52010DC0253

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 25.5.2010

KOM(2010)253 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

EDUARUANNE EUROOPA ÜHTSE ELEKTROONILISE SIDE TURU KOHTA AASTAL 2009 (15. ARUANNE)

SEK(2010)630

1. Sissejuhatus

Käesolevas teatises käsitletakse 2009. aastal ELis elektroonilise side sektoris toimunud arengutendentse turul ja õigusnormides[1].

Kuigi ELi õiguslik raamistik on uuenduslike ja üha taskukohasemate elektrooniliste sideteenuste näol toonud Euroopa kodanikele kasu, tuleb veel ületada mõned tõsised takistused. Endiselt on probleeme liikmesriikide reguleerivate asutuste sõltumatuse ja tõhususega. Liikmesriikide hulgi- ja jaehindade märkimisväärseid erinevusi ei saa põhjendada üksnes turgude omadustega, vaid need on tingitud ka erinevatest reguleerimispõhimõtetest. Näiteks on mobiilikõnede lõpetamise hulgitasud viies kalleimate tasudega liikmesriigis keskmiselt 2,5 korda suuremad viie odavaimate tasudega liikmesriigi omadest. Samamoodi on mobiilikõne minuti keskmine jaehind viies kalleimate hindadega liikmesriigis keskeltläbi peaaegu neli korda kõrgem võrreldes viie odaivamate hindadega liikmesriigiga. Neid erinevusi võimendab suutmatus kohaldada parandusmeetmeid järjepidevalt, õigeaegselt, läbipaistvalt ja prognoositavalt ning liikmesriikide reguleerivate asutuste võimetus reageerida uutele tehnoloogia ja turu arengutendentsidele. Tarbijad ja ettevõtjad seisavad endiselt silmitsi 27 eri turuga ega saa seega ühtse turu majanduslikku potentsiaali ära kasutada.

Elektroonilise side turud, näiteks telefonside, on välja kujunemas ja sektori kasv on aeglustumas. Edasise püsiva majanduskasvu tagavad üksnes uued innovatiivsed teenused ja ärimudelid. Praegu on hädavajalik minna üle järgmise põlvkonna keskkonnale, millega kaasnevad uued võimalused ja ülesanded. Üleminek nõuab märkimisväärseid investeeringuid püsi- ja mobiilsidevõrkude võimsuse suurendamiseks.

19. mail 2010 võttis komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia[2] raames vastu digitaalse tegevuskava,[3] milles esitatakse mitmed poliitikameetmed digitaalmajanduse hoogustamiseks, kiirele keskkonnale ülemineku soodustamiseks ja ühtse võrguturu tugevdamiseks. Kõnealuste meetmetega peavad kaasnema järjepidevad reguleerimispõhimõtted ja parandusmeetmete tõhus rakendamine. Lisaks peavad liikmesriigid nõuetekohaselt üle võtma 19. detsembril 2009 jõustunud läbivaadatud õigusliku raamistiku[4] ja seda õigeaegselt kohaldama.

2. Turu areng

Kuigi sektor elas 2009. aastal üle majanduslanguse, kujutab traditsiooniliste turgude, näiteks tava- ja mobiilsidevõrgus pakutavate kõneteenuste väljakujunemine endast märkimisväärset kasvubarjääri. Pärast liberaliseerimist kogetud kiire majanduskasv on viimastel aastatel aeglustunud. Kasvavad andmesidetulud ei korva veel kõneteenuste kahanevat tulu.

Majanduskliima on vähendanud tarbijate kulutusi. Ulatuslikud säästukavad koostoimes selliste teguritega nagu kindlaksmääratud hindadega toodetel põhinevad ärimudelid, on siiski taganud kasumlikkuse säilimise. Investeeringud vähenesid ja olid peamiselt suunatud püsivõrkudesse. Enamikus riikides on investeeringud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse siiski piiratud, kuigi neid on toetanud kaabelsideoperaatorite vaheline konkurents ja kohalike ametiasutuste investeeringud. Ehkki varasemate kasvumäärade tagasivõitmine on raske, on head väljavaated positiivse kasvu saavutamiseks aastatel 2010–2011, seda tänu SKP taastumisele ja tarbijate kulutuste suurenemisele.

2008. aastal oli elektroonilise side sektori tulu ELis 351 miljardit eurot, mis moodustab umbes pool kogu IKT sektori tulust. Maailma kümnest suurimast telekommunikatsioonioperaatorist pärineb seitse Euroopast. 43 % elektroonilise side sektori tulust pärineb tavatelefoniteenustest ja interneti püsiühendusest (sh äriklientidele suunatud andmesideteenused), 47 % mobiilsideteenustest (kõne- ja andmesideteenused) ning ülejäänud 10 % tasulisest televisioonist[5]. Euroopa Infotehnoloogia Observatooriumi (EITO) andmetel oli 2009. aasta kasv nullilähedane (tabel 1).

Tabel 1

Kasvumäär | Osakaal telekommunikatsiooni-teenuste tulust |

Tavatelefoniteenused, internetiühendus ja -teenused | -2,5% | 36% |

tavatelefoniteenused | -6,3% | 24% |

internetiühendus ja teenused | 5,6% | 12% |

Mobiilkõne- ja -andmesideteenused | 0,6% | 47% |

mobiilkõneteenused | -1,8% | 36% |

mobiilandmesideteenused | 9,3% | 11% |

Äriklientidele suunatud andmesideteenused | 0,6% | 7% |

Tasuline televisioon | 11.7% | 10% |

Telekommunikatsiooniteenused kokku | (ülekandeteenused) | 0% | 100% |

Allikas: EITO 2009

Lairibaühendus

2009. aastal olid mõned liikmesriigid (nt Madalmaad, Taani) kasutustiheduse poolest maailmas esikohal. Keskmine püsi-lairibaühenduse kasutustihedus jõudis 24,8 %-ni,[6] mis tähendab eelmise aasta andmetega võrreldes 2 protsendipunktilist suurenemist, kuigi kasv on aeglustunud rohkem kui kolmandiku võrra.

Joonis 1

[pic]

Enamik lairibaühendusi põhineb xDSL-tehnoloogial. Suure läbilaskevõimega lairibaühenduse kasutuselevõtt on jätkuvalt piiratud, rohkem kui 10 megabitti sekundis (Mbit/s) võimaldab ligikaudu neljandik ühendustest. Järgmise põlvkonna juurdepääsu valdkonnas on Euroopa mahajäänud. Ühendused, mille aluseks on valguskaabelühendus valduseni (FTTP),[7] moodustavad üksnes 1,8–5 % kõigist püsi-lairibaühendustest, osutades vajadusele parandada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu tingimusi. Jaehinnad vähenesid peamiselt tänu ühenduskiiruse suurenemisele ja kindlaksmääratud hindadel põhinevatele komplekspakkumistele.

2003. aasta juulikuust alates on lairiba püsiühenduse turgu valitsevate operaatorite turuosa vähenenud ja on nüüd stabiliseerumas 45 % juures (48,3 %, kui arvesse võtta ka edasimüüki). Mõnes riigis on turgu valitsevad operaatorid aga turuosa tagasi võitmas. Kliendiliinide eraldamine on kasvanud (uute turule tulijate käes on 73,7 % DSL-ühendustest võrreldes 69,2 %-ga 2009. aasta jaanuaris) ja seda enamasti edasimüügi arvelt, kus uute turule tulijate DSL-ühendused vähenesid 12,9 %-lt 2009. aasta jaanuaris 9,4 %-le 2010. aasta jaanuaris. Kliendiliinide eraldamine võimaldab uutel turule tulijatel pakkuda kolmikpakette, sh IP-televisiooni.

Mobiilside

Kuigi suur osa viimaste aastate kasvust on põhinenud mobiilsidel, seisab sektor nüüd teelahkmel. Kuigi kõneside annab üle 80 % mobiilsidevõrkude kogutulust, on selle osakaal võrguliikluse osas vähenemas andmeside kasuks. See aga paneb võrkude võimsuse suure surve alla. Mobiilsete internetiteenuste eest saadav tulu moodustab üksnes 4 % mobiilsidevõrkude kogutulust. Mobiilseks lairibaühenduseks ettenähtud andmekaartide keskmine kasutustihedus on kiiresti kasvamas. 2009. aasta jaanuari 2,8 %-ga võrreldes on see nüüd 5,2 % (joonis 2). Soomes, Portugalis ja Austrias ületab kasutustihedus 15 %. Lähenemine on saanud reaalsuseks, sest mobiilsideoperaatorid kohandavad oma ärimudeleid, kuna mobiilsete lairibateenuste turule tulevad uued osalejad internetiteenuse pakkujate ja tootjate näol.

Joonis 2

[pic]

3. ÕIGUSKESKKOND

Institutsiooniline raamistik

Riikide reguleerivate asutuste sõltumatus

Riikide reguleerivate asutuste sõltumatus on õiglase ja tulemusliku reguleerimise tagamisel võtmetähtsusega. Liikmesriikide regulatiivsete funktsioonide ning operaatorite omandi või kontrolliga seotud toimingute tulemusliku struktuurse eraldamise tagamise vajadus on toonud kaasa käimasolevad rikkumismenetlused Leedu, Läti ja Rumeenia suhtes.

Riikide reguleerivate asutuste juhtide vallandamise tõttu võttis komisjon meetmed liikmesriikide (Rumeenia, Slovakkia) suhtes ja algatas uurimise seoses Sloveenia vallandamiskriteeriumidega. Läbivaadatud õigusliku raamistiku kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riigi reguleeriva asutuse juhi saab ametist vabastada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on tema ametiülesannete täitmiseks eelnevalt riigi õiguses sätestatud. Läbivaadatud õigusliku raamistiku rakendamisele eelneval ajal jätkab komisjon tähelepanu pööramist kõnealusele teemale.

Riikide reguleerivate asutuste volitused ja vahendid

Euroopa Kohus on kinnitanud, et riikide reguleerivatel asutustel peavad olema vajalikud volitused oma kohustuste täitmiseks[8].

Läbivaadatud õigusliku raamistiku kohaselt peavad riikide reguleerivatel asutustel olema neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised ja inimressursid. Mitmes liikmesriigis on raske majanduslik olukord muutnud piisavate ressursside tagamise veelgi raskemaks. Kuigi tundub, et enamikul riikide reguleerivatest asutustest on olemas oma reguleerimisülesannete täitmiseks vajalikud vahendeid , on mitu liikmesriiki andnud teada piiratud ressurssidest.

Kaebused

Riikide reguleerivate asutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise kasutamise võimalus on kõigi mõjutatud isikute põhiõigus. Pärast seda, kui Euroopa Kohus[9] andis tõlgenduse mõistele „mõjutatud isik”, on teada antud muutustest varasemas tavas. Austrias kaasab riigi reguleeriv asutus turuanalüüsi menetlusse nüüd kõiki asjaomased sidusrühmad. Rootsis võimaldab uus õigusakt kõigil turul tegutsejatel ja kasutajatel riigi reguleeriva asutuse otsused edasi kaevata.

Kaebuste lahendamise menetlustele kuluvad aeg ja ressursid on endiselt tõsine probleem tulemusliku reguleerimise ja õiguskindluse puhul. Selleteemalistest raskustest on teatanud näiteks Belgia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik. Teatavatel puhkudel tunnevad reguleerivad asutused muret selle üle, et kaebuste ja vaidluste arv mõjutab nende töökava.

Reguleerivad meetmed

Turuanalüüs ja parandusmeetmed [10]

Vaatamata sellele, et osade riikide reguleerivad asutused tegid edusamme oma korrapäraste analüüsidega ja/või rakendasid tõhusamaid ja uue põlvkonna keskkonnale kohandatud parandusmeetmeid peamiste kitsaskohtade suhtes (nt juurdepääs eraldatud valguskaabelühendustele Madalmaades), olid teiste reguleerivate asutuste tulemused kasinad (nt Belgia, Luksemburg). Kuigi Rumeenia ja Bulgaaria on teinud edusamme, tuleb neil veel turuanalüüside esimene ring lõpule viia. Mõningatel juhtudel on parandusmeetmed aegunud selleks ajaks, kui need lõpuks kättesaadavaks muutuvad, nt ATM-bitivoog Saksamaal. Selguse puudumine parandusmeetmete osas aeglustab nende kasutuselevõttu veelgi ning kipub ka tekitama vaidlusi, milleks on reguleerivatel asutustel vaja täiendavaid ressursse.

Ühenduse konsultatsioonimehhanismi raames kasutab komisjon oma rakendusvolitusi ja esitab soovitusi järjepideva reguleerimise tugevdamiseks. Järjepidevuse suurendamiseks tuleb tõhusalt kasutada läbivaadatud raamistikuga suurendatud komisjoni rolli seoses parandusmeetmetega ja uue institutsioonilise struktuuriga. Iseäranis oluline on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) õigeaegne tegutsemine.

Lairibaühendus

Lairibateenuste turu konkurentsi osas on hiljuti täheldatud stagneerumist või mõnes liikmesriigis isegi vähenemist. Osaliselt on see tingitud sellest, et parandusmeetmeid ei ole tõhusalt ega õigeaegselt rakendatud. Mõnedel puhkudel on olulised juurdepääsuteenused tehtud alles hiljuti kättesaadavaks, nt ainult lairiba ühendus Tšehhi Vabariigis, Küprosel ja Sloveenias või bitivoog Slovakkias. Mõnikord viibivad asjaomased standardpakkumised, näiteks seoses ADSLi või VDSLiga (nt Itaalias, Saksamaal, Belgias, Bulgaarias ja Luksemburgis).

Praegu on turg suunatud liittoodetele ning see mõjutab märkimisväärselt konkurentsidünaamikat ja tekitab riikide reguleerivatele asutustele täiendava reguleerimisprobleemi. Vaja oleks uurida, millisel määral võimaldavad olemasolevad hulgimüügi tasandi juurdepääsuteenused alternatiivsetel operaatoritel konkureerida turgu valitsevate operaatorite liittoodetega jaetasandil.

Kui osad riikide reguleerivad asutused lisasid lairibateenuste hulgiturgudele valguskaabelühendused ja on kehtestanud sellekohased kohustused (nt Madalamaad, Soome, Läti, Eesti), siis teised jätsid valguskaabli turult välja või ei reguleerinud seda (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Küpros, Kreeka, Luksemburg, Rootsi). Madalmaad on kehtestanud valguskaabelühenduste eraldamise kohustuse. Osad riikide reguleerivad asutused on eristanud valguskaabli- ja vaskvõrkude suhtes kehtestatud parandusmeetmed (nt Eesti, Madalmaad ja Soome).

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu edendamiseks on võetud õiguslikke meetmeid (nt Portugalis, Austrias, Prantsusmaal, Sloveenias), et hõlbustada juurdepääsu füüsilisele infrastruktuurile ja vahendite ühiskasutust. Lisaks on paljud riikide reguleerivad asutused kehtestanud juurdepääsu passiivsele infrastruktuurile, et teha võrgu kasutuselevõtt alternatiivsetele operaatoritele lihtsamaks (nt Taani, Kreeka, Eesti, Sloveenia, Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania). Prantsusmaal, Portugalis ja Hispaanias on sümmeetriliste kohustuste abil võetud meetmeid seoses hoonesisese juhtmestikuga.

Suuremat järjepidevust, läbipaistvust ja õiguskindlust on vaja seoses reguleerivate meetmetega, näiteks sellistega, mis käsitlevad üleminekut vaskkaablilt valguskaablile. Selleks võtab komisjon 2010. aasta jooksul vastu soovituse, mis käsitleb juurdepääsu reguleerimist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele.

Mobiilside

Mobiilikõnede lõpetamise tasude langus jätkus (18,4 % võrreldes 14,8 %-ga 2008. aastal), kuid liikmesriigiti olid tasud jätkuvalt väga erinevad (joonis 3). Madalaimad on need Küprosel (1,95 eurosenti), kõrgeimad aga Bulgaarias (12,4 eurosenti). Tavatelefonikõne sidumistasudega võrreldes on mobiilikõnede lõpetamise tasud jätkuvalt kõrged. Lahknevused kõnede lõpetamise tasude reguleerimises moonutavad konkurentsi ja takistavad ühtse turu arengut. Seepärast võttis komisjon vastu soovituse püsiliini- ja mobiilikõne lõpetamise tasu reguleerimise kohta[11]. Tasud peaksid eeldatavasti vähenema siis, kui riikide reguleerivad asutused hakkavad soovitust rakendama.

Joonis 3

[pic]

Tavatelefoniside

Ühendkuningriigi, Sloveenia, Madalmaade, Malta, Hispaania, Austria ja Saksamaa jaekõneturgudel toimus edasine dereguleerimine. Hindade reguleerimine lõpetati Soome, Saksamaa, Tšehhi Vabariigi ja Itaalia püsiliinide jaeturul. Hulgimüügitasandil leidis dereguleerimine aset transiiditurgudel (Rootsi, Hispaania, Saksamaa) ja püsiliinide magistraalsegmentide turul (Itaalia, Poola, Hispaania). Tänu riikide reguleerivate asutuste tegevusele tavatelefonikõnede lõpetamise tasude valdkonnas on tavatelefonikõne lõpetamise keskmine tasu mõõdukalt vähenenud. Selliste tasude määrad on aga jätkuvalt erinevad (joonis 4).

Joonis 4[12]

[pic]

Erinevused liikmesriikide kõnede lõpetamise tasudes (joonis 5) ei ole viimastel aastatel vähenenud. Tavatelefonikõnede lõpetamise tasude erinevused on veidi suurenemas.

Joonis 5[13]

[pic]

Spektri haldamine

Digitaalne dividend

Komisjoni soovitatavad kohesed reguleerivad meetmed on viia 1. jaanuariks 2012 lõpule üleminek analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ja töötada välja sagedusvahemiku 790–862 MHz ühtlustatud kasutamistingimused[14]. Digitaalse dividendi spektriosa avamiseks erinevatele teenustele on vajalik koordineeritud tegevus ning see loob eelkõige traadita lairibavõrgu operaatoritele võimaluse saada väärtuslikku spektriruumi, mis omakorda eeldatavasti tõhustab konkurentsi lairibateenuste turul.

Mitu liikmesriiki on langetanud strateegilisi otsuseid digitaalse dividendi kasutamise kohta ja mõned on andnud teada oma kavatsustest seoses selle eraldamisega. Teadaolevalt viiakse 2010. aastal läbi digitaalse dividendi spektriosa oksjonid Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Rootsis. Taani on juba teatanud, et digitaalset dividendi kasutatakse muudel eesmärkidel kui ringhäälinguks, eelkõige mobiilseks lairibaühenduseks, ning Prantsusmaal on sarnased plaanid.

Spektri liberaliseerimine

Rohkem liikmesriike on astunud samme, et võtta spektrihalduses kasutusele turupõhised lähenemisviisid. Läbivaadatud GSMi-direktiiviga[15] on ette nähtud uute traadita teenuste kasutuselevõtt sagedusalas 900 MHz, alustades UMTS-teenustega. Paljud liikmesriigid võtsid reguleerivaid meetmeid, et võimaldada raadiosagedusalade 900 MHz ja 1800 MHz kasutamist GSMile alternatiivsetel tehnoloogialahendustel põhinevate teenuste osutamiseks.

Liikuva kosmoseside teenused

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta[16] viidi ühenduse valikumenetlus lõpule 2009. aasta mais. Selle tulemusena valiti teenuste osutamiseks välja kaks operaatorit. Liikmesriikidel tuleb kiiresti võtta meetmeid kõnealuste süsteemide lubamiseks ja nende arendamise järelevalveks.

4. Tarbijate huvi

Lairibaühenduse kiirus ja hinnad

Euroopas on enamiku lairibaühenduste kiirus üle 2 Mbit/s ja nende osakaal on suurenemas (joonis 6). Lairibaühenduse jaehinnad langesid, kuigi vähem kui möödunud aastal. Kasutajatele pakutakse üha enam kiiret internetiühendust sarnaste hindadega.

Joonis 6

[pic]

Mobiilside hinnad

Rändlusteenuse määrus[17] on märgatavalt vähendanud rändlustasusid ja suurendanud hindade läbipaistvust ELis reisivate mobiiltelefonikasutajate jaoks.

Mobiilikõne minuti keskmine hind langes 0,14 eurolt 2007. aastal 0,13 eurole 2008. aastal. Tugevam konkurents, mida edendas kõnede lõpetamise tasude tulemuslik reguleerimine, on toonud kaasa kindlaksmääratud hindadega pakkumiste kasvu, alandades omakorda jaehindu. Suurimad protsentuaalsed langused leidsid aset Soomes ja Lätis (joonis 7), kuid hinnad on ikka veel väga erinevad, ulatudes 0,04 eurost Lätis 0,24 euroni Maltal. Kõnealuseid erinevusi ei saa põhjendada üksnes turu omadustega, mis tõendab, et praeguse seisuga puudub ühtne turg.

Joonis 7

[pic]

Tavatelefoniteenuste hinnad

2009. aastal tõusid tavatelefoniteenuste hinnad. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on täheldatud üldist langustendentsi, suurenes 2009. aastal kolmeminutilise kohaliku kõne hind 3,7 %[18] ning kolmeminutilise riigisisese kõne hind 4,8 %. Kümneminutiline kohalik kõne kallines veidi, s.o 0,5 %, samas kui kümneminutiline riigisisene kõne kallines 4,1 % (joonis 8). 2007. aastast alates on kohalike kõnede jaemüügihindade erinevus suurenenud ja riigisiseste kõnede hinnaerinevused ei ole aja jooksul vähenenud (joonised 9 ja 10).

Joonis 8

[pic]

Joonis 9

[pic]

Joonis 10

[pic]

Hindade läbipaistvus

Mitmed liikmesriigid (nt Rumeenia, Portugal, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Leedu, Poola, Ungari ja Sloveenia) suurendasid läbipaistvust uute õigusaktide kaudu.

Mõned liikmesriigid karmistasid läbipaistvuskohustusi, toimimisjuhendeid või hinna ülempiire, sh seoses tasuliste telefoniteenuste ja lisaväärtusteenustega.

Teenuse kvaliteedi osas pöörati enim tähelepanu internetiteenustele, eelkõige lairibaühenduse kiirusele. Mõned riikide reguleerivad asutused (nt Taani, Läti, Kreeka) jätkasid selliste IT-vahendite väljatöötamist, mis võimaldavad lõppkasutajatel oma lairibaühenduse tegelikku kiirust testida.

Läbivaadatud õiguslik raamistik tugevdab veelgi nõuet esitada hindade ja teenuse tingimuste kohta läbipaistvat teavet.

Universaalteenus

Universaalteenuste suhtes võeti kahte tüüpi meetmeid. Esiteks viisid mitmed liikmesriigid kehtivate universaalteenuse osutamise kohustuste osade või kõigi elementide suhtes läbi uue määramismenetluse. Teiseks võtsid liikmesriigid üha enam kaalumise alla lairibateenuste lisamise universaalteenuse hulka. Mitmes liikmesriigis pakutakse universaalteenust ikka veel üleminekukorra kohaselt või õigusaktide kaudu ilma määramismenetluseta. Komisjon on rõhutanud määramismenetluse kiire läbiviimise vajadust. Kuigi hüvitamistaotluste arv kasvab, ei ole enamikus liikmesriikides veel kasutusele võetud universaalteenuse rahastamise mehhanismi. Haldusalaste viivituste, kohtumenetluste või netokulu arvestamise metoodika muutmise tõttu toimib hüvitamine universaalteenuse fondi kaudu üksnes Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis ja Rumeenias.

Mitmed liikmesriigid on leevendanud kohustusi seoses teenustega, mida osutab turg või mille osatähtsus näib langevat. Nii ei ole näiteks Tšehhi Vabariigis, Eestis, Itaalias, Soomes, Iirimaal ja Austrias määratud ühtegi ettevõtjat üleriigiliste telefonikataloogide ja numbriinfoteenuste pakkumiseks. Saksamaal, Luksemburgis ja Rootsis osutatakse universaalteenust ametliku määramiseta.

Jätkuvalt on pooleli Belgia, Portugali ja Hispaania suhtes ebaõige rakendamise tõttu algatatud rikkumismenetlused. Lisaks on hetkel kontrollimisel Taani rahastamismehhanism.

Kasutajate juurdepääs internetile ja võrguhaldus

Digitaalmajandus põhineb uuenduslike teenuste ja rakenduste kättesaadavusel. Läbivaadatud õiguslik raamistik tugevdab läbipaistvuse nõudeid ja annab riikide reguleerivatele asutustele õiguse määrata teenuse kvaliteedi parameetrid, et vältida teenuste kvaliteedi langemist ja võrguliikluse takistamist või aeglustumist. Mõned liikmesriigid on nimetanud probleemiks võrguneutraalsust, eelkõige seoses mobiilsideoperaatoritega, kes kas takistavad juurdepääsu IP-kõneteenustele või kohaldavad nende suhtes erinevaid hinnastrateegiaid. Mõnes liikmesriigis käivitasid intellektuaalomandiõiguste kaitsega soetud õigusloomealgatused arutelu, kuidas viia tasakaalu lõppkasutajate õigused ja vajadus kaitsta intellektuaalomandiõiguste omanike õigustatud huve. Kooskõlas oma avaldusega Euroopa Parlamendile[19] jälgib komisjon tähelepanelikult selle valdkonna arengut.

Numbriliikuvus

Numbriliikuvuse teenus on nüüd kättesaadav kõigis liikmesriikides. Numbriliikuvuse puhul mängivad olulist rolli ajakulu ja tasu suurus. Tähtaegu vähendati märgatavalt (Portugal, Madalmaad, Slovakkia, Poola, Tšehhi Vabariik) või nende vähendamine võeti kavva. Keskmiselt võttis 2009. aasta oktoobris mobiil- ja tavatelefoninumbrite teisaldamine aega vastavalt 4,1 ja 6,5 päeva võrreldes vastavalt 8,5 ja 7,5 päevaga 2008. aasta oktoobris. Selles vallas on vaja teha täiendavaid edusamme, kuna läbivaadatud õigusliku raamistikuga on ette nähtud, et number tuleb teisaldada ühe tööpäeva jooksul.

Joonis 11

[pic]

Joonis 12

[pic]

Ehkki mõnes riigis ei nõuta tavatelefoninumbrite eest hulgitasu, siis Slovakkias küsivad operaatorid üksteiselt 50 eurot. Mobiiltelefoninumbrite suhtes ei kohaldata hulgitasusid seitsmes liikmesriigis, seevastu Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis kehtivad kõrged tasud — vastavalt 33 ja 21 eurot. Mõnes liikmesriigis maksustatakse tarbijaid ka jaetasandil numbrite teisaldamise eest. Sellised tasud heidutavad inimesi numbriliikuvuse teenust taotlema.

Euroopa hädaabinumber 112

Komisjon on seadnud jätkuvalt ülesandeks tagada teistes riikides reisivate Euroopa kodanike julgeolek, tehes kättesaadavaks ELi ühtne hädaabinumber 112. Enamikul juhtudel vastab 112-teenuste osutamine nüüd Euroopa õigusele.

Praegu uurivad komisjoni talitused helistaja asukohta käsitleva teabe kättesaadavuse probleemi mõnes liikmesriigis. Jätkuvalt on pooleli Itaalia suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses helistaja asukohta käsitleva teabe edastamisega.

Liikmesriigid peavad tagama, et kodanikke teavitatakse numbri 112 olemasolust. Praegu on ainult üks Euroopa kodanik neljast teadlik, et numbrile 112 saab helistada kogu ELis. Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks on Euroopa tasandil võetud viimasel ajal mitmeid meetmeid[20]. 2009. aasta veebruaris kuulutasid komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu 11. veebruari Euroopa 112-päevaks. Rändlusteenuse määruse kohaselt saavad mobiiltelefonide kasutajad teise riiki reisides lühisõnumi numbri 112 kättesaadavuse kohta.

Läbivaadatud õiguslik raamistik tugevdab veelgi helistaja asukohta käsitleva teabe ja teadlikkuse tõstmisega seotud sätteid ning komisjon jätkab liikmesriikidega tööd selle tagamiseks, et Euroopa kodanikud saaksid täit kasu ühtsest Euroopa hädaabinumbrist.

E-eraelu

Eraelu käsitlevad siseriiklikud eeskirjad peaksid uues digitaalmajanduses täitma oma eesmärgi. Komisjon algatas rikkumismenetluse Ühendkuningriigi suhtes seoses side konfidentsiaalsust käsitlevate ELi eeskirjade ebakorrektse ülevõtmisega. Probleeme tekitavad kasutaja nõusolek, sanktsioonide puudumine rikkumiste korral ja kõnede pealtkuulamise järelevalvega tegeleva sõltumatu asutuse puudumine. Teised liikmesriigid võtavad samme elektroonilise side terviklikkuse ja turvalisuse tagamiseks (nt Malta, Rootsi) ning teadlikkuse tõstmiseks võrguühenduse turvalisust ähvardavatest ohtudest (Slovakkia, Madalmaad, Rootsi).

Rämpsposti, nuhkvara ja pahavara suhtes võetavaid meetmeid käsitlev hiljutine uuring[21] kinnitas vajadust teha õigusaktides muudatusi, mis on läbivaadatud õiguslikku raamistikku sisse viidud. Kõnealused muudatused hõlmavad selgemaid ja ühtsemaid täitmise tagamise eeskirju ja hoiatavaid sanktsioone, piiriülese koostöö tõhustamist ja piisavate vahendite tagamist kodanike elektroonilise privaatsuse kaitsega tegelevatele siseriiklikele asutustele.

Komisjon jätkab tööd tarbijate usalduse ja kindlustunde suurendamiseks, et ELi digitaalmajanduse potentsiaali oleks võimalik täielikult ära kasutada.

5. Kokkuvõte

Selleks et jõuda tõelisele ühtsele turule lähemale, tuleks suurendada jõupingutusi käesolevas teatises nimetatud küsimuste lahendamiseks. Komisjon jälgib jätkuva tähelepanuga turu arengutendentse, et probleeme oleks võimalik kiiresti lahendada. Kooskõlas digitaalse tegevuskavaga ning spektri, universaalteenuse, riikide reguleerivate asutuste reguleerimise ja eraelu vallas kavandatavate meetmetega võtab komisjon ka mitmeid sihipäraseid meetmeid, et:

1. lahendada reguleerimispõhimõtete lahknevustega ning parandusmeetmete õigeaegse ja tõhusa rakendamise puudumisega seotud probleemid;

2. luua tugev alus läbivaadatud õigusliku raamistiku nõuetekohaseks ja õigeaegseks rakendamiseks ning

3. tagada Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti tõhus toimimine.

Kõnealuste meetmetega tugevdatakse omakorda tarbijate huvides olevat konkurentsi ja tagatakse, et operaatorid saaksid tegutseda keskkonnas, mis võimaldab neil oma ärimudeleid kohandada uute oludega.

[pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] Kui teatises ei ole märgitud teisiti, kirjeldatakse aruandes olukorda 31. detsembri 2009. aasta seisuga ja esitatakse turuandmed 1. oktoobri 2009. aasta seisuga.

[2] KOM(2010) 2020.

[3] Euroopa digitaalne tegevuskava.

[4] ELT L 337, 18.12.2009.

[5] Tasulise televisiooni teenuste tulud hõlmavad kogu tasulise televisiooni kanalite ja teenuste tellijatelt saadavat tulu (nt premium-paketid ning satelliit-, kaabel-, ADSL- ja maapealse televisiooni kanalid.

[6] Kasutustihedus põhineb rahvaarvul 1. jaanuari 2010. aasta seisuga.

[7] Selle alla kuuluvad valguskaabelühendus koju (FTTH) ja valguskaabelühendus hooneni (FTTB), millega kaasnevad kohtvõrgu (LAN) lahendused, välja arvatud nn ülikiire DSLi (VDSL) tehnoloogialahendused.

[8] C-424/07.

[9] C-426/05.

[10] Vt ka ELi õigusliku raamistiku alla kuuluv turuanalüüse käsitlev teatis (3. aruanne).

[11] ELT L 124, 20.5.2009, lk 67.

[12] Lätis puudub kohalik tasand.

[13] Variatsioonikordaja võrdub standardhälbe ja keskväärtuse suhtega.

[14] KOM(2009) 586 ja K(2009) 8287.

[15] ELT L 274, 20.10.2009, lk 25.

[16] ELT L 172, 2.7.2008, lk 15.

[17] ELT L 167, 29.6.2009, lk 12.

[18] OECD metoodika.

[19] ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69.

[20] http://ec.europa.eu/information_society/activities/112/index_en.htm.

[21] http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/library/ext_studies/privacy_trust_policies/spam_spyware_legal_study2009final.pdf.