52010DC0727

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 8.12.2010

KOM(2010) 727 lõplik

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused

SISUKORD

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused 1

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused 3

Volitus 3

Sissejuhatus 3

1. Piimaturu olukorra muutumine ja väljavaated keskpikas perspektiivis 3

1.1. Senised turutrendid 3

2. Muutused seoses piimakvootide süsteemi sujuva kaotamisega 5

2.1. Piimatootmine alla kvoodimäära 5

2.2. Piimakvoodi hindade vähendamine 6

2.3. Eeldatavad muutused ja tundlikkusanalüüs 6

2.4. „Pehmeks maandumiseks” valmis liikmesriigid 7

3. Kokkuvõtvad märkused 7

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused

Volitus

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), artikli 184 punktis 6 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2010 ja 31. detsembrit 2012 aruande turuolukorra muutumise ja seejärel piimakvootide süsteemi järkjärgulise sujuva kaotamise tingimuste kohta, vajaduse korral koos asjakohaste ettepanekutega. Käesolev aruanne on esimene kahest eespool nimetatud aruandest.

Sissejuhatus

Käesolev aruanne koosneb kahest osast: esimene osa kirjeldab olukorra muutumist lehmapiimaturul alates 2008. aastast, kui otsustati läbi viia „tervisekontroll”, kuni 2010. aasta keskpaigani ja toob välja väljavaated keskpikas perspektiivis. Teises osas uuritakse piimakvootide süsteemi järkjärgulist kaotamist.

1. Piimaturu olukorra muutumine ja väljavaated keskpikas perspektiivis

Pärast märkimisväärset hinnalangust ja tootjate sissetulekute vähenemist 2008. ja 2009. aastal, mis järgnes 2007. aasta hindade haripunktile, hakkas piimaturu olukord 2009. aasta teisel poolel taastuma ja paranes 2010. aasta esimesel poolel pidevalt.

1.1. Senised turutrendid

Lehmapiima tarned on püsinud EL 27 riikides viimasel kolmel aastal suhteliselt stabiilsena, vaid väikeste protsendiliste muutustega aastate lõikes (+ 1 % aastal 2008, – 0,6 % aastal 2009, + 0,03 % 2010. aasta esimesel seitsmel kuul).

Piimahindade trend on näidatud I lisas. Alates 2007. aastal registreeritud erakorralisest tipptasemest on piima tootjahinnad langenud, järgides piimatoodete hinnalangust. Pärast mõningast taastumist 2008. aasta juuli ja septembri vahel langesid hinnad 2009. aasta mais madalale tasemele, jäädes keskmiselt vaid veidi üle turvaabinõu taseme. Seejärel tõusid piimahinnad alates 2009. aasta maist kuni 2009. aasta novembrini ja stabiliseerusid sellel tasemel 2010. aasta esimeses kvartalis ─ vastupidiselt väljakujunenud hooajalisele muutumiskõverale, mis näitab tavaliselt talvel ja kevadel langustrendi. Alates 2010. aasta kevadest on piimahinnad tõusnud, ulatudes augustis EL 27 riikide kaalutud keskmisena ligikaudu 31,5 sendini kilogrammi kohta. Hindade märkimisväärsest erinevusest liikmesriigiti annab ülevaate II lisa, kus on võrreldud piimahindu eri liikmesriikides 2010. aasta augustis ja 2009. aasta augustis.

Või ja lõssipulbri sekkumisvarud olid 2008. aastal otsas, kuid erasektori/tööstuse nii või kui ka lõssipulbri varud kasvasid aastatel 2007–2008, mis näitab, et sel ajal, kui turud tõusid, kasvas ELis toodetud pakendamata kauba kogus, mis turule ei jõudnud. Sekkumisvarud kasvasid kiiresti 2009. aastal nõudluse languse tagajärjel. Turu halvenemine 2009. aastal ajendas piimatööstusi loobuma kõrge lisandväärtusega piimatoodete (nagu juust, värsked tooted, jogurtid jms) tootmisest sekkumistoodete kasuks (lõssipulber ja või). Kokku osteti 2009. aastal sekkumiseks 76 367 t võid ja 256 982 t lõssipulbrit. Turvaabinõu, mille rakendamise käigus võeti turult tagasi tooteid 1 või 2 % ulatuses kogu piimatoodangust, aitas tõhusalt taastada turu tasakaalu. Tänu võihindade märkimisväärsele taastumisele 2009. aasta lõpus ja 2010. aastal (kuni käesoleva ajani) ning soodsatele turutrendidele piimatoodete osas üldiselt ei ole 2010. aastal võid sekkumiseesmärgil kokku ostetud ja selle sekkumisvarud on nüüd lõpukorral; ka on varude vabakslaskmine enim puudust kannatavate inimeste abikava alusel ja avatud pakkumismenetlusega müük lõssipulbri sekkumisvarusid järkjärgult vähendanud. Piimakaupade hinnad taastusid eelkõige tänu tarnimise vähenemisele lõunapoolkeralt ja oodatust paremale piimatoodete ülemaailmse nõudluse taastumisele. Paranenud turutingimustes on piimatööstused hakanud uuesti tootma kõrge lisandväärtusega piimatooteid.

Peamiste piimakaupade keskmiste hindade trendid ELis on olnud 2008. aastast praeguseni väga muutuvad. Kui 2008. aasta alguses olid hinnad veel väga kõrged, siis 2009. aasta esimesel poolel langesid need väga madalale tasemele ning kasvasid pidevalt 2009. aasta teisel poolel ja 2010. aasta kolmes esimeses kvartalis.

ELi piimatoodete eksport langes 2008. aastal, eriti või ja võiõli osas, kusjuures ainus suur erand oli täispiimapulber. Langustrend peatus 2009. aastal, kui kasutusele võeti eksporditoetused, et osaliselt katta üha suurenevat lõhet maailmaturu ja ELi hindade vahel. 2010. aasta esimestel kuudel kasvas ELi eksport ilma eksporditoetusteta tänu nõudluse ülemaailmsele kasvule.

1.2. Turutrend keskpikas perspektiivis

ELi väljavaadete kohta keskpikas perspektiivis tehti simulatsioon Aglink-Cosimo mudeliga. Maailmaturu ja poliitilise keskkonna määratlemisel on võetud aluseks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganiusatsiooni (FAO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud põllumajanduse väljavaated 2010-2019, milles kasutatakse kõige uuemaid kättesaadavaid makromajanduslikke prognoose ja eeldatakse, et ÜPP ei muutu pärast „tervisekontrolli” raames tehtud otsuseid ja et ka kaubanduspoliitika ei muutu. Kõige olulisemad turuprognoose toetavad tegurid on järgmised: paremad SKT kasvu väljavaated; eeldus, et euro järkjärgult tugevneb USA dollari suhtes ning OECD ja FAO maailmaturu hinnaprognoosid[1] piimakaupade kohta. Kui mõni nendest prognoosidest/eeldustest ei lähe täide, mõjutab see nende põhjal tehtud prognoose oluliselt. Pealegi ei arvesta Aglink-Cosimo mudel, et hinna volatiilsus võiks olla suurem.

Tuginedes paranenud makromajandusliku prognoosi küllaltki optimistlikele nõudluse väljavaadetele, prognoositakse selle mudeli ja eespool nimetatud eelduste põhjal piimatootmise tõusu taastumist alates 2011. aastast. Piimatootmine peaks EL 27 riikides 2020. aastal ületama 2009. aasta taseme ligikaudu 3 % võrra. Piimatarned kasvavad eeldatavalt veidi kiiremini ning vahe tuleb sellest, et EL 12 riikides väheneb järkjärgult kohapealne tarbimine põllumajandusettevõtetes. Prognoositakse, et kvootide kaotamine mõjutab EL 27 riikide piimatootmist tarnete osas kvoodikorra lõpus väga vähe (vt III lisa graafik 2).

Tänu kasvavale nõudlusele juustu ja värskete piimatoodete järele on kõrgema lisandväärtusega piimakaupade väljavaated soodsamad. Värskete piimatoodete (sh joogipiima, koore, jogurtite jms) tootmises prognoositakse ligikaudu 8 %-list kasvu (aastast 2009 kuni aastani 2020) ja juustutoodang peaks kasvama ligikaudu 10 %. Vaatamata euro vääringu eeldatavale järkjärgulisele tugevnemisele võib juustuekspordi väljavaateid pidada soodsaks ning ELi üle 30 %-line turuosa maailma juustuekspordis peaks kindlalt säilima.

Täispiimapulbri toodang peaks eelduste kohaselt langema vaid veidi alla 2009. aasta taseme ja ELi eksporditase peaks tänu tugevale nõudlusele maailmas jääma keskpikas perspektiivis muutumatuks. ELi turuosa kogu maailma ekspordis peaks siiski langema 2020. aastaks 21 %-le (24 %-lt 2009. aastal).

See väljavaade näitab võituru stabiilsuse püsimist, aga seda vaid kindla kodumaise nõudluse püsimise korral. 2015. aastaks (kvootide kaotamise aasta) prognoositava tootmise kasvu tulemusel peaks ELi eksport kasvama.

Lõssipulbri ekspordiväljavaated on vähem soodsad, arvestades eeldatavat euro tugevnemist ja suuri tarneid teistelt eksportijatelt. Vaatamata lõssipulbri suhteliselt soodsatele väljavaadetele ja turu ilmsele stabiilsusele, sõltuvad lähiajalisemad väljavaated väga palju pakkumise ja nõudluse trendidest maailmas ning ELi turu võimest absorbeerida vabaks lastud sekkumisvarusid.

Vastavad graafikud on esitatud III lisas.

2. Muutused seoses piimakvootide süsteemi sujuva kaotamisega

2.1. Piimatootmine alla kvoodimäära

Nõukogu otsustas suurendada 1. aprillist 2008 piimakvoote 2 % võrra. 2008. aasta „tervisekontrolli” otsuste tulemusel suurenesid piimakvoodid alates 1. aprillist 2009 aastas 1 % võrra viiel järjestikusel aastal, millele lisandus rasvasisalduse korrigeerimisteguri kohandamine, mille tulemusel suurenesid kvoodid tegelikult veel 1 % võrra. Kvoodisüsteemi lõpuni 1. aprillil 2015 (välja arvatud Itaalias, kus otsustati rakendada etteulatuvalt 5 % võrra suurendamist juba alates 1. aprillist 2009) suurendatakse kvoote veel kolmel korral 1 % võrra aastas.

Iga aastaga piimakvootide olulisus väheneb, sest piimatootmine jääb kvoodimahust väiksemaks üha suuremas arvus liikmesriikides. Kui kvoodiaastal 2008/2009 pidi kvoodiületamise tasu maksma kuus liikmesriiki, siis kvoodiaastal 2009/2010 peavad seda maksma ainult kolm liikmesriiki. Vastavalt liikmesriikide ametlikele teadetele jäävad ELi piimatarned kvoodiaasta 2009/2010 lõpuks kvoodimahust väiksemaks hinnanguliselt ligikaudu 7 % võrra (vt graafik lisas 4).

ELi piimatootmine kasvas vaid vähesel määral, kuigi kvoodiaastaks 2008/2009 oli ette nähtud kvoodi suurendamine 2 % võrra ja tootjatele maksti sel kalendriaastal suhteliselt soodsat piimahinda. Majanduslangus mõjus halvasti ELi ja kogu maailma nõudlusele lisandväärtusega piimakaupade järele ning see avaldas piimatoodete hindadele survet ja viis 2009. aastal piima eest tootjatele makstavad hinnad alla. Madalad piimahinnad põhjustasid 2009. aastal ja 2010. aasta alguses ELi piimatootmise kerge languse. Sellest johtuvalt jäid ELi tarned kvoodiaasta 2008/2009 lõpus rekordiliselt alla kvooditaseme. Kvoodi täitmata jätmise määr kvoodiaastal 2009/2010 oli veelgi suurem. ELi piimatootmine taastus 2010. aasta jooksul, aga jäi siiski märkimisväärselt alla kvooditaseme.

Aeglane reageerimine kvoodi suurendamisele on seotud majanduslangusega, mis vähendas nõudlust piimatoodete järele, aga ka suuremate tootmiskuludega ja selle tagajärjel väiksemaks muutunud kasumiga. Kogemus, mis saadi kvoodi suurendamisest 2008. ja 2009. aastal, näitab, et selle mõju piimatootmisele kogu ELi ulatuses jääb üsna tagasihoidlikuks, vaatamata märkimisväärselt kõrgemale piima eest makstavale keskmisele tootjahinnale. Hilisemad arvandmed kuni 2010. aasta juulini näitavad tootmise tugevamat reageerimist kõrgematele piimahindadele.

Piimakvootide tähtsuse kahanedes saavad ELi piimatarnijad turu võimalusi paremini ära kasutada, põllumajandustootjate reageerimine hinnasignaalidele on vähem moonutatud ja efektiivsust saab parandada ümberstruktureerimise abil.

Kvootide jätkuv ületamine mõnes liikmesriigis on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et teatud tootjatel on piisav kulusid ületav kasum selleks, et võtta tarnemahu ületamise riski, ja nad kasutavad oma tootmisvõimsust täielikult ära, lootes, et teised ei kasuta enda oma täielikult. Need põllumajandustootjad peavad tootmise suurendamist vajalikuks, isegi madalama hinna eest, et katta oma investeerimiskulusid, kuni hinnad katavad tootmise piirkulusid. Mõnes liikmesriigis, kus piimatööstussektor on orienteeritud ekspordile, on see seotud ka asjaoluga, et nende tootevalik võimaldab neil toota eksporditurgude jaoks ja leida oma toodete jaoks turustamisvõimalusi.

2.2. Piimakvoodi hindade vähendamine

Üks peamine märk selle kohta, et „pehme maandumine” kulgeb plaanipäraselt, on kvoodikasutustasu järkjärguline kahanemine. Kvoodikasutustasu on määratluse kohaselt kvoodi alusel kehtiva hinna (turuhinnast kõrgem, kui kvoodid on siduvad) ja tootmise piirkulude vahe. Kvoodikasutustasu hea näitaja on kvoodihind. V lisas esitatud andmete kohaselt piima kvoodihind väheneb sedamööda, mida vähem aega kvoodisüsteemi lõpuni on jäänud, ja on juba madal või nullilähedane valdavas enamikus liikmesriikides. Olukorda saab vaadata kolmes perspektiivis:

1) Liikmesriigid, kelle piimatarned on oluliselt alla kvoodi ülemmäära

Liikmesriikides, kelle piimatarned on oluliselt alla kvoodi ülemmäära, on kvoodihind juba väga madal või koguni võrdub nulliga. Mõnes neist on tehtud riigisisesed halduskokkulepped kvoodihinna iga-aastase langetamise kohta, kuni see langeb nullini aastal 2015.

Tingimusel, et tootmistasemed järgivad viimase aja trende, ei peaks liikmesriikides, kus haldusasutused ei ole kvoodihinda kindlaks määranud, vaid see on juba väga madal või võrdub nulliga, kvoodihinnad ootuste kohaselt praegusest hinnatasemest oluliselt erinema. Liikmesriikides, kus on kvootidele turgu, on piimakvootidel ikka veel hind, vaatamata sellele, et kvoodiületamise tasu ei tule maksta. 2015. aasta eel peaks kvoodid muutuma täiesti väärtusetuks, sest nende tähtsus turul väheneb ja kvootide kustutamise tähtaeg lüheneb.

2) Liikmesriigid, kelle piimatarned lähenevad kvoodi ülemmäärale

Liikmesriikides, kus piimatarned lähenevad kvoodi ülemmäärale, mõjutab kvoodihinda ettenähtud või eeldatav kvoodiületamise tasu. Riigi piimakvoodi alakasutamise korral kvoodihinnad langevad. Eeldatakse, et tulevikus ostud lähenevad nullile, kõikudes ületootmise ja piimahindade tõttu.

3) Liikmesriigid, kelle piimatarned ületavad kvoote

Vähestes liikmesriikides, kus piimatarned ületavad kvooti, püsivad kvoodihinnad suhteliselt kõrged ja on hiljuti tõusnud. Näib, et nendes liikmesriikides on tootjad kas piisavalt konkurentsivõimelised või on nad sunnitud tootmise jätkamiseks oma tootmisvõimsust täiel määral ära kasutama ja maksavad lõpuks kvoodiületamise tasu. Nendes liikmesriikides ei pruugi „pehme maandumine” olla tagatud.

2.3. Eeldatavad muutused ja tundlikkusanalüüs

Piimatootmise muutumine pärast kvootide kaotamist sõltub mitmest tegurist: ÜPP seisukorrast pärast 2013. aastat (turumeetmed, otsetoetused, maaelu areng), tootmiskuludest, keskkonnakohustustest, alternatiividest tööhõive ja tootmise osas, muutustest riikide ja rahvusvahelistel piimaturgudel, kaasa arvatud piimahindadest.

Vastavalt põllumajanduse peadirektoraadis keskpikkade ja pikaajaliste perspektiivide väljatöötamiseks kasutatud ökonomeetrilisele mudelile peaks piimatootmise suurenemine prognooside kohaselt jääma eelolevatel aastatel tagasihoidlikuks isegi pärast kvoodisüsteemi kaotamist (vt punkt 1.2 eespool). Mõned riikides tehtud uuringud näitavad küll piimatootmises suure kasvu potentsiaali, kuid enamikus neist ei ole arvesse võetudt EL 27 riikide üldpilti. Struktuurilist ületootmist peaks saama vältida tänu hinnamehhanismile. Paljud „tervisekontrolli” raames tehtud uuringud[2] näitavad, et on mitmeid põhjuseid, mille tõttu kasutavad suuremaid piimakvoote eeldatavasti täielikult ära vaid vähesed liikmesriigid ning et enamik liikmesriike hakkab üldise piimahindade languse tõttu eeldatavasti vähem tootma.

2.4. „Pehmeks maandumiseks” valmis liikmesriigid

Nii piimatootmise areng võrreldes piimakvootidega kui ka kvoodihindade langustrend näitavad, et „pehmeks maandumiseks” ollakse valmis. Väga paljudes liikmesriikides ei ole kvoodid enam tootmise piiramiseks olulised ja kvoodihind on juba langenud nulli või on selleni jõudmas.

„Tervisekontrolli” osana ja seoses kvootide kaotamisega on piimasektor lisatud ÜPP teise samba nn uutele ülesannetele, millega tegelemiseks on suurendatud ümbersuunamisvahendeid. See annab piimatootjatele täiendavat toetust kvootide lõppemiseks valmistumisel.

3. Kokkuvõtvad märkused

Piimasektori hinnad olid aastatel 2007–2009 väga ebastabiilsed. Sellest ajast peale on turuolukord paranenud ja väljavaated on valdavalt positiivsed.

Üldiselt muutub piimasektor üha enam turule orienteerituks. Seda protsessi on mõjutanud majanduskriis 2008. ja 2009. aastal. Volatiilsus, mis on turule orienteeritud sektoris tavaline nähtus, on suurenenud ja tekitanud kahju lähenemispoliitikaväliste tegurite tõttu, mille hulka kuulub kodutarbimise langus ostujõu puudumise tõttu majanduskriisi tagajärjel.

„Pehmeks maandumiseks” on valmis valdav enamik liikmesriike. Piima kvoodihinnad on väga madalad, mõnes liikmesriigis juba nullis, ja langevad paljudes teistes liikmesriikides, jõudes nullini aastaks 2015. Piimakvoodid ei toimi enam tootmispiiranguna enamikus liikmesriikides, eriti uutes liikmesriikides, kellest paljud juhinduvad turule orienteerituse põhimõttest.

Seega saab järeldada, et antud olukorras ei ole põhjust „tervisekontrolli” otsuseid kvootide järkjärgulise vähendamise ja kvoodisüsteemi 1. aprillil 2015. lõpetamise osas üle vaadata.

Kvootide 2015. aastal kaotamise veelgi sujuvamaks muutmiseks soovitab komisjon kaaluda veel ühte pehmele maandumisele kaasaaitavat tegevust: piimasektori kõrgetasemelise töörühma poolt mainitud läbipaistvuse suurendamist, mis aitaks tõsta teadlikkust ja tagada ettevõtjate vastutust piimatootmisahelas, pannes nad paremini arvestama turusignaalidega ja kohandama pakkumist nõudlusele. Lisaks juba loodud infosüsteemidele korraldataks kohtumisi ühise turukorralduse juhtkomitee ekspertidele koos piimasektori nõuanderühmaga, et jälgida turutrende ja hinnata turul valitsevat olukorda ja väljavaateid.

Tõsise tasakaalustamatuse korral võiks komisjon täiendava vahendina turu stabiliseerimiseks ja erakorralise meetmena, kui teistest ühise turukorralduse raames kättesaadavatest meetmetest ei piisa, kaaluda ühise turukorralduse määruse artiklil 186 („turuhäirete klausel”) põhinevat süsteemi, mis võimaldaks piimatootjatel hüvitise eest vabatahtlikult oma tarneid vähendada. Piimakriisi ajal saadud kogemus näitab, et tasakaalutuse parandamiseks ja stabiilsuse taastamiseks võib piisata sellest, kui 1–2 % piimatoodangust turult ära võtta, nagu on märgitud eespool punktis 1.1[3].

Täiendav aruanne esitatakse 2012. aasta lõpuks.

Lisad: I. Piimahinna muutused

II. Piima tootjahind eri liikmesriikides

III. Piimasektori prognoosid keskpikas perspektiivis

IV. Piimatootmine võrreldes kvootidega

V. ELi piima kvoodihinna muutused

I LISA. 1. Piimahinna muutused

[pic]

II LISA. Piima tootjahind eri liikmesriikides

august 2010 / august 2009

[pic]

III LISA. Piimasektori prognoosid keskpikas perspektiivis

Diagramm 1. Piimatarned ja karja suurus

[pic]

Diagramm 2. Prognoositav piimatarnete muutus võrreldes kvootidega

[pic]

Diagramm 3. Juustuturu tasakaal

[pic]

Diagramm 4. Võituru tasakaal

[pic]

Diagramm 5. Lõssipulbri turu tasakaal

[pic]

Diagramm 6. Maailmaturu hinnaprognoosid

[pic]

IV LISA. Piimatootmine võrreldes kvootidega

[pic]

[pic][pic]

V LISA. ELi piima kvoodihinna muutused

[pic]

[1] OECD-FAO põllumajanduse väljavaadetes 2010–2019 on aluseks võetud Okeaania hinnapakkumistel põhinevad maailmaturu hinnad.

[2] „ELi piimakvootide süsteemi lõpetamise mõjude majanduslik analüüs”(http://ec.europa.eu/agriculture/analysis/external/milk/index_en.htm).

„Piimakvootide süsteemi kaotamise majanduslik mõju – ELi piimatootmise piirkondlik analüüs ” (http://ec.europa.eu/agriculture/analysis/external/milkquota/index_en.htm).

[3] Sellist süsteemi, kaasa arvatud selle finantsmõju hinnatakse võimaliku ettepaneku esitamisel.