52010DC0640

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 10.11.2010

KOM(2010) 640 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHENDI (IPA)LÄBIVAADATUD MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2011 − 2013

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHENDI (IPA)LÄBIVAADATUD MITMEAASTANE SUUNAV FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2011 − 2013

Sissejuhatus

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi mitmeaastase suunava finantsraamistiku eesmärk on anda teavet ühinemiseelse abi jaoks eraldatavate vahendite kogusumma suunava jaotuse kohta vastavalt ettepanekule, mille komisjon on teinud kooskõlas IPAt käsitleva määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikliga 5. See ühendab laienemispaketi poliitilist raamistikku eelarvemenetlusega. Mitmeaastases suunavas finantsraamistikus välja pakutud suunavat jaotust arvestatakse iga abisaajariigi jaoks ja mitut abisaajat hõlmava programmi jaoks koostatud mitmeaastastes suunavates kavandamisdokumentides, mille kaudu ühinemiseelset abi antakse. Ajavahemikul 2011−2013 on mitmeaastane suunav kavandamisdokument esmakordselt eraldi ette nähtud ka piiriülese koostöö jaoks.

Mitmeaastase suunava finantsraamistiku aluseks on kolmeaastane libisev programmitsükkel. Üldjuhul esitatakse aastate N, N+1 ja N+2 mitmeaastane suunav finantsraamistik aasta N-2 viimases kvartalis osana laienemispaketist ning see kujutab endast ettepanekut paketis seatud poliitiliste prioriteetide finantstõlgenduseks, võttes arvesse finantsraamistikku. Kuna 2013. aasta on IPA viimane eelarveaasta, siis hõlmab käesolev mitmeaastane suunav finantsraamistik samasid aastaid kui eelmine mitmeaastane suunav finantsraamistik, s.o aastaid 2011−2013. See peegeldab ühinemiseelse abi jaotust kõnealustel aastatel riikide ja rahastamisvahendite lõikes ning samuti mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ning toetuskuludeks eraldatud vahendeid.

Nagu eelnevatel aastatel, nii on ka käesoleva mitmeaastase suunava finantsraamistiku avaldamisel võetud aluseks asjaomaste riikide praegune staatus ning see ei välista praegusel etapil ühtki otsust, mille nõukogu võib teha arvamuste kohta, mis esitatakse koos laienemispaketiga, või ühegi kandidaatriigi tõenäolise ühinemiskuupäeva kohta. Esmakordselt on sellesse abi saava riigina kaasatud Island[1]. Kui käesolevas mitmeaastases suunavas finantsraamistikus on vaja teha olulisi muudatusi enne järgmise mitmeaastase suunava finantsraamistiku avaldamist 2011. aasta sügisel, avaldab komisjon sobival ajal parandatud versiooni. Kui kandidaatriik ühineb ELiga, siis ei saa see uus liikmesriik talle ajutiselt eraldatud ühinemiseelseid vahendeid alates ühinemisaastast enam kasutada.

Ühinemiseelse perioodi üldised poliitilised prioriteedid on sätestatud ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, iga-aastastes eduaruannetes ning laienemispaketti kuuluvas, igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas laienemisstrateegias.

Strateegiline rahastamisprogramm

1. Vahendite jaotamine riikide lõikes

2007. aasta assigneeringute lähtepunktiks oli komisjoni kohustus tagada, et ükski abisaajariik ei saaks 2007. aastal vähem toetust kui 2006. aastal ning et Bosniale ja Hertsegoviinale ja Albaaniale eraldatakse vähemalt sama palju vahendeid kui kumbki neist aastatel 2004−2006 keskmiselt aastas sai. See peegeldab asjaolu, et kõnealuste riikide puhul oli rahastamine koondunud 2004. aastasse.

2008. aastal ja sellele järgnevate aastate näitajate arvutamisel on aluseks võetud assigneeringud ühe elaniku kohta, mida on varem esitatud vajaduste ja mõju kaudse näitajana. Vastavalt kõnealusele meetmele suurenevad Lääne-Balkani potentsiaalsete kandidaatriikide rahastamise tasemed elaniku kohta praeguse finantsraamistiku jooksul, ületades 2004.–2006. aasta CARDSi programmi raames keskmiselt elaniku kohta saadud keskmist summat, milleks oli 23 eurot (2004. aasta hindades). Montenegro puhul on rahastamise tase elaniku kohta teiste potentsiaalsete kandidaatriikide omast kõrgem, mis tuleneb asjaolust, et olenemata riigi suurusest on nõuetekohase haldamise jaoks on vaja minimaalsel tasemel rahastamist. Järgitud on vahendite üldist riikidevahelist jaotust, välja arvatud Kosovo[2] puhul, kes sai IPAst rohkem rahalisi vahendeid. 2008. aastal eraldasid eelarvepädevad institutsioonid 60 miljonit eurot Kosovo stabiilsuse ja arengu toetamisele suunatud uute vahendite ulatuslikuma kaasamise raames. Sellele lisaks paigutati täiendavalt ümber 60 miljonit eurot kasutamata makromajandusliku finantsabi assigneeringuid. 2008. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsi järelmeetmena seoti 2009. aastal täiendavalt kulukohustustega 40 miljonit eurot.

Horvaatiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kui kandidaatriikidele eraldatakse rahalisi vahendeid üle 30 euro elaniku kohta (2004. aasta hindades). Horvaatia puhul säilitatakse kõnealune tase kogu perioodi jooksul. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul suureneb rahastamine elaniku kohta jätkuvalt, tagades minimaalse rahastamistaseme, mis on vajalik nõuetekohase haldamissüsteemi ülesehitamiseks, sõltumata riigi suurusest.

Türgi puhul, võttes arvesse riigi suurust ja suutlikkust abi vastu võtta, suurendatakse ajavahemikus 2007−2013 ühe elaniku kohta antavat abi järk-järgult.

2. Jaotamine rahastamisvahendite lõikes

Ühinemiseelset abi antakse järgmise viie rahastamisvahendi kaudu: I − üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise rahastamisvahend; II – piiriülese koostöö rahastamisvahend; III − regionaalarengu rahastamisvahend; IV − inimressursside arendamise rahastamisvahend; ja V − maaelu arendamise rahastamisvahend.

I rahastamisvahendist (üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine) rahastatakse kõiki institutsioonide väljaarendamise meetmeid ja ühenduse õigustikuga vastavusseviimiseks tehtavaid investeeringuid; see aitab abi saavatel riikidel arendada oma haldus- ja kohtusüsteemi suutlikkust ning käsitleda vastavalt seatud prioriteetidele koostöömeetmeid, mis ei ole selgesõnaliselt hõlmatud teiste rahastamisvahenditega.

II rahastamisvahendist (piiriülene koostöö) toetatakse abi saavate riikide vahelist ning abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelist piiriülest tegevust; see hõlmab vajaduse korral ka IPAst abi saajate osalemist Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) riigiülestes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides ning Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides.

III ja IV rahastamisvahendist antakse kandidaatriikidele abi, mille eesmärk on nende riikide ettevalmistamine struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist antava abi kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks pärast ühinemist; kõnealuse abi andmisel ühtlustatakse välisabi eeskirjade raames võimalikult palju nende fondide rakendamise meetodeid. Täpsemalt järgib III rahastamisvahend (regionaalareng) võimalikult palju Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV rahastamisvahendi (inimressursside arendamine) abil valmistatakse kandidaatriike ette Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rakendamiseks Euroopa tööhõivestrateegia raames. V rahastamisvahendi (maaelu arendamine) kaudu aidatakse kandidaatriikidel valmistuda ette ELi rahastatavates ühinemisjärgsetes maaelu arengu programmides osalemiseks, kasutades ühinemiseelset abi süsteemide kaudu, mis on võimalikult sarnased pärast ühinemist nõutavate süsteemidega.

Eraldiste kindlaksmääramisel rahastamisvahendite lõikes on võetud nõuetekohaselt arvesse praeguste kandidaatriikide valmidust kasutada III, IV ja V rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikku detsentraliseeritud eelarve täitmise süsteemi ja II vahendist rahastamise vajadust, kuna see on seotud liikmesriikide piiriülese koostööga, et viia see vastavusse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rubriigi 1b raames antavate rahaliste vahenditega.

3. Muud assigneeringud

Toetuskulud

Kõnealused vahendid hõlmavad halduskulusid, mis on otseselt seotud IPA rakendamisega.

Mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ettenähtud assigneeringud

I rahastamisvahendi mitut abisaajat hõlmavad programmid on ette nähtud riiklike programmide täiendamiseks ning mitmepoolsete suhete tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Strateegias keskendutakse valdkondadele, mida peetakse esmatähtsaks Euroopaga integreerumise ja piirkonna stabiilsuse seisukohast, ning selliste küsimuste lahendamiseks, mille puhul riigid peavad tegema koostööd. Kõnealustest vahenditest rahastatakse programme, millel on piirkondlik mõju ja/või mille horisontaalse rakendamise korral mitmes abi saavas riigis korraga saab saavutada mastaabi- või mitmekülgsussäästu.

Mitut abisaajat hõlmavate programmidega toetatakse muu hulgas piirkondlikku avaliku halduse kooli, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut (CEFTA), piirkondlikku koostöönõukogu (RCC), organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, Erasmuse programmi stipendiume ja kõrgharidust. Samuti pannakse nendega alus kodanikuühiskonna rahastamisvahendile, mille jaoks koondatakse nii riiklikest kui ka mitut abisaajat hõlmavatest IPA programmidest antavad toetused. Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Islandi puhul toetatakse institutsioonide väljaarendamist TAIEXi rahastamisvahendist ning vahendeid eraldatakse piirkondlike ja riiklike programmide audititeks ja hindamiseks, samuti kommunikatsiooni- ja teabemeetmeteks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd), energiatõhususe ja infrastruktuuri arendamise investeeringuvajaduste rahastamisel tehakse tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ning kõnealuste meetmete toetamiseks kulub jätkuvalt oluline osa piirkondlikest ja horisontaalsetest assigneeringutest. Kõnealust toetust koordineeritakse Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku raames, mis loodi 2009. aasta lõpus, et tõhustada Lääne-Balkani piirkonnaga aktiivselt tegelevate rahastajate ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd. Alates 2010. aastast hakatakse üht osa II rahastamisvahendist, nimelt riikide osalemist ERFi riigiülestes programmides „Vahemeri” ja „Kagu-Euroopa”, rakendama lihtsuse huvides samuti mitut abisaajat hõlmavalt.

Andmete esitamine

Alltoodud tabelis on andmed esitatud jooksevhindades ja eurodes . Tabelis on näidatud assigneeringud riikide ja rahastamisvahendite lõikes, samuti andmed mitut abisaajat hõlmavatele programmidele ja toetuskuludeks eraldatud vahendite kohta. Selguse huvides on esitatud ka varasemate aastate kulukohustuste lõplikud andmed ning 2010. aasta ajakohastatud andmed.

Läbivaadatud mitmeaastane suunav finantsraamistik: ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite jaotus ajavahemikus 2011–2013 riikide ja rahastamisvahendite lõikes

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

HORVAATIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 49 611 775 | 45 374 274 | 45 601 430 | 39 483 458 | 39 959 128 | 40 872 310 | 38 513 885 |

Piiriülene koostöö | 9 688 225 | 14 725 726 | 15 898 570 | 15 601 136 | 15 869 158 | 16 142 542 | 16 698 384 |

Regionaalareng | 45 050 000 | 47 600 000 | 49 700 000 | 56 800 000 | 58 200 000 | 59 348 000 | 62 000 000 |

Inimressursside arendamine | 11 377 000 | 12 700 000 | 14 200 000 | 15 700 000 | 16 000 000 | 16 040 000 | 18 000 000 |

Maaelu arendamine | 25 500 000 | 25 600 000 | 25 800 000 | 26 000 000 | 26 500 000 | 27 268 000 | 27 700 000 |

KOKKU | 141 227 000 | 146 000 000 | 151 200 000 | 153 584 594 | 156 528 286 | 159 670 852 | 162 912 269 |

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 41 641 613 | 41 122 001 | 39 310 500 | 36 917 068 | 28 803 410 | 28 207 479 | 27 941 228 |

Piiriülene koostöö | 4 158 387 | 4 077 999 | 4 371 501 | 4 467 526 | 5 124 876 | 5 183 373 | 5 243 041 |

Regionaalareng | 7 400 000 | 12 300 000 | 20 800 000 | 29 400 000 | 39 300 000 | 42 300 000 | 51 800 000 |

Inimressursside arendamine | 3 200 000 | 6 000 000 | 7 100 000 | 8 400 000 | 8 800 000 | 10 380 000 | 11 200 000 |

Maaelu arendamine | 2 100 000 | 6 700 000 | 10 200 000 | 12 500 000 | 16 000 000 | 19 000 000 | 21 028 000 |

KOKKU | 58 500 000 | 70 200 000 | 81 782 001 | 91 684 594 | 98 028 286 | 105 070 852 | 117 212 269 |

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

ISLAND |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 10 000 000 | 12 000 000 | 6 000 000 |

KOKKU | 10 000 000 | 12 000 000 | 6 000 000 |

TÜRGI |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 256 702 720 | 256 125 297 | 239 550 810 | 217 809 826 | 228 620 919 | 233 900 336 | 238 325 843 |

Piiriülene koostöö | 2 097 280 | 2 874 709 | 3 049 190 | 3 090 174 | 9 779 081 | 9 974 664 | 10 174 157 |

Regionaalareng | 167 500 000 | 173 800 000 | 182 700 000 | 238 100 000 | 293 400 000 | 367 805 000 | 378 000 000 |

Inimressursside arendamine | 50 200 000 | 52 900 000 | 55 600 000 | 63 400 000 | 77 600 000 | 89 930 000 | 96 000 000 |

Maaelu arendamine | 20 700 000 | 53 000 000 | 85 500 000 | 131 300 000 | 172 500 000 | 197 890 000 | 213 000 000 |

KOKKU | 497 200 000 | 538 700 006 | 566 400 000 | 653 700 000 | 781 900 000 | 899 500 000 | 935 500 000 |

ALBAANIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 54 318 790 | 65 237 756[3] | 71 360 000 | 84 200 000[4] | 84 301 650 | 85 987 683 | 87 446 037 |

Piiriülene koostöö | 6 681 210 | 8 582 244 | 9 822 921 | 9 973 173 | 10 126 636 | 10 283 169 | 10 666 232 |

KOKKU | 61 000 000 | 73 820 000 | 81 182 921 | 94 173 173 | 94 428 286 | 96 270 852 | 98 112 269 |

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 58 136 394 | 69 854 783 | 83 900 000 | 100 688 099 | 102 681 861 | 104 673 499 | 106 870 228 |

Piiriülene koostöö | 3 963 606 | 4 945 217 | 5 207 746 | 4 696 495 | 4 746 425 | 4 797 353 | 4 942 041 |

KOKKU | 62 100 000 | 74 800 000 | 89 107 746 | 105 384 594 | 107 428 286 | 109 470 852 | 111 812 269 |

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

MONTENEGRO |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 27 490 504 | 28 112 552 | 29 832 179[5] | 29 838 823 | 29 843 599 | 30 446 471 | 30 996 035 |

Piiriülene koostöö | 3 909 496 | 4 487 448 | 4 667 821 | 3 682 690 | 4 310 344 | 4 338 551 | 4 418 687 |

KOKKU | 31 400 000 | 32 600 000 | 34 500 000 | 33 521 513 | 34 153 943 | 34 785 022 | 35 414 722 |

SERBIA |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 181 496 352 | 179 441 314 | 182 551 643 | 186 206 679 | 189 956 810 | 193 801 948 | 203 101 005 |

Piiriülene koostöö | 8 203 648 | 11 458 686 | 12 248 357 | 11 751 753 | 11 922 790 | 12 097 244 | 11 630 694 |

KOKKU | 189 700 000 | 190 900 000 | 194 800 000 | 197 958 432 | 201 879 600 | 205 899 192 | 214 731 699 |

KOSOVO |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 68 300 000 | 184 700 000 | 106 100 000 | 66 100 000 | 65 828 286 | 67 070 852 | 70 712 269 |

Piiriülene koostöö | 0 | 0 | 0 | 1 200 000 | 2 871 714 | 2 929 148 | 2 987 731 |

KOKKU | 68 300 000 | 184 700 000 | 106 100 000 | 67 300 000 | 68 700 000 | 70 000 000 | 73 700 000 |

Rahastamis-vahend | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

RIIKIDE PROGRAMMID KOKKU |

1 109 427 000 | 1 311 720 006 | 1 305 072 668 | 1 397 306 900 | 1 553 046 687 | 1 692 667 622 | 1 755 395 497 |

MITUT ABISAAJAT HÕLMAVAD PROGRAMMID |

Üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamine | 129 571 000[6] | 137 736 644[7] | 188 867 536[8] | 141 706 551[9] | 186 269 100 | 156 860 000 | 177 845 477 |

Piiriülene koostöö | 0 | 0 | 0 | 4 921 679 | 5 293 313 | 5 672 378 | 6 059 026 |

TOETUSKULUD |

44 793 000 | 51 950 000 | 47 648 000 | 47 393 000 | 52 183 900 | 80 500 000 | 84 500 000 |

KOGUSUMMA |

1 263 200 000 | 1 501 406 650 | 1 541 588 204 | 1 591 328 130 | 1 796 793 000 | 1 935 700 000 | 2 023 800 000 |

Andmed on esitatud jooksevhindades ja eurodes.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2010, 16. juuni 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend.

[2] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/99 alusel.

[3] Sisaldab 3,12 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[4] Sisaldab 1,5 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[5] Sisaldab 1,2 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[6] Sisaldab 20,6 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[7] Sisaldab 2,0 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[8] Sisaldab 22,8 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.

[9] See hõlmab toiduga kindlustatuse rahastamisvahendi vahendite vähendamist 29 miljoni euro võrra, mis makstakse tagasi 2011. aastal (14 miljonit eurot), 2012. aastal (6 miljonit eurot) ja 2013. aastal (9 miljonit eurot). Kõnealustel aastatel tagasi makstavaid vahendeid kasutatakse vahendite eraldamiseks Islandile. See arv sisaldab ka 2,7 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, mis toodi üle varasematest programmidest.