52010DC0543

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 8.10.2010

KOM(2010) 543 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Arukas reguleerimine Euroopa Liidus

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Arukas reguleerimine Euroopa Liidus

1. RING SULGUB: PAREMAST REGULEERIMISEST ARUKA REGULEERIMISENI

Viimase kahe aasta majandus- ja finantsprobleemidest saadud kogemustest on õiguspoliitikas olnud palju kasu. Kõige tähtsamaks neist on olnud kinnitus teadmisele, et turud on omavahel seotud. Turgude eesmärk on pakkuda kõigile püsivat heaolu, kuid nad ei saa selle ülesande täitmisega alati üksi hakkama. Reguleerimisel on positiivne ja vajalik ülesanne. Kriis tõstis esile vajaduse lahendada ebatäielike, ebatõhusate ja ebapiisavate regulatiivmeetmetega seotud probleemid ning sageli tuli seda teha kiiresti.

Reguleerimist käsitlev lähenemisviis peab edendama kodanike huve ning saavutama kõik üldpoliitilised eesmärgid finantsstabiilsuse tagamisest kliimamuutuste vastu võitlemiseni. ELi määrused aitavad kaasa ka ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele, kuna nende kaudu toetatakse ühtset turgu ning kõrvaldatakse erinevatest siseriiklikest eeskirjadest tulenev kulukas siseturu killustatus. Kuna sõltume ettevõtjatest ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest, peame jätkusuutliku majanduskasvu teele naasmiseks piirama ettevõtjate koormust ainult rangelt vajalikuga, et neil oleks võimalik tõhusalt töötada ja konkureerida.

Lühidalt öeldes on õigusaktide korrektne koostamine esmatähtis, kui soovime täita Euroopa 2020. aasta strateegias[1] kehtestatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ambitsioonikad eesmärgid.

Parema reguleerimise tegevuskava on juba oluliselt muutnud viisi, kuidas teeb komisjon poliitilisi otsuseid ja reguleerimisega seotud ettepanekuid. Sidusrühmadega konsulteerimised ja mõju hindamised on nüüd poliitiliste otsuste tegemise oluline osa. Need on lisanud läbipaistvust ja vastutustunnet ning edendanud tõenditel põhinevat poliitikat. Kõnealust süsteemi peetakse ELis heaks tavaks ning see toetab otsuste tegemist ELi institutsioonides[2]. Komisjon on lihtsustanud paljusid kehtivaid õigusakte ning on teinud halduskoormuse vähendamisel suuri edusamme.

Komisjon on arvamusel, et on aega tempot tõsta. Parem reguleerimine peab muutuma arukaks reguleerimiseks ning sellest peab saama komisjoni töökultuuri osa. Komisjoni president võttis aruka reguleerimise oma otsese juhtimise alla ning käesolevas teatises selgitatakse, mida see praktikas tähendab. Teatis toetub mitmele dokumendile, sealhulgas Euroopa Parlamendi resolutsioonile parema õigusloome kohta,[3] üldsusega konsulteerimisele,[4] Euroopa Kontrollikoja aruandele mõju hindamise kohta ELi institutsioonides[5] ning mõju hindamise komitee aruannetele[6]. Nende dokumentide alusel määras komisjon kindlaks terve hulga olulisi tegureid.

Esiteks, arukas reguleerimine hõlmab kogu poliitilist tsüklit alates õigusakti kavandamisest kuni selle rakendamise, jõustamise, hindamise ja läbivaatamiseni. Uued õigusaktid tuleb koostada mõju hindamiste tulemustele toetudes. Me peame haldama ja rakendama ka kehtivaid õigusakte samaväärse põhjalikkusega, et oleks tagatud soovitud tulemuste saavutamine. Selleks peavad kõik osalejad olema teadlikud, et olemasolevate õigusaktide korrektne rakendamine ning nende muutmine on sama oluline kui uute õigusaktide ettepanekute esitamine.

Teiseks, aruka reguleerimise eest peavad vastutama nii Euroopa Liidu institutsioonid kui ka liikmesriigid. Nimetatud osalejad on edasi liikunud erineva kiirusega ning komisjon jätkab nendega koostööd, tagamaks, et kõik täidaksid aktiivselt tegevuskavas kokkulepitut. Lisaks sellele tuleb teadvustada, et arukas reguleerimine ei ole eesmärk iseeneses. Arukast reguleerimisest peab saama kõiki poliitikavaldkondi hõlmavate ühiste meetmete lahutamatu osa.

Kolmandaks, aruka reguleerimise puhul on kõige tähtsam roll täita neil, keda õigusaktid kõige rohkem mõjutama hakkavad. Komisjon on teinud suuri jõupingutusi, et kaasata poliitiliste otsuste tegemisse sidusrühmi. Siingi on võimalik teha rohkem ning komisjon pikendab konsulteerimiste kestust ja vaatab konsulteerimismenetluse läbi, et tuvastada, kuidas oleks võimalik kodanike ja sidusrühmade häält veelgi kuuldavamaks teha. See aitab praktikasse viia Lissaboni lepingu osalusdemokraatiat[7] käsitlevaid sätteid.

Järgmistes punktides esitatakse nimetatud küsimuste lahendamiseks kavandatud meetmed.

2. REGULEERIMISE KVALITEEDI JUHTIMINE KOGU POLIITILISE TSÜKLI VÄLTEL

Aruka reguleerimise eesmärk on kavandada ja koostada õigusakte, mis järgivad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning mille kvaliteet on võimalikult hea[8]. See peab hõlmama kogu poliitilist tsüklit õigusakti kavandamisest kuni selle läbivaatamiseni. Komisjoni investeering mõju hindamisse annab tulemusi uute õigusaktide parema kvaliteedi näol. Kuna kehtivad õigusaktid toovad kõige rohkem kasu ning tekitavad ka kõige rohkem kulusid, siis tuleb neid hallata süstemaatilisemalt. Aruka reguleerimise poliitika pöörab seetõttu kehtivate õigusaktide toimimise ja tõhususe hindamisele senisest rohkem tähelepanu.

2.1. ELi õigusaktide kvaliteedi parandamine

ELi õigusaktide lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine

Eelmine komisjon võttis kehtivate õigusaktide kvaliteedi parandamiseks kasutusele kaks programmi. Esimesest, lihtsustamisprogrammist on kodanikele ja ettevõtjatele olnud olulist kasu[9]. Vastu on võetud 155 ettepanekut ning programmi ajakohastamine 2010. aastal hõlmab 46 uut algatust. Teine, halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus[10] on ületamas seatud eesmärki vähendada 2012. aastaks bürokraatiat 25 % võrra. Komisjon on esitanud ettepanekud, mis vastuvõtmise korral aitaksid Euroopa ettevõtjatel säästa aastas 124 miljardi suurusest arvatavast kogukoormusest 38 miljardit eurot. Halduskoormus väheneks seega 31 %. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid hiljuti heaks käibemaksu käsitleva ettepaneku, mis tagaks 18,4 miljardit eurot eespool nimetatud säästust. Praegu on arutusel teine ettepanek, millega vabastataks 5 miljonit mikroettevõtjat ELi raamatupidamiseeskirjade täitmisest[11].

Et viia programm 2012. aastaks lõpule, tuleb jätkata edukate meetmete võtmist ELi ja liikmesriikide tasandil. Komisjon on siiski veendunud, et lisaks kõnealuse programmi lõpule viimisele tuleb jätkata meetmete võtmist halduskoormuse vähendamiseks seal, kus see on võimalik. Seda on kõige parem teha ulatuslikuma lähenemisviisi osana, mille raames võetakse arvesse kõiki õigusaktide tõhusust ja tulemuslikkust mõjutavaid tegureid.

Komisjon ühendab seetõttu halduskoormust ja õigusloome lihtsustamist käsitlevad jõupingutused. See aitab lahendada sidusrühmadele muret, et halduskoormuse vähendamise tulemused ei ole alati tuntavad, seda eelkõige kohustuste tõttu, mis tekitavad „ärritust” isegi siis, kui nad ei ole eriti kulukad. Kõnealustes küsimustes nõuannete saamiseks pikendas komisjon sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma volitusi 2012. aasta lõpuni. Selleks ajaks peaks lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine olema saanud osaks komisjoni lähenemisviisist kehtivate õigusaktide haldamisel. Nagu varemgi tagab komisjon, et lihtsustamiseks või halduskoormuse vähendamiseks võetavad meetmed ei mõjuta õigusaktide poliitilisi eesmärke.

Kehtivate õigusaktidega kaasnev kasu ja kulud

Kõnealuse uue lähenemisviisi olulisim vahend on õigusaktide järelhindamine[12]. Komisjonil on kuluprogrammide hindamisel pikad traditsioonid. Komisjon on hakanud hindama teatavate poliitikavaldkondade, nagu riigihanked, kutseoskused ja töötingimused, õigusakte. Nimetatud lähenemisviisi tuleb laiendada selliselt, et sellest saab aruka reguleerimise lahutamatu osa. ELi õigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamine parandab poliitiliste otsuste tegemise kvaliteeti ning aitab tuvastada uusi õigusaktide lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalusi. Üldsusega konsulteerimised on näidanud, et kõnealust liiki hindamisel on tugev toetus. Konsulteerimistega ilmnes ka, et hindamist kasutavad väga vähesed liikmesriigid. Kuna liikmesriikide ametiasutused mõistavad üldiselt paremini, kuidas õigusaktid praktikas töötavad, peab komisjon kõnealuse lähenemisviisi väljatöötamisel tegema nendega tihedat koostööd.

Üksikute algatuste hindamine ei anna üldpildist alati head ülevaadet. Sageli on vaja strateegilisemat ülevaadet. Ühise põllumajandus-, kalandus- ja struktuuripoliitika ülevaatlikud hindamised on näidanud, et vajadus sellise lähenemisviisi järele on olemas[13]. Komisjon kasutab saadud kogemusi ning täiendab õigusaktide eraldi osade hindamist poliitika ulatuslikuma hindamisega. Kõnealuste kontrollide alusel hinnatakse, kas teatava poliitikavaldkonna regulatiivne raamistik on eesmärgipärane, ja kui ta seda ei ole, siis mida tuleks muuta. Eesmärk on määrata kindlaks liigne koormus, vastuolud ning vananenud või ebatõhusad meetmed ning aidata tuvastada õigusakti kumulatiivne mõju.

Nii hindamine kui kontrollid peavad olema tihedalt seotud punktis 2.3 selgitatud rakendamist, jõustamist ja rikkumisi käsitlevate meetmetega. Kõnealuste meetmete alusel saadud teabe ühendamine aitab anda selget ülevaadet, kuidas kehtivad õigusaktid töötavad ja mida tuleks vajaduse korral muuta.

Eespool öeldu valguses kavatseb komisjon kehtivate õigusaktide kvaliteedi parandamiseks võtta järgmisi meetmeid:

i) tagama, et kõikide oluliste uute või läbivaadatud õigusaktide ettepanekute aluseks põhimõtteliselt on juba kehtiva õigusakti hindamine. Komisjon võtab kõnealuse lähenemisviisi järk-järgult kasutusele praeguse ametiaja jooksul ning vaatab hindamissuunised läbi, tagamaks seda, et hindamistega selgitataks välja, kas teatav õigusakt annab loodetud tulemusi, ning hinnatakse sellega kaasnevaid tulusid;

ii) tagama läbipaistvuse, esitades õigusakti kavandatud hindamise spetsiaalsel veebisaidil, et liikmesriikidel ja sidusrühmadel oleks võimalus oma panus juba varajases etapis lisada;

iii) teostama 2010. aastal keskkonna-, transpordi-, tööhõive-/sotsiaalpoliitika ja tööstuspoliitika valdkonnas algatatud neli kontrolli ning laiendama 2011. aastal saadud kogemuste põhjal kõnealust lähenemisviisi ka teistele poliitikavaldkondadele;

iv) viima halduskoormuse vähendamise programmi 2012. aastaks lõpule ning suunama sellest ja lihtsustamismeetmetest saadud kogemused hindamis- ja poliitiliste otsuste tegemise protsessi;

v) tõhustama konsulteerimisveebisaiti, et sidusrühmad saaksid end halduskoormust ja lihtsustamist käsitlevatel teemadel hõlpsamalt väljendada[14];

vi) kutsuma liikmesriike üles kasutama ELi õiguses sätestatud võimalusi vabastada näiteks VKEd teatavatest kohustustest. Komisjon palus sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelisel töörühmal esitada 2011. aasta novembriks aruande, mis käsitleb liikmesriikide häid tavasid ELi õiguse kõige vähem koormaval viisil rakendamise kohta. Komisjon analüüsib samaaegselt ülemääraste nõuete kehtestamisega[15] seonduvaid küsimusi ning annab olulistest tulemustest teada;

(vii) kohandama võimaluse korral sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma koosseisu selliselt, et see peegeldaks lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega seotud tööd laiemalt, tagades, et esindatud oleksid nii VKEd kui ka ettevõtlusega mitteseotud sektorid.

Komisjon kutsub samaaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kiitma kiirelt heaks juba esitatud lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist käsitlevad ettepanekud ning uued ettepanekud, mille komisjon esitab järgmise aasta jooksul. Komisjon kutsub liikmesriike neid kiirelt rakendama.

2.2. Uute õigusaktide võimalikult hea kvaliteedi tagamine

Komisjon on loonud mõju hindamise süsteemi, millega kogutakse poliitiliste otsuste tegemiseks tõendeid ning tagatakse poliitilistest valikutest tuleneva kasu ja kulude läbipaistvus[16]. Kõnealuse süsteemi keskseks osaks on mõju hindamise komitee, kes tegeleb komisjoni mõju hindamiste kvaliteedikontrolliga. Komitee on alates oma asutamisest 2006. aastal esitanud üle 400 arvamuse, mis on üldsusele kättesaadavad[17].

Kontrollikoda on kinnitanud, et kõnealune mõju hindamise süsteem on ELi muude sarnaste süsteemide seas üks parimaid ning seda võib mitme valdkonna puhul pidada heaks tavaks. Kontrollikoda leiab, et mõju hindamise komitee teostab heal tasemel kvaliteedikontrolli, mõju hindamistest on saanud komisjoni poliitika väljatöötamise lahutamatu osa ning need on Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni ettepanekute arutamisel abiks. Kontrollikoda andis oma toetuse ka komisjoni integreeritud lähenemisviisile, mille aluseks on kasu ja kulude analüüs ning milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Kõnealune lähenemisviis on ambitsioonikas ning erineb mitmete liikmesriikide lähenemisviisist, mis keskenduvad kitsamalt kuludele või halduskoormusele. Komisjon peab vajalikuks tagada, et tema soovitatavad meetmed on vajalikud, majanduslikult tõhusad ja kvaliteetsed.

Selle taustal tugevdab komisjon praegust süsteemi ning prioriteediks seatakse süsteemi potentsiaali maksimaalne ärakasutamine. Kontrollikoda on tuvastanud parandusi, millest paljud on kooskõlas mõju hindamise komitee või üldsusega konsulteerimisel osalenud sidusrühmade ettepanekutega. Nende paranduste alusel on komisjon esile tõstnud järgmised kesksed teemad.

i) Kontrollikoda on kinnitanud, et mõju hindamise komitee tegevus on tõhus ning president on suurendanud komitee rolli selliselt, et põhimõtteliselt tuleb enne komisjoni otsuse ettepaneku esitamist saada mõju hindamise komitee positiivne arvamus[18]. Mõju hindamise komitee sõltumatus väljendub tema arvamuste aususes[19] ning asjaolus, et komitee ei pelga nõuda komisjoni talitustelt analüüside uuesti tegemist, kui ta seda vajalikuks peab. Seetõttu ei pea komisjon vajalikuks, et tema mõju hindamisi kontrolliks mõni institutsiooniväline ametiasutus, nagu on soovitanud mõned sidusrühmad. Komisjon on ka arvamusel, et institutsiooniväliste ametiasutuste kasutamine ei oleks kooskõlas komisjoni algatusõigusega ega Euroopa Parlamendi ning nõukogu institutsioonilise rolliga, mille kohaselt parlament ja nõukogu vastutavad komisjoni ettepanekute läbivaatamise, muutmise ja vastuvõtmise eest. Mõju hindamised on osa komisjonisisesest otsuste tegemise protsessist ning ei oleks sobilik võimaldada teatavatele välisekspertidele eelisjuurdepääsu sellistele menetlustele.

ii) On oluline, et mõju hindamise kavandamine oleks läbipaistev, et sidusrühmadel oleks võimalus protsessis osaleda võimalikult varajases etapis. Alates 2010. aastast on komisjon avaldanud kõigi selliste ettepanekute tegevuskavad, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju. Kõnealuste ettepanekute hulka kuuluvad näiteks delegeeritud aktid ja rakendusaktid, milles selgitatakse, kas mõju hindamine on kavandatud või mitte ja miks see nii on[20]. Komisjoni talitused konsulteerivad sidusrühmadega ning teavitavad neid mõju hindamise eri etappidel mitmel moel, et oleks tagatud analüüsi terviklikkus, järjepidevus ja korrektsus. Punktis 4 esitatakse konsulteerimisprotsessi tõhustamise võimalused. Selle taustal ei pea komisjon vajalikuks konsulteerida mõjuhinnangu kavandite küsimuses, nagu soovisid mõned sidusrühmad.

iii) Mõjude integreeritud hindamise tõhustamiseks on komisjon töötanud välja spetsiaalsed sotsiaalsete mõjude hindamise suunised[21] ning on loonud halduskoormuse küsimustega tegeleva kasutajatoe.

iv) ELi põhiõiguste harta uuele õiguslikule staatusele tähelepanu juhtimiseks tõhustab komisjon põhiõiguste mõjude hindamist ning töötab selleks välja spetsiaalsed suunised.

v) Mõju hindamine peaks võimaluse korral kvantifitseerima saadava kasu ja tekkivad kulud. Komisjon jätkab kõnealuses valdkonnas tegevuse tõhustamiseks jõupingutuste tegemist, märkides, et 27 liikmesriigi tasandil ei ole kõike võimalik kvantifitseerida: andmeid on sageli vähe ning ELi õigusaktide mõju sõltub tihti sellest, kuidas liikmesriikide ametiasutused neid rakendavad. See tähendab ka seda, et ELi õigusaktide pikaajalist kasu ja kulusid käsitlevate andmete ühendamine, nagu teatavad sidusrühmad on soovinud, ei oleks otstarbekas. Tõhustatud konsulteerimise (vt punkt 4) abil saaks siiski täpsemaid andmeid ning komisjon otsib praktilisi võimalusi, kuidas andmete kättesaadavust parandada, näiteks Regioonide Komitee ning selle kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimiseks ettenähtud võrgustiku kaudu.

2.3. ELi õigusaktide rakendamise tõhustamine

Seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb ELi õigusakte rakendada korrektselt. Kuigi selle eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, teeb komisjon nendega tihedat koostööd. Komisjon on selleks kasutusele võtnud terve rea meetmeid[22]. Need hõlmavad „ennetavaid meetmeid”, milleks on uusi õigusakte koostades mõju hindamise käigus suurema tähelepanu pööramine rakendamisele ja jõustamisele;[23] rakendamise ajal liikmesriikide toetamine, et ennetada probleeme ja vältida rikkumismenetluse algatamist hiljem; reguleeritud kutsealade, kindlustuse, panganduse, raamatupidamise ja auditi valdkonda käsitlevate uute direktiivide ülevõtmist käsitlevad töötoad ning suunised, mis aitavad liikmesriikidel rakendada uusi õigusakte, näiteks kemikaalimäärus REACH. Komisjon tõhustab ka jõustamist, prioriseerides ja kiirendades rikkumismenetluste käsitlemist. Komisjon koostab ka aastaaruande ELi õiguse kohaldamise kohta, mis käsitleb kõnealuseid küsimusi[24].

ELi õigusaktide ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise tõhustamiseks kavatseb komisjon:

i) tõhustada kõnealuste küsimuste analüüsi õigusaktide järelhindamistel ning tagada saadud tulemuste kasutamine uute või läbivaadatud ettepanekute mõju hindamisel,

ii) arendada edasi ELi uute õigusaktide rakendamiskavade kasutamist ning nõuda liikmesriikidelt jätkuvalt vastavustabelite koostamist, et ELi direktiivides esitatud kohustuste ülevõtmine siseriiklikku õigusesse oleks läbipaistev. Komisjon jälgib liikmesriikide edusamme ning esitab selle kohta teavet,[25]

iii) jätkata projekti EU Pilot tõhustamist. Projekti eesmärk on anda kodanike ja ettevõtjate küsimustele ELi õiguse kohta kiired ja sisukad vastused ning kutsuda rohkem liikmesriike projektis osalema,[26]

iv) uurida, kuidas tõhustada SOLVITi võrgustikku, ning edendada selle kasutamist VKEde seas[27].

2.4. Õigusloome selgemaks ja kättesaadavamaks muutmine

Õigusloome kvaliteedi juhtimine tähendab ka selle võimalikult suure läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamist. Komisjon kontrollib kõiki uusi õigusakti ettepanekuid, et tagada nendega kehtestatud õiguste ja kohustuste esitamine lihtsalt arusaadavas keeles, et lihtsustada nende rakendamist ja jõustamist. Kehtivate õigusaktide puhul jätkab komisjon kodifitseerimist, uuesti sõnastamist ja õigusaktide konsolideerimist. Komisjon jätkab ka õigusaktide mahu vähendamist, tunnistades kehtetuks vananenud sätted. Täielikule ELi õigusaktide kogule juurdepääsu parandamiseks arendab komisjon koos teiste ELi institutsioonidega välja uut EUR-Lexi portaali. Komisjon kutsub liikmesriike üles konsolideerima siseriiklikke õigusakte, millega võetakse üle ELi õigusakte, ning tegema need elektrooniliselt kättesaadavaks, sealhulgas EUR-Lexi portaali kaudu.

3. JAGATUD VASTUTUS

3.1. Euroopa Parlament, nõukogu ja nõuandvad asutused

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on aruka reguleerimise rakendamisel täita oluline roll. Mitmed sidusrühmad on väljendanud muret, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid arutlusel olevad halduskoormust ja lihtsustamist käsitlevad ettepanekud kiiremini heaks kiitma, ning kutsuvaid neid üles täitma paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võetud kohustusi. Kuigi mõlemad institutsioonid lubasid teostada nende poolt komisjoni ettepanekutesse tehtavate sisuliste muudatuste mõju hindamisi, ei tee nad seda süstemaatiliselt. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kõnealuses valdkonnas edusamme tegema. Komisjon vastab konstruktiivselt ning iga juhtumi puhul eraldi nõukogu ja parlamendi taotlustele saada selgitusi algse mõju hindamise teatavate aspektide kohta.

Kontrollikoja aruanne näitab, et mõlemas institutsioonis pidasid kasutajad mõju hindamisi komisjoni ettepanekute üle arutlemisel kasulikeks abivahenditeks isegi siis, kui neid kasutati kohtumistel ametlikult väga harva. Sellelt aluselt on hea jätkata. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu sisemenetluste üle saavad otsustada ainult nemad ise, on selge, et aruka reguleerimise järjepidevaks rakendamiseks peavad kõik parlamendikomisjonid ja nõukogu koosseisud lisama mõju hindamise oma aruteludesse. Selline aktiivsem osalemine aruka reguleerimise protsessis peaks kaasa tooma ka lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist käsitlevate ettepanekute ning kodifitseerimise ja ümbersõnastamise ettepanekute kiirema käsitlemise.

Euroopa Parlament on võtnud selles suunas mitmeid meetmeid: siseturu ja tarbijakaitse komisjon on teatanud, et uurib süstemaatiliselt komisjoni mõju hindamisi, ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on tellinud mõju hindamise muudatuste kohta, mida ta kavatseb esitada emapuhkust käsitleva direktiivi eelnõusse[28]. Komisjon tunneb nende arengute üle heameelt.

Aruka reguleerimise üle tunnevad jätkuvalt huvi ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee[29] ning Regioonide Komitee[30]. Komisjon on arvamusel, et teadmised ja võrgustikud, mida kõnealused institutsioonid suudavad kaasata, on mõju hindamiste ettevalmistamise jaoks olulised teabeallikad.

3.2. Liikmesriigid

Ainult ELi tasandil võetavad meetmed ei ole arukat reguleerimist käsitlevate eesmärkide saavutamiseks piisavad. Arukat reguleerimist tuleb rakendada ka siseriiklikul tasandil, kuna teatavates olulistes valdkondades, nagu äriühinguõigus, maksundus ja sotisaalkindlustus on suurem osa õigusaktidest siseriiklikud ning kuna, nagu eespool öeldud, ELi õigusaktide korrektse rakendamise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid. Lissaboni lepingu kohaselt kontrollivad subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist komisjoni ettepanekutes liikmesriikide parlamendid, kes saavad sellega seoses anda ELi õigusaktide kvaliteedi tagamisse oma panuse.

Mõned liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme näiteks halduskoormuse vähendamises, kuid vähesed on võtnud kasutusele komisjoni süsteemiga sama ulatusliku parema õigusloome süsteemi. Komisjon on teadlik, et arukale reguleerimisele ei ole kõigile võrdselt sobilikku lähenemisviisi, ning kutsub liikmesriike üles määrama olemasoleva inim- ja institutsioonilise suutlikkuse alusel kindlaks prioriteedid. Rõhutada tuleks siiski kolme punkti.

Esiteks, kontrollikoda on soovitanud, et siseriiklikud mõju hindamised võiksid täiendada komisjoni mõju hindamisi, neist võiks kasu olla nõukogus peetavatel komisjoni ettepanekute muutmist käsitlevatel aruteludel ning nende abil võiks toetada liikmesriike ülevõtmise ja jõustamisega seotud küsimuste lahendamisel. Nendega võiks aidata lahendada ka eespool nimetatud andmetega seotud probleeme. Komisjon jätkab liikmesriikidega koostööd kõrgetasemelise liikmesriikide õigusloomeekspertide rühma raames, et kõnealust teemat uurida ja vahetada üldiselt aruka reguleerimisega seotud arvamusi ning parimaid tavasid.

Teiseks, Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel on liikmesriikidel võimalus teatavatel tingimustel esitada omal algatusel ettepanekuid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas[31]. Komisjon on arvamusel, et kõnealustele ettepanekutele tuleks lisada mõju hindamine.

Komisjon kutsub liikmesriike üles kaasama ELi õigusaktide rakendamist või ülevõtmist käsitlevatesse aruteludesse ka sidusrühmi. Sellega tagatakse ühelt poolt, et arvestatakse nende huvidega, ning teiselt poolt suurendatakse nende teadlikkust ELi õigusest tulenevatest õigustest ja kohustustest.

4. KODANIKE JA SIDUSRÜHMADE HÄÄLE KUULDAVAMAKS TEGEMINE

Kodanike ja teiste sidusrühmadega konsulteerimine nii poliitika välja töötamisel kui ka senitehtu hindamisel on aruka reguleerimise oluline osa. Konsulteerimine toimub erineval viisil vastavalt 2002. aastal kinnitatud miinimumnõuetele[32]. Käesolevat teatist käsitleva üldsusega konsulteerimise raames esitatud vastustest selgub, et sidusrühmad hindavad komisjoni kõnealuses valdkonnas võetud meetmeid, kuid nende arvates tuleks meetmeid tõhustada. Paljud soovisid pikemat konsulteerimisperioodi ning et konsulteerimised oleksid avatumad, kuna kodanikud ja muud sidusrühmad ei suuda võrdses ulatuses osaleda ning osal neist puudub ka internetiühendus.

Komisjon rõhutab, et nimetatud asjaolude puhul tuleb arvestada seda, et kodanikel ja sidusrühmadel on poliitilises protsessis osalemiseks palju erinevaid võimalusi. Kaheksa nädala pikkune üldsusega konsulteerimine on sageli ainult üks osa pikemast protsessist, mille jooksul komisjoni talitused suhtlevad sidusrühmadega muul viisil. Tegevuskavade (vt punkt 2.2) ja järelhindamise töökavade suurenenud arv võimaldavad ka kodanikel ja teistel sidusrühmadel kavandada osalemist poliitilistes protsessides ning väljendada oma arvamust palju varajasemas etapis kui enne. Komisjon kavatseb siiski kõnealuste asjaolude valguses järgmist:

i) Pikendada üldsusega konsulteerimise kestust 12 nädalani. See hakkab kehtima alates 2012. aastast, et see oleks võimalik lisada tulevaste algatuste kavandamisse.

ii) Vaadata konsulteerimist käsitlev poliitika 2011. aastal läbi[33]. Läbivaatamise eesmärk on kindlaks teha, kuidas:

- parandada konsultatsioonidokumentide kvaliteeti ja üldsusega konsulteerimise edaspidiste kavade kättesaadavust;

- paremini kasutada selliseid vahendeid nagu Interneti teabeportaal „Your Europe”,[34] Euroopa Ettevõtete Testpaneel,[35] VKEde paneelid,[36] huvide esindajate register,[37] interaktiivne poliitikakujundamise vahend[38] ja muud Web 2.0 rakendused[39];

- paremini kasutada liikmesriikide konsultatsioonikanaleid, millega sidusrühmad on tuttavad, et teavitada komisjoni konsultatsioonidest ning saada vastuseid;

- paremini kasutada konsultatsiooniprotsessi mõju hindamiste jaoks andmete ja tõendite kogumiseks;

- tagada parem kooskõla miinimumnõuetega.

5. KOKKUVÕTE

Käesolevas komisjoni teatises on esitatud meetmed, mida komisjon kavatseb võtta reguleerimise kvaliteedi tagamiseks poliitilise tsükli käigus poliitika kavandamisest kuni selle hindamise ja läbivaatamiseni. Arukat reguleerimist tõhustades on võimalik saavutada Euroopa 2020. aasta strateegiaga seatud arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitlevad ambitsioonikad eesmärgid. Arukas reguleerimine on siiski jagatud vastutus ning selle edu sõltub kõigist ELi poliitika kavandamises ja rakendamises osalevatest institutsioonidest ja sidusrühmadest. Komisjon esitab aruande aruka reguleerimise tegevuskava rakendamisel tehtud edusammudest 2012. aasta teises pooles.

[1] KOM(2010) 2020 „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

[2] Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2010 „Kas mõju hindamine ELi institutsioonides toetab otsuste tegemist?”.

[3] Euroopa Parlamendi 9. septembri 2010. aasta resolutsioon parema õigusloome kohta (P7_TA(2010)0311).

[4] http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/smart_regulation/consultation_et.htm

[5] Vt joonealune märkus 2.

[6] SEK(2009) 1728 „Mõju hindamise komitee 2009. aasta aruanne”.

[7] Euroopa Liidu lepingu artikkel 11.

[8] Komisjon koostas subsidiaarsuse põhimõtte kohta eraldi aruande: „17. aruanne - „Parem õigusloome”.

[9] KOM(2009) 17, „Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kolmas arenguaruanne”.

[10] KOM(2007) 23, „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus”.

[11] KOM(2009) 544, „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus: Sektoripõhise vähendamise kavad ja 2009. aasta meetmed”.

[12] Termin hõlmab kõiki meetme heakskiitmise järel võetud hindamismeetmeid.

[13] http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/index_en.htm http://ec.europa.eu/agriculture/eval/index_en.htmhttp://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_en.htm

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/expost_reaction_en.htm

[14] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/better-regulation/administrative-burdens/online-consultation/index_en.htm

[15] Ülemääraste nõuete kehtestamise puhul on tegemist olukorraga, kus liikmesriikide ametiasutused kehtestavad ELi õigusaktide ülevõtmisel või rakendamisel liikmesriigi tasandil rangemad nõuded kui ELi õiguses.

[16] http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/impact_en.htm

[17] Kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/governance/impact/ia_carried_out/cia_2010_en.htm

[18] K(2010) 100 „Komisjoni töömeetodid 2010–2014”.

[19] Vt joonealunemärkus 17.

[20] Tegevuskavades esitatakse kavandatud komisjoni algatuste jaoks lahendamist vajavad probleemid, subsidiaarsusega seotud küsimused, võimalikud lahendused ning arvatavad mõjud.

http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/roadmaps_2010_en.htm

[21] http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=760&langId=en&preview=cHJldmlld0VtcGxQb3J0YWwh

[22] KOM(2007) 502 „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine”.

[23] Vt mõju hindamise suunised, lk 42–43: http://ec.europa.eu/governance/impact/commission_guidelines/commission_guidelines_en.htm

[24] http://ec.europa.eu/community_law/infringements/infringements_annual_report_et.htm

[25] http://ec.europa.eu/community_law/directives/directives_communication_en.htm

[26] http://ec.europa.eu/community_law/infringements/application_monitoring_et.htm

[27] http://ec.europa.eu/solvit/

[28] KOM(2008) 637 Direktiiv, millega muudetakse Nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta.

[29] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus, 8. juuli 2010, INT 489.

[30] Regioonide Komitee arvamus parem õigusloome paketi kohta 2007/2008, 3.–4. detsember 2009, CdR 199/2009.

[31] ELi toimimise lepingu artikkel 76.

[32] KOM(2002) 704 „“Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamine: üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimisel huvitatud pooltega”.

[33] Nagu ette nähtud teatises KOM(2007) 127 „Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelise raamatu järelmeetmed”.

[34] http://ec.europa.eu/youreurope

[35] http://ec.europa.eu/yourvoice/ebtp/index_et.htm

[36] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/small-business-act/listening-to-smes/index_en.htm

[37] https://webgate.ec.europa.eu/transparency/regrin/welcome.do?locale=et#et

[38] http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/index_et.htm

[39] http://www.epractice.eu/