52010PC0076

ET

Brüssel 9.3.2010

KOM(2010) 76 lõplik

2010/0044 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

{SEK(2010) 197}

{SEK(2010) 198}

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käesolevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekus tutvustatakse Euroopa kultuuripärandi märgist, mille üldine eesmärk on ühist ajalugu ja kultuuripärandit arvesse võttes tugevdada Euroopa kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunnet, suurendada austust mitmekesisuse vastu ning tõhustada kultuuridevahelist dialoogi. Sel eesmärgil püütakse märgise abil väärtustada ja tõsta esile mälestisi, millel on tähtis roll Euroopa Liidu ajaloos ja ülesehitamises, suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ülesehitamisest ja nende ühisest ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks. Nii tooks Euroopa kultuuripärandi märgis kodanikke Euroopale lähemale.

Euroopa kultuuripärandi märgisel on teatav lisandväärtus võrreldes muude kultuuripärandi valdkonna algatustega, nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm. Esiteks põhineb algatus mälestiste Euroopa narratiivil ja nende sümboolsel tähendusel Euroopa jaoks, mitte nende esteetilistel väärtustel. Teiseks ei keskenduta märgisega mälestiste kaitsele, vaid mälestiste esile tõstmisele ja nendele juurdepääsule, mis hõlmab kvaliteetsete selgituste esitamist mälestise tähtsuse kohta Euroopas ja koolituste korraldamist, pöörates sealjuures erilist tähelepanu noortele. Kolmandaks rõhutatakse märgise saanud mälestistega seotud koostöövõrgustike olulisust parimate tavade vahetamise ja ühiste projektide algatamise seisukohast.

Ettepanek on vastus Euroopa Liidu Nõukogu 20. novembril 2008 vastu võetud järeldustele, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles esitama nõukogule asjakohane ettepanek, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise loomist Euroopa Liidus, ja täpsustama projekti praktilise rakendamise korda.

2. Taust

Euroopa kultuuripärandi märgise idee tekkis esmakordselt 2005. aastal ühe võimaliku lahendusena Euroopa Liidu ja selle kodanike vahelise lõhe vähendamiseks. Kõnealuse lõhe peamisteks põhjusteks on vähesed teadmised Euroopa ajaloost, Euroopa Liidu rollist ja väärtustest, millel Euroopa Liit põhineb.

Kava käivitasid algselt mitu Euroopa riiki 2006. aasta aprillis valitsustevahelise algatusena. Selle eesmärk oli tugevdada Euroopa kodanike Euroopasse kuulumise tunnet ja tõsta esile Euroopa identiteeti, suurendades eelkõige noorte teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja kultuuripärandist. Märgis on praeguseks antud 17 liikmesriigis ja Šveitsis asuvale 64 mälestisele. Algatuse praktilises korraldamises on siiski esinenud puudusi ning seepärast ei ole selle potentsiaali täielikult ära kasutatud. Seetõttu tegid liikmesriigid (Euroopa kultuuripealinnade näitest lähtudes) nõukogu 2008. aasta novembri järeldustes Euroopa Komisjonile ettepaneku muuta olemasolev valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu ametlikuks meetmeks, et parandada selle rakendamist ja tagada pikaajaline edu.

Euroopa Liidu tasandi lisamine Euroopa kultuuripärandi märgise määramisse suurendab eeldatavalt liikmesriikidevahelist koordineerimist ning aitab seega kaasa ühiste, selgete ja läbipaistvate valikukriteeriumide ning uute valiku- ja järelevalvemenetluste väljatöötamisele ja korrektsele rakendamisele, tagades seega eesmärke silmas pidades mälestiste asjakohasuse. Eeldatavalt suurendab Euroopa Liidu meede algatuses osalevate liikmesriikide arvu ning lahendab praegusest sekretariaadi roteerumiskorrast tulenevad probleemid.

Euroopa Parlament toetas Euroopa kultuuripärandi märgist kõigepealt oma 29. novembri 2007. aasta resolutsioonis „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (2006/2129(INI)), milles parlament märgib, et toetada tuleks Euroopa kultuuripärandi märgist, mille eesmärk on esile tõsta Euroopa Liidu mälestiste Euroopa mõõdet; Euroopa Parlament avaldas märgisele uuesti toetust 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (2007/2211(INI)), milles parlament märgib, et tuleks luua Euroopa kultuuripärandi märgis eesmärgiga rõhutada selliste kultuuritoodete, mälestiste, memoriaalide ja mälestuspaikade Euroopa mõõdet, mis on kõik Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi tunnistajateks.

3. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Pärast nõukogu järeldusi ja kooskõlas selle menetlustega, algatas Euroopa Komisjon mõju hindamise, mis hõlmaks üldsusega konsulteerimist. Mõju hindamise eesmärk oli kindlaks teha, kas selles valdkonnas on Euroopa Liidu meede õigustatud ja kas see ka tegelikult suurendab Euroopa kultuuripärandi märgise väärtust ning kui jah, siis milline peaks olema meetme vorm. Mõju hindamise aruande kavandit arutati mõju hindamise komiteega 25. novembril 2009 toimunud koosolekul. Pärast kõnealust koosolekut ja mõju hindamise komitee arvamust, tehti aruandesse mitu muudatust. Lõplik mõju hindamise aruanne ja mõju hindamise komitee arvamus on avaldatud aadressil

http://ec.europa.eu/governance/impact/ia_carried_out/ia_carried_out_en.htm].

3.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimist alustati 2009. aasta märtsis ning see viidi ellu mitmes etapis: Interneti-põhine konsultatsioon, konsultatsioonikoosolek, mis oli avatud üldsusele ja huvirühmadele, ning kohtumine ekspertidega, kelle 27 liikmesriiki olid ametisse nimetanud. Mõju hindamise aruandesse on lisatud konsulteerimise üksikasjad, mida võeti nõuetekohaselt arvesse ettepaneku ettevalmistamisel.

3.2. Oodatav mõju

Mõjuanalüüs näitas, et Euroopa kultuuripärandi otsene mõju oleks peamiselt sotsiaalne või ühiskondlik. Märgis lihtsustaks eelkõige noorte juurdepääsu kultuuripärandile, huvi Euroopa ühise kultuuripärandi vastu ja teadmisi sellest ning ühtlasi laiendaks teadmisi Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest; lisaks sellele tõhustaks see kultuuridevahelist dialoogi ja tugevdaks Euroopa Liitu kuulumise tunnet.

Oodata on ka majanduslikku kasu, sest Euroopa kultuuripärandi märgis võib avaldada positiivset mõju kohalikule turismitööstusele, sealhulgas suurendada tööhõivet. Mälestise külastajate arv sõltub siiski peamiselt märgise kvaliteedist ja usaldusväärsusest – seega selle aastate jooksul kujunevast prestiižist.

3.3. Vahendi valik

Euroopa kultuuripärandi märgise mõju hindamise raames kaaluti kolme poliitikavarianti. Esimene variant oli jätkata märgise andmist valitsustevahelise algatuse raames ilma Euroopa Liidu meetmeta. Teine variant oli jätkata märgise andmist valitsustevahelise algatuse raames, kuid Euroopa Liidu eelarvest saadava rahalise toetuse abil. Kolmas variant oli muuta märgis 1999. aasta Euroopa kultuuripealinnade algatuse eeskujul Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kaudu Euroopa Liidu algatuseks. Viimane variant sisaldas kolme alavarianti tulenevalt mitmest valikumenetlusest: liikmesriikide tasandil tehtav valik ühiste Euroopa kriteeriumide alusel, ainult Euroopa tasandil tehtav valik võtmata arvesse mälestiste rahvuslikku päritolu ning kõigepealt riiklikul tasandil tehtav eelvalik, millele järgneks lõplik valik Euroopa tasandil.

Edasisest analüüsist jäeti välja variandid, mis eeldasid olulist rahalist toetust mälestiste edasiarendamisele, sest liikmesriikide seas ja ka konsulteerimise ajal valitses selge üksmeel selle kohta, et uue algatuse mõju nii Euroopa Liidu kui ka riikide eelarvetele peaks olema võimalikult väike.

Kolme variandi võrdlusest ilmnes, et Euroopa kultuuripärandi märgise muutmine Euroopa Liidu algatuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kaudu tooks selget lisandväärtust ning looks kasu, mida liikmesriigid ei suudaks üksi saavutada isegi siis, kui Euroopa Liit neid rahaliselt toetaks. Analüüs näitas ka, et märgise andmisel eelistatakse valikumenetlust, mis näeb ette liikmesriikide ja Euroopa tasandi ühendamise.

4. Ettepaneku õiguslik külg

4.1. Õiguslik alus

Euroopa kultuuripärandi märgise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 167. Kõnealuse artikli kohaselt on Euroopa Liidu ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, võttes arvesse nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Euroopa Liit ergutab ka liikmesriikidevahelist koostööd kultuurivaldkonnas ning toetab ja täiendab vajaduse korral nende tegevust.

4.2. Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Liikmesriikide osalemine on vabatahtlik ning täielikus kooskõlas aluslepingu artikliga 167; Euroopa Liidu kaasamise eesmärk Euroopa kultuuripärandi märgise andmisse on parandada liikmesriikidevahelist koordineerimist ja toetada nende tegevust, aidates kaasa uute ühiste, selgete ja läbipaistvate valikukriteeriumide ning uute valiku- ja järelevalvemenetluste väljatöötamisele ja korrektsele rakendamisele. Kõnealune mõju hindamine näitas ka, et Euroopa Liidu meede toob kasu, mida liikmesriigid üksi saavutada ei suudaks.

4.3. Proportsionaalsuse põhimõte

Kavandataval meetmel on väga väike mõju nii Euroopa Liidu kui ka riikide eelarvetele. Sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduskulusid meedet rakendavatele ametiasutustele.

4.4. Ettepaneku lühiülevaade

4.4.1. Eesmärgid

Valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis loodi eesmärgiga tuua kodanikke Euroopale lähemale. See on laiaulatuslik ja keerukas ülesanne, mida püütakse üksteist täiendavate Euroopa Liidu algatustega lahendada teabevahetuse, hariduse, kultuuri ja kodakondsuse valdkonnas. Selle ulatusliku protsessi ja ka Euroopa kultuuripärandi märgise võimaliku panuse kajastamiseks teeb komisjon ettepaneku, et uuendatud märgise eesmärgid seatakse kolmel tasandil.

Üldine eesmärk oleks järgmine: tugevdada Euroopa kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunnet ühise ajaloo ja kultuuripärandi alusel, suurendada mitmekesisusest lugupidamist ja tõhustada kultuuridevahelist dialoogi. Nimetatud eesmärk kajastab Euroopa kultuuripärandi märgise üldist püüdlust ning ühendab selle Euroopa Liidu laiema poliitika ja eesmärkidega.

Märgise vahe-eesmärk on järgmine: väärtustada ja tõsta esile mälestisi, millel on tähtis roll Euroopa Liidu ajaloos ja ülesehitamises, suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ülesehitamisest ja nende ühisest ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks. Selle eesmärgi täitmisega kaasneks kõige suurem mõju, mis Euroopa kultuuripärandi märgisel iseseisvalt olla saab.

Praktilisel tasandil seatakse konkreetsed eesmärgid, sh mälestiste (nii koos kui ka eraldi) tegevuse nähtav paranemine Euroopa kultuuripärandi märgise saamise tulemusena ja uue halduskorra tõhusus.

4.4.2. Meetmes osalemine

Tulenevalt Euroopa kultuuripärandi märgise olemusest ja selle eesmärkidest teeb komisjon ettepaneku, et meede algatatakse 27 liikmesriigi osalusel. Liikmesriikide osalemine on vabatahtlik. Vajaduse korral tuleks Euroopa kultuuripärandi märgise edaspidiste hindamiste käigus uurida, kas on asjakohane laiendada algatust kolmandatele riikidele, kes osalevad programmis „Kultuur”.

4.4.3. Valikumenetlus

Euroopa kultuuripärandi märgise mõju hindamine näitas, et praeguse valitsustevahelise algatuse peamine puudus on asjaolu, et osalevad riigid valivad mälestisi iseseisvalt ilma Euroopa tasandi järelevalveorganita. Selline valikumenetlus jätab liiga palju tõlgendusruumi ning sellest tulenevalt ei ole riigid kriteeriume rakendanud ühetaoliselt, mis on seni vähendanud märgise terviklikkust ja kvaliteeti.

Seega on vaja välja töötada uus valikumenetlus, mis ühendaks riikliku ja Euroopa tasandi. Komisjon teeb ettepaneku, et esimene etapp, s.o eelvalik, toimuks liikmesriikide tasandil ning seejärel teine etapp, s.o lõplik valik, toimuks Euroopa Liidu tasandil sõltumatu eksperdikomitee abil. See tagaks nii kriteeriumide ühetaolise rakendamise kui ka Euroopa mõõtme asjakohase nähtavuse ning samas ka mälestiste võrdse jagunemise kogu Euroopa Liidus.

Sõltumatu eksperdikomitee peaks koosnema 12 liikmest, kelle nimetavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, järgides Euroopa kultuuripealinnade valikukomitee näidet. Kõnealustel ekspertidel peaks olema põhjalikud kogemused ja ekspertteadmised kultuuri-, kultuuripärandi- ja Euroopa ajaloo või mõnes muus Euroopa kultuuripärandi märgise seisukohalt olulises valdkonnas.

Komisjon teeb ettepaneku anda igale liikmesriigile võimalus valida igal valikuaastal eelvalikusse kuni kaks mälestist. Nii tagatakse mälestiste mõistlik arv ja samas säilitatakse liikmesriigi jaoks teatav paindlikkus, võttes arvesse asjaolu, et mõnes riigis on rohkem potentsiaalseid mälestisi.

Sõltumatul eksperdikomiteel peaks omakorda olema võimalus igal valikuaastal valida eelvalikusse lisatud mälestiste hulgast maksimaalselt üks mälestis liikmesriigi kohta. Tehakse ettepanek seada esikohale mälestised, millel on tugev rahvusvaheline mõõde. See peaks Euroopa Liidu tasandil tekitama mälestiste vahel teatava konkurentsi, mis aitab tagada mälestiste üldise kvaliteedi ja seega ka algatuse usaldusväärsuse ja prestiiži.

Lõpetuseks soovitab komisjon, et mälestiste valimisele pühendatud kolme järjestikuse aasta järel tuleks igal neljandal aastal korraldada järelevalvet. See peaks hoidma nii liikmesriikide kui ka komisjoni halduskoormuse mõistlikul tasemel. Soovitavat menetlust kirjeldatakse lisas esitatud ajakavas.

4.4.4. Märgise järelevalve ja tagasivõtmine

Märgis tuleks anda põhimõtteliselt alatiseks, sest mälestiste väärtus aja jooksul ei kahane, ning nii julgustataks rakendama pikaajalist lähenemisviisi ning investeerima mälestiste arendamisse. Selleks et siiski tagada kvaliteet ja usaldusväärsus pikas perspektiivis, on vaja luua tõhus järelevalvesüsteem tagamaks, et märgisega mälestised täidavad taotlusetapis võetud kohustusi. Komisjon teeb ettepaneku, et kõnealuse järelevalve eest vastutavad liikmesriigid, kes peaksid Euroopa komiteele esitama selle kohta igal neljandal aastal aruande. Juhul kui teatavad mälestised ei täida enam oma kohustusi, peaks olema võimalik neilt märgis ära võtta.

4.4.5. Praktiline korraldus

Komisjon peaks meedet toetama, et tagada suurem stabiilsus, kui on võimalik praeguse korra alusel, ja võimaldada ekspertteadmiste kogumist. See lahendus võimaldaks toetuda senistele kogemustele, mis on saadud seoses Euroopa kultuuripealinnade algatuse või Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna / Euroopa Nostra autasuga. Siiski vajatakse lisaressursse (üks haldusametnik ja üks assistent). Selleks et hoida praktiline korraldus võimalikult lihtne ja paindlik, peaks teatavaid haldusteenuseid tellima allhanke korras.

4.4.6. Hindamine

Euroopa kultuuripärandi korrapärane hindamine on oluline algatuse tõhususe ja usaldusväärsuse seisukohalt. Hinnata tuleks nii meetme rakendamisega seotud protsessi kui ka Euroopa kultuuripärandi märgise kumulatiivset mõju tervikuna. Kindlaks tuleks teha meetme tugevad küljed, see kas meetme rakendamist tuleks jätkata, milliseid aspekte tuleks parandada ning mis kõige olulisem, kuidas kõnealust parandust kõige paremini tulevikus ellu viia. Hindamine hõlmab loomulikult ka märgise juba saanud mälestiste järelevalvet. Hindamise eest vastutab komisjon ning seda tehakse välishindamisena igal kuuendal aastal.

4.4.7. Üleminekusätted

Üleminekumeetmed on vajalikud selleks, et määrate nende mälestiste staatus, millele on valitsustevahelise algatuse raames Euroopa kultuuripärandi märgis juba antud. Algatuse üldise terviklikkuse tagamiseks tuleks kõnealused mälestised uute kriteeriumide alusel uuesti hinnata. Selleks et tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine, teeb komisjon ettepaneku anda nendele liikmesriikidele, mis ei osalenud valitsustevahelises algatuses, võimalus esitada esimesed mälestised enne korrapärase valikumenetluse algust.

5. ressursid

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa kultuuripärandi märgise iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires. Kõnealused assigneerinud hõlmavad järgmisi kulusid: Euroopa eksperdikomitee, algatuse nähtavus Euroopa tasandil, mälestistega seotud koostöövõrgustike loomine ja Euroopa Komisjoni siseselt meetme toetamiseks vajatav inimressurss. Lisatud finantsselgituses esitatakse üksikasjad ajavahemiku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 kohta, mis on hõlmatud praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga.

2010/0044 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [1],

pärast ettepaneku edastamist riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingu eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning artikli 167 kohaselt on Euroopa Liidu ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, võttes arvesse nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust.

(2) Euroopa Liitu kuulumise tunne tugevneks ja kultuuridevaheline dialoog paraneks, kui eelkõige noored mõistaksid oma ühist ent samas mitmekesist kultuuripärandit paremini ja hindaksid seda kõrgemalt. Seepärast on oluline parandada juurdepääsu kultuuripärandile ja tugevdada selle Euroopa mõõdet.

(3) Aluslepinguga on ka kehtestatud liidu kodakondsus, mis täiendab liikmesriikide kodakondsust ja on oluline element Euroopa integratsiooni tugevdamisel ja kindlustamisel. Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku ühistele väärtustele ning ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid kuulumisel ühiskonda, mis tugineb vabadusele, demokraatiale, inimõiguste austamisele, kultuurilisele mitmekesisusele, tolerantsusele ja solidaarsusele.

(4) Mitu liikmesriiki käivitasid Granadas 2006. aasta aprillis Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelise programmi.

(5) Euroopa Liidu Nõukogu võttis 20. novembril 2008 vastu järeldused, [2] mille eesmärk on muuta valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu meetmeks, kutsudes selleks komisjoni üles esitama nõukogule nõuetekohane ettepanek Euroopa kultuuripärandi märgise loomise kohta Euroopa Liidus ning kehtestama projekti praktilised rakendusmenetlused.

(6) Komisjon korraldas avaliku konsulteerimise ja mõju hindamise, mille tulemused kinnitasid, et valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis on väärtuslik algatus, kuid meedet tuleb selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks veel täiendada; Euroopa Liidu kaasamine annaks Euroopa kultuuripärandi märgisele selge lisandväärtuse ning aitaks muuta algatust kvaliteetsemaks.

(7) Euroopa kultuuripärandi märgise peaks looma koostoime teiste algatustega, nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, ja neid täiendama. Euroopa kultuuripärandi uue märgise lisandväärtus peaks tulenema valitud mälestiste panusest Euroopa ajalukku ja kultuuri, kodanikele, sealhulgas noortele suunatud selgest kaasavast haridusmõõtmest ning mälestistevahelistest koostöövõrgustikest, mille eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Algatusega tuleks peamiselt keskenduda mälestiste tutvustamisele, neile juurdepääsu tagamisele, nende tutvustamise kvaliteedile ja nendega seotud tegevusele, mitte mälestiste kaitsmisele, mis peaks olema tagatud olemasolevate kaitsemeetmetega.

(8) Lisaks Euroopa kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunde tugevdamisele ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisele võib Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlev liidu meede kaasa aidata järgmisele: kultuuripärandi väärtustamisele ja esiletõstmisele, kultuuripärandi rolli suurendamisele piirkondade majanduslikus ja säästvas arengus, eelkõige kultuuriturismi kaudu, kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoime edendamisele, kogemuste ja parimate tavade vahetamisele kogu Euroopas ning üldisemalt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

(9) Need eesmärgid on täielikult kooskõlas Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava eesmärkidega, mis hõlmavad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning kultuuri kui loovuse allika edendamist [3].

(10) On väga oluline, et Euroopa kultuuripärandi märgist antakse ühtsete, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel.

(11) Euroopa kultuuripärandi märgise halduskorraldus peaks olema lihtne ja paindlik ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(12) Käesoleva otsuse eesmärke ei ole liikmesriikidel üksi võimalik piisavalt hästi saavutada, neid on parem saavutada liidu tasandil eelkõige seetõttu, et Euroopa kultuuripärandi märgise jaoks on vaja kehtestada uued ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused ning parandada liikmesriikide vahelist koordineeritust; seega võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Kooskõlas eelnevalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe see otsus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega luuakse Euroopa Liidu meede nimetusega „Euroopa kultuuripärandi märgis”.

Artikkel 2

Määratlus

Käesolevas otsuses tähendab „mälestis” mälestisi, looduslikke paiku, linnaehituslikke kultuuriväärtusi, kultuurmaastikke, mälestuspaiku, kultuuritooteid ja esemeid ning teatava paigaga seotud immateriaalset kultuuripärandit, sealhulgas kaasaegset kultuuripärandit.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Meetme üldised eesmärgid on

– tugevdada Euroopa kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunnet ühise ajaloo ja kultuuripärandi alusel ning suurendada mitmekesisusest lugupidamist;

– tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

2. Meetme vahe-eesmärgid on

– väärtustada ja tõsta esile mälestisi, millel on olnud tähtis roll Euroopa Liidu ajaloos ja ülesehitamises;

– suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ülesehitamisest ja nende ühisest ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

3. Meetme konkreetsed eesmärgid on järgmised:

– tuua esile mälestiste üleeuroopaline tähtsus;

– tõsta noorte teadlikkust ühisest kultuuripärandist;

– hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kogu Euroopas;

– lihtsustada kõikide kodanike, eelkõige noorte juurdepääsu kultuuripärandile;

– tõhustada kunsti-, kultuuri- ja ajaloohariduse kaudu kultuuridevahelist dialoogi, eelkõige noorte seas;

– edendada kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoimet;

– suurendada piirkondade atraktiivsust ja edendada nende säästvat arengut.

Artikkel 4

Meetmes osalemine

Meetmes võivad osaleda Euroopa Liidu liikmesriigid. Osalemine on vabatahtlik.

Artikkel 5

Täiendavus muude algatustega

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et Euroopa kultuuripärandi märgis täiendab muid kultuuripärandi valdkonna algatusi, nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm.

Artikkel 6

Juurdepääs meetmele

Euroopa kultuuripärandi märgise võib anda mälestistele, mis vastavad artiklis 2 sätestatule.

Artikkel 7

Kriteeriumid

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse järgmiste kriteeriumide alusel.

(1) Märgist võib taotleda mälestistele, millel on sümboolne euroopalik väärtus ja millel on tähtis roll Euroopa Liidu ajaloos ja ülesehitamises. Seetõttu tuleb põhjendada järgmist:

– mälestise piiriülest või üleeuroopalist mõõdet: märgise kandidaadi varasem ja praegune mõju ning atraktiivsus peab ulatuma üle liikmesriigi piiride;

– ja/või mälestise kohta ja rolli Euroopa ajaloos ja integratsioonis, selle seost Euroopa oluliste isikute ja sündmustega ning liikumistega kultuuri-, kunsti-, poliitika-, sotsiaal-, teadus-, tehnika- või tööstusvaldkonnas;

– ja/või mälestise kohta ja rolli Euroopa integratsiooni alustaladeks olevate selliste ühiste väärtuste arendamises ja edendamises nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, tolerantsus ja solidaarsus.

(2) Märgise taotlejad esitavad projekti, millega edendatakse mälestise Euroopa mõõdet ning milles nad kohustuvad täitma järgmisi eesmärke:

– tõsta teadlikkust märgise üleeuroopalisest tähtsusest, eelkõige asjakohaste teabeürituste, viitade ja töötajate koolitamise abil;

– korraldada koolitusi (eelkõige noortele) mis parandavad teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja Euroopa ühisest ent samas mitmekesisest kultuuripärandist ning tugevdavad ühisesse piirkonda kuulumise tunnet;

– edendada mitmekeelsust Euroopa Liidu erinevate keelte kasutamise kaudu;

– osaleda Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestiste koostöövõrgustike tegevuses, et vahetada kogemusi ja käivitada ühiseid projekte;

– tõsta mälestist esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil näiteks uute tehnoloogiate kasutamise abil;

– kui mälestise omapära seda lubab, korraldada kunstilist ja kultuurilist tegevust (nt üritused, festivalid, residentuur), mis parandab Euroopa kunstnike ja kunstikollektsioonide liikuvust, stimuleerivad kultuuridevahelist dialoogi ja edendavad kultuuripärandi ja kaasaegse loomingu ning loovuse koostoimet.

(3) Märgise taotlejad esitavad haldamiskava, milles nad kohustuvad täitma järgmisi eesmärke:

– mälestise usaldusväärne haldamine;

– mälestise kaitse ja selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele;

– vastuvõtuteenuste (ajaloolise tausta esitamine, külastajatele antav teave, viidad jne) kvaliteet;

– üldsuse võimalikult laialdane juurdepääs mälestisele näiteks mälestise kohandamise või töötajate koolitamise abil;

– eriline tähelepanu noortele, võimaldades neile eelisjuurdepääsu mälestistele;

– mälestiste reklaamimine turismisihtkohtadena;

– sidus ja terviklik teavitamisstrateegia, millega tõstetakse esile mälestise üleeuroopalist tähtsust;

– võimalikult keskkonnasõbralik haldamiskava, et piirata turismi võimalikku negatiivset mõju.

Artikkel 8

Sõltumatu Euroopa eksperdikomitee

1. Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomitee (edaspidi „Euroopa komitee”), mille ülesanne on viia Euroopa tasandil ellu valiku- ja järelevalvemenetlusi. Komitee tagab, et kriteeriume rakendatakse osalevates liikmesriikides ühetaoliselt.

2. Euroopa komiteel on 12 liiget. Euroopa Parlament nimetab ametisse neli, nõukogu neli ja komisjon neli liiget. Komitee nimetab oma esimehe.

3 Euroopa komitee liikmed on sõltumatud eksperdid. Neil on põhjalikud kogemused ja ekspertteadmised kultuuri-, kultuuripärandi- ja Euroopa ajaloo või mõnes muus Euroopa kultuuripärandi märgise seisukohalt olulises valdkonnas.

4. Euroopa komitee liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Erandkorras nimetab komisjon käesoleva otsuse esimesel kehtivusaastal neli eksperti ametisse üheks aastaks, Euroopa Parlament nimetab neli eksperti ametisse kaheks aastaks ja nõukogu nimetab neli eksperti ametisse kolmeks aastaks.

5. Kui selgub, et komitee liikme ja konkreetse mälestise vahel on huvide konflikt, siis kõnealune komitee liige selle mälestise hindamisest osa ei võta.

6. Kõik Euroopa komitee soovitused ja teated tuleb avaldada.

Artikkel 9

Taotlusvorm

Pidades silmas vajadust hoida kõik menetlused võimalikult ühetaolised ja lihtsad, valmistab komisjon valikukriteeriumide alusel ette ühise taotlusvormi, mida peavad kasutama kõik taotlejad. Valiku tegemisel võetakse arvesse ainult ametlikul taotlusvormil esitatud taotluseid.

Artikkel 10

Eelvalik liikmesriigi tasandil

1. Euroopa kultuuripärandi märgise andmise eelvaliku korraldamise eest vastutavad liikmesriigid.

2. Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks mälestist aasta kohta vastavalt lisas esitatud ajakavale. Järelevalve jaoks ettenähtud aastatel mälestisi ei valita.

3. Iga liikmesriik kehtestab mälestiste eelvaliku jaoks oma menetlused ja ajakava kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja tagab, et haldusmenetlused on võimalikult lihtsad ja paindlikud. Ta teatab siiski komisjonile eelvaliku tulemused hiljemalt valiku tegemise aasta 31. jaanuaril.

4. Eelvalik põhineb artiklis 7 sätestatud kriteeriumidel ja selles kasutatakse artiklis 9 osutatud taotlusvormi.

Artikkel 11

Lõplik valik liidu tasandil

1. Euroopa kultuuripärandi märgise andmise valiku eest vastutab komisjon ja seda korraldab Euroopa komitee.

2. Euroopa komitee hindab eelvalikusse lisatud mälestisi ning valib maksimaalselt ühe mälestise iga liikmesriigi kohta. Vajaduse korral võib taotleda lisateavet ning korraldada mälestiste külastamist.

3. Lõplik valik põhineb artiklis 7 sätestatud kriteeriumidel ja selleks kasutatakse artiklis 9 osutatud taotlusvormi.

4. Euroopa komitee esitab eelvalikusse lisatud mälestiste kohta aruande hiljemalt valiku tegemise aasta 31. oktoobril. Kõnealuses aruandes esitatakse soovitus Euroopa kultuuripärandi märgise andmiseks ja põhjendatakse mälestiste lõplikust valikust väljajätmist.

5. Lõplikust valikust välja jäetud kandidaadid võivad järgmistel aastatel uuesti taotleda liikmesriigi tasandil eelvalikusse lisamist.

Artikkel 12

Piiriülesed mälestised

1. Käesolevas otsuses tähendab „piiriülene mälestis” järgmist:

– mitu eri liikmesriikides asuvat mälestist, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühe taotluse;

– üks mälestis, mille geograafiline asupaik on vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil.

2. Taotluste esitamisel piiriüleste mälestiste kohta järgitakse sama menetlust, nagu muude mälestiste puhul. Selle mälestise lisab eelvalikusse üks asjaomane liikmesriik võttes arvesse artikli 10 sätestatud kahe mälestise esitamise piirangut ning see esitatakse kõikide asjaomaste liikmesriikide nimel pärast kõnealuste liikmesriikide vahelist arutelu ja nende kokkulepet.

3. Kui piiriülene mälestis vastab kõikidele artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele, peetakse seda lõpliku valiku tegemisel esmatähtsaks.

Artikkel 13

Määramine

1. Komisjon määrab Euroopa komitee soovitust arvesse võttes ametlikult mälestised, millele valikumenetlusele järgneva aasta jooksul antakse Euroopa kultuuripärandi märgis. Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa kultuuripärandi märgis antakse mälestistele põhimõtteliselt alatiseks artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustel ning tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse.

Artikkel 14

Järelevalve

1. Iga Euroopa kultuuripärandi märgisega mälestist kontrollitakse järjepidevalt tagamaks, et see vastab jätkuvalt kõikidele kriteeriumidele ja täidab taotluses esitatud kohustusi.

2. Liikmesriigi territooriumil asuvate kõikide mälestiste järelevalve eest vastutab asjaomane liikmesriik. Kõnealune liikmesriik kogub kogu vajaliku teabe ja koostab üksikasjaliku aruande iga nelja aasta tagant kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

3. Aruanne saadetakse komisjonile ja esitatakse Euroopa komiteele kontrollimiseks hiljemalt järelevalvemenetluse aasta 31. jaanuaril.

4. Euroopa komitee esitab liikmesriigi territooriumil asuvate märgise saanud mälestiste olukorra kohta aruande hiljemalt järelevalvemenetluse aasta 31. oktoobril ning lisab vajaduse korral soovitused, mida rakendada järgmisel järelevalveperioodil.

5. Komisjon kehtestab liikmesriikidele ühised näitajad, et tagada tervikliku lähenemisviisi järgmine järelevalvemenetluses.

Artikkel 15

Märgise tagasivõtmine

1. Kui Euroopa komitee leiab, et konkreetne märgis ei vasta enam Euroopa kultuuripärandi märgise kriteeriumidele või see ei täida enam kõiki taotluses esitatud kohustusi, algatab komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, mille eesmärk on aidata mälestist vajalikul viisil kohandada.

2. Kui 18 kuu jooksul dialoogi algatamist ei ole mälestisse vajalikke kohandusi tehtud, teatab Euroopa komitee sellest komisjonile. Teatele peab olema lisatud põhjendus ja soovitused olukorra parandamiseks.

3. Kui soovitusi ei ole rakendatud pärast uut 18-kuulist perioodi, esitab Euroopa komitee soovituse võtta asjaomasele mälestisele antud Euroopa kultuuripärandi märgis tagasi.

4. Lõpliku otsuse Euroopa kultuuripärandi märgise tagasivõtmise kohta teeb komisjon. Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Euroopa komitee soovitused ja teated tuleb avaldada.

Artikkel 16

Praktiline korraldus

1. Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlevat Euroopa Liidu meedet rakendab komisjon. Eelkõige teeb ta järgmist:

– tagab meetme üldise terviklikkuse ja kvaliteedi;

– tagab liikmesriikide ja Euroopa komitee vahelise koordineerituse;

– koostab valiku- ja järelevalvemenetlusi käsitlevad suunised ning taotlusvormi;

– abistab sõltumatut Euroopa eksperdikomiteed.

2. Komisjon vastutab Euroopa kultuuripärandi märgisega seotud teavitamise ning märgise nähtavuse eest liidu tasandil, eelkõige asjakohase veebisaidi loomise ja haldamise kaudu.

3. Komisjon edendab märgise saanud mälestistega seotud koostöövõrgustike loomist.

4. Lõikes 2 ja 3 osutatud tegevus ning Euroopa komitee kulud rahastatakse artiklis 19 esitatud rahastamispaketi kaudu.

Artikkel 17

Hindamine

1. Komisjon tagab Euroopa kultuuripärandi märgise sõltumatu välishindamise. Kõnealune hindamine korraldatakse igal kuuendal aastal kooskõlas lisas esitatud ajakavaga ning hindamise käigus kontrollitakse muuhulgas meetme kohaldamisega seotud tegevuse tõhusust, mälestiste arvu, meetme mõju ja meetme parandamise võimalusi ning kas Euroopa kultuuripärandi märgise andmist tuleks jätkata.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul alates hindamiste lõpetamisest kõnealuste hindamiste kohta aruande.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1. Liikmesriikides asuvaid mälestisi, millele Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelise programmi raames on juba märgis antud, hinnatakse aastal [käesoleva otsuse jõustumisele järgnev aasta].

Asjaomased liikmesriigid esitavad artiklites 6–9 sätestatud uusi kriteeriume ja menetlusi järgides kõnealuste mälestiste kohta uue taotluse ning edastavad selle komisjonile hiljemalt 31. jaanuaril [kõnealune aasta].

Uusi taotlusi hindab Euroopa komitee.

Kui üks liikmesriigi esitatud mälestistest ei vasta kriteeriumidele või kui on vaja taotleda lisateavet, algatab Euroopa komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, et uurida, kas taotlust on võimalik enne lõpliku otsuse tegemist parandada. Vajaduse korral võib korraldada mälestise külastamise.

Kui liikmesriigilt ei ole vaja taotleda lisaselgitusi, esitab Euroopa komitee aasta [kõnealune aasta] lõpuks mälestiste kohta aruande, mis sisaldab soovitust Euroopa kultuuripärandi märgise andmise kohta.

Seejärel nimetab komisjon mälestised ametlikult.

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse käesoleva lõikega hõlmatud mälestistele põhimõtteliselt alatiseks artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustel ning tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse.

Lõplikust valikust välja jäetud kandidaadid võivad järgmistel aastatel uuesti taotleda liikmesriigi tasandil eelvalikusse lisamist.

2. Liikmesriikidele, kes ei osalenud Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelises programmis, antakse aastal [käesoleva otsuse jõustumisele järgnev teine aasta] võimalus taotleda Euroopa kultuuripärandi märgist kuni neljale mälestisele.

Asjaomased liikmesriigid esitavad artiklites 6–9 sätestatud kriteeriume ja menetlusi järgides kõnealuste mälestiste kohta taotluse ning edastavad selle komisjonile hiljemalt 31. jaanuaril [kõnealune aasta].

Uusi taotlusi hindab Euroopa komitee. Kui üks liikmesriigi esitatud mälestistest ei vasta kriteeriumidele või kui on vaja taotleda lisateavet, algatab Euroopa komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, et uurida, kas taotlust on võimalik enne lõpliku otsuse tegemist parandada. Vajaduse korral võib korraldada mälestise külastamise.

Kui liikmesriigilt ei ole vaja taotleda lisaselgitusi, esitab Euroopa komitee aasta [kõnealune aasta] lõpuks mälestiste kohta aruande, mis sisaldab soovitust Euroopa kultuuripärandi märgise andmise kohta.

Seejärel nimetab komisjon mälestised ametlikult.

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse käesoleva lõikega hõlmatud mälestistele põhimõtteliselt alatiseks artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustel ning tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse.

Lõplikust valikust välja jäetud kandidaadid võivad järgmistel aastatel uuesti taotleda liikmesriigi tasandil eelvalikusse lisamist.

3. Artiklites 6–15 sätestatud Euroopa kultuuripärandi märgise valiku- ja järelevalvemenetlusi alustatakse aastal [käesoleva otsuse jõustumisele järgnev kolmas aasta].

Artikkel 19

Finantssätted

1. Käesoleva otsuse rakendamise rahastamispakett perioodiks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 on 1 350 000 eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

LISA

Ajakava

Euroopa kultuuripärandi märgise ajakava

[aasta n] | Otsuse vastuvõtmineEttevalmistustöö |

[aasta n+1] | Nende mälestiste uus hindamine, millele valitsustevahelise algatuse raames on juba antud Euroopa kultuuripärandi märgis |

[aasta n+2] | Nende liikmesriikide esimeste taotluste esitamine, kes ei osalenud valitsustevahelises algatuses |

[aasta n+3] | Valimine |

[aasta n+4] | Järelevalve |

[aasta n+5] | Valimine |

[aasta n+6] | ValimineEuroopa kultuuripärandi märgise hindamine |

[aasta n+7] | Valimine |

[aasta n+8] | Järelevalve |

[aasta n+9] | Valimine |

[aasta n+10] | Valimine |

[aasta n+11] | Valimine |

[aasta n+12] | JärelevalveEuroopa kultuuripärandi märgise hindamine |

… | … |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: Haridus ja kultuur

Meede: Kultuurikoostöö arendamine Euroopas

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ning haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

15 04 50 Euroopa kultuuripärandi märgis

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Euroopa kultuuripärandi märgise õiguslikul alusel ei ole ajalist piirangut.

Ettepanekul on mõju ELi eelarvele ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsraamistiku rubriik |

15 04 50 | Mittekohustuslik | Liigendatud [4] | JAH | EI | EI | Nr 3b |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | Kokku |

Tegevuskulud [5] | | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | | 0,350 | 1,000 | | 1,350 |

Maksete assigneeringud | | b | | 0,250 | 0,800 | 0,300 | 1,350 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [6] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | | | | | |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU | | | | | |

Kulukohustuste assigneeringud | | a+c | | 0,350 | 1,000 | | 1,350 |

Maksete assigneeringud | | b+c | | 0,250 | 0,800 | 0,300 | 1,350 |

| | | |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,122 | 0,244 | 0,244 | | 0,610 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,003 | 0,006 | 0,006 | | 0,015 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | a+c+d+e | 0,125 | 0,600 | 1,250 | | 1,975 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | | b+c+d+e | 0,125 | 0,500 | 1,050 | 0,300 | 1,975 |

Kaasrahastamise andmed

Ei kohaldata

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

X Ettepanekuga kaasneb finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

2012. aastal eraldatakse 350 000 eurot vahendite ümberpaigutamise teel programmi „Kultuur” rahastamispaketist (rubriik 15 04 44 Kultuur).

Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine [7] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud töötajad (sh ametnikud, ajutised ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2011 | 2012 | 2013 |

Personal kokku | 1 | 2 | 2 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Vt seletuskirja punkt 1 ja mõjuhinnangu punkt 2.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Vt seletuskirja punkt 3.2 ja mõjuhinnangu punkt 2.3. Ettepaneku ja programmi „Kultuur” vahel on koostoimed.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Euroopa kultuuripärandi märgise eesmärgid (vt otsuse eelnõu artikkel 3 ja mõjuhinnangu punkt 3) on otseselt seotud komisjoni strateegilise solidaarsust käsitleva eesmärgiga, eelkõige seepärast, et mõlemad aitavad kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning meie ühiste väärtuste kaitsmisele ja tugevdamisele. Euroopa kultuuripärandi märgis on seotud ka komisjoni strateegilise jõukust käsitleva eesmärgiga, sest selle konkreetne eesmärk on anda panus piirkondade atraktiivsusesse ja arengusse.

Euroopa kultuuripärandi märgise tulemuste hindamiseks määratletakse sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna peamised näitajad. Sotsiaalsed näitajad võiksid olla järgmised:

– arvud, mis näitavad huvi kasvu kultuuripärandi vastu;

– arvud, mis näitavad, et ühist Euroopa ajalugu on hakatud rohkem hindama;

– mälestistega seotud, eelkõige noortele suunatud ürituste arv;

– märgise saanud mälestiste vahelised koostööprojektid;

– korraldatud kultuuriürituste arv;

– selliste ürituste arv, mis tõstavad teadlikkust demokraatlikest väärtustest ja inimõigustest.

Majanduslikud näitajad võiksid olla järgmised:

– külastajate arvu suurenemine;

– otsestelt või kaudsetelt loodud töökohtade arv;

– säilitatud töökohtade arv;

– märgise saanud mälestiste ning kultuuri- ja loovtööstuse vaheliste partnerlusprojektide arv;

– märgise saanud mälestiste ning kohalike ettevõtjate vaheliste partnerlusprojektide arv;

– kultuuripärandisse investeerimise soodne mõju era- ja avalikele allikatele.

Keskkonnanäitajad võiksid olla järgmised:

– mälestiste säästva majandamise kavade arv;

– parem juurdepääs mälestistele säästva transpordi abil;

– maastiku ja ajaloolise keskkonnaga seotud tingimused.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

kaudselt, haldamine on delegeeritud:

täitevasutustele

ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

liikmesriikidega

kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Euroopa kultuuripärandi märgise hindamis- ja järelevalvekord hõlmab kahte elementi, mida tuleb üksteisest eristada: märgise saanud mälestiste järelevalve ja Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva meetme hindamine tervikuna.

Mälestiste järelevalve eesmärk on kontrollida, kas märgise saanud mälestised täidavad kohustusi, mille nad on taotlust esitades ja valituks osutudes võtnud, ning kas neil on jätkuvalt õigus märgis säilitada. Arvesse võetavad näitajad määrab kindlaks komisjon. Järelevalvet teevad liikmesriigid, kes esitavad aruande Euroopa eksperdikomiteele, kes seejärel korraldab hindamise ning vajaduse korral teeb ettepaneku märgis tagasi võtta. Märgise saanud mälestiste järelevalve lisatakse Euroopa kultuuripärandi märgise hindamisse tervikuna. Järelevalvekorra üksikasjad on esitatud otsuse ettepaneku artiklites 14 ja 15.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Vaata mõjuhinnang.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Euroopa kultuuripärandi märgise hindamise käigus tuleb keskenduda nii meetme rakendamisega seotud protsessile kui ka Euroopa kultuuripärandi märgise tegelikule kumulatiivsele mõjule tervikuna. Kindlaks tuleb teha meetme tugevad küljed, parandamist vajavad aspektid ning mis kõige olulisem, kuidas kõnealust parandust kõige paremini tulevikus saavutada.

Nagu on märgitud otsuse ettepaneku artiklis 17, vastutab hindamise eest komisjon ja seda tehakse välishindamisena igal kuuendal aastal.

7. Pettusevastased meetmed

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamise puhul kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega, alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

Käesoleva otsuse alusel rahastatavate Euroopa Liidu meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine Euroopa Liidu õiguse sätte või lepingulise kohustuse mis tahes rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või selle juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite rubriigid) | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2012 | 2013 | KOKKU |

| | | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku |

Euroopa kultuuripärandi märgis | | | | | | | | |

Meede 1 Märgise andmine | | | | | | | | |

- Väljund 1 | Valikumenetlus, mida korraldab sõltumatu Euroopa eksperdikomitee (sealhulgas mälestiste külastamine ja komitee koosolekud) | 0,200 | 1 | 0,200 | 1 | 0,200 | 2 | 0,400 |

Meede 2Märgise esiletõstmine | | | | | | | | |

- Väljund 1 | Teavituskampaania | 0,200 | 1 | 0,150 | 1 | 0,250 | 2 | 0,400 |

Meede 3Märgise saanud mälestiste koostöövõrgustike loomine | | | | | | | | |

- Väljund 1 | Teemakonverents | 0,275 | | | 2 | 0,550 | 2 | 0,550 |

KULUD KOKKU | | | | 0,350 | | 1,000 | | 1,350 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

| | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud ja ajutine personal [8] (15 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 |

| B*, C*/AST | | 1 | 1 |

Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal [9] | | | |

Art 15 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal [10] | | | |

KOKKU | 1 | 2 | 2 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

AD: hallata meetme rakendamist, järelevalvet ja hindamist; toetada sõltumatut eksperdikomiteed; korraldada komitee koosolekuid ja neil komisjoni esindada; täita kõnealustel koosolekutel sekretariaadi ülesandeid; jälgida valiku tegemist ja mälestiste järelevalvet käsitlevat otsustusprotsessi; luua ja säilitada muude Euroopa institutsioonide, liikmesriikide, märgise saanud mälestiste või rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapäraseid kontakte ja teabevahetust; koordineerida märgise saanud mälestiste võrgustikku, korraldada kõnealuse võrgustiku koosolekuid ja neil komisjoni esindada, korraldada meetmega seotud teavitamisüritusi; algatada, hallata ja jälgida pakkumismenetlusi.

AST: anda AD kategooria töötajale operatiivset abi selle ülesannete täitmisel, abistada teavitamisürituste ettevalmistamisel, koosolekute korraldamisel, pakkumismenetluste ettevalmistamisel, lepingute haldamisel.

Meede tuleks ette valmistada aastaks 2011; eelkõige tuleks luua kõik struktuurid (sõltumatu Euroopa eksperdikomitee, riiklikud koordineerijad jne), valmistada ette töökord, suunised ja taotlusvormid ja esimene pakkumismenetlus, et esimene valikumenetlus saaks alata kohe 2012. aasta alguses.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisulised töötajad)

Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud ja ajutised teenistujad (15 01 01) | 0,122 | 0,244 | 0,244 |

Artikli 15 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)(täpsustada eelarverida) | | | |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,122 | 0,244 | 0,244 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

122 000 eurot ametikoha kohta aastas (standardkulud ametikoha kohta, nagu on osutatud finantsselgituste koostamise suunistes (Guidelines on the drafting of the Legislative Financial Statement)).

Arvestus – Art 15 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata

Inimressursiga seotud vajadused kaetakse käesolevale meetmele haldamiskuludeks juba antud või peadirektoraadis ümber paigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse korral lisaeraldistega, mida võib anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase eelarvejaotuse menetlemise raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

| 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

15 01 02 11 01 – Lähetused | 0,003 | 0,006 | 0,006 | 0,015 |

15 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | | | | |

15 01 02 11 03 – Komiteed | | | | |

15 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | | | | |

15 01 02 11 05 – Infosüsteemid | | | | |

2 Muud halduskulud kokku (15 01 02 11) | | | | |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | | | | |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,003 | 0,006 | 0,006 | 0,015 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

2011: 3 Euroopa Liidu sisest lähetust aastas = 3 x 1 000 eurot

2012 ja 2013: 6 Euroopa Liidu sisest lähetust aastas = 6 x 1 000 eurot

Haldusassigneeringutega seotud vajadused kaetakse käesolevale meetmele haldamiskuludeks juba antud või peadirektoraadis ümber paigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse korral lisaeraldistega, mida võib anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase eelarvejaotuse menetlemise raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

[1] ELT C , , lk .

[2] ELT C 319, 13.12.2008, lk 11–12.

[3] KOM(2007) 242 (lõplik) – dokument 9496/07.

[4] Liigendatud assigneeringud.

[5] Kulud, mis ei kuulu asjaomase peatüki 15 jaotise 15 01 alla.

[6] Kulud, mis kuuluvad peatüki 15 artikli 15 01 04 alla.

[7] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[8] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[9] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[10] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

--------------------------------------------------