52010PC0475

ET

Brüssel 17.9.2010

KOM(2010) 475 lõplik

2010/0253 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond

(uuesti sõnastatud)

SEK(2010) 1043

SEK(2010) 1042

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

1.1. Üldine taust

Pärast 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole hiilgeaegu hakkas raudteesektori osatähtsus alates 1970. aastatest vähenema, kuna autod ja lennureisid muutusid üha populaarsemaks. Sellisest madalseisust väljatulekuks on Euroopa Ühendus võtnud vastu mitmeid õiguslikke meetmeid raudteesektori taaselustamiseks ja on järk-järgult välja kujundanud Euroopa ühtse raudteepiirkonna. Esimene raudteepakett, mille komisjon esitas 1998. aastal ja mis võeti vastu 2000. aasta lõpus, oli märguanne liikmesriikide ja ELi tasandi poliitikute püüdlusest reformida reguleerivat raamistikku, et tagada raudteesektori integreerimine Euroopa tasandil ja võimaldada sellel konkureerida muude veoliikidega parimatel võimalikel tingimustel.

Kõnealune esimene raudteepakett koosneb kolmest direktiivist:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/12/EÜ [1], millega muudeti varem kehtinud nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi ühenduse raudteede arendamise kohta [2];

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/13/EÜ [3], millega muudeti varem kehtinud nõukogu 27. juuni 1995. aasta direktiivi raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta [4]; ning

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ja tasude kehtestamise kohta raudtee infrastruktuuri kasutamise eest [5].

Kõnealuste direktiivide jõustumisel 2003. aastal on olnud kaugeleulatuv mõju raudtee-ettevõtluse korraldamisele ELis. Kõnealuses valdkonnas eristub selgelt kaks ettevõtjarühma – raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad. ELi kriteeriumidele vastavalt tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema juurdepääs raudteeinfrastruktuurile õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning neil peaks olema võimalik pakkuda oma teenuseid kogu Euroopas. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad kehtestada tasu oma võrkude kasutamise eest ja nad peavad tagama minimaalse teenindustaseme, sealhulgas juurdepääsu teatavatele rajatistele. Kõnealuste direktiividega määratakse kindlaks raudtee-kaubaveo- ja -reisijateveoteenustele juurdepääsu õigused ning teatavad kaitsemeetmed seoses raudteeveo-ettevõtjate juhtimisega, et tagada konkurentidele mittediskrimineeriv juurdepääs võrgule. Samuti antakse direktiivides juhiseid selle kohta, kuidas tuleks moodustada sõltumatud siseriiklikud raudteesektori reguleerivad asutused, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs raudteeturule ja jälgida sealset konkurentsi.

Sellise uue reguleeriva raamistikuga on raudteesektoril õnnestunud stabiliseerida veomahtusid ja mõnes liikmesriigis on suudetud maanteeveosektori arvelt turuosa suurendada. Tööhõive langus oli samuti enne kriisi puhkemist aeglustunud. Raudtee-kaubavedude maht tonnides ei ole viimastel aastatel siiski piisaval määral suurenenud, et saavutada varasem turuosa, mis aastatel 1995–2003 vähenes 2,3 protsendipunkti võrra. Kui praegune olukord kestab edasi, siis raudteekaubavedude osakaal tervikuna ei suurene. Raudtee-reisijateveo maht ei ole viimase kümnendi jooksul nii märkimisväärselt vähenenud nagu kaubavedude puhul. 2003. aastal vähenes EL 15s raudtee osatähtsus kogu reisijateveoturul 6,1 %-le võrreldes 10,2 %ga 1970. aastal (arvestatuna reisijakilomeetrites). EL 27s vähenes reisijate raudteevedude osakaal 6,6 %-lt 1995. aastal 5,9 %-le 2003. aastal. Alates sellest ajast on raudtee-reisijateveo osakaal pisut suurenenud ja püsinud stabiilsena.

Praegused majandustingimused nõrgestavad raudteeturu olukorda veelgi. Kaubaveoteenuste (sealhulgas raudtee-kaubaveoteenuste) maht vähenes märkimisväärselt (vahemikus 20–50 % sõltuvalt turusegmendist) ning reisijateveoteenuste osutamine on samuti vähenenud. Sidusrühmade sõnul ei tagata siseriiklike taastamiskavadega investeeringuid nii kiiresti kui loodeti ja eeldatavalt kaob suur hulk töökohti eelkõige kaubaveosektoris.

1.2. Käsitletavad teemad

Raudteesektori arengut ja selle suutlikkust edukalt konkureerida teiste veoliikidega takistavad endiselt tõsised probleemid, mis on seotud a) infrastruktuuri ebapiisava rahastamise ja hinnakujundusega, b) püsivate konkurentsitõketega ja c) asjakohase regulatiivse järelevalve puudumisega.

a) Infrastruktuuri arendamisse ja hooldamisse tehtavate investeeringute maht on paljudes liikmesriikides endiselt ebapiisav. Paljudel juhtudel halveneb olemasoleva infrastruktuuri kvaliteet pidevalt. Riigi tasandil täheldatud alainvesteerimise põhjus on osaliselt see, et puuduvad selged investeerimiskavad ja pikaajalised strateegiad. Kehv hooldus, aeglane ajakohastamine ja võrgu üha suuremad kitsaskohad võrgus mõjutavad otseselt raudteeveo-ettevõtjaid, kes ei suuda teiste veoliikidega sammu pidada ega investeeringuid ligi meelitada. Paljudes liikmesriikides kipuvad infrastruktuuri kasutustasude ebapiisav tase ja struktuur kõnealuseid raskusi veelgi süvendama.

b) Raudteeveo-ettevõtjate omavahelist konkurentsi piiravad mitmed tegurid. Turutingimuste kehv läbipaistvus ja halvasti toimiv institutsiooniline raamistik teevad uute sisenejate jaoks konkurentsivõimeliste raudteeteenuste osutamise endiselt raskeks. Teine oluline tegur on pidev diskrimineerimine, mida uued sisenejad kogevad raudteega seotud teenustele juurdepääsemisel, kuna tihti tegelevad kõnealuste teenuste ja nende osutamisaega turgu valitsevad raudteeveo-ettevõtjad. Samuti esineb endiselt diskrimineerimist infrastruktuurile juurdepääsu tingimustes (liinide eraldamisel ja tasude määramisel).

Lisaks eespool nimetatud probleemidele on reguleerivatel asutustel raskusi järelevalvekohustuste täitmisel, eelkõige raudteeveo-ettevõtjate mittediskrimineeriva kohtlemise tagamisel ning selle kontrollimisel, et tasude määramise põhimõtteid kohaldataks nõuetekohaselt ja et täielikult järgitakse nõuet pidada eraldi raamatupidamisarvestust. Kõnealuste raskuste põhjuseks on sageli asjaolu, et puuduvad kvalifitseeritud töötajad ja muud vahendid. Mitmel juhul on raskendavaks teguriks asjaolu, et ei olda piisavalt sõltumatud infrastruktuuri-ettevõtjatest, turgu valitsevast raudteeveo-ettevõtjast või ministeeriumist, kellele turgu valitsev ettevõtja kuulub.

Kehtivate õigusaktide täielik rakendamine aitab kõnealuste probleemide lahendamisele oluliselt kaasa. Seepärast on komisjon seadnud eesmärgiks tagada kehtivate õigusaktide jõustamise ja algatanud rikkumismenetluse nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole neid õigusakte nõuetekohaselt või täielikult üle võtnud.

Praegu kehtivas reguleerivas raamistikus esineb aga puudusi, mitmeti mõistetavusi ja lünki, mis tuleb kõrvaldada, et täielikult järgida kõnealuste õigusaktide esialgset eesmärki. Komisjon leiab, et esimese raudteepaketi uuestisõnastamine on üks võimalus, kuidas neid probleeme lahendada.

2. Ettepaneku eesmärgid

2.1. Üldeesmärgid

Euroopa Liidu transpordipoliitika põhieesmärk on luua siseturg, töötades välja ühised poliitikasuunad kõrgetasemelise konkurentsivõime edendamiseks ning majandustegevuse harmooniliseks, tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks. Esimese raudteepaketi uuestisõnastamise ettepanek, millega täiendatakse ja tugevdatakse kehtivaid meetmeid, mis ELi tasandil on raudteesektoris vastu võetud, aitab kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele ning hõlbustab Euroopa raudteeturu integreerimist ja edasiarendamist.

Tegeliku siseturu loomine on äärmiselt oluline raudteesektori taaselustamise seisukohast ning aitab tõsta raudtee-kaubaveo teenuste ja raudtee-reisijateveo teenuste konkurentsivõimet, muutes need atraktiivsemaks ja suurendades nende osakaalu. Tänu raudteevedude suuremale energiatõhususele (eelkõige maanteevedudega võrreldes) tähendab raudteevedude osakaalu suurenemine ja maanteevedude osakaalu vähenemine seda, et õhku paisatavad heitkogused ja muude saasteainete kogused vähenevad.

2.2. Horisontaalsed eesmärgid

Komisjoni töö keskne eesmärk on lihtsustada ja ajakohastada Euroopa õiguskeskkonda ning muuta see selgemaks. Pidades silmas seda valdkondadevahelist strateegilist eesmärki, püüab komisjon täita kaugeleulatuvat parema õigusloome tegevuskava ja liikuda Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise suunas.

Õigusaktide kodifitseerimise ja ühendamise kaudu saavutatav õiguslik lihtsustamine on just see esmane horisontaalne eesmärk, miks käesolev uuestisõnastamine on ette võetud. Kõnealuse eesmärgi saavutamisel on oluline, et kõrvaldatakse nimetatud kolme direktiivi ristviited ning restruktureeritakse ja ühendatakse need ühtseteks raudteeteenustele juurdepääsu eeskirjadeks.

Teiseks leiab komisjon, et raudteeteenustele juurdepääsu käsitlevate õigusaktide teatavate sätete selgemaks muutmisega lihtsustataks Euroopa Liidu õiguse nõuetekohast ülevõtmist ja tõhusat rakendamist kõikides liikmesriikides. Nagu juba eespool märgitud, on mõned esimese raudteepaketi sätted mitmeti mõistetavad ega määra piisavalt kindlaks rakendusmeetmeid.

Samuti on vaja õigusakte ajakohastada ning kõrvaldada aegunud sätted (mis varem enne turu täielikku avamist olid asjakohased ning mida võib seostada sellega, et varem oli raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tavapäraselt üks ja sama isik) ja kehtestada uued sätted, mis oleksid asjakohasemalt kooskõlas turu toimimisega praegu (näiteks seoses uute sisenejatega ning infrastruktuuri täieliku või osalise kuulumisega riigile).

2.3. Konkreetsed eesmärgid

Esimese raudteepaketi kavandatav uuesti sõnastamine hõlmab a) raudteeinfrastruktuuride piisavat rahastamist ja kasutustasude määramist, b) konkurentsitingimusi raudteeturul ja c) asjakohaseks turujärelevalve tagamiseks vajalikke organisatsioonilisi reforme.

a) Infrastruktuuri piisava, läbipaistva ja jätkusuutliku rahastamise tagamine ning tänu infrastruktuuri arengu ja juurdepääsutingimuste paremale prognoositavusele raudteeveo-ettevõtjate investeeringute tegemise hõlbustamine ning, arvestades asjakohasemaid infrastruktuuri kasutustasusid ja nende struktuuri, raudteeveo-ettevõtjate konkurentsivõime parandamine võrreldes teiste veoliikidega ja selle tagamine, et kavandatava uuestisõnastamise esmane eesmärk oleks võtta arvesse keskkonnakulusid.

b) Teise eesmärgikogumi hulka kuluvad konkurentsimoonutuste vältimine tänu riiklike vahendite kasutamisele majandustegevuses, sellise olukorra vältimine, kus tundlikku äriteavet saavad turgu valitsevad ettevõtjad, kes kasutavad seda oma võimalike konkurentide vastu, huvide konflikti kõrvaldamine raudteega seotud teenuste haldamises ja kõnealuste teenuste kättesaadavuse suurendamine uute sisenejate jaoks ning turu muutmine läbipaistvamaks, et tagada tõhus konkurents.

c) Seoses regulatiivse järelevalvega on kavandatud uuestisõnastamise eesmärk tagada, et reguleerivatel asutustel oleks tänu suuremale sõltumatusele, laialdasematele volitustele ja täiendavatele vahenditele võimalik oma ülesandeid tõhusalt täita.

3. Kavandatud muudatuste kindlaksmääramine

3.1. Esialgne sõelumine

Komisjon selgitas ulatuslike uuringute ja hindamiste põhjal välja mitmed meetmed, mis võiksid aidata saavutada kõik eespool esitatud eesmärgid. Aastate jooksul tehtud uuringutele tuginedes [6] ja sidusrühmade panust arvesse võttes tuli komisjon välja 37 meetmega. Kõnealuse 37 meetme põhjaliku eelsõelumise tulemusel valiti välja 26 meetmest koosnev pakett. Eelsõelumist tehti kahes etapis – kõigepealt võeti arvesse sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi ja teises etapis lähtuti meetmete sõltumatul hindamisel viiest kriteeriumist (tulemuslikkus, rakendamisaeg, tõhusus, halduslik otstarbekus ja kooskõla kehtiva õigusraamistikuga).

3.2. Konsulteerimine välisekspertide ja sidusrühmadega

Pärast otsust hinnata esimese raudteepaketi uuestisõnastamise algatuse mõju tellis transpordi ja energeetika peadirektoraat mõjuhinnangut ja hindamisi käsitleva raamlepingu TREN/A2/143-2007 alusel äriühingult PriceWaterhouseCoopers Advisory (edaspidi „PWC”) välisuuringu.

PWC korraldatud välisuuringu raames konsulteeriti sidusrühmadega ja kaasati peaaegu 380 sidusorganisatsiooni EL 25st (EL 27, v.a Küpros ja Malta, kus raudteid ei ole). Sidusrühmadel paluti välja tuua konkreetsed probleemid, mis nende arvates takistavad rahvusvahelise raudteeturu täielikku avamist ja raudteega seotud teenuste arendamist. Peale selle kutsuti sidusrühmi üles välja selgitama need ELi õigusraamistiku valdkonnad, mida oleks võimalik tõhustada, ning avaldama oma arvamust kavandatavate meetmete võimaliku tulemuslikkuse kohta.

3.3. Mõju hindamine

Eespool nimetatud välisuuringu ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus tehtud järelduste põhjal hindas komisjon kogu eelnevalt väljavalitud meetmepaketi kvantitatiivset ja kvalitatiivset mõju. Kui kõnealuste meetmete mõju ei olnud varem hinnatud, uuriti nüüd uute kavandatud meetmete puhul mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas kehtivat reguleerivat raamistikku ajakohastada.

3.4. Subsidiaarsus

Raudteesektori probleemid hõlmavad ka piiriüleseid aspekte, mistõttu tuleb meetmeid võtta ELi tasandil. Liikmesriikide ja muude osaliste vaheliste suhete puuduliku kooskõlastamise tõttu väheneb rahvusvaheliste raudteevedude tõhusus ja on oht, et raudteevedudelt minnakse üle maanteevedudele, mille tulemuseks on suuremad liiklusummikud ja suurem saaste. Raudteeturule juurdepääsu reguleeriva raamistiku selgemaks muutmine, eesmärgiga lihtsustada turule sisenemist, soodustada konkurentsi ja arendada raudteeteenusteturge, sealhulgas raudteeveoteenuste osutamisega seotud turge, on ELi tasandil paremini saavutatav kui liikmesriikides individuaalselt.

4. Märkused põhiliste kavandatud muudatuste kohta

4.1. Raamatupidamisarvestuste lahusus (artikkel 6)

Uute sätetega muudetakse selgemaks vajadus eraldada raudteeveo-ettevõtja raamatupidamisarvestused, et tagada vajalik läbipaistvus. Kõnealuste sätete kohaselt tuleb pidada eraldi raamatupidamisarvestust õiguslikust seisukohast monopoolse tegevuse kohta ja konkurentsitingimustes toimuva tegevuse kohta. Kõnealuse sättega välditakse olukorda, kus mittekasumliku tegevuse jaoks ette nähtud riiklike vahenditega subsideeritakse äritegevust, ja seega on selline säte vajalik konkurentsimoonutuste vältimiseks.

4.2. Olulisimate põhiülesannete sõltumatus (artikkel 7)

Kavandatud väljajätmisega kõrvaldatakse võimalus anda raudteeveo-ettevõtjatele õigus koguda raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid. Kõnealuse meetmega aidataks tagada õiglane konkurents ning vältida olukorda, et teatavatel (turgu valitsevatel) raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs rongiliinide tehnilisi kirjeldusi käsitlevale tundlikule äriteabele, mis on kirjas konkureerivatele raudteeveo-ettevõtjatele (uute sisenejate) esitatud arvel. Samuti soodustatakse sellega ka raudteeinfrastruktuuri usaldusväärset ja mittediskrimineerivat finantsjuhtimist.

4.3. Raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegia (artikkel 8)

Selle artikli kohaselt on liikmesriikidel kohustus avaldada raudteesektori arendamise keskpika kuni pika perioodi strateegia, tänu millele oleks võimalik järgida liikuvusvajadusi ning mille aluseks oleks raudteesüsteemi usaldusväärne ja jätkusuutlik rahastamine. Sellega soodustataks raudteesektori jaoks usaldusväärseid pikaajalisi investeeringuid. Pikaajalisi kohustusi on vaja selleks, et meelitada turule uusi osalisi ja arendada välja uusi teenuseid.

4.4. Raudteega seotud teenused (artikkel 13)

Kavandatud muudatused käsitlevad raudteega seotud teenuste ajakohastamist ja neil on kaks eesmärki.

Kõigepealt kehtestatakse teenindusrajatiste haldamise ja raudteeveoteenuste osutamise sõltumatuse (s.o õigusliku, organisatsioonilise ja otsuste tegemise sõltumatuse) nõuded, et kõrvaldada huvide konflikt ühelt poolt raudteega seotud teenuste osutajate või teenindusrajatiste omanike ning teiselt poolt turgu valitsevate raudteeveo-ettevõtjate vahel. Selline meede aitab tagada mittediskrimineeriva juurdepääsu teenindusrajatistele.

Teise meetmena on artiklis 13 välja pakutud võtta raudteega seotud teenindusrajatiste majandamise puhul kasutusele põhimõte „kasuta või kaota”. Kui teenindusrajatist ei kasutata, peab omanik selle teisele huvitatud isikule (rentimise või liisimise teel) kättesaadavaks tegema. Selle meetmega suurendatakse teenindusrajatiste kättesaadavust turul ja välditakse võimsuse näilist ammendumist.

4.5. Piiriülesed kokkulepped (artikkel 14)

Kavandatud sätetega muudetakse selgemaks üldpõhimõtted, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate vaheliste, liikmesriikide vaheliste ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste kokkulepete suhtes. Kõnealused sätted hõlmavad ka teavitamis- ja koostöömenetlust, tänu millele on komisjonil võimalik tagada kokkulepete vastavus Euroopa Liidu õigusele.

4.6. Turujärelevalve (artikkel 15)

Eesmärk on teha selgeks, et komisjoni ülesanded seoses raudteeturu järelevalvega hõlmavad ka selliseid küsimusi nagu raudteeinfrastruktuuri tehtavad investeeringud, hinnasuundumused, raudteeveoteenuste kvaliteet ja raudtee-reisijateveoga seotud avaliku teenindamise kohustus ning et seepärast peavad liikmesriigid esitama asjakohased andmed, mis on üksikasjalikult sätestatud uues IV lisas. Meede aitab välja selgitada raudteeteenuste turu kitsaskohad.

4.7. Võrguaruande avaldamine (artikkel 27)

Kavandatud sätetega muudetakse selgemaks viisid, kuidas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad võrguaruandeid avaldama ja missuguseid vahendeid selleks kasutatakse. Võrguaruannete avaldamisega teises ELi ametlikus keeles ja elektrooniliselt Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) portaalis muudetakse need kättesaadavamaks ja suurendatakse niiviisi läbipaistvust.

4.8. Teave tasude määramise kohta (artikkel 29)

Riiklike vahendite kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks soovitatakse kehtestada nõue, mille kohaselt tuleb võrguaruannetes avaldada liikmesriigis kohaldatav tasude määramise raamistik ja eeskirjad.

4.9. Pädevate asutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelised lepingud (artikkel 30)

Kavandatud muudatustes esitatakse üksikasjalikult kord, kuidas töötatakse välja liikmesriikide pädevate asutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelised lepingud seoses raudteeinfrastruktuuri kulutuste ja kasutustasudega ning kuidas neid lepinguid hallatakse. Eelkõige antakse reguleerivale asutusele volitused hinnata, kas keskpikaks või pikaks perioodiks kavandatud eelarve ja samaks perioodiks kavandatud kõrgetasemelistele infrastruktuuri toimimise tulemuslikkuse eesmärkidele (tulemuseesmärgid). Sellise sõltumatu hindamisega on võimalik vähendada ohtu, et turgu valitsevad raudteeveo-ettevõtjad kasutavad oma poliitilist jõudu kokkulepete mõjutamiseks.

4.10. Tasude määramise põhimõtted (artikkel 31)

Artiklit 31 muudetakse selleks, et kehtestada kaks eraldi meedet.

Esimese meetme puhul eristatakse raudteele juurdepääsu tasud vastavalt rongi koostamiseks kasutatud veeremi tekitatud müratasemele. Tegemist on selge stiimuliga ajakohastada raudteeinfrastruktuuri ja eelkõige investeerida säästvamasse raudteetehnikasse.

Tasude läbipaistvuse suurendamiseks tehakse selgeks, et teenuseosutajad peavad ka esitama raudteega seotud teenuste tasusid käsitleva teabe, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad saaksid selle avaldada oma võrguaruandes.

4.11. Erandid tasude määramise põhimõtetest (artikkel 32)

Selleks et ühtlustada liikmesriikides raudteele juurdepääsu tasude määramise skeemid, tehakse ettepanek kehtestada ühised kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks nn turusegmendid, mille puhul võib teenustega seoses kehtestada lisatasusid. Kõnealused kriteeriumid on esitatud VIII lisa punktis 3.

Et lühendada üleminekuperioodi, mille jooksul rongiliinid varustatakse nii siseriikliku signaalimissüsteemiga kui ka Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS) ning seeläbi vähendada raudteeinfrastruktuuri majandamise kulusid, tehakse ettepanek alandada raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid ETCSiga varustatud rongide puhul.

4.12. Koostöö raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel (artikkel 37)

Seoses raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisega vastavalt artiklile 40 kavandatakse uue artikliga 37 kehtestada uued meetmed selle tagamiseks, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teeksid koostööd tasude määramise süsteemide loomisel, kui hõlmatud on rohkem kui üks võrk.

4.13. Reguleerivad asutused (artikkel 55)

Tehakse ettepanek ajakohastada reguleerivate asutuste sõltumatust käsitlevaid sätteid ja selgelt sätestada, et nad peavad olema sõltumatud mis tahes muust ametiasutusest. Tagades reguleerivate asutuste sõltumatuse eelkõige ametiasutusest, kelle omandusse kulub turgu valitsev raudteeveo-ettevõtja, vähendatakse huvide konflikti tekkimise võimalust ning tõhustatakse nende järelevalvesuutlikkust ja usaldusväärsust.

4.14. Reguleeriva asutuse ülesanded (artikkel 56)

Artiklis 56 kavandatud kolm meedet hõlmavad reguleerivate asutuste volituste laiendamist: 1) nende pädevusse kuuluvad selgesõnaliselt otsused, mis käsitlevad juurdepääsu raudteega seotud teenustele, mis turule sisenemise võimaldamise ja ausa konkurentsi tagamise seisukohast on äärmiselt olulised, ja vastavate kasutustasude määramist; 2) tõhustada raamatupidamisarvestuste lahusust, hoida ära olukord, kus mittekasumliku tegevuse jaoks ette nähtud riiklike vahenditega rahastatakse äritegevust, ja niimoodi vältida kõlvatut konkurentsi; reguleerivatel asutustel on ka õigus teostada raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate auditeerimist või algatada nende suhtes välisaudit, et veenduda nende vastavuses raamatupidamisarvestuste lahususe sätetele; 3) selleks et reguleerivatel asutustel oleks võimalik tõhusamalt töötada, peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad esitama kuluarvestuse andmed kokkuvõtlikult standardvormis reguleeriva asutuse jaoks esitatava raamatupidamisarvestusena.

4.15. Koostöö reguleerivate asutuste vahel (artikkel 57)

Piiriülese koostöö edendamiseks ja turule sisenemise tingimuste täiustamiseks peavad reguleerivad asutused tegema koostööd rahvusvahelistele teenustele juurdepääsu ja sellekohaste tasude määramise otsuste vastuvõtmisel. Seoses sellega peab reguleerivatel asutustel olema võimalik otsuste tegemise käigus vahetada õigeaegselt teavet.

4.16. Raudteega seotud teenuste liigitamine (III lisa)

Määratledes minimaalse teenusepaketi ühe osana elektrikontaktvõrgu kasutamise veoelektri jaoks, tagatakse selliste teenuste vastavus diskrimineerimisvastastele nõuetele. Lisaks tagatakse kohustusega näidata eraldi tasusid elektrikontaktvõrgu kasutamise eest ja veoelektri eest võrgu käitamise kulude suurem läbipaistvus ning stimuleeritakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid vähendama infrastruktuuriteenuste osutamise maksumust.

4.17. Võrguaruande sisu (VI lisa)

VI lisas esitatud meetmetega täpsustatakse võrguaruannete sisu, et muuta need raudteeturul tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Uute sätetega nähakse eelkõige ette, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peavad avaldama 1) läbilaskevõime taotluste vormi, 2) üksikasjaliku teabe rahvusvaheliste liinide eraldamise korra kohta, 3) teabe tegevuslubade ja ohutustunnistuste taotluste kohta, 4) teabe turulepääsuga seotud vaidluste lahendamise ja apellatsioonide esitamise korra kohta ning 5) teabe raudteega seotud teenindusrajatistele juurdepääsu kohta (lisaks praegu nõutavale teabele tariifide kohta)

4.18. Lepingud (VII lisa)

Uue VII lisaga täpsustatakse artikliga 30 ettenähtud lepingute sisu ja toimimist, et soodustada raudteede arendamise pikaajaliste strateegiate kasutuselevõtmist.

4.19. Infrastruktuurikulude ja infrastruktuuri kasutustasude nõuded (VIII lisa)

Raudteesüsteemide usaldusväärse ja jätkusuutliku rahastamise tagamiseks täpsustatakse uues VIII lisas teatavaid artikli 31 sätteid. Üksikasjalikult käsitletakse järgmisi küsimusi: 1) kulud, mida ei tohi võtta arvesse minimaalse teenusepaketi ja raudteele juurdepääsu teenuste otseste kulude arvutamisel (nagu on kindlaks määratud III lisa punktides 1 ja 2) ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks turusegmendid, mille puhul võib teenustega seoses kehtestada lisatasusid, 2) nõuded eristada raudteele juurdepääsu tasusid vastavalt tekitatud müratasemele, 3) kuidas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad määravad kindlaks turusegmendid, et hinnata lisatasude kehtestamise võimalust ning 4) tulemuslikkuse kavade põhinäitajad ja üldpõhimõtted.

4.20. Reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus (X lisa)

Uues X lisas kirjeldatakse üksikasjalikult ühist standardvormi raamatupidamisarvestuse esitamiseks reguleerivatele asutustele. Selle meetmega tagatakse reguleerivatele asutustele võimalus üksikasjalikult analüüsida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esitatud teavet ja lihtsustada järelevalvet.

2004/49/EÜ artikli 30 lõige 1 (kohandatud)

2010/0253 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

2001/14/EÜ (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artikli 91 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [8],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

uus

(1) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta [9], nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta [10] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta [11] on 2004. ja 2007. aastal oluliselt muudetud. Arvestades vajadust teha kõnealustesse õigusaktidesse veel täiendavaid muudatusi ja nende omavahelist seost, tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada ja koondada üheks õigusaktiks.

91/440/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

(2) Euroopa Liidu transpordisektori tihedam integreerimine on siseturu väljakujundamisel oluline osa ja raudteed on omakorda Euroopa Liidu transpordisektori tähtsaimaid osi säästva liikuvuse saavutamisel .

91/440/EMÜ põhjendus 2

(3) Tuleks suurendada raudteesüsteemi tõhusust ja raudteesüsteem konkurentsituruga integreerida, võttes arvesse raudteede eripära.

95/18/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(4) Linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlike liinide teenindamine ning süstikrongiteenusena osutatavad veoteenused läbi La Manche'i väina tunneli tuleks direktiivi reguleerimisalast välja jätta;

91/440/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(5) Raudteevedude tõhusaks ja teiste veoliikidega konkurentsivõimeliseks muutmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et raudteeveo-ettevõtjatel on iseseisva ettevõtja staatus, mis võimaldab neil äritegevust turuvajadustega kohandada.

91/440/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(6) Raudteesüsteemi edasise arendamise ja tõhusa majandamise tagamiseks tuleks raudteeveoteenuste osutamine ja raudteeinfrastruktuuri majandamine teineteisest eraldada. Sellises olukorras on oluline, et kumbagi eespool nimetatud tegevust majandatakse eraldi ja et neil on eraldi raamatupidamisarvestus.

95/18/EÜ põhjendus 2

(7) Raudteesektoris tuleks kohaldada teenuste osutamise vabaduse põhimõtet kõnealuse sektori eriomadusi arvesse võttes;

91/440/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(8) Selleks et suurendada konkurentsi raudteeteenuste majandamisel ning pakkuda kasutajatele rohkem mugavust ja paremaid teenuseid, peaks liikmesriikidele jääma üldine vastutus asjakohase raudteeinfrastruktuuri arendamise eest.

91/440/EMÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(9) Infrastruktuurikulutuste jagamise ühised eeskirjad puuduvad ja seepärast peaksid liikmesriigid pärast raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga konsulteerimist nägema ette eeskirjad, milles sätestatakse, et raudteeveo-ettevõtjad tasuvad raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest. Eeskirjad ei tohiks võimaldada raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist.

91/440/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(10) Liikmesriigid peaksid tagama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja olemasolevate riigile või riigi kontrolli alla kuuluvate raudteeveo-ettevõtjate usaldusväärse finantsstruktuuri, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi riigiabieeskirju .

2001/14/EÜ põhjendus 8

(11) Tõhus kaubaveosektor, eelkõige piiriülene veondus, vajab meetmeid turu avamiseks.

95/18/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(12) Tagamaks raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu õiguste ühtse ja mittediskrimineeriva kohaldamise Euroopa Liidu kõigis osades, on asjakohane kasutusele võtta raudteeveo-ettevõtjate tegevusluba.

2007/58/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(13) Vahepeatustega reiside puhul tuleks kogu marsruudi vältel lubada uutel turule sisenejatel reisijaid rongile peale võtta ja lasta neil maha minna, et tagada sellise tegevuse majanduslik elujõulisus ning vältida võimalike konkurentide ebasoodsamat olukorda võrreldes olemasolevate ettevõtjatega.

2007/58/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

(14) Uut vahepeatustega avatud rahvusvaheliste reisijateveoteenuste kasutuselevõtmist ei tohiks kasutada siseriikliku reisijateveo teenuste turu avamiseks, vaid see peaks puudutama üksnes rahvusvahelisel marsruudil olevaid peatusi. Kõnealuste uute teenuste põhieesmärgiks peaks olema reisijatevedu rahvusvahelisel reisil. Selleks et kindlaks määrata, kas see on veoteenuse põhieesmärk, tuleks arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu siseriikliku või rahvusvahelise reisijateveo käibe osatähtsus ja maht ning veoteenuse pikkus. Veoteenuse põhieesmärgi peaks huvitatud isiku taotlusel kindlaks määrama vastav siseriiklik reguleeriv asutus.

2007/58/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, [12] lubab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel sõlmida avaliku teenindamise lepingud, mis võivad sisaldada teatavate teenuste osutamise ainuõigusi. Seepärast on vaja tagada, et nimetatud määruse sätted oleksid kooskõlas rahvusvaheliste reisijateveo teenuste konkurentsile avamise põhimõttega.

2007/58/EÜ põhjendus 10

(16) Rahvusvaheliste reisijateveo teenuste konkurentsile avamine, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata turulepääsu õigust, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu ning kui selle on heaks kiitnud käesoleva direktiivi artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus objektiivse majandusanalüüsi alusel ja avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse taotlusel.

2007/58/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(17) Hinnangu andmisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, tuleks võtta arvesse eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, nagu mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele, sealhulgas mõju omahinnale lepingu sõlminud pädeva avalik-õigusliku asutuse jaoks, reisijatepoolne nõudlus, piletihindade kindlaksmääramine, piletimüügikorraldus, peatuste asukoht ja arv mõlemal pool piiri ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedus. Vastavalt sellisele hinnangule ja reguleeriva asutuse otsusele võivad liikmesriigid anda taotletava rahvusvahelise reisijateveoteenuse kasutusõiguse või selle andmisest keelduda või seda muuta, sealhulgas võtta uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse osutajalt kasutustasu vastavalt majandusanalüüsile ning kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2007/58/EÜ põhjendus 13

(18) Selleks et toetada reisijateveoteenuste osutamist liinidel, mis täidavad avaliku teenindamise kohustust, peaks liikmesriikidel olema võimalik volitada nende teenuste eest vastutavaid ametiasutusi võtma nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate reisijateveoteenuste eest tasu. See maks peaks aitama rahastada avaliku teenindamise kohustusi, mis on sätestatud avaliku teenindamise lepingutes.

2007/58/EÜ põhjendus 14

(19) Reguleeriv asutus peab toimima viisil, millega välditakse igasugust huvide konflikti ja võimalikku sekkumist asjaomase avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel. Reguleeriva asutuse pädevust tuleks laiendada, et võimaldada tal hinnata rahvusvahelise teenuse eesmärki ja, kui see on asjakohane, võimalikku majanduslikku mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele.

2007/58/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(20) Selleks et investeerida eriotstarbelisi infrastruktuure, näiteks kiirraudteeliine kasutavatesse teenustesse, vajavad taotluse esitajad mahukate pikaajaliste investeeringute tegemiseks õiguskindlust .

2007/58/EÜ põhjendus 17

(21) Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid vahetama teavet ja, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama põhimõtted ja praktika, mille alusel hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad suunised.

uus

(22) Selleks et tagada aus konkurents raudteeveo-ettevõtjate vahel, tuleks eristada raudteeveoteenuste osutamist ja teenindusrajatiste käitamist. Sellist olukorda arvestades peavad kõnealust kaht tegevusliiki sõltumatult majandama eraldiseisvad juriidilised isikud. Selline sõltumatus ei pruugi tähendada seda, et iga teenindusrajatise jaoks luuakse eraldi asutus või äriühing.

95/18/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(23) Usaldusväärsete ja adekvaatsete teenuste tagamiseks on vaja tagada, et raudteeveo-ettevõtjad vastaksid kogu aeg teatavatele hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse nõuetele.

95/18/EÜ põhjendus 10

(24) Klientide ja asjaomaste kolmandate isikute kaitseks on tähtis tagada, et raudteeveo-ettevõtjatel on küllaldane vastutuskindlustus.

95/18/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(25) Raudteeveo-ettevõtja peaks täitma ka raudteeveoteenuste siseriiklikke ja Euroopa Liidu eeskirju, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata ning mis on ette nähtud selle tagamiseks, et raudteeveo-ettevõtja tegevus konkreetsetel liinilõikudel oleks täiesti turvaline, ning et nõuetekohaselt võetaks arvesse töötajate ja tarbijate tervist, sotsiaaltingimusi ja õigusi .

95/18/EÜ põhjendus 14 (kohandatud)

(26) Raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade andmise ning nende lubade säilitamise ja muutmise kord peaks olema läbipaistev ja vastama mittediskrimineerimise nõuetele.

2001/14/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(27) Selleks et tagada läbipaistvus ja kõikide raudteeveo-ettevõtjate diskrimineerimata juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja raudteega seotud teenustele , tuleb juurdepääsuõiguse teostamiseks vajalik kogu teave avaldada võrguaruandes.

2001/14/EÜ põhjendus 6

(28) Tänu nõuetekohastele raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise skeemidele ja konkureerivatele ettevõtjatele on võimalik veoliike paremini tasakaalustada.

2001/14/EÜ põhjendus 7

(29) Raudteeinfrastruktuuri optimaalse kasutamise soodustamine toob ühiskonna jaoks kaasa veokulu vähenemise.

2001/14/EÜ põhjendus 10

(30) Nõuetekohased raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramise skeemid koos muude transpordiinfrastruktuuride kasutustasude asjakohaste skeemidega ning konkureerivate ettevõtjatega peaksid looma eri veoliikide optimaalse tasakaalu.

2001/14/EÜ põhjendus 11

(31) Kasutustasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemid peaksid võimaldama kõikidele ettevõtjatele ühetaolise ja diskrimineerimata juurdepääsu ning ausalt ja diskrimineerimata püüdma vastata kõikide kasutajate ning veoliikide vajadustele niipalju kui võimalik.

2001/14/EÜ põhjendus 16

(32) Kasutustasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemid peaksid võimaldama vaba konkurentsi raudteeteenuste pakkumise valdkonnas.

2001/14/EÜ põhjendus 12

(33) Liikmesriikide määratud raamistikus peaksid tasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemid hõlbustama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel oma infrastruktuuride kasutust optimeerida.

2001/14/EÜ põhjendus 13

(34) Läbilaskevõime jaotamise skeemid peaksid andma raudteeveo-ettevõtjatele selgeid ja järjepidevaid signaale, mille alusel teha ratsionaalseid otsuseid.

2001/14/EÜ põhjendus 35

(35) Iga tasude määramise skeem saadab kasutajatele majanduslikke signaale. On oluline, et sellised raudteeveo-ettevõtjatele saadetavad signaalid oleksid järjepidevad ning suunaksid neid ratsionaalsetele otsustele.

2001/14/EÜ põhjendus 14

(36) Selleks et võtta arvesse raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime kasutajate või potentsiaalsete kasutajate vajadust kavandada oma majandustegevust ning klientide ja rahastajate vajadusi, on oluline, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagaks infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise viisil, mis kajastab teenuse usaldusväärsuse säilitamise ja suurendamise vajadust.

2001/14/EÜ põhjendus 15

(37) On soovitav, et raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja jaoks nähakse ette stiimulid häirete minimeerimiseks ja võrgu tõhususe suurendamiseks.

2001/14/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(38) Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada raudteeteenuste ostjatel vahetult osaleda läbilaskevõime jaotamises.

2001/14/EÜ põhjendus 17

(39) Oluline on arvesse võtta nii taotlejate kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ärialaseid vajadusi.

2001/14/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

(40) Oluline on maksimeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele läbilaskevõime jaotamisel võimaldatavat paindlikkust, ent see peab peaks olema tasakaalus taotleja mõistlike nõudmiste rahuldamisega.

2001/14/EÜ põhjendus 19

(41) Läbilaskevõime jaotamisel tuleks vältida mittevajalike piirangute kehtestamist teiste selliste ettevõtjate soovidele, kes omavad või kavatsevad omandada õigusi kasutada infrastruktuuri oma äri edendamiseks.

2001/14/EÜ põhjendus 21

(42) Läbilaskevõime jaotamise ja tasude määramise skeemide puhul võib olla tarvis arvesse võtta asjaolu, et raudteeinfrastruktuuri võrk võib olla kavandatud erinevaid põhikasutajaid silmas pidades.

2001/14/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

(43) Kuna Eeri kasutajad ja eri kasutajaliigid mõjutavad sageli infrastruktuuri läbilaskevõimet erinevalt, ning peab nõudlus eri teenuste järele peab olema nõuetekohaselt tasakaalustatud.

2001/14/EÜ põhjendus 24

(44) Nende teenuste osas, mida osutatakse lepingu alusel ametiasutustele, võib tarvis olla erireegleid, et tagada nende atraktiivsus kasutajate jaoks.

2001/14/EÜ põhjendus 25

(45) Tasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemide puhul tuleb arvesse võtta infrastruktuuri läbilaskevõime üha suurenevat kasutust ning lõpuks läbilaskevõime ammendumist.

2001/14/EÜ põhjendus 26 (kohandatud)

(46) Eri tüüpi liikluse planeerimise ajakava on erinev, mistõttu tuleks tagada võimalus rahuldada infrastruktuuri läbilaskevõime taotlused, mis esitatakse pärast aastaste liiklusgraafikute koostamist.

2001/14/EÜ põhjendus 28

(47) Raudteeveo-ettevõtjate jaoks optimaalse tulemuse tagamiseks on soovitatav nõuda raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime kasutamise uurimist, kui kasutajate vajaduste rahuldamiseks on tarvis läbilaskevõime taotlusi kooskõlastada.

2001/14/EÜ põhjendus 29 (kohandatud)

(48) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate monopoolset seisundit silmas pidades tuleks nõuda infrastruktuuri vaba läbilaskevõime ning selle suurendamise viiside uurimist, kui läbilaskevõime jaotamisega ei suudeta kasutajate vajadusi rahuldada.

2001/14/EÜ põhjendus 30 (kohandatud)

(49) Teabe puudumine teiste raudteeveo-ettevõtjate taotluste ja süsteemi kitsaskohtade kohta võib raskendada raudteeveo-ettevõtjate püüdlusi optimeerida infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi.

2001/14/EÜ põhjendus 31 (kohandatud)

(50) Oluline on tagada jaotusskeemide parem kooskõlastamine, et suurendada raudtee atraktiivsust liikluse jaoks, mis läbib enam kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võrku, eelkõige rahvusvahelises liikluses.

2001/14/EÜ põhjendus 32

(51) Oluline on minimeerida konkurentsimoonutusi, mis võivad tasude määramise põhimõtete oluliste erinevuste tõttu tekkida raudteeinfrastruktuuride või veoliikide vahel.

2001/14/EÜ põhjendus 33

(52) Soovitatav on määratleda infrastruktuuriteenuse need osad, mis on tingimata vajalikud, et võimaldada ettevõtjal teenust osutada, ning mida tuleks osutada minimaalse juurdepääsutasu eest.

2001/14/EÜ põhjendus 34 (kohandatud)

(53) Investeerimine raudteeinfrastruktuuri on vajalik ning infrastruktuuri kasutustasude määramise skeemid peaksid stimuleerima raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid tegema majanduslikult otstarbekaid investeeringuid.

2001/14/EÜ põhjendus 36 (kohandatud)

(54) Selleks et oleks võimalik kehtestada infrastruktuuri kasutustasude asjakohased ning õiglased määrad, peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad oma vara üle arvet pidama ja selle väärtuse kindlaks määrama ning jõudma täielikule selgusele infrastruktuuri käigushoidmise kulutegurite osas.

2001/14/EÜ põhjendus 37

uus

(55) Soovitatav on tagada, et veootsuste tegemisel võetakse arvesse väliskulusid ning et raudtee-infrastruktuuri kasutustasude määramisega aidatakse kaasa väliskulude ühtsele ja tasakaalustatud arvessevõtmisele kõikide veoliikide puhul .

2001/14/EÜ põhjendus 38

uus

(56) On oluline tagada, et riigisisese ja rahvusvahelise liikluse tasud võimaldavad raudteel täita turu vajadusi; sellest tulenevalt peaksid infrastruktuuri kasutustasud olema võrdsed rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kuludega.

2001/14/EÜ põhjendus 39 (kohandatud)

(57) Infrastruktuuri kasutustasude arvelt kulude katmise üldine määr mõjutab vajaliku riikliku toetuse suurust; liikmesriigid võivad nõuda kulude üldist katmist nõuda erineval määral. Infrastruktuuri kasutustasude määramise mis tahes skeem peaks siiski võimaldama sellist liiklust , mis suudab vähemalt selle poolt raudteevõrgu kasutamisega kaasnevad lisakulud tasa teenida.

2001/14/EÜ põhjendus 40

(58) Raudteeinfrastruktuur on loomulik monopol. Seepärast on vaja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid ergutada kulusid kärpima ja oma infrastruktuuri tõhusalt majandama.

2001/14/EÜ põhjendus 41 (kohandatud)

(59) Raudteevedude arendamiseks tuleks muu hulgas kasutada olemasolevaid Euroopa Liidu vahendeid, ilma et see mõjutaks juba kehtivaid prioriteete.

2001/14/EÜ põhjendus 42 (kohandatud)

(60) Raudteeveo-ettevõtjatelt võetava tasu vähendamine peab olema seotud tegeliku halduskulude, eelkõige tehingukulude kokkuhoiuga. Tasu võib vähendada ka raudteeinfrastruktuuri tõhusa kasutamise edendamiseks.

2001/14/EÜ põhjendus 43

(61) On soovitatav, et raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja jaoks nähakse ette stiimulid raudteevõrgu häirete minimeerimiseks.

2001/14/EÜ põhjendus 44

(62) Läbilaskevõime jaotamine on seotud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kuludega, mille tasumist tuleks nõuda.

2001/14/EÜ põhjendus 46 (kohandatud)

(63) Raudteeinfrastruktuuri tõhusaks majandamiseks ning ausaks ja diskrimineerimata kasutamiseks on vaja luua reguleeriv asutus, kes jälgib käesoleva direktiivi eeskirjade rakendamist ning tegutseb apellatsiooniorganina, ilma et see mõjutaks võimalust pöörduda kohtusse.

2001/14/EÜ põhjendus 47 (kohandatud)

(64) Tuleb rakendada konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide konkreetset geopoliitilist ja geograafilist olukorda ja eri liikmesriikide raudteesektori konkreetset korraldust ning et tagada siseturu terviklikkus.

uus

(65) Komisjonile tuleks anda volitus kohandada käesoleva direktiivi lisasid. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi osi, tuleb need vastu võtta delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt.

2001/14/EÜ põhjendus 48

(66) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused [13].

2001/13/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(67) Liikmesriigid ei suuda Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, s.o soodustada Euroopa Liidus raudteede arengut, kehtestada raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade andmise üldpõhimõtted ning kooskõlastada liikmesriikides raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kord ja selle infrastruktuuri kasutustasud, kuna tegevuslubade väljaandmine ja raudteevõrkude märkimisväärsete osade käitamine on selgelt rahvusvahelise ulatusega ning kuna on vaja tagada õiglased ja mittediskrimineerivad infrastruktuurile juurdepääsu tingimused, mistõttu on need eesmärgid paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil . Käesolev direktiiv kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

uus

(68) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus sisuliselt muutmata sätete ülevõtmiseks tuleneb varasematest direktiividest.

2007/58/EÜ põhjendus 21 (kohandatud)

(69) Liikmesriik, kellel ei ole raudteesüsteemi ega peatset väljavaadet selle saamiseks, kannataks ebaproportsionaalse ja tarbetu kohustuse pärast käesolev direktiiv üle võtta ja seda rakendada. Seetõttu tuleks sellised liikmesriigid kõnealusest kohustusest vabastada.

2007/58/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

(70) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [14] punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja Euroopa Liidu huvides vastavustabelid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

uus

(71) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata selliste XI lisa B osas esitatud tähtaegade järgimist, mille jooksul liikmesriigid peavad üle võtma eespool nimetatud direktiivides sätestatud nõuded,

2001/14/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

91/440/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse :

a) raudteeinfrastruktuuri majandamise ja liikmesriigis asutatud või asutatavate raudteeveo-ettevõtjate raudteevedude suhtes kohaldatavad eeskirjad (II peatükk) .

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

b) kriteeriumid, mida liikmesriigid kohaldavad Euroopa Liidus registreeritud või registreeritavale raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade väljaandmise, pikendamise või muutmise suhtes (III peatükk) ;

2001/14/EÜ (kohandatud)

c) raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja kogumise ning raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja menetlused (IV peatükk) .

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse raudteeinfrastruktuuri kasutamisel riigisisesteks ja rahvusvahelisteks raudteevedudeks.

91/440/EMÜ artikli 2 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 2

Erandid reguleerimisalast

1. II peatükki ei kohaldata selliste raudteeveo-ettevõtjate suhtes , kes teenindavad üksnes linna- või linnalähiliine või piirkondlikke liine.

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 1

2. Liikmesriigid võivad III peatüki reguleerimisalast kohaldamisalast välja jätta:

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 1

a) raudteeveo-ettevõtjad, kes osutavad raudtee-reisijateveo teenuseid ainult kohalikes ja piirkondlikes autonoomsetes raudteeinfrastruktuurides;

b) raudteeveo-ettevõtjad, kes osutavad raudtee-reisijateveo teenuseid üksnes linna- ja linnalähiliinidel;

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

c) raudteeveo-ettevõtjad, kes osutavad üksnes piirkondlikke raudtee-kaubaveoteenuseid;

d) ettevõtjad, kes osutavad kaubaveoteenuseid raudteeinfrastruktuurides, mis on eraomandis ning mida kasutatakse ainult infrastruktuuri omaniku vedudeks.

2001/14/EÜ (kohandatud)

3. Liikmesriigid võivad IV peatüki reguleerimisalast kohaldamisalast välja jätta:

a) autonoomsed kohalikud ja piirkondlikud võrgud, mis on ette nähtud reisijateveoteenuste osutamiseks raudteeinfrastruktuuris;

b) võrgud, mis on ette nähtud üksnes raudtee-reisijateveo teenuste osutamiseks linna- ja linnalähiliinidel reisijateveo teenuste osutamiseks;

c) piirkondlikud võrgud, mida kasutab piirkondlikeks kaubavedudeks üksnes raudteeveo-ettevõtja, kes ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, kuni kõnealuse võrgu läbilaskevõimet soovib kasutada ka mõni teine taotleja;

2001/14/EÜ

d) eraomandis olev raudteeinfrastruktuur, mis on ette nähtud üksnes infrastruktuuri omaniku oma kaubavedudeks;

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 1 (kohandatud)

e) raudteeveoteenustena tehtavad veod, mis teostatakse Euroopa Liitu läbiva transiidina.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kelle rongiliiklus piirdub üksnes maanteesõidukitele süstikrongiteenuse osutamisega La Manche'i väina tunneli kaudu, ega nende vedude suhtes, mille puhul piirdutakse maanteesõidukite vedamisega süstikrongiteenusena La Manche'i väina tunneli kaudu, välja arvatud artikli 6 lõige 1, artiklid 10, 11 ja 12 ning artikkel 28.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

5. Liikmesriigid võivad artiklite 10, 11 12 ja 28 reguleerimisalast välja jätta raudteeteenuse, mida osutatakse Euroopa Liitu läbiva transiidina ning mille lähte- ja sihtkoht asub väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

91/440/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2001/12/EÜ artikli 1 punkti 4 alapunkt a (kohandatud)

1) „raudteeveo-ettevõtja” — kõik vastavalt käesolevale direktiivile tegevusloa saanud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on osutada raudtee-kaubaveoteenuseid ja/või raudtee-reisijateveoteenuseid ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse; see hõlmab ka ainult veduriteenust võimaldavaid ettevõtjaid;

2) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” — asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise , majandamise ja hooldamise eest , sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest ; need raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded, mis on seotud võrguga või võrgu osaga, võib delegeerida teistele asutustele või ettevõtjatele;

91/440/EMÜ

uus

3) „raudteeinfrastruktuur” — komisjoni 18. detsembri 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 2598/70, millega määratakse kindlaks 4. juuni 1970 määruse (EMÜ) nr 1108/70 [15] I lisas esitatudraamatupidamisaruande vormide eri kululiikidesse märgitavad andmed, kõik IA lisas loetletud elemendid, mis selguse huvides on esitatud käesoleva direktiivi I lisas , välja arvatud viimane taane, mida käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse järgmiselt: „infrastruktuuriüksuse kasutatavad ehitised”;

2001/12/EÜ artikli 1 punkti 4 alapunkt b

4) „rahvusvaheline kaubaveoteenus” — veoteenused, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri; rong võib olla teisega haagitud või jagatud vaguniteks ja selle eri vagunitel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, tingimusel et kõik vagunid ületavad vähemalt ühe piiri;

2007/58/EÜ artikli 1 punkt 3

5) „rahvusvaheline reisijateveo teenus” – reisijateveo teenus, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu erinevates liikmesriikides asuvate jaamade vahel; rong võib olla teisega haagitud ja/või osadeks jagatud ning selle eri osadel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, tingimusel et kõik vagunid ületavad vähemalt ühe piiri;

91/440/EMÜ (kohandatud)

6) „linna- ja linnalähiliinid” – veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu ning kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele;

7) „piirkondlikud liinid” — veoteenused, mis vastavad piirkonna transpordivajadustele;

2007/58/EÜ artikli 1 punkt 4 (kohandatud)

8) „transiit” – Euroopa Liidu territooriumi läbimine ilma kauba peale- või mahalaadimiseta ja/või ilma reisijate rongile tuleku ja mahaminekuta Euroopa Liidu territooriumil;

95/18/EÜ (kohandatud)

9) „tegevusluba” – liikmesriigi poolt ettevõtjale antud luba, millega tunnistatakse ettevõtja suutlikkust osutada raudteeveoteenuseid , kõnealune suutlikkus võib piirduda konkreetset liiki teenuste osutamisega;

10) „ tegevuslube väljaandev asutus” — asutus, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks tegevuslubade väljaandmise;

2001/14/EÜ

11) „jaotamine” – raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt;

2001/14/EÜ (kohandatud)

12) „taotleja” – raudteeveo-ettevõtja ning muu füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas määrusele (EÜ) nr 1370/2007 vastavad pädevad asutused ning vedajad, kaubasaatjad ja kombineeritud veoteenuseid osutavad ettevõtjad, kellel on avalike teenuste osutamisega seonduv või ärihuvi infrastruktuuri läbilaskevõime omandamiseks;

13) „ülekoormatud infrastruktuur” – infrastruktuuri osa, mille puhul nõudlust infrastruktuuri läbilaskevõime järele ei ole teatavatel ajavahemikel võimalik rahuldada ka pärast erinevate läbilaskevõimsuse taotluste kooskõlastamist;

14) „läbilaskevõime suurendamise kava” – meede või rida meetmeid koos rakendamise ajakavaga, et leevendada läbilaskevõime piiranguid, mis viisid infrastruktuuri osa „ülekoormatud infrastruktuuriks” tunnistamiseni ;

15) „kooskõlastamine” – menetlus, mille käigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja taotlejad püüavad lahendada olukordi, kus infrastruktuuri läbilaskevõime taotluste osas on konflikt;

16) „raamkokkulepe” – õiguslikult siduv avalik-õiguslik või eraõiguslik üldkokkulepe, millega määratakse kindlaks taotleja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õigused ja kohustused seoses jaotatava infrastruktuuri läbilaskevõimega ning tasudega pikemaks ajaks kui üks liiklusgraafikuperiood;

2001/14/EÜ

17) „infrastruktuuri läbilaskevõime” – taotletavate rongiliinide teatava ajavahemiku jooksul teatavale infrastruktuuri osale paigutamise potentsiaal;

2001/14/EÜ (kohandatud)

18) „võrk” – kogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandatav raudteeinfrastruktuur;

19) „võrguaruanne” – aruanne, milles esitatakse tasude määramise ning läbilaskevõime jaotamise skeemidega seotud üksikasjalikud üldeeskirjad, tähtajad, menetlused ja kriteeriumid,; sealhulgas ka teave see sisaldab ka muud teavet, mis on raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotlemiseks vajalik;

20) „rongiliin” – infrastruktuuri läbilaskevõime, mis on vajalik rongi liikumiseks ühest punktist teise teatava ajavahemiku jooksul;

2001/14/EÜ

(21) „ liiklusgraafik” – andmed kõikide kavandatud rongi- ja veeremiliikumiste kohta, mis liiklusgraafikuperioodil asjassepuutuval infrastruktuuril toimuvad.

91/440/EMÜ (kohandatud)

II PEATÜKK

EUROOPA LIIDU RAUDTEEDE ARENDAMINE

1. JAGU

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 5

Majandamise sõltumatus

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 4

Raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus

1. Liikmesriigid tagavad, et majandamise, haldamise ning haldus-, majandus- ja raamatupidamisküsimuste sisekontrolli osas oleksid liikmesriikidele otse või kaudselt kuuluvad või nende otsese või kaudse kontrolli all olevad raudteeveo-ettevõtjad sõltumatud, mis tähendab, et eelkõige nende varad, eelarve ja raamatupidamine on riigi omadest lahus.

2. Kuigi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab järgima tasude määramise ja läbilaskevõimsuse jaotamise raamistikku ning konkreetseid eeskirju, mille liikmesriigid on kehtestanud, vastutab ta oma majanduse, halduse ja sisekontrolli eest.

91/440/EMÜ artikli 5 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 5

Raudteeveo-ettevõtjate majandamine vastavalt äripõhimõtetele

1. Liikmesriigid võimaldavad raudteeveo-ettevõtjatel kohandada oma tegevust turunõuetega ja korraldada seda tegevust juhtorganite vastutusel, et pakkuda tõhusaid ja asjakohaseid teenuseid nõutavale teeninduskvaliteedile vastava madalaima võimaliku hinna eest.

Raudteeveo-ettevõtjaid majandatakse kooskõlas äriühingute suhtes kohaldatavate põhimõtetega , olenemata ettevõtjate omandivormist . See kehtib ka neile liikmesriikide poolt määratud avaliku teenindamise kohustuse ja nende avaliku teenindamise lepingute kohta, mille nad riigi pädevate asutustega sõlmivad.

2. Raudteeveo-ettevõtjad koostavad oma äriplaani, sealhulgas investeerimis- ja rahastamiskavad. Selliste kavade eesmärk on saavutada ettevõtja finantstasakaal ja muud tehnilise, ärilise ja rahalise juhtimise eesmärgid; samuti esitavad nad kõnealuste eesmärkide saavutamise viisi.

3. Raudteeveo-ettevõtjal peab seoses liikmesriigi väljaantud üldiste poliitiliste suunistega ja võttes arvesse siseriiklikke kavu ja lepinguid (mis võivad olla mitmeaastased), sealhulgas investeerimis- ja rahastamiskavu, olema eelkõige õigus:

91/440/EMÜ

a) kehtestada oma struktuur, ilma et see piiraks artiklite 7, 29 ja 39 kohaldamist,

b) kontrollida teenuste osutamist ja turustamist ning määrata kindlaks nende hinnad, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaldamist;

c) teha otsuseid töötajate, varade ja hangete kohta;

d) laiendada oma turuosa, töötada välja uusi tehnoloogialahendusi ja teenuseid ning võtta kasutusele uuenduslikke juhtimisviise;

91/440/EMÜ

e) alustada uut tegevust raudteega seotud valdkondades.

uus

4. Kui raudteeveo-ettevõtja kuulub otseselt või kaudselt liikmesriigile või on liikmesriigi otsese või kaudse kontrolli all, ei ole tal majandamise suhtes rohkem kontrolliõigusi kui need majandamisega seotud õigused, mis siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt on eraõigusliku aktsiaseltsi aktsionäridel. Lõikes 3 nimetatud poliitilised suunised, mille riik võib äriühingute jaoks kehtestada seoses aktsionäridepoolse kontrolli teostamisega, võivad olla üksnes üldised ega tohi takistada juhtkonna konkreetsete äriotsuste tegemist.

91/440/EMÜ

uus

2. JAGU

Infrastruktuuri majandamise, vedude ja eri veoliikide lahusus

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestuste lahusus

1. Liikmesriigid tagavad, et äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeveo-ettevõtjate osutatavate veoteenustega, ja äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri majandamisega, koostatakse ja avaldatakse eraldi kasumiaruanded ja bilansid. Ühele nimetatud tegevusaladest makstud riiklikke vahendeid ei või teisele üle kanda.

2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et lahushoidmine nõuab, et ühes äriühingus luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri ja veoteenuseid majandavad eraldiseisvad üksused .

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 10 (kohandatud)

3. Liikmesriigid tagavad, et koostatakse ja avaldatakse kasumiaruanded ning bilanss nii raudtee-kaubaveoteenuste kui ka reisijateveoteenuste osutamisega seotud äritegevuse kohta. Veoteenuste kui avalike teenuste osutamiseks eraldatavad riiklikud vahendid tuleb näidata eraldi avaliku teenindamise iga lepingu asjaomases raamatupidamisarvestuses ja neid ei või üle kanda tegevusele, mis on seotud muude veoteenuste osutamisega või muu äritegevusega.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

uus

4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud eri tegevusalade raamatupidamisarvestus tuleb kõnealusest keelust kinni pidada peab võimaldama kontrollida, et ühele tegevusalale makstud riiklike vahendite ülekandmine teisele tegevusalale oleks keelatud.

Artikkel 7

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannete sõltumatus

1. Liikmesriigid tagavad, et II lisas loetletud ülesanded, millega määratakse kindlaks infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, antakse asutustele või ettevõtjatele, kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta. Sõltumata organisatsioonilisest struktuurist tuleb tõendada, et see eesmärk on saavutatud.

uus

II lisa vaadatakse saadud kogemustest lähtuvalt vajaduse korral läbi kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

Liikmesriigid võivad määrata raudteeveo-ettevõtjatele või mõnele muule asutusele vastutuse raudteeinfrastruktuuri arendamisele kaasa aitamise eest näiteks investeeringute, hoolduse ja rahastamise kaudu .

4. Lõike 3 kohaldamise aluseks on komisjoni aruanne, mis tuleb koostada kooskõlas artikliga 10b ja esitada 15. märtsiks 2006.

2001/14/EÜ (kohandatud)

2. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu, teostavad IV peatüki II ja III jaos kirjeldatud funktsioone tasusid määrav asutus ja läbilaskevõimet eraldav asutus, kes on oma õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatud .

uus

3. Kui IV peatüki 2. ja 3. jao sätetes viidatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesannetele, tähendab see seda, et kõnealuseid ülesandeid kohaldatakse ka tasusid määrava asutuse või läbilaskevõimet jaotava asutuse vastava pädevusvaldkonna suhtes.

91/440/EMÜ

3. JAGU

Finantsolukorra parandamine

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

uus

Artikkel 8

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja usaldusväärne rahastamine

1. Liikmesriigid arendavad oma siseriiklikku raudteeinfrastruktuuri , võttes vajaduse korral arvesse Euroopa Liidu üldisi vajadusi. Selleks avaldavad nad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegia, et täita raudteesüsteemi usaldusväärsel ja jätkusuutlikul rahastamisel põhinevaid tulevasi liikuvusvajadusi. Strateegia hõlmab vähemalt viit aastat ja seda uuendatakse.

2. Võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 93, 107 ja 108, võivad liikmesriigid ka rahastada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab vastu riigi määratud üldise poliitika raames ning lõike 1 kohast raudteeinfrastruktuuri arendamise strateegiat arvesse võttes äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskavu. Äriplaani eesmärk on tagada infrastruktuuri optimaalne ja tõhus kasutamine , sellega seotud teenuste osutamine ja selle arendamine ning kindlustada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalik rahaline tasakaal ja vahendid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et enne äriplaani kinnitamist konsulteeritakse läbilaskevõime taotlejatega. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus esitab mittesiduva arvamuse selle kohta, kas äriplaan on asjakohane kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

4. Liikmesriigid tagavad, et tavapärastes äritingimustes ning mõistliku ajavahemiku hiljemalt kolme aasta jooksul oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest ja riiklik toetus ning teiselt poolt infrastruktuurikulud. Vajaduse korral kuuluvad sinna hulka riigilt saadud ettemaksed.

2001/14/EÜ

Ilma et see mõjutaks võimalikku pikaajalist eesmärki katta kõikide transpordiliikide infrastruktuurikulud kasutajate arvelt, lähtudes eri transpordiliikide diskrimineerimata konkurentsist tingimustes, kus raudteeveod suudavad teiste veoliikidega konkureerida, võib liikmesriik artiklite 31 ja 32 kohase tasude määramise raamistiku piires nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tasakaalustaks oma bilansi riikliku toetuseta.

91/440/EMÜ

Artikkel 78

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuab tema vastutusalasse kuuluva raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest tasu, mille peavad maksma kõnealust infrastruktuuri kasutavad raudtee-ettevõtjad ja. Pärast kõnealuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga konsulteerimist näevad liikmesriigid ette tasu määramise eeskirjad.

Kasutustasu määramisel tuleb hoiduda raudtee-ettevõtjate vahelisest diskrimineerimisest ja eelkõige võib seejuures arvesse võtta läbisõidetud maad, rongi koosseisu ning selliste tegurite nagu kiiruse, teljekoormuse ja infrastruktuuri kasutusajaga seotud erinõudeid.

91/440/EMÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 9

Läbipaistev võla vähendamine

1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu riigiabieeskirjade kohaldamist ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 93, 107 ja 108 loovad liikmesriigid asjakohase mehhanismi, et aidata vähendada riigile või riigi kontrolli alla kuuluvate raudteeveo-ettevõtjate võlgu tasemeni, mis ei takista usaldusväärset finantsjuhtimist, ja parandada nende finantsolukorda.

2. Esimeses lõikes nimetatud eesmärgil nõuavad liikmesriigid selliste ettevõtjate raamatupidamisosakondade raames eraldiseisva võlakustutusüksuse loomist.

Üksuse bilansi passivasse võib kuni võlgade kustutamiseni kanda kõik võlad, mis ettevõtja on võtnud nii finantsinvesteeringuteks kui ka raudteevedudest või raudteeinfrastruktuuri majandamisest tulenevate ülemääraste tegevuskulude katmiseks. Tütarettevõtjate tegevusest tulenevaid võlgu ei võeta arvesse.

uus

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldada selliste võlgade ega võlaintresside suhtes, mis on ettevõtjale tekkinud pärast 15. märtsi 2001 või pärast Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva nende liikmesriikide puhul, mis liitusid ELiga pärast 15. märtsi 2001.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 9

3. Abi, mida liikmesriigid eraldavad käesolevas artiklis nimetatud võlgade kustutamiseks, antakse kooskõlas asutamislepingu artiklitega 73, 87 ja 88.

91/440/EMÜ (kohandatud)

4. JAGU

Juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja -teenustele

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 11 (kohandatud)

Artikkel 10

Raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimused

2. Artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvatele raudtee-ettevõtjatel võimaldatakse võrdsetel tingimustel kasutada teiste liikmesriikide infrastruktuuri rahvusvaheliste kombineeritud kaubavedude korraldamiseks.

2004/51/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt a (kohandatud)

uus

3. Raudtee-ettevõtjatele artikli 2 reguleerimisalas antakse rahvusvaheliste kaubaveoteenuste osutamiseks võrdsetel tingimustel juurdepääs artiklis 10 a ja I lisas määratletud üleeuroopalisele raudtee-kaubaveovõrgule ja hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kogu raudteevõrgule.

1. Lisaks sellele antakse hiljemalt 1. jaanuariks 2007 Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele raudteeveo-ettevõtjatele tagatakse võrdsetel , mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääs infrastruktuurile kõigis liikmesriikides iga liiki raudtee-kaubaveoteenuste osutamiseks. See hõlmab ka raudteejuurdepääsu sadamatele.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele raudteeveo-ettevõtjatele tuleb 1. jaanuariks 2010 anda kõikide liikmesriikide infrastruktuurile juurdepääsu õigus rahvusvahelise reisijateveo teenuse osutamiseks. Raudteeveo-ettevõtjatel on rahvusvahelise reisijateveo teenuse vältel õigus reisijaid peale võtta igast rahvusvahelisel marsruudil paiknevast jaamast ja lasta neil maha minna teises jaamas, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevates jaamades.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8

31. detsembriks 2011 tuleb anda nende liikmesriikide infrastruktuurile juurdepääsu õigus , kelle rahvusvahelise raudtee-reisijateveo turuosa on rohkem kui pool selle liikmesriigi raudteeveo-ettevõtjate reisijateveo käibest.

2007/58/EÜ artikli 1 lõike 8 (kohandatud)

Pärast asjaomaselt pädevalt asutuselt j või asjast huvitatud raudteeveo-ettevõtjatelt taotluse saamist, määrab (määravad) artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus või reguleerivad asutused kindlaks selle, kas teenuse peamiseks eesmärgiks on reisijatevedu kahe erinevas liikmesriigis asuva jaama vahel.

uus

Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva lõike rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 11

Juurdepääsuõiguse ning reisijate pealevõtu- ja mahapanekuõiguse piiramine

1. Liikmesriigid võivad piirata artiklis 10 sätestatud juurdepääsuõigust lähte- ja sihtkoha vahelistele teenustele, mis on hõlmatud ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate õigusaktidega. Sellisel piiramisel ei ole kitsendavat mõju õigusele võtta reisijaid peale igast rahvusvahelise veoteenuse marsruudil paiknevast jaamast ning lasta neil maha minna teises, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevas jaamas, välja arvatud siis, kui selle õiguse kasutamine ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

2. Selle, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud, peab kindlaks määrama artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus (või asutused) objektiivse majandusanalüüsi alusel ja eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal järgmiste isikute taotlusel:

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8

a) avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädev asutus või pädevad asutused;

b) muu asjaomane pädev asutus, kellel on õigus käesoleva artikli alusel juurdepääsu piirata;

c) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja;

d) avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja.

Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad peavad andma asjakohasele reguleerivale asutusele või asutustele põhjendatult nõutud teavet otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv asutus vaatab või reguleerivad asutused vaatavad esitatud teabe läbi, arutades seda vajaduse korral kõigi asjaomaste isikutega ning teavitades viimaseid oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaksmääratud mõistlikuks tähtajaks ning igal juhul kahe kuu jooksul pärast asjaomase teabe saamist.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

3. Reguleeriv asutus põhjendab oma otsust ja täpsustab tähtaega ja tingimusi, mille alusel võib mõni järgmistest isikutest taotleda otsuse läbivaatamist :

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8

a) asjaomane pädev asutus või pädevad asutused;

b) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja;

c) avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja;

d) juurdepääsu taotlev raudteeveo-ettevõtja.

uus

4. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

5. Liikmesriigid võivad piirata ka õigust võtta reisijaid peale ja lasta neil maha minna samas liikmesriigis rahvusvahelise reisijateveoteenuse marsruudil paiknevates jaamades, juhul kui reisijateveo ainuõigus nende jaamade vahel on antud kontsessiooni alusel, mis sõlmiti enne 4. detsembrit 2007 õiglase pakkumismenetluse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu õiguse asjakohaste põhimõtetega. Nimetatud piirang võib kesta kuni algse lepinguperioodi lõpuni või 15 aastat, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg on lühem.

3d. Käesoleva direktiivi sätted ei nõua, et liikmesriigid peaksid enne 1. jaanuari 2010 andma lõikes 3a osutatud kasutusõiguse raudtee-ettevõtjatele ja nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitud tütarettevõtetele, kes on litsentsitud liikmesriigis, kus selliseid kasutusõigusi ei anta.

6. Liikmesriigid tagavad lõigetes 1, 2, 3 ja 5 nimetatud otsuste kohtuliku läbivaatamise.

Artikkel 12

Reisijateveoteenuseid osutavatelt raudteeveo-ettevõtjatelt võetav tasu

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8

1. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel lubada raudtee-reisijateveo eest vastutaval asutusel kehtestada reisijateveoteenuseid osutavatele raudteeveo-ettevõtjatele tasu selle asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvate raudteede kasutamise eest kahe antud liikmesriigis asuva jaama vahel.

Sel juhul tuleb siseriiklikke või rahvusvahelisi raudtee-reisijateveoteenuseid osutavatel raudteeveo-ettevõtjatel selle asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvatel raudteedel liiklemise eest maksta samasugust tasu.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8 (kohandatud)

2. Nimetatud tasu on mõeldud kõnealusele asutusele kooskõlas Euroopa Liidu õigusega sõlmitud avaliku teenindamise lepingutes sätestatud avaliku teenindamise kohustuste täitmise hüvitamiseks. Sellisest tasust saadud ja hüvitamisena makstud tulu ei või ületada asjakohaste avaliku teenindamise kohustuste täitmisel tehtud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks vajalikku määra, võttes arvesse asjakohast tulu ning mõistlikku kasumit nende kohustuste täitmise eest.

3. Tasu kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning see on eelkõige kooskõlas õigluse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega, eriti teenuse keskmise hinna reisija kohta ja tasu suuruse vahel. Vastavalt käesolevale lõikele ei ohusta tasude kogusumma selle raudtee-reisijateveoteenuse majanduslikku elujõudu, millele need on kehtestatud.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 8

4. Asjaomased asutused hoiavad alles teavet, mis on vajalik, et tagada tasude päritolu ja nende kasutusviisi tuvastamise võimalikkus. Liikmesriigid edastavad selle teabe komisjonile.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 11

4. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel käesoleva artikli kohaldamist ja rakendamist konkreetsel juhul ning teeb kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja pärast artikli 11a lõikes 2 nimetatud komiteega konsulteerimist otsuse, kas kõnealuse meetme kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaldamist, võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse ühe kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

2004/51/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt c

6. Raudteejuurdepääs ja teenuste osutamine lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud raudteealase tegevusega seotud terminalides ja sadamates, mis teenindavad või võivad teenindada rohkem kui üht lõpptarbijat, antakse kõigile raudtee-ettevõtjatele mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning raudtee-ettevõtjate taotluste suhtes võib kohaldada piiranguid üksnes juhul, kui turutingimustes on olemas elujõulised alternatiivid raudteel.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 13

Teenustele juurdepääsu tingimused

1. Raudteeveo-ettevõtjatel on diskrimineerimata õigus III lisa punktis 1 sätestatud minimaalset juurdepääsupaketti kasutada.

2. Kõik teenindusrajatiste käitajad osutavad III lisa punktis 2 nimetatud teenuseid diskrimineerimata ning raudtee-ettevõtjate taotlusi võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas turutingimustele vastavad alternatiivsed võimalused. Kui üks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes on peamise infrastruktuuri haldaja, neid teenuseid ei osuta, kasutab ta kõiki mõistlikke vahendeid, et nimetatud teenuste osutamist hõlbustada.

uus

Kui teenindusrajatise käitaja kuulub asutusse või ettevõtjasse, kes samuti on aktiivne ja kes domineerib vähemalt ühel sellisel raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, korraldatakse kõnealuse käitaja töö niimoodi, et ta on õiguslikult, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest asutusest või ettevõtjast sõltumatu.

Raudteeveo-ettevõtjate esitatavad teenindusrajatisele juurdepääsu taotlused võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muud otstarbekad võimalused, kuidas asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid samal marsruudil majanduslikult vastuvõetavates tingimustes osutada. Muude otstarbekate võimaluste olemasolu peab tõendama teenindusrajatise käitaja.

Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et eri taotlused ei ole omavahel kooskõlas, püüab ta leida võimalikult hea lahenduse kõikide taotluste jaoks. Kui otstarbekat lahenduste ei leita ja kui tõendatud vajaduste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki seoses asjaomase rajatisega esitatud läbilaskevõime taotlusi, võtab artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus omal algatusel või kaebuse alusel sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et asjakohane läbilaskevõime osa jaotatakse mõnele teisele raudteeveo-ettevõtjale kui need, kes kuuluvad teenindusrajatise käitajaga ühte ja samasse asutusse või ettevõtjasse. Uue konkreetse veeremi jaoks äsja ehitatud hooldus- ja muud tehnilised rajatised võib jätta üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja käsutusse viieks aastaks alates nende käitamise algusest.

Kui teenindusrajatist ei ole vähemalt kaks aastat järjest kasutatud, avaldab selle omanik teate, et kõnealuse rajatise käitamine liisitakse või antakse rendile.

2001/14/EÜ (kohandatud)

3. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakub mõnd III lisa punktis 3 nimetatud teenust lisateenusena, osutab ta seda taotluse korral raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerivalt .

2001/14/EÜ

4. Raudteeveo-ettevõtjad võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või teistelt teenindajatelt taotleda III lisa punktis 4 loetletud täiendavaid lisateenuseid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole kohustatud neid teenuseid osutama.

uus

5. III lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 12

Artikkel 10a

1. Üleeuroopaline raudtee-kaubaveovõrk koosneb järgmistest komponentidest:

a) I lisas esitatud kaartidel toodud raudteeliinid;

b) vajaduse korral ümbersõiduliinid, eelkõige direktiivis 2000/14/EÜ nimetatud ülekoormatud infrastruktuuri ümbruses. Kui pakutakse selliseid liine, peab veo kestus võimaluste piires jääma samaks;

c) rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavate või teenindada võivate terminalide ning muu infrastruktuuri, sealhulgas nendega seotud juurdeveoliinideni viivad rööbasteed;

d) I lisas loetletud sadamateni viivad rööbasteed, sealhulgas juurdeveoliinid.

2. Lõike 1 punktides c ja d nimetatud juurdeveoliinide pikkus marsruudi alguses või lõpus on 50 km või 20 % marsruudi pikkusest lõike 1 punktis a nimetatud raudteeliinidel, olenevalt sellest, kumb on pikem.

Belgia ja Luksemburg kui võrdlemisi väikese või kontsentreeritud võrguga liikmesriigid võivad piirata juurdeveoliinide pikkust nii, et see oleks esimesel aastal alates 15 märtsist 2003 vähemalt 20 kilomeetrit ja kuni teise aasta lõpuni vähemalt 40 kilomeetrit.

uus

5. JAGU

Piiriülesed kokkulepped

Artikkel 14

Piiriüleste kokkulepe üldpõhimõtted

1. Kõrvaldatakse liikmesriikide vahelistes piiriülestes kokkulepetes sisalduvad sätted, mis diskrimineerivad raudteeveo-ettevõtjaid või piiravad nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.

Komisjoni teavitatakse kõnealustest kokkulepetest. Komisjon uurib selliste kokkulepete vastavust käesolevale direktiivile ja otsustab kooskõlas artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetlusega, kas seonduvate kokkulepete kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

2. Ilma et see piiraks pädevuse jagamist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidu õigusele liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleseid kokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste suhtes ning kõnealuste kokkulepete rakendamisel liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostöömenetlust.

Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva lõike kohaldamise üksikasjalik kord. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 13 (kohandatud)

uus

6. JAGU

Komisjoni järelevalvekohustus

Artikkel 15

Turujärelevalve ulatus

1. Hiljemalt 15. septembriks 2001 Komisjon teeb vajalikud korraldused järelevalveks Euroopa raudteevedude tehniliste ja majandustingimuste ning turu arengutendentside üle. Komisjon tagab piisavad ressursid kõnealuse sektori tulemuslikuks järelevalveks.

2. Sellega seoses kaasab komisjon liikmesriikide ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas kasutajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju.

3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige järgmiste raudteesektori raamtingimuste arengut: infrastruktuuride kasutustasud, läbilaskevõime jaotamine, ohutuseeskirjad investeeringud raudteeinfrastruktuuri, raudteeveoteenuste hindade ja kvaliteediga seotud suundumused, avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud raudveoteenused, tegevuslubade väljaandmine ning harmoneerimise tase liikmesriikide vahel . Komisjon tagab asjaomaste reguleerivate asutuste ja liikmesriikide aktiivse koostöö.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 13

uus

4. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru järgmistes küsimustes:

a) raudteeteenuste siseturu areng;

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 13 (kohandatud)

b) raamtingimused , sealhulgas avalike raudtee-reisijateveo teenuste osutamine ;

2004/51/EÜ artikli 1 lõige 3

c) Euroopa raudteevõrgu olukord;

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 13

d) juurdepääsuõiguste kasutamine;

e) takistused tõhusamate raudteeteenuste osutamiseks;

f) infrastruktuuri piirangud;

g) vajadus õigusaktide järele.

uus

5. Selleks et komisjon saaks teostada turujärelevalvet, esitavad liikmesriigid igal aastal IV lisas märgitud teabe ja muud komisjonile vajalikud andmed.

IV lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

III PEATÜKK

RAUDTEEVEO-ETTEVÕTJALE TEGEVUSLOA ANDMINE

1. JAGU

Tegevuslubade väljaandmise eest vastutav asutus

Artikkel 16

Raudteeveo-ettevõtja tegevuslubade väljaandmise eest vastutav asutus

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 3

Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab tegevuslubade väljaandmise eest ning käesoleva peatükiga pandud kohustuste täitmise eest.

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

Määratud asutus ise ei osuta raudteeveoteenuseid ega sõltu kõnealuseid teenuseid osutavatest äriühingutest või üksustest .

95/18/EÜ (kohandatud)

2. JAGU

Tegevusloa saamise tingimused

Artikkel 17

Üldnõuded

95/18/EÜ

uus

1. Raudteeveo-ettevõtjal on õigus taotleda tegevusluba liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud , tingimusel et liikmesriikidele või liikmesriikide kodanikele kuulub kokku rohkem kui 50 % raudteeveo-ettevõtjast ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille osaline Euroopa Liit on, sätestatakse teisiti .

2. Liikmesriigid ei anna välja tegevuslube ega pikenda nende kehtivusaega juhul, kui käesoleva peatüki nõuded on täitmata.

3. Raudteeveo-ettevõtjal, kes täidab käesoleva peatükiga ettenähtud nõuded, on õigus saada tegevusluba.

4. Ühelgi raudteeveo-ettevõtjal ei ole lubatud osutada käesoleva peatükiga hõlmatud raudteeveoteenuseid, kui ettevõtjale ei ole antud asjakohaste teenuste osutamise luba.

95/18/EÜ

Selline luba iseenesest ei anna valdajale raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu õigust.

uus

5. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord, sealhulgas tegevusloa ühtse vormi kasutamine. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

95/18/EÜ (kohandatud)

Artikkel 18

Tegevusloa saamise tingimused

95/18/EÜ

Raudteeveo-ettevõtja peab enne tegevuse alustamist suutma asjaomases liikmesriigis tegevuslube välja andvatele asutustele tõendada, et on igal ajal võimeline täitma hea maine, finantsnõuetele vastavuse ja ametialase pädevuse tingimusi ning tagama oma tsiviilvastutuse artiklite 19–22 tähenduses.

95/18/EÜ artiklid 5 ja 6 (kohandatud)

Selleks esitab iga taotleja kogu vajaliku teabe.

Artikkel 19

Hea mainega seotud nõuded

95/18/EÜ

Liikmesriigid määravad kindlaks hea maine nõude täitmiseks vajalikud tingimused tagamaks, et taotleja raudteeveo-ettevõtja või tema majandamise eest vastutavaid isikuid:

95/18/EÜ artiklid 5 ja 6

a) ei ole süüdi mõistetud rasketes kuritegudes, kaasa arvatud majanduskuriteod;

b) ei ole kuulutatud pankrotis olevaks;

c) ei ole süüdi mõistetud teatavate transpordialaste õigusaktide raskes rikkumises;

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 5

d) ei ole süüdi mõistetud selliste kohustuste tõsises või korduvas täitmata jätmises, mis tulenevad sotsiaal- või tööõigusealastest, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatest õigusaktidest, või tollialastest õigusaktidest äriühingu puhul, kes soovib tegelda kaupade piiriülese transpordiga, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduure.

95/18/EÜ (kohandatud)

Artikkel 20

Finantsnõuetele vastavusega seotud nõuded

95/18/EÜ

Finantsnõuetele vastavuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja tõendab, et suudab kaheteistkümne kuu jooksul täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi, mis on kehtestatud realistlike eelduste alusel.

95/18/EÜ artikkel 7 (kohandatud)

Selleks esitab iga taotleja vähemalt V lisas loetletud üksikasjad.

uus

V lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt läbi vaadata kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2004/49/EÜ artikli 29 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 21

Ametialase pädevusega seotud nõuded

Ametialase pädevuse nõue on täidetud, kui taotlev raudteeveo-ettevõtja suudab tõendada, et tal on või saab olema juhtkond, kellel on tegevusloaga kindlaksmääratud tegevuse turvalisuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks ning järelevalveks vajalikud teadmised ja/või kogemused.

95/18/EÜ (kohandatud)

Artikkel 22

Tsiviilvastutusega seotud nõuded

95/18/EÜ

uus

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 [16] III peatüki kohaldamist, peab raudteeveo-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus või samaväärne kord, mille alusel ta täidab siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustused õnnetusjuhtumite korral, esmajoones seoses reisijate, pagasi, lasti, postisaadetiste ja kolmandate isikutega.

95/18/EÜ (kohandatud)

3. JAGU

Tegevusloa kehtivus

Artikkel 23

Geograafiline ja ajaline kehtivus

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 4 (kohandatud)

1. Tegevusluba kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil.

95/18/EÜ (kohandatud)

2. Tegevusluba kehtib seni, kuni raudteeveo-ettevõtja täidab käesoleva peatükiga ettenähtud kohustusi. Tegevuslube väljaandev asutus võib siiski ette näha tegevuslubade korrapärase läbivaatamise. Sel juhul vaadatakse need läbi vähemalt iga viie aasta järel.

95/18/EÜ

3. Tegevusloa peatamist või tühistamist reguleerivad erisätted võivad olla sinna lisatud.

95/18/EÜ (kohandatud)

Artikkel 24

Ajutine tegevusluba, tegevusloa peatamine ja kinnitamine

1. Kui tegevuslube väljaandval asutusel on tõsine kahtlus, et temalt tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtja ei täida käesoleva peatüki 2. ja 3. jao ning eriti artikli 18 nõudeid, võib tegevuslube väljaandev asutus igal ajal kontrollida, kas kõnealune raudteeveo-ettevõtja tegelikult täidab asjaomaseid nõudeid või mitte.

Kui tegevuslube väljaandev asutus on veendunud, et raudteeveo-ettevõtja ei suuda enam täita nõudeid, peatab või tühistab ta asjaomase tegevusloa.

95/18/EÜ

2. Kui liikmesriigis tegevuslube väljaandev asutus veendub, et on põhjust tõsiselt kahelda, kas teises liikmesriigis tegevuslube väljaandvalt asutuselt tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtja täidab käesoleva peatükiga ettenähtud nõudeid, teatab tegevuslube väljaandev asutus sellest viivitamata kõnealusele teises liikmesriigis tegevuslube väljaandvale asutusele.

3. Kui tegevusloa peatamine või tühistamine tuleneb finantsnõuetele vastavuse tingimuse täitmata jätmisest, võib tegevuslube väljaandev asutus, olenemata lõikest 1, anda ajutise tegevusloa kuni raudteeveo-ettevõtja ümberkorraldamiseni, kui turvalisus ei ole ohustatud. Ajutise tegevusloa kehtivusaeg ei ole siiski pikem kui kuus kuud alates selle väljaandmise kuupäevast.

95/18/EÜ artikkel 11 (kohandatud)

4. Kui raudteeveo-ettevõtja ei ole tegutsenud kuus kuud või ei ole tegevust alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa saamisest, võib tegevuslube väljaandev asutus otsustada, et tegevusluba tuleb kinnitamiseks uuesti esitada või et see tuleb peatada.

95/18/EÜ

Tegevuse alustamiseks võib raudteeveo-ettevõtja taotleda pikemat ajavahemikku, võttes arvesse osutatavate teenuste eripära.

5. Kui toimub ettevõtja õiguslikku olukorda mõjutav muutus, eelkõige ühinemine või ülevõtmine, võib tegevuslube väljaandev asutus otsustada, et tegevusluba tuleb kinnitamiseks uuesti esitada. Asjaomane raudteeveo-ettevõtja võib tegevust jätkata, kui tegevuslube väljaandev asutus otsustab, et turvalisus ei ole ohustatud. Sel juhul otsust põhjendatakse.

6. Kui raudteeveo-ettevõtja otsustab tegevust olulisel määral muuta või laiendada, tuleb tegevusluba esitada uuesti läbivaatamiseks tegevuslube väljaandvale asutusele.

95/18/EÜ artikkel 11

7. Tegevuslube väljaandev asutus ei luba raudteeveo-ettevõtjal, kelle vastu on algatatud pankrotimenetlus või muu samalaadne menetlus, säilitada oma tegevusluba , kui kõnealune asutus on veendunud, et puudub realistlik väljavaade ettevõtja rahuldavaks finantsiliseks ümberkujundamiseks mõistliku aja jooksul.

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 6

8. Kui tegevuslube väljaandev asutus annab välja, peatab või tühistab tegevusloa või teeb selles muudatusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teatab sellest kohe teistele liikmesriikidele.

2001/13/EÜ artikli 1 lõige 7

Artikkel 12

1. Peale käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuete täidab raudtee-ettevõtja ka ühenduse õigusele vastavaid ning siseriiklikke õigusnorme, mida kohaldatakse kedagi diskrimineerimata, eelkõige:

a) konkreetseid raudteevedude teenuste kohta käivaid tehnilisi ja tegevusalaseid nõudeid;

b) töötajate, veeremi ja ettevõtjate sisestruktuuriga seotud ohutusnõudeid;

c) töötajate ja klientide tervishoiu-, ohutus- ja sotsiaaltingimusi ning õigusi;

d) nõudeid, mida kohaldatakse kõigi asjakohase raudteetranspordi sektori ettevõtete suhtes, et pakkuda klientidele soodustusi või kaitset.

2. Raudtee-ettevõtja võib igal ajal pöörduda komisjoni poole küsimuses, mis puudutab siseriikliku õigusega ettenähtud nõuete vastavust ühenduse õigusele ning kõnealuste nõuete kohaldamist kedagi diskrimineerimata.

Kui komisjon leiab, et käesoleva määruse nõudeid ei ole täidetud, siis avaldab ta oma arvamuse direktiivi korrektse tõlgenduse kohta, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaldamist.

Artikkel 13

Raudtee-ettevõtjad täidavad rahvusvahelise raudteetranspordi suhtes kohaldatavaid kokkuleppeid, mis kehtivad liikmesriikides, kus ettevõtjad tegutsevad. Nad täidavad ka asjakohaseid maksu- ja tollisätteid.

95/18/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 25

Tegevuslubade andmise kord

1. Asjaomane tegevuslube väljaandev asutus liikmesriik avalikustab tegevuslubade andmise korra ja teavitab sellest Euroopa Raudteeagentuuri komisjoni.

2. Tegevuslube väljaandev asutus teeb taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti, kuid kõige rohkem kolm kuud pärast kogu asjakohase teabe, eelkõige V lisas nimetatud üksikasjade esitamist. Tegevuslube väljaandev asutus võtab arvesse kogu olemasolevat teavet. Otsusest teatatakse taotlevale raudteeveo-ettevõtjale viivitamata . Keeldumisotsust põhjendatakse.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tegevuslube väljaandva asutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

2001/14/EÜ (kohandatud)

IV PEATÜKK

RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KASUTUSTASUDE MÄÄRAMINE JA RAUDTEEINFRASTRUKTUURI LÄBILASKEVÕIME JAOTAMINE

1. JAGU

Üldpõhimõtted

Artikkel 26

Infrastruktuuri läbilaskevõime tõhus kasutamine

2001/14/EÜ

Liikmesriigid tagavad, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramise ja läbilaskevõime jaotamise skeemid oleksid vastavuses käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega ning võimaldaksid seega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal olemasolevat infrastruktuuri läbilaskevõimet turustada ning optimaalse tõhususega kasutada.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 27

Võrguaruanne

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja töötab pärast huvitatud isikutega , sealhulgas artiklis 55 nimetatud reguleeriva asutustega, konsulteerimist välja ning avaldab võrguaruande, mis on kättesaadav tasu eest, mis ei tohi ületada aruande avaldamisega seotud kulusid. Võrguaruanne avaldatakse vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Võrguaruande sisu tehakse elektroonilises vormingus tasuta kättesaadavaks Euroopa Raudteeagentuuri veebiportaalis.

2001/14/EÜ

uus

2. Võrguaruandes sätestatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadused. See sisaldab teavet kõnealusele raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste kohta. Võrguaruande sisu on esitatud VI lisas.

uus

VI lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ

3. Võrguaruannet ajakohastatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele.

2001/14/EÜ

4. Võrguaruanne avaldatakse hiljemalt neli kuud enne infrastruktuuri läbilaskevõime taotluste esitamise tähtpäeva.

2004/51/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt b (kohandatud)

Artikkel 28

Raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelised kokkulepped

Iga raudteeveoteenuseid osutav raudteeveo-ettevõtja sõlmib vajalikud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud lepingud kasutatavat raudteeinfrastruktuuri haldavate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega. Kõnealuseid lepinguid reguleerivad tingimused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

2. JAGU

Infrastruktuuri ja teenuste kasutustasud

2001/14/EÜ

Artikkel 29

Tasude kehtestamine, kindlaksmääramine ja kogumine

1. Liikmesriigid kehtestavad tasude määramise raamistiku, rikkumata seejuures raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja majandamise sõltumatust, mis on ette nähtud artikliga 4.

2001/14/EÜ artikkel 4

Majandamise sõltumatuse nõuet silmas pidades kehtestavad liikmesriigid ka konkreetsed tasude määramise eeskirjad või delegeerivad vastavad volitused raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.

uus

Liikmesriigid tagavad, et tasude määramise raamistik ja sellekohased eeskirjad avaldatakse võrguaruandes.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks ja kogub infrastruktuuri kasutustasu.

2. Liikmesriigid tagavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd selleks, et enam kui üht infrastruktuurivõrku läbiva rongiliikluse suhtes oleks võimalik kohaldada tõhusaid tasude määramise skeeme . Eelkõige püüavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagada rahvusvaheliste raudtee-kaubavedude raudteeveoteenuste optimaalse konkurentsivõime ning raudteevõrkude tõhusa kasutamise.

uus

Liikmesriigid tagavad, et selliste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle otsused tasude määramise kohta mõjutavad teisi infrastruktuure, on kaasatud tasude määramise koordineerimisse või asjaomase infrastruktuuri kasutustasu määramisse rahvusvahelisel tasandil.

2001/14/EÜ

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, välja arvatud artikli 32 lõike 2 kohase erikorra puhul, et kasutatav tasude määramise skeem rajaneb kogu nende võrgus samadel põhimõtetel.

2001/14/EÜ

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et tasude määramise skeemi kohaldamine tooks kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad tasud eri raudteeveo-ettevõtjatele, kes osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et tegelikult kohaldatavad tasud oleksid kooskõlas võrguaruandes sätestatud eeskirjadega.

2001/14/EÜ

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või maksustamisorgan hoiab talle taotlejate poolt antud andmete ärisaladust.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 30

Infrastruktuurikulud ja raamatupidamisarvestus

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid stimuleeritakse vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja juurdepääsutasusid, pidades nõuetekohaselt silmas ohutust ning infrastruktuuriteenuse kvaliteedi säilitamist ja parandamist.

2. Liikmesriigid tagavad lõike 1 täitmise pädeva asutuse ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelise vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepinguga, millega nähakse ette riiklik rahastamine, või nõuetekohaste seadusandlike meetmete abil, millega antakse vajalikud volitused.

3. Lepingulise suhte olemasolu korral Lepingutingimustes ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamiseks kokkulepitud maksete struktuuris lepitakse eelnevalt kokku ning need kehtivad kogu lepingutähtaja.

uus

Selliste kokkulepete aluspõhimõtted ja põhiparameetrid on esitatud VII lisas, mida võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

Liikmesriigid konsulteerivad huvitatud isikutega vähemalt üks kuu enne kokkuleppe allkirjastamist ja avaldavad kokkuleppe ühe kuu jooksul alates selle sõlmimisest.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et tema äriplaan on kooskõlas lepinguga.

Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskpika kuni pika perioodi kavandtaud tulu sobivust kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamiseks ning esitab asjakohased soovitused vähemalt üks kuu enne kokkuleppe allkirjastamist.

Pädev asutus esitab reguleerivale asutusele põhjendused, kui ta kavatseb sellistest soovitustest kõrvale kalduda.

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostavad hallatavate varade loetelu, mis sisaldab varade jooksvat väärtust ning ka infrastruktuuri uuendamise ja ümberehitamise maksumuse üksikasju, ning säilitavad seda loetelu.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatiste käitaja kehtestavad meetodi, mille alusel määratakse III lisa kohaselt osutatavate eri teenuste ja raudteeveeremitüüpide kulud, võttes aluseks teadaolevad kulude tekkepõhjused ja tasude määramise põhimõtted, mis on nimetatud artiklis 31. Välja töötatakse kulude jaotamise meetod. Liikmesriigid võivad nõuda eelnevat heakskiitu. Kõnealust meetodit ajakohastatakse aeg-ajalt , et see vastaks headele rahvusvahelistele tavadele.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 31

Tasude määramise põhimõtted

1. Raudtee-infrastruktuuri ja teenindusrajatiste kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teenindusrajatise käitajale , kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust.

2. Liikmesriigid nõuavad , et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja esitavad reguleerivale asutusele kehtestatud tasude kohta kõik vajalikud andmed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja peavad seoses sellega suutma igale raudteeveo-ettevõtjale tõendada, et raudteeveo-ettevõtjalt vastavalt artiklitele 30–37 tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasud vastavad võrguaruandes sätestatud meetoditele ja eeskirjadele ning graafikutele, kui need on ette nähtud.

3. Olenemata lõigetest käesoleva artikli lõigetest 4 või 5 või artiklist 32 kehtestatakse tasu minimaalsele teenustepaketile ning teenindusrajatistele raudteed mööda juurdepääsu eest lähtuvalt kuludest, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad vastavalt VIII lisa punktile 1 .

uus

VIII lisa punkti 1 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

4. Infrastruktuuri kasutustasud võivad sisaldada tasu, mis kajastab ülekoormusperioodidel tekkivat läbilaskevõime nappust infrastruktuuri kindlaksmääratavas osas.

uus

5. Kui Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt on maantee-kaubaveo puhul lubatud lisada müraga seotud kulusid tasude hulka, muudetakse infrastruktuuri kasutustasusid, et võtta arvesse rongi liikumisel tekkiva müra maksumust kooskõlas VIII lisa punktiga 2.

VIII lisa punkti 2 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega eelkõige selleks, et määrata kindlaks infrastruktuuri eristatud kasutustasude elemendid.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Infrastruktuuri kasutustasusid võib muuta, võtmaks arvesse rongi liikumisest tulenevate muude kui VIII lisa punktis 2 nimetatud keskkonnamõjudega seotud kulusid. Iga selline muudatus , millega võidakse tagada rongiliikluse korraldamisel õhku paisatavate saasteainetega seotud väliskulude arvessevõtmine, on kaasneva mõju suurusest lähtuvalt astmestatud.

Muude keskkonnakulude lisamine kasutustasude hulka, mis toob kaasa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu, on siiski lubatud üksnes juhul, kui selline kulude lisamine kasutustasude hulka on ELi õigusaktidega lubatud maantee-kaubaveo puhul . Kui selliste teiste transpordiliikide puhul võrreldav keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine määramise tase puudub ei ole ELi õigusaktidega lubatud maantee-kaubavedude puhul , ei tohi kõnealune muudatus kaasa tuua raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogutulu kasvu.

Kui võrreldav keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamine tase ning see annab lisatulu, otsustab kõnealuse tulu kasutamise liikmesriik.

uus

Asjaomased asutused hoiavad alles vajaliku teabe selle tagamiseks, et keskkonnakulude kasutustasude hulka lisamise alus ja selle kasutamine oleksid jälgitavad. Liikmesriigid edastavad selle teabe korrapäraselt komisjonile.

2001/14/EÜ

6. Selleks et vältida ebasoovitavaid ja ebaproportsionaalseid kõikumisi, võib lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud tasusid rongiliiklusele ja ajavahemikele mõistlikult jaotada. Infrastruktuuri kasutustasu suhteline määr peab siiski olema seotud teenuste osutamisega seotud kuludega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

7. III lisa punktis 2 nimetatud teenuste osutamine ei kuulu käesoleva artikli reguleerimisalasse. Igal juhul ei ületa selliste teenuste eest võetav tasu teenuse osutamise tasu koos mõistliku kasumiga võetakse II lisa punktis 2 nimetatud teenuste hindade kindlaksmääramisel arvesse raudteetranspordi konkurentsiseisundit.

8. Kui III lisa punktides 3 ja 4 täiendavate ja lisateenustena loetletud teenuseid osutab üksnes üks teenuseosutaja, ei ületa asjaomase teenuse eest kehtestatav tasu selle osutamise kulusid koos mõistliku kasumiga ning arvutatakse välja tegelikust kasutustasemest lähtudes..

2001/14/EÜ

9. Tasu võib võtta läbilaskevõime eest ning seda kasutatakse infrastruktuuri hoolduseks. Kõnealune tasu ei või ületada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal hoolduse tõttu saamata jäänud puhastulu.

uus

10. III lisa punktides 2, 3 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatava rajatise käitaja esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale teabe selliste tasude kohta, mida võetakse võrguaruandes artikli 27 kohaselt arvesse.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 32

Erandid tasude määramise põhimõttest

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, nõuda tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades samas eelkõige rahvusvahelise raudteekaubaveo optimaalse konkurentsivõime. Tasude määramise süsteemi osas võetakse arvesse raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.

2001/14/EÜ

Tasude suurus ei või siiski takistada infrastruktuuri kasutamist selliste turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud ning kelle tulumäär oleks turu jaoks vastuvõetav.

uus

Sellised turusegmendid määratakse kindlaks kooskõlas VIII lisa punktis 3 esitatud kriteeriumidega reguleeriva asutuse eelneval heakskiidul. Liikluseta turusegmentide puhul ei võeta lisatasusid tasude määramise süsteemis arvesse.

VIII lisa punkti 3 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

2. Seoses eriinvesteerimisprojektidega, mida tulevikus kavandatakse või mis on lõpule viidud käesoleva direktiivi jõustumisele eelnenud 15 aasta jooksul pärast 1988. aastat , võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestada või kehtima jätta kõnealuste projektide pikaajalistest kuludest lähtuvad kõrgemad tasud, kui need projektid suurendavad tõhusust ja/või tasuvust või mõlemat ning kui neid ei oleks olnud võimalik muul viisil teostada. Niisugune tasude määramise kord võib hõlmata ka uute investeeringute riski jaotamise kokkuleppeid.

uus

3. Siseriiklikke kontrolli ja signaalimise süsteeme kasutavatel liinidel sõitvate Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) kasutavate rongide puhul vähendatakse infrastruktuuri kasutustasu ajutiselt kooskõlas VIII lisa punktiga 5.

VIII lisa punkti 5 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ artikkel 8 (kohandatud)

4. Diskrimineerimise vältimiseks tagatakse, et iga konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja keskmised, maksimum- ja miinimumtasud tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest on võrreldavad ning sama turusegmendi võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi tasusid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja näitab võrguaruandes, et tasude määramise süsteem vastab nimetatud tingimustele, kuivõrd seda on võimalik teha konfidentsiaalset ärialast teavet avaldamata.

2001/14/EÜ

uus

5. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kavatseb lõikes 1 nimetatud tasude määramise süsteemi olulisi osi muuta, teeb ta muudatused teatavaks vähemalt kolm kuud enne võrguaruande avaldamise tähtpäeva kooskõlas artikli 27 lõikega 4 .

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 33

Tasude vähendamine

1. Olenemata ELi toimimise lepingu artiklitest 101, 102, 106 ja 107 ning artikli 31 lõikes 3 sätestatud otseste kulude põhimõttest , peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeveo-ettevõtjalt mis tahes teenuste eest nõutavate tasude vähendamine vastama käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele.

2001/14/EÜ

uus

2. Välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel, võib tasu vähendada üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamise määra kindlaksmääramisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas tasus juba arvestatud.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad konkreetsete liiklusvoogude puhul kehtestada skeeme, mida võimaldatakse kõikidele infrastruktuuri kasutajatele ning millega vähendatakse tasusid piiratud aja jooksul, et soodustada uute raudteeveoteenuste arengut, või vähendada tasusid, et soodustada märkimisväärselt alakoormatud liinide kasutamist.

4. Vähendada võib üksnes tasusid, mida võetakse konkreetses infrastruktuuri osas.

5. Samalaadsete teenuste suhtes kohaldatakse samalaadseid tasu vähendamise skeeme. Tasude vähendamise skeeme kohaldatakse diskrimineerimata kõigi raudteeveo-ettevõtjate suhtes.

Artikkel 34

Ainuomaste keskkonna-, õnnetus- ja infrastruktuurikulude hüvitamise skeemid

1. Liikmesriigid võivad raudteeinfrastruktuuri kasutamise osas kehtestada piiratud kehtivusajaga hüvitusskeeme seoses keskkonna-, õnnetus- ja infrastruktuurikuludega, mille mittetasumine teiste veoliikide puhul on tõendatav, kui need kulud ületavad vastavaid raudteekulusid.

2001/14/EÜ (kohandatud)

2. Kui hüvitist saab ainuõigust omav raudteeveo-ettevõtja , peab hüvitis kajastuma ka vastavates soodustustes kasutajatele.

2001/14/EÜ

3. Kasutatav metoodika ja tehtud arvutused peavad olema avalikud. Eelkõige peab olema võimalik näidata, milliseid konkureeriva transpordiinfrastruktuuri puhul välditavaid kulusid kaetakse, ning tagada, et skeem on ettevõtjatele diskrimineerimata juurdepääsetav.

2001/14/EÜ (kohandatud)

4. Liikmesriigid tagavad sellise skeemi vastavuse ELi toimimise lepingu artiklitele 93, 107 ja 108 .

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 35

Tulemuslikkuse kava

1. Infrastruktuuri kasutustasude määramise skeemide puhul stimuleeritakse raudteeveo-ettevõtjaid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgu toimivust tulemuslikkuse kava abil . Skeem võib hõlmata sanktsioone võrgu toimivust häirivate tegude eest, hüvitisi ettevõtjatele, kes häiretest kahju saavad, ning preemiaid kavandatust suurema tulemuslikkuse eest.

2001/14/EÜ

uus

2. Tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted , mis on loetletud VIII lisa punktis 4, kohaldatakse kogu võrgu ulatuses.

uus

VIII lisa punkti 4 võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 36

Reserveerimistasud

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad võtta nõuetekohast tasu jaotatud läbilaskevõime eest, mida ära ei kasutata. Selle tasu eesmärk on edendada läbilaskevõime tõhusat kasutamist. Kui iga-aastase liiklusgraafiku koostamise raames taotleb jaotatavat rongiliini rohkem kui üks taotleja, määratakse reserveerimistasu.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab alati suutma anda igale huvitatud isikule teavet infrastruktuuri sellise läbilaskevõime kohta, mis on seda kasutavatele raudteeveo-ettevõtjatele juba jaotatud.

uus

Artikkel 37

Koostöö seoses rohkem kui ühe võrgu suhtes kohaldatavate tasude määramise süsteemidega

Liikmesriigid tagavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd eesmärgiga võimaldada artikli 32 kohaste lisatasude ja artikli 35 kohaste tulemuslikkuse kavade tõhusat kohaldamist rohkem kui ühte võrku hõlmava liikluse suhtes. Rahvusvaheliste raudteeveoteenuste konkurentsivõime optimeerimiseks kehtestavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad selleks vajaliku menetluse, mille puhul järgitakse käesoleva direktiiviga ettenähtud eeskirju.

2001/14/EÜ

3. JAGU

Infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 38

Läbilaskevõimega seotud õigused

1. Infrastruktuuri läbilaskevõimet jaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Pärast selle määramist taotlejale määramist ei tohi saaja seda teisele ettevõtjale ega üksusele üle anda.

2001/14/EÜ

Mis tahes kauplemine infrastruktuuri läbilaskevõimega on keelatud ning toob kaasa edaspidisest läbilaskevõime jaotamisest kõrvalejätmise.

2001/14/EÜ

Raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõime kasutamist sellise taotleja äritegevuse korraldamiseks, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, ei käsitata üleandmisena.

2001/14/EÜ

2. Õiguse kasutada konkreetset infrastruktuuri läbilaskevõimet rongiliinina võib taotlejatele anda üheks liiklusgraafikuperioodiks.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning taotleja võivad sõlmida artiklis 42 sätestatud raamkokkuleppe raudteeinfrastruktuuri asjaomase läbilaskevõime kasutamiseks pikema aja jooksul kui üks liiklusgraafikuperiood.

2001/14/EÜ (kohandatud)

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejate õigused ja kohustused, mis on seotud läbilaskevõime jaotamisega, nähakse ette lepingutega või liikmesriikide õigusaktidega.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 3 (kohandatud)

4. Kui taotluse esitaja kavatseb paluda raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimet eesmärgiga osutada artiklis 2 kindlaks määratud rahvusvahelist reisijateveoteenust, teavitab ta sellest asjaomaseid infrastruktuuri-ettevõtjaid ja reguleerivaid asutusi. Selleks et nad saaksid hinnata, kas rahvusvahelise veoteenuse eesmärk on vedada reisijaid kahe erinevas liikmesriigis asuva jaama vahel ning milline on võimalik majanduslik mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele, peavad reguleerivad asutused tagama, et teavitatakse kõiki pädevaid asutusi, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingus määratletud marsruudil raudtee-reisijateveoteenuse lepingu, kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, kellel on artikli 9 lõike 3 alusel õigus piirata kasutusõigust, ja avaliku teenindamise lepingu alusel kõnealusel rahvusvahelisel reisijateveoteenuse marsruudil tegutsevaid raudteeveo-ettevõtjaid.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 39

Läbilaskevõime jaotamine

1. Liikmesriigid võivad sätestada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise raamistiku, tingimusel et järgitakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatuse põhimõtet, mis on ette nähtud artikliga 4. Sätestatakse konkreetsed läbilaskevõime jaotamise eeskirjad. Läbilaskevõimet jaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Eelkõige tagab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, et infrastruktuuri läbilaskevõimet jaotatakse ausalt ja diskrimineerimata ning vastavalt Euroopa Liidu õigusele.

2001/14/EÜ

2. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudtee-ettevõtjatest sõltumatu, teostab lõikes 1 nimetatud ja käesolevas peatükis kirjeldatud funktsioone õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsustusfunktsioonide osas kõikidest raudtee-ettevõtjatest sõltumatu jaotamisorgan.

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad hoiavad neile esitatud teabe ärisaladust.

Artikkel 40

Koostöö enam kui üht võrku hõlmava infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

1. Liikmesriigid tagavad et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd, et võimaldada enam kui üht võrku hõlmava infrastruktuuri läbilaskevõime tõhus loomine ja jaotamine , sealhulgas artiklis 42 nimetatud raamlepingute alusel . Nad korraldavad rahvusvahelisi rongiliine, eelkõige üleeuroopalise raudtee-kaubaveovõrgu raames. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad selleks vajaliku menetluse ja korraldavad tegevuse rahvusvahelistel rongiliinidel vastavalt.

Liikmesriigid tagavad, et kaasatakse kõikide nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle jaotamisotsused mõjutavad teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et kooskõlastada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine või jaotada kogu asjakohane läbilaskevõime rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks raudtee-kaubaveovõrke käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sisaldavate konkreetsete eeskirjade kohaldamist . Kõnealusesse menetlusse võib kaasata kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asjakohased esindajaid.

2. Komisjoni ja artikli 57 kohaselt koostööd tegevate reguleerivate asutuste esindajaid teavitatakse kõigist kohtumistest, kus töötatakse välja infrastruktuuri jaotamise ühised põhimõtted ja tavad, ning nad kutsutakse vaatlejana osalema. Reguleerivad asutused saavad IT-põhiste jaotussüsteemide abil piisavalt teavet, mis võimaldab neil teostada artikli 56 kohast regulatiivset järelevalvet .

2001/14/EÜ

3. Mis tahes kohtumisel või muus tegevuses, mille eesmärk on võimaldada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamist võrkudevaheliseks rongiliikluseks, võtavad otsuseid vastu üksnes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

4. Lõikes 1 nimetatud koostöös osalejad tagavad, et andmed koostööst osavõtu, tegutsemisviiside ning asjassepuutuvate kriteeriumide kohta, mida kasutatakse infrastruktuuri läbilaskevõime hindamiseks ja jaotamiseks, oleksid üldsusele kättesaadavad.

5. Lõikes 1 nimetatud koostööd tehes hindavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad vajadust rahvusvaheliste rongiliinide järele ning vajaduse korral panevad ette ja korraldavad kaubarongide liikluse soodustamiseks rahvusvahelisi rongiliine, mille kohta esitatakse vastavalt artiklile 48 ühekordne taotlus.

Kõnealused ettevalmistatud rahvusvahelised rongiliinid on taotlejatele kättesaadavad kõigi osalevate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kaudu.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 41

Taotlejad

1. Infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi võivad esitada käesoleva direktiivi määratlusele vastavad taotlejad.

2001/14/EÜ

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib taotlejatele kehtestada nõudeid, et tagada oma õiguspäraste ootuste täitumine oodatavate tulude ning infrastruktuuri rakendamise osas. Need nõuded peavad olema asjakohased, selged ja arusaadavad ning mittediskrimineerivad. Nõuded avaldatakse jaotamispõhimõtete osana võrguaruandes ning neist teavitatakse komisjoni. 3. Lõikes 2 sätestatud nõuded võivad hõlmata üksnes finantstagatise andmist, mis ei tohi ületada asjakohast taotleja teadaoleva tegevusaktiivsusega seotud taset, ning kinnitust, et taotleja suudab koostada nõuetekohaseid infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi.

uus

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmed, milles sätestatakse lõike 2 rakendamise kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 42

Raamkokkulepped

1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist, võidakse sõlmida taotleja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheline raamkokkulepe. Kõnealuse raamkokkuleppega nähakse ette taotleja poolt soovitava ning talle pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime põhinäitajad ajavahemikul, mis on pikem kui üks liiklusgraafikuperiood. Raamkokkuleppes ei sätestata rongiliinide üksikasju, kuid selles tuleks järgida taotleja õigustatud ärialaseid vajadusi. Liikmesriik võib nõuda raamkokkuleppe eelnevat heakskiitmist käesoleva direktiivi artiklis 55 nimetatud reguleeriva asutuse poolt.

2001/14/EÜ

2. Raamkokkulepped ei tohi välistada asjaomase infrastruktuuri kasutamist teiste taotlejate poolt või muudeks teenusteks.

3. Raamkokkuleppe tingimusi peab olema võimalik muuta või piirata, võimaldamaks raudteeinfrastruktuuri paremini kasutada.

4. Raamkokkulepe võib sisaldada sanktsioone kokkuleppe muutmise või lõpetamise puhuks.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 4

5. Raamkokkulepped sõlmitakse põhimõtteliselt viieaastaseks perioodiks, mida saab uuendada algse kestvusega võrdse pikkusega perioodide kaupa. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib erijuhtudel nõustuda lühemate või pikemate perioodidega. Pikem kui viieaastane tähtaeg peab olema põhjendatud ärilepingute, eriotstarbeliste investeeringute või riskidega.

6. Veoteenusteks, mis kasutavad artiklis 49 nimetatud eriotstarbelist infrastruktuuri ja nõuavad taotluse esitaja poolt nõuetekohaselt põhjendatud olulisi ja pikaajalisi investeeringuid, võib raamkokkuleppeid sõlmida 15 aastaks. Pikem kui 15-aastane periood on lubatud üksnes erandjuhtudel, eelkõige suurte pikaajaliste investeeringute korral ning eelkõige juhul, kui kõnealusele investeeringule laienevad mitmeaastast amortisatsiooniplaani sisaldavad lepingulised kohutused.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 4 (kohandatud)

Sellisel erandjuhul võib raamkokkuleppes kindlaks määrata üksikasjalikult läbilaskevõime põhinäitajad, mis kokkuleppe raames taotluse esitaja kasutusse antakse. Need põhinäitajad võivad olla rongiliinide kasutussagedus, maht ja kvaliteet. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib reserveeritud läbilaskevõimet vähendada, kui selle kasutus vähemalt ühe kuu jooksul on olnud väiksem artiklis 52 sätestatud künnisest.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 4

Alates 1. jaanuarist 2010 võib viieks aastaks sõlmida ühe korra uuendatava esialgse raamkokkuleppe, võttes aluseks teenust enne 1. jaanuari 2010 osutavate taotlejate kasutatud läbilaskevõime põhinäitajad, et võtta arvesse eriotstarbelisi investeeringuid või olemasolevaid ärilepinguid. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus vastutab sellise kokkuleppe jõustumiseks loa andmise eest.

2001/14/EÜ

7. Iga raamkokkuleppe üldine sisu tehakse kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides samas ärisaladust.

2001/14/EÜ

Artikkel 43

Jaotamisgraafik

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab kinni IX lisa kohasest läbilaskevõime jaotamise graafikust.

uus

IX lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lepivad enne liiklusgraafiku kavandi osas konsultatsioonide alustamist teiste asjassepuutuvate raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kokku, millised rahvusvahelised rongiliinid liiklusgraafikusse lülitatakse. Muudatusi tehakse vaid äärmise vajaduse korral.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 44

Taotlus

1. Taotlejad võivad avaliku õiguse või eraõiguse alusel taotleda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt lepingu sõlmimist, mis annab õiguse kasutada IV peatüki 2. jaos sätestatud tasu eest raudteeinfrastruktuuri.

2. Tavapärase liiklusgraafikuga seonduvad taotlused esitatakse IX lisas sätestatud tähtpäevadeks.

2001/14/EÜ

uus

3. Raamkokkuleppe sõlminud taotleja võib taotluse esitada vastavalt kõnealusele kokkuleppele.

4. Taotlejad võivad esitavad ühele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotluse enam kui ühte võrku hõlmava infrastruktuuri läbilaskevõime saamiseks. Asjaomasel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on seejärel õigus taotleja nimel taotleda läbilaskevõimet teistelt asjassepuutuvatelt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt.

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et rohkem kui üht võrku hõlmava infrastruktuuri läbilaskevõime , näiteks raudteekoridoride universaalteenistuse puhul, saaksid taotlejad esitada taotluse otse ühisasutusele, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad selle loovad.

Artikkel 45

Liiklusgraafikute koostamine

2001/14/EÜ

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahuldab võimaluste piires kõik infrastruktuuri läbilaskevõime taotlused, sealhulgas enam kui ühte võrku läbivaid rongiliine hõlmavad taotlused, ning võtab võimaluste piires arvesse kõiki taotlejatele kehtestatavaid piiranguid, sealhulgas mõju nende äritegevusele.

2001/14/EÜ artikkel 20

2. Liiklusgraafikute koostamisel ja kooskõlastamisel eelistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eriotstarbelisi teenuseid, kuid üksnes artiklites 47 ja 49 sätestatud viisil.

2001/14/EÜ (kohandatud)

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja konsulteerib liiklusgraafiku kavandi osas huvitatud isikutega ning annab neile oma seisukohtade esitamiseks aega vähemalt üks kuu. Huvitatud isikud on kõik infrastruktuuri läbilaskevõimet taotlenud isikud ja muud isikud, kes soovivad, et neil lubataks avaldada arvamust seoses liiklusgraafiku mõjuga nende võimalustele liiklusgraafikuperioodil raudteeveoteenuseid osta.

uus

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb taotluse alusel ning mõistliku aja jooksul ja artiklis 46 nimetatud kooskõlastusmenetluse ajaks taotlejatele läbivaatamiseks tasuta kättesaadavaks järgmise kirjaliku teabe:

a) rongiliinid, mida kõik teised taotlejad on samadel marsruutidel taotlenud;

b) samadel marsruutidel kõigile teistele taotlejatele jaotatud rongiliinid ja rongiliinide kohta esitatud taotlused, mida ei ole veel rahuldatud;

c) kõigile teistele taotlejatele samadel marsruutidel nagu eelmisel liiklusgraafikuperioodil jaotatud rongiliinid;

d) asjaomaste marsruutide järelejäänud läbilaskevõime;

e) läbilaskevõime jaotamise kriteeriumide kõik üksikasjad.

2001/14/EÜ

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab vajalikud meetmed võimalike esilekerkinud probleemide lahendamiseks.

Artikkel 46

Kooskõlastusmenetlus

2001/14/EÜ

1. Artiklis 45 sätestatud liiklusgraafikute koostamise käigus püüab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhul, kui eri taotluste vahel tekib konflikt, taotluste kooskõlastamise kaudu tagada kõikide nõudmiste parima ühildamise.

2001/14/EÜ artikkel 21

2. Kooskõlastamist nõudva olukorra tekkimisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus mõistlikes piires pakkuda taotletud läbilaskevõimest erinevat infrastruktuuri läbilaskevõimet.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja püüab asjassepuutuvate taotlejatega konsulteerides kõik võimalikud konfliktid lahendada.

4. Kooskõlastusmenetlust reguleerivad põhimõtted esitatakse võrguaruandes. Eelkõige seonduvad need raskustega rahvusvaheliste rongiliinide korraldamisel ning mõjuga, mida muutmine võib avaldada teistele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele.

5. Kui infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi ei ole võimalik kooskõlastamata rahuldada, püüab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahuldada kõik taotlused kooskõlastamise kaudu.

6. Ilma et see mõjutaks kehtiva kaebemenetluse ning artikli 56 kohaldamist, tehakse infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisega seotud vaidluste korral selliste vaidluste kiireks lahendamiseks kättesaadavaks vaidluste lahendamise süsteem. See süsteem esitatakse võrguaruandes. Kõnealuse süsteemi kohaldamisel tehakse otsus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

Artikkel 47

Ülekoormatud infrastruktuur

2001/14/EÜ (kohandatud)

1. Kui pärast taotletavate rongiliinide kooskõlastamist ja taotlejatega konsulteerimist ei ole võimalik infrastruktuuri läbilaskevõime taotlusi nõuetekohaselt rahuldada, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viivitamata teatama, et infrastruktuuri osa, kus kõnealune olukord tekkis, on ülekoormatud. Seda tehakse ka infrastruktuuri osas, mille puhul prognoositakse lähitulevikus läbilaskevõime ammendumist.

2. Kui infrastruktuur on kuulutatud ülekoormatuks, viib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbi artiklis 50 nimetatud läbilaskevõime analüüsi, välja arvatud juhul, kui juba rakendatakse artiklis 51 nimetatud läbilaskevõime suurendamise kava.

2001/14/EÜ

3. Kui artikli 31 lõikes 4 nimetatud tasusid ei ole võetud või need ei ole andnud rahuldavat tulemust ning infrastruktuur on kuulutatud ülekoormatuks, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel rakendada lisaks ka prioriteetsuskriteeriume.

4. Prioriteetsuskriteeriumide aluseks on teenuse olulisus ühiskonna jaoks võrreldes mis tahes muu teenusega, mis sellest tulenevalt kõrvale jäetakse.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Et tagada asjakohaste veoteenuste areng selles raamistikus , rahuldamaks eelkõige avalike teenustega seotud vajadusi või edendamaks raudtee-kaubavedu, võtavad liikmesriigid mittediskrimineerivatel tingimustel mis tahes vajalikud meetmed, et tagada nimetatud teenuste eelistamine infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral maksta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale hüvitist, mis katab võimaliku saamata jäänud tulu seoses teise lõigu alusel teatava läbilaskevõime teatavatele teenustele eraldamisega.

Kõnealuste meetmete ja hüvitiste puhul võetakse arvesse nimetatud kõrvalejätmise mõju teistes liikmesriikides.

2001/14/EÜ

5. Prioriteetsuskriteeriumide kindlaksmääramisel peetakse nõuetekohaselt silmas kaubaveoteenuste ning eelkõige rahvusvaheliste kaubaveoteenuste olulisust.

2001/14/EÜ

6. Ülekoormatud infrastruktuuri puhul kasutatav menetlus ning kriteeriumid avaldatakse võrguaruandes.

2001/14/EÜ

Artikkel 48

Ühekordsed taotlused

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastab üksikuid rongiliine hõlmavatele ühekordsetele taotlustele niipea kui võimalik ning igal juhul viie tööpäeva jooksul. Olemasoleva vaba läbilaskevõime kohta esitatud andmed tehakse kättesaadavaks kõikidele taotlejatele, kes võivad soovida kõnealust läbilaskevõimet kasutada.

2. Vajaduse korral hindavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad vajadust lõplikku liiklusgraafikusse jäetava reservläbilaskevõime järele, mis võimaldab ühekordsetele taotlustele kiiresti reageerida. See kehtib ka ülekoormatud infrastruktuuri suhtes.

Artikkel 49

Eriotstarbeline infrastruktuur

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on infrastruktuuri läbilaskevõime kasutatav kõikide selliste teenuseliikide puhul, mis vastavad rongiliini käigushoidmiseks vajalikele põhinäitajatele.

2001/14/EÜ (kohandatud)

2. Kui on olemas sobilikud alternatiivsed marsruudid, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pärast huvitatud isikutega konsulteerimist määrata teatava infrastruktuuri kasutamiseks teatavat liiki liiklusele. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pärast niisugust määramist infrastruktuuri läbilaskevõime jagamisel eelistada kõnealust liiki liiklust.

Selline määramine ei takista kõnealuse infrastruktuuri kasutamist muud liiki liikluseks, kui läbilaskevõime on olemas.

3. Kui infrastruktuuri kasutamine on määratud vastavalt lõikele 2, antakse sellest teada võrguaruandes.

Artikkel 50

Läbilaskevõime analüüs

1. Objektiivse läbilaskevõime analüüsi eesmärk on kindlaks teha infrastruktuuri läbilaskevõime kitsendused , mis takistavad läbilaskevõime taotlusi nõuetekohaselt rahuldamast, ning teha ettepanekud enamate taotluste rahuldamise võimaluste kohta. Selle analüüsiga tehakse kindlaks ülekoormuse põhjused ning meetmed, mida ülekoormuse leevendamiseks võiks lühikeses ja keskmises perspektiivis võtta.

2. Analüüsis võetakse arvesse infrastruktuuri, töökorda, osutatavate teenuseliikide iseloomu ning kõikide nende tegurite mõju infrastruktuuri läbilaskevõimele. Kaalutavate meetmete seas on eelkõige teenuste ümbersuunamine, ümberajastamine, kiirusemuudatused ning infrastruktuuri parendused.

2001/14/EÜ

3. Läbilaskevõime analüüs viiakse lõpule kuue kuu jooksul alates infrastruktuuri tunnistamisest ülekoormatuks.

Artikkel 51

Läbilaskevõime suurendamise kava

1. Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi lõpuleviimist valmistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ette läbilaskevõime suurendamise kava.

2. Läbilaskevõime suurendamise kava töötatakse välja pärast asjassepuutuva ülekoormatud infrastruktuuri kasutajatega konsulteerimist.

Selles esitatakse:

a) ülekoormuse põhjused;

b) liikluse eeldatavad arengusuunad;

c) infrastruktuuri edasiarendamise piirangud;

d) läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas eeldatavad muudatused juurdepääsutasudes.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Võimalike määratletud meetmete tasuvusanalüüsist lähtudes määratakse sellega ka kindlaks meetmed, mida võetakse infrastruktuuri läbilaskevõime suurendamiseks, kaasa arvatud nende meetmete rakendamise ajakava.

Kõnealuse kava osas võib nõuda liikmesriigi eelnevat heakskiitu. Artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus võib esitada arvamuse kavas esitatud meetmete sobivuse kohta.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja lõpetab asjassepuutuva infrastruktuuri puhul artikli 31 lõike 4 kohaselt võetavate tasude võtmise, kui:

a) ta ei esita läbilaskevõime suurendamise kava; või

b) ta ei astu samme läbilaskevõime suurendamise kavas sätestatud meetmete järgimiseks.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib siiski artiklis 55 nimetatud reguleeriva asutuse nõusolekul nende tasude võtmist jätkata, kui:

a) läbilaskevõime suurendamise kava ei ole võimalik ellu viia temast sõltumatutel põhjustel; või

2001/14/EÜ

b) olemasolevad võimalused ei ole majanduslikult ega rahaliselt tasuvad.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 52

Rongiliinide kasutamine

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sätestab võrguaruandes tingimused, mille kohaselt ta võtab jaotamismenetluse eelistuste kindlaksmääramisel arvesse rongiliinide varasemat kasutusmäära.

2. Eelkõige ülekoormatud infrastruktuuri osas nõuab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja iga sellise rongiliini loovutamist, mille kasutus on vähemalt ühe kuu jooksul jäänud alla võrguaruandega ettenähtud künnise, kui see ei ole olnud tingitud ettevõtjast sõltumatutest mittemajanduslikest põhjustest.

Artikkel 53

Infrastruktuuri läbilaskevõime korraliseks hooldustöödeks

1. Liiklusgraafiku koostamise käigus esitatakse hooldustööde teostamiseks vajaliku infrastruktuuri läbilaskevõime taotlused.

2. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtab nõuetekohaselt arvesse rööbastee korralisteks hooldustöödeks reserveeritud infrastruktuuri läbilaskevõime mõju taotlejatele.

uus

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab huvitatud isikutele õigel ajal mittekorrapärastest hooldustöödest.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 54

Häirete puhul võetavad erimeetmed

1. Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud rongiliikluse häirete puhul peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võtma kõik vajalikud meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta situatsiooniplaani, milles loetletakse erinevad riigiasutused asutused , keda tuleb tõsiste vahejuhtumite või rongiliikluse tõsiste häirete puhul teavitada.

2. Eriolukorras ning infrastruktuuri ajutise kasutamiskõlbmatuseni viivast rikkest tuleneval äärmisel vajadusel võib jaotatud rongiliine eelneva hoiatuseta ära võtta seni, kuni see on süsteemi parandamiseks vajalik.

Kui ta seda vajalikuks peab, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad teeksid talle kättesaadavaks vahendid, mida ta peab tavapärase olukorra võimalikult kiireks taastamiseks kõige sobilikumaks.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et raudteeveo-ettevõtjad võtaksid osa ohutusnormidele ja -eeskirjadele vastavuse tagamisest ja järelevalvest.

4. JAGU

Reguleeriv asutus

2001/14/EÜ

uus

1 2007/58/EÜ artikli 2 lõige 5

Artikkel 55

Reguleeriv asutus

1. Iga liikmesriik loob ühtse riiklikku raudteesektorit reguleeriva asutuse. Kõnealune asutus , mis võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium või mis tahes muu organ on eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest ametiasutustest. Samuti on ta organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. 1 Lisaks on asutus funktsionaalselt sõltumatu kõigist pädevatest asutusest, kes on seotud avaliku teenindamise lepingu töövõtja kindlaksmääramisega. Organ tegutseb vastavalt käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetele, kusjuures apelleerimise ja reguleerimisega seotud funktsioonid võib anda eri organitele.

uus

2. Liikmesriigid võivad luua reguleerivaid asutusi, mis on pädevad mitmes reguleeritavas sektoris, kui sellised integreeritud reguleerivad asutused vastavad lõikes 1 nimetatud sõltumatuse põhimõttele.

3. Raudteesektori reguleeriva asutuse juht ja juhatus nimetatakse ametisse tähtajaliseks ja pikendatavaks ametiajaks selgete ja sõltumatust tagavate eeskirjade alusel. Nad valitakse selliste isikute hulgast, kes ei ole reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt töötanud ega olnud juhtival ametikohal, omanud huve ega olnud selliste asutustega ärisuhetes kolme aasta jooksul enne ametisse nimetamist ja ametiaja jooksul. Pärast ametiaja lõppu ei tööta nad reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt ega ole juhtival ametikohal, oma huve ega sõlmi selliste asutustega ärisuheteid vähemalt kolme aasta jooksul. Neil on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 56

Reguleeriva asutuse funktsioonid

1. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 6 kohaldamist, on taotlejal õigus, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud, esitada reguleerivale asutusele apellatsioon eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja otsuste vastu, mis on seotud:

2001/14/EÜ

a) võrguaruandega;

2001/14/EÜ (kohandatud)

b) selles esitatud kriteeriumidega;

2001/14/EÜ

c) jaotamismenetluse ja selle tulemustega;

d) tasude määramise skeemiga;

2001/14/EÜ

e) temalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude suurusega;

2004/49/EÜ artikli 30 lõige 2

(f) artiklite 10, 11 ja 12 kohase juurdepääsukorraga;

uus

g) teenustele juurdepääsuga ja teenuste eest tasude määramisega kooskõlas artikliga 13.

2. Reguleerival asutusel on ka pädevus jälgida konkurentsi raudteeteenuste turul ning vaadata omal algatusel läbi lõike 1 punktid a–g, et hoida ära taotlejatevaheline diskrimineerimine. Ta kontrollib eelkõige, kas võrguaruanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada taotlejatevaheliseks diskrimineerimiseks. Reguleerival asutusel on nende ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 11

7. Ilma et see piiraks konkurentsipoliitikat ja selle valdkonna eest vastutavaid institutsioone käsitlevate ühenduse ja siseriiklike määruste kohaldamist, jälgib direktiivi 2000/14/EÜ artikli 30 kohaselt moodustatud reguleeriv organ või mõni muu sama sõltumatu organ konkurentsi raudteeteenuste turul, sealhulgas raudtee-kaubaveo turul.

Kõnealune organ moodustatakse kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 30 lõikes 1 sätestatud eeskirjadega. Taotlejad või huvitatud isikud võivad esitada kõnealusele organile kaebuse, kui nad leiavad, et neid on koheldud ebaõiglaselt, neid on diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud. Reguleeriv organ teeb kaebuse põhjal ja vajaduse korral omal algatusel võimalikult kiiresti otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealuste turgude negatiivsete arengute korrigeerimiseks. Et tagada vajalik kohtuliku järelevalve võimalus ja nõutav koostöö siseriiklike reguleerivate organite vahel, kohaldatakse sellistel juhtudel kõnealuse direktiivi artikli 30 lõiget 6 ja artiklit 31.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

3. Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud tasud on IV peatüki 2. jaoga vastavuses ning mittediskrimineerivad. Taotlejate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbirääkimised infrastruktuuri kasutustasude üle on lubatud üksnes juhul, kui need toimuvad reguleeriva asutuse järelevalve all. Reguleeriv asutus sekkub, kui läbirääkimised läheksid ilmselt vastuollu käesoleva peatüki nõuetega.

4. Reguleerival asutusel on õigus asjassepuutuvas liikmesriigis nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja mis tahes kolmandalt isikult asjakohaseid andmeid. Taotletud andmed tuleb esitada viivitamata. Reguleerival asutusel võimaldatakse jõustada selliseid taotlusi sobivate sanktsioonidega, sealhulgas trahvidega. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab apelleerimisega seotud ülesannete täitmiseks ja seoses konkurentsi jälgimisega raudteeteenuste turul kooskõlas lõikega 2. See hõlmab andmeid, mida on vaja statistika tegemiseks ja turu jälgimiseks.

2001/14/EÜ

uus

5. Reguleeriv asutus peab kaebuste puhul otsuse tegema ning võtma meetmeid olukorra heastamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul alates kogu teabe saamisest. Vajaduse korral teeb ta omal algatusel otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealuste turgude negatiivse arengu korrigeerimiseks, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkte a–g.

2001/14/EÜ

uus

Reguleeriva asutuse otsus on siduv kõikidele asjaomastele isikutele, teine haldusaste ei kontrolli seda. Reguleerival asutusel peab olema võimalik jõustada oma otsuseid sobivate sanktsioonidega, sealhulgas trahvidega.

2001/14/EÜ

Kui kaebus on esitatud seoses infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisest keeldumisega või tingimustega, mille alusel läbilaskevõimet pakutakse, kinnitab reguleeriv asutus, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsust ei ole tarvis muuta, või nõuab selle otsuse muutmist vastavalt reguleeriva asutuse antud juhistele.

2001/14/EÜ

uus

6. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata. Kaebus võib peatada reguleeriva asutuse otsuse üksnes siis, kui kaebuse menetlusel kohtus tehakse kindlaks, et reguleeriva asutuse otsusest tulenev kohene mõju võib põhjustada kaebuse esitajale pöördumatut kahju.

uus

7. Liikmesriigid tagavad, et reguleerivad asutused avaldavad teabe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja III lisas loetletud teenuste osutajate otsustega seotud konfliktide lahendamise ja kaebemenetluse kohta.

8. Reguleerival asutusel on ka õigus teostada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjate auditeerimist või algatada nende suhtes välisaudit, et kontrollida raamatupidamisarvestuste lahusust käsitleva artikli 6 sätete täitmist.

Liikmesriigid tagavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja kõik ettevõtjad või muud üksused, kes tegelevad raudteeveoga, raudteeveo eri kategooriate integreerimisega või infrastruktuuri majandamisega, nagu on nimetatud artikli 6 lõigetes 1 ja 2, esitavad reguleerivale asutusele üksikasjaliku raamatupidamisarvestuse, et reguleeriv asutus saaks täita oma eri ülesandeid. Reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus peab sisaldama vähemalt X lisas nimetatud elemente. Reguleeriv asutus võib ka kõnealuse raamatupidamisarvestuse alusel teha järeldusi seoses riigiabi käsitlevate küsimustega, millest ta teavitab selliste küsimuste lahendamise eest vastutavaid ametiasutusi.

X lisa võib saadud kogemustest lähtuvalt muuta kooskõlas artiklis 60 nimetatud menetlusega.

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 57

Reguleerivate asutuste koostöö

1. Siseriiklikud reguleerivad asutused vahetavad andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta ja teevad muul viisil koostööd , et otsustamist kogu Euroopa Liidu ulatuses ühtlustada. Selleks teevad nad koostööd korrapäraselt kokku tulevas töörühmas. Selle ülesande teostamisel toetab reguleerivaid asutusi komisjon.

uus

2. Reguleerivatel asutustel võimaldatakse teha tihedat koostööd, sealhulgas töökorralduse abil, et aidata üksteist turu järelevalve teostamisel ning kaebuste või uurimistega seotud küsimustes.

3. Kui kaebus või omaalgatuslik uurimine on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, ja ka seoses konkurentsi jälgimisega rahvusvaheliste raudteeveoteenuste turul, konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjaomane rahvusvaheline rongiliin läbib, ja taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.

4. Lõike 3 kohaselt konsulteeritavad reguleerivad asutused esitavad kogu teabe, mida neil endil on siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt õigus küsida. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks.

5. Reguleeriv asutus, kellele kaebus esitatakse või kes teostab omaalgatuslikku uurimist, edastab kogu asjakohase teabe vastutavale reguleerivale asutusele, et kõnealune asutus võtaks asjaosaliste suhtes meetmeid.

6. Liikmesriigid tagavad, et kõik artikli 40 lõike 1 kohased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste esindajad esitavad viivitamata kogu teabe, mida on vaja käesoleva artikli lõike 3 kohase kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks või mida taotleb selle liikmesriigi reguleeriv asutus, kus kõnealune esindaja asub. Kõnealusel reguleerival asutusel on õigus edastada selline asjakohast rahvusvahelist rongiliini hõlmav teave lõikes 3 nimetatud reguleerivatele asutustele.

7. Reguleerivad asutused töötavad välja ühised põhimõtted ja tavad, mida nad järgivad käesoleva direktiivi kohaselt neile antud otsustamisõiguse kasutamisel. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmeid, et sätestada sellised ühised põhimõtted ja tavad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ühetaoline rakendamine, võetakse vastu rakendusaktidena kooskõlas artikli 63 lõikega 3.

Reguleerivad asutused vaatavad ka läbi artikli 40 lõike 1 kohaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste otsused ja tavad, millega rakendatakse käesoleva direktiivi sätteid või mis muul viisil aitavad hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid.

91/440/EMÜ

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 14

Artikkel 11

1. Liikmesriigid võivad juhtida komisjoni tähelepanu kõikidele käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimustele. Asjakohased otsused võetakse vastu artikli 11a lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlust rakendades.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 11

2. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid ja mis käsitlevad lisade kohandamist, võetakse vastu vastavalt artikli 11a lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

91/440/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 58

Käesoleva direktiivi sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EMÜ [17] kohaldamist.

2001/14/EÜ

uus

Artikkel 59

Erandid

1. Viie aasta jooksul alates Kuni 15. märtsini 2003 2013 ei pruugi:

2001/14/EÜ (kohandatud)

Iirimaa kui liikmesriik, mis asub saarel ja millel on raudteeühendus ainult ühe teise liikmesriigiga, ja Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa osas samadel alustel

2001/14/EÜ

– Kreeka kui liikmesriik, millel ei ole ühegi liikmesriigiga otsest raudteeühendust,

2001/14/EÜ (kohandatud)

a) teha sõltumatule asutusele ülesandeks määrata infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, nagu on ette nähtud artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus, kuivõrd kõnealune artikkel kohustab liikmesriike looma sõltumatuid asutusi artikli 7 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks;

b) kohaldada nõudeid, mis on sätestatud artiklis 27, artikli 29 lõikes 2, artiklites 38, 39 ja 42, artikli 46 lõikes 4, artikli 46 lõikes 6, artiklis 47, artikli 49 lõikes 3, artiklites 50–53, 55 ja 56, tingimusel et infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise või tasude määramise otsuste peale on võimalik esitada kaebus sõltumatule asutusele, kui raudteeveo-ettevõtja seda kirjalikult nõuab, ning kõnealune sõltumatu asutus teeb otsuse kahe kuu jooksul alates kõikide vajalike andmete esitamisest ning tema otsus on võimalik kohtus läbi vaadata.

2. Kui üks või mitu artikli 17 kohaselt tegevusluba omavat raudteeveo-ettevõtjat või Iirimaa ja Põhja-Iirimaa puhul mujal tegevusluba omav raudteeveo-ettevõtja esitab ametliku taotluse osutada konkureerivaid raudteeveoteenuseid Iirimaa või Põhja-Iirimaa või Kreeka territooriumil, territooriumile või territooriumilt, otsustatakse selle erandi kohaldamise jätkamine kooskõlas artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetlusega.

Lõikes 1 nimetatud erandit ei kohaldata, kui Iirimaal või Põhja-Iirimaal või Kreekas raudteeveoteenuseid osutav raudteeveo-ettevõtja esitab ametliku taotluse osutada raudteeveoteenuseid mõne muu liikmesriigi territooriumil, territooriumile või territooriumilt, välja arvatud Iirimaa Põhja-Iirimaal raudteeveoteenuseid osutava raudteeveo-ettevõtja puhul või Ühendkuningriigid Iirimaal raudteeveoteenuseid osutava raudteeveo-ettevõtja puhul . Aasta jooksul alates kas käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud otsuse saamisest või artikli käesoleva lõike teises lõigus nimetatud ametliku taotluse esitamisest võtavad asjaomased liikmesriigid (Iirimaa või Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa osas või Kreeka) vastu õigusaktid lõikes 1 nimetatud artiklite rakendamiseks.

3. Lõikes 1 nimetatud erandit võib uuendada kuni viieaastaste perioodide kaupa. Hiljemalt 12 kuu jooksul enne erandi kehtivusaja möödumist võib kõnealust erandit kasutav liikmesriik esitada komisjonile taotluse erandi uuendamiseks. Taotlus peab olema põhjendatud. Komisjon vaatab sellesisulise taotluse läbi ja teeb otsuse kooskõlas artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetlusega. Kõnealust menetlust kohaldatakse kõikide taotlusega seotud otsuste suhtes.

Komisjon võtab otsuse tegemisel arvesse geopoliitilise olukorra arengut ja erandi uuendamist taotlenud liikmesriigi territooriumil, territooriumile või territooriumilt toimuvate raudteevedude arengut.

2001/14/EÜ

4. Luksemburg kui suhteliselt väikese raudteevõrguga liikmesriik ei pruugi kuni 31. augustini 2004 kohaldada nõuet anda sõltumatule organile ülesandeks määrata infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, nagu on ette nähtud artiklitega 4 ja 14, kui nimetatud artiklid kohustavad liikmesriike looma sõltumatuid organeid kõnealuses artiklis nimetatud ülesannete täitmiseks.

uus

Artikkel 60

Delegeerimine

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 7 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõike 5 teises lõigus, artikli 15 lõike 5 teises lõigus, artikli 20 kolmandas lõigus, artikli 27 lõikes 2, artikli 30 lõike 3 teises lõigus, artikli 31 lõike 5 teises lõigus, artikli 32 lõike 1 kolmandas lõigus ja lõikes 3, artikli 35 lõikes 2, artikli 43 lõikes 1 ja artikli 56 lõike 8 kolmandas lõigus nimetatud delegeeritud õigusakte.

2. Kohe pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teatab komisjon sellest samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 61 ja 62 sätestatud tingimustel.

Artikkel 61

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 60 lõikes 1 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele seadusandjale ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ning tagasivõtmise põhjused.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 62

Vastuväited delegeeritud õigusaktide suhtes

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab oma vastuväiteid.

2001/14/EÜ

Artikkel 63

Rakendusmeetmed

1. Liikmesriigid võivad juhtida komisjoni tähelepanu kõikidele käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimustele. Asjakohased otsused võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetlust rakendades.

2004/49/EÜ artikli 30 lõige 4 (kohandatud)

2. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel käesoleva direktiivi sätete kohaldamist ja jõustamist konkreetsel juhul ning teeb kahe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest artikli 64 lõikes 2 nimetatud menetluse korras otsuse, kas kõnealuse meetme kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul alates kõnealuse otsuse kuupäevast . Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorras ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumise kuupäevast teistsuguse otsuse.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 6 (kohandatud)

3. Meetmed, mille eesmärk on tagada direktiivi ühetaoline rakendamine, võtab komisjon rakendusaktidena vastu vastavalt artikli 64 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2001/14/EÜ

Artikkel 64

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 7

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklit 5a lõikeid 1–4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2001/14/EÜ

Artikkel 65

Aruanne

Komisjon esitab 15. märtsiks 2005 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi ellurakendamise kohta, lisades vajadusel ettepanekud edasiste ühenduse meetmete kohta.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 9

8. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2009 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Aruandes käsitletakse:

– käesoleva direktiivi rakendamist liikmesriikides, eriti selle mõju liikmesriikides nagu osutatud lõike 3a teises lõigus, ja erinevate asjaomaste organite tõhusat tööd;

turuarengut, eelkõige rahvusvahelise liikluse arengusuundi, kõigi turuosaliste, sealhulgas uute sisenejate tegevust ja nende turuosa.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 10

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele aruande II peatüki rakendamise kohta.

2007/58/EÜ artikli 1 lõige 10

Nimetatud aruandes hinnatakse ka turu arengut, sealhulgas raudteeveoturu edasise avamise ettevalmistuste seisu. Nimetatud aruandes analüüsib komisjon samuti erinevaid turu korraldamise mudeleid ja käesoleva direktiivi mõju avaliku teenindamise lepingutele ning nende rahastamisele. Seda tehes võtab komisjon arvesse määruse (EÜ) nr 1370/2007 rakendamist ja liikmesriikidele iseloomulikke erinevusi (võrkude tihedus, reisijate arv, sõidu keskmine pikkus). Oma aruandes esitab komisjon vajaduse korral täiendavaid meetmeid turu avamise hõlbustamiseks ning hindab nende meetmete mõju.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 66

Ülevõtmine

uus

1. Liikmesriigid kehtestavad artiklite [...] ja [...] lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad nad märkuse, milles täpsustatakse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides tehtud viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse käesolevale direktiivile tehtavate viidetena. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas muudetavate peamiste siseriiklike õigussätete tekstid.

2007/58/EÜ artikli 2 lõige 8

Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose ega Malta suhtes seni, kuni nende territooriumil puudub raudteesüsteem.

uus

Artikkel 67

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 91/440/EMÜ, 95/18/EÜ ja 2001/14/EÜ, mida on muudetud XI lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates […], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning loetakse kooskõlas XII lisa vastavustabeliga.

2001/14/EÜ (kohandatud)

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

uus

Artikleid [...] ja [...] lisa kohaldatakse alates [...].

2001/14/EÜ

Artikkel 69

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[…],

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

2001/12/EÜ I lisa

I LISA

SADAMAD

BELGIE/BELGIQUE

Antwerpen/Anvers

Gent/Gand

Zeebrugge/Zeebruges

2006/103/EÜ artikkel 1 ja B lisa

БЪЛГАРИЯ

Варна

Бургас

Русе

Лом

Видин

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

ČESKÁ REPUBLIKA

2001/12/EÜ I lisa

DANMARK

Ålborg

Århus

Esbjerg

Fredericia

København

Nyborg

Odense

DEUTSCHLAND

Brake

Bremen/Bremerhaven

Brunsbüttel

Cuxhaven

Emden

Hamburg

Kiel

Lübeck

Nordenham

Puttgarden

Rostock

Sassnitz

Wilhelmshaven

Wismar

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

EESTI

Muuga sadam

Paljassaare sadam

Vanasadam

Paldiski põhjasadam

Paldiski lõunasadam

Kopli põhjasadam

Kopli lõunasadam

Bekkeri sadam

Kunda sadam

2001/12/EÜ I lisa

ΕΛΛΑΣ

Αλεξανδρούπολις

Ελευσίνα

Πάτρα

Πειραιάς

Θεσσαλονίκη

Βόλος

ESPAÑA

Algeciras

Almería

Barcelona

Bilbao

Cartagena-Escombreras

Gijón

Huelva

Tarragona

Valencia

Vigo

FRANCE

Bayonne

Bordeaux

Boulogne

Calais

Cherbourg

Dunkerque

Fos-Marseille

La Rochelle

Le Havre

Nantes

Port-la-Nouvelle

Rouen

Sète

St-Nazaire

IRELAND

Cork

Dublin

ITALIA

Ancona

Bari

Brindisi

C. Vecchia

Genova

Gioia Tauro

La Spezia

Livorno

Napoli

Piombino

Ravenna

Salerno

Savona

Taranto

Trieste

Venezia

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

ΚΥΠΡΟΣ

LATVIJA

Rîga

Ventspils

Liepâja

LIETUVA

Klaipëda

2001/12/EÜ I lisa

LUXEMBOURG

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

MAGYARORSZÁG

MALTA

2001/12/EÜ I lisa

NEDERLAND

Amsterdam Zeehaven

Delfzijl/Eemshaven

Vlissingen

Rotterdam Zeehaven

Terneuzen

ÖSTERREICH

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

POLSKA

Szczecin

Świnoujście

Gdańsk

Gdynia

2001/12/EÜ I lisa

PORTUGAL

Leixões

Lisboa

Setúbal

Sines

2006/103/EÜ artikkel 1 ja B lisa

ROMÂNIA

Constanța

Mangalia

Midia

Tulcea

Galați

Brăila

Medgidia

Oltenița

Giurgiu

Zimnicea

Calafat

Turnu Severin

Orșova

ühinemisakt

(ELT L 2003/236)

artikkel 20 ja II lisa, lk 456

SLOVENIJA

Koper

SLOVENSKO

2001/12/EÜ I lisa

SUOMI/FINLAND

Hamina

Hanko

Helsinki

Kemi

Kokkola

Kotka

Oulu

Pori

Rauma

Tornio

Turku

SVERIGE

Göteborg-Varberg

Helsingborg

Luleå

Malmö

Norrköping

Oxelösund

Stockholm

Trelleborg-Ystad

Umeå

UNITED KINGDOM

Kõik sadamad, millel on raudteeühendus.

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

(...PICT...)

______________

uus

I LISA

Raudteeinfrastruktuuri elementide loetelu

Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, tingimusel et need moodustavad osa rööpmestikust, k.a haruteed, kuid v.a raudteed, mis asuvad tehnohoolduspunktides ja veduri- või vagunidepoodes, ja eraraudteed:

– raudteemaa;

– rööbastee ja muldkeha, eelkõige mulded, süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, tugiseinad, taimed mulde nõlvade kaitseks jne; reisi- ja kaubaplatvormid; teepeenrad ja jalgteed; piirded, hekid ja tarad; tulekaitsevööndid; seadmed pöörangute, ristmete jne soojendamiseks; lumeväravad;

– tehnorajatised: sillad, truubid ja muud ülesõidusillad, tunnelid, kaetud süvendid ja muud ülekäigutunnelid; tugiseinad ja rajatised kaitseks laviinide, langevate kivide jne eest;

– raudteeületuskohad, k.a maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed;

– pealisehitis, eriti: rööpad, riströöpad ja kontrarööpad; liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, ballast, k.a kivikillustik ja liiv; pöörangud, ristmed jne; pöördesillad ja teisaldussillad (v.a need, mis teenindavad ainult vedureid);

– juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a juurdepääsu võimaldavad sõiduteed;

– jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade ohutus-, signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed, k.a elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja telekommunikatsiooniks; ehitised sellistele seadmetele; vaguniaeglustid;

– valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks;

– kontaktvõrk: alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid ja mastid; toiterööpad;

– infrastruktuuriüksuse kasutatavad ehitised.

___________________

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

II LISA

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesanded

(Nimetatud artiklis 7)

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7

Artiklis 7 nimetatud põhiülesannete loetelu:

– ettevalmistustööd ja otsuste tegemine seoses raudtee-ettevõtete litsentseerimisega, sealhulgas üksiklitsentside andmine,

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

uus

– otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta , sealhulgas kasutatavuse kindlaksmääramine ja hindamine ning individuaalsete rongiliinide jaotamine;

– otsuste tegemine infrastruktuuri kasutustasu kohta, sealhulgas tasude kindlaksmääramine ja kogumine.

2001/12/EÜ artikli 1 lõige 7

– järelevalve teatavate teenuste osutamiseks vajalike avaliku teenindamise kohustuste üle.

______________________

2001/14/EÜ (kohandatud)

III LISA

Raudteeveo-ettevõtjatele osutatavad teenused

(Nimetatud artiklis 13)

2001/14/EÜ

1. Minimaalne juurdepääsupakett sisaldab järgmist:

2001/14/EÜ (kohandatud)

a) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotluste käsitlemine;

2001/14/EÜ

b) õigus kasutada eraldatud läbilaskevõimet;

c) pöörangute ja haruteede kasutamine;

d) liikluskorraldus, sealhulgas signaalimine, suunamine, dispetšjuhtimine ja side ning teabe andmine rongi liikumise kohta;

uus

e) elektrikontaktvõrgu kasutamine kohtades, kus see on võimalik;

f) tankimisseadmed, kus see on võimalik;

2001/14/EÜ

g) mis tahes muu teave, mida on tarvis selle teenuse osutamiseks, mille jaoks läbilaskevõime on jaotatud.

2001/14/EÜ

uus

2. Samuti pakutakse juurdepääsu teenindusrajatistele ning teenustele järgmistes rajatistes :

2001/14/EÜ (kohandatud)

uus

a) elektri kontaktvõrgu kasutamist kohtades, kus see on võimalik;

b) tankimisseadmeid;

a) jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks , sealhulgas piletimüük ja reisiteabe andmine ;

b) kaubajaamad;

c) sorteerimisjaamad;

d) rongide koostamise rajatised;

e) ladustusteed;

f) hooldus- ja muud tehnorajatised;

uus

g) raudteealase tegevusega seotud sadamarajatised;

h) hädaabi, sh puksiiriteenuste osutamise rajatised.

2001/14/EÜ

uus

3. Lisateenused võivad hõlmata järgmist:

a) veoelektri kasutamine , mille eest makstav tasu näidatakse arvel elektri kontaktvõrgu kasutustasust eraldi ;

b) reisirongide eelsoojendus;

c) kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel tankimisseadmete kasutustasust eraldi ;

d) erilepingud:

– ohtlike kaupade veo juhtimiseks,

– abi osutamiseks erirongide liiklemisel.

4. Abiteenused võivad hõlmata järgmist:

a) juurdepääs sidevõrgule;

b) täiendava teabe andmine;

c) veeremi tehnokontroll.

______________________

uus

IV LISA

Raudteeturu jälgimiseks vajalik teave

(Nimetatud artiklis 15)

1. Raudteeveo tulemuslikkuse näitajate areng ja avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstav hüvitis:

| 2007 | Protsentuaalne muutus võrreldes eelmise aastaga | 2008 | Protsentuaalne muutus võrreldes eelmise aastaga |

Kaubavedu (tonnkilomeetrites) kokku | | | | |

Rahvusvaheline kaubavedu | | | | |

Transiit | | | | |

Siseriiklik kaubavedu | | | | |

Reisijatevedu kokku (reisijakilomeetrites) | | | | |

Rahvusvaheline reisijatevedu | | | | |

Transiit | | | | |

Siseriiklik reisijatevedu | | | | |

Sellest avalik teenindamine kohustuse alusel | | | | |

Avaliku teenindamise eest makstud hüvitis (eurodes) | | | | |

2. Raudteeveo-ettevõtjate turuosa raudteeveo kogunäitajate alusel 2008. aasta lõpus (loetletakse raudteeveo-ettevõtjad, kelle turuosa tonnkilomeetrites või reisijakilomeetrites on ≥ 1 %):

Raudteeveo-ettevõtjad (KAUBAVEDU) | Turuosa (protsentides, tonnkilomeetrite alusel) | Muude kui turgu valitsevate ettevõtjate turuosa kokku |

| | |

| | |

Raudteeveo-ettevõtjad (REISIJATEVEDU) | Turuosa (protsentides, reisijakilomeetrite alusel) | Muude kui turgu valitsevate ettevõtjate turuosa kokku |

| | |

3. Reguleerivad asutused:

| Eelmine aasta | Üleeelmine aasta |

Raudteeturule juurdepääsuga seotud reguleerivate küsimustega tegelevate töötajate arv: | | |

Menetletud kaebuste arv: | | |

Omaalgatuslike uurimiste arv: | | |

Tehtud otsuste arv – seoses kaebustega: | | |

– seoses omaalgatuslike uurimistega.: | | |

4. Raudteevedude valdkonnas eelmisel aastal avaldatud siseriiklikud ja muud õigusaktid.

5. Eelmise aasta asjaomased arengusuunad seoses turgu valitseva raudteeveo-ettevõtja ümberstruktureerimisega ning siseriiklike transpordistrateegiate vastuvõtmise/rakendamisega.

6. Eelmisel aastal teie riigis elluviidud olulised raudteeveoalased koolitusalgatused ja -meetmed.

7. Raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tööhõive eelmise aasta lõpus.

Raudteeveo-ettevõtjate töötajate arv kokku | |

– nendest rongijuhid | |

– nendest muud liikuvad töötajad, kes töötavad piiriüleselt | |

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate töötajate arv kokku | |

Muud töötajad, sh raudteega seotud teenindusettevõtjate (hooldustöökojad, terminalide käitajad, koolitajad, rongijuhtide rentijad, energiaga varustajad) töötajad | |

8. Eelmisel aastal kehtinud mitmeaastaste infrastruktuuri majandamise lepingute staatus:

Infrastruktuuri-ettevõtja | Lepinguga hõlmatud võrgu pikkus | Lepingu ajaline kestus, alates [kuupäev] | Kokkulepitud tulemuslikkuse näitajate määratlus (JAH/EI)?Kui jah, palun täpsustage. | Makstud koguhüvitis(eurodes/aastas) | |

| | | | | |

9. Infrastruktuurikulud (tava- ja kiirraudteevõrk):

| Hooldus | Uuendamine | Tõhustamine |

Tavaraudteevõrgu liinid eelmisel aastal:(eurodes) | | | |

(tehtud töö, kilomeetrites) | | | |

Prognoosid käesolevaks aastaks (eurodes) | | | |

(tehtud töö, kilomeetrites) | | | |

Kiirraudteevõrgu liinid eelmisel aastal (eurodes) | | |

(tehtud töö, kilomeetrites) | | |

Prognoosid käesolevaks aastaks (eurodes) | | |

(tehtud töö, kilomeetrites) | | |

10. Infrastruktuuri hooldamise hinnanguline mahajäämus eelmise aasta lõpus

Tavaraudteevõrgu liinid eelmisel aastal: (eurodes) | |

(teha tulev töö, kilomeetrites) | |

Kiirraudteevõrgu liinid eelmisel aastal(eurodes) | |

(teha tulev töö, kilomeetrites) | |

11. Kiirraudteevõrgu investeeringud

Liinid | Eelmisel aastal kasutusele võetud liinid kilomeetrites | Tavapärase kavandamisperioodi jooksul (10–20 aastat) kasutusele võetavad liinid kilomeetrites |

| | |

| | |

12. Raudteevõrgu pikkus eelmise aasta lõpus:

Tavaraudteevõrgu liinid (kilomeetrites) | |

Kiirraudteevõrgu liinid (kilomeetrites) | |

13. Raudteele juurdepääsu tasud eelmisel aastal

Rongi kategooria | Keskmine tasu eurodes rong-kilomeetri kohta, v.a elektri kasutamise maksumus |

1 000 brutotonni kaaluv kaubarong | |

500 brutotonni kaaluv linnadevaheline reisirong | |

140 brutotonni kaaluv linnalähirong | |

14. Käesoleva direktiivi artikli 35 kohaselt loodud tulemuslikkuse kava olemasolu (kui jah, esitage palun selle põhijooned).

15. Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kehtivate raudtee-tegevuslubade arv

| Eelmise aasta 31. detsembril kehtinud tegevusload | Tagasivõetud tegevusload | Väljaantud uued tegevusload | Üleeelmise aasta 31. detsembril kehtinud tegevusload |

Kokku | | | | |

millest: – kaubaveo tegevusload | | | | |

– reisijateveo tegevusload | | | | |

16. ERTMSi kasutuselevõtu olukord

17. Muud olulised arengusuunad

___________________

95/18/EÜ (kohandatud)

V LISA

Finantsnõuetele vastavus

(Nimetatud artiklis 20)

1. Finantsnõuetele vastavust kontrollitakse raudteeveo-ettevõtja raamatupidamise aastaaruande põhjal või bilansi põhjal, kui tegemist on taotleva ettevõtjaga, kellel ei ole võimalik esitada raamatupidamise aastaaruannet. Üksikasjalikud andmed tuleb esitada eelkõige järgmiste aspektide kohta:

95/18/EÜ

a) kasutusel olevad vahendid, kaasa arvatud pangakonto saldo, tagatisena lubatud arvelduskrediidid ja laenud;

b) tagatisena kasutusel olevad vahendid ja varad;

c) käibekapital;

d) asjakohased kulud, kaasa arvatud sõidukite, maa, hoonete, seadeldiste ja veeremi soetamiskulud;

e) maksud ettevõtja varalt.

2. Taotleja ei vasta finantsnõuetele eelkõige juhul, kui tal on märkimisväärsed maksu- või sotsiaalkindlustusvõlad, mis tulenevad ettevõtja tegevusest.

3. Asutus võib eelkõige nõuda audiitori järeldusotsuse esitamist ning asjakohaseid dokumente pangalt, riiklikult hoiupangalt, raamatupidajalt või audiitorilt. Kõnealused dokumendid peavad sisaldama andmeid punktis 1 nimetatud küsimuste kohta.

_____________________

2001/14/EÜ (kohandatud)

VI LISA

Võrguaruande sisu

(Nimetatud artiklis 27)

2001/14/EÜ

uus

Artiklis 27 nimetatud võrguaruanne sisaldab järgmist teavet.

1. Jagu, milles kirjeldatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri omadusi ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave on kooskõlas raudteesüsteemi koostalitusvõime direktiivi 2008/57/EÜ artikli 35 kohaselt avaldatavate raudteeinfrastruktuuriregistritega või osutab neile.

2001/14/EÜ I lisa

uus

2. Jagu tasu määramise põhimõtete ja tariifide kohta. See hõlmab nõuetekohaseid üksikasju tasude määramise skeemi kohta ning piisavat teavet seoses tasudega ning ka muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga III lisas loetletud üksnes ühe teenuse osutaja poolt pakutavatele teenustele . Selles esitatakse üksikasjalik teave artiklite 31–36 artikli 31 lõigete 4 ja 5 kohaldamise meetodite, eeskirjade ja vajaduse korral graafikute kohta nii kulude kui ka tasude puhul . See sisaldab teavet tasude muutmise kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal .

2001/14/EÜ

uus

3. Jagu läbilaskevõime jaotamise põhimõtete ja kriteeriumide kohta. Selles sätestatakse põhinäitajad raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute kohta, sealhulgas eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Selles sätestatakse ka läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtpäevad. See sisaldab kõnealuses menetluses kasutatavaid konkreetseid kriteeriume, eelkõige:

a) menetlust, mida kasutades taotlejad saavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt läbilaskevõimet taotleda;

b) taotlejate suhtes kehtivaid nõudeid;

c) taotlemise ja jaotamise graafikut ning menetlust, mida järgitakse ajakava kohta teabe taotlemisel kooskõlas artikli 45 lõikega 4 ;

d) kooskõlastamismenetlust reguleerivaid põhimõtteid ja selle menetluse raames kättesaadavaks tehtavat vaidluste lahendamise süsteemi ;

e) infrastruktuuri ülekoormuse korral kasutatavat menetlust ja kriteeriume;

f) üksikasjalikke andmeid infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta;

2001/14/EÜ

uus

g) tingimusi, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määratlemiseks arvesse varasemat läbilaskevõime ärakasutamist.

See sisaldab üksikasjalikke andmeid meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning ad hoc menetluse alla kuuluvate taotluste nõuetekohaseks käsitlemiseks. See sisaldab läbilaskevõime taotluste vormi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab ka üksikasjaliku teabe rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetluse kohta.

uus

4. Jagu, mis sisaldab teavet artiklis 25 nimetatud tegevusloa taotluse kohta ja direktiivi 2004/49/EÜ [18] kohaselt väljastatud ohutuslubade kohta.

5. Jagu, mis sisaldab teavet vaidluste lahendamise menetluse ja apellatsioonide kohta seoses juurdepääsuga raudteeinfrastruktuurile ja teenustele ning artikli 35 kohasele tulemuslikkuse kavale.

6. Jagu, mis sisaldab teavet III lisas nimetatud teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase tasu määramise kohta. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kontrolli, esitavad teavet rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstava tasu kohta ning võrguaruandesse lisatavate juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta.

7. Artikli 42 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.

_____________________

VII LISA

Pädevate asutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vaheliste lepingute põhimõtted ja parameetrid

(Nimetatud artiklis 30)

Lepingus täpsustatakse artikli 30 sätteid ja sealhulgas järgmist:

1. kokkuleppe reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis on struktureeritud kooskõlas III lisaga. See hõlmab infrastruktuuri arendamise kõiki aspekte, sh juba kasutatava infrastruktuuri hooldust ja uuendamist. Uue infrastruktuuri ehitamise võib lisada eraldi elemendina;

2. kokkulepitud maksete struktuur, mida kohaldatakse III lisas loetletud infrastruktuuriteenuste, hoolduse, uue infrastruktuuri ehitamise ja tegemata hooldustööde suhtes;

3. kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid, mis hõlmavad näitajaid ja kvaliteedikriteeriume seoses järgmiste aspektidega:

a) rongiliikluse tulemuslikkus ja tarbijate rahulolu;

b) võrgu läbilaskevõime;

c) varahaldus;

d) tegevuse maht;

e) ohutustase ja

f) keskkonnakaitse;

4. võimalike tegemata hooldustööde maksumus ja selle probleemi lahendamiseks ette nähtud kulud ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;

5. artikli 30 lõike 1 kohased stiimulid;

6. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatava teabega seotud miinimumnõuded, mida kohaldatakse sisu ja aruande esitamise sageduse ning sealhulgas igal aastal avaldatava teabe suhtes;

7. mehhanism, millega tagatakse, et kasutajad saavad kulude vähendamisest olulisel määral kasu tänu tasumäära vähenemisele;

8. lepingu kokkuleppeline kestus, mis on kooskõlas ja vastavuses raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja äriplaaniga, kontsessiooni või tegevusloaga ning liikmesriigi kehtestatud tasude määramise raamistiku ja eeskirjadega;

9. eeskirjad oluliste tegevushäirete ja hädaolukorra kõrvaldamiseks, sealhulgas minimaalne teenuste osutamise tase võimaliku streigi korral ning lepingu varajane lõpetamine ja teave kasutajatele;

10. parandusmeetmed, mida võetakse, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi. See hõlmab uute läbirääkimiste ja lepingu varajase lõpetamise tingimusi ja menetlust, sealhulgas reguleeriva asutuse rolli.

____________________

VIII LISA

Raudteeinfrastruktuuri kulude ja kasutustasudega seotud nõuded

(Nimetatud artikli 31 lõigetes 3 ja 5, artikli 32 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 35)

1. Artikli 31 lõikes 1 nimetatud rongiliikluse korraldamise otsesed kulud, mis on seotud infrastruktuuri kulumisega, ei hõlma järgmist:

a) kogu võrgu üldised kulud, sealhulgas palgad ja pensionid;

b) kapitalilt makstav intress;

c) rohkem kui üks kümnendik kuludest, mis on seotud ajakava, liinide jaotamise, liikluse korraldamise, rongiliikluse dispetšjuhtimise ja signaalimisega;

d) info-ja kommunikatsiooni või -telekommunikatsiooniseadmete kulumine;

e) kinnisvarahalduse kulud, eelkõige seoses omandamise, müümise, lammutamise, saastatusest puhastamise, maa rekultiveerimise ja rentimise ning muude kinnisasjadega;

f) sotsiaalteenused, koolid, lasteaiad, restoranid;

g) loodusõnnetuste, õnnetuste ja teenuse osutamise häiretega seotud kulud.

Kui otsesed kulud ületavad 35 % kogu võrgu keskmistest kuludest, mis on seotud võrgu hoolduse, majandamise ja uuendamisega, võttes aluseks rongiliikluse rong-kilomeetrid, põhjendab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja seda reguleerivale asutusele üksikasjalikult. Sel eesmärgil arvutatud keskmised kulud ei hõlma punktides e, f või g nimetatud kuluelemente.

2. Müratasemest tulenevalt eristatavad infrastruktuuri kasutustasud, millele on osutatud artikli 31 lõikes 5, vastavad järgmistele nõuetele:

a) tasud eristatakse, et kajastada rongi moodustavate veeremiüksuste koosseisu, lähtudes komisjoni otsuses 2006/66/EÜ [19] (KTK müra) sätestatud müra piirmäärast;

b) eelisõigus on kaubavagunitel;

c) kaubavagunite mürataseme alusel eristamine võimaldab investeeringute tagasisaamist mõistliku aja jooksul, et ehitada vagunid ümber nii, et need oleksid varustatud majanduslikult kõige tasuvama vähe müra tekitava pidurisüsteemiga;

d) tasude eristamiseks võib kaaluda ka järgmisi lisaelemente:

i) kellaaeg, eriti õhtune müra;

ii) rongi koosseis, millel on mõju müratasemele;

iii) kohaliku müra tõttu kannatava piirkonna müratundlikkus;

iv) täiendavad müraklassid, mis on oluliselt madalamad punktis a nimetatust.

3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja näitab reguleerivale asutusele, et raudteeteenuse eest on võimalik maksta lisatasu vastavalt artikli 32 lõikele 1, kusjuures iga järgmise punkti all loetletud teenus kuulub erinevasse turusegmenti:

a) reisijateveoteenused/kaubaveoteenused;

b) ohtlike kaupu vedavad rongid / muud kaubarongid;

c) siseriiklikud teenused / rahvusvahelised teenused;

d) kombineeritud veod / otseveod;

e) reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin / linnadevaheline liin;

f) marsruutrongid/kogumisrongid;

g) regulaarne rongiteeteenus / mitteregulaarne rongiteenus.

4. Artiklis 35 nimetatud tulemuslikkuse kava puhul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

a) selleks et saavutada teenuse kvaliteedi kokkulepitud tase ja mitte seada ohtu teenuse elujõulisust, lepib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejatega pärast reguleeriva asutuse heakskiitu kokku tulemuslikkuse kava põhiparameetrites, eelkõige viivituste maksumuses, tulemuslikkuse kava kohaste tasuda tulevate maksete künnistes, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja nii üksikute kui ka kõigi rongiliinide suhtes teatava aja jooksul;

b) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teavitab raudteeveo-ettevõtjaid viivituste arvutamise aluseks olevast liiklusgraafikust vähemalt viis päeva enne rongi liikumist;

c) kõik viivitused jagatakse ühte järgmisse klassi ja alaklassi.

1. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolne käitamise / kavandamise juhtimine;

1.1. liiklusgraafiku koostamine;

1.2. rongi koostamine;

1.3. tegevusega seotud vead;

1.4. eelisõigust käsitlevate eeskirjade vale kohaldamine;

1.5. personal;

1.6. muud põhjused;

2. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja infrastruktuurirajatised;

2.1. signaalimiseks kasutatavad rajatised;

2.2. signaalimiseks kasutatavad rajatised raudteeülesõidukohal;

2.3. telekommunikatsiooniseadmed;

2.4. toiteplokid;

2.5. rööbastee;

2.6. struktuurid;

2.7. personal;

2.8. muud põhjused;

3. raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast tingitud tsiviilehituslikud põhjused;

3.1. korralised ehitustööd;

3.2. eeskirjade eiramine ehitustööde teostamisel;

3.3. defektsest rööbasteest tulenev kiirusepiirang;

3.4. muud põhjused;

4. teistest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatest tulenevad põhjused;

4.1. eelmisest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast tulenevad põhjused;

4.2. järgmisest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast tulenevad põhjused;

5. raudteeveo-ettevõtjast tulenevad ärilised põhjused;

5.1. peatumisaja ületamine;

5.2. raudteeveo-ettevõtja taotlus;

5.3. laadimistööd;

5.4. eeskirjade eiramine laadimisel;

5.5. rongi äriline ettevalmistamine;

5.6. personal;

5.7. muud põhjused;

6. raudteeveo-ettevõtja veerem;

6.1. graafiku kavandamine / ümberkorraldamine;

6.2. rongi koostamine raudteeveo-ettevõtja poolt;

6.3. bussidega seotud probleemid (reisijatevedu);

6.4. vagunitega seotud probleemid (kaubavedu);

6.5. autode, vedurite ja vagunitega seotud probleemid;

6.6. personal;

6.7. muud põhjused;

7. teistest raudteeveo-ettevõtjatest tulenevad põhjused;

7.1. järgmisest raudteeveo-ettevõtjast tulenevad põhjused;

7.2. eelmisest raudteeveo-ettevõtjast tulenevad põhjused;

8. välised põhjused, mis ei tulene raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast ega raudteeveo-ettevõtjast;

8.1. streik;

8.2. haldusformaalsused;

8.3. väline mõju;

8.4. ilmastikust ja loodusest tingitud põhjused;

8.5. järgmise võrgu välistest tingimustest tulenev viivitus;

8.6. muud põhjused;

9. teisesed põhjused, mis ei tulene raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast ega raudteeveo-ettevõtjast;

9.1. ohtlikud vahejuhtumid, õnnetused ja ohud;

9.2. sama rongi hilinemisest tingitud rööbastee hõivatus;

9.3. mõne teise rongi hilinemisest tingitud rööbastee hõivatus;

9.4. ümberpööramine;

9.5. ühendus;

9.6. täiendava uurimise vajadus;

d) võimaluse korral omistatakse viivitused ühele organisatsioonile, võttes arvesse nii häire põhjustamise eest vastutuse võtmist kui ka võimet taastada tavapärased liiklusolud;

e) maksete arvutamisel võetakse arvesse sarnaste täpsusnõuetega rongiteenuste keskmisi viivitusi;

f) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab raudteeveo-ettevõtjatele võimalikult kiiresti tulemuslikkuse kava kohaste maksete arvutuse. Selle arvutuse tegemisel võetakse arvesse kõiki maksimaalselt ühe kuu jooksul hilinenud ronge;

g) ilma et see mõjutaks kehtivate kaebemenetluste ning artikli 50 sätete kohaldamist, tehakse tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste korral kättesaadavaks vaidluste lahendamise süsteem, et kõnealused vaidlused kiiresti lahendada. Kõnealuse süsteemi kohaldamisel tehakse otsus hiljemalt kümne tööpäeva jooksul;

h) kord aastas avaldavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad raudteeveo-ettevõtjatele osutatava teenuse keskmise aastase kvaliteedi taseme, võttes aluseks tulemuslikkuse kavas kokku lepitud põhiparameetrid;

5. ETCS-süsteemi kasutavate rongide infrastruktuuri kasutustasusid vähendatakse ajutiselt vastavalt artikli 32 lõikele 3 järgmiselt:

Kaubavedu:

Aasta | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |

Tasude vähendamine | 5% | 5% | 5% | 5% | 5% | 5% | 4% | 3% | 2% | 1% |

Reisijatevedu

Aasta | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |

Tasude vähendamine | 5% | 5% | 5% | 5% | 5% |

___________________

2001/14/EÜ (kohandatud)

IX LISA

Jaotamisgraafik

(Nimetatud artiklis 43)

2001/14/EÜ

1. Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord kalendriaastas.

2002/844/EÜ artikkel 1

2. Liiklusgraafikut muudetakse detsembrikuu teise laupäeva keskööl. Kui muudatusi või kohandusi tehakse pärast talve, et võtta vajaduse korral eelkõige arvesse piirkondliku reisiliikluse graafiku muudatusi, tehakse seda juunikuu teise laupäeva keskööl ning nimetatud kuupäevade vahelisel ajal selliste ajavahemikega, kui tarvis. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad kokku leppida muid kuupäevi ning teavitavad komisjoni, kui see võiks mõjutada rahvusvahelist liiklust.

2001/14/EÜ

uus

3. Liiklusgraafikusse lisatava läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise lõpptähtpäev ei tohi olla varasem kui 12 kuud enne kõnealuse liiklusgraafiku jõustumiskuupäeva.

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafiku jõustumist on koostöös teiste asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega jaotusorganitega vastavalt artiklile 15 kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral.

5. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi hiljemalt neli kuud pärast taotlejate poolt pakkumiste esitamise tähtpäeva.

______________________

uus

X LISA

Reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus

(Nimetatud artikli 56 lõikes 8)

Reguleerivale asutusele kooskõlas artikli 56 lõikega 8 esitatav raamatupidamisarvestus sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

1. Raamatupidamisarvestuste lahusus

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, kes esitavad reguleerivale asutusele raamatupidamisarvestuse, ja kõik ettevõtjad või muud üksused, kes tegelevad raudteeveoga või raudteeveo eri kategooriate integreerimisega või saavad avaliku sektori vahendeid:

a) lisavad eraldi kasumiaruanded ja bilansid kaubaveo, reisijateveo ja infrastruktuuri majandamise kohta;

b) esitavad põhjaliku teabe avaliku sektori vahendite ja muude hüvitiste üksikute allikate ja kasutamise kohta läbipaistvalt ja üksikasjalikult, sealhulgas põhjaliku ülevaate äriühingu rahavoogudest, et saaks kindlaks teha, kuidas on kasutatud avaliku sektori kõnealuseid vahendeid ja muid hüvitisi;

c) lisavad kooskõlas reguleeriva asutuse nõuetega kulu- ja kasuliigid, et oleks võimalik kindlaks teha, kas neid eri tegevusi ristsubsideeriti;

d) esitavad nii üksikasjaliku teabe nagu reguleeriv asutus peab vajalikuks ja proportsionaalseks;

e) lisavad dokumendi, milles on esitatud meetod, mida kasutatakse kulude jaotamiseks eri tegevusvaldkondade vahel.

Kui reguleeritav ettevõtja on osa kontsernist, koostatakse reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus kogu kontserni kohta ja iga tütarettevõtja kohta. Peale selle tuleb reguleerivale asutusele esitatavasse raamatupidamisarvestusse lisada kõik ettevõttesiseste maksete üksikasjad, et tagada avaliku sektori vahendite nõuetekohane kasutamine.

2. Raudteele juurdepääsu tasude jälgimine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt reguleerivale asutusele esitatavas raamatupidamisarvestuses:

a) esitatakse erinevad kululiigid, eelkõige esitatakse piisavalt teavet eri teenuste või teenusegruppide piirkulude / otseste kulude kohta nii, et infrastruktuuri kasutustasusid oleks võimalik jälgida;

b) esitatakse piisavalt teavet, mis võimaldab jälgida teenuste (või teenusegruppide) eest makstud üksikuid tasusid. Reguleeriva asutuse nõudmisel sisaldab see teavet üksikute teenuste mahu, hinna ning sise- ja välisklientidelt saadud kogutulu kohta;

c) esitatakse üksikute teenuste (või teenusegruppide) kulu ja tulu, võttes aluseks reguleeriva asutuse nõutava asjakohase kulumeetodi, et teha kindlaks võimalik konkurentsi pärssiv hinnakujundus (ristsubsideerimine, turuvallutuslik hinnakujundus ja liiga kõrge hinna kehtestamine).

3. Finantstulemuslikkuse näitajad

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus hõlmab:

a) finantstulemuslikkuse aruannet;

b) kulude eelarvestuse kokkuvõtet;

c) hoolduskulude eelarvestuse aruannet;

d) talituskulude aruannet;

e) kasumiaruannet;

f) põhjendavaid märkusi, millega vajaduse korral täiendatakse ja selgitatakse aruandeid.

4. Muud küsimused

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt reguleerivale asutusele esitatavat raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu audiitor. Audiitori aruanne lisatakse reguleerivale asutusele esitatavale raamatupidamisarvestusele.

Reguleerivale asutusele esitatav raamatupidamisarvestus sisaldab kasumiaruannet ja bilanssi ning see viiakse vastavusse ettevõtja kohustusliku raamatupidamisarvestusega ning kõikide vastavusseviidud punktide kohta esitatakse selgitused.

____________________

XI LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused

(viidatud artiklis 67)

Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/12/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 1) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/51/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164) | |

Nõukogu direktiiv 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344) | ainult lisa punkt B |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44) | ainult artikkel 1 |

Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/13/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 26) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44) | ainult artikkel 29 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/14/EÜ (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29) | |

Komisjoni otsus 2002/844/EÜ (EÜT L 289, 26.10.2002, lk 30) | |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44) | ainult artikkel 30 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44) | ainult artikkel 2 |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev

(viidatud artiklis 67)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtpäev |

91/440/EMÜ | 1. jaanuar 1993 |

95/18/EÜ | 27. juuni 1997 |

2001/12/EÜ | 15. märts 2003 |

2001/13/EÜ | 15. märts 2003 |

2001/14/EÜ | 15. märts 2003 |

2004/49/EÜ | 30. aprill 2006 |

2004/51/EÜ | 31. detsember 2005 |

2006/103/EÜ | 1. jaanuar 2007 |

2007/58/EÜ | 4. juuni 2009 |

_____________________

XII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 91/440/EMÜ | Direktiiv 95/18/EÜ | Direktiiv 2001/14/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõike 1 esimene lõik | Artikli 1 lõige 1 |

| | Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 2 | | | Artikli 2 lõige 1 |

| Artikli 1 lõige 2 | | Artikli 2 lõige 2 |

| | Artikli 1 lõige 3 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 4 | Artikli 2 lõige 4 |

Artikli 2 lõige 4 | | | Artikli 2 lõige 5 |

Artikkel 3 | | | Artikli 3 lõiked 1–8 |

| Artikli 2 punktid b ja c | | Artikli 3 lõiked 9 ja 10 |

| | Artikkel 2 | Artikli 3 lõiked 11–21 |

Artikkel 4 | | | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | | | Artikkel 5 |

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 | | | Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 9 lõige 4 | | | Artikli 6 lõige 3 |

Artikli 6 lõike 1 teine lõik | | | Artikli 6 lõige 4 |

Artikli 6 lõige 3 | | | Artikli 7 lõige 1 |

| | Artikli 4 lõige 2 ja artikli 14 lõige 2 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 7 lõiked 1, 3 ja 4 | | | Artikli 8 lõiked 1, 2 ja 3 |

| | Artikli 6 lõige 1 | Artikli 8 lõige 4 |

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 | | | Artikli 9 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 10 lõiked 3 ja 3a | | | Artikli 10 lõige 1 ja lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik |

Artikli 10 lõige 3b | | | Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 |

| | | Artikli 11 lõige 4 |

Artikli 10 lõiked 3c ja 3e | | | Artikli 11 lõiked 5 ja 6 |

Artikli 10 lõige 3f | | | Artikkel 12 |

| | Artikkel 5 | Artikkel 13 |

| | | Artikkel 14 |

Artikkel 10b | | | Artikkel 15 |

| Artikkel 3 | | Artikkel 16 |

| Artikli 4 lõiked 1–4 | | Artikli 17 lõiked 1–4 |

| Artikkel 5 | | Artikkel 18 |

| Artikkel 6 | | Artikkel 19 |

| Artikkel 7 | | Artikkel 20 |

| Artikkel 8 | | Artikkel 21 |

| Artikkel 9 | | Artikkel 22 |

| Artikli 4 lõige 5 | | Artikli 23 lõige 1 |

| Artikkel 10 | | Artikli 23 lõiked 2 ja 3 |

| Artikkel 11 | | Artikkel 24 |

| Artikkel 15 | | Artikkel 25 |

| | Artikli 1 lõike 1 teine lõik | Artikkel 26 |

| | Artikkel 3 | Artikkel 27 |

Artikli 10 lõige 5 | | | Artikkel 28 |

| | Artikli 4 lõige 1 ja artikli 4 lõiked 3–6 | Artikkel 29 |

| | Artikli 6 lõiked 2–5 | Artikkel 30 |

| | Artikkel 7 | Artikkel 31 |

| | Artikkel 8 | Artikkel 32 |

| | Artikkel 9 | Artikkel 33 |

| | Artikkel 10 | Artikkel 34 |

| | Artikkel 11 | Artikkel 35 |

| | Artikkel 12 | Artikkel 36 |

| | Artikkel 13 | Artikkel 38 |

| | Artikli 14 lõiked 1 ja 3 | Artikkel 39 |

| | Artikkel 15 | Artikkel 40 |

| | Artikkel 16 | Artikkel 41 |

| | Artikkel 17 | Artikkel 42 |

| | Artikkel 18 | Artikkel 43 |

| | Artikkel 19 | Artikkel 44 |

| | Artikli 20 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikli 45 lõiked 1, 2 ja 3 |

| | | Artikli 45 lõige 4 |

| | Artikli 20 lõige 4 | Artikli 45 lõige 5 |

| | Artikkel 21 | Artikkel 46 |

| | Artikkel 22 | Artikkel 47 |

| | Artikkel 23 | Artikkel 48 |

| | Artikkel 24 | Artikkel 49 |

| | Artikkel 25 | Artikkel 50 |

| | Artikkel 26 | Artikkel 51 |

| | Artikkel 27 | Artikkel 52 |

| | Artikkel 28 | Artikkel 53 |

| | Artikkel 29 | Artikkel 54 |

| | Artikli 30 lõige 1 | Artikkel 55 |

| | Artikli 30 lõige 2 | Artikli 56 lõige 1 |

| | Artikkel 31 | Artikkel 57 |

Artikkel 12 | | | Artikkel 58 |

Artikkel 14a | | Artikli 33 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikkel 59 |

| | | Artikkel 60 |

| | | Artikkel 61 |

| | | Artikkel 62 |

Artikkel 11 | | Artikkel 34 | Artikkel 63 |

Artikkel 11a | | Artikli 35 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikkel 64 |

Artikli 10 lõige 9 | | | Artikkel 65 |

| | Artikkel 38 | Artikkel 66 |

| | | Artikkel 67 |

| Artikkel 17 | Artikkel 39 | Artikkel 68 |

Artikkel 16 | Artikkel 18 | Artikkel 40 | Artikkel 69 |

| | | I lisa |

II lisa | | | II lisa |

| | II lisa | III lisa |

| | | IV lisa |

| Lisa | | V lisa |

| | I lisa | VI lisa |

| | | VII lisa |

| | | VIII lisa |

| | III lisa | IX lisa |

| | | X lisa |

____________________

[1] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 1; muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/51/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164), nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu asutamislepingute kohandusi käsitleva aktiga (ELT 236, 23.9.2003, lk 33).

[2] Nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

[3] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 26, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ (ELT L 220, 21.6.2004, lk 16).

[4] Nõukogu direktiivi 95/18/EÜ (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

[5] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29, muudetud komisjoni 23. oktoobri 2002. aasta otsusega 2002/844/EÜ (EÜT L 289, 26.10.2002, lk 30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44).

[6] Eelkõige komisjoni aruanne esimese raudteepaketi rakendamise kohta (eespool tsiteeritud), komisjoni teatis raudteeturu arengu seire kohta ning mitmeaastaseid lepinguid ja raudteega seotud teenuseid käsitlevad uuringud.

[7] ELT […], […], lk […].

[8] ELT […], […], lk […].

[9] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

[10] EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70.

[11] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29.

[12] ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.

[13] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[14] ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[15] EÜT L 278, 23.12.1970, lk 1.

[16] ELT L 315, 3.12.2007, lk 14.

[17] ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

[18] ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

[19] ELT L 37, 8.2.2006, lk 1.

--------------------------------------------------