52010DC0415

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.8.2010

KOM(2010)415 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EURODACi kesküksuse 2009. aasta tegevuse aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULEEURODACi kesküksuse 2009. aasta tegevuse aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

SISSEJUHATUS

Reguleerimisala

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (edaspidi „EURODACi määrus”),[1] on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kesküksuse tegevuse aastaaruande[2]. Käesolevas seitsmendas aastaaruandes esitatakse teave süsteemi haldamise ja toimimise kohta 2009. aastal ning hinnang EURODACi tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning kesküksuse teenuse kvaliteedi kohta.

Õigusraamistiku ja poliitika täiendamine

10. septembril 2009 võttis komisjon vastu muudetud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…], (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest),[3] tõhusa kohaldamise eesmärgil.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk oli võtta arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ja tulemusi, mis saavutati nõukogus toimunud läbirääkimistel, kus arutati 3. detsembril 2008. aastal vastu võetud EURODACi määruse muutmisettepanekut[4] . Samal ajal anti liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile juurdepääs EURODACi keskandmebaasile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärkidel[5].

EURODACI KESKÜKSUS[6]

Süsteemi haldamine

Arvestades hallatavate andmete mahu pidevat suurenemist (teatavate toimingute andmeid tuleb säilitada 10 aastat), 2001. aastast pärineva tehnilise platvormi loomulikku vananemist ja seda, et EURODACi lisatavate andmete mahu muutumist ei olnud võimalik prognoosida, ajakohastatakse EURODAC-süsteemi.

Teenuse kvaliteet ja kulutõhusus

Komisjon on teinud kõik võimaliku, et pakkuda EURODACi kesküksuse lõppkasutajaks olevatele liikmesriikidele[7] kvaliteetset teenust[8] . 2009. aastal oli EURODACi kesküksus töökorras 99,42 % ajast.

Kesküksuse majandus- ja tegevuskulud olid 2009. aastal 1 221 183,83 eurot. Kulude suurenemine võrreldes eelmiste aastatega (2007. aastal 820 791,05 eurot; 2008. aastal 605 720,67 eurot) tuleneb EURODACi süsteemi käimasoleva ajakohastamise esimese osamakse tasumisest ja süsteemi ülalpidamis- ja käitamiskulude kasvust.

Kulusid hoiti teataval määral kokku tänu komisjoni vahendite ja infrastruktuuri (näiteks S-TESTA võrgu) tõhusamale kasutamisele.

Komisjon osutas IDABC programmi[9] raames ka kesküksuse ja liikmesriikides asuvate üksuste vahelise andmeside ja andmeturbe teenuseid. Kulud, mida esialgse kava kohaselt (määruse artikli 21 lõiked 2 ja 3) oleksid pidanud kandma liikmesriigid, kaeti tegelikult komisjoni vahenditest, kuna kasutati üldkasutatavat infrastruktuuri. Seega säästeti liikmesriikide eelarvevahendeid.

Andmekaitse ja -turve

EURODACi määruse artikli 18 lõikes 2 on sätestatud toimingud, mille puhul on võimalus teha eripäringuid selle isiku taotlusel, kelle andmeid keskandmebaasis säilitatakse, et kaitsta andmesubjektide õigust pääseda juurde oma andmetele.

Eelmistes aastaaruannetes märgitakse, et EURODACi süsteemi kasutamise esimestel aastatel tekitas eripäringute suur hulk probleeme, mis olid seotud kõnealuse toimingu võimaliku väärkasutamisega liikmesriikide ametiasutuste poolt.

Kõnealused näitajad langesid järsult 2008. aastal (2007. aastal 195, 2008. aastal 56) ja langus jätkus ka 2009. aastal, kui tehti ainult 42 sellist otsingut[10] ning see arv ei ole enam murettekitav.

Eripäringute jälgimise parandamiseks sisaldab EURODACi määruse muutmiseks tehtud komisjoni ettepanek nõuet, et liikmesriigid esitaksid andmesubjekti juurdepääsutaotluse koopia liikmesriigi asjaomasele järelevalveasutusele.

ARVANDMED JA JÄRELDUSED

Käesoleva aastaaruande lisas on esitatud tabelid andmetega, mille kesküksus on esitanud ajavahemiku 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009 kohta. EURODACi statistika hõlmab kõigi nende vähemalt 14-aastaste isikute sõrmejäljekirjeid, kes on esitanud taotluse saada varjupaik mõnes liikmesriigis, kinni peetud liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel või ebaseaduslikult viibinud mõne liikmesriigi territooriumil (kui pädev asutus peab vajalikuks kontrollida, kas isik on taotlenud varjupaika).

EURODACi andmed varjupaigataotluste kohta ei ole võrreldavad Eurostati andmetega, mis põhinevad justiits- ja siseministeeriumidelt igal kuul saadud statistilistel andmetel. Erinevused tulenevad eri meetoditest. Esiteks kogub Eurostat andmeid kõigi varjupaigataotlejate kohta, olenemata nende vanusest. Teiseks eristatakse Eurostati andmetes isikuid, kes taotlevad varjupaika vaatluskuul (mis võib hõlmata ka korduvaid taotlusi), ja isikuid, kes taotlevad varjupaika esmakordselt.

Edukad toimingud

Edukas toiming on niisugune andmete töötlemine kesküksuses, mille puhul ei esine probleeme andmete valideerimisega ega vigastest sõrmejälgedest või halvast kvaliteedist tulenevaid tõrkeid[11].

2009. aastal tehti kesküksuses 353 561 edukat toimingut, mis on ainult 1 % vähem 2007. aasta näitajast (357 421). Varjupaigataotlejate andmetega (1. kategooria)[12] tehtud toimingute arvu puhul jätkus 2009. aastal kahe sellele eelnud aasta tõusutrend: EURODACi statistikast ilmneb 2008. aastaga (219 557) võrreldes 8 % tõus (236 936).

2009. aastal vähenes märkimisväärselt välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast kinni peetud isikute (2. kategooria)[13] arv. Pärast 2007–2008 toimunud 62,3 % tõusu (61 945), vähenes toimingute arv 2009. aastal 50 % (31 071). Enamiku asjaomastest andmetest sisestavad endiselt Itaalia, Kreeka ja Hispaania. Kõige rohkem toiminguid teeb praegu siiski Kreeka: 2009. aastal 60 % (18 714) 2. kategooria toimingutest (2008. aastal 20 012). Teisalt on oluliselt vähenenud Itaalia ja Hispaania tehtud toimingute arv: Itaalia puhul on toimingute arv langenud 32 052-lt 7 300-le ja Hispaania puhul 7 068-lt 1 994-le.

2009. aastal ei esitanud 2. kategooria toimingute kohta üldse andmeid 6 liikmesriiki: Tšehhi Vabariik, Island, Läti, Luksemburg, Norra ja Portugal. Lahknevus EURODACile saadetud, liikmesriikide ebaseaduslike piiriületuste arvu kajastavate 2. kategooria andmete ja teiste statistiliste allikate vahel (mida rõhutab EURODACi statistika), tuleneb tõenäoliselt EURODACi määruse artikli 8 lõike 1 ebamäärasest sõnastusest[14]. Seda küsimust selgitatakse EURODACi määruse läbivaatamise käigus.

2009. aastal jätkus eelmiste aastate tõusutrend selle osas, kuidas liikmesriigid kasutasid võimalust esitada andmeid[15] 3. kategooria[16] toimingute (liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud isikute andmed) kohta. Pärast 2008. aasta 17,6 %-list tõusu (75 919) suurenes toimingute arv 2009. aastal 12,7 % (85 554). Iirimaa on ainuke liikmesriik, kes ei esitanud üldse andmeid 3. kategooria toimingute kohta.

Kuigi 3. kategooria andmete päringud ei ole EURODACi määruse järgi kohustuslikud, julgustab komisjon liikmesriike seda võimalust kasutama enne tagasisaatmismenetluste algatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivile 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. EURODACi määruses nimetatud juhtudel[17]on kõnealuse päringu abil võimalik välja selgitada seda, kas kolmanda riigi kodanik on varjupaika taotlenud teises liikmesriigis, kuhu ta tuleb Dublini määruse kohaldamisel tagasi saata.

Kokkulangevuse tuvastamine

Korduvtaotlused (1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega)

2009. aastal EURODACis registreeritud 236 936 varjupaigataotlusest olid 23,3 % korduvtaotlused (st vähemalt teised), mis tähendab, et 55 226 juhul oli juba sama või teine liikmesriik 1. kategooria toiminguna süsteemi kandnud taotluse esitaja sõrmejäljed. See on võrreldes 2008. aastaga 5,8 % rohkem. See ei tähenda aga siiski, et isik esitas iga kord uue varjupaigataotluse. Tegelikult moonutab korduvtaotluste statistikat teatavate liikmesriikide tava võtta Dublini määruse alusel üleantavatelt isikutelt uuesti sõrmejäljed. See tähendab, et pärast Dublini määruse kohast üleandmist võetakse ja edastatakse taotleja sõrmejäljed uuesti ning jäetakse seega ekslik mulje, et isik on esitanud uue varjupaigataotluse. Komisjon kavatseb selle probleemi lahendada ja on EURODACi määruse muudatusettepanekute hulka lisanud nõude, et üleandmise puhul ei registreeritaks uut varjupaigataotlust.

Lisa tabelis 3 on liikmesriikide kaupa esitatud nende isikute taotluste arv, kes on varem juba esitanud varjupaigataotluse mõnes teises liikmesriigis (kokkulangevus välisriikide andmetega) või samas liikmesriigis (kokkulangevus oma riigi andmetega)[18].

On tähelepanuväärne, et 38,8 % puhul korduvtaotlustest oli kokkulangevus oma riigi andmetega. Belgias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis ja Poolas on kõnealune näitaja isegi üle 50 %. Kui isik, kes on esitanud liikmesriigis varjupaigataotluse, esitab samas liikmesriigis uue taotluse, käsitletakse kokkulangevust oma riigi andmetega korduvtaotlusena vastavalt nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivile 2005/85/EÜ (liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõudeid).

Kokkulangevus välisriikide andmetega annab ülevaate varjupaigataotlejate edasiliikumisest ELis. Lisaks „loomulikule” naaberriikide vahelisele liikumisele ilmneb, et suur hulk varupaiga taotlejaid Prantsusmaal ja Belgias (vastavalt 2 012 ja 959) on varem esitanud taotluse Poolas, ning et Kreeka ja Itaalia puhul on eelnevalt kõige rohkem varjupaigataotlusi registreeritud Ühendkuningriigis (vastavalt 300 ja 208 kokkulangevust välisriikide andmetega). Viimasel juhul on ränne sümmeetriline, kuna märkimisväärse arvu Ühendkuningriigi 1. kategooria toimingute puhul on suurim kokkulangevus (726 toimingut) Itaalia esitatud andmetega.

1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega annab ülevaate ELi ebaseaduslikult saabunud isikute rändest enne varjupaigataotluse esitamist. Nii nagu aasta varem, tuvastati kõige rohkem kokkulangevusi Kreeka ja Itaalia ning vähemal määral ka Ungari ja Hispaania sisestatud andmetes. Kõikides liikmesriikides kokku ebaseadusliku piiriületamise eest kinnipeetud ja varupaigataotluse esitanud isikutest esitavad 65,2 % juhtudest taotluse muus liikmesriigis, kui selles, kuhu isik ebaseaduslikult saabus. Kokku esitati 20 363 taotlust, mida on rohkem, kui eelnenud aastal, kui kokkulangevus välisriikide andmetega oli 35,6 %, mis tähendab, et 10 571 taotlust esitati muus liikmesriigis, kui selles, kuhu isik ebaseaduslikult saabus.

Enamik Kreeka kaudu ebaseaduslikult ELi saabunutest ja sealt edasi rännanutest (12 192) suundusid kas Norrasse (2 223), Ühendkuningriiki (1 805) või Saksamaale (1 516). Itaalia kaudu saabunutest (6 398) suundus enamik peamiselt Šveitsi (1 422), Madalmaadesse (1 075), Norrasse (1 041) või Rootsi (911). Hispaania kaudu saabunud ja edasi liikunud isikud (544) suundusid kõige sagedamini Prantsusmaale (254) või Šveitsi (118). Ungari kaudu saabunud isikud (604) suundusid edasi peamiselt Austriasse (150), Šveitsi (80) või Saksamaale (65).

3. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

3. kategooria andmete kokkulangevuse alusel 1. kategooria andmetega saab teha järeldusi selle kohta, millises riigis esitasid ebaseaduslikud sisserändajad esimese varjupaigataotluse enne teise liikmesriiki edasiliikumist. Silmas tuleb pidada aga seda, et 3. kategooria toiminguid käsitlevate andmete esitamine ei ole kohustuslik ning kõik liikmesriigid ei kontrolli korrapäraselt nende toimingute kohta esitatud andmeid.

Olemasolevad andmed annavad tunnistust sellest, et nagu eelnevatel aastatelgi, olid ebaseaduslikult Saksamaal elamise eest kinnipeetud isikud varem taotlenud varjupaika Rootsis või Austrias, ning et ebaseaduslikult Prantsusmaal elamise eest kinnipeetud isikud olid varem taotlenud varjupaika Ühendkuningriigis või Itaalias. Pärast varjupaigataotluse esitamist Itaalias jääb märkimisväärne arv isikud ebaseaduslikult Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade territooriumile. Sarnased ränded toimuvad Kreekast, Hispaaniast ja Maltalt Norrasse, Saksamaale ja Madalmaadesse. Keskmiselt 25 % riigis ebaseaduslikult elanud isikutest olid varem esitanud varjupaigataotluse mõnes liikmesriigis.

Andmete hiline edastamine

EURODACi määruses on sõrmejälgede edastamiseks praegu ette nähtud ebamäärane tähtaeg, mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset hilinemist. Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega, kuna viivitused sõrmejälgede edastamisel võivad viia tulemusteni, mis ei vasta Dublini määruses sätestatud vastutuse põhimõtetele. Sellele, et võetud sõrmejäljed saadetakse EURODACi kesküksusele liiga hilja, osutati juba eelmistes aastaaruannetes ning see tõsteti probleemina esile hindamisaruandes.

Jätkates 2008. aasta tõusutrendi, suurenes 2009. aastal hilinemine andmete esitamisel, st aeg, mis jääb sõrmejälgede võtmise ja nende EURODACi kesküksusele esitamise vahele. Kõige kauem hilines 2. kategooria andmete esitamisega Kreeka (36,35 päeva)[19]. Teised liikmesriigid, kes samuti andmete esitamisega hilinesid, on Rumeenia, Island, Ühendkuningriik, Hispaania, Slovakkia ja Taani. Pidades silmas eelmistes aastaaruannetes esitatud kahte võimalikku sündmuste käiku (vale kokkulangevus[20] ja kokkulangevuse puudumine[21]), rõhutab komisjon, et hilise edastamise tulemusel võib vastutus langeda valele liikmesriigile.

Sõrmejälgede edastamisel tekkivate häirete tõttu suureneb kokkulangevuste puudumise ja valede kokkulangevuste hulk.

2009. aastal avastas kesküksus 1 060 kokkulangevuse puudumise juhtumit, mis on 2008. aasta arvuga (450) võrreldes 2,3 korda rohkem. 2007. aastal oli 60 kokkulangevuse puudumise juhtumit. On tähelepanuväärne, et 2009. aastal on 99 % kõnealustest juhtudest seotud Kreeka hilinemisega andmete esitamisel. 290 olid valed kokkulangevused (2008. aastal oli see näitaja 324). 82,8 % on seotud Taani viivitustega andmete edastamisel. Eespool esitatud tulemuste põhjal meenutab komisjon liikmesriikidele veel kord, et neil tuleb võtta kõik meetmed andmete viivitamatuks esitamiseks vastavalt EURODACi määruse artiklitele 4 ja 8.

Toimingute kvaliteet

2009. aastal ebaõnnestus keskmiselt 7,87 % liikmesriikide toimingutest, mida on veidi rohkem kui eelnenud aastatel (2008. aastal 6,4 % ja 2007. aastal 6,13 %). Üheksa liikmesriigi puhul oli see näitaja üle 10 %: Madalmaad (19,28 %), Malta, Eesti, Luksemburg, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa. Keskmisest kõrgem oli see näitaja 11 liikmesriigil. Ebaõnnestumiste määr ei sõltu tehnikast ega süsteemi puudustest. See tuleneb eelkõige liikmesriikide esitatavate sõrmejäljekujutiste halvast kvaliteedist, inimlikust eksimusest ja sõrmejälgede esitajate seadmete valest seadistusest. Teisest küljest tuleb aga märkida, et teatavatel juhtudel kajastavad kõnealused arvud süsteemi tagasilükatud, halva kvaliteediga sõrmejäljekujutiste uuesti esitamist. Mõistes, et teatav viivitus võib olla põhjustatud sõrmejälgede võtmise ajutisest võimatusest (kahjustatud sõrmeotsad või muud terviseprobleemid, mis takistavad sõrmejälgede kiiret võtmist), juhib komisjon siiski veelkord tähelepanu asjaolule, et ebaõnnestumiste kõrget määra on rõhutatud ka eelmistes aastaaruannetes, milles ühtlasi paluti liikmesriikidel anda vajalikku koolitust oma EURODACi personalile ning seadistada oma seadmed nii, et vigade arv oleks väiksem.

JÄRELDUSED

2009. aastal olid EURODACi kesküksuse teenuse osutamise kiiruse, tulemuslikkuse, turvalisuse ja kulutõhususe näitajad head.

Suurenes ka EURODACi 1. kategooria toimingute arv. Samal ajal kui 3. kategooria toimingute arv suurenes 12,7 %, vähenes 2. kategooria toimingute arv 50 %.

Endiselt põhjustab muret andmete hiline edastamine EURODACi kesküksusele.

Tabel 1: EURODACi kesküksus, andmed andmebaasi sisu kohta 31. detsembri 2009. aasta seisuga

[pic]

Tabel 2: EURODACi kesküksuse edukad toimingud 2009. aastal

[pic]

Tabel 3: Vastavuse tuvastamine 2009. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 4: Vastavuse tuvastamine 2009. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 5: Vastavuse tuvastamine 2009. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 3. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 6: Ebaõnnestunud toimingute osakaal (%) 2009. aastal

[pic]

Tabel 7: Keskmine aeg, mis kulus sõrmejälgede võtmisest nende saatmiseni EURODACi kesküksusele 2009. aastal

[pic]

Tabel 8: 1. kategooria andmete vale kokkulangevus 1. kategooria andmetega 2009. aastal

[pic]

Tabel 9: 2. kategooria andmete hilisest saatmisest tingitud 1. kategooria andmete ja 2. kategooria andmete kokkulangevuse puudumine 2009. aastal

[pic]

Tabel 10: Kokkulangevus blokeeritud andmetega (määrus (EÜ) nr 2725/2000 artikkel 12) 2009. aastal

[pic]

Tabel 11: 9. kategooria juhtumid liikmesriigiti 2009. aastal

[pic]

[pic][pic][pic]

[1] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[2] EURODACi määruse artikli 24 lõige 1.

[3] KOM(2009) 342 (lõplik).

[4] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil, KOM(2008) 825.

[5] Samal ajal võeti vastu ettepanek nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks EURODAC-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil, võeti vastu samal ajal (KOM(2009) 344 (lõplik)), 10.9.2009, ettepanek on seoses sambastruktuuri kaotamisega Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumise tõttu aegunud.

[6] EURODACi kesküksuse üldine kirjeldus ning kesküksuses töödeldavate toimingute liikide ja tuvastatavate vastavuste liikide määratlused on esitatud EURODACi kesküksuse tegevuse esimeses aastaaruandes (vt EURODACi kesküksuse tegevuse esimene aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, SEK(2004) 557, lk 6).

[7] Kuna Dublini ja EURODACi määrust kohaldavad kõik ELi liikmesriigid nende hulgas ks Norra, Island ja Šveits, kasutatakse käesolevas teatises kõigi 30 EURODACi andmebaasi kasutava riigi kohta mõistet „liikmesriik”

[8] Lisaks kesküksuse teenustele (nagu vastavuse tuvastamine ja andmete säilitamine) osutatakse ka kesküksuse ja riikide juurdepääsupunktide vahelist andmesideteenust ja turbeteenust.

[9] IDABC – riiklikele haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise programm. IDABC on ühenduse programm, mida haldab Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraat.

[10] 31 % eripäringutest tegi Prantsusmaa.

[11] Lisa 2. tabelis on ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2009 kohta liikide kaupa esitatud liikmesriikide edukate toimingute andmed.

[12] Varjupaigataotlejate sõrmejälgi (kõigi 10 sõrmejälje kujutised) säilitatakse, et neid saaks võrrelda varem teises liikmesriigis varjupaigataotluse esitanud varjupaigataotlejate sõrmejälgedega. Kõnealuseid andmeid võrreldakse ka 2. kategooria andmetega (vt allpool). 1. kategooria andmeid säilitatakse 10 aastat, v.a. määruses sätestatud erijuhud (näiteks kustutatakse andmed isikute kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse).

[13] Andmed nende välismaalaste kohta, kes peeti kinni välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast, kuid keda ei saadetud tagasi. Need andmed (kõigi 10 sõrmejälje kujutised) saadetakse säilitamiseks vaid sellepärast, et neid saaks võrrelda hiljem kesküksusele esitatavate varjupaigataotlejaid käsitlevate päringutega. Kõnealuseid andmeid säilitatakse kaks aastat, välja arvatud andmed, mis kustutatakse kohe, kui isik saab elamisloa, lahkub liikmesriigi territooriumilt või saab mõne liikmesriigi kodakondsuse.

[14] „Iga liikmesriik võtab vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele viivitamata kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest pärit välismaalastelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud, kõikide sõrmede sõrmejäljed.”

[15] Seejuures võrreldakse liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud kolmandate riikide kodanike andmeid andmebaasis juba leiduvate varupaigataotlejate sõrmejälgedega.

[16] Andmed liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste kohta. Neid andmeid ei talletata, kuid neid võrreldakse varjupaigataotlejate andmetega keskandmebaasis. Kõnealuste andmete esitamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik.

[17] Artikkel 11 „(…) Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas välismaalane on esitanud varem teises liikmesriigis varjupaigataotluse, kui: a) välismaalane väidab, et ta on esitanud varjupaigataotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas; b) välismaalane ei taotle varjupaika, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et on seal hädaohus, või; c) välismaalane püüab muul viisil takistada enda maalt väljasaatmist, keeldudes abist oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsdokumendid.”

[18] Riikide andmete kokkulangevuse statistika ei tarvitse olla kooskõlas kesküksusele esitatud ja liikmesriikides registreeritud kokkulangevuste arvuga, kuna osa liikmesriike ei kasuta artikli 4 lõikes 4 sätestatud võimalust, mille kohaselt kesküksus võrdleb sõrmejälgi keskandmebaasis juba talletatud sõrmejälgedega. Ka juhul, kui liikmesriik nimetatud võimalust ei kasuta, hõlmab kesküksuse teostatav võrdlus tehnilistel põhjustel andmebaasi kõiki (nii sama riigi kui ka teiste riikide esitatud) andmeid, kuid kesküksus annab vastuseks „kokkulangevus puudub”, kuna liikmesriigi päring ei hõlma võrdlust tema enda esitatud andmetega.

[19] Suurima hilinemisega andmeid esitava riigi aasta keskmine hilinemine ühe kategooria andmete esitamisel.

[20] Vale kokkulangevuse puhul esitab kolmanda riigi kodanik varjupaigataotluse liikmesriigis A, kus võetakse selle isiku sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (1. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada seal uue varjupaigataotluse. Kui liikmesriik A esitab sõrmejäljed hiljem kui liikmesriik B, talletatakse tema esitatud sõrmejäljed keskandmebaasis hiljem kui liikmesriigi B esitatud sõrmejäljed ja nende esitamisel tuvastataks vastavus liikmesriigi B esitatud sõrmejälgedega. Seega langeks vastutus varjupaigataotluse töötlemise eest liikmesriigile B, mitte aga liikmesriigile A, kus taotlus esitati varem.

[21] Kokkulangevuse puudumine on juhtum, mille puhul kolmanda riigi kodanik peetakse kinni ebaseadusliku piiriületuse eest ja liikmesriigis A, kuhu ta saabus, võetakse tema sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (2. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada varjupaigataotluse. Sellega seoses võetakse tema sõrmejäljed ka liikmesriigis B. Kui liikmesriik B esitab sõrmejäljed (1. kategooria toiming) varem, registreeritakse kesküksuses esimesena 1. kategooria toiming, ning taotluse peab läbi vaatama liikmesriik B, mitte liikmesriik A. Kui 2. kategooria toimingu andmed esitatakse hiljem, jääb kokkulangevus tuvastamata, sest 2. kategooria toimingu andmed süsteemis puuduvad.