16.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 341/35

A.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning arvestades, et hoolimata märgatavatest edusammudest selles valdkonnas, on sooline ebavõrdsus jätkuvalt suur;

B.

arvestades, et Euroopa Liidus valitseb praegu laiaulatuslik majandus-, finants- ja sotsiaalkriis, mis mõjutab eriti naiste olukorda tööturul;

C.

arvestades, et emadust ja isadust tuleb pidada põhiõigusteks, mis on väga tähtsad ühiskonna tasakaalu seisukohast, ning et ELi tasandil on olemas rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv (9) ning lapsehoolduspuhkust käsitlev direktiiv (10), aga siiani ei ole töötatud välja ühtegi õigusakti isapuhkuse kohta;

D.

arvestades, et kutsealase ja sektorilise eraldatuse tõttu mõjutas kättesaadavate andmete põhjal kriis alguses üldiselt rohkem mehi kui naisi, kuid mõnedes riikides ja sektorites on olukord teistsugune, eelkõige traditsioonilistes tööstusharudes, kus on ülekaalus naissoost töötajad ja kus paljud ettevõtted lõpetavad oma töö või rahvusvahelised ettevõtted viivad tootmise mujale; arvestades, et osalise tööajaga töötab 31,1 % naistest ja 7,9 % meestest; arvestades, et naised on ülekaalus teatavate avalike teenuste valdkonnas ning moodustavad mõnes liikmesriigis kuni kaks kolmandikku hariduse, tervishoiu ja sotsiaalabi valdkonnas töötajatest; arvestades seetõttu ohtu, et eelarvekärbete korral nimetatud sektorites võivad kriisi tõttu rohkem kannatada eeskätt naised;

E.

arvestades, et vaesus ja väike pension ähvardab tavaliselt rohkem naisi, eriti üksikemasid ja vanemaid kui 65-aastasi naisi; arvestades, et viimased saavad sageli elatusmiinimumi piirile jäävat pensioni tingituna mitmesugustest põhjustest, nagu kutsealase tegevuse katkestamine perekondlikele kohustustele pühendumise tõttu või eriti kaubandus- ja põllumajandussektoris abikaasa ettevõttes ilma palgata ja sotsiaalkindlustuseta töötamine, ning arvestades, et enamiku poliitiliste meetmete eesmärk on toetada lastega peresid, kuigi 35 % majapidamistest koosneb ühest inimesest, kes on enamasti naine;

F.

arvestades, et naiste tööhõive määr on keskmiselt 59,1 %, kuid erinevused on suured, ulatudes 37,4 %st 74,3 %ni, et tööhõive määra pidev kasv alates 2000. aastast ei ole kaasa toonud naiste töölevõtutingimuste paranemist ning et naised kannatavad siiani kutsealase ja sektorilise eraldatuse tõttu;

G.

arvestades, et sotsiaalmajandusettevõtted on naiste tööalase konkurentsivõime hea näide, kuna need parandavad naiste sotsiaalset staatust, edendavad nende majanduslikku sõltumatust ning aitavad kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, eelkõige tänu pakutavale lastehoiuteenusele ning eakate ja puudega inimeste hooldamise teenusele;

H.

arvestades, et naiste ja meeste keskmine palgaerinevus on 2000. aastast saadik endiselt püsinud kõrgel (14 % ja 17,4 % vahel), kuigi komisjon on kehtestanud hulgaliselt meetmeid ja liikmesriigid on võtnud kohustusi;

I.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 157 on sätestatud, et „[i]ga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise” ning Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika on seda põhimõtet kinnitanud;

J.

arvestades, et ülalnimetatud 18. novembri 2008. aasta resolutsioonis palutakse komisjonil esitada Euroopa Parlamendile 31. detsembriks 2009 õigusakti ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitlevate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta;

K.

arvestades, et ka mehed kannatavad, ehkki mitte nii märkimisväärselt, kutsealase ja sektorilise eraldatuse ning sooliste stereotüüpide tõttu;

L.

arvestades, et perekonnaelu ja kodutöödega seotud vastutuse jagamine naiste ja meeste vahel, eelkõige kasutades laialdasemalt lapsehooldus- ja isapuhkust, on hädavajalik tingimus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja teostamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et sotsiaalpartnerite raamkokkuleppes lapsehoolduspuhkuse kohta (juuli 2009) ei käsitletud tasustatavat puhkust, millel oleks suur mõju nimetatud puhkuse meestepoolsele kasutamisele ning töö- ja perekondlike kohustuste jagamisele naiste ja meeste vahel;

M.

arvestades, et juurdepääs laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldamise teenustele on oluline meeste ja naiste tööturul, hariduses ja väljaõppes võrdse osalemise seisukohast;

N.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumisel paluti liikmesriikidel teha jõupingutusi selleks, et aastaks 2010 pakkuda lastehoiuteenuseid vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kohustusliku koolieani ja vähemalt 33 %-le kuni kolmeaastastest lastest, kuid enam kui pooled liikmesriikidest on nende eesmärkide täitmisest veel kaugel;

O.

arvestades, et Euroopa Liidus on viimastel andmetel naiste osakaal ülikooli lõpetanute seas 58,9 % ning nad on ülekaalus ettevõtluse, halduse ja õigusteaduse õpingutes, kuid endiselt vähemuses vastutavatel ametikohtadel ettevõtetes, haldusasutustes ja poliitilistes organites; arvestades, et infotehnoloogia, inseneriteaduse ja füüsika eriala lõpetanud naiste arv on väike, mistõttu on naised alaesindatud erasektoris, mis majanduse taastumise seisukohalt on otsustava tähtsusega; arvestades, et naiste ja meeste tööhõive ebavõrdsus infotehnoloogiasektoris on aja jooksul pigem suurenenud kui vähenenud;

P.

arvestades, et Euroopa Parlamendi naisliikmete osakaal on tõusnud 32,1 %-lt ametiajal 2004–2009 35 %ni pärast 7. juunil 2009. aastal toimunud valimisi, parlamendikomisjonide esimeeste seas on naiste osakaal tõusnud 25 %-lt 41 %ni ja Euroopa Parlamendi asepresidentide seas on naiste osakaal tõusnud 28,5 %-lt 42,8 %ni, ent naissoost kvestorite arv on langenud kolmelt kahele;

Q.

arvestades, et olukord näitab halvenemise märke mõnede naisterühmade osas, kes puutuvad tihti kokku üheaegselt mitme raskuse ja ohuga ning kogevad kahekordset diskrimineerimist, eriti puudega naised, ülalpeetavatega naised, eakad naised, vähemusrühmadesse kuuluvad naised ja naissoost sisserändajad;

R.

arvestades, et naissoost sisserändajad kannatavad oma soo ja sisserändaja staatuse tõttu tööturul kahekordse diskrimineerimise all; arvestades, et üks viiest kõrge kvalifikatsiooniga naissoost sisserändajast töötab madalat kvalifikatsiooni eeldaval töökohal ning eriti haavatavad on kodumajapidamistes, majutus- ja toitlustusettevõtetes ning põllumajanduses töötavad naissoost sisserändajad;

S.

arvestades, et nii meeste kui ka naiste tööhõivemäär on madalam maapiirkondades ja lisaks ei ole paljud naised ametlikul tööturul kunagi aktiivsed ning ei ole seega registreeritud töötutena ega lisatud töötusstatistikasse, mis toob kaasa eripärased rahanduslikud ja õiguslikud probleemid seoses õigusega rasedus-, sünnitus- ja haiguspuhkusele, pensioniõiguste omandamisega ja juurdepääsuga sotsiaalkindlustusele ning probleemid lahutuse korral; arvestades, et maapiirkondi mõjutab kahjulikult kvaliteetsete tööhõivevõimaluste vähesus;

T.

arvestades, et vähemusrühmadesse kuuluvad naised, eelkõige romi naised kogevad pidevalt mitmesugust diskrimineerimist rassi ja soo alusel; arvestades, et riiklikud võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused peaksid mitmekordse või segadiskrimineerimise probleemi tõhusalt lahendama;

U.

arvestades, et inimkaubandus on orjanduse tänapäevane vorm ja suurem osa ohvritest on endiselt naised ja tüdrukud;

V.

arvestades, et eespool nimetatud 3. septembri 2008. aasta resolutsioonis kutsuti liikmesriike üles ratifitseerima viivitamata Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon, mis on tugevaim Euroopa õiguslik vahend võitluses inimkaubanduse vastu, mis on oma olemuselt kuritegu, inimõiguste rikkumine, inimväärikuse alandamine ja isikupuutumatuse rikkumine; arvestades, et praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud ainult 16 ELi liikmesriiki;

W.

arvestades, et naistevastane vägivald on peamine takistus soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ning see on üks kõige levinumatest inimõiguste rikkumistest, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalsed piire; arvestades, et naiste vastu suunatud vägivald on Euroopa Liidus oluliseks probleemiks, ligikaudu 20 %-25 % naisi kannatab täiskasvanueas füüsilise vägivalla all ja üle 10 % naisi on olnud seksuaalse vägivalla ohvrid; tunneb heameelt nõukogu eesistujariigi Hispaania algatuse üle, mille kohaselt määrati naistevastase vägivalla vastu võitlemine prioriteediks;

X.

arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis tähendab inimese üldist füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, mis puudutab suguelundite ja nende funktsioneerimise kõiki aspekte, mitte üksnes haiguste või vaeguste puudumist; arvestades, et naiste täieliku füüsilise ja seksuaalse autonoomia tunnustamine on iga seksuaal- ja reproduktiivtervise õiguse alase tõhusa poliitilise meetme nagu ka naistevastase vägivalla vastu võitlemise poliitika eeltingimus;

Y.

arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut asutati ametlikult 2006. aastal ja oleks pidanud tegevust alustama hiljemalt 19. jaanuaril 2008, kuid ei ole seni veel täielikult tööle hakanud;

Z.

arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärk on kaasata tööturule 60 % töövõimelistest naistest, samas püütakse aga demograafilise probleemi lahendamiseks tehtavate jõupingutustega tõsta sündimust, et tulla toime tulevaste raskustega; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal on endiselt demograafilisi muutusi käsitleva arutelu keskmes,

1.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon rõhutas oma eespool nimetatud aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2009 soolise võrdõiguslikkuse poliitika tugevdamise olulisust jätkuvalt muutuvas majandusolukorras, kuid rõhutab, et on vaja edasisi konkreetseid meetmeid ja uut poliitikat;

2.

peab kahetsusväärseks, et majanduse elavdamise projektid keskenduvad peamiselt töökohtadele, kus mehed on ülekaalus; rõhutab, et rohkem meeste kui naiste tööhõive tuleviku toetamine pigem suurendab kui vähendab soolist ebavõrdsust ning rõhutab vajadust kaasata soolise võrdõiguslikkuse poliitika Euroopa, liikmesriikide ja rahvusvahelisel tasandil koostatavatesse majanduse taastamise ja kriisist väljumise kavadesse;

3.

nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid kaitseksid sotsiaalseid õigusi ning tagaksid selle, et majandus- ja finantskriis ei tooks kaasa sotsiaalsete hüvede ja sotsiaalteenuste vähendamist, seda eelkõige laste ja vanurite hooldamise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et hoolduspoliitika ja hooldusteenuste osutamine on tihedalt seotud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisega;

4.

märgib, et majandus-, sotsiaal- ja finantskriis võib anda võimaluse muuta Euroopa Liidu majandus produktiivsemaks ja uuenduslikumaks ning ühiskond võrdsemaks, võttes rohkem arvesse soolist võrdõiguslikkust, kui võetaks kasutusele asjakohane poliitika ja meetmed;

5.

palub komisjonil esitada täpse statistika kriisi mõjude kohta naistele ja meestele, võttes arvesse tööpuuduse määra, osalise tööajaga töökohtade ning tähtajaliste ja tähtajatute lepingute osakaalu muutusi ning kriisivastaste meetmete mõju avalikele teenustele;

6.

rõhutab, et on vältimatult vajalik, et komisjon ja liikmesriigid väärtustaksid, toetaksid ja tugevdaksid naiste rolli sotsiaalmajanduses, võttes arvesse naistööjõu suurt osakaalu selles sektoris ja nende teenuste tähtsust, mida sektor pakub töö- ja eraelu ühitamise edendamiseks;

7.

palub liikmesriikidel, kes peavad kehtestama eelarvepositsiooni tugevdamise poliitika, vältida naiste ebaproportsionaalset mõjutamist, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja majanduse elavdamise poliitika, võttes arvesse naiste ja meeste eriomaseid vajadusi ning olukorda, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise (gender mainstreaming) poliitika ning eelarve analüüsimise abil võrdõiguslikkuse seisukohalt (gender budgeting);

8.

peab kahetsusväärseks, et praeguses Lissaboni strateegias soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist praktiliselt ei käsitleta, ning palub nõukogul ja komisjonil lisada soolist võrdõiguslikkust käsitlev peatükk sisse Lissaboni strateegiale järgnevasse tulevasse EL 2020 strateegiasse;

9.

palub riiklikel võrdõiguslikkusega tegelevatel asutustel võtta kasutusele integreeritud lähenemisviis, et tõhustada nende tegevust mitmekordse diskrimineerimise juhtumite vastu võitlemisel ja nende lahendamisel; nõuab lisaks tungivalt, et riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused pakuksid kohtunikele, juristidele ja õiguskaitsetöötajatele koolitust mitmekordse diskrimineerimise juhtumite tuvastamise, ennetamise ja lahendamise alal;

10.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel püstitatud eesmärk saavutada 2010. aastaks naiste 60 % tööhõivemäär saab varsti täidetud; rõhutab siiski, et kahjuks on suur osa nendest töökohtadest ebakindlad ja vähetasustatud; taunib lisaks liikmesriikidevahelisi suuri erinevusi: tööhõivemäär ulatub 37,4 %st 74,3 %ni; palub seetõttu liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid direktiivi 2006/54/EÜ tõhusaks kohaldamiseks;

11.

palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata tähelepanu nende abikaasade olukorrale, kes abistavad käsitöös, kaubanduses, põllumajanduses, kalanduses ja väikestes pereettevõtetes, lähtudes soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ja võttes arvesse asjaolu, et naised on palju haavatavamas olukorras kui mehed; kutsub liikmesriike üles töötama välja ühisomandi õigusmõistet, et tagada naiste õiguste täielik tunnustamine põllumajandussektoris, asjakohane kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja nende töö tunnustamine;

12.

palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid ja korraldada positiivset tegevust, et kaasata naisi ökoloogiliste muutustega seotud projektidesse ja kavadesse, näiteks taastuvenergiasektoris, ning teaduse- ja kõrgtehnoloogiamahukatesse ametitesse;

13.

innustab liikmesriike soodustama naisettevõtlust tööstussektoris ning pakkuma naistele äriühingu asutamiseks rahalist toetust, kutsenõustamise struktuure ning asjakohast väljaõpet;

14.

juhib tähelepanu asjaolule, et naiste sissetulek ja tasustatav töö on nende majandusliku sõltumatuse ning naiste ja meeste vahelise suurema võrdsuse alus kogu ühiskonnas; rõhutab, et eelkõige vananevat ühiskonda silmas pidades on vaja nii kui mehi kui ka naisi, et hoida ära tööjõupuuduse tekkimine;

15.

märgib, et naisi ohustab vaesus rohkem, sest naiste ja meeste keskmine palgaerinevus on jätkuvalt suur, ning ka liikmesriikide vahel on suuri erinevusi; nõuab seetõttu, et liikmesriigid kohaldaksid viivitamata direktiivi 2006/54/EÜ ja edendaksid eelkõige võrdse töö eest võrdse tasu maksmise või võrdväärse töö põhimõtet;

16.

peab vajalikuks võtta meetmeid sugudevaheliste ebavõrdsuste vähendamiseks ka pensionide valdkonnas, kuna naiste kanda on endiselt suur osa perekondlikke kohustusi, mistõttu nende tööelu ei ole pidev ning tööalane panus on üldiselt väiksem kui meestel;

17.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel parlamendi eespool nimetatud 18. novembri 2008. aasta resolutsioonile vastavalt esitanud õigusakti ettepanekut meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitlevate kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta; palub seetõttu komisjoni võimalikult kiiresti see ettepanek esitada;

18.

toetab komisjoni kehtivate direktiivide ülevõtmist puudutavates rikkumismenetlustes; on seisukohal, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, peavad soolise võrdõiguslikkuse direktiivid võimalikult kiiresti oma õigusesse üle võtma ja tagama eelkõige nende nõuetekohase kohaldamise;

19.

palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada eelkõige tütarlaste kutsevalikute mitmekesistamise edendamiseks ja püsivate sooliste stereotüüpide ja alavääristavate kujundite vastu võitlemiseks koolides, töökohtadel ja meedias teadlikkuse tõstmise kampaaniad, milles rõhutatakse eelkõige meeste rolli perekondlike kohustuste jagamisel ning töö- ja eraelu ühitamisel;

20.

kutsub liikmesriike üles tunnustama heade tavade leviku soodustamiseks selles valdkonnas ettevõtteid, kes võtavad meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning töö- ja eraelu tasakaalu hõlbustamiseks;

21.

rõhutab eelkooliealiste laste hoiuteenuste ning laste, vanurite ja teiste ülalpeetavate hooldamise teenuste olulisust töö- ja eraelu parema ühitamise seisukohalt; kiidab heaks komisjoni algatuse, mille kohaselt koostatakse võrreldav, õigeaegselt kättesaadav ja kvaliteetne statistika ning esitatakse igale liikmesriigile konkreetsed soovitused; palub liikmesriikidel teha kõik endast oleneva, et saavutada ülalnimetatud eesmärgid, mis püstitati Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel eelkooliealiste laste hoiuteenuste osas;

22.

rõhutab teatavate komisjoni võetud meetmete tähtsust, eelkõige ettepanekut muuta rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevat direktiivi 92/85/EMÜ ning füüsilisest isikust ettevõtjatena ja pereettevõtetes abistajatena tegutsevaid abikaasasid käsitlevat direktiivi 86/613/EMÜ; on siiski seisukohal, et komisjoni ettepanek direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamise kohta ei ole piisavalt ambitsioonikas meeste ja naiste töö-, pere- ja eraelu ühitamise edendamise osas;

23.

rõhutab vajadust tõstatada isapuhkuse teema ja palub komisjonil toetada kõiki algatusi isapuhkuse kehtestamiseks Euroopa tasandil; on seisukohal, et rasedus- ja sünnituspuhkus peab olema seostatud isapuhkusega, et pakkuda naistele tööturul paremat kaitset ja võidelda stereotüüpidega, mis valitsevad ühiskonnas selle puhkuse kasutamise osas;

24.

palub liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel soodustada naiste ja meeste võrdsemat osakaalu ettevõtete ja poliitiliste organite vastutavatel ametikohtadel; seepärast nõuab siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus; märgib sellega seoses, et valimiskvootide kasutamisel on naiste esindatusele positiivne mõju;

25.

väljendab heameelt Norra valitsuse otsuse üle suurendada naiste osakaalu era- ja riigiettevõtete juhtivatel kohtadel vähemalt 40 %-ni, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma Norra algatusest eeskuju ja hakkama liikuma samas suunas;

26.

kutsub liikmesriike üles alustama teavitustegevust naissoost keskkoolilõpetajate hulgas, et tutvustada karjäärivõimalusi inseneriteaduse valdkonnas, et suurendada naiste võrdset esindatust traditsiooniliselt meeste tehniliste elukutsete alal;

27.

tunneb heameelt parlamendikomisjonide naissoost esimeeste arvu ja Euroopa Parlamendi naissoost asepresidentide arvu olulise suurenemise üle ja ka Euroopa Parlamendi naisliikmete arvu mõnevõrra tagasihoidlikuma suurenemise üle pärast 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimisi;

28.

on sellega seoses seisukohal, et suure vaevaga saavutatud komisjoni naissoost volinikukandidaatide osakaal (33 % kõigist volinikest) on kõigest miinimum; on seisukohal, et komisjoni koosseis peaks peegeldama paremini Euroopa elanikkonna mitmekesisust, sealhulgas soolist aspekti; kutsub liikmesriike üles esitama tulevikus kaks eri soost kandidaati, et lihtsustada rahvast paremini esindava komisjoni moodustamist;

29.

palub liikmesriikidel vaadata tähelepanelikult üle oma rändepoliitika, et kasutada võimalikult hästi ära kõrge kvalifikatsiooniga naissoost sisserändajate oskusi ning tagada sotsiaalkindlustus naistele, kes töötavad kodumajapidamistes ja muudes puuduliku sotsiaalkindlustuse tasemega valdkondades, et soodustada naissoost sisserändajate integreerumist, tagades neile samuti juurdepääsu haridusele, eriti kutseõppele ja vastuvõtjariigi keele õppimisele;

30.

palub komisjonil ja liikmesriikidel pidada esmatähtsaks ja võtta eriti arvesse kõige kaitsetumate naiste rühmi – puudega naised, ülalpeetavatega naised, eakad naised, vähemusrühmadesse kuuluvad naised, naissoost sisserändajad ja kinnipidamisasutuses viibivad naised – ning töötada välja erimeetmed nende vajaduste rahuldamiseks;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ja rakendama vajalikke meetmeid, et toetada puudega naisi, et nad saaksid areneda ühiskondliku elu, töö, kultuuri ja poliitika valdkondades, kus nad on endiselt alaesindatud;

32.

nõuab seetõttu kindlalt, et Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Itaalia, Leedu, Ungari, Madalmaad, Soome ja Rootsi ratifitseeriksid viivitamata Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni;

33.

tuletab meelde, et naistevastane vägivald on endiselt oluline probleem, mille vastu tuleb võidelda kõigi vahenditega ühenduse ja liikmesriikide tasandil, ning palub veel kord komisjonil kuulutada järgmise viie aasta jooksul välja naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta; tunneb heameelt nõukogu eesistujariigi Hispaania algatuse üle, mille kohaselt määrati võitlemine naistevastase vägivallaga prioriteediks, ja kutsub järgmisi eesistujariike üles seda eeskuju järgima;

34.

toetab eesistujariigi Hispaania ettepanekut võtta ohvrite kaitseks kasutusele Euroopa lähenemiskeeld ja seada ohvrite jaoks sisse kogu ELis kehtiv hädaabinumber;

35.

rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on oluline võidelda naistevastase vägivalla vastu; kutsub komisjoni üles alustama ettepaneku koostamist ülddirektiivi kohta, mis käsitleb naistevastase vägivalla kõigi vormide, eelkõige naistega kauplemise ärahoidmist ja sellise vägivalla vastu võitlemist;

36.

rõhutab, et naistel peab olema kontroll seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle, eelkõige tänu rasestumisvastaste vahendite lihtsale kättesaadavusele ja abordi tegemise võimalusele; rõhutab, et naistel peab olema võimalus saada abordi teemal tasuta nõustamist; toetab seetõttu, nagu ka oma ülalnimetatud 3. septembri 2008. aasta resolutsioonis, meetmeid ja tegevust, mille abil parandatakse naiste juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning tõstetakse teadlikkust nende õigustest ja kättesaadavatest teenustest; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta meetmeid ja teha algatusi selleks, et tõsta meeste teadlikkust nende kohustustest seksuaal- ja reproduktiivküsimustes;

37.

võtab teadmiseks, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamisprotsess on ikka veel käimas, ja ootab, et instituut alustaks võimalikult kiiresti täieulatuslikku tegevust;

38.

kutsub komisjoni üles jätkama uut strateegiat „SKT näitajast kaugemale vaatamine” ning võtma oma töös kasutusele strateegiad, millega oleks liikmesriikide SKPs võimalik mõõta naiste ja meeste tegevuse panust põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele.