majandamise kohta ja piiriülese koostöö edendamine;

pidades silmas asjakohaseid sätteid keskkonnakaitset käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, mille osapooled nad on või millele nad on alla kirjutanud;

tuletades meelde lepinguosaliste vahel sõlmitud kahepoolseid keskkonnakaitse ja säästva arengu alaseid koostöölepinguid;

pidades silmas , et lepinguosalistest üks on Euroopa Liidu liikmesriik, üks Euroopa Liidu kandidaatriik ja üks võimalik Euroopa Liidu kandidaatriik, ning viimased kaks on sõlminud ELiga ka stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu;

tunnustades kolme osalisriigi valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide erinevat, kuid üksteist täiendavat suutlikkust kaitsta ja majandada Prespa piirkonda;

võttes arvesse kogemusi, mida ajutine koordineerimiskomitee ja selle sekretariaat on omandanud alates 2000. aastast Prespa pargi raames tehtud kolmepoolses koostöös;

võttes arvesse ajutise koordineerimiskomitee ja selle sekretariaadi raames välja töötatud Prespa pargi säästva arengu strateegilist tegevuskava,

on kokku leppinud järgmises:

Esimene osa – Üldsätted

Artikkel 1 – Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

- „Prespa pargi piirkond” („piirkond”) on kolme riigi territooriumil paiknev geograafiline piirkond, mis hõlmab pinna- ja nõuetekohaselt kindlaksmääratud põhjavetest koosnevat Prespa järvede valgala ja on 2. veebruari 2000. aasta deklaratsioonis määratletud kui piiriülene kaitseala.

- „Piiriülene mõju” on mis tahes keskkonnamõju lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval alal, sealhulgas kahjulik mõju inimese tervisele ja turvalisusele, taimestikule, loomastikule, mullale, õhule, veele, kliimale, maastikule ja ajaloomälestistele või muudele objektidele, või nimetatud tegurite koosmõju, samuti mõju, mida nende tegurite muutmine avaldab kultuuripärandile või sotsiaal-majanduslikele tingimustele ja mis on tekkinud muudatuste tagajärjel, mis kas täielikult või osaliselt on toimunud alal, mis kuulub teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 2 – Lepingu eesmärk

Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et tagada Prespa pargi piirkonna ökosüsteemi terviklik kaitse ja säästev areng, sealhulgas koostavad nad ka rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu standarditele vastavad terviklikud veemajanduskavad.

Teine osa – Koostöö põhimõtted

Artikkel 3 – Põhikohustused

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid ja rakendavad nii individuaalselt kui ka ühiselt parimaid kättesaadavaid meetodeid, et suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, vastastikuse kasu ja heausksuse põhimõtetest lähtudes:

a) jälgida hoolikalt Prespa järvede vee kvaliteeti ja kvantiteeti, pöörates eriti tähelepanu mõlema järve veetasemele;

b) ennetada, kontrollida ja vähendada Prespa järvede piirkonna veereostust;

c) kaitsta ja säilitada piirkonna bioloogilist mitmekesisust, pöörates erilist tähelepanu endeemiliste, haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus taime- ja loomaliikide kaitsele ning taastades ja majandades tundlikke elupaiku, ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuseid vastavalt rahvusvahelistele ja ELi õigusaktidele, mille hulka kuuluvad direktiivid 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, ning Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitikale;

d) kaitsta mulda erosiooni, vaesumise, nakkuste ja saastumise eest;

e) tagada, edendada ja kontrollida loodusvarade hoolikat kasutamist ja Prespa pargi piirkonna säästvat arendamist;

g) tõkestada võõraste looma- ja taimeliikide sissetoomist ja aretamist;

h) reguleerida tõhusalt Prespa järvede piirkonda negatiivselt mõjutavaid või mõjutada võivaid tegevusi, et sellist mõju vältida või see võimalikult väikeseks muuta.

2 Selleks peavad lepinguosalised:

a) koostama ja rakendama piirkonna kaitse ja säästva arengu terviklikud majandamiskavad ja programmid kooskõlas Prespa pargi säästva arengu strateegilise tegevuskavaga;

b) koostama sidusad ruumilise planeerimise ning linna- ja muu maakasutuse planeerimise strateegiad ning kaitsealade majandamiskavad, et tagada valgala maakorralduse vastavus säästva arengu põhimõtetele ja piirkonna suurema kaitse nõuetele, lähtudes rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest, sealhulgas direktiividest 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ;

c) kiitma heaks artiklis 4 loetletud valgala keskkonnastandardid ja -kriteeriumid ning neid kohusetundlikult kohaldama;

d) võtma vastu ja rakendama õigus-, haldus-, majanduslikke, finants- ja tehnilisi meetmeid, mis tagaksid:

i säästva põllumajanduse ja vähese keskkonnamõjuga tõuaretuse võimalikult laialdase kasutamise, et vältida piirkonna taluvusvõime ületamist, ning kalavarude heaperemeheliku kasutamise põhimõtetele vastavate kalapüügieeskirjade kehtestamise;

ii kodumajapidamiste ja põllumajandusjäätmete käitlemise parimate võimalike meetodite abil;

iii tee- ja sidevõrkude ning muu sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste täiustamise ja kaasajastamise bioloogilise mitmekesisuse kaitse nõuetele vastavalt, kaitsealade säilitamise ja Prespa pargi piirkonna säästva arendamise;

e) aitama kaasa lepinguosaliste vahelisele pidevale ideede vahetamisele, kaitsma traditsioonilist arhitektuuri ja monumente, välja töötama ja rakendama piirkonna ühise turismiarendusstrateegia ning edendama üldsuse teadlikkust ja keskkonnaharidust lahenduste leidmiseks kohalikul tasandil;

f) aitama valgala kogukonna liikmetel täielikult ja tõhusalt kasutada oma õigusi, mis on seotud juurdepääsuga keskkonnateabele, avalikkuse osalemisega keskkonnaküsimuste otsustamisel ning juurdepääsuga õigusemõistmisele kõnealustes küsimustes;

g) looma seire jaoks ühise tõhusa standardite süsteemi ja kasutama seda järvede ja nende valgala keskkonnaseisundi jälgimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks;

h) ettenägematute asjaolude tekkimisel võtma ühismeetmeid nende kiireks hindamiseks ja leevendamiseks.

Artikkel 4 – Keskkonnastandardid ja -kriteeriumid

1. Käesoleva lepingu osalised, keda abistab artiklis 10 kirjeldatud komitee, kehtestavad piirkonna kaitsmiseks, säilitamiseks ja arendamiseks täpsed kriteeriumid, standardid, piirmäärad ja eesmärgid vastavalt artiklis 2 määratletud eesmärkidele.

2. Selleks võtavad lepinguosalised järgmised asjakohased meetmed:

a) täidavad rahvusvahelistest ja ELi normidest ja standarditest tulenevaid juriidilisi kohustusi järvede ja nende valgala kaitsmiseks ja säilitamiseks;

b) kohandavad asjakohased siseriiklikud keskkonnastandardid ja -kriteeriumid kohalike tingimuste ja valgala suhtes kehtivate nõuetega;

c) nõuavad parimate kättesaadavate tehnoloogiate kasutamist ja kaasaegsete keskkonnatavade järgimist.

Artikkel 5 – Säästev veemajandus

Lepinguosalised nõustuvad tegema Prespa pargi piirkonna vete majandamisel koostööd, järgides oma tegevuses säästva arengu põhimõtteid. Koostöö, mille aluseks on direktiiv 2000/60/EÜ ja sellega seotud direktiivid, hõlmab pinna- ja põhjaveeressursside terviklikku majandamist valgala tasandil ja sellega tagatakse:

a) piisavas koguses ja nõuetekohase kvaliteediga joogivee olemasolu;

b) piisavas koguses ja nõuetekohase kvaliteediga vee olemasolu looduslike veeökosüsteemide (sh märgalade) ja nende funktsioonide säilitamise, kaitse ja vajaduse korral taastamise jaoks;

c) piisavas koguses ja nõuetekohase kvaliteediga vee olemasolu muuks õiguspäraseks kasutamiseks, millega toetatakse kohalike kogukondade säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes arvesse võimalike kliimamuutustega kohanemise vajadust;

d) minevikus toimunud hüdroloogiliste sekkumiste negatiivse mõju kõrvaldamine või leevendamine, pöörates erilist tähelepanu Devolli jõe ja Micro Prespa järve süsteemile;

e) kaitse vee kahjuliku toime eest (üleujutused, erosioon jne), kasutades parimaid saadaolevaid meetodeid;

f) erinevatest kasutusviisidest tingitud huvikonfliktide lahendamine ja

g) tõhus kontroll vee majandamise korra üle, mis kehtestatakse.

Selleks moodustavad lepinguosalised artiklis 14 ettenähtud veemajanduse töörühma.

Artikkel 6 – Teabe- ja andmevahetus

Lepinguosalised loovad Prespa pargi piirkonna tõhusa kaitse toetamiseks ametliku teabevahetussüsteemi, mis võimaldab nende pädevatel asutustel vahetada korrapäraselt järgmist teavet:

a) kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmed vee, veeökosüsteemide ja oluliste elupaikade ja liikide kohta;

b) parimate võimalike meetodite rakendamisel saadud kogemused ning teadusuuringute ja arendustöö tulemused märgalade kaitse, veemajanduse ning veereostuse ennetamise, vähendamise ja kontrolli meetodite kohta.

Artikkel 7 – Piiriülene mõju

Lepinguosalised lepivad kokku meetmete suhtes, mille eesmärk on keskkonna (eriti vee) terviklikkuse tagamine piirkonnas ja inimtegevusest tingitud piiriüleste keskkonnamõjude kõrvaldamine või vähendamine. Lepinguosalised teevad eelkõige koostööd piirkonna keskkonnamõjude hindamise menetluste väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes aluseks Espoo konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mille osalised nad on.

Artikkel 8 – Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahastajatega

Käesoleva lepingu rakendamisel otsivad lepinguosalised kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi partnereid, tehes eeskätt koostööd:

- Ramsari konventsiooni ja MedWet algatusega;

- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammiga (UNDP);

- Ülemaailmse Keskkonnafondiga (GEF);

- piirkonnas tegutsevate kahepoolsete rahastajatega, näiteks KfW (Deutsche Kreditanstalt für Wiederaufbau), GTZ (Deutsche Gesellschaft für Technische Zusammenarbeit) ja SDC (Direktion für Entwicklung und Zusammenarbeit);

- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga (UNESCO);

- Rahvusvahelise Looduskaitse Liiduga (IUCN);

- Euroopa Liidu institutsioonide ja

- muude organisatsioonidega.

Kolmas osa – Koostöömehhanismid

Artikkel 9 – Kõrgetasemeline koostöörühm

Kolme osalisriigi keskkonnaministrid ja ELi esindaja kohtuvad regulaarselt, et vaadata läbi käesoleva lepingu rakendamisel saavutatud edu ja artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmine, teostada järelevalvet Prespa pargi halduskomitee töö üle, koostada Prespa pargi piirkonnas tulevikus toimuvate ühistegevuste kava ning anda poliitilisi juhtnööre. Neid kohtumisi korraldatakse rotatsiooni korras kolmes osalisriigis vähemalt üks kord kahe aasta jooksul, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti või kui mõni lepinguosaline ei esita kirjalikku taotlust kohtumise kokkukutsumiseks.

Artikkel 10 – Prespa pargi halduskomitee

1. Käesolevas lepingus määratletud eesmärkide ja kohustuste tõhusaks täitmiseks moodustavad lepinguosalised Prespa pargi halduskomitee.

2. Prespa pargi halduskomiteel on mitmepoolse institutsiooni rahvusvaheline õigus- ja teovõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas ka suhete hoidmiseks rahastajatega, et tagada projektide läbiviimine ja käesoleva lepingu rakendamiseks kasutatavate annetuste saamine.

3. Prespa pargi halduskomitee koosseisu kuuluvad:

a) üks esindaja iga osalisriigi keskkonnaministeeriumist ja üks ELi esindaja;

b) üks Prespa piirkonna kohalike kogukondade esindaja igast osalisriigist;

c) üks Prespa piirkonna jaoks oluliste kohaliku tasandi küsimustega tegelevate keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide esindaja igast osalisriigist;

d) üks kaitseala kohaliku haldusasutuse esindaja igast osalisriigist;

e) märgalade (Ramsari) konventsiooni MedWet algatuse alaline vaatleja;

f) Ohridi halduskomitee alaline vaatleja.

Lepinguosaliste esindajad komitees peavad olema ametlikult määratud kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4. Komitee koosolekud toimuvad korrapäraselt (kaks korda aastas). Komitee erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda iga lepinguosaline.

5. Korralised koosolekud toimuvad rotatsiooni korras kõigis kolmes osalisriigis, koosoleku pidamise koht vahetub igal aastal. Seega peetakse igas osalisriigis igal kolmandal aastal kaks korralist koosolekut järjest. Eelistatavalt tuleks korralised koosolekud pidada Prespa piirkonnas.

6. Koosoleku eesistujaks on selle osalisriigi esindaja, kus koosolek toimub. Eesistumisperioodid vahetuvad punktis 5 kirjeldatud iga-aastase rotatsiooni kohaselt.

7. Komitee töökeel on inglise keel.

8. Oma esimesel koosolekul kinnitab komitee organisatsiooni kodukorra ja protseduurireeglid.

9. Komitee võib paluda oma koosolekutele osalema eksperte, sõltuvalt koosoleku teemast, ka võib ta koostada ekspertidest ja ametnikest koosnevaid töörühmi konkreetsete teemadega tegelemiseks. Esimesena moodustati käesoleva lepingu (artikli 14) alusel töörühm, kes tegeleb veemajandusküsimustega.

10. Neli aastat pärast töö alustamist hindab artiklis 9 osundatud kõrgetasemeline koostöörühm Prespa pargi halduskomitee tegevust ja tõhusust, tehes vajaduse korral käesoleva lepingu artikliga 17 lubatud muudatusi komitee koosseisus ja pädevuses.

Artikkel 11 – Halduskomitee ülesanded

Prespa pargi halduskomitee:

1. jälgib ja kooskõlastab Prespa pargi piirkonna kaitseks ja säästva arengu tagamiseks võetud meetmeid, mis on seotud käesoleva lepingu ja Prespa pargi säästva arengu strateegilise tegevuskava elluviimisega;

2. selgitab välja käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud sammud, toimingud, meetmed ja tegevused ning soovitab meid lepinguosalistele ja muudele huvitatud osalejatele ning kutsub neid üles tegema koostööd, koordineerima oma tegevusi ja viima ellu ühisprojekte. Täpsemalt öeldes aitab komitee lepinguosalistel käesolevat lepingut rakendada ja selle tõhusust suurendada, pakkudes soovitusi ja arvamusi järgmiste teemade kohta:

a) järvede ja nende valgala tervikliku kaitse ja säästva arengu aluseks olevate standardite, keskkonnakriteeriumide ja -nõuete kavandamine ja kohaldamine;

b) valgala reguleeriva raamistiku loomine, mis hõlmab ka ruumilist planeerimist ja kaitsealade reguleerimis- ja majandamiskavasid;

c) käesoleva lepingu eesmärkide täitmist mõjutavate või mõjutada võivate strateegiate, terviklike majandamiskavade ja programmide koostamine ja rakendamine Prespa pargi piirkonnas;

d) tõhusa seireprogrammi kasutuselevõtt, millega saab jälgida, juhtida ja kontrollida keskkonna- ning pinna- ja põhjaveekogude seisundit;

e) Prespa pargi piirkonna kaitset ja säästvat arengut käsitlevate teadusuuringute esmatähtsate suundade ja programmide kindlaksmääramine ning ekspertidelt saadud teabe avaldamise edendamine;

f) keskkonnateabe kogumine Prespa järvede piirkonna kohta, selle töötlemine ja avaldamine;

g) järvede ja nende valgala kaitsmise edendamine, nii et avalikkus, valitsusvälised organisatsioonid ja muud sidusrühmad tahaksid selles osaleda;

3. hõlbustab kohalike kaitsealade ametiasutuste planeerimise ja piiriülese tähtsusega tegevuste kooskõlastamist kolmes kaasatud riigis;

4. hindab toimuvate tegevuste tulemusi artiklis 2 seatud eesmärkide valguses ja levitab teavet oma järelduste kohta;

5. on Ülemaailmse Keskkonnafondi ja muude samalaadsete programmide ja projektide piirkondlik juhtorgan;

6. selgitab välja vajalike tegevuste, meetmete ja protsesside võimalikud rahastamisallikad riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning teeb ettepanekuid nende kasutamise kohta;

7. kogub kõikvõimalikku kättesaadavat teavet järvede ja nende valgala kohta, palub valitsusasutustel, -organitel ja valitsusvälistel organisatsioonidel teha ettepanekuid, mis aitaksid lepinguosaliste tööd parandada ja suurendaksid nende pühendumist lepingu täitmisse, ja võtab vastu sellekohaseid ettepanekuid;

8. koostab ja avaldab Prespa pargi piirkonna keskkonnaseisundi aastaaruande, mille ühes jaotises kirjeldatakse ka komitee tööd;

9. laiema piirkonna kaitsmisel ja säästva arengu edendamisel parimate tulemuste saavutamiseks peab sidet Ohridi halduskomiteega, omandab vaatleja seisundi selle koosolekutel ja kooskõlastab sellega oma tegevust;

10. toetab vajaduse korral säästva keskkonnakorralduse protsessi Drini valgala laiendatud dialoogis;

11. aitab lepinguosalistel ja rahvusvahelisel kogukonnal vajaduse korral mobiliseerida vahendeid, et ohjata riske ja leevendada ootamatute sündmuste negatiivset mõju (näiteks üleujutused, metsatulekahjud ja muud looduse või inimeste tekitatud katastroofid) ning kaitsta piirkonna ohualteid ökosüsteeme ja nende funktsioone ja teenuseid kliimamuutuste mõjude eest.

Artikkel 12 – Halduskomitee otsused

1. Komitee võtab oma otsused vastu ühehäälselt. Kui ühehäälsust ei saavutata, antakse küsimus lahendamiseks edasi kõrgetasemelisele koostöörühmale.

2. Komitee adresseerib oma soovitused lepinguosalistele.

3. Iga lepinguosaline rakendab komitee soovitusi vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele ja teavitab komiteed korrapäraselt meetmetest, mida ta soovituste rakendamiseks on võtnud.

4. Juhul, kui lepinguosalisel ei ole võimalik komitee soovitust rakendada või ta saab seda teha üksnes osaliselt, teavitab ta sellest komiteed, selgitades rakendamata jätmise põhjuseid ja pakub välja omapoolsed rakendamise võimalused ja ajakava.

5. Komitee registreerib vastuvõetud otsused.

Artikkel 13 – Sekretariaat

1. Komiteed abistab tema kohustuste täitmisel tehniline allorgan, sekretariaat.

2. Sekretariaat koosneb kolmest isikust, kes esindavad kolme osalisriiki ja kelle on ametisse nimetanud keskkonnaministeeriumid, ning sekretariaati juhib kaitsealade ja valgalade majandamise piiriülese koostöö ekspert, kelle valib komitee rahvusvahelise kandideerimiskutse alusel.

3. Sekretariaat juhindub oma töös halduskomitee otsustest ja tema üle teostab järelevalvet halduskomitee esimees.

4. Sekretariaat täidab ettenähtud eelarve raames järgmisi konkreetseid ülesandeid:

a) Prespa pargi halduskomitee iga-aastase tööplaani ja üksikasjaliku eelarve ning teemapõhiste tööplaanide (nt kommunikatsiooniplaan) ja nende üksikasjalike eelarvete koostamine ja nende täitmise järelkontroll;

b) käesoleva lepingu raames peetavate koosolekute ettevalmistamine või abistamine nende ettevalmistamisel;

c) sidusrühmade vahelise konsulteerimise lihtsustamine, kui arutatakse poliitika- ja muid käesoleva lepinguga seotud olulisi küsimusi, ning poliitika kujundamist ja tehnilist taset käsitlevate konsultatsioonide korraldamine töörühmadega ja/või eksperdirühmadega;

d) andmete ja teabe kogumine, hindamine ja levitamine selliste õigusaktide, meetmete ja tegevuste kohta, mis võivad oluliselt mõjutada artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamist;

e) ühisprojektide järelkontroll;

f) Prespa pargi piirkonda käsitlevate teadusuuringute ja koostöömaterjalide koostamine, hindamine, avaldamine ja reklaamimine;

g) rahastajatega suhtlemine ja nendega kohtumiste korraldamine, projekti dokumentatsiooni ettevalmistamine või abistamine selle ettevalmistamisel;

h) põhidokumentide tõlkimine, tehniline abi ja sekretariaaditeenused kohalike kogukondade esindajatele;

i) komitee esindamine rahvusvahelistel foorumitel;

j) mis tahes muud komitee antud ülesanded.

5. Rotatsiooni korras jääb neljaks aastaks või kuni selle ajani, kuni komitee teeb teistsuguse otsuse, sekretariaadi asukohaks Aghios Germanos Kreekas.

6. Komiteel on õigus sõlmida oma tööülesannete täitmiseks võõrustajariigiga tegevuskoha leping.

Artikkel 14 – Veemajanduse töörühm

1. Prespa pargi halduskomitee moodustab veemajanduse töörühma vastavalt artiklile 10.

2. Pärast konsulteerimist määravad osalisriigid töörühma liikmeteks need asutused ja organid, kes on pädevad tegelema nende territooriumile jääva Prespa pargi osa veemajandusküsimustega, ja teatavad määramisest Prespa pargi halduskomitee esimehele.

3. Veemajanduse töörühm koostab ELi vee raamdirektiivist (2000/60/EÜ) lähtudes ettepanekud valgala tervikliku majandamise kohta ja esitab need halduskomiteele heakskiitmiseks.

4. Töörühma eriülesanded ja volitused määratakse kindlaks osalisriikide vaheliste konsultatsioonide tulemusel.

5. Veemajanduse töörühma tegevuskulud (osalemine koosolekutel ja nende korraldamine) katab nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist Kreeka keskkonna–, energeetika– ja kliimamuutuste ministeerium.

Artikkel 15 – Ühisorganite kulud

1. Prespa pargi halduskomitee tööplaani elluviimist rahastatakse osalisriikide regulaarsetest iga-aastastest sissemaksetest ja muudest allikatest.

2. Põhimõtteliselt peab iga osalisriik kandma oma esindajate kulud, mis on seotud komitee, sekretariaadi ja töörühmade koosolekutel osalemisega, välja arvatud artikli 14 lõikega 5 hõlmatud kulud.

3. Koosoleku organiseerimisega seotud kulud kannab lepinguosaline, kelle territooriumil koosolek toimub.

4. Sekretariaat koostab oma kulude kohta aasteelarve ja esitab selle heakskiitmiseks komiteele ning seda rahastatakse osalisriikide regulaarsetest iga-aastastest sissemaksetest ja muudest allikatest. Kontoriruumid muretseb osalisriik, kelle territooriumil sekretariaat asub ja tavaliselt toimub see eelarveväliselt.

Neljas osa – Vaidluste lahendamine

Artikkel 16

Kui lepinguosaliste vahel tekib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad lepinguosalised leida sellele lahenduse läbirääkimiste teel või kasutavad muid rahvusvaheliste vaidluste lahendamise vahendeid, mis on neile vastuvõetavad.

Viies osa – Lõppsätted

Artikkel 17 – Lepingu muutmine

1. Iga lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks.

2. Käesoleva lepingu iga muudatus otsustatakse ühehäälselt. Muudatused jõustuvad artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 18 – Jõustumine

1. Käesolev leping ratifitseeritakse vastavalt iga lepinguosalise siseriiklikule korrale.

2. Käesolev leping jõustub päeval, mil võetakse vastu viimane kirjalik teatis, millega lepinguosalised teatavad üksteisele lepingu ratifitseerimisest.

Artikkel 19 – Seos muude lepingutega

1. Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta ühegi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad mis tahes muust, käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivast lepingust. Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta ühegi lepinguosalise ELi õigusest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

2. Käesoleva lepingu rakendamiseks võib lepinguosaline sõlmida kahe- või kolmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.

Artikkel 20 – Kestus ja tühistamine

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosalistest teatab diplomaatiliste kanalite kaudu oma soovist lepingust loobuda, misjärel lepingu kehtivus lõpetatakse kuue kuu jooksul pärast sellise kirjaliku teate saamist. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, ei mõjuta lõpetamine ühegi kõnealuse lepingu raames sõlmitud ja juba täitmisel oleva kokkuleppe või projekti rakendamist.

Käesolev leping on koostatud 2. veebruaril 2010. aastal Pylis nelja võrdselt autentse ingliskeelse originaaleksemplarina.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, ELT L 327, 22.12.2000.

[2] Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõige 5.

[3] Nõukogu 27. juuni 2006. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse osalemist läbirääkimistes rahvusvaheliste lepingute sõlmimise üle, mis käsitlevad teatavate liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö parandamist neile riikidele kuuluvatel valgaladel Euroopas.

[4] Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Kreeka.

[5] Nõukogu 24. novembri 1997. aasta otsus Doonau jõe kaitse ja säästva kasutuse koostöökonventsiooni sõlmimise kohta, EÜT L 342, 12.12.1997.

[6] Nõukogu 7. novembri 2000. aasta otsus, mis käsitleb Reini jõe kaitsmise konventsiooni sõlmimist ühenduse nimel, EÜT L 289, 16.11.2000.

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, EÜT L327, 22.12.2000.

[10] Nõukogu 27. juuni 2006. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse osalemist läbirääkimistes rahvusvaheliste lepingute sõlmimise üle, mis käsitlevad teatavate liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö parandamist neile riikidele kuuluvatel valgaladel Euroopas.