52010PC0417

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.8.2010

KOM(2010)417 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2009/031 DK/Linak, Taani)

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi „fond”) (punkt 28) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga aastas.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

2009. aasta 8. septembril esitas Taani taotluse EGF/2009/031 DK/Linak, et saada fondist rahalist toetust seoses 198 töötaja koondamisega Taani ettevõttest Linak A/S.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed:

Fondi viitenumber EGF/2009/031

Liikmesriik Taani

Artikkel 2, punkt c

Asjaomased ettevõtted Linak A/S

NUTS II piirkond DK03 - Lõuna-Taani

NACE Revision 2 osa Ei kohaldata

Vaatlusperiood 01.11.2008 – 30.06.2009

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg 01.10.2009

Taotluse kuupäev 08.09.2009

Koondamised vaatlusperioodil: 198

Abi vajavate koondatud töötajate arv 139

Individuaalsed teenused (eurodes) 1 771 544

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3]: (eurodes) 95 393

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulude protsent kogukuludest: 5,1 %

Summa kokku (eurodes) 1 866 936

Fondi toetus eurodes (65 %) 1 213 508

1. Taotlus esitati komisjonile 8. septembril 2009 ning sellele lisati täiendavat teavet 30. märtsil 2010.

2. Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis c, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi seose kohta väidab Taani, et ettevõttes Linak A/S toimunud koondamised on masinate ja elektroonikaseadmete nõudluse järsu languse tagajärg, kusjuures kõnealune nõudluse langus on tingitud majanduskriisist ja sellega seotud surutisest. Taani on esitanud Eurostatist saadud andmed, mis tõestavad, et üldjoontes soodus tootmise areng, mis iseloomustas masinate ja seadmete tootmise sektorit, muutus ELis kardinaalselt 2008. aasta neljandas kvartalis. Nii Taanis kui ka Saksamaal (juhtiv tootja ELis) registreeriti 2008. aasta neljanda kvartali ja 2009. aasta kolmanda kvartali vahelisel ajavahemikul 25 % toodangu vähenemine.

Kriisist tulenev toodangu langus halvendas veelgi kõnealuse sektori ettevõtete juba niigi rasket olukorda. Hinnasurve Aasiast, kus tööjõukulud moodustavad vaid murdosa ELi omadest, oli kaasa toonud tootmise järkjärgulise väljakolimise EList, sealhulgas ka Taanist.

Hinnasurvest ei jäänud puutumata ka Linak A/S. Taani möönab, et Linakis ja teistes kõnealuse sektori ettevõtetes oleks tulnud töötajaid koondada niikuinii, kuid see oleks toimunud pikema ajavahemiku jooksul ning seda oleks olnud võimalik paremini kavandada ja korraldada.

Pereettevõttena ei avalda Linak A/S finantsteavet, ent meedia väitel on ettevõtte personaliülem kinnitanud, et koondamised on halvenenud müüginäitajate otsene tagajärg. Linak A/S tegutseb samas sektoris, kus Danfoss Group, kes samuti vallandas samas piirkonnas suure hulga töötajaid seoses sellega, et müük ülemaailmsel turul vähenes järsult.

Taani ei usu, et isegi pärast kriisi lõppu võiks arvestatav osa Linakis kaotatud töökohti Taanis taastuda. Sektorile avalduv hinnasurve ning Aasia ja väljaspool ELi asuvate piirkondade turgude üha kasvav tähtsus lubavad oletada, et uued tootmisvõimsused käivitatakse väljaspool ELi.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis c esitatud kriteeriumidele

4. Taani esitas oma taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis c sätestatud sekkumiskriteeriumide alusel, mis lubavad liikmesriigil erakorralistel asjaoludel, mida asjaomane liikmesriik nõuetekohaselt tõendab, esitada taotluse fondist toetuse saamiseks isegi juhul, kui punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tugev negatiivne mõju tööhõivele ja kohalikule majandusele.

Koondamised ettevõttes Linak A/S langevad ajaliselt ja paikkondlikult kokku teise ulatusliku koondamisjuhtumiga, mille kohta on esitatud eraldi taotlus fondist toetuse saamiseks (EGF/2009/015 DK/Danfoss Group). Viimati nimetatud taotlus hõlmab 1 443 isikut, kes koondati kolmest masinaehitussektoris tegutsevast seotud ettevõttest, mis asuvad Lõuna-Taanis Sønderborgis. Sønderborg on ligikaudu 76 000 elanikuga vald Taani suhteliselt isoleeritud piirkonnas. Linaki koondamised toimusid samas piirkonnas, samal ajal ja puudutavad töötajad, kes töötasid ühes sellises sektoris, milles tegutses ka Danfoss Group.

Danfoss Groupi koondamised toimusid NACE 2 kahes eri osas (27 ja 28), Linaki koondamised toimusid NACE 2 osas 27. Seepärast ei võimalda määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikkel 2 esitada kombineeritud taotlust, mis hõlmaks kõiki töötajaid.

Koondamiste mõju kohalikule tööturule on ülimalt negatiivne ja koondatud töötajate võimalused tunduvalt kahanenud. Kõnealused kaks koondamisjuhtumit on andnud kohalikule tööjõuturule hävitava löögi: ajavahemikus 2008. aasta keskpaigast 2009. keskpaigani suurenes tööpuudus 250 %.

Taani väidab, et nimetatud kahe koondamisjuhtumi kokkulangemine paneb asjaomased töötajad ja kõnealuse piirkonna erakordselt raskesse olukorda, nii et see võimaldab vaadeldavat juhtumit (Linak A/S) käsitada erakorralise olukorrana.

5. Käesolev taotlus ei vasta määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b sätestatud nõudele, sest koondamiste arv jääb alla nimetatud artiklis nõutud künnise, mis on 500 koondamist üheksa kuu jooksul. Taani väidab, et suur koondamiste arv kontsernis Danfoss Group, mille kohta esitati fondile eraldi taotlus ja mis toimusid samas NACE 2 osas, on kindel tõend selle kohta, et kõnealune sektor on kannatanud suurt majanduslikku kahju.

6. Taotluses on osutatud 198 koondamisele ettevõttest Linak A/S ajavahemikul 1. novembrist 2008 kuni 30. juunini 2009. Koondamiste arv määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt.

Taani kinnitab, et käesolev taotlus on erandlik ja fondi sekkumine põhjendatud, sest koondamised toimusid samas sektoris, samal ajal ja samas piirkonnas kui need, mille kohta fondile on juba taotlus esitatud (juhtum EGF/2009/015 DK/Danfoss Group). Vaadeldava juhtumi erandlikkus on põhjendatud nende tegurite koosmõjuga, mis paneb asjaomased töötajad ja kõnealuse piirkonna erakordselt raskesse olukorda.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

7. Taani väidab, et ülemaailmne majandus- ja finantskriis halvendas masinaehitussektori ettevõtete juba niigi rasket olukorda. Hinnasurve on suurte tööjõukuludega riikide ettevõtteid üha enam rõhunud ning kriisist tulenev nõudluse vähenemine, mis tõi kaasa tootmise vähendamise, ei jätnud Linak A/S-le muud võimalust, kui sulgeda kahjumiga töötavad tootmisüksused. Kriisi ootamatu ilmnemise tõttu ei olnud võimalik kiiresti alternatiivlahendusi leida ja majanduslanguse ulatus oli selline, et kontserni kahjumist väljatulek ei olnud tõenäoline.

Koondamisi teostanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

8. Taotluses osutatakse kokku 198 koondamisele ettevõttes Linak A/S.

Taani on arvestanud, et 70 % koondatud töötajatest (139) saavad fondist toetust. Ülejäänud 30 % puhul eeldatakse, et nad leiavad tööd iseseisvalt, ilma fondi abi vajamata.

9. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria | Arv | Protsent |

Mehed | 65 | 46,8 % |

Naised | 74 | 53,2 % |

Euroopa Liidu kodanikud | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

15–24aastased | 23 | 16,5 % |

25–54aastased | 111 | 79,9 % |

üle 54aastased | 5 | 3,6 % |

10. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria | Arv | Protsent |

Spetsialistid | 11 | 7,9 % |

Tehnikud ja tehnilised töötajad | 17 | 12,2 % |

Seadme- ja masinaoperaatorid | 111 | 79,9 % |

11. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Taani kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappide ja eelkõige fondile juurdepääsu suhtes on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

12. Vaatlusalune territoorium on Sønderborgi vald, mis moodustati 1. jaanuaril 2007 seitsme valla ühendamise teel. Elanikke on seal 76 647. Geograafiliselt koosneb see vald kahest osast: Alsi saarest ja Sundevedi poolsaarest, mis on kahe sillaga ühendatud tähtsaima linna Sønderborgiga. Alsi saarel on Väike-Belti kaudu praamiühendus Fyniga, ent Lõuna-Jüütimaa peamine transpordimarsruut kulgeb läbi valla lääneosa. Alsi saare põhjaosa, kus asub Linaki peakorter, on eriti kõrvaline piirkond. Sønderborgi linnast on maanteed pidi ainult 30 km Saksamaa piirini ja osa selle valla territooriumi asub Flensburgi fjordi põhjakaldal, kust on üle vee üsna lühike tee Saksamaa lõunarannikule. Seega kuulub nimetatud vald piirialasse. Schleswig-Holsteini liidumaa põhjaosa, mis Sønderborgiga külgneb, ei ole paraku Saksamaa edukamate piirkondade hulgas. Viimase kümne aasta jooksul on hulganisti töötajaid liikunud Saksamaalt Lõuna-Jüütimaale.Kui Danfossi kontserni ümber ei oleks tekkinud masinatehaste kogumit, oleks eelkõige Als muutunud tõeliseks ääremaaks, nagu näiteks on juhtunud naabruses oleva Lõuna-Fyni piirkonna ja saarestikuga.Sønderborgi piirkonda iseloomustab suhteliselt kõrge keskmine vanus ja demograafilised prognoosid lubavad oletada, et järgmise kümne aasta jooksul rahvaarv väheneb, ilma et seejuures oleks arvesse võetud ootamatu majanduslanguse mõju.Vaatamata sellele, et keskmine hariduse ja erialase väljaõppe tase on küllalt kõrge, töötab selles piirkonnas märkimisväärne osa elanikkonnast tööstuses kvalifikatsiooni mittenõudvatel töökohtadel. Suuresti just see osa elanikkonnast on nüüd globaliseerumise tõttu kannatada saanud.

13. Peamised huvirühmad on Sønderborgi vald ja Lõuna-Taani piirkond.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

14. Sønderborgi vallas kuulub metallitööstusele ligikaudu 25 % kogu selle valla tööhõivest. 2009. aasta esimese üheksa kuu jooksul suurenes registreeritud tööpuudus rohkem kui 300 % ja metallitööstus koondas samal ajal üle 1 600 töötaja.

15. Taani on esitanud tõendid selle kohta, et ajavahemikul 2008. aasta keskpaigast kuni 2009. aasta keskpaigani oli Sønderborgis tööpuudus suurem kui Taanis keskmiselt. Sel ajavahemikul suurenes töö kaotanud isikute arv Sønderborgis ligikaudu 250 %.

16. Masinaehitussektor, mis andis tööd ligikaudu 15%-le tööjõust, oli vaatlusaluses piirkonnas suurim sektor ja teised ettevõtted ei suuda Linak A/Sis kaotatud töökohti korvata. Ilma ümberõppeta oleks koondatud inimestel rakse uut tööd leida. Siinjuures on eriti oluline, et ka muud selle sektori suuremad tööandjad Sønderborgis koondasid palju töötajaid. Seetõttu on märgatavalt vähenenud tõenäosus, et koondatud töötajad võiksid samas sektoris tööd leida.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

17. Taani on koostanud koondatud töötajate abistamiseks meetmepaketi, mis nõuab kõigepealt kutsenõustamist ja tööhõivevõimaluste tutvustamist ning toetub seejärel kolmele sambale: haridus ja koolitus, töötamise stimuleerimine ja ettevõtluse alustamise stimuleerimine. Kõnealuse paketi eesmärk on selgitada välja, milline on töötajate haridustase, kas nad võiksid liikuda muudesse sektoritesse ja milline tõenäosus on neil praegu või tulevikus selles piirkonnas tööd saada. Esialgses nõustamise ja tööhõivevõimaluste tutvustamise järgus osalevad kõik sihtrühma kuuluvad töötajad, ent muude meetmete raames võib keskenduda piiratumale arvule töötajaile, kusjuures mõned neist võivad kuuluda rohkem kui ühe meetme alla, kui see on asjakohane.

18. Esialgse kutsenõustamise ja tööhõivevõimaluste tutvustamise kaudu tahetakse individuaalselt iga töötaja jaoks välja selgitada parimad võimalused. Kõigile sihtrühma kuuluvaile töötajaile õpetatakse, kuidas oma oskusi hinnata ja leida pakutavate tööturumeetmete hulgast parim lahendus. Hinnangute kohaselt saab sellest meetmest kasu 70% koondatud töötajaist, kusjuures iga töötaja kohta kulub 3 356 eurot.

19. Hariduse ja koolituse sammas hõlmab viit eri meedet:1) Turismialane lisakoolitus. Hinnangute kohaselt võiks sellest meetmest kasu saada 18 madala haridustasemega töötajat, kusjuures iga töötaja kohta kulub 6 644 eurot. Meetme eesmärk on anda töötajaile oskused, mida saaks kasutada selles piirkonnas kasvavas turismisektoris, sealhulgas oskused reklaami, turunduse, kaubamärgiarenduse, teenuse väljatöötamise ja ärikorralduse alal.2) Energiatehnoloogiaalane lisakoolitus. Arvestades säästava arengu tähtsustamist, võib vaatlusaluse piirkonna väikestes, keskmistes ja suurtes ettevõtetes oodata nõudlust oskustööliste järele. On soovitatud tihedas koostöös piirkonna tööandjatega õpetada välja ligikaudu 12 töötajat, kellest enamikul on madal haridustase, et nad saaksid tööd kõnealuses tööstuses. Iga töötaja kohta kulub arvestuste kohaselt 6 644 eurot. 3) Noorte huvi äratamine hariduse vastu ja nende hoidmine haridussüsteemis . Sønderborgi piirkonnas on noori, kellel puudub erialane väljaõpe. Sellele probleemile on püütud mitmel viisil lahendust leida, ent soovitud tulemust ei ole saavutatud. Kõnealuse meetme eesmärk on kutsuda nooremaid töö kaotanud inimesi üles uuesti haridust omandama. Selleks on vaja lisatoetust, muu hulgas juhendamist ning materiaalset ja rahalist abi, mis hõlbustaks üleminekut töötamiselt õppimisele. Hinnangute kohaselt toetatakse selle meetmega 18 madala haridustasemega töötajat. Arvestuslikult kulub iga töötaja kohta 6 711 eurot.4) Ärikorraldusalane haridus ja koolitus. Hinnangute kohaselt 9 töötajat, kellest enamikul on madal haridustase, saavad võimaluse omandada ärikorraldusega seotud oskusi, näiteks õppida raamatupidamist, planeerimist, kommunikatsiooni ja strateegilist juhtimist. Koolitus toimub nii klassiruumis kui ka praktilise väljaõppe vormis. Arvestuslik kulu iga töötaja kohta on 7 114 eurot.5) Parandusõpe. On arvestatud, et 48 vanemaealisele töötajale (vanuses 40–60 aastat), kellel on väga madal haridustase, pakutakse parandusõpet lugemis-, kirjutamis- ja matemaatikaalaste oskuste tõstmiseks, et nad saaksid edaspidi kasutada muid haridus- ja tööhõivesüsteemis leiduvaid võimalusi. Kulu ühe töötaja kohta on 5 302 eurot.

20. Sammas „töötamise stimuleerimine” koosneb kolmest eri meetmest:1) Tegevus, mis on suunatud vanematele inimestele, kes soovivad uut elukutset omandada. Selle meetmega püütakse stimuleerida metallitööstuses töötanud vanemaid töötajaid (40–60 aastased) otsima tööd muudes sektorites. Kui tunnistatakse, et metallisektori taastumine selles piirkonnas ei ole lähiajal tõenäoline, on vaja aidata neil töötajail liikuda teistesse sektoritesse. Kõnealune meede hõlmab juhendamist ja liikuvuse toetamist ning hinnangute kohaselt aidatakse sellega 12 töötajat, kellest igaühe kohta kulub 4 952 eurot.2) Praktika ja juhendamine Arvestuste kohaselt toetatakse praktika ja juhendamise kaudu 36 madala haridustasemega nooremat töötajat. Selle meetme rakendamisel tehakse tihedat koostööd asjaomase piirkonna ettevõtetega, kellel on kogemusi muudest sektoritest tulnud töötajate värbamisega. Iga töötaja kohta kulub 5 161 eurot. Eesmärk on tagada, et nende töötajate kontakt tööturuga ei katkeks ning et nad võimalikult kiiresti tööturule tagasi pöörduksid.3) Ettevõttesisene väljaõpe . Et hõlbustada töö kaotanud isikute naasmist tööturule, tahetakse selle meetmega pakkuda neile väljaõpet ettevõtetes, eelkõige VKEdes, kus õpetataks konkreetselt neid oskusi, mida ettevõtetes vajatakse. Hinnangute kohaselt toetatakse selle meetmega 36 töötajat, kellest igaühele kulub 5 772 eurot.

21. Sammas „ettevõtluse alustamise stimuleerimine” koosneb kolmest eri meetmest, mis kõik on eeskätt suunatud madala haridustasemega vanematele koondatutele:1) Finantstoetus isikutele, kes alustavad ettevõtlust kasvavates tööstusharudes . Töötajaile, kes asutavad uusi ettevõtteid sellistes kasvavates tööstusharudes nagu vabaaja- ja hoolekandeteenused, pakutakse finantsabi niisuguste laenude vormis, millelt tuleb tasuda ainult intressimakseid. Selle meetmega on kavas toetada 6 töötajat. Finantsabi võib anda siis, kui koondatud töötaja pakub oma asutatud ettevõttes tööd teistele töötajatele. Hinnangute kohaselt on keskmise laenu suurus ühe ettevõtja kohta 26 846 eurot.2) Ettevõtjate jooksev nõustamine ja juhendamine . Et uutel ettevõtjatel äritegevus sujuks, pakutakse selle meetme kaudu neile nõustamis- ja juhendamisteenust. Arvestuste kohaselt kasutavad seda meedet 9 inimest, kellest igaühele kulub ligikaudu 4 027 eurot. Igale ettevõtjale määratakse juhendaja, kes tunneb asjaomast sektorit ja kes ettevõtjat regulaarselt nõustab. Juhendamist on kavas pakkuda ühe aasta jooksul ning samal ajal kavatsetakse ka luua võrgustikud praeguste ja tulevaste kasvavate sektorite raames, mis võimaldaksid ettevõtjatel omavahel kohtuda, asju arutada ja koostööd teha.3) Kasvavates sektorites tegutsevate ettevõtjate reklaami ja kaubamärgiarenduse toetamine. Nimetatud meetme eesmärk on pakkuda reklaamiagentuuride kaudu uutele ettevõtetele professionaalset nõustamist kaubamärgiarenduse ja reklaami valdkonnas. Selle meetmega on kavas kuue kuu jooksul toetada kaht töötajat, kusjuures ühe töötaja kohta kulub 8 054 eurot.

22. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud ettevalmistus-, haldus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

23. Individuaalsed teenused, mida Taani ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Taani ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 1 771 544 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 95 393 eurot (= 5,1 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 1 213 508 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed | Abi vajavate töötajate hinnanguline arv | Hinnangulised kulud abi vajava töötaja kohta (eurodes) | Kulud kokku (fond ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) |

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik) |

Kutsenõustamine ja tööhõivevõimaluste tutvustamine | 139 | 3 356 | 466 443 |

Haridus ja koolitus |

Turismialane lisakoolitus | 18 | 6 644 | 119 597 |

Energiatehnoloogiaalane lisakoolitus | 12 | 6 644 | 79 732 |

Noorte huvi äratamine hariduse vastu ja nende hoidmine haridussüsteemis | 18 | 6 711 | 120 805 |

Ärikorraldusalane haridus ja koolitus | 9 | 7 114 | 64 027 |

Parandusõpe | 48 | 5 302 | 254 497 |

Töötamise stimuleerimine |

Tegevus, mis on suunatud vanematele inimestele, kes soovivad uut elukutset omandada. | 12 | 4 953 | 59 436 |

Praktika ja juhendamine | 36 | 5 161 | 185 799 |

Ettevõttesisene väljaõpe | 36 | 5 772 | 207 785 |

Ettevõtluse alustamise stimuleerimine |

Finantstoetus isikutele, kes alustavad ettevõtlust kasvavates tööstusharudes | 6 | 26 846 | 161 074 |

Ettevõtjate jooksev nõustamine ja juhendamine | 9 | 4 027 | 36 242 |

Kasvavates sektorites tegutsevate ettevõtjate reklaami ja kaubamärgiarenduse toetamine | 2 | 8 054 | 16 107 |

Individuaalsete teenuste vahesumma | 1 771 544 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik) |

Ettevalmistav tegevus | 14 309 |

Haldamine | 47 696 |

Teavitamine ja reklaam | 14 309 |

Kontrollimeetmed | 19 079 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud vahekulud | 95 393 |

Hinnangulised kulud kokku | 1 866 936* |

Fondi toetus (65 % kogukuludest) | 1 213 508 |

[* ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne]

24. Taani kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele

25. Taani alustas asjaomastele töötajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist 1. oktoobril 2009. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust võimaliku fondist saadava toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

26. Lõuna-Taani piirkond ja Sønderborgi vald koostasid taotluse ühiselt, olles eelnevalt kaasanud tööturu eri osapooli, teiste seas tööstusliite, ametiühinguid ning haridus- ja koolitusasutusi. Korraldati ka avalik arutelu, millest anti teada kohalike ja piirkondlike meediakanalite kaudu. Kõigil huvitatud osapooltel oli võimalik osaleda.

27. Taani ametiasutused on kinnitanud, et siseriiklikus ja ELi õiguses kollektiivse koondamise puhuks sätestatud nõuded on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

28. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Taani ametiasutuste taotluses esitatud järgmised asjaolud:

29. on kinnitatud, et fondist saadav finantstoetus ei asenda meetmeid, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

30. on näidatud, et kavandatud meetmed on mõeldud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberkorraldamiseks;

31. on kinnitatud, et punktides 17–24 osutatud abikõlblikud meetmed ei saa toetust ELi muudest rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

32. Taani on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Taanis.

Rahastamine

33. Taani taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti 1 213 508 euro ulatuses, mis moodustab 65% kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Taani esitatud teabel.

34. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

35. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25% Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks 2009. aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

36. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, et saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

37. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2010. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

38. Eelarve täitmise senist käiku arvestades võib prognoosida, et kõiki eelarvereal 01.04 05 „Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) finantskeskkonna parandamine” 2010. aastaks ettenähtud maksete assigneeringuid ei kasutata selle aasta jooksul ära.Maksete assigneeringud paigutatakse ümber usalduskontodele, et tagada Euroopa Investeerimisfondi (EIF) suutlikkus teha finantsvahendajatele igal ajal väljamakseid.Finantskriisil on olnud ulatuslik mõju rahastamisvahenditest tehtavate väljamaksete profiilile, eelkõige riskikapitali valdkonnas. Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni (EVCA) andmetel vähenesid investeeringud ja investeeringutest väljumised ajavahemikul 2007–2009 kriisieelse olukorraga võrreldes rohkem kui poole võrra. Sellisel arengul oli oluline mõju ka 2010. aastaks tehtud väljamaksete prognoosidele.Eespool nimetatud asjaolusid arvestades ei ole kõiki 2010. aasta eelarves ettenähtud maksete assigneeringuid 2010. aastal vaja. Seda silmas pidades saab 1 213 508 euro suuruse summa ümberpaigutuse jaoks kättesaadavaks teha.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2009/031 DK/Linak, Taani)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[4] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[5] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2) Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4) Taani on esitanud taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ettevõttes Linak A/S toimunud koondamistega. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 1 213 508 euro suurune summa.

(5) Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Taani taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 1 213 508 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

(Allakirjutamise aeg ja koht)

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[5] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[6] ELT C […], […], lk […].