52010PC0204

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 5.5.2010

KOM(2010)204 lõplik

2010/0110 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires

(kodifitseeritud tekst)

SELETUSKIRI

1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks Euroopa Liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires[3]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse (EMÜ) nr 1612/68 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse II lisas.

ê 1612/68 (kohandatud)

2010/0110 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires

(kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit Ö 46 Õ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[5],

pärast ettepaneku riikide parlamentidele edastamist,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega[6]

ning arvestades järgmist:

ê

1. Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires[7] on korduvalt oluliselt muudetud[8]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

ê 1612/68 põhjendus 1 (kohandatud)

2. Tuleks tagada töötajate liikumisvabadus Euroopa Liidu piires. Selle eesmärgi saavutamine nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul, samuti töötajate õigust tasustatud töö tegemiseks vabalt liikuda Euroopa Liidu piires, arvestades piiranguid, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohalt.

ê 1612/68 põhjendus 2 (kohandatud)

3. Tuleb Ö ette näha Õ sätted, mis võimaldavad saavutada asutamislepingu artiklites 45 ja 46 seatud eesmärke liikumisvabaduse alal.

ê 1612/68 põhjendus 3

4. Liikumisvabadus on töötajate ja nende perede põhiõigus. Tööjõu liikuvus Euroopa Liidu piires peab olema üks vahendeid, mille abil töötajale on tagatud võimalus parandada oma elu- ja töötingimusi ning edendada oma ühiskondlikku edasijõudmist, aidates samal ajal rahuldada liikmesriikide majanduse vajadusi. Kinnitada tuleks kõigi liikmesriikide töötajate õigust töötada Euroopa Liidu piires oma valitud alal.

ê 1612/68 põhjendus 4

5. Seda õigust peavad saama ilma diskrimineerimiseta kasutada alalised, hooaja- ja piirialatöötajad ning need, kes teevad tööd seoses teenuste osutamisega.

ê 1612/68 põhjendus 5 (kohandatud)

6. Õigus liikumisvabadusele, nii et seda võiks kasutada objektiivse mõõdupuu järgi vabalt ja väärikalt, nõuab tegeliku ja seadusjärgse võrdse kohtlemise tagamist kõiges, mis on seotud töötamise ja eluaseme saamisega, samuti töötajate liikumist takistavate piirangute kõrvaldamist, eelkõige selliste piirangute kõrvaldamist, mis on seotud Ö töötaja Õ pere vastuvõtjariiki integreerimise tingimustega.

ê 1612/68 põhjendus 6

7. Euroopa Liidu töötajatevahelisest mittediskrimineerimise põhimõttest tulenevalt on kõigi liikmesriikide kodanikel töö saamisel teise liikmesriigi territooriumil võrdsed tingimused selle riigi kodanikest töötajatega.

ê 1612/68 põhjendus 7 (kohandatud)

8. Vabade töökohtade vahenduse mehhanism tagab üldiselt parema ülevaate tööturul toimuvast, seda eelkõige Ö soodustades Õ otsesidemeid kesksete tööturuasutuste vahel, samuti piirkondlike tööhõiveasutuste vahel, nagu ka kooskõlastades teabevahetust. Samuti tuleb elukohta vahetada soovivaid töötajaid korrapäraselt informeerida elu- ja töötingimustest.

ê 1612/68 põhjendus 8

9. Töötajate liikumisvabadus, tööhõive ja kutseõpe on omavahel tihedalt seotud, eriti kui kutseõppe sihiks on anda töötajatele võimalus vastu võtta tööpakkumisi Euroopa Liidu teistest piirkondadest. Sellise seotuse tõttu ei saa neis valdkondades kerkivaid probleeme enam uurida isoleeritult, vaid neid tuleb vaadelda üksteisest sõltuvana, arvestades ka tööhõiveprobleeme piirkondlikul tasandil. Seetõttu peab suunama liikmesriikide pingutused tööhõivepoliitika kooskõlastamisele Euroopa Liidu tasandil,

ê 1612/68 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

TÖÖHÕIVE Ö , VÕRDNE KOHTLEMINE Õ JA TÖÖTAJATE PERED

1. JAGU

VÕIMALUS SAADA TÖÖD

ARTIKKEL 1

1. Liikmesriigi igal kodanikul on sõltumata elukohast õigus asuda tööle ja töötada teise liikmesriigi territooriumil vastavalt selle riigi kodanike töötamist reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele.

2. Eelkõige on tal õigus asuda pakutavale tööle teise liikmesriigi territooriumil võrdsetel tingimustel selle riigi kodanikega.

Artikkel 2

Iga liikmesriigi kodanik ja iga liikmesriigi territooriumil tegutsev tööandja võivad vastastikku tööd taotleda ja seda pakkuda, nad võivad sõlmida ja täita töölepinguid kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusnormidega, ilma et sellest tuleneks mingit diskrimineerimist.

Artikkel 3

1. Käesoleva määruse alusel ei kohaldata liikmesriigi õigus- ja haldusnorme või haldustavasid:

a) kui nendega piiratakse töötaotlusi ja -pakkumisi või välisriigi kodanike õigust tööle asuda ja töötada või kehtestatakse selleks tingimusi, mida ei kohaldata selle riigi kodanike suhtes;

b) kui nende ainus või peamine eesmärk või mõju on teiste liikmesriikide kodanikke pakutavast tööst eemale tõrjuda, hoolimata sellest, et neid kohaldatakse kodakondsusest olenemata.

Ö Esimest lõiku Õ ei kohaldata keeleoskusega seotud tingimuste suhtes, mida esitatakse täidetava töökoha laadi tõttu.

ê 1612/68

2. Eelkõige kuuluvad lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud liikmesriigi sätete ja tavade hulka need, mis:

a) näevad ette välisriigi kodanike töölevõtmise erikorra;

b) piiravad või kitsendavad vabade töökohtade pakkumist ajakirjanduses või ükskõik millise muu massiteabevahendi vahendusel või kehtestavad selleks tingimusi, mida ei kohaldata selle liikmesriigi territooriumil tegutsevate tööandjate puhul;

c) kehtestavad töö saamise võimaluse eeltingimuseks registreerimise tööhõivetalituses või takistavad üksiktöötajate töölevõtmist, kui tegemist on isikutega, kes ei ela kõnealuse riigi territooriumil.

Artikkel 4

1. Liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega on kehtestatud välisriigi kodanike töölevõtmise arvuline või suhtarvuline piirang ettevõttes, tegevusalal, piirkonnas või kogu riigis, ei kohaldata teiste liikmesriikide kodanike suhtes.

ê 1612/68 (kohandatud)

2. Kui liikmesriigis sõltub ükskõik milliste soodustuste andmine ettevõtetele neis töötavate selle riigi kodanikest töötajate minimaalsest suhtarvust, loetakse teiste liikmesriikide kodanikud selle riigi kodanikest töötajateks vastavalt Ö Euroopa Parlamendi ja Õ nõukogu direktiivi Ö 2005/36/EÜ[9] Õ sätetele.

ê 1612/68

Artikkel 5

Liikmesriigi kodanikule, kes otsib tööd teise liikmesriigi territooriumil, annavad sealsed tööhõivetalitused samasugust abi nagu selle riigi tööd otsivatele kodanikele.

Artikkel 6

1. Liikmesriigi kodaniku töötamine või töölevõtmine teises liikmesriigis ei sõltu meditsiinilistest, kutsealastest või muudest kriteeriumidest, mis on tema kodakondsusest lähtudes diskrimineerivad, võrreldes nende kriteeriumidega, mida kohaldatakse selle teise liikmesriigi kodanike puhul, kes soovivad teha sama tööd.

ê 1612/68 (kohandatud)

è1 312/76 art 1 p 1

2. Kodanik, kellele muu liikmesriigi tööandja on teinud isikliku tööpakkumise, peab läbima kutseoskuste kontrolli, kui tööandja seda tööpakkumist tehes otseselt nõuab.

2. JAGU

TÖÖHÕIVE JA VÕRDNE KOHTLEMINE

ARTIKKEL 7

1. Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.

2. Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.

3. Lisaks on tal samast õigusest tulenevalt ja samadel tingimustel selle riigi kodanikest töötajatega õigus saada koolitust kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes.

4. Ükskõik milline punkt kollektiiv- või individuaallepingus või ükskõik millises teises kollektiivses määruses, mis käsitleb töö saamise võimalust, tööd, töötasu ja teisi töö- või vallandamistingimusi, on tühine, kui see sätestab või lubab diskrimineerivaid tingimusi töötajate suhtes, kes on teiste liikmesriikide kodanikud.

Artikkel 8

Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on võrdne õigus kuuluda ametiühingutesse ja kasutada sellest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus hääletada è1 ja olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse ç. Tal võidakse mitte lubada osaleda avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja olla avalik-õiguslikul ametikohal. Peale selle on tal õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse.

Ö Esimene lõik Õ ei mõjuta seadusi ega määrusi teatavates liikmesriikides, kes annavad teistest liikmesriikidest tulevatele töötajatele ulatuslikumad õigused.

Artikkel 9

1. Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on elamispinna suhtes kõik õigused ja soodustused, mida antakse selle riigi kodanikest töötajatele, kaasa arvatud võimalus saada talle vajaliku elamispinna omandiõigus.

2. Ö Lõikes 1 nimetatud Õ töötajal on piirkonnas, kus ta töötab, samasugune õigus kui kodanikel panna oma nimi korteritaotlejate nimekirja, kui niisugune nimekiri on olemas; tal on õigus sellest tulenevatele soodustustele ja eelistele.

ê 1612/68

Kui töötaja pereliikmed on jäänud riiki, kust töötaja tuli, loetakse nad selles tähenduses eespool nimetatud piirkonnas elavaks, kui kodanikest töötajaile on samal alusel ette nähtud soodustused.

3. JAGU

TÖÖTAJATE PERED

ARTIKKEL 10

Teise liikmesriigi territooriumil töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsi, kes elavad selle riigi territooriumil, võetakse selle riigi üldhariduskooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele samadel tingimustel kui selle riigi kodanikke.

Liikmesriigid aitavad kaasa kõigile pingutustele, mille eesmärgiks on anda nendele lastele võimalikult head tingimused koolituses osaleda.

2. PEATÜKK

VABADE TÖÖKOHTADE JA TÖÖTAOTLEJATE VAHENDUS

1. JAGU

LIIKMESRIIKIDEVAHELINE KOOSTÖÖ JA KOOSTÖÖ KOMISJONIGA

ARTIKKEL 11

ê 1612/68 (kohandatud)

1. Liikmesriigid või komisjon algatavad või teevad koos tööhõive või tööpuuduse alaseid uuringuid, mida nad peavad Euroopa Liidus tööjõu liikumisvabaduse seisukohalt vajalikuks.

Liikmesriikide kesksed tööturuasutused teevad tihedat koostööd omavahel ja komisjoniga, selleks et ühiselt tegutseda vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendamisel kogu Euroopa Liidus ja sellest tuleneval töötajate töölepaigutamisel.

2. Liikmesriigid määravad selleks eriasutused, millele usaldatakse töö organiseerimine Ö lõike 1 teises lõigus Õ viidatud valdkondades ning koostöö üksteisega ja komisjoni talitustega.

ê 1612/68

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest nende asutuste määramises; komisjon avaldab muudatuste üksikasjad Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 12

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile teavet probleemide kohta, mis tekivad seoses töötajate liikumis- ja töötamisvabadusega, ning andmeid tööhõive seisundi ja arengu kohta.

ê 2434/92 art 1 p 2 teine taane (kohandatud)

2. Komisjon, arvestades võimalikult suurel määral Ö artiklis 29 nimetatud Õ tehnilise komitee arvamust, määrab Ö käesoleva artikli Õ lõikes 1 nimetatud teabe koostamise viisi.

ê 1612/68 (kohandatud)

è1 2434/92 art 1 p 2 kolmas taane

3. Menetluse kohaselt, mille on sätestanud komisjon è1 arvestades võimalikult suurel määral Ö artiklis 29 nimetatud Õ tehnilise komitee arvamust ç, saadab iga liikmesriigi eriasutus teiste liikmesriikide eriasutustele ja Ö artiklis 18 nimetatud Õ Euroopa koordinatsiooniametile elu- ja töötingimuste ning tööturu seisundi kohta teavet, millest teiste liikmesriikide töötajad võivad juhinduda. Seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

ê 1612/68

Teiste liikmesriikide eriasutused tagavad sellise teabe laialdase avalikustamise, eelkõige levitades seda vastavate tööturuasutuste kaudu ja kõigi asjaomaste töötajate teavitamiseks sobivate sidevahendite abil.

2. JAGU

VABADE TÖÖKOHTADE VAHENDAMISE MEHHANISM

ê 2434/92 art 1 p 3 (kohandatud)

Artikkel 13

1. Iga liikmesriigi eriasutus saadab regulaarselt teiste liikmesriikide eriasutustele ja Ö artiklis 18 nimetatud Õ Euroopa koordinatsioonibüroole:

ê 2434/92 art 1 p 3

a) andmeid vabade töökohtade kohta, mida võiksid täita teiste liikmesriikide kodanikud;

ê 2434/92 art 1 p 3 (kohandatud)

b) Ö kolmandatele riikidele Õ adresseeritud andmeid vabade töökohtade kohta;

ê 2434/92 art 1 p 3

c) andmeid töötaotluste kohta, mille esitajad on ametlikult väljendanud soovi töötada teises liikmesriigis;

d) teavet piirkondade ja tegevusalade kaupa töötaotlejatest, kes on väljendanud tegelikku valmisolekut vastu võtta töö mõnes teises riigis.

Iga liikmesriigi eriasutus edastab selle teabe võimalikult kiiresti asjaomastele tööturuasutustele ja -talitustele.

ê 2434/92 art 1 p 3 (kohandatud)

2. Lõikes 1 nimetatud andmeid vabade töökohtade ja töötaotluste kohta levitatakse ühtse süsteemi kohaselt, mille kehtestab Ö artiklis 18 nimetatud Õ Euroopa koordinatsioonibüroo koostöös Ö artiklis 29 nimetatud Õ tehnilise komiteega.

Vajaduse korral võib nimetatud süsteemi kohandada Ö sama protseduuri kohaselt Õ.

ê 2434/92 art 1 p 4

Artikkel 14

1. Igast vabast töökohast artiklis 13 määratletud tähenduses, millest on teatatud liikmesriigi tööturuasutustele, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele tööturuasutustele, kus seda käsitletakse.

Need asutused edastavad esimese liikmesriigi asutustele andmed sobivate taotluste kohta.

2. Artikli 13 lõike 1 punktis c nimetatud töötaotlustele vastavad liikmesriikide asjaomased asutused mõistliku aja jooksul, mis ei ületa ühte kuud.

ê 2434/92 art 1 p 4 (kohandatud)

3. Tööturuasutused tagavad teiste liikmesriikide kodanikest töötajatele samad eesõigused, kui asjakohased meetmed tagavad kodanikele Ö kolmandast riigist Õ pärit töötajate suhtes.

ê 1612/68

Artikkel 15

1. Artikli 14 sätteid rakendavad eriasutused. Niivõrd kui kesksed asutused lubavad ja liikmesriigi tööturuasutuste korraldus ja kasutatav töökohtade täitmise metoodika võimaldavad, tuleb:

a) liikmesriikide piirkondlikel tööturuasutustel:

ê 1612/68 (kohandatud)

i) artiklis 13 nimetatud Ö informatsiooni Õ põhjal, mille põhjal valitakse sobiv toimimisviis, viia otseselt kokku ja vahendada vabu töökohti ning töötaotlusi;

ê 1612/68

ii) seada sisse otsesuhted töövahenduseks järgmistel juhtudel:

- töötajatele pakutakse nimeliselt töökohti,

- konkreetsele tööturuasutusele või tööandjale, kes tegutseb niisuguse tööturuasutuse teeninduspiirkonnas, on saadetud individuaalsed töötaotlused,

- vahendamine puudutab hooajatöötajaid, kes tuleb tööle võtta võimalikult ruttu;

ê 2434/92 art 1 p 5 kolmas taane

b) asutused, kes vastutavad territoriaalselt kahe või enama liikmesriigi piirialade eest, vahetavad regulaarselt andmeid oma piirkonna vabade töökohtade ja töötaotluste kohta ning, tegutsedes vastavalt kokkulepetele oma riigi teiste tööhõiveasutustega, vahendavad otse vabu töökohti ja töötaotlusi.

Vajaduse korral loovad piirialade eest vastutavad asutused koostöö- ja teenindusstruktuure, mille eesmärk on pakkuda:

- kasutajaile võimalikult palju praktilist informatsiooni tööjõu liikuvuse erinevate aspektide kohta, ja

- töösuhte pooltele ja sotsiaalteenuste osutajaile (eriti avalikele, era- või üldistes huvides tegutsevaile) ning kõigile muudele asjaomastele institutsioonidele liikuvusega seotud ühtlustatud meetmete raamistikku;

ê 1612/68

c) ametlikel tööturuasutustel, kes on spetsialiseerunud teatud kutsealadele või konkreetsetele isikurühmadele, teha üksteisega otsest koostööd.

2. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile ühisel kokkuleppel koostatud nimekirja lõikes 1 nimetatud asutustest; komisjon avaldab selle nimekirja ja kõik selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 16

Kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud lepingus ettenähtud rakendusorganite poolt kohaldatava töölevõtmiskorra vastuvõtmine ei ole kohustuslik.

3. JAGU

TÖÖTURU TASAKAALU KONTROLLIMEETMED

ARTIKKEL 17

ê 2434/92 art 1 p 6 esimene taane

1. Liikmesriigid koos komisjoniga analüüsivad vähemalt ühe korra aastas liikmesriikidest saadud teabe alusel komisjoni koostatud aruande põhjal Euroopa Liidu meetmete tulemuslikkust vabade töökohtade ja töötaotluste valdkonnas.

ê 1612/68

2. Liikmesriigid uurivad koos komisjoniga kõiki võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel liikmesriikide kodanikele eesõigus Euroopa Liidu piires vabade töökohtade ja töötaotluste vahelise tasakaalu saavutamiseks. Nad võtavad kõik selleks vajalikud meetmed.

ê 2434/92 art 1 p 6 teine taane

3. Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse teise peatüki rakendamise kohta, milles on koondatud nõutud teave ja teostatud uuringutest saadud andmed ning esile tõstetud Euroopa Liidu tööturu arengu kõik tarvilikud aspektid.

ê 1612/68

4. JAGU

EUROOPA KOORDINATSIOONIAMET

ARTIKKEL 18

Komisjonisiseselt asutatud Euroopa Vabade Töökohtade ja Töötaotlejate Vahenduse Koordinatsiooniameti (käesolevas määruses “Euroopa koordinatsiooniamet”) üldine ülesanne on soodustada vabade töökohtade vahendamist Euroopa Liidu piires. Eelkõige vastutab amet kõigi selle ala tehniliste kohustuste eest, mis on käesoleva määrusega komisjonile pandud, eriti riiklike tööturuasutuste abistamise eest.

ê 1612/68 (kohandatud)

Ta koondab artiklites 12 ja 13 nimetatud teabe ning artikli 11 kohaselt tehtud uuringute ja teadustöö tulemusel saadud andmed, et välja selgitada kõik kasulikud üksikasjad võimalikest arengusuundadest Euroopa Liidu tööturul; see teave edastatakse liikmesriikide eriasutustele ning Ö artiklis 21 nimetatud nõuandekomiteele ja artiklis 29 nimetatud tehnilisele komiteele Õ.

ê 1612/68

Artikkel 19

1. Euroopa koordinatsiooniameti ülesanne on eelkõige:

a) kooskõlastada vajalikke praktilisi meetmeid Euroopa Liidu piires vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendamiseks ning sellest tuleneva töötajate liikumise analüüsimiseks;

ê 1612/68 (kohandatud)

b) aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, rakendades koostöös Ö artiklis 29 nimetatud Õ tehnilise komiteega ühiseid toimimisviise haldus- ja tehnilisel tasandil;

ê 1612/68

c) erivajaduse tekkides ja kokkuleppel eriasutustega viia kokku nende asutuste poolt vahendatavad vabad töökohad ja töötaotlused.

2. Euroopa koordinatsiooniamet edastab komisjonile otse saadetud teated vabade töökohtade ja töötaotlejate kohta eriasutustele ning talle teatatakse nende suhtes astutud sammudest.

Artikkel 20

ê 1612/68 (kohandatud)

Komisjon võib kokkuleppel iga liikmesriigi pädeva võimuorganiga ja kooskõlas tingimuste ning korraga, mille ta määrab kindlaks Ö artiklis 29 nimetatud Õ tehnilise komitee arvamuse põhjal, korraldada teiste liikmesriikide ametnikele külastusi ja lähetusi, samuti täiendusprogramme erialapersonalile.

ê 1612/68

3. PEATÜKK

KOMITEED, KES TAGAVAD LIIKMESRIIKIDEVAHELISE TIHEDA KOOSTÖÖ TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUSE JA TÖÖHÕIVEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

1. JAGU

NÕUANDEKOMITEE

ARTIKKEL 21

Nõuandekomitee vastutab komisjoni abistamise eest kõigi küsimuste läbivaatamisel, mis tekivad asutamislepingu ja vastavalt sellele võetud meetmete kohaldamisel töötajate liikumisvabaduse ja tööhõivega seotud küsimustes.

Artikkel 22

Nõuandekomitee ülesanne on eelkõige:

a) liikumisvabaduse ja tööhõivega seotud probleemide läbivaatamine liikmesriikide riikliku inimressursside poliitika raames, et kooskõlastada liikmesriikide tööhõivepoliitikat, aidates nõnda kaasa majanduse arengule ja tööturu tasakaalu parandamisele;

b) käesoleva määruse ja kõigi lisameetmete rakendamise mõju üldine uurimine;

c) komisjonile põhjendatud ettepanekute tegemine käesoleva määruse läbivaatamiseks;

d) kas komisjoni taotlusel või omal algatusel üldiste või põhimõtteliste küsimuste kohta põhjendatud arvamuste esitamine eelkõige järgmistel aladel: tööturu arengu kohta teabe vahetamine, töötajate liikumine liikmesriikide vahel, programmid ja meetmed kutsenõustamise ja kutseõppe arendamiseks, mis eeldatavalt edendavad liikumisvabadust ja tööhõivet, ning kõikvõimalik abi, sealhulgas sotsiaalabi ja töötajate elamispind, töötajatele ja nende peredele.

Artikkel 23

1. Nõuandekomiteesse kuulub kuus liiget igast liikmesriigist, kellest kaks esindavad valitsust, kaks ametiühinguid ja kaks tööandjate ühinguid.

2. Iga lõikes 1 nimetatud kategooria kohta nimetab iga liikmesriik ühe asendusliikme.

3. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada.

Ametiaja lõppedes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või uuesti ametisse nimetatakse.

Artikkel 24

Nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed nimetab nõukogu, kes püüab ametiühingute ja tööandjate ühingute esindajate valikuga saavutada mitmesuguste asjassepuutuvate majandus sektorite asjatundjate küllaldast esindatust.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 25

Nõuandekomitee esimeheks on komisjoni liige või tema asendusliige. Esimees ei hääleta. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Selle kutsub kokku esimees kas omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete nõudel.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 26

Esimees võib kutsuda koosolekutest vaatlejate või asjatundjatena osa võtma üksikisikuid või ühenduste esindajaid, kellel on laialdane kogemus tööhõive või töötajate liikumise valdkonnas. Esimeest võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Artikkel 27

1. Arvamus, mille komitee esitab, on kehtetu, kui kohal viibib vähem kui kaks kolmandikku liikmetest.

2. Arvamuses märgitakse põhjused, millel see rajaneb; need esitatakse kehtivate häälte absoluutse enamusega; sellele lisatakse kirjalik avaldus vähemuse seisukohtadest, kui viimane seda nõuab.

Artikkel 28

Nõuandekomitee kehtestab oma töömeetodid kodukorra kohaselt; kodukord jõustub siis, kui nõukogu on pärast komisjoni arvamuse kättesaamist selle heaks kiitnud. Iga parandus, mida komitee otsustab kodukorras teha, jõustub sama menetlust järgides.

2. JAGU

TEHNILINE KOMITEE

ARTIKKEL 29

Tehnilise komitee ülesanne on aidata komisjonil ette valmistada, soodustada ja jälgida kogu tehnilist tööd ja meetmeid käesoleva määruse ja kõigi täiendavate meetmete rakendamiseks.

Artikkel 30

Tehnilise komitee ülesanne on eelkõige:

a) soodustada ja edendada koostööd liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vahel kõigis tehnilistes küsimustes, mis on seotud töötajate liikumisvabaduse ja tööhõivega;

b) välja töötada menetlused asjaomaste valitsusasutuste ühise tegevuse korraldamiseks;

c) hõlbustada andmete kogumist, mis on vajalikud komisjonile ning võivad osutuda kasulikuks komisjoni määrusega ettenähtud uuringuteks ja teadustööks, ning edendada teabe ja kogemuste vahetust asjaomaste valitsusasutuste vahel;

d) uurida tehnilisel tasandil liikmesriikide tööturgude hindamise kriteeriumide ühtlustamist.

Artikkel 31

1. Tehniline komitee koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. Iga valitsus nimetab tehnilise komitee liikmeks ühe valitsust nõuandekomitees esindavatest liikmetest.

2. Liikmesriigi valitsus nimetab asendusliikme oma teiste esindajate — nõuandekomitee liikmete või asendusliikmete — hulgast.

Artikkel 32

Tehnilise komitee esimeheks on komisjoni liige või tema esindaja. Esimees ei hääleta. Esimeest ja komitee liikmeid võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 33

Tehnilise komitee koostatud ettepanekud ja arvamused esitatakse komisjonile ja neist teatatakse nõuandekomiteele. Igale niisugusele ettepanekule ja arvamusele lisatakse kirjalik avaldus tehnilise komitee liikmete seisukohtadest, kui viimased seda nõuavad.

Artikkel 34

Tehniline komitee kehtestab oma töömeetodid kodukorra kohaselt; kodukord jõustub siis, kui nõukogu on pärast komisjoni arvamuse kättesaamist selle heaks kiitnud. Iga parandus, mida komitee otsustab kodukorras teha, jõustub sama menetlust järgides.

4. PEATÜKK

ê 1612/68 (kohandatud)

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 35

Ö 8. novembril 1968. aastal Õ kohaldatav nõuandekomitee ja tehnilise komitee töökord jääb kehtima.

Artikkel 36

1. Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad sobivust oskustööle tuumaenergia alal, ega ühtki Ö selle Õ asutamislepingu põhjal võetud meedet.

Sellest olenemata kohaldatakse käesolevat määrust esimeses lõigus nimetatud töötajate kategooria ja nende töötajate pereliikmete suhtes, kuivõrd nende õiguslik seisund pole korraldatud eespool nimetatud asutamislepingu või meetmetega.

2. Käesolev määrus ei mõjuta kooskõlas Ö Euroopa Liidu Õ toimimise lepingu artikliga Ö 48 Õ võetud meetmeid.

3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad erilistest suhetest või tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad Ö 8. novembril 1968. aastal Õ olemasolevatel institutsioonidevahelistel sidemetel, või Ö 8. novembril 1968. aastal Õ olemasolevatest lepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad nende institutsioonide vahelistel sidemetel.

ê 1612/68

Nimetatud riikide või territooriumide töötajad, kes vastavalt käesolevale sättele teevad tasustatud tööd ühe niisuguse liikmesriigi territooriumil, ei saa kasutada käesolevas määruses sätestatud soodustusi teiste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 37

Liikmesriigid edastavad teatamise eesmärgil komisjonile nende vahel sõlmitud tööjõualaste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete tekstid nende allakirjutamispäeva ja jõustumis päeva vahelise aja jooksul.

Artikkel 38

Komisjon võtab vastu käesolevas määruses sätestatud meetmed selle rakendamiseks. Selleks tegutseb ta tihedas koostöös liikmesriikide kesksete valitsusasutustega.

ê 1612/68 (kohandatud)

Artikkel 39

Nõuandekomitee ja tehnilise komitee halduskulud esitatakse Euroopa Ö Liidu Õ Ö üldeelarve Õ komisjoni käsitlevas jaos.

Artikkel 40

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide s ja liikmesriikide kodanike suhtes, ilma et see piiraks artiklite 2 Ö ja Õ 3 kohaldamist.

ê

Artikkel 41

Määrus (EMÜ) nr 1612/68 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 1612/68 (kohandatud)

Artikkel 42

Ö Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Õ

ê 1612/68

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüsselis, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

é

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68 (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2) |

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 312/76 (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 2) |

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2434/92 (EÜT L 245, 26.8.1992, lk 1) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77) | Ainult artikkel 38 lõige 1 |

_____________

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1612/68 | Käesolev määrus |

Osa I | 1. peatükk |

Jaotis I | 1. jagu |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik | Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik |

Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik esimene taane | Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik punkt a |

Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik teine taane | Artikkel 3 lõige 1 esimene lõik punkt b |

Artikkel 3 lõige 1 teine lõik | Artikkel 3 lõige 1 teine lõik |

Artikkel 3 lõige 2 | Artikkel 3 lõige 2 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 5 |

Artikkel 6 | Artikkel 6 |

Jaotis II | 2. jagu |

Artikkel 7 | Artikkel 7 |

Artikkel 8 lõige 1 | Artikkel 8 |

Artikkel 9 | Artikkel 9 |

Jaotis III | 3. jagu |

Artikkel 12 | Artikkel 10 |

Osa II | 2. peatükk |

Jaotis I | 1. jagu |

Artikkel 13 | Artikkel 11 |

Artikkel 14 | Artikkel 12 |

Jaotis II | 2. jagu |

Artikkel 15 | Artikkel 13 |

Artikkel 16 | Artikkel 14 |

Artikkel 17 | Artikkel 15 |

Artikkel 18 | Artikkel 16 |

Jaotis III | 3. jagu |

Artikkel 19 | Artikkel 17 |

Jaotis IV | 4. jagu |

Artikkel 21 | Artikkel 18 |

Artikkel 22 | Artikkel 19 |

Artikkel 23 | Artikkel 20 |

Osa III | 3. peatükk |

Jaotis I | 1. jagu |

Artikkel 24 | Artikkel 21 |

Artikkel 25 | Artikkel 22 |

Artikkel 26 | Artikkel 23 |

Artikkel 27 | Artikkel 24 |

Artikkel 28 | Artikkel 25 |

Artikkel 29 | Artikkel 26 |

Artikkel 30 | Artikkel 27 |

Artikkel 31 | Artikkel 28 |

Jaotis II | 2. jagu |

Artikkel 32 | Artikkel 29 |

Artikkel 33 | Artikkel 30 |

Artikkel 34 | Artikkel 31 |

Artikkel 35 | Artikkel 32 |

Artikkel 36 | Artikkel 33 |

Artikkel 37 | Artikkel 34 |

Osa IV | 4. peatükk |

Jaotis I | – |

Artikkel 38 | – |

Artikkel 39 | Artikkel 35 |

Artikkel 40 | – |

Artikkel 41 | – |

Jaotis II | – |

Artikkel 42 lõige 1 | Artikkel 36 lõige 1 |

Artikkel 42 lõige 2 | Artikkel 36 lõige 2 |

Artikkel 42 lõige 3 esimene lõik esimene ja teine taane | Artikkel 36 lõige 3 esimene lõik |

Artikkel 42 lõige 3 teine lõik | Artikkel 36 lõige 3 teine lõik |

Artikkel 43 | Artikkel 37 |

Artikkel 44 | Artikkel 38 |

Artikkel 45 | – |

Artikkel 46 | Artikkel 39 |

Artikkel 47 | Artikkel 40 |

– | Artikkel 41 |

Artikkel 48 | Artikkel 42 |

– | Lisa I |

– | Lisa II |

_____________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Vt järelduste A osa 3. lisa.

[3] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[4] Vt käesoleva ettepaneku I lisa.

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2.

[8] Vt lisa I.

[9] Ö ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Õ